I LISA

GEOGRAAFILISELT 1., 2., 3. JA 4. TSOONI JAOTATUD ÜHENDUSE SISEVEETEEDE LOETELU

1. PEATÜKK

1. tsoon

Saksamaa Liitvabariik

Ems	endist Greetsieli tuletorni ja Eemshaveni sadama sissepääsu läänepoolset muuli ühendavast joonest avamere suunas kuni põhjalaiuseni 53° 30′ ja idapikkuseni 6° 45′, s.t veidi avamere pool kuivlastilaevade lihterdamise piirkonnast Alte Emsil (*)

Poola Vabariik

Rugeni saarel olevat Nord Perdi ja Niechorze tuletorni ühendavast joonest lõuna poole jääv Pomorska lahe osa.

Heli tuletorni ja Baltiiski sadama sissepääsupoid ühendavast joonest lõuna poole jääv Gdański lahe osa.

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

ŠOTIMAA
Blue Mulli väin	Gutcheri ja Belmonti vahel
Yelli väin	Tofts Voe ja Ulsta vahel
Sullom Voe	Seespool joont, mis ühendab Glussi saare kirdetippu ja Calback Nessi põhjatippu
Dales Voe	Talvel:   seespool joont, mis ühendab Kebister Nessi põhjatippu Breiwicki rannikuga selle lõikumisel meridiaaniga läänepikkusel 1° 10,8′
Dales Voe	Suvel:   nagu Lerwick
Lerwick	Talvel:   piirkonnas, mis piirneb põhjas Scottle Holmi ja Bressayl oleva Scarfi Taingi vahelise joonega ning lõunas Twageos Pointi tuletorni ja Bressayl oleva Whalpa Taingi vahelise joonega
Lerwick	Suvel:   piirkonnas, mis piirneb põhjas Brim Nessi ja Inner Score'i kirdenurga vahelise joonega ning lõunas Ness of Soundi lõunatipu ja Kirkabisternessi vahelise joonega
Kirkwall	Kirkwalli ja Rousay vahel, kuid mitte ida pool Point of Graandi (Egilsay) ja Galt Nessi (Shapinsay) vahelisest joonest või Head of Worki (Mainland) Helliar Holmi tuletorni kaudu Shapinsay rannaga ühendavast joonest; mitte loode pool Eynhallow' saare kagutipust, mitte avamere pool joonest, mis ühendab Rousay ranna punkti, mille koordinaadid on 59° 10,5′ põhjalaiust ja 002° 57,1′ läänepikkust, Egilsay ranna punktiga, mille koordinaadid on 59° 10,0′ põhjalaiust ja 002° 564′ läänepikkust
Stromness	Kuni Scapani, aga mitte väljaspool Scapa Flow'd
Scapa Flow	Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Hoy saarel olevat Point of Clettsi Thomson's Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel; Flotta saare St Vincenti muuli Flotta lahe läänepoolseima punktiga; Flotta lahe idapoolseimat punkti Needle Pointiga Lõuna-Ronaldsay saarel ja Ness on Mainlandi Point of Oxani tuletorniga Graemsay saarel ja sealt edasi Bu Pointiga Hoy saarel ning 2 tsooni vetest avamere pool
Balnakieli laht	Eilean Dubhi ja A'Chleiti vahel
Cromarty Firth	Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2 tsooni vetest avamere pool
Inverness	Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2 tsooni vetest avamere pool
Tay jõgi — Dundee	Seespool joont, mis ühendab Broughty lossi ja Tayporti ning 2 tsooni vetest avamere pool
Firth of Forth ja Forthi jõgi	Seespool joont, mis ühendab Kirkcaldyt ja Portobello jõge ning 2 tsooni vetest avamere pool
Solway Firth	Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothi
Loch Ryan	Seespool joont, mis ühendab Finnart's Pointi ja Milleur Pointi ning 2 tsooni vetest avamere pool
Clyde	Välispiir:   joon, mis ühendab Skipnessi Garroch Headist üks miil lõuna pool oleva punktiga ja sealt edasi Farland Headiga Sisepiir talvel:   joon, mis ühendab Clochi tuletorni Dunooni muuliga Sisepiir suvel:   joon, mis ühendab Isle of Bute'l olevat Bogany Pointi ja Skelmorlie lossi, ning joon Ardlamont Pointist Ettricki lahe lõunapoolseima punktini Kyles of Bute's Märkus: eespool nimetatud suvist sisepiiri laiendatakse ajavahemikus 5 juunist 5 septembrini (mõlemad kuupäevad kaasa arvatud) jooneni, mis ühendab Ayrshire'i rannikust kahe miili kaugusel Skelmorlie lossi juures olevat punkti Tumont Endiga Cumbraes ning jooneni, mis ühendab Portachur Pointi Cumbraes Inner Brigurd Pointiga Ayrshire's
Oban	Piirkonnas, mis piirneb põhjas Dunollie Pointi tuletorni Ard na Chruidhiga ühendava joonega ning lõunas Rudha Seanachi ja Ard na Cuile'i ühendava joonega
Kyle of Lochalsh	Läbi Loch Alshi kuni Loch Duichi otsani
Loch Gairloch	Talvel:   puudub Suvel:   lõuna pool joont, mis kulgeb Rubha na Moinest itta kuni Eilan Horrisdale'ini ja sealt edasi kuni Rubha nan Eanntagini
PÕHJA-IIRI
Belfast Lough	Talvel:   puudub Suvel:   seespool joont, mis ühendab Carrickfergusi ja Bangorit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Loch Neagh	Kaugemal kui kaks miili rannast
INGLISMAA IDARANNIK
Humberi jõgi	Talvel:   seespool joont, mis ühendab New Hollandit ja Paulli Suvel:   seespool joont, mis ühendab Cleethorpesi muuli ja Patringtoni kirikut ning 2 tsooni vetest avamere pool
WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK
Severni jõgi	Talvel:   seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Porstkewettis asuvat Caldicot Pilli Suvel:   seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2 tsooni vetest avamere pool
Wye jõgi	Talvel:   seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Porstkewettis asuvat Caldicot Pilli Suvel:   seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2 tsooni vetest avamere pool
Newport	Talvel:   puudub Suvel:   seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2 tsooni vetest avamere pool
Cardiff	Talvel:   puudub Suvel:   seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2 tsooni vetest avamere pool
Barry:	Talvel:   puudub Suvel:   seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2 tsooni vetest avamere pool
Swansea	Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi
Menai väin	Menai väinas, piiratuna joontega, mis ühendavad Llanddwyni saare tuletorni Dinas Dinlleuga ning Puffini saare lõunatippu Trwyn DuPointiga ja Llanfairfechani raudteejaamaga ning 2 tsooni vetest avamere pool
Dee jõgi	Talvel:   seespool joont, mis ühendab Hilbre Pointi ja Point of Airi Suvel:   seespool joont, mis ühendab Formby Pointi ja Point of Airi ning 2 tsooni vetest avamere pool
Mersey jõgi	Talvel:   puudub Suvel:   seespool joont, mis ühendab Formby Pointi ja Point of Airi ning 2 tsooni vetest avamere pool
Preston ja Southport	Seespool joont, mis ühendab seespool leetseljakuid Southporti ja Blackpooli ning 2 tsooni vetest avamere pool
Fleetwood	Talvel:   puudub Suvel:   seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi ning 2 tsooni vetest avamere pool
Lune jõgi	Talvel:   puudub Suvel:   seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi ning 2 tsooni vetest avamere pool
Heysham	Talvel:   puudub Suvel:   seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi
Morecambe	Talvel:   puudub Suvel:   seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi
Workington	Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothit ning 2 tsooni vetest avamere pool
LÕUNA-INGLISMAA
Colne-Colchesteri jõgi	Talvel:   seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel:   seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit
Blackwateri jõgi	Talvel:   seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel:   seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Crouchi jõgi ja Roachi jõgi	Talvel:   seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel:   seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Thames ja selle lisajõed	Talvel:   seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel:   seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Medway jõgi ja Swale:	Talvel:   seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel:   seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Chichester	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2 tsooni vetest avamere pool
Langstone'i sadam:	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2 tsooni vetest avamere pool
Portsmouth	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2 tsooni vetest avamere pool
Bembridge, Isle of Wight	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2 tsooni vetest avamere pool
Cowes, Isle of Wight	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2 tsooni vetest avamere pool
Southampton	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2 tsooni vetest avamere pool
Beaulieu jõgi	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2 tsooni vetest avamere pool
Keyhaveni järv	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2 tsooni vetest avamere pool
Weymouth	Portlandi sadamas ning Wey jõe ja Portlandi sadama vahel
Plymouth	Seespool joont, mis ühendab Cawsandi ja Plymouthi kaitsemuuli ning Staddonit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Falmouth	Talvel:   seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Rosemullioni Suvel:   seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Nare Pointi ning 2 tsooni vetest avamere pool
Cameli jõgi	Seespool joont, mis ühendab Stepper Pointi ja Trebetherick Pointi ning 2 tsooni vetest avamere pool
Bridgewater	Sulust seespool ja 2 tsooni vetest avamere pool
Avoni jõgi (Avon)	Talvel:   seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Caldicot Pilli Porstkewetis Suvel:   seespool joont, mis ühendab Barry muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2 tsooni vetest avamere pool

2. tsoon

Tšehhi Vabariik

Lipno paisjärv.

Saksamaa Liitvabariik

Ems	Emsiga Papenburgi sadamasuudme lähedal Diemeni pumbajaama ja Halte tammiava vahel ristuvast joonest kuni Greetsieli tuletorni Eemshaveni sadamasuudme vasakpoolse muuliga ühendava jooneni
Jade	Seespool joont, mis ühendab Schilligi risttuldja Langwardeni kirikutorni
Weser	Bremeni raudteesilla kirdeservast jooneni, mis ühendab Langwardeni ja Cappeli kiriku torne, sealhulgas Westergate, Rekumer Lochi, Rechter Nebenarmi ja Schweiburgi harujõed
Elbe	Hamburgi sadama alumisest piirist jooneni, mis ühendab Döse paaki ja Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand), sealhulgas Nebenelbet ja lisajõgesid Estet, Lühet, Schwinget, Ostet, Pinnaud, Krückaud ja Störi (kõigil juhtudel suudmest paisuni)
Meldorfer Bucht	Seespool joont, mis ühendab Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand) ja Büsumi läänemuulipead
Eider	Gieselau kanalist Eideri paisuni
Flensburger Förde	Seespool joont, mis ühendab Kegnäsi tuletorni ja Birknacki
Schlei	Seespool joont, mis ühendab Schleimünde muulipäid
Eckernförder Bucht	Seespool joont, mis ühendab Bocknis-Ecki ja mandriosa loodepoolseimat punkti Dänisch Nienhofi lähedal
Kieler Förde	Seespool joont, mis ühendab Bülki tuletorni ja Laboe merelaevastiku memoriaali
Nord-Ostsee-Kanal (Kieli kanal)	Brunsbütteli muulipäid ühendavast joonest jooneni, mis ühendab Kiel-Holtenau sisenemistulesid, sealhulgas Obereidersee ja Enge, Audorfer See, Borgstedter See ja Enge, Schirnauer See, Flemhuder See ja Achterwehreri kanal
Trave	Ülestõstetava raudteesilla loodeservast ja Holstenbrücke põhjaservast (Stadttrave) Lübeckis jooneni, mis ühendab Travemünde lõunapoolset sisemuulipead ja põhjapoolset välismuulipead, sealhulgas Pötenitzer Wiek, Dassower See ja Altarmen Teerhofi saare juures
Leda	Leeri merelüüsi välissadamasse sisenemise kohast kuni suudmeni
Hunte	Oldenburgi sadamast ja Oldenburgi Amalienbrückest 140 m allavoolu kuni suudmeni
Lesum	Bremen-Burgi raudteesillast kuni suudmeni
Este	Buxtehude lüüsi väljavoolualast kuni Este paisuni
Lühe	Horneburgi Au-Mühle lüüsi väljavoolualast Lühe paisuni
Schwinge	Stades asuvast Salztori lüüsist kuni Schwinge paisuni
Oste	Bremervörde veskitammi kirdeservast kuni Oste paisuni
Pinnau	Pinnebergi raudteesilla edelaservast kuni Pinnau paisuni
Krückau	Elmshornis oleva Wedenkampi maanteesilla edelaservast Krückau paisuni
Stör	Rensingi loodeveenäiturist Störi paisuni
Freiburger Hafenpriel	Elbe-äärse Freiburgi lüüsi idaservast suudmeni
Wismarbucht, Kirchsee, Breitling, Salzhaff ja Wismari sadama piirkond	Avamere poole kuni jooneni, mis ühendab Hoher Wieschendorf Huki ja Timmendorfi tuletorni, ning jooneni, mis ühendab Poeli saarel olevat Gollwitzi tuletorni Wustrowi poolsaare lõunapoolseima punktiga
Warnow, sealhulgas Breitling ja harujõed	Mühlendammist allavoolu Rostocki Geinitzbrücke põhjaservast mere suunas kuni jooneni, mis ühendab Warnemünde lääne- ja idamuuli põhjapoolseimaid punkte
Siseveekogud ning Darßi ja Zingsti poolsaared ning Hiddensee ja Rügeni saared (sealhulgas Stralsundi sadama piirkond)	Laienevad avamere suunas: — Zingsti poolsaare ja Bocki saare vahel: kuni põhjalaiuseni 54° 26′ 42″, — Bocki saare ja Hiddensee saare vahel: jooneni, mis ühendab Bocki saare põhjapoolseimat punkti Hiddensee saare lõunapoolseima punktiga, — Hiddensee saare ja Rügeni (Bug) saare vahel: jooneni, mis ühendab Neubessini kagupoolseimat punkti Buger Hakeniga
Greifswalder Bodden ja Greifswaldi sadama piirkond, sealhulgas Ryck	Avamere suunas kuni jooneni, mis ühendab Thiessower Hakeni (Südperd) idapoolseimat punkti Rudeni saare idapoolseima punktiga ning Usedomi saare põhjapoolseima punktiga (koordinaadid: 54° 10′ 37″ põhjalaiust, 13° 47′ 51″ idapikkust)
Siseveekogud ja Usedomi saar (Peenestrom, sealhulgas Wolgasti sadama piirkond ja Achterwasser, samuti Stettiner Haff)	Ida suunas kuni Poola piirini Stettiner Haffis

Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

Prantsuse Vabariik

Dordogne	Libourne'i kivisillast kuni suudmeni
Garonne ja: Gironde	Bordeaux' kivisillast kuni suudmeni
Loire	Madeleine'i harujõge ületavast Haudaudine'i sillast kuni suudmeni ja alates Pirmili harujõge ületavast Pirmili sillast
Rhône	Arles's olevast Trinquetaille'i sillast Marseille' suunas
Seine	Roueni Jeanne d'Arci sillast kuni suudmeni

Ungari Vabariik

Balatoni järv

Madalmaade Kuningriik

Dollard

Eems

Waddenzee: sealhulgas ühendused Põhjamerega

Ijsselmeer: sealhulgas Markermeer ja Ijmeer, kuid välja arvatud Gouwzee

Nieuwe Waterweg ja Scheur

Calandkanaal Beneluxi sadamast lääne suunas

Hollands Diep

Breeddiep, Beerkanaal ja sellega seotud sadamad

Haringvliet ja Vuile Gat: sealhulgas veeteed, mis jäävad ühelt poolt Goeree-Overflakkee ja teiselt poolt Voorne-Putteni ja Hoekse Waardi vahele

Hellegat

Volkerak

Krammer

Grevelingenmeer ja Brouwerschavensche Gat: sealhulgas kõik siseveeteed Schouwen-Duivelandi ja Goeree-Overflakkee vahel

Keten, Mastgat, Zijpe, Krabbenkreek, Ida-Schelde ja Roompot: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Walchereni, Noord-Bevelandi ja Zuid-Bevelandi ning teiselt poolt Schouwen-Duivelandi ja Tholeni vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Schelde ja Lääne-Schelde ning selle mereäärne suue: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Zeeuwsch-Vlaandereni ja teiselt poolt Walchereni ja Zuid-Bevelandi vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Poola Vabariik

Szczecini laguun

Kamieńi laguun

Wisła laguun

Pucki laht

Włocławski veehoidla

Śniardwy järv

Niegocini järv

Mamry järv

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

ŠOTIMAA
Scapa Flow	Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Flotta saarel olevat Wharthi Lõuna-Wallsil oleva Martello torniga ja Point Clettsi Hoy saarel Thomson Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel
Kyle of Durness	Eilean Dubhist lõuna pool
Cromarty Firth	Seespool joont, mis ühendab Põhja- ja Lõuna-Sutorit
Inverness	Seespool joont, mis ühendab Fort George'i ja Chanonry Pointi
Findhorni laht	Maasäärest seespool
Aberdeen	Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Abercromby sadamasillaga
Montrose Basin	Lääne pool joonest, mis on tõmmatud põhja-lõuna suunas läbi sadama sissepääsu Scurdie Nessi tuletorni juures
Tay jõgi — Dundee	Seespool joont, mis ühendab Dundee ainult tõusu ajal laevatatavat ala (kaladokk) Craig Headiga Lääne-Newportis
Firth of Forth ja Forthi jõgi	Firth of Forth, kuid mitte Forthi raudteesillast ida pool
Dumfries	Seespool joont, mis ühendab Airds Pointi ja Scar Pointi
Loch Ryan	Seespool joont, mis ühendab Cairn Pointi ja Kircolm Pointi
Ayri sadam	Sulust seespool
Clyde	1 tsooni vetest ülevalpool
Kyles of Bute	Colintraive'i ja Rhubodachi vahel
Campbeltowni sadam	Seespool joont, mis ühendab Macringan's Pointi ja Ottercharach Pointi
Loch Etive	Loch Etive'is ülevalpool Lora juga
Loch Leven	Ülevalpool Ballachulishi silda
Loch Linnhe	Corran Pointi tuletornist põhja pool
Loch Eil	Kogu järv
Kaledoonia kanal	Loch Lochy, Loch Oich ja Loch Ness
Kyle of Lochalsh	Kyle Akinis, kuid mitte Eilean Bani tuletornist lääne pool ega Eileanan Dubhast ida pool
Loch Carron	Stromemore'i ja Strome Ferry vahel
Loch Broom, Ullapool	seespool joont, mis ühendab Ullapool Pointi tuletorni ja Aultnaharriet
Kylesku	Risti üle Loch Cairnbawni piirkonnas, mis jääb Garbhi Eilea idapoolseima punkti ning Eilean na Rainichi läänepoolseima punkti vahele
Stornoway sadam	Seespool joont, mis ühendab Arnish Pointi Sandwicki lahe tuletorniga loodepoolsel küljel
Sound of Scalpay	Mitte ida pool Berry abajat (Scalpay) ja mitte lääne pool Croc a Loini (Harris)
Scalpay põhjasadam ja Tarberti sadam	Lähemal kui üks miil Harrise saare rannast
Loch Awe	Kogu järv
Loch Katrine	Kogu järv
Loch Lomond	Kogu järv
Loch Tay	Kogu järv
Loch Loyal	Kogu järv
Loch Hope	Kogu järv
Loch Shin	Kogu järv
Loch Assynt	Kogu järv
Loch Glascarnoch	Kogu järv
Loch Fannich	Kogu järv
Loch Maree	Kogu järv
Loch Gairloch	Kogu järv
Loch Monar	Kogu järv
Loch Mullardach	Kogu järv
Loch Cluanie	Kogu järv
Loch Loyne	Kogu järv
Loch Garry	Kogu järv
Loch Quoich	Kogu järv
Loch Arkaig	Kogu järv
Loch Morar	Kogu järv
Loch Shiel	Kogu järv
Loch Earn	Kogu järv
Loch Rannoch	Kogu järv
Loch Tummel	Kogu järv
Loch Ericht	Kogu järv
Loch Fionn	Kogu järv
Loch Glass	Kogu järv
Loch Rimsdale/nan Clar	Kogu järv
PÕHJA-IIRI
Strangford Lough	Seespool joont, mis ühendab Cloghy Pointi ja Dogtail Pointi
Belfast Lough	Seespool joont, mis ühendab Holywoodi ja Macedon Pointi
Larne	Seespool joont, mis ühendab Larne'i muuli Magee saare praamikaiga
Banni jõgi	Lainemurdjate merepoolsetest otstest Toome'i sillani
Lough Erne	Ülemine ja alumine Lough Erne
Lough Neagh	Kuni kaks miili rannast
INGLISMAA IDARANNIK
Berwick	Lainemurdjatest seespool
Warkworth	Lainemurdjatest seespool
Blyth	Välismuulipeadest seespool
Tyne'i jõgi	Dunston Staithesist kuni Tyne'i muulipeadeni
Weari jõgi	Fatfieldist kuni Sunderlandi muulipeadeni
Seaham	Lainemurdjatest seespool
Hartlepool	Seespool joont, mis ühendab Middletoni sadamasilda vana muulipeaga Seespool joont, mis ühendab põhjamuulipead lõunamuulipeaga
Teesi jõgi	Seespool joont, mis ulatub Governmenti sadamasillast läände kuni Teesi paisuni
Whitby	Whitby muulipeadest seespool
Humberi jõgi	Seespool joont, mis ühendab Põhja-Ferribyd Lõuna-Ferribyga
Grimsby dokk	Seespool joont, mis ühendab ainult tõusuvee ajal laevatatava ala läänemuuli põhjakai kaladokkide idamuuliga
Boston	New Cutist seespool
Dutchi jõgi	Kogu kanal
Hulli jõgi	Beverley Beckist kuni Humberi jõeni
Kielder Water	Kogu järv
Ouse jõgi	Naburni lüüsist allpool
Trenti jõgi	Cromwelli lüüsist allpool
Wharfe'i jõgi	Ühinemiskohast Ouse jõega kuni Tadcasteri sillani
Scarborough	Scarborough' muulipeadest seespool
WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK
Severni jõgi	Põhja pool joont, mis on tõmmatud Sharpness Pointist lääne suunas (51° 43,4′ põhjalaiust) kuni Llanthony ja Maisemore Weirsini, ning 3 tsooni vetest avamere pool
Wye jõgi	Chepstowi juures põhjalaiusest (51° 38,0′ põhjalaiust) põhja poole kuni Monmouthini
Newport	Fifoots Pointsi juures ristuvatest elektriliinidest põhja pool
Cardiff	Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Penarth Headiga ja suletud akvatooriumid Cardiffi lahe paisust lääne pool
Barry:	Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi
Talboti sadam	Seespool joont, mis ühendab Afrani jõel lainemurdjate merepoolseid otsi ning väljaspool suletud dokke
Neath	Seespool joont, mis on tõmmatud Balagani lahes oleva Tankeri sadamasilla (51° 37,2′ põhjalaiust, 3° 50,5′ läänepikkust) merepoolsest otsast põhja suunas
Llanelli ja Burry sadam	Piirkonnas, mis piirneb joonega, mis ühendab Burry sadama läänemuuli Whiteford Pointiga
Milford Haven	Seespool joont, mis ühendab lõunapoolset Hook Pointi ja Thorn Pointi
Fishguard	Seespool joont, mis ühendab põhja- ja idalainemurdjate merepoolseid otsi
Cardigan	Pen-Yr-Ergydi juures Narrowsist seespool
Aberystwyth	Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi
Aberdyfi	Seespool joont, mis ühendab Aberdyfi raudteejaama ja Twyni Bachi paaki
Barmouth	Seespool joont, mis ühendab Barmouth' raudteejaama Penrhyn Pointiga
Portmadoc	Seespool joont, mis ühendab Harlech Pointi ja Graig Ddud
Holyhead	Piirkonnas, mis piirneb pealainemurdjaga ja joonega, mis ühendab lainemurdja pead Brynglas Pointiga (Towyni laht)
Menai väin	Menai väinas kahe joone vahel, millest üks ühendab Aber Menai Pointi ja Brelan Pointi ning teine Beaumarise muuli ja Pen-y-Coed Pointi
Conway	Mussel Hilli ja Tremlyd Pointi ühendavast joonest seespool
Llandudno	Lainemurdjast seespool
Rhyl	Lainemurdjast seespool
Dee jõgi	Connah' kaist ülevalpool kuni Barrelwell Hilli veeväljalaskekohani
Mersey jõgi	Rocki tuletorni ja Seaforthi loodedokki ühendavast joonest seespool, jättes välja teised dokid
Preston ja Southport	Seespool joont, mis ühendab Lythami Southportiga, ja Prestoni dokkidest seespool
Fleetwood	Seespool joont, mis ühendab alumist tuld ja Knotti
Lune jõgi	Seespool joont, mis ühendab Sunderland Pointi ja Chapel Hilli kuni Glassoni dokini, viimane kaasa arvatud
Barrow	Seespool joont, mis ühendab Walney saarel olevat Haws Pointi ja Roa saare slippi
Whitehaven	Lainemurdjast seespool
Workington	Lainemurdjast seespool
Maryport	Lainemurdjast seespool
Carlisle	Seespool Point Carlisle'i ja Torduffi ühendavat joont
Coniston Water	Kogu järv
Derwentwater	Kogu järv
Ullswater	Kogu järv
Windermere	Kogu järv
LÕUNA-INGLISMAA
Blakeney ja Morstoni sadam ning juurdepääsuteed	Ida pool joont, mis on tõmmatud Blakeney Pointist lõunasse kuni Stiffkey jõe sissepääsukohani
Orwelli ja Stouri jõgi	Orwelli jõgi Blackmansheadi lainemurdjat Landguard Pointiga ühendavast joonest seespool ning 3 tsooni vetest avamere pool
Blackwateri jõgi	Kõik veeteed Mersea saare edelapoolseimat punkti ja Sales Pointi ühendavast joonest seespool
Crouchi ja Roachi jõgi	Crouchi jõgi seespool joont, mis ühendab Holliwell Pointi ja Foulness Pointi, sealhulgas Roachi jõgi
Thamesi jõgi koos lisajõgedega	Thamesi jõgi ülevalpool põhja-lõunasuunalist joont, mis on tõmmatud Dentoni sadamasilla muuli idapoolseimast punktist (Gravesend) Teddingtoni lüüsini
Medway jõgi ja Swale	Medway jõgi Garrison Pointist Graini tornini tõmmatud joonest kuni Allingtoni lüüsini; ja Swale Whitstable'ist kuni Medwayni
Stouri jõgi (Kent)	Stouri jõgi suudmest ülevalpool kuni Flagstaff Reachi maabumiskohani
Doveri sadam	Seespool jooni, mis on tõmmatud risti sadama ida- ja läänesissepääsuga
Rotheri jõgi	Rotheri jõgi ülalpool Camberi loodesignaaljaama kuni Scots Floati lüüsini ja Brede jõe sissepääsu lüüsikambrini
Aduri jõgi ja Southwicki kanal	Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Shofrehami sadama sissepääsu Southwicki kanali lüüsikambrini ning Tarmaci sadamasilla läänetipuni
Aruni jõgi	Aruni jõgi ülalpool Littlehamptoni muuli kuni Littlehampton Marinani
Ouse jõgi (Sussex), Newhaven	Ouse jõgi alates joonest, mis on tõmmatud Newhaveni sadama sissepääsumuulidest kuni põhjakai põhjatipuni
Brighton	Seespool joont, mis ühendab Brighton Marina reidi läänekai lõunatippu lõunakai põhjatipuga
Chichester	Seespool joont, mis ühendab Eastoke Pointi ja West Witteringi kirikutorni, ning 3 tsooni vetest avamere pool
Langstone'i sadam	Seespool joont, mis ühendab Eastney Pointi ja Gunner Pointi
Portsmouth	Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Blockhouse'i sadama sissepääsu kuni Round Towerini
Bembridge, Isle of Wight	Bradingi sadam
Cowes, Isle of Wight	Medina jõgi seespool joont, mis on tõmmatud idakalda lainemurdja tuletornist kuni House'i tuletornini läänekaldal
Southampton	Seespool joont, mis ühendab Calshoti lossi Hooki paagiga
Beaulieu jõgi	Beaulieu jõgi, kuid mitte Inchmery House'i läbivast põhja-lõunasuunalisest joonest ida poolt
Keyhaveni järv	Seespool joont, mis on tõmmatud Hurst Pointi alumisest tulest otse põhja kuni Keyhaven Marshesini
Christchurch	Run
Poole	Seespool Sandbanksi ja South Haven Pointi ühendavat kettpraami liini
Exeter	Seespool ida-läänesuunalist joont, mis ühendab Warren Pointi Checkstone Ledge'i vastas oleva rannaäärse päästejaamaga
Teignmouth	Sadama piirides
Darti jõgi	Seespool joont, mis ühendab Kettle Pointi ja Battery Pointi
Salcombe'i jõgi	Seespool joont, mis ühendab Splat Pointi ja Limebury Pointi
Plymouth	Seespool joont, mis ühendab Mount Batteni muuli Drake saare kaudu Raveness Pointiga; Yealmi jõgi seespool joont, mis ühendab Warren Pointi ja Misery Pointi
Fowey	Sadamast seespool
Falmouth	Seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Pendennis Pointi
Cameli jõgi	Seespool joont, mis ühendab Gun Pointi ja Brea Hilli
Taw' ja Torridge'i jõgi	Seespool joont asimuudiga 200° Crow Pointi tuletornist Skern Pointi rannani
Bridgewater	Lõuna pool joont, mis on Stert Pointist (51° 13,0′ põhjalaiust) otse itta tõmmatud
Avoni jõgi (Avon)	Seespool joont, mis ühendab Avonmouthi muuli Nethami tammi ja Wharf Pointiga

2. PEATÜKK

3. tsoon

Belgia Kuningriik

Laevatatav Schelde: Antwerpeni reidist allavoolu

Tšehhi Vabariik

Labe: Ústí nad Labem-Střekovi lüüsist kuni Lovosice lüüsini

Paisjärved: Baška, Brněnská (Kníničky), Horka (Stráž pod Ralskem), Hracholusky, Jesenice, Nechranice, Olešná, Orlík, Pastviny, Plumov, Rozkoš, Seč, Skalka, Slapy, Těrlicko, Žermanice

Máchovo järv

Velké Žernoseky veeala

Tiigid: Oleksovice, Svět, Velké Dářko

Kruusakarjäärid: Dolní Benešov, Ostrožná Nová Ves a Tovačov

Saksamaa Liitvabariik

Doonau	Kelheimist (2414,72 km) Saksamaa-Austria piirini
Rein	Saksamaa-Šveitsi piirist Saksamaa-Madalmaade piirini
Elbe	Elbe kõrvalkanali suudmest Hamburgi sadama alumise piirini
Müritz

Prantsuse Vabariik

Rein

Ungari Vabariik

Doonau: jõe 1812. kilomeetrist kuni 1433. kilomeetrini

Doonau Moson: jõe 14. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Szentendre: jõe 32. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Ráckeve: jõe 58. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Tisza jõgi: jõe 685. kilomeetrist kuni 160. kilomeetrini

Dráva jõgi: jõe 198. kilomeetrist kuni 70. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 51. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Kettős–Körösi jõgi: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Hármas–Körösi jõgi: jõe 91. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Sió kanal: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrist

Velence järv

Fertő järv

Madalmaade Kuningriik

Rein

Sneekermeer, Koevordermeer, Heegermeer, Fluessen, Slotermeer, Tjeukemeer, Beulakkerwijde, Belterwijde, Ramsdiep, Ketelmeer, Zwartemeer, Veluwemeer, Eemmeer, Alkmaardermeer, Gouwzee, Buiten Ij, Afgesloten Ij, Noordzeekanaal, Ijmuideni sadam, Rotterdami sadamapiirkond, Nieuwe Maas, Noord, Oude Maas, Beneden Merwede, Nieuwe Merwede, Dordtsche Kil, Boven Merwede, Waal, Bijlandschi kanal, Boven Rijn, Pannersdenschi kanal, Geldersche Ijssel, Neder Rijn, Lek, Amsterdam-Reini kanal, Veerse Meer, Schelde-Reini kanal suudmeni Volkerakis, Amer, Bergsche Maas, Meuse allpool Venlot, Gooimeer, Europort, Calandkanaal (Beneluxi sadamast ida pool), Hartelkanaal

Austria Vabariik

Doonau: Austria-Saksamaa piirist Austria-Slovakkia piirini

Inn: suudmest kuni Passau-Inglingi jõujaamani

Traun: suudmest kuni 1,8 km kaugusele

Enns: suudmest kuni 2,7 km kaugusele

March: kuni 6. kilomeetrini

Poola Vabariik

—

Biebrza jõgi Augustowski kanali estuaarist Narwia jõe estuaarini

—

Brda jõgi ühinemiskohast Bydgoski kanaliga Bydgoszczis kuni Wisła jõe estuaarini

—

Bugi jõgi Muchawieci jõe estuaarist kuni Narwia jõe estuaarini

—

Dąbie järv sisemere piirini

—

Augustowski kanal ühinemiskohast Biebrza jõega kuni riigipiirini koos kanali marsruudil paiknevate järvedega

—

Bartnicki kanal Ruda Woda järvest kuni Bartężeki järveni, viimane kaasa arvatud

—

Bydgoski kanal

—

Elbląski kanal Druzno järvest kuni Jezioraki järveni ja Szeląg Wielki järveni koos nimetatud järvedega ning kanali marsruudil paiknevate järvedega, ja kõrvalharu Zalewo suunas Jezioraki järvest Ewingi järveni, viimane kaasa arvatud

—

Gliwicki kanal koos Kędzierzyński kanaliga

—

Jagielloński kanal ühinemiskohast Elblągi jõega kuni Nogati jõeni

—

Łączański kanal

—

Ślesiński kanal koos kanali marsruudil paiknevate järvedega, samuti Gopło järv

—

Żerański kanal

—

Martwa Wisła jõgi alates Wisła jõest Przegalinas kuni sisemere piirini

—

Narewi jõgi Biebrza jõe estuaarist Wisła jõe estuaarini koos Zegrzyński järvega

—

Nogati jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

—

Noteći jõe ülemjooks Gopło järvest kuni ühinemiskohani Górnonotecki kanaliga ja Noteći jõe alamjooks Bydgoski kanaliga ühinemiskohast kuni Warta jõe estuaarini

—

Nysa Łuźycka jõgi Gubinist Oderi suudmeni

—

Oderi jõgi Racibórzi linnast kuni ühinemiskohani Ida-Oderi jõega, mis on alates Klucz-Ustowo läbimurdekohast ühinenud Regalica jõega, koos nimetatud jõe ja selle harujõgedega Dąbie järveni, samuti Oderi jõe kõrvalharu Opatowice lüüsist Wrocławi linna lüüsini

—

Lääne-Oderi jõgi Widuchowa ülevoolupaisust (704,1 km Oderi jõest) kuni sisemere piirini, koos kõrvalharudega ning Klucz-Ustowo läbimurdekohaga, mis ühendab Ida-Oderi jõge Lääne-Oderi jõega

—

Parnica jõgi ja Parnicki läbimurdekoht Lääne-Oderi jõest sisemere piirini

—

Pisa jõgi Rośi järvest kuni Narewi jõe estuaarini

—

Szkarpawa jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

—

Warta jõgi Ślesiński järvest kuni Oderi jõe estuaarini

—

Wielkie Jeziora Mazurskie süsteem, mis hõlmab jõgede ja kanalitega ühendatud järvesid, mis moodustavad põhilise veetee Piszis asuvast Rośi järvest (kaasa arvatud) kuni Węgorzewski kanalini (kaasa arvatud) Węgorzewos koos järgmiste järvedega: Seksty, Mikołajskie, Tałty, Tałtowisko, Kotek, Szymon, Szymoneckie, Jagodne, Boczne, Tajty, Kisajno, Dargin, Łabap, Kirsajty ja Święcajty, Giżycki kanaliga ja Niegociński kanaliga ja Piękna Góra kanaliga ja Ryńskie järve (kaasa arvatud) kõrvalharu Rynis Nidzkie järve (kuni 3 km, moodustab Nidzkie järve kaitseala piiri), koos järgmiste järvedega: Bełdany, Guzianka Mała ja Guzianka Wielka

—

Wisła jõgi Przemsza jõe estuaarist kuni ühinemiskohani Łączański kanaliga, samuti selle kanali estuaarist Skawinas kuni Wisła estuaarini Gdański lahes, välja arvatud Włocławski veehoidla

Slovaki Vabariik

Doonau: Devínist (jõe 1880,26. kilomeetril) Slovakkia-Ungari piirini

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

ŠOTIMAA
Leith (Edinburgh)	Lainemurdjatest seespool
Glasgow	Strathclyde Loch
Crinani kanal	Crinan Ardrishaigini
Kaledoonia kanal	Kanali sektsioonid
PÕHJA-IIRI
Lagani jõgi	Lagani ülevoolupaisust Stranmillisini
IDA-INGLISMAA
Weari jõgi (pole loodeid)	Durhami vanast raudteesillast kuni Prebendsi sillani Durhamis
Teesi jõgi	Teesi paisust ülesvoolu
Grimsby dokk	Lüüsidest seespool
Imminghami dokk	Lüüsidest seespool
Hulli dokid	Lüüsidest seespool
Bostoni dokk	Lüüsiväravatest seespool
Aire ja Calderi laevateed	Goole'i dokkidest Leedsini; ühinemine Leedsiga ja Liverpooli kanal; Bank Dole'i ühinemiskohast Selbyni (Ouse jõe lüüs); Castlefordi ühinemiskohast Wakefieldini (Fallingi lüüs)
Ancholme jõgi	Ferriby lüüsist Briggini
Calderi ja Hebble'i kanal	Wakefieldist (Fallingi lüüs) Broadcut Topi lüüsini
Fossi jõgi	Ühinemiskohast Ouse jõega (Blue Bridge) kuni Monki sillani
Fossdyke'i kanal	Ühinemiskohast Trenti jõega kuni Brayford Poolini
Goole dokk	Lüüsiväravatest seespool
Hornsea Mere	Kogu kanal
Hulli jõgi	Struncheon Hilli lüüsist kuni Beverley Beckini
Market Weightoni kanal	Humberi jõe lüüsist kuni Sod Houses'i lüüsini
Uus ühenduskanal	Kogu kanal
Ouse'i jõgi	Naburni lüüsist kuni Nun Monktonini
Sheffield ja Lõuna-Yorkshire'i kanal	Keadby lüüsist kuni Tinsley lüüsini
Trenti jõgi	Cromwelli lüüsist kuni Shardlow'ni
Withami jõgi	Bostoni lüüs kuni Brayford Poole'ini (Lincoln)
WALES JA LÄÄNE-INGLISMAA
Severni jõgi	Llanthonyst ja Maisemore'i ülevoolupaisudest ülalpool
Wye jõgi	Monmouthist ülalpool
Cardiff	Roath Parki järv
Talboti sadam	Kinnistes dokkides
Swansea	Kinnistes dokkides
Dee jõgi	Ülalpool Barrelwell Hilli veeväljalaskekohta
Mersey jõgi	Dokid (välja arvatud Seaforthi dokk)
Lune'i jõgi	Ülalpool Glassoni dokki
Avoni jõgi (Midland)	Tewkesbury lüüsist kuni Eveshamini
Gloucester	Gloucesteri linna lüüsid (Gloucesteri/Sharpnessi kanal)
Hollingworthi järv	Kogu järv
Manchester Shipi kanal	Kogu kanal ja Salfordi dokid, sealhulgas Irwelli jõgi
Pickmere'i järv	Kogu järv
Tawe'i jõgi	Meretammi/väikelaevasadama ja Morfa kergejõustikustaadioni vahel
Rudyardi järv	Kogu järv
Weaveri jõgi	Northwichist allpool
LÕUNA-INGLISMAA
Nene'i jõgi	Wisbech Cut ja Nene'i jõgi kuni Dog-in-a-Doubleti lüüsini
Great Ouse'i jõgi	Kings Lynn Cut ja Great Ouse'i jõgi allpool Lääne-Lynni maanteesilda
Yarmouth	Yare jõe estuaar alates joonest, mis on tõmmatud põhja- ja lõunapoolse sissepääsumuuli otste vahele, sealhulgas Breydon Water
Lowestoft	Lowestofti sadam Mutfordi lüüsist allpool kuni välissadama sissepääsumuulide vahele tõmmatud jooneni
Alde ja Ore jõgi	Ore jõe sissepääsust ülevalpool kuni Westrow Pointini
Debeni jõgi	Debeni jõe sissepääsust ülalpool kuni Felixstowe Ferryni
Orwelli ja Stouri jõgi	Alates Fagbury Pointi ja Orwelli jõel olevast Shotley Pointi ühendavast joonest kuni Ipswichi dokini; ja Stouri jõele põhja-lõunasuunas läbi Erwarton Nessi tõmmatud joonest kuni Manningtreenini
Chelmeri ja Blackwateri kanal	Beeleigh' lüüsist ida pool
Thamesi jõgi koos lisajõgedega	Thamesi jõgi ülalpool Teddingtoni lüüsi kuni Oxfordini
Aduri jõgi ja Southwicki kanal	Aduri jõgi ülalpool Tarmaci sadamasilla lääneotsa, ja Southwicki kanal
Aruni jõgi	Aruni jõgi ülalpool Littlehampton Marinat
Ouse jõgi (Sussex), Newhaven	Ouse jõgi ülalpool põhjakai põhjapoolset otsa
Bewl Water	Kogu järv
Grafham Water	Kogu järv
Rutland Water	Kogu järv
Thorpe Parki järv	Kogu järv
Chichester	Ida pool joont, mis ühendab Cobnor Pointi Chalkdock Pointiga
Christchurch	Christchurchi sadam, välja arvatud Run
Exeteri kanal	Kogu kanal
Avoni jõgi (Avon)	Bristoli linna dokid Nethami tammist Pulteney ülevoolupaisuni

3. PEATÜKK

4. tsoon

Belgia Kuningriik

Kogu Belgia siseveeteede võrgustik, välja arvatud 3. tsooni veeteed

Tšehhi Vabariik

Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 1., 2. ja 3. tsoonis

Saksamaa Liitvabariik

Kõik siseveeteed, välja arvatud 1., 2. ja 3. tsooni veeteed

Prantsuse Vabariik

Kõik Prantsusmaa siseveeteed, välja arvatud 1., 2. ja 3. tsooni veeteed

Itaalia Vabariik

Po jõgi: Piacenzast suudmeni

Milano-Cremona kanal, Po jõgi: viimane 15 km pikkune lõik Po jõeni

Mincio jõgi: Mantovast Governolos Po jõeni

Ferrara veeteed: alates Post (Pontelagoscuro) Ferraras Porto Garibaldini

Brondolo ja Valle kanalid: idapoolsest Post Veneetsia laguunini

Fissero-Tartaro-Canalbianco-kanal: Aadriast idapoolse Poni

Veneetsia rannajoon: Veneetsia laguunist Gradoni

Leedu Vabariik

Kogu Leedu võrgustik

Luksemburgi Suurhertsogiriik

Moselle

Ungari Vabariik

Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 2. ja 3. tsoonis

Madalmaade Kuningriik

Kõik 1., 2. ja 3. tsoonis loetlemata jõed, kanalid ja järved

Austria Vabariik

Thaya: kuni Bernhardsthalini

March: 6. kilomeetrist ülespoole

Poola Vabariik

Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 1., 2. ja 3. tsoonis

Slovaki Vabariik

Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 3. tsoonis

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

ŠOTIMAA
Ratho ja Linlithgow Unioni kanal	Kogu kanal
Glasgow	Forthi ja Clyde'i kanal Monklandi kanal, Faskine ja Drumpellier' sektsioonid Hogganfield Loch
IDA-INGLISMAA
Ancholme'i jõgi	Briggist Harram Hilli lüüsini
Calderi ja Hebble'i kanal	Broadcut Topi lüüsist Sowerby sillani
Chesterfieldi kanal	Lääne-Stockwithist Worksopini
Cromfordi kanal	Kogu kanal
Derwenti jõgi	Ühinemiskohast Ouse jõega Stamfordi sillani
Driffieldi laevasõidutee	Struncheon Hilli lüüsist Great Driffieldini
Erewashi kanal	Trenti lüüsist Langley Milli lüüsini
Huddersfieldi kanal	Ühinemiskohast Calderi ja Hebblega Coopersi silla juures kuni Huddersfield Narrow kanalini Huddersfieldis Ashton-Under-Lyne'i ja Huddersfieldi vahel
Leedsi ja Liverpooli kanal	Leedsi jõe lüüsist kuni Skiptoni sadamasillani
Light Water Valley järv	Kogu järv
Mere, Scarborough	Kogu järv
Ouse jõgi	Nun Monkton Poolist ülevalpool
Pocklingtoni kanal	Ühinemiskohast Derventi jõega kuni Melbourne Basinini
Sheffieldi ja Lõuna-Yorkshire' kanal	Tinsley lüüsist kuni Sheffieldini
Soari jõgi	Ühinemiskohast Trentiga kuni Loughborough'ni
Trenti ja Mersey kanal	Shardlowst kuni Dellow Lane'i lüüsini
Ure jõgi ja Riponi kanal	Ühinemiskohast Ouse jõega kuni Riponi kanalini (Ripon Basin)
Ashtoni kanal	Kogu kanal
WALES JA LÄÄNE-INGLISMAA
Avoni jõgi (Midland)	Eveshamist ülevalpool
Birminghami kanali laevatee	Kogu kanal
Birminghami ja Fazeley kanal	Kogu kanal
Coventry kanal	Kogu kanal
Grand Unioni kanal (Naptoni ühinemiskohast kuni Birminghami ja Fazeleyni)	Kogu kanali sektsioon
Kenneti ja Avoni kanal (Bathist Newburyni)	Kogu kanali sektsioon
Lancasteri kanal	Kogu kanal
Leedsi ja Liverpooli kanal	Kogu kanal
Llangolleni kanal	Kogu kanal
Caldoni kanal	Kogu kanal
Peak Foresti kanal	Kogu kanal
Macclesfieldi kanal	Kogu kanal
Monmouthshire'i ja Breconi kanal	Kogu kanal
Montgomery kanal	Kogu kanal
Rochdale'i kanal	Kogu kanal
Swansea kanal	Kogu kanal
Neathi ja Tennanti kanal	Kogu kanal
Shropshire Unioni kanal	Kogu kanal
Staffordshire' ja Worcesteri kanal	Kogu kanal
Stratford-upon-Avoni kanal:	Kogu kanal
Trenti jõgi	Kogu jõgi
Trenti ja Mersey kanal	Kogu kanal
Weaveri jõgi	Northwichist ülalpool
Worcesteri ja Birminghami kanal	Kogu kanal
LÕUNA-INGLISMAA
Nene'i jõgi	Dog-in-a-Doubleti lüüsist ülalpool
Great Ouse'i jõgi	Kings Lynn Lääne-Lynni maanteesillast ülalpool; Great Ouse'i jõgi ja kõik sellega seotud Fenlandi veeteed, sealhulgas Cami jõgi ja Middle Leveli laevatee
Norfolki ja Suffolki üleujutatavad alad	Kõik tõusuvee ajal ning loodetest mõjutamata laevatatavad jõed, luhad, kanalid ja veeteed Norfolki ja Suffolki üleujutatavatel aladel, sealhulgas Oulton Broad, samuti Waveney jõgi, Yare, Bure, Ant ja Thurne, välja arvatud Yarmouthi ja Lowestoftdi kohta sätestatu
Blythi jõgi	Blythi jõgi, sissepääs Blythburghini
Alde ja Ore jõgi	Alde jõgi ülalpool Westrow Pointi
Debeni jõgi	Debeni jõgi ülalpool Felixstowe Ferryt
Orwelli ja Stouri jõgi	Kõik Stouri jõe veeteed ülalpool Manningtreed
Chelmeri ja Blackwateri kanal	Lääne pool Beeleighi lüüsi
Thamesi jõgi koos lisajõgedega	Storti ja Lee jõed ülalpool Bow Creeki; Grand Unioni kanal Brentfordi lüüsist ülalpool ja Regentsi kanal Limehouse Basinist ülalpool ning kõik sellega ühendatud kanalid; Wey jõgi Thamesi lüüsist ülalpool; Kenneti ja Avoni kanal; Thamesi jõgi Oxfordist ülalpool; Oxfordi kanal
Medway jõgi ja Swale	Medway jõgi Allingtoni lüüsist ülalpool
Stouri jõgi (Kent)	Stouri jõgi Flagstaff Reachi maabumiskohast ülalpool
Doveri sadam	Kogu sadam
Rotheri jõgi	Rotheri jõgi ja Royal Military kanal Scots Floati lüüsist ülalpool ja Brede jõgi sissepääsulüüsist ülalpool
Brighton	Brighton Marina sisesadam ülalpool lüüsi
Wickstead Parki järv	Kogu järv
Kenneti ja Avoni kanal	Kogu kanal
Grand Unioni kanal	Kogu kanal
Avoni jõgi (Avon)	Pulteney ülevoolupaisust ülalpool
Bridgewateri kanal	Kogu kanal

---

(*)  Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

II LISA

TEHNILISED MIINIMUMNÕUDED 1., 2., 3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL SÕITVATELE LAEVADELE

SISUKORD

I OSA

38

1. PEATÜKK

38

ÜLDOSA

38

Artikkel 1.01 —

Mõisted

38

Artikkel 1.02 —

(välja jäetud)

42

Artikkel 1.03 —

(välja jäetud)

42

Artikkel 1.04 —

(välja jäetud)

42

Artikkel 1.05 —

(välja jäetud)

42

Artikkel 1.06 —

Ajutised nõuded

42

Artikkel 1.07 —

Haldusjuhendid

42

2. PEATÜKK

42

MENETLUS

42

Artikkel 2.01 —

Kontrollorgan

42

Artikkel 2.02 —

Kontrolli läbiviimise taotlus

43

Artikkel 2.03 —

Veesõiduki esitamine kontrolliks

43

Artikkel 2.04 —

(välja jäetud)

43

Artikkel 2.05 —

Ajutine ühenduse tunnistus

43

Artikkel 2.06 —

Ühenduse tunnistuse kehtivus

44

Artikkel 2.07 —

Ühenduse tunnistuse sisu ja muutmine

44

Artikkel 2.08 —

(välja jäetud)

44

Artikkel 2.09 —

Perioodiline kontroll

44

Artikkel 2.10 —

Vabatahtlik kontroll

44

Artikkel 2.11 —

(välja jäetud)

44

Artikkel 2.12 —

(välja jäetud)

44

Artikkel 2.13 —

(välja jäetud)

44

Artikkel 2.14 —

(välja jäetud)

45

Artikkel 2.15 —

Kulud

45

Artikkel 2.16 —

Teave

45

Artikkel 2.17 —

Ühenduse tunnistuste register

45

Artikkel 2.18 —

Ametlik number

45

Artikkel 2.19 —

Võrdväärsus ja erandid

45

II OSA

46

3. PEATÜKK

46

LAEVAEHITUSNÕUDED

46

Artikkel 3.01 —

Põhinõue

46

Artikkel 3.02 —

Tugevus ja püstuvus

46

Artikkel 3.03 —

Laevakere

47

Artikkel 3.04 —

Masina- ja katlaruumid, punkrid

47

4. PEATÜKK

48

SÜVISE OHUTUSVARU, VABAPARRAS JA LASTIMÄRGID

48

Artikkel 4.01 —

Süvise ohutusvaru

48

Artikkel 4.02 —

Vabaparras

48

Artikkel 4.03 —

Minimaalne vabaparras

50

Artikkel 4.04 —

Lastimärgid

50

Artikkel 4.05 —

Suurima koormuse süvis veesõidukitel, mille kere ei ole alati kinnine ega ole seega ka pritsme- ja ilmastikukindel

51

Artikkel 4.06 —

Süviseskaalad

51

5. PEATÜKK

52

MANÖÖVERDUSVÕIME

52

Artikkel 5.01 —

Üldnõuded

52

Artikkel 5.02 —

Navigeerimiskatsed

52

Artikkel 5.03 —

Katsetamispiirkond

52

Artikkel 5.04 —

Laevade ja koosseisude koormusaste navigeerimiskatse ajal

52

Artikkel 5.05 —

Pardaseadmete kasutamine navigeerimiskatsetes

52

Artikkel 5.06 —

Ettenähtud kiirus (edasisuunas)

53

Artikkel 5.07 —

Peatumisvõime

53

Artikkel 5.08 —

Tagasisuunas liikumise võime

53

Artikkel 5.09 —

Kõrvalepõigete sooritamise võime

53

Artikkel 5.10 —

Pööramisvõime

53

6. PEATÜKK

53

ROOLISÜSTEEM

53

Artikkel 6.01 —

Üldnõuded

53

Artikkel 6.02 —

Roolimehhanismi ajamid

54

Artikkel 6.03 —

Roolimehhanismi hüdrauliline ajam

54

Artikkel 6.04 —

Jõuallikas

54

Artikkel 6.05 —

Käsiajam

55

Artikkel 6.06 —

Kruvirool, veepaiskur, tsükloidsõukruvi ja vööri trastersüsteemid

55

Artikkel 6.07 —

Näiturid ja seireseadmed

55

Artikkel 6.08 —

Pöördekiiruse regulaatorid

55

Artikkel 6.09 —

Tunnustamismenetlus

55

7. PEATÜKK

56

ROOLIKAMBER

56

Artikkel 7.01 —

Üldnõuded

56

Artikkel 7.02 —

Takistusteta väljavaade

56

Artikkel 7.03 —

Juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad üldnõuded

57

Artikkel 7.04 —

Peamootorite ja roolisüsteemi juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad erinõuded

57

Artikkel 7.05 —

Laevatuled, valgus- ja helisignaalid

58

Artikkel 7.06 —

Radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid

58

Artikkel 7.07 —

Raadiotelefonisüsteemid laevadel, mille roolikambrid on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abi

59

Artikkel 7.08 —

Laevade omavahelise sidepidamise seadmed

59

Artikkel 7.09 —

Häiresüsteem

59

Artikkel 7.10 —

Küte ja ventilatsioon

59

Artikkel 7.11 —

Ahtriankru käitamisseade

59

Artikkel 7.12 —

Sissetõmmatavad roolikambrid

59

Artikkel 7.13 —

Vastava kande tegemine ühenduse tunnistusele laevade puhul, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil

60

8. PEATÜKK

60

MASINA EHITUS

60

Artikkel 8.01 —

Üldnõuded

60

Artikkel 8.02 —

Ohutusvarustus

60

Artikkel 8.03 —

Jõuallikas

60

Artikkel 8.04 —

Masina väljalasketoru

61

Artikkel 8.05 —

Kütusetankid, torud ja abiseadmed

61

Artikkel 8.06 —

Määrdeõli hoidmine, torud ja abiseadmed

62

Artikkel 8.07 —

Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides, torudes ja abiseadmetes kasutatava õli hoidmine

62

Artikkel 8.08 —

Pilsi pumpamine ja äravoolusüsteemid

63

Artikkel 8.09 —

Õlise vee ja kasutatud õli hoidmine

64

Artikkel 8.10 —

Laevade tekitatud müra

64

8.a PEATÜKK —

(välja jäetud)

64

9. PEATÜKK

64

ELEKTRISEADMED

64

Artikkel 9.01 —

Üldnõuded

64

Artikkel 9.02 —

Elektrivarustussüsteemid

65

Artikkel 9.03 —

Kaitse füüsilise kokkupuute, tahkete esemetega tekitatavate vigastuste ning vee sissetuleku eest

65

Artikkel 9.04 —

Plahvatuskaitse

66

Artikkel 9.05 —

Kaitsemaandus

66

Artikkel 9.06 —

Suurim lubatav pinge

66

Artikkel 9.07 —

Jaotussüsteemid

67

Artikkel 9.08 —

Ühendus kaldaga või teiste välisvõrkudega

67

Artikkel 9.09 —

Teiste veesõidukite elektriga varustamine

68

Artikkel 9.10 —

Generaatorid ja mootorid

68

Artikkel 9.11 —

Akud

68

Artikkel 9.12 —

Lülitusseadmete paigaldamine

69

Artikkel 9.13 —

Vooluahela avariikatkestid

70

Artikkel 9.14 —

Armatuurid

70

Artikkel 9.15 —

Kaablid

70

Artikkel 9.16 —

Valgustusseadmed

71

Artikkel 9.17 —

Laevatuled

71

Artikkel 9.18 —

(välja jäetud)

71

Artikkel 9.19 —

Mehaaniliste seadmete häire- ja ohutussüsteemid

71

Artikkel 9.20 —

Elektroonilised seadmed

72

Artikkel 9.21 —

Elektromagnetiline vastavus

73

10. PEATÜKK

73

SEADMED

73

Artikkel 10.01 —

Ankruseadmed

73

Artikkel 10.02 —

Muu varustus

75

Artikkel 10.03 —

Käsitulekustutid

76

Artikkel 10.03a —

Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid eluruumides, roolikambris ja reisijateruumides

76

Artikkel 10.03b —

Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides

77

Artikkel 10.04 —

Jollid

81

Artikkel 10.05 —

Poid ja päästevestid

81

11. PEATÜKK

81

TÖÖKOHTADE OHUTUS

81

Artikkel 11.01 —

Üldnõuded

81

Artikkel 11.02 —

Kaitse kukkumise eest

81

Artikkel 11.03 —

Töökohtade mõõtmed

82

Artikkel 11.04 —

Külgtekid

82

Artikkel 11.05 —

Juurdepääs töökohtadele

82

Artikkel 11.06 —

Väljapääsud ja avariiväljapääsud

83

Artikkel 11.07 —

Redelid, astmed ja samalaadsed seadised

83

Artikkel 11.08 —

Siseruumid

83

Artikkel 11.09 —

Kaitse müra ja vibratsiooni eest

83

Artikkel 11.10 —

Luugikaaned

83

Artikkel 11.11 —

Vintsid

84

Artikkel 11.12 —

Kraanad

84

Artikkel 11.13 —

Tuleohtlike vedelike hoidmine

85

12. PEATÜKK

85

ELURUUMID

85

Artikkel 12.01 —

Üldnõuded

85

Artikkel 12.02 —

Konstruktsiooni erinõuded

86

Artikkel 12.03 —

Sanitaarseadmed

86

Artikkel 12.04 —

Kambüüsid

87

Artikkel 12.05 —

Joogivesi

87

Artikkel 12.06 —

Küte ja ventilatsioon

88

Artikkel 12.07 —

Muu eluruumide sisustus

88

13. PEATÜKK

88

KÜTTE-, TOIDUVALMISTAMIS- JA KÜLMUTUSSEADMED

88

Artikkel 13.01 —

Üldnõuded

88

Artikkel 13.02 —

Vedelkütuse kasutamine, õlikütteseadmed

88

Artikkel 13.03 —

Õliaurustuspõletiga ahjud ja õlipihustuspõletiga kütteseadmed

89

Artikkel 13.04 —

Õliaurustuspõletiga ahjud

89

Artikkel 13.05 —

Õlipihustuspõletiga kütteseadmed

89

Artikkel 13.06 —

Sundõhuga köetavad seadmed

89

Artikkel 13.07 —

Kütmine tahke kütusega

90

14. PEATÜKK

90

MAJAPIDAMISES KASUTATAVAD VEDELGAASISEADMED

90

Artikkel 14.01 —

Üldnõuded

90

Artikkel 14.02 —

Seadmed

90

Artikkel 14.03 —

Balloonid

91

Artikkel 14.04 —

Toiteallikate asukoht ja korraldus

91

Artikkel 14.05 —

Tagavara- ja tühjad balloonid

91

Artikkel 14.06 —

Reduktorid

91

Artikkel 14.07 —

Rõhk

92

Artikkel 14.08 —

Torud ja painduvad torud

92

Artikkel 14.09 —

Jaotussüsteem

92

Artikkel 14.10 —

Gaasi tarbivad seadmed ja nende paigaldamine

92

Artikkel 14.11 —

Ventilatsioon ja põlemisgaaside eemaldamine

93

Artikkel 14.12 —

Kasutus- ja ohutusnõuded

93

Artikkel 14.13 —

Heakskiitmiskatse

93

Artikkel 14.14 —

Katsed

93

Artikkel 14.15 —

Kinnitus

94

15. PEATÜKK

94

REISILAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

94

Artikkel 15.01 —

Üldsätted

94

Artikkel 15.02 —

Laevakered

94

Artikkel 15.03 —

Püstuvus

96

Artikkel 15.04 —

Süvise ohutusvaru ja vabaparras

100

Artikkel 15.05 —

Reisijate maksimaalne lubatud arv pardal

101

Artikkel 15.06 —

Reisijateruumid ja reisijate poolt kasutatavad alad

101

Artikkel 15.07 —

Käitursüsteem

104

Artikkel 15.08 —

Ohutusseadised ja -varustus

104

Artikkel 15.09 —

Päästevarustus

105

Artikkel 15.10 —

Elektriseadmed

106

Artikkel 15.11 —

Tulekaitse

107

Artikkel 15.12 —

Tule kustutamine

111

Artikkel 15.13 —

Ohutusmeetmed

112

Artikkel 15.14 —

Reovee kogumise ja kõrvaldamise seadmed

113

Artikkel 15.15 —

Teatavatele reisilavadele tehtavad erandid

113

15a. PEATÜKK

114

REISIPURJELAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

114

Artikkel 15a.01 —

II osa kohaldamine

114

Artikkel 15a.02 —

Teatavatele reisijateveoks mõeldud purjelaevadele tehtavad erandid

115

Artikkel 15a.03 —

Püstuvusnõuded purjedega sõitvatele laevadele

115

Artikkel 15a.04 —

Laevaehitus ja laevamehaanika alased nõuded

115

Artikkel 15a.05 —

Taglasest üldiselt

116

Artikkel 15a.06 —

Mastidest ja peeledest üldiselt

116

Artikkel 15a.07 —

Erisätted mastide kohta

116

Artikkel 15a.08 —

Erisätted marsstengide kohta

117

Artikkel 15a.09 —

Erisätted pukspriitide kohta

118

Artikkel 15a.10 —

Erisätted kliiverpoomide kohta

118

Artikkel 15a.11 —

Erisätted grootpoomide kohta

118

Artikkel 15a.12 —

Erisätted kahvlite kohta

119

Artikkel 15a.13 —

Üldsätted seisevtaglase ja jooksevtaglase kohta

119

Artikkel 15a.14 —

Erisätted seisevtaglase kohta

119

Artikkel 15a.15 —

Erisätted jooksevtaglase kohta

120

Artikkel 15a.16 —

Kinnitused ja taglase osad

121

Artikkel 15a.17 —

Purjed

122

Artikkel 15a.18 —

Seadmed

122

Artikkel 15a.19 —

Katsetamine

122

16. PEATÜKK

122

PUKSIIRIS VEETAVA, TÕUGATAVA VÕI PARRAS PARDAGA HAALATAVA KOOSSEISU OSAKS OLEVATELE VEESÕIDUKITELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

122

Artikkel 16.01 —

Tõukurpuksiiriks sobivad veesõidukid

122

Artikkel 16.02 —

Tõugatavaks sobivad veesõidukid

123

Artikkel 16.03 —

Parras-pardaga haalatava koosseisu liigutamiseks sobivad veesõidukid

123

Artikkel 16.04 —

Koosseisus pukseeritavateks sobivad veesõidukid

123

Artikkel 16.05 —

Pukseerimiseks sobivad veesõidukid

123

Artikkel 16.06 —

Koosseisude navigeerimiskatsed

124

Artikkel 16.07 —

Kanded ühenduse tunnistusele

124

17. PEATÜKK

124

UJUVMEHHAMNISMIDELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

124

Artikkel 17.01 —

Üldnõuded

124

Artikkel 17.02 —

Erandid

124

Artikkel 17.03 —

Täiendavad nõuded

125

Artikkel 17.04 —

Süvise ohutusvaru jääk

125

Artikkel 17.05 —

Jääkvabaparras

125

Artikkel 17.06 —

Kallutuskatse

126

Artikkel 17.07 —

Püstuvuse tunnustamine

126

Artikkel 17.08 —

Püstuvuse tunnustamine vähendatud jääkvabaparda puhul

127

Artikkel 17.09 —

Lastimärgid ja süviseskaalad

128

Artikkel 17.10 —

Ujuvmehhanismid, millele ei nõuta püstuvuse tunnustamist

128

18. PEATÜKK

128

ERINÕUDED, MIDA KOHALDATAKSE TÖÖKOHAL KASUTAMISEKS ÕELDUD VEESÕIDUKITELE

128

Artikkel 18.01 —

Käitamistingimused

128

Artikkel 18.02 —

II osa kohaldamine

128

Artikkel 18.03 —

Randid

128

Artikkel 18.04 —

Süvise ohutusvaru ja vabaparras

129

Artikkel 18.05 —

Jollid

129

19. PEATÜKK

129

AJALOOLISTELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED — (välja jäetud)

129

19a. PEATÜKK

129

KANALIPARGASTELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED — (välja jäetud)

129

19b. PEATÜKK

129

4. TSOONI VEETEEDEL SÕITVATELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

129

Artikkel 19b.01

4. peatüki kohaldamine

129

20. PEATÜKK

129

MERELAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED — (välja jäetud)

129

21. PEATÜKK

129

LÕBUSÕIDULAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

129

Artikkel 21.01 —

Üldnõuded

129

Artikkel 21.02 —

II osa kohaldamine

130

Artikkel 21.03 —

(välja jäetud)

130

22. PEATÜKK

131

KONTEINERILAEVADE PÜSTUVUS

131

Artikkel 22.01 —

Üldnõuded

131

Artikkel 22.02 —

Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitamata konteinerite transpordil

131

Artikkel 22.03 —

Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitatud konteinerite transpordil

133

Artikkel 22.04 —

Menetlus püstuvuse hindamiseks laeva pardal

134

22a. PEATÜKK

134

ÜLE 110 M PIKKUSTELE VEESÕIDUKITELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

134

Artikkel 22a.01 —

I osa kohaldamine

134

Artikkel 22a.02 —

II osa kohaldamine

134

Artikkel 22a.03 —

Tugevus

134

Artikkel 22a.04 —

Ujuvus ja püstuvus

134

Artikkel 22a.05 —

Täiendavad nõuded

135

Artikkel 22a.06 —

IV osa kohaldamine ümberehitamise korral

136

22b. PEATÜKK

136

KIIRLAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

136

Artikkel 22b.01 —

Üldnõuded

136

Artikkel 22b.02 —

I osa kohaldamine

137

Artikkel 22b.03 —

II osa kohaldamine

137

Artikkel 22b.04 —

Istmed ja turvavööd

137

Artikkel 22b.05 —

Vabaparras

137

Artikkel 22b.06 —

Ujuvus, püstuvus ja osadeks jaotamine

137

Artikkel 22b.07 —

Roolikamber

137

Artikkel 22b.08 —

Täiendav varustus

138

Artikkel 22b.09 —

Kinnised alad

138

Artikkel 22b.10 —

Väljapääsud ja pääseteed

138

Artikkel 22b.11 —

Tulekaitse ja tulekahju ennetamine

139

Artikkel 22b.12 —

Üleminekusätted

139

III OSA

139

23. PEATÜKK

139

LAEVA MEHITAMISEGA SEOTUD VARUSTUS

139

Artikkel 23.01 —

(välja jäetud)

139

Artikkel 23.02 —

(välja jäetud)

139

Artikkel 23.03 —

(välja jäetud)

139

Artikkel 23.04 —

(välja jäetud)

139

Artikkel 23.05 —

(välja jäetud)

139

Artikkel 23.06 —

(välja jäetud)

139

Artikkel 23.07 —

(välja jäetud)

139

Artikkel 23.08 —

(välja jäetud)

139

Artikkel 23.09 —

Laevade varustus

140

Artikkel 23.10 —

(välja jäetud)

141

Artikkel 23.11 —

(välja jäetud)

141

Artikkel 23.12 —

(välja jäetud)

141

Artikkel 23.13 —

(välja jäetud)

141

Artikkel 23.14 —

(välja jäetud)

141

Artikkel 23.15 —

(välja jäetud)

141

IV OSA

141

24. PEATÜKK

141

ÜLEMINEKU — JA LÕPPSÄTTED

141

Artikkel 24.01 —

Üleminekusätete kohaldamine juba kasutuses olevatele veesõidukitele

141

Artikkel 24.02 —

Kasutuses olevatele laevadele tehtavad erandid

141

Artikkel 24.03 —

Erandid veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. aprilli 1976

152

Artikkel 24.04 —

Muud erandid

154

Artikkel 24.05 —

(välja jäetud)

154

Artikkel 24.06 —

Erandid veesõidukitele, mis ei ole hõlmatud artikliga 24.01

154

Artikkel 24.07 —

(välja jäetud)

163

24a. PEATÜKK

163

ÜLEMINEKUSÄTTED VEESÕIDUKITELE, MIS EI NAVIGEERI R TSOONI VEETEEDEL

163

Artikkel 24a.01 —

Juba kasutuses olevatele veesõidukitele üleminekusätete rakendamine ja eelmiste ühenduse tunnistuste kehtivus

163

Artikkel 24a.02 —

Erandid juba kasutuses olevatele laevadele

163

Artikkel 24a.03 —

Erandid veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. jaanuari 1985

169

Artikkel 24a.04 —

Muud erandid

171

I LIIDE —

OHUSIGNAALID

172

II LIIDE —

HALDUSJUHENDID

174

I OSA

1. PEATÜKK

ÜLDOSA

Artikkel 1.01

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

Veesõidukite liigid 1. Veesõiduk — laev või ujuvmehhanismi osa. 2. Laev — siseveelaev või merelaev. 3. Siseveelaev — üksnes või peamiselt siseveeteedel sõitmiseks mõeldud laev. 4. Merelaev — meresõidukõlblikuks tunnistatud laev. 5. Liikurlaev — tavaline liikurkaubalaev või liikurtanker. 6. Liikurtanker — sisseehitatud tankides kaubaveoks mõeldud laev, mis on ehitatud nii, et see saab iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõita. 7. Tavaline liikurkaubalaev — laev, mis pole liikurtanker ja mis on mõeldud kaubaveoks ning mis on ehitatud nii, et saab iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõita. 8. Kanalipraam — siseveelaev pikkusega mitte üle 38,5 m ja laiusega mitte üle 5,05 m, mida tavaliselt kasutatakse Reini-Rhône'i kanalil. 9. Vedurpuksiir — spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud laev. 10. Tõukurpuksiir — spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev. 11. Praam — teisaldatav praam või praamtanker. 12. Praamtanker — sisseehitatud tankides kaubaveoks mõeldud laev, mis on ehitatud nii, et seda saab pukseerida, ning mis ei ole võimeline üldse iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõitma või mis on oma liikumapaneva jõu abil suuteline sooritama vaid piiratud manöövreid. 13. Teisaldatav praam — laev, mis ei ole praamtanker ning mis on ehitatud nii, et seda saab pukseerida, ning mis ei ole võimeline üldse iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõitma või mis on oma liikumapaneva jõu abil suuteline sooritama vaid piiratud manöövreid. 14. Lihter — lihtertanker, kaubalihter, või praamkonteiner. 15. Lihtertanker — sisseehitatud tankides kaubaveoks mõeldud laev, mis on ehitatud või mida on spetsiaalselt muudetud nii, et seda saab tõukepukseerida, ning mis ei ole üldse võimeline iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõitma või mis on oma liikumapaneva jõu abil suuteline sooritama vaid piiratud manöövreid, kui see ei ole tõugatava koosseisu osa. 16. Kaubalihter — kaubaveoks mõeldud laev, mis pole lihtertanker ja mis on ehitatud või mida on spetsiaalselt muudetud nii, et seda saab tõukepukseerida, ning mis ei ole üldse võimeline iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõitma või mis on oma liikumapaneva jõu abil suuteline sooritama vaid piiratud manöövreid, kui see ei ole tõugatava koosseisu osa. 17. Praamkonteiner — lihter, mis on mõeldud merelaevadel vedamiseks ja siseveeteedel teisaldamiseks. 18. Reisilaev — ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat. 19. Reisipurjelaev — reisilaev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab edasi liikuda purjede abil. 20. Ühepäevareiside laev — reisilaev, milles pole reisijatele ööbimiseks kajuteid. 21. Kajutitega laev — reisilaev, milles on reisijatele ööbimiseks kajutid. 22. Kiirlaev — liikurlaev, mis suudab saavutada vee suhtes kiirust üle 40 kilomeetri tunnis. 23. Ujuvmehhanism — ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu näiteks kraanad, süvendusseadmed, vaiarammid või tõstukid. 24. Töökohal kasutatav veesõiduk — laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see sobib töökohtadel kasutamiseks, näiteks jäätmekogumispraam, punker- või pontoonpraam, pontoon- või kivikallurlaev. 25. Lõbusõidulaev — laev, mis pole reisilaev ja mis on mõeldud spordiks või vaba aja veetmiseks. 26. Joll — transpordiks, päästetegevuseks ja töökohustuste täitmiseks kasutatav paat. 27. Ujuvrajatis — mis tahes ujuvalus, mida tavaliselt ei liigutata (näiteks ujumisbassein, dokk, sadamasild või paadikuur). 28. Ujuv objekt — parv või mis tahes muu ehitis, asi või koost, mis on suuteline navigeerima, kuid mis ei ole laev, ujuvmehhanism ega -rajatis.

Veesõidukite koostud 29. Koosseis — jäigalt või puksiirköitega ühendatud veesõidukite koosseis. 30. Koostamisviis — koosseisu moodustamise viis. 31. Jäik koosseis — tõugatav koosseis või parras-pardaga haalatav koosseis. 32. Tõugatav koosseis — jäik veesõidukite koost, millest vähemalt üks on paigutatud koosseisu liigutava veesõiduki ette, mida nimetatakse tõukurpuksiiri(de)ks; jäigalt ühendatuks peetakse samuti koostu, mis koosneb suunatud liigendühendusega omavahel ühendatud tõukurpuksiirist ja tõugatavast veesõidukist. 33. Parras-pardaga haalatav koosseis — veesõidukite koost, milles veesõidukid on ühendatud jäigalt külg külje kõrvale ning ükski neist ei ole paigutatud koostu liigutava veesõiduki ette. 34. Puksiiris veetav koosseis — koost, mis koosneb ühest või mitmest veesõidukist, ujuvrajatisest või ujuvalusest, mida pukseerib üks või mitu koosseisu kuuluvat iseliikuvat veesõidukit.

Erineva otstarbega alad laevas 35. Peamasinaruum — ruum, kuhu on paigaldatud jõuseadmed. 36. Masinaruum — ruum, kuhu on paigaldatud sisepõlemismootorid. 37. Katlaruum — ruum, kus asub köetav seade auru tootmiseks või soojusvahetusvedeliku soojendamiseks. 38. Suletud tekiehitis — jäikade seintega veetihe, jäik ja kompaktne ehitis tekil, mis on sinna püsivalt ja veetihedalt kinnitatud. 39. Roolikamber — ala, kus asuvad kõik manööverdamiseks vajalikud juhtimis- ja seirevahendid. 40. Eluruumid — ruumid, mida kasutavad laevas tavaliselt elavad isikud, sealhulgas kambüüsid, toidumoona hoiuruumid, tualetid ja pesuruumid, pesupesemisruumid, trepimademed ja vahekäigud, kuid mitte roolikamber. 41. Reisijateala — reisijatele kasutamiseks mõeldud alad laevas ning sellised kinnised ruumid, nagu näiteks salongid, kauplused, juuksurisalongid, kuivatusruumid, pesupesemisruumid, saunad, tualettruumid, pesuruumid, vahekäigud, ühenduskäigud ja trepid, mis pole seintega ümbritsetud. 42. Juhtimiskeskus — roolikamber, koht, kus asuvad avariielektrijaam või selle osad, või koht, kus pidevalt viibib tulekahju häireseadmete, uste kaugjuhtimisseadmete või tulekustutite eest vastutav pardapersonal või laevapere. 43. Trepišaht — sisetrepi või lifti šaht. 44. Salong — eluruumi või reisijateala juurde kuuluv ruum. Reisilaevade kambüüse ei peeta salongideks. 45. Kambüüs — pliidi või samalaadse keeduseadmega ruum. 46. Hoiuruum — tuleohtlike vedelike hoidmiseks või toidumoona säilitamiseks mõeldud ruum, mille pindala on suurem kui 4 m2. 47. Trümm — vöörist ja ahtrist vaheseintega piiratud laeva osa, mida avatakse ja suletakse luugikatete abil ja mis on mõeldud nii pakendatud kui ka puistekauba veoks või tankide mahutamiseks ja mis ei ole laevakere osa. 48. Sisseehitatud tank — laevaga ühendatud tank, mille seinteks on laevakere ise või laevakerest eraldi olev plaadistus. 49. Töökoht — ala, kus laevapere liikmed oma tööülesandeid täidavad, kaasa arvatud maabumissild, laadimiskraana ja joll. 50. Vahekäik — ala, mis on mõeldud inimeste tavapäraseks liikumiseks ja kaupade teisaldamiseks. 51. Ohutu ala — ala, mis on väljastpoolt piiratud suurima süvise veeliinist 1/5 BWL kaugusel paralleelselt veeliiniga kulgeva vertikaalpinnaga. 52. Kogunemisalad — alad laevas, mis on eriti kaitstud ning kuhu reisijad kogunevad ohu korral. 53. Evakuatsioonialad — laeva kogunemisalade osad, kust on võimalik inimesi evakueerida.

Laevade ehitust käsitlevad mõisted 54. Suurima süvise veejoone tasand — veetasand, mis vastab suurimale süvisele, mille juures laev tohib sõita. 55. Süvise ohutusvaru — vahemaa, mis jääb suurima süvise veejoone tasandi ja selle paralleeltasandi vahele, mis läbib madalaimat punkti, millest kõrgemal ei loeta laeva veekindlaks. 56. Süvise ohutusvaru jääk — kasutada olev vertikaalne süvisevaru, mis laeva kreeni korral jääb veetasapinna ja sügavamale vajunud parda madalaima punkti vahele, millest alates laeva ei saa enam lugeda veekindlaks. 57. Vabaparras (f) — vahemaa, mis jääb suurima süvise veejoone tasandi ja külgteki madalaimat punkti läbiva paralleeltasapinna vahele, külgteki puudumisel kasutatakse parda ülaserva madalaimat punkti. 58. Jääkvabaparras — kasutada olev vertikaalne süvisevaru, mis laeva kreeni korral jääb veetasapinna ja teki pealispinna vahele sügavamale vette vajunud parda madalaimas punktis või kui tekki ei ole, siis kasutatakse sügavamale vette vajunud parda madalaimat punkti. 59. Ujuvusvaru veeliin — ettekujutatav veeliin, mis on tõmmatud pardaplaadistusele vähemalt 10 cm allpool vaheseinte tekki ja vähemalt 10 cm allpool laeva parda madalaimat mitteveekindlat punkti. Kui vaheseinte tekki ei ole, on veeliin tõmmatud vähemalt 10 cm allapoole kõige alumisest liinist, milleni välisplaadistus on veekindel. 60. Mahtveeväljasurve —(∇) laeva poolt välja tõrjutava vee ruumala kuupmeetrites. 61. Veeväljasurve (Δ) — laeva kogumass tonnides, kaasa arvatud last. 62. Täidlustegur (C B ) — laeva mahtveeväljasurve ja pikkuse LWL, laiuse BWL ja süvise T korrutise suhe. 63. Purjesuspind (A V ) — laeva veeliinist üleval pool oleva osa projektsioon pikitasandile ruutmeetrites. 64. Vaheseinte tekk — tekk, milleni ulatuvad veetihedad vaheseinad ning alates millest mõõdetakse vabaparrast. 65. Vahesein — ettenähtud kõrgusega sein, mis tavaliselt on vertikaalne, jagab laeva osadeks ning mis piirneb laeva põhjaga, plaadistusega või teiste vaheseintega. 66. Põikvahesein — vahesein, mis ulatub laeva ühest pardast teise pardani. 67. Sein — ruumi osadeks jagav pind, mis tavaliselt on vertikaalne. 68. Jaotussein — sein, mis ei ole veetihe. 69. Pikkus (L) — laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita. 70. Üldpikkus (L OA ) — laeva maksimaalne pikkus meetrites, kaasa arvatud kinnitatud mehhanismid, nagu näiteks roolisüsteemi või jõuülekande osad, mehaanilised või muud sarnased seadmed. 71. Veeliini pikkus (L WL ) — laevakere pikkus meetrites mõõdetuna suurima süvise veetasandis. 72. Laius (B) — laevakere suurim laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelinguid jms). 73. Üldlaius (B OA ) — laeva suurim laius meetrites, kaasa arvatud kinnitatud mehhanismid, nagu näiteks sõurattad, kaitsereelingud, mehhaanilised seadmed jms. 74. Veeliini laius (L WL ) — laevakere laius meetrites, mõõdetuna pardaplaadistuse välispinnalt suurima süvise veetasandis. 75. Kõrgus (H) — kõige lühem vertikaalne vahemaa meetrites laevakere või kiilu kõige madalama punkti ja teki madalaima punkti vahel laevaküljel. 76. Süvis (T) — vertikaalne vahemaa meetrites laevakere või kiilu kõige madalama punkti ja suurima süvise veetasandi vahel. 77. Vööri loodsirge — vertikaaljoon laevakere ja suurima süvise veetasandi lõikejoone vööripunktist. 78. Külgteki puhaslaius — vahemaa vertikaalsete joonte vahel, millest üks läbib külgteki küljel oleva luugikoomingu kõige väljaulatuvamat osa ning teine külgteki välisküljel oleva libisemiskaitse (kaitsereeling, jalalatt) siseserva.

Roolisüsteem 79. Roolisüsteem — kõik laeva roolimiseks vajalikud seadmed, mis tagavad 5. peatükis ettenähtud manööverdusvõime. 80. Rool — rool või roolid koos balleriga, kaasa arvatud roolisektor ja seda roolimehhanismiga ühendavad komponendid. 81. Roolimehhanism — roolisüsteemi osa, mis liigutab rooli. 82. Ajam — roolimehhanismi ajam jõuallika ja roolimehhanismi vahel. 83. Jõuallikas — roolimehhanismi juhtija ja roolimehhanismi jõuallikas, milleks kasutatakse laeva elektrivõrku, akusid või sisepõlemismootorit. 84. Roolimehhanismi juhtija — jõuajamiga käitatava roolimehhanismi juhtimist tagavad komponendid ja elektriahel. 85. Roolimehhanismi ajam — roolimehhanismi juhtija, selle ajam ja jõuallikas. 86. Käsiajam — süsteem, kus rooliratta käsitsi liigutamine liigutab rooli mehaanilise ülekande abil ilma täiendavat jõuallikat kasutamata. 87. Käsijuhtimisega hüdrauliline ajam — hüdraulilise ülekande töö käsitsi juhtimine. 88. Pöördekiiruse regulaator — seade laeva eelnevalt kindlaksmääratud pöördekiiruse saavutamiseks ja hoidmiseks. 89. Roolikamber, mis on sisustatud ainuisikuliseks navigeerimiseks radari abil — roolikamber, mis on sisustatud nii, et radari abil navigeerides saab laevaga manööverdada üks inimene.

Konstruktsiooniosade ja materjalide omadused 90. Veetihe — konstruktsiooniosa või seade, mille teostus väldib vee sissetungimist. 91. Pritsme- ja ilmastikukindel — konstruktsiooniosa või seade, mis on teostatud selliselt, et sellesse imbub tavalistes tingimustes ainult natuke vett. 92. Gaasitihe — konstruktsiooniosa või seade, mis on teostatud selliselt, et gaasi ja auru sissetungimine on välditud. 93. Mittesüttiv — aine, mis ei põle ega eralda isesüttimiseks piisavas koguses tuleohtlikku auru kuumutamisel temperatuurini umbes 750 °C. 94. Leegiaeglustaja — materjal, mis kergesti ei sütti või mille pind vähemalt piirab leekide levikut artikli 15.11 lõike 1 punktis c osutatud viisil. 95. Tulekindlus — konstruktsiooniosade või seadmete artikli 15.11 lõike 1 punkti d kohaste katsetega kinnitatud omadus. 96. Tulekatsekoodeks — IMO meresõiduohutuse komitee otsuse MSC.61(67) kohane rahvusvaheline tulekatsete kohaldamise koodeks.

Muud mõisted 97. Volitatud klassifikatsiooniühing — direktiivi VI lisas sätestatud kriteeriumide ja menetluste kohaselt tunnustatud klassifikatsiooniühing. 98. Radarseade — elektrooniline abiseade navigeerimisel ümbruse ja liikluse tuvastamiseks ja kuvamiseks. 99. Sisevete ECDIS (sisevete elektronkaartide kuva- ja infosüsteem) — standarditud süsteem sisevete elektrooniliste navigatsioonikaartide ning seonduva teabe kuvamiseks, mis esitab valitud teavet haldajate elektroonilistelt sisevete navigatsioonikaartidelt ja valikukohast teavet veesõiduki muudelt anduritelt. 100. Sisevete ECDIS-seade — seade sisevete elektrooniliste navigatsioonikaartide kuvamiseks, mida on võimalik kasutada kahel erineval viisil: teavitamisrežiimis ja navigeerimisrežiimis. 101. Teavitamisrežiim — sisevete ECDISi kasutatakse üksnes teabe edastamiseks ilma radarikatteta. 102. Navigeerimisrežiim — sisevete ECDISi kasutatakse veesõiduki navigeerimiseks koos radarikattega. 103. Pardapersonal — kõik reisilaeva pardal olevad töötajad, kes pole laevapere liikmed. 104. Liikumispuudega isikud — isikud, kellel on raskusi ühistranspordi kasutamisel, sealhulgas eakad isikud, puudega isikud, meelepuudega isikud ja ratastooli kasutajad, rasedad ja väikelastega isikud. 105. Ühenduse tunnistus –pädeva asutuse poolt laevale väljastatud tunnistus, mis kinnitab vastavust käesoleva direktiivi tehnilistele nõuetele.

Artikkel 1.02

(välja jäetud)

Artikkel 1.03

(välja jäetud)

Artikkel 1.04

(välja jäetud)

Artikkel 1.05

(välja jäetud)

Artikkel 1.06

Ajutised nõuded

Kui siseveetranspordi kohandamine tehnilise arenguga nõuab kiiresti erandite tegemist käesolevast direktiivist enne selle eeldatavat muutmist, või kui see on vajalik katsete lubamiseks, võib käesoleva direktiivi artiklis 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võtta ajutisi nõudeid. Nõuded tuleb avaldada ning need kehtivad kõige rohkem kolm aastat. Need nõuded peavad jõustuma kõikides liikmesriikides samaaegselt ning need tühistatakse kõikides liikmesriikides samade tingimuste kohaselt.

Artikkel 1.07

Haldusjuhendid

Direktiivi rakendamise lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks võib kontrolli käsitlevaid siduvaid haldusjuhendeid võtta vastu käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

2. PEATÜKK

MENETLUS

Artikkel 2.01

Kontrollorgan

1.   Liikmesriigid moodustavad kontrollorganid.

2.   Kontrollorganid koosnevad esimehest ja ekspertidest.

Igasse kontrollorganisse kuuluvad vähemalt järgmised eksperdid:

a)	siseveelaevanduse eest vastutava haldusasutuse töötaja;

b)	siseveelaevade laeva- ning masinaehituse ekspert;

c)	laevajuhtimistunnistusega laevandusekspert.

3.   Kontrollorgani juhi ja eksperdid määravad selle riigi asutused, milles kontrollorgan on moodustatud. Töökohustuste täitmisele asumisel esitavad kontrollorgani juht ja eksperdid kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad täidavad oma tööülesandeid täiesti sõltumatult. Ametiisikutelt kinnitust ei nõuta.

4.   Kooskõlas kohaldatavate liikmesriigi sätetega võivad kontrollorganeid abistada erialaeksperdid.

Artikkel 2.02

Kontrolli läbiviimise taotlus

1.   Kontrolli läbiviimise taotluse menetlemine ning kontrollimiskoha ja -aja kindlaksmääramine kuulub ühenduse tunnistusi väljastavate asutuste pädevusse. Pädev asutus otsustab, millised dokumendid esitada tuleb. Menetlemisel peab olema tagatud kontrolli läbiviimine mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist.

2.   Omanik või tema esindaja võib taotleda ühenduse tunnistust veesõidukile, millele käesolevat direktiivi ei kohaldata. Tema taotlus tuleb rahuldada, kui laev vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 2.03

Veesõiduki esitamine kontrolliks

1.   Omanik või tema esindaja peab esitama kontrolliks tühimassiga, puhastatud ja varustatud veesõiduki. Ta peab andma kontrolli läbiviimiseks igakülgset abi, varustades kontrollijaid näiteks sobiva jolli ja personaliga, ning ta peab kontrollijatele avama mis tahes laevakere osad või sisseehitised, mis pole otseselt ligipääsetavad või nähtavad.

2.   Kontrollorgan peab kõigepealt nõudma kuivkontrolli. Kuivkontrolli võib ära jätta, kui on esitatud klassifikatsioonitunnistus või volitatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud nõuetekohasustõend või kui on olemas tunnistus selle kohta, et pädev asutus on kuivkontrolli mingil muul eesmärgil juba teinud. Perioodilise kontrolli või käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud kontrolli puhul võib kontrollorgan nõuda kontrolli vee peal.

Kontrollorgan peab tegema proovisõite liikurlaevade või konvoide esmasel kontrollimisel ja siis, kui laeva jõu- või rooliseadmetes on tehtud suuri muudatusi.

3.   Kontrollorgan võib nõuda täiendavaid sõidukatseid ja lisadokumente. Käesolevat sätet tuleb ka kohaldada veesõiduki ehitamise ajal.

Artikkel 2.04

(välja jäetud)

Artikkel 2.05

Ajutine ühenduse tunnistus

1.   Pädev asutus võib väljastada ajutise ühenduse tunnistuse:

a)	veesõidukitele, et lubada neil ühenduse tunnistuse saamiseks sõita teatud kindlasse kohta;

b)	veesõidukitele, mille ühenduse tunnistus on ajutiselt tagasi võetud ühel artiklis 2.07 või käesoleva direktiivi artiklites 12 ja 16 osutatud juhtudest;

c)	veesõidukitele, mis ootavad ühenduse tunnistuse kättesaamist pärast edukalt läbitud kontrolli;

d)	veesõidukitele, mis ei vasta kõikidele V lisa I osas esitatud tingimustele, mis on ühenduse tunnistuse saamiseks vajalikud;

e)	veesõidukitele, mis saadud vigastuse tõttu ei vasta enam ühenduse tunnistusele;

f)	ujuvalustele või -mehhanismidele, kui erivedude eest vastutavad asutused nõuavad liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt eriveoloa väljastamisel nimetatud ühenduse tunnistuse omamist;

g)	veesõidukitele, mis artikli 2.19 lõikes 2 sätestatu kohaselt ei vasta II osa sätetele.

2.   Kui veesõidukit, ujuvalust või ujuvmehhanismi sõidukõlblikkust peetakse piisavaks, koostatakse V lisa III osas esitatud näidise kohaselt ajutine ühenduse tunnistus.

See peab sisaldama pädeva asutuse poolt vajalikuks peetavaid tingimusi ning see kehtib:

a)	lõike 1 punktides a, d–f osutatud juhtudel ühe konkreetse sõidu jaoks sobiva ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte kuud;

b)	lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel asjakohase aja jooksul;

c)	lõike 1 punktis g nimetatud juhtudel kuus kuud. Ajutist ühenduse tunnistust võib pikendada korraga kuni kuueks kuuks kuni selle ajani kui komitee teeb otsuse.

Artikkel 2.06

Ühenduse tunnistuse kehtivus

1.   Pädevad asutused määravad uute laevade ühenduse tunnistustele, mis on väljastatud käesoleva direktiivi sätete kohaselt, järgmised kehtivusperioodid:

a)	reisilaevadel mitte rohkem kui viis aastat;

b)	muudel veesõidukitel mitte rohkem kui kümme aastat.

Kehtivusperiood märgitakse ühenduse tunnistusele.

2.   Veesõidukitel, mis on enne kontrolli juba kasutuses, määrab pädev asutus nende ühenduse tunnistuse kehtivusperioodi iga kord eraldi kontrolli tulemuste põhjal. Siiski ei tohi kehtivusaeg ületada lõikes 1 määratud ajaperioode.

Artikkel 2.07

Ühenduse tunnistuse sisu ja muutmine

1.   Veesõiduki omanik või tema esindaja teatab pädevale asutusele igast muudatusest veesõiduki nimes või omandilises kuuluvuses, igast ülemõõtmisest ning igasugusest ametliku numbri, registreeringu või kodusadama muutmisest ning saadab muudatuse sisseviimiseks nimetatud asutusele ühenduse tunnistuse.

2.   Iga pädev asutus võib ühenduse tunnistust täiendada või muuta.

3.   Kui pädev asutus muudab või täiendab ühenduse tunnistust, teatab ta sellest asutusele, kes ühenduse tunnistuse väljastas.

Artikkel 2.08

(välja jäetud)

Artikkel 2.09

Perioodiline kontroll

1.   Enne ühenduse tunnistuse kehtivusaja lõppemist tuleb veesõidukile teha perioodiline kontroll.

2.   Omaniku või tema esindaja põhjendatud taotluse korral võib pädev asutus erandkorras ning ilma täiendava kontrollita pikendada ühenduse tunnistuse kehtivust mitte rohkem kui kuus kuud. Nimetatud pikenduse kohta väljastatakse kirjalik dokument, mida tuleb hoida veesõidukis.

3.   Eespool nimetatud kontrolli tulemuste põhjal määrab pädev asutus ühenduse tunnistusele uue kehtivusperioodi.

Kehtivusperiood märgitakse ühenduse tunnistusele ning sellest teatatakse nimetatud tunnistuse väljastanud asutusele.

4.   Kui ühenduse tunnistus asendatakse lõikes 3 ettenähtud korras pikendamise asemel uuega, tagastatakse varasem ühenduse tunnistus pädevale asutusele, kes selle väljastas.

Artikkel 2.10

Vabatahtlik kontroll

Veesõiduki omanik või tema esindaja võib igal ajal taotleda vabatahtlikku kontrolli.

Kontrollimistaotlust tuleb käsitleda.

Artikkel 2.11

(välja jäetud)

Artikkel 2.12

(välja jäetud)

Artikkel 2.13

(välja jäetud)

Artikkel 2.14

(välja jäetud)

Artikkel 2.15

Kulud

Veesõiduki omanik või tema esindaja kannab kõik laeva kontrolli ning ühenduse tunnistuse väljastamisega seotud kulud vastavalt iga liikmesriigi poolt kehtestatud maksumäärale.

Artikkel 2.16

Teave

Pädev asutus võib lubada isikutel, kes tõendavad oma huvi põhjendatust, tutvuda ühenduse tunnistuse sisuga ning ta võib kindlaksmääratud eesmärgil väljastada nimetatud isikutele ühenduse tunnistuste väljavõtteid ja koopiaid, mille õigsus on tõendatud.

Artikkel 2.17

Ühenduse tunnistuste register

1.   Pädevad asutused annavad nende poolt väljastatud ühenduse tunnistustele järjekorranumbrid. Nad peavad direktiivi VI lisas esitatud näidise kohast registrit kõikide nende poolt väljastatud ühenduse tunnistuste kohta.

2.   Pädevad asutused säilitavad kõikide nende poolt väljastatud ühenduse tunnistuste protokollid või koopiad ning kannavad nendele kõik andmed ja muudatused, samuti ühenduse tunnistuse tühistamist ja asendamist puudutava teabe.

Artikkel 2.18

Ametlik number

1.   Ühenduse tunnistuse väljastanud pädev asutus märgib ühenduse tunnistusele ametliku numbri, mille nimetatud veesõidukile on andnud selle liikmeriigi pädev asutus, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam.

Kolmandate riikide veesõidukitele annab ühenduse tunnistusele kantava ametliku numbri ühenduse tunnistuse väljastanud pädev asutus.

Neid nõudeid ei kohaldata lõbusõidulaevadele.

2.   (välja jäetud).

3.   (välja jäetud).

4.   Veesõiduki omanik või tema esindaja esitab pädevale asutusele ametliku numbri saamise taotluse. Veesõiduki omanik või tema esindaja vastutab ka ühenduse tunnistusele kantud ametliku numbri laevale kinnitamise eest ning selle eemaldamise eest kohe, kui see enam ei kehti.

Artikkel 2.19

Võrdväärsus ja erandid

1.   Kui II osa sätted nõuavad teatud materjalide, paigaldiste või seadmete veesõidukis kasutamist või nende pardalolekut või teatud konstruktsiooniaspektide või paigutuse kasutamist, võib pädev asutus lubada nimetatud veesõidukite puhul teiste materjalide, paigaldiste või seadmeüksuste kasutamist või pardalolekut või teiste konstruktsioonielementide või paigutuste kasutamist, kui need on käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt tunnistatud võrdväärseks.

2.   Kui komitee ei suuda käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt teha otsust lõikes 1 sätestatud võrdväärsuse kohta, võib pädev asutus väljastada ajutise ühenduse tunnistuse.

Käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt teatab pädev asutus ühe kuu jooksul pärast ajutise ühenduse tunnistuse väljastamist sellest komiteele, näidates ära veesõiduki nime ja ametliku numbri, kõrvalekalde liigi ning riigi, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam.

3.   Pädev asutus võib käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt komitee soovituse alusel väljastada katseliselt ning piiratud ajaks teatud konkreetsele veesõidukile ühenduse tunnistuse, mis sisaldab uusi tehnilisi nõudeid, mis erinevad II osas sätestatust, kui need nõuded pakuvad võrdväärset ohutust.

4.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud võrdväärsus ja erandid märgitakse ühenduse tunnistusele. Sellest teatatakse komisjonile.

II OSA

3. PEATÜKK

LAEVAEHITUSNÕUDED

Artikkel 3.01

Põhinõue

Laevad ehitatakse vastavalt heale laevaehitustavale.

Artikkel 3.02

Tugevus ja püstuvus

1.   Laevakere on piisavalt tugev, et pidada vastu kõikidele jõududele, mis kerele tavatingimustes mõjuvad:

a)

äsjaehitatud laevade puhul ning laevade tugevust mõjutavate suuremate ümberehitamiste puhul esitatakse piisava tugevuse tõendamiseks tõendusmaterjal konstruktsiooniarvutuste kohta. Nimetatud tõendusmaterjali ei nõuta, kui on esitatud klassifikatsioonitunnistus või volitatud klassifikatsiooniühingu tõend;

b)

artiklis 2.09 osutatud kontrolli puhul kontrollitakse põhja-, pilsi- ja pardaplaatide minimaalset paksust järgmiste tingimuste kohaselt: Teraslaevade minimaalseks paksuseks tmin võetakse järgmise valemi kohaselt arvutatud suurim väärtus: 1. laevadel, mis on pikemad kui 40 m: tmin = f · b · c (2,3 + 0,04 L) [mm]; laevadel, mis ei ole pikemad kui 40 m: tmin = f · b · c (1,5 + 0,06 L) [mm], kuid mitte vähem kui 3,00 mm 2. kus: a = kaaresamm [mm]; f = kaaresammu tegur: f = 1, kui a ≤ 500 mm f = 1 + 0,0013 (a — 500), kui a > 500 mm b = põhja-, pilsi- või pardaplaatide tegur b = 1,0 põhja- ja pardaplaatidele b = 1,25 pilsiplaatidele f = Pardaplaatide minimaalse paksuse korral võib kaaresammuks olla 1. Pilsiplaatide minimaalne paksus ei tohi siiski põhjaplaatide ja pardaplaatide omast mingil juhul väiksem olla. c = struktuuritüübi tegur: c = 0,95 topeltpõhjaga ning kimmipilsikanaliga laevadel, kui pardaäärse kanali ning trümmi vaheline piire on paigutatud vertikaalselt samale joonele koominguga c = 1,0 kõikide struktuuritüüpide puhul.

c)

Kahekordse põhja ning kimmipilsikanaliga pikisuunas tugevdatud laevade puhul võib punkti b kohaselt välja arvutatud plaatide minimaalseid paksusi vähendada laevakere piisava tugevuse puhul (piki-, põik- ja kohalik tugevus) arvutatud väärtuseni, mille volitatud klassifikatsiooniühing on kinnitanud. Plaadid tuleb välja vahetada, kui põhja-, pilsi- või pardaplaatide väärtused on sellisel viisil saadud lubatud väärtustest madalamad.

Sel viisil arvutatud miinimumväärtused on piirväärtused, milles arvestatakse tavalist ühtlast kulumist ja eeldatakse, et kasutatud on laevaehitusterast ning et sellised sisestruktuuri komponendid nagu kaared, kaarepõrand, piki- ja põiksuunalised põhistruktuuri üksused on heas seisukorras ning laevakerel ei ole mingeid märke pikisuunalisest ülekoormusest.

Niipea, kui nendest väärtustest ei ole enam kinni peetud, tuleb kõnealused plaadid parandada või välja vahetada. Siiski on lubatud arvutatud väärtusest kuni 10 % väiksema paksusega plaatide kasutamine lokaalselt väikestel pindadel.

2.   Kui laevakere ehitamiseks kasutatakse muud materjali kui terast, tuleb arvutustega tõendada, et kere tugevus (pikisuunas, ristsuunas ja kohalik tugevus) on vähemalt võrdne tugevusega, mille annab terase kasutamine, kui minimaalne paksus vastab lõikes 1 sätestatule. Kui esitatakse volitatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud klassitunnistus või tõend, võib arvutuste abil tõendamise ära jätta.

3.   Laevade püstuvus peab vastama nende kasutuseesmärgile.

Artikkel 3.03

Laevakere

1.   Kuni tekini, või kui tekki pole, siis sandekini ulatuvad vaheseinad tuleb paigaldada järgmistesse punktidesse:

a)

Põrkevahesein sobivale kaugusele vöörist ning sellisel viisil, et oleks tagatud lastis laeva süvise ohutusvaru jääk 100 mm, kui vesi tungib põrkevaheseina ees olevasse veetihedasse sektsiooni. Üldiselt peetakse lõikes 1 nimetatud nõuet täidetuks, kui põrkevahesein on paigaldatud kaugusele 0,04 L kuni 0,04 L + 2 m vööri loodsirgest suurima süvise veejoone tasandil. Kui nimetatud kaugus ületab 0,04 L + 2 m, tuleb lõikes 1 sätestatud nõuet tõendada arvutustega. Vahemaad võib vähendada kuni 0,03 L-ini. Sellisel juhul tuleb tõendada vastavust lõikes 1 nimetatud nõudele arvutustega, eeldades, et põrkevaheseinast eespool olev sektsioon ning sellega piirnevad sektsioonid on täitunud veega.

b)	Kui laeva pikkus L on rohkem kui 25 m, peab ahtrist piisaval kaugusel olema ahterpiigivahesein.

2.   Põrkevaheseina pinnast eespool ei tohi olla ei eluruume ega laeva ohutuseks või tegutsemiseks vajalikke paigaldisi. Seda nõuet ei kohaldata ankruseadmele.

3.   Eluruumid, masina- ja katlaruumid ning nende juurde kuuluvad mis tahes tööruumid tuleb eraldada trümmidest tekini ulatuvate veetihedate põikvaheseintega.

4.   Eluruumid peavad olema masina- ja katlaruumidest ning trümmidest gaasitihedalt eraldatud ja neisse peab pääsema otse tekilt. Kui selline ligipääs puudub, peab üks avariiväljapääs viima ka otse tekile.

5.   Lõigetes 1 ja 3 määratletud vaheseinad ning lõikes 4 määratletud alade piirded ei tohi sisaldada avasid.

Lubatud on aga ahterpiigi uks ning läbiviigud, mis on mõeldud eeskätt šahtide ja torustike jaoks, kui nende konstruktsioon ei vähenda nimetatud vaheseinte ning alade piirete tõhusust. Ahterpiigivaheseina ustel peab olema mõlemal pool järgmine kergesti loetav juhend:

6.   Laevakere külge kinnitatud veevõtu- ja vee äravoolukohti ning torustikke loetakse veetihedateks, kui need on ehitatud nii, et vesi ei saa juhuslikult laeva sisse voolata.

7.   Laeva vööriosad ehitatakse nii, et ankur ei ulatu ei osaliselt ega täielikult pardaplaadistuse tagant välja.

Artikkel 3.04

Masina- ja katlaruumid, punkrid

1.   Masina- ja katlaruumid peavad olema sisustatud nii, et neis olevaid seadmeid oleks kerge ja ohutu käitada, kontrollida ning hooldada.

2.   Vedelkütuse või määrdeõli punkritel ning reisijatealadel ja eluruumidel ei tohi olla ühiseid piirdeid, mis on nende tavakasutuse ajal vedeliku staatilise surve all.

3.   Mootoriruumi, katlaruumi ja punkri vaheseinad, laed ja uksed peavad olema valmistatud terasest või muust sarnasest mittesüttivast materjalist.

Mootoriruumis kasutatav isolatsioonimaterjal peab olema kaitstud kütuse sissetungimise ja kütuseaurude eest.

Kõik masinaruumide, katlaruumide ja punkrite seintes, lagedes ja ustes olevad avad peavad olema väljastpoolt suletavad. Lukustusseadmed peavad olema tehtud terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist.

4.   Masina- ja katlaruume ning muid ruume, kus võivad koguneda tuleohtlikud või mürgised gaasid, peab saama piisavalt ventileerida.

5.   Kajutitrepid ning masina- ja katlaruumidesse ja punkritesse viivad redelid peavad olema tugevalt kinnitatud ja need peavad olema valmistatud terasest või muust löögikindlast ja mittesüttivast materjalist.

6.   Masina- ja katlaruumidel peab olema kaks väljapääsu, millest üks võib olla avariiväljapääs.

Teist väljapääsu pole vaja, kui:

a)	mootori- või katlaruumide kogu põrandapind (keskmine pikkus × keskmine laius põrandaplaatide tasandil) ei ole suurem kui 35 m2 ja

b)	tee pikkus väljapääsu juurest hooldus- või kontrollimiskohani või kaugus välisväljapääsu juures asuvast kajutitrepi platvormist ei ole suurem kui 5 m ja

c)	tulekustuti on paigaldatud avariiväljapääsust kõige kaugemal asetsevasse hoolduskohta, ning samuti erandina artikli 10.03 lõike 1 punktist e, kui mootorite seadistatud võimsus ei ole suurem kui 100 kW.

7.   Maksimaalne lubatud helirõhk masinaruumis tohib olla 110 dB(A). Mõõtepunktid ruumis valitakse vastavalt töötaja asukohale seadmete tavahooldusel.

4. PEATÜKK

SÜVISE OHUTUSVARU, VABAPARRAS JA LASTIMÄRGID

Artikkel 4.01

Süvise ohutusvaru

1.   Süvise ohutusvaru peab olema vähemalt 300 mm.

2.   Laevadel, mille avasid ei saa pritsme- ja ilmastikukindlalt sulgeda, ning katmata trümmidega sõitvatel laevadel suurendatakse süvise ohutusvaru nii, et iga nimetatud ava asub vähemalt 500 mm kõrgusel suurima süvise veejoone tasandist.

Artikkel 4.02

Vabaparras

1.   Ilma teki pikinõgususeta ja tekiehitisteta pideva tekiga laevade vabaparras on 150 mm.

2.   Pikinõgusa tekiga ja tekiehitistega laevade vabaparras arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus:

α	on parandustegur, mis arvestab kõiki asjakohaseid tekiehitisi;
βv	on laeva pikkuse L vööripoolses veerandis asuvast tekiehitisest tulenev vööriteki tõusu mõju parandustegur;
βa	on laeva pikkuse L ahtripoolses veerandis asuvast tekiehitisest tulenev ahtriteki tõusu mõju parandustegur;
Sev	on teki efektiivne tõus vööris millimeetrites;
Sea	on teki efektiivne tõus ahtris millimeetrites.

3.   Tegur a arvutatakse järgmise valemi abil:

kus:

lem	on keskosas asuva tekiehitise efektiivne pikkus meetrites, mis vastab poolele laeva pikkusest L;
lev	on tekiehitise efektiivne pikkus meetrites laeva pikkuse L vööripoolses veerandis;
lea	on tekiehitise efektiivne pikkus meetrites laeva pikkuse L ahtripoolses veerandis.

Tekiehitise efektiivne pikkus arvutatakse järgmise valemi abil:

kus:

l	on asjaomase tekiehitise efektiivne pikkus meetrites;
b	on asjaomase tekiehitise efektiivne laius meetrites;
B1	on laeva laius meetrites, mõõdetuna vertikaalsete pardaplaatide välispinnal teki tasapinnas asjaomase tekiehitise poolel pikkusel;
h	on asjaomase tekiehitise kõrgus meetrites. Luukide puhul lahutatakse h saamiseks koomingute kõrgusest pool artikli 4.01 lõigetes 1 ja 2 osutatud ohutust sügavusvarust. Mingil juhul ei tohi h olla suurem kui 0,36 m.

Kui vastavalt

ja

on väiksem kui 0,6, on tekiehitise efektiivne pikkus le null.

4.   Tegurid βv ja βa arvutatakse järgmiste valemite abil:

5.   Efektiivsed ahtri-/vööriteki tõusud Sev/Sea arvutatakse järgmiste valemite abil:

Sev = Sv · p

Sea = Sa · p

kus:

Sv	on tegelik vööriteki tõus millimeetrites, Sv ei tohi siiski olla suurem kui 1 000 mm;
Sa	on tegelik ahtriteki tõus millimeetrites, Sa ei tohi siiski olla suurem kui 500 mm;
p	on järgmise valemi abil arvutatav tegur:
×	on tõusuga 0,25 Sv/Sa tekipunkti abstsiss otspunktist (vt joonist).

Tegur p ei tohi siiski olla suurem kui 1.

6.   Ku βa · Sea on suurem kui βv · Sev, võib βv · Sev väärtuse lugeda võrdseks βa · Sea väärtusega.

Artikkel 4.03

Minimaalne vabaparras

Võttes arvesse artiklis 4.02 osutatud vähendusi, ei tohi minimaalne vabaparras olla väiksem kui 0 mm.

Artikkel 4.04

Lastimärgid

1.   Suurima süvise veejoone tasandi kindlaksmääramisel peavad olema täidetud minimaalse vabaparda ja minimaalse süvise ohutusvaru nõuded. Ohutuskaalutlustel võib kontrollorgan ka ette näha süvise ohutusvaru või vabaparda suuremad väärtused. Suurima süvise veejoone tasand määratakse kindlaks vähemalt 3. tsooni jaoks.

2.   Suurima süvise veejoone tasand peab olema tähistatud hästi nähtavate kustumatute lastimärkidega.

3.   3. tsooni lastimärgid peavad koosnema 300 mm pikkusest ja 40 mm kõrgusest ristkülikust, mille põhi on horisontaalne ning ühtib suurima lubatud süvise veetasandiga. Mis tahes muud erinevad lastimärgid peavad sisaldama sellist ristkülikut.

4.   Laevadel peab olema vähemalt kolm paari lastimärke, kusjuures üks paar peab asuma laeva keskosal ning kahe ülejäänud paari kaugus vastavalt siis vöörist ja ahtrist peab vastama umbes ühele kuuendikule laeva pikkusest.

Siiski:

a)	kui laeva pikkus on väiksem kui 40 m, piisab kahe paari lastimärkide kinnitamisest, mille kaugus vastavalt siis vöörist ja ahtrist võrdub veerandiga laeva pikkusest;

b)	kui laev pole mõeldud kaubaveoks, piisab märkidepaarist, mis asub umbes laevapikkuse keskel.

5.   Märgid ja tähised, mis pärast kontrolli kaotavad kehtivuse, tuleb kontrollorgani järelevalve all kustutada või märkida mittekehtivaks. Kui lastimärk peaks laevalt kaduma, võib selle asendada vaid kontrollorgani järelevalve all.

6.   Kui laev on mõõdetud siseveelaevade mõõtmise 1966. aasta konventsiooni kohaselt ja mõõdumärkide tasand vastab käesoleva direktiivi nõuetele, asendavad need mõõdumärgid lastimärke ning see märgitakse siis ka ühenduse tunnistusele.

7.   Mujal kui siseveeteede 3. tsoonis (tsoonid 1, 2 ja 4) sõitvate laevade lõikes 4 sätestatud vööri ja ahtri lastimärkide paare täiendatakse vertikaalse joonega, millele kinnitatakse üks, või kui sõidetakse mitmes tsoonis, siis mitu täiendavat 150 mm pikkust süvisejoont 3. tsooni lastimärgist vööri poole.

Vertikaalne joon ja horisontaalne joon on 30 mm laiused. Laeva vööri lastimärgi juurde kantakse asjakohaste tsoonide numbrid mõõtmetega 60 × 40 mm (vt joonist 1).

Joonis 1

Artikkel 4.05

Suurima koormuse süvis veesõidukitel, mille kere ei ole alati kinnine ega ole seega ka pritsme- ja ilmastikukindel

Kui laeva 3. tsooni suurima süvise veejoone tasandi kindlaksmääramisel eeldatakse, et trümme on võimalik pritsme- ja ilmastikukindlalt sulgeda ning kui suurima süvise veejoone tasandi ja koomingute ülaservade vahekaugus on väiksem kui 500 mm, tuleb kindlaks määrata suurim süvis sõitmisel avatud trümmidega.

Ühenduse tunnistusele tuleb teha järgmine kanne:

Artikkel 4.06

Süviseskaalad

1.   Laevadel, mille süvis võib olla rohkem kui 1 m, peab ahtri pool kummalgi pardal olema süviseskaala; laevadel võib olla ka täiendavaid süviseskaalasid.

2.   Kõikide süviseskaalade nullpunkt võetakse vertikaalsuunas suurima süvise veejoone tasandiga paralleelselt tasandilt nii, et see läbib laevakere või kiilu (kui see on olemas) madalaimat punkti. Vertikaalset vahemaad nullist üleval tuleb gradueerida detsimeetrites. Stantsitud või graveeritud jaotised, mis on värvitud kahe erineva värviga ning moodustavad hästi nähtava rea, peavad olema kõikidel skaaladel alates lastita veeliinist kuni kõrguseni 100 mm üle suurima süvise veetasandi. Need jaotised peavad olema tähistatud numbritega skaala kõrval iga viie detsimeetri järel ning skaala tipus.

3.   Ahtri kaks mõõteskaalat, mis on kinnitatud artikli 4.04 lõikes 6 osutatud konventsiooni kohaselt, võivad asendada süviseskaalasid, kui neil on nõuetele vastav jaotus ning kui see on asjakohane, siis ka süvist näitavad numbrid.

5. PEATÜKK

MANÖÖVERDUSVÕIME

Artikkel 5.01

Üldnõuded

Laevadel ja koosseisudel peab olema piisav navigeerimis- ja manööverdusvõime.

Mitteliikurlaevad, mis on mõeldud pukseerimiseks, peavad vastama kontrollorgani poolt kehtestatud erinõuetele.

Liikurlaevad ja koosseisud peavad vastama artiklites 5.02–5.10 esitatud nõuetele.

Artikkel 5.02

Navigeerimiskatsed

1.   Navigeerimis- ja manööverdusvõimet kontrollitakse navigeerimiskatsetega. Kontrollitakse eeskätt vastavust artiklites 5.06–5.10 esitatud nõuetele.

2.   Kontrollorgan võib ära jätta osa katsetest või kõik katsed, kui vastavus navigeerimis- ja manööverdusvõimele esitatud tingimustele on tõendatud muul viisil.

Artikkel 5.03

Katsetamispiirkond

1.   Artiklis 5.02 osutatud navigeerimiskatsed viiakse läbi pädevate asutuste poolt selleks otstarbeks määratud siseveeteede piirkondades.

2.   Need katsetamispiirkonnad peavad asuma kas voolaval või seisval veel, olema võimalikult sirged, vähemalt 2 km pikkused ning piisavalt laiad ja olema varustatud väga selgelt eristatavate märkidega laeva asukoha kindlaksmääramiseks.

3.   Kontrollorganil peab olema võimalik kaardile kanda hüdroloogilisi andmeid, nagu näiteks erinevatest veetasemetest tulenevat vee sügavust, laevatatava ala laiust ning keskmist voolukiirust laevatuspiirkonnas.

Artikkel 5.04

Laevade ja koosseisude koormusaste navigeerimiskatse ajal

Kaubalaevad ja nende koosseisud peavad navigeerimiskatsete ajal olema lastitud vähemalt 70 % ulatuses nende tonnaažist ja last peab olema paigutatud nii, et oleks tagatud võimalikult horisontaalne asend. Kui katsed tehakse väiksema lastiga, saab allavoolu navigeerimise katse kiita heaks selle koormuse piirides.

Artikkel 5.05

Pardaseadmete kasutamine navigeerimiskatsetes

1.   Navigeerimiskatse ajal võib kasutada kõiki ühenduse tunnistuse lahtrites 34 ja 52 osutatud ja roolikambrist aktiveeritavaid seadmeid, välja arvatud ankur.

2.   Vööriankruid võib katse ajal siiski kasutada vastuvoolu pööramisel, nagu on osutatud artiklis 5.10.

Artikkel 5.06

Ettenähtud kiirus (edasisuunas)

1.   Laevad ja koosseisud peavad saavutama vee suhtes kiiruse vähemalt 13 km/h. See tingimus ei ole kohustuslik, kui vedur-tõukurpuksiirid tegutsevad üksi.

2.   Kontrollorgan võib lubada erandeid üksnes suudmealades ja sadamates tegutsevatele laevadele ja koosseisudele.

3.   Kontrollorgan kontrollib, kas lastimata laev suudab vee suhtes ületada kiirust 40 km/h. Kui seda on võimalik kinnitada, võib ühenduse tunnistuse lahtrisse 52 teha järgmise kande:

Artikkel 5.07

Peatumisvõime

1.   Laevad ja koosseisud peavad suutma aegsasti peatuda vöör allavoolu, jäädes seejuures piisavalt manööverdusvõimeliseks.

2.   Kui laevad ja konvoid ei ole pikemad kui 86 m ja laiemad kui 22,90 m, võib eespool nimetatud peatumisvõime asendada pööramisvõimega.

3.   Peatumisvõimet tuleb tõendada peatumismanöövritega artiklis 5.03 osutatud katsetamispiirkonnas ning pööramisvõimet tuleb tõendada pööramismanöövritega artiklis 5.10 sätestatu kohaselt.

Artikkel 5.08

Tagasisuunas liikumise võime

Kui artikli 5.07 kohaselt nõutav peatumismanööver viiakse läbi seisvas vees, peab sellele järgnema navigeerimiskatse tagasisuunas liikumisel.

Artikkel 5.09

Kõrvalepõigete sooritamise võime

Laevad ja koosseisud peavad olema võimelised sooritama aegsasti kõrvalepõikeid. Seda omadust tuleb tõendada kõrvalepõikamismanöövritega, mis viiakse läbi artiklis 5.03 osutatud katsetamispiirkonnas.

Artikkel 5.10

Pööramisvõime

Laevad ja koosseisud, mis ei ole pikemad kui 86 m ja laiemad kui 22,90 m, peavad olema võimelised aegsasti pöörama.

Selle pööramisvõime võib asendada artiklis 5.07 osutatud peatumisvõimega.

Pööramisvõimet tõendatakse vastuvoolu tehtavate pööramismanöövritega.

6. PEATÜKK

ROOLISÜSTEEM

Artikkel 6.01

Üldnõuded

1.   Laevad peavad olema varustatud usaldusväärse roolisüsteemiga, mis annab vähemalt 5. peatükis nõutava manööverdusvõime.

2.   Jõuajamiga roolisüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et rool ei muudaks tahtmatult oma asendit.

3.   Roolisüsteem tervikuna peab olema konstrueeritud nii, et see taluks kuni 15° püsikreeni ja ümbritseva õhu temperatuuri alates – 20 °C kuni + 50 °C.

4.   Roolisüsteemi osad peavad olema selliste mõõtmetega, et need peaksid vastu maksimaalpingele normaalsetes töötingimustes. Mitte mingisugused roolile rakendatavad välismõjud ei tohi halvendada roolimehhanismi ning selle ajami töövõimet.

5.   Roolisüsteemi juurde peab kuuluma jõuajam, kui see on vajalik rooli käitamiseks vajaliku jõu saamiseks.

6.   Mitte mingisugused roolile rakendatavad välismõjud ei tohi halvendada roolimehhanismi ning selle ajami töövõimet.

7.   Rooliballerite läbiviigud peavad olema konstrueeritud nii, et vett saastavate määrdeainete levik oleks takistatud.

Artikkel 6.02

Roolimehhanismi ajamid

1.   Kui roolimehhanismil on jõuajam, peab saama teise iseseisva ajami või käsiajami viie sekundi jooksul kasutusele võtta, kui roolimehhanismi ajam lakkab töötamast või selles tekib talitlushäire.

2.   Kui teine ajam või käsiajam ei lülitu töösse automaatselt, peab roolimehel olema võimalik seda ühe kiire ja lihtsa liigutusega sisse lülitada.

3.   Ka teine ajam või käsiajam peab tagama 5. peatükis nõutava manööverdusvõime.

Artikkel 6.03

Roolimehhanismi hüdrauliline ajam

1.   Roolimehhanismi hüdraulilise ajamiga ei tohi ühendada teisi võimsustarbijaid. Kui on kaks sõltumatut ajamit, võib nimetatud ühenduse ühe ajamiga siiski teha, kui tarbijad on ühendatud tagasijuhiga ning neid on võimalik ajamist eraldusseadmega lahutada.

2.   Kui on kaks hüdraulilist ajamit, peab kummalgi neist olema eraldi õlitank. Siiski lubatakse ka topelttanke. Õlitankidel peab olema hoiatussüsteem, mis teatab õlitaseme igast langusest madalaimast töökindlust tagavast tasemest allapoole.

3.   Juhtventiili pole vaja dubleerida, kui seda on võimalik sisse lülitada käsitsi või käsitsi juhitava hüdraulilise käivitusega roolikambrist.

4.   Torustiku mõõdud, konstruktsioon ja komplektsus peavad aitama nii palju kui võimalik vältida mehhaanilisi vigastusi või tulekahjustusi.

5.   Hüdrauliliste ajamite puhul ei nõuta eraldi torustikusüsteemi teisele ajamile, kui kahe ajami sõltumatu toimimine on tagatud ja kui torustikusüsteem suudab vastu pidada vähemalt 1,5kordsele maksimaalsele töörõhule.

6.   Painduv torustik on lubatud üksnes siis, kui selle kasutamine aitab oluliselt summutada vibratsiooni või võimaldab komponentide vaba liikumist. See peab olema konstrueeritud vähemalt maksimaalse töörõhuga võrdsele rõhule.

Artikkel 6.04

Jõuallikas

1.   Kahe jõuajamiga rooliseadmetel peab olema vähemalt kaks jõuallikat.

2.   Kui jõuajami teine jõuallikas ei ole laeva teeloleku ajal pidevalt kättesaadav, peab käivitamiseks vajaliku võimsusvaru andma küllaldase võimsusega puhverseade.

3.   Elektrilise jõuallika puhul ei tohi rooliseadme peajõuallikas varustada teisi tarbijaid.

Artikkel 6.05

Käsiajam

1.   Käsiajami ratast ei tohi käitada jõuajamiga.

2.   Olenemata rooli asendist peab olema välditud ratta tagasilöök käsiajami automaatsel sisselülitumisel.

Artikkel 6.06

Kruvirool, veepaiskur, tsükloidsõukruvi ja vööri trastersüsteemid

1.   Kui kruvirooli, veepaiskuri, tsükloidsõukruvi või vööritrastri vektorjuhtimine aktiveeritakse kaugjuhtimise teel elektriliste, hüdrauliliste või pneumaatiliste vahenditega, peab roolikambri ja käituri või trasterseadme vahel olema kaks teineteisest sõltumatut aktiveerimissüsteemi, mis vastavad artiklite 6.01 kuni 6.05 nõuetele mutatis mutandis.

Käesoleva lõike nõudeid nimetatud süsteemidele ei kohaldata, kui need ei ole vajalikud 5. peatükis nõutava manööverdusvõime saavutamiseks või kui need on vajalikud üksnes peatumiskatseks.

2.   Kui on kaks või enam üksteisest sõltumatut kruvirooli, veepaiskurit, tsükloidsõukruvi või vööritrastrit, pole teine aktiveerimissüsteem vajalik, kui laev säilitab 5. peatükis nõutud manööverdusvõime ühe süsteemi rikke korral.

Artikkel 6.07

Näiturid ja seireseadmed

1.   Rooli asend peab olema roolimiskohal selgelt näha. Kui rooli asendit näidatakse elektrilise näituriga, peab sellel olema oma toide.

2.   Roolimiskohal peavad olema vähemalt järgmised näiturid ja seireseadmed:

a)	õlitase õlitankides vastavalt artikli 6.03 lõikele 2 ja hüdraulilise süsteemi töörõhk;

b)	rike roolimehhanismi juhtija elektrivarustuses;

c)	ajami elektrivarustuse rike;

d)	pöördekiiruse regulaatori rike;

e)	nõutava puhverseadme rike.

Artikkel 6.08

Pöördekiiruse regulaatorid

1.   Pöördekiiruse regulaatorid ning nende komponendid peavad vastama artiklis 9.20 sätestatud nõuetele.

2.   Pöördekiiruse regulaatori nõuetekohane töö peab olema kuvatud roolimiskohas rohelise indikaatortulega.

Seireseade peab registreerima pinge puudumise või lubamatu kõikumise ja güroskoobi pöörlemiskiiruse lubamatu vähenemise.

3.   Kui lisaks pöördekiiruse regulaatorile on veel muud rooliseadmed, peab roolimiskohal olema võimalik selgelt eristada, milline neist süsteemidest on aktiveeritud. Peab olema võimalik viivitamata lülituda ühelt süsteemilt ümber teisele süsteemile. Pöördekiiruse regulaatoril ei tohi olla mitte mingisugust mõju nendele muudele juhtimisseadmetele.

4.   Pöördekiiruse regulaatori elektrivarustus ei tohi sõltuda muudest jõutarbijatest.

5.   Pöördekiiruse regulaatorites kasutatavad güroskoobid, detektorid ja pöörlemiskiiruse näiturid peavad vastama miinimumspetsifikatsioonide miinimumnõuetele ja katsetingimustele, mis on sätestatud IX lisas siseveeteede pöördekiiruse kuvamisseadmetele.

Artikkel 6.09

Tunnustamismenetlus

1.   Paigaldatud roolisüsteemi vastavust kontrollib kontrollorgan. Selleks võib ta nõuda järgmiste dokumentide esitamist:

a)	roolisüsteemi kirjeldus;

b)	joonised ning teave ajami ja roolimehhanismi juhtija kohta;

c)	roolimehhanismi puudutav teave;

d)	elektriskeem;

e)	pöördekiiruse regulaatori kirjeldus;

f)	roolisüsteemi kasutusjuhendid.

2.   Kogu roolisüsteemi toimimist kontrollitakse navigeerimiskatse abil. Kui pöördekiiruse regulaator on paigaldatud, tuleb kontrollida, kas eelnevalt kindlaks määratud kurssi on võimalik usaldusväärselt säilitada ning kas on võimalik kurssi ohutult muuta.

7. PEATÜKK

ROOLIKAMBER

Artikkel 7.01

Üldnõuded

1.   Roolikambrid peavad olema sisustatud nii, et roolimees saaks laeva teel olles kogu aeg oma ülesandeid täita.

2.   Tavapärastes töötingimustes ei tohi laeva tekitatud müra helirõhk roolimehe pea juures ületada 70 dB(A).

3.   Kui roolikamber on sisustatud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab roolimehel olema võimalik täita oma tööülesandeid istudes ning kõik laeva tegevuseks vajalikud kuvamis- või seireseadmed ning kõik juhtimisseadmed peavad paiknema nii, et roolimees saaks neid laeva teel olles kasutada, lahkumata selleks oma kohalt ja kaotamata silmist radariekraani.

Artikkel 7.02

Takistusteta väljavaade

1.   Roolimiskohalt peab olema igas suunas piisav takistusteta väljavaade.

2.   Roolimehe takistatud väljavaateala veepinnal laeva ees traaversite vahelise kaare ulatuses, kui laev on lastimata, sellel on pool moonavarudest, kuid puudub ballast, ei või ületada kahte laevapikkust või 250 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Kontrollimisel ei tohi võtta arvesse optilisi ja elektroonilisi abivahendeid, millega piiratud nähtavusega ala vähendatakse.

Takistatud nähtavuse vähendamiseks võib kasutada üksnes sobivaid elektroonilisi seadmeid.

3.   Roolimehe takistusteta väljavaateala tema tavapärases asendis peab olema vähemalt 240° horisondi ulatusest ja sellest vähemalt 140° peab asuma tema ees olevas poolringis.

Roolimehe tavapärases vaateväljas ei tohi olla aknaraami, posti ega tekiehitist.

Isegi siis, kui 240° takistusteta vaateväli on olemas, kuid puudub piisav takistusteta vaateväli tagasisuunas, võib kontrollorgan nõuda muude vahendite kasutamist, eeskätt sobivate optiliste ja elektrooniliste abiseadmete paigaldamist.

Külgakende alumine serv peab olema võimalikult madalal, külg- ja tagaakende ülemine serv peab olema võimalikult kõrgel.

Kui kontrollitakse roolikambri vastavust käesolevas artiklis nähtavuse kohta sätestatud nõuetele, eeldatakse, et roolimehe silmad on roolimiskohal tekist 1 650 mm kõrgusel.

4.   Roolikambri esiakende ülaserv peab olema nii kõrgel, et juhtimiskohal oleval inimesel, kelle silmad on 1 800 mm kõrgusel, oleks selge nähtavus vähemalt 10° silmade tasandist kõrgemale.

5.   Peavad olema vahendid, mis aitavad igasuguse ilmaga selgelt läbi esiklaasi näha.

6.   Roolikambri klaaspinnad peavad olema valmistatud turvaklaasist, mille valguse läbilaskvus on vähemalt 75 %.

Peegelduste vältimiseks peavad silla esiaknad olema mittepimestavad ning vertikaaltasapinnast mitte vähem kui 10° ja mitte rohkem kui 25° väljapoole kallutatud.

Artikkel 7.03

Juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad üldnõuded

1.   Laeva käitamiseks vajalikke juhtimisseadmeid peab saama kergesti tööasendisse viia. Tööasend peab olema ühetähenduslikult selge.

2.   Seireseadmed peavad olema kergesti loetavad. Nende valgustust peab olema võimalik sujuvalt reguleerida kuni kustumiseni. Valgusallikad ei tohi olla häirivad ega halvendada jälgitavate mõõteriistade loetavust.

3.   Peab olema süsteem hoiatus- ja märgutulede kontrollimiseks.

4.   Peab olema selgelt tuvastatav, kas süsteem on sisse lülitatud. Süsteemi toimimist näitav näidikutuli peab olema roheline.

5.   Kõik seiresüsteemide poolt registreeritavad rikked või tõrked peavad olema näidatud punaste hoiatustuledega.

6.   Punase hoiatustule süttimisega peab kaasnema hoiatav helisignaal. Hoiatavaks helisignaaliks võib olla ühekordne ühissignaal. Selle signaali helirõhutase peab ületama roolimiskoha keskkonnamüra helirõhutaset vähemalt 3 dB(A) võrra.

7.   Hoiatav helisignaal peab olema väljalülitatav, kui rike või tõrge on teadmiseks võetud. Selline väljalülitumine ei tohi takistada häiresignaali vallandumist muude rikete puhul. Punased hoiatustuled tohivad kustuda alles siis, kui rike on kõrvaldatud.

8.   Seire- ja näiturseadmed peavad alternatiivsele toiteallikale automaatselt ümber lülituma, kui nende toiteallikas läheb rikki.

Artikkel 7.04

Peamootorite ja roolisüsteemi juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad erinõuded

1.   Roolimiskohalt peab saama juhtida ja jälgida peamasinaid ning roolisüsteeme. Peamasinaid, mis on varustatud roolimiskohalt sisselülitatava siduriga või mis ajavad ringi roolimiskohalt juhitavat reguleeritava sammuga sõukruvi, peab saama mootoriruumist üksnes käivitada ja seisata.

2.   Iga masina juhtimiseks peab olema üks kang, mille liikumine toimub kaarekujuliselt laeva pikiteljega enam-vähem paralleelsel vertikaaltasapinnal. Kangi liigutamine ettepoole peab panema laeva liikuma edasisuunas ja liigutamine ahtri poole peab panema laeva liikuma tagasisuunas. Siduri sisselülitamine ja liikumissuuna muutmine peab toimuma kangi neutraalsest asendist. Kangil peab olema fikseeritud neutraalasend.

3.   Kui roolikamber on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peavad laevale ülekantav tõukejõud ning sõukruvi või peamootorite pöörlemiskiirused olema roolikambris kuvatud.

4.   Artikli 6.07 lõikes 2, artikli 8.03 lõikes 2 ja artikli 8.05 lõikes 13 nõutud seire- ja näiturseadmed peavad olema roolimiskoha juures.

5.   Laev, mille roolikamber on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab olema roolitav juhtimiskangi abil. See kang peab olema käega kergesti liigutatav. Kangi asend laeva pikisuunalise telje suhtes peab vastama täpselt roolilehtede asendile. Kangi peab olema võimalik vabastada igas antud asendis ilma selleks roolilehti liigutamata. Kangi neutraalne asend peab olema selgelt tajutav.

6.   Kui roolikamber on sisustatud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil ning laev on varustatud vööri- või eriroolidega eelkõige tagasisuunas sõitmiseks, peavad need olema aktiveeritavad eraldi kangidega, mis mutatis mutandis vastavad lõikes 5 sätestatud nõuetele.

Seda nõuet kohaldatakse ka koosseisude puhul, kus kasutatakse roolisüsteemi, mis on paigaldatud teisele veesõidukile kui see, mis koosseisu liigutab.

7.   Kui kasutatakse pöördekiiruse regulaatoreid, peab pöördekiiruse regulaatori vabastamine olema võimalik igas määratud asendis ilma seejuures valitud kiirust muutmata.

Juhtija pööramise kaar peab olema piisavalt lai selleks, et tagada piisavalt täpne positsioneerimine. Kangi neutraalasend peab olema teistest asenditest selgelt eristatav. Skaala valgustus peab olema sujuvalt muudetav.

8.   Kogu roolisüsteemi kaugjuhtimisseade peab olema püsivalt paigaldatud ning see peab olema korraldatud nii, et valitud kurss oleks selgelt nähtav. Kui kaugjuhtimisseadet saab välja lülitada, peab sellel olema näidik, millelt on näha, kas seade töötab või on välja lülitatud. Juhtijate paigutus ja käsitsemine peab olema funktsionaalne.

Roolisüsteemi täiendavate süsteemide, nagu näiteks aktiivsete vööritrastrite, mittestatsionaarsete kaugjuhtimisseadmete kasutamine on lubatud, kui nimetatud abiseadmeid saab igal ajal roolikambrist aktiveerida.

9.   Kruvirooli, veepaiskuri, tsükloidsõukruvi ning vööriroolisüsteemide puhul on lubatud juhtimis-, näitur- ja seireseadmetena kasutada võrdväärseid seadmeid.

Lõigetes 1–8 sätestatud nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis, pidades silmas eespool nimetatud aktiveeritud roolimis- ja käiturüksuste eriomadusi ja nende jaoks valitud korraldusi. Näiturseade peab iga seadme puhul selgelt näitama laeva mõjutava tõukejõu või veejoa suunda.

Artikkel 7.05

Laevatuled, valgus- ja helisignaalid

1.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	laevatuled — mastitopi-, parda- ja ahtrituled ning kõikidest suundadest nähtavad tuled, sinised stsintilleeruvad tuled, kiirlaevade kollased kiirstsintilleeruvad tugevad tuled ning sinised tuled ohtlike kaupade veol;

b)	valgussignaalid — helisignaalidega kaasnevad valgussignaalid ja sinise paneeli tuli.

2.   Laevatuledele vastavad märgutuled või muud märgutuledega samaväärsed seadmed, mida kasutatakse laevatulede seireks, peavad asuma roolikambris, kui laevatulesid ei saa otse roolikambrist jälgida.

3.   Roolikambrites, mis on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peavad märgutuled asuma juhtimispaneelil, et oleks võimalik jälgida laevatulesid ja valgussignaale. Laevatulede lülitid peavad olema ühendatud märgutuledega või asuma nende kõrval.

Laevatulede ning valgussignaalide märgutulede paigutus ja värv peab vastama nende tulede ja signaalide tegelikule asendile ja värvile.

Laevatule või valgussignaali rikke korral peab vastav märgutuli kustuma või andma rikkest märku mõnel muul viisil.

4.   Roolikambrites, mis on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab olema võimalik aktiveerida helisignaale jalaga manipuleeritava lüliti abil. Liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt ei pea seda nõuet kohaldama signaalile “Ära lähene”.

5.   Laevatuled peavad vastama kõikidele IX lisa I osas sätestatud nõuetele.

Artikkel 7.06

Radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid

1.   Radarseadmel ja pöördekiiruse näituril peab olema pädeva asutuse tüübikinnitus. IX lisas sätestatud nõuded radarseadmete ning pöördekiiruse näiturite paigaldamise ja toimivuskatsete kohta peavad olema täidetud. Sisevete ECDISi seadmeid, mida saab kasutada navigeerimiseks, peetakse radarseadmeteks. Lisaks peavad olema täidetud ka sisevete ECDISi standardi nõuded.

Pöördekiiruse näitur peab asuma roolimehe ees tema vaateväljas.

2.   Roolikambrites, mis on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil:

a)	ei tohi radariekraan tavaasendis oluliselt roolimehe vaateväljast kõrvale jääda;

b)	peab radarikuva olema ilma pimeduskaitse või filtrita täielikult nähtav, olenemata valgustustingimustest väljaspool roolikambrit;

c)	peab pöördekiiruse näitur paiknema otse radarikuva kohal, selle all või olema sellega ühendatud.

Artikkel 7.07

Raadiotelefonisüsteemid laevadel, mille roolikambrid on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil

1.   Laeval, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab laevadevahelise sidepidamise käigus saadav teave ning meresõiduteave olema vastu võetav valjuhääldi kaudu ning info edastamine peab toimuma kinnitatud mikrofoni abil. Üleminek vastuvõtmiselt edastamisele ja vastupidi peab toimuma surunupu abil.

Nende võrkude mikrofonide kasutamine telefonikõnedeks avalike võrkude kaudu ei tohi olla võimalik.

2.   Kui laeval, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, on seadmed telefonikõnedeks avalike võrkude kaudu, peab nende kõnede vastuvõtmine olema võimalik roolimehe istmelt.

Artikkel 7.08

Laevade omavahelise sidepidamise seadmed

Laevadel, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peavad olema omavahelise sidepidamise seadmed.

Roolimiskohast peab olema võimalik pidada sidet:

a)	laeva või koosseisu vööriga;

b)	laeva või koosseisu ahtriga, kui otseside roolimiskohalt ei ole võimalik;

c)	laevapere eluruumidega;

d)	laevajuhi kajutiga.

Omavahelisel sidepidamisel võetakse info vastu valjuhääldi kaudu ning info edastatakse kinnitatud mikrofoni kaudu. Ühendust laeva või koosseisu vööri ja ahtriga võib pidada raadiotelefoni abil.

Artikkel 7.09

Häiresüsteem

1.   Laevas peab olema sõltumatu häiresüsteem eluruumide, masinaruumide ja vajaduse korral ka eraldi pumbaruumide jaoks.

2.   Roolimehe käeulatuses peab olema lüliti häiresignaali sisse-/väljalülitamiseks, ei ole lubatud kasutada lüliteid, mis lahtilaskmisel automaatselt välja lülituvad.

3.   Häiresignaali helirõhutase peab olema eluruumides vähemalt 75 dB(A).

Masina- ja pumbaruumides tuleb häiresignaal anda vilkuva tulega, mis on nähtav kõikidest külgedest ning selgelt tajutav ruumi kõikides punktides.

Artikkel 7.10

Küte ja ventilatsioon

Roolikambris peab olema tõhus kütte- ja ventilatsioonsüsteem, mida on võimalik reguleerida.

Artikkel 7.11

Ahtriankru käitamisseade

Laevades, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil ja mis on pikemad kui 86 m või laiemad kui 22,90 m, peab roolimees saama oma kohalt ahtriankrut sisse lasta.

Artikkel 7.12

Sissetõmmatavad roolikambrid

Sissetõmmatavad roolikambrid peavad olema varustatud hädaolukorras allalaskmise süsteemiga.

Kõik allalaskmistoimingud peavad automaatselt vallandama selgelt kuuldava hoiatussignaali. Seda nõuet ei kohaldata, kui asjakohase konstruktsiooni abil on välditud vigastuste tekitamise oht.

Roolikambrist peab selle asendist olenemata olema võimalik ohutult välja pääseda.

Artikkel 7.13

Vastava kande tegemine ühenduse tunnistusele laevade puhul, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil

Kui laev vastab artiklites 7.01, 7.04–7.11 sätestatud eritingimustele, mis esitatakse roolikambritele laeva ainuisikulisel juhtimisel radari abil, tehakse ühenduse tunnistusele järgmine kanne:

8. PEATÜKK

MASINA EHITUS

Artikkel 8.01

Üldnõuded

1.   Masinad ja nendega seotud seadmed peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud vastavalt hea inseneritava reeglitele.

2.   Regulaarset kontrollimist nõudvad paigaldised, eriti katlad ja muud surveanumad ning nende lisavarustus ning tõsteseadmed, peavad vastama eeskirjadele, mis kehtivad ühenduse ühes liikmesriigis.

3.   Paigaldada võib üksnes sisepõlemismootoreid, milles põlevate kütuste leekpunkt on kõrgem kui 55 °C.

Artikkel 8.02

Ohutusvarustus

1.   Kõik masinad tuleb paigaldada ja varustada nii, et töötamise ja hooldamise ajal oleks neile piisav juurdepääs ning et need ei oleks ohtlikud antud ülesandeid täitvatele isikutele. Peab olema võimalik takistada nende tahtmatut käivitumist.

2.   Peamasinad, abimasinad, katlad ja survemahutid peavad olema varustatud ohutusseadmetega.

3.   Hädaolukorras peab olema võimalik seisata surve- ja tõmbeventilaatoreid käitavad mootorid väljastpoolt seda ruumi, kus need asuvad, ning väljastpoolt masinaruumi.

4.   Kui see on vajalik, tuleb kütteõli-, määrdeõli- ning jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides kasutatavate õlide torustike ühendused varjestada või tuleb neid muul viisil kaitsta, et vältida pritsmete ning lekkiva õli sattumist kuumadele pindadele, masinate õhusisselaskesüsteemidesse või mujale, kus see võib süttida. Selliste torustike ühenduste arv peab olema võimalikult väike.

5.   Diiselmootorite välised kõrgsurvestatud kütuse etteande torud, mis asuvad kütuse kõrgsurvepumpade ja kütusepihustite vahel, peavad olema kaitstud manteltorude süsteemiga, millega saab kokku koguda kõrgsurvetoru rikke puhul lekkiva kütuse. Manteltorude süsteemi peab kuuluma vahend lekkinud õli kogumiseks ning tagada tuleb häire andmine kütusetoru rikke korral; kui mootoril ei ole rohkem kui kaks silindrit, siis häire andmist ei nõuta. Manteltorude süsteemi ei ole vaja kasutada avatud tekkidel asuvate pelisid ja kepsleid teenindavate mootorite puhul.

6.   Masinaosade isolatsioon peab vastama artikli 3.04 lõike 3 punkti 2 nõuetele.

Artikkel 8.03

Jõuallikas

1.   Laeva käiturseadmeid peab saama kiiresti ja ohutult käivitada, seisata või reverseerida.

2.   Sobivate seadmetega, mis kriitilise tasemeni jõudmisel annavad häiresignaali, tuleb jälgida järgmist:

a)	peamasina jahutusvee temperatuur;

b)	peamasinate ja jõuülekannete määrdeõli rõhk;

c)	peamasina reverseerimisseadmete, reverseeritavate jõuülekannete või sõukruvide õli- ja õhurõhk.

3.   Kui laevas on vaid üks peamasin, ei tohi see masin olla automaatselt seisatav, välja arvatud kaitseks ülekiiruse vastu.

4.   Kui laevas on vaid üks peamasin, võib see olla varustatud masina kiiruse automaatse vähendamise seadmega ainult sel juhul, kui masina kiiruse automaatsest vähendamisest antakse roolikambris märku nii optiliste- kui ka akustiliste vahenditega ning kui masina kiiruse vähendamise seadet saab roolimehe kohalt välja lülitada.

5.   Võllipuksid peavad olema konstrueeritud nii, et vettsaastavate määrdeainete levik oleks takistatud.

Artikkel 8.04

Masina väljalasketoru

1.   Heitgaasid tuleb laevast täielikult välja juhtida.

2.   Tuleb võtta kõik sobivad meetmed, et vältida heitgaaside sissepääsu erinevatesse ruumidesse. Eluruume või roolikambrit läbivad väljalasketorud peavad olema nende piires kaetud kaitsva gaasitiheda ümbrisega. Välisõhk peab pääsema väljalasketoru ja selle ümbrise vahel olevasse vahesse.

3.   Väljalasketorud peavad olema paigaldatud ja kaitstud nii, et need ei saaks tekitada tulekahju.

4.   Väljalasketorusid tuleb masinaruumides piisavalt isoleerida või jahutada. Väljaspool masinaruume piisab sellest, kui on olemas kaitse füüsiliste kontaktide eest.

Artikkel 8.05

Kütusetankid, torud ja abiseadmed

1.   Vedelkütust tuleb hoida terastankides, mis on kas laevakere lahutamatu osa või kindlalt selle külge kinnitatud. Kui laeva konstruktsioon seda nõuab, võib kasutada muid võrdväärse tulekindlusega materjale. Seda nõuet ei kohaldata tankidele, mille mahutavus ei ole suurem kui 12 liitrit ning mis on valmistamise ajal abiseadmetega kokku ehitatud. Kütusetankidel ei tohi olla joogiveetankidega ühiseid piirdeid.

2.   Tankid koos torustike ning abiseadmetega tuleb paigaldada ja korraldada nii, et kütus ega kütuseaurud ei pääseks juhuslikult laeva sisemusse. Tankiventiilid peavad kütuseproovide võtmisel või vee äravoolu puhul automaatselt sulguma.

3.   Kütusetanke ei tohi olla põrkevaheseinast eespool.

4.   Kütusetankid ning nende armatuur ei tohi paikneda otse masinate või väljalasketorude kohal.

5.   Kütusetankide täiteavad peavad olema eristatavalt märgistatud.

6.   Kütusetankide täiteavade kaelad peavad olema tekil, välja arvatud kulutankidel. Täiteava kael peab olema varustatud Euroopa standardile EN 12 827:1999 vastava ühendusotsakuga.

Sellised tankid peavad olema varustatud rõhuühtlustamistoruga, mille ots on vabas õhus teki kohal ning mis on nii paigaldatud, et vee sissepääs sellesse ei ole võimalik. Rõhuühtlustamistoru ristlõige peab olema vähemalt võrdne 1,25kordse täiteava kaela ristlõikega.

Kui tankid on omavahel ühendatud, peab ühendustoru ristlõige võrduma vähemalt 1,25kordse täiteava kaela ristlõikega.

7.   Kütuse jaotustorudel peab olema otse tanki väljavoolu juures sulgur, mida on võimalik kasutada tekilt.

Seda nõuet ei kohaldata otse masinale monteeritud tankile.

8.   Kütusetorud, nende ühendused, tihendid ja liitmikud peavad olema materjalist, mis peab vastu mehhaanilisele, keemilisele ja termilisele koormusele, mida neil tõenäoliselt taluda tuleb. Kütusetorud ei tohi kokku puutuda kuumuse kahjuliku toimega ning neid peab saama kogu pikkuses kontrollida.

9.   Kütusetankid peavad olema varustatud sobiva mahumõõturiga. Mahumõõturid peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitetasemeni. Klaasmõõturid peavad olema tõhusalt kaitstud löökide eest, need peavad olema varustatud automaatse sulgurseadmega põhjas ning nende ülaots peab olema ühendatud tankidega ülevalpool nende maksimaalset täitetaset. Klaasmõõturites kasutatud materjal ei tohi deformeeruda tavalisel välistemperatuuril. Peiltorud ei tohi lõppeda eluruumides. Masina- või katlaruumis lõppevad peiltorud peavad olema varustatud asjakohase isesulguva seadisega.

10.

a) Kütusetankid peavad olema kaitstud punkerdusel kütuse üle ääre loksumise eest laeva asjakohaste tehniliste seadmetega, mis tuleb märkida ühenduse tunnistuse lahtrisse 52. b) Kui kütust võetakse punkerdusjaamadest, millel on oma tehnilised seadmed kütuse tekile loksumise takistamiseks punkerdamise ajal, ei kohaldata seadmete kohta punktis a ning lõikes 11 sätestatud nõudeid.

11.   Kui kütusetankidel on automaatsed sulgurid, peavad andurid peatama tanki kütusega täitmise siis, kui 97 % sellest on täidetud; nimetatud seadmed peavad vastama töökindlusele esitatavatele nõuetele.

Kui andur aktiveerib elektrikontakti, mis võib katkestada punkerdusjaamaga kahendsignaali abil moodustatud elektriahela, peab olema võimalik edastada signaali punkerdusjaama veekindla pistiku abil, mis vastab IEC väljaandes 60309-1:1999 sätestatud nõuetele ja on ette nähtud 40–50 V alalisvoolu jaoks, mille kate on valge ning kontakti maandusasend on kella kümne asend.

12.   Vedelkütusetankidel peavad olema lekkekindlalt suletavad avad nende puhastamiseks ja kontrollimiseks.

13.   Laeva peamasinaid ning laeva turvaliseks käitamiseks vajalikke masinaid otsetoitvatel vedelkütusetankidel peab olema seade, mis lähetab roolikambrisse nii valgus- kui ka helisignaali juhul, kui tankide täitetase ei ole laeva edasiseks ohutuks käitamiseks piisav.

Artikkel 8.06

Määrdeõli hoidmine, torud ja abiseadmed

1.   Määrdeõli tuleb hoida terastankides, mis on kas laevakere lahutamatu osa või kindlalt laevakere külge kinnitatud. Kui laeva konstruktsioon seda nõuab, võib kasutada muid võrdväärse tulekindlusega materjale. Seda nõuet ei kohaldata tankidele, mille mahutavus ei ületa 25 liitrit. Määrdeõlitankidel ei tohi olla joogiveetankidega ühiseid piirdeid.

2.   Määrdeõlitankid ja nende torustikud ning muud abiseadmed tuleb paigutada ja korraldada nii, et määrdeõli ja määrdeõliaurud ei pääseks juhuslikult laeva sisemusse.

3.   Põrkevaheseinast eespool ei tohi olla määrdeõlitanke.

4.   Määrdeõlitankid ning nende toruliitmikud ei tohi paikneda otse masinate või väljalasketorude kohal.

5.   Määrdeõlitankide täiteavad peavad olema eristatavalt märgistatud.

6.   Määrdeõlitorud, nende ühendused, tihendid ja aparatuur peavad olema materjalist, mis peavad vastu mehhaanilisele, keemilisele ja termilisele koormusele, mida neil tõenäoliselt taluda tuleb. Torud ei tohi kokku puutuda kuumuse kahjuliku toimega ning neid peab saama kogu pikkuses kontrollida.

7.   Määrdeõlitankid peavad olema varustatud sobiva mahumõõturiga. Mahumõõturid peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitumistasemeni. Klaasmõõturid peavad olema tõhusalt kaitstud löökide eest, need peavad olema varustatud automaatse põhjasulguriga ning nende ülaots peab olema ühendatud tankidega ülevalpool nende maksimaalset täitumistaset. Kontrolltorude materjal ei tohi deformeeruda tavalisel välistemperatuuril. Peiltorud ei tohi lõppeda eluruumides. Masina- või katlaruumis lõppevad peiltorud peavad olema varustatud asjakohase isesulgurseadmega.

Artikkel 8.07

Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides, torudes ja abiseadmetes kasutatava õli hoidmine

1.   Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides kasutatavat õli tuleb hoida terastankides, mis on kas laevakere lahutamatu osa või kindlalt laevakere külge kinnitatud. Kui laeva konstruktsioon seda nõuab, võib kasutada muid võrdväärse tulekindlusega materjale. Seda nõuet ei kohaldata tankidele, mille mahutavus ei ületa 25 liitrit. Sellistel õlitankidel ei tohi olla joogiveetankidega ühiseid piirdeid.

2.   Sellised õlitankid ning nende torustikud ning muud abiseadmed tuleb paigaldada ja korraldada nii, et ei õli ega õliaurud pääseks juhuslikult laeva sisemusse.

3.   Põrkevaheseinast eespool ei tohi selliseid õlitanke olla.

4.   Nimetatud õlitankid ning nende aparatuur ei tohi paikneda otse masinate või väljalasketorude kohal.

5.   Selliste õlitankide täiteavad peavad olema eristatavalt märgistatud.

6.   Sellised õlitorud, nende ühendused, tihendid ja liitmikud peavad olema materjalist, mis peab vastu mehhaanilisele, keemilisele ja termilisele koormusele, mida neil tõenäoliselt taluda tuleb. Torud ei tohi kokku puutuda kuumuse kahjuliku toimega ning neid peab saama kogu pikkuses kontrollida.

7.   Sellised õlitankid peavad olema varustatud sobiva mahumõõturiga. Mahumõõturid peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitumistasemeni. Klaasmõõturid peavad olema tõhusalt kaitstud löökide eest, need peavad olema varustatud automaatse põhjasulguriga ning nende ülaots peab olema ühendatud tankidega ülevalpool tankide maksimaalset täitumistaset. Kontrolltorude materjal ei tohi deformeeruda tavalisel välistemperatuuril. Peiltorud ei tohi lõppeda eluruumides. Masina- või katlaruumis lõppevad peiltorud peavad olema varustatud asjakohase isesulgurseadmega.

Artikkel 8.08

Pilsi pumpamine ja äravoolusüsteemid

1.   Iga veetihedat sektsiooni peab olema võimalik eraldi tühjaks pumbata. Seda nõuet ei kohaldata siiski veetihedatele sektsioonidele, mis on tavaliselt laeva käitamise ajal hermeetiliselt tihendatud.

2.   Laevaperega laevades peab olema kaks sõltumatut pilsipumpa, mis ei tohi asuda samas ruumis. Vähemalt üks neist peab olema mootorpump. Kuid laevadel, mille jõud on väiksem kui 225 kW või mille kandevõime on väiksem kui 350 tonni või mis ei ole mõeldud kaubaveoks ja mille veeväljasurve on väiksem kui 250 m3, piisab ühest pumbast, mis võib olla kas käsipump või mootorpump.

Kõiki nõutud pumpasid peab saama kasutada kõikides veetihedates sektsioonides.

3.   Esimese pilsipumba minimaalne pumpamismaht Q1 arvutatakse järgmise valemi abil:

Q1 = 0,1 · d1 2 [l/min]

d1 arvutatakse järgmise valemi abil:

Teise pilsipumba minimaalne pumpamismaht Q2 arvutatakse järgmise valemi abil:

Q2 = 0,1· d2 2 [l/min]

d2 arvutatakse järgmise valemi abil:

Kuid d2 väärtus ei pea olema suurem d1 väärtusest.

Q2 arvutamisel on l pikima veetiheda sektsiooni pikkus.

Nendes valemites:

l	kõnesoleva veetiheda sektsiooni pikkus meetrites;
d1	peaäravoolutoru arvutatud siseläbimõõt millimeetrites;
d2	harutoru arvutatud siseläbimõõt millimeetrites.

4.   Pilsipumpade äravoolusüsteemiga ühenduse kohas peab äravoolutorude sisseläbimõõt olema vähemalt d1 millimeetrites ja harutorude siseläbimõõt peab olema vähemalt d2 millimeetrites.

Kui laeva pikkus on vähem kui 25 m, võib d1 ja d2 väärtusi vähendada 35 millimeetrini.

5.   Lubatud on ainult iseimevad pilsipumbad.

6.   Äravoolusüsteemiga lamedapõhjalistes sektsioonides, mis on laiemad kui 5 m, peab olema vähemalt üks imitoru nii tüürpoordi kui ka pakpoordi poolsel küljel.

7.   Ahtriruumi peab saama tühjendada peamasinaruumist kergesti ligipääsetava automaatselt sulguva armatuuri abil.

8.   Üksiksektsioonide harutorud tuleb ühendada peaäravoolutoruga lukustatava ühesuunalise ventiili abil.

Ballastiruumid ja muud ballasti jaoks kasutatavad kohad tuleb äravoolusüsteemi ühendada lihtsalt suletava seadmega. Seda nõuet ei kohaldata siiski trümmidele, mida saab kasutada ballasti vedamiseks. Sellised trümmid tuleb täita ballastveega ballastitorustiku abil, mis on püsivalt paigaldatud ega sõltu äravoolutorudest, või harutorude abil, mida saab ühendada peaäravoolutoruga painduvate torude või painduvate adapterite abil. Trümmi põhjas asuvaid vee sissevõtuventiile selleks kasutada ei tohi.

9.   Trümmi pilss tuleb varustada mõõteseadmetega.

10.   Kui äravoolusüsteemi kuulub püsivalt paigaldatud torustik, peavad õlise vee väljaimemiseks mõeldud pilsipõhja äravoolutorud olema varustatud kontrollorgani poolt paigalduskohas plommitud sulguritega. Selliste sulgurite arv ja asukohad tuleb märkida ühenduse tunnistusele.

11.   Sulgurite paigalduskohades lukustamist tuleb pidada võrdväärseks nende plommimisega lõike 10 kohaselt. Sulgurite lukustusseadiste võti või võtmed peavad olema vastavalt märgistatud ning neid tuleb hoida märgistatud ja kergesti ligipääsetavas kohas masinaruumis.

Artikkel 8.09

Õlise vee ja kasutatud õli hoidmine

1.   Laevas peab olema võimalik hoida selle käitamise ajal kogunenud õlist vett. Selliseks hoidmiskohaks on masinaruumi pilss.

2.   Kasutatud õlide hoidmiseks peab masinaruumis olema üks või mitu spetsiaalset anumat, mille maht vastab vähemalt 1,5kordselt kõikide paigaldatud sisepõlemismootorite ja jõuülekannete karteripõhjade kasutatud õli mahule, kaasa arvatud hüdraulilised vedelikud hüdrauliliste vedelike tankides.

Eespool nimetatud anumate tühjendamiseks kasutatavad liitmikud peavad vastama Euroopa standardile EN 1305:1999.

3.   Kui laeva kasutatakse vaid lühivedudeks, võib kontrollorgan lubada erandeid lõike 2 nõuetest.

Artikkel 8.10

Laevade tekitatud müra

1.   Lavade teel olles tekitatud müra, eriti masinate õhu sisse- ja väljalaskega kaasnev müra, tuleb asjakohaste vahenditega summutada.

2.   Laeva teel olles tekitatud müra ei tohi ületada 75 dB(A) külgvahe puhul 25 m laeva pardast.

3.   Kui ümberlastimist mitte arvestada, siis ei tohi liikumatu laeva poolt tekitatud müra ületada 65 dB(A) külgvahe puhul 25 m laeva pardast.

8.a PEATÜKK

(välja jäetud)

9. PEATÜKK

ELEKTRISEADMED

Artikkel 9.01

Üldnõuded

1.   Kui puuduvad erinõuded seadme teatud osade kohta, tuleb ohutustaset pidada rahuldavaks, kui need osad on valmistatud kehtiva Euroopa standardi või volitatud klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt.

Kontrollorganile tuleb esitada asjakohased dokumendid.

2.   Laevas tuleb hoida kontrollorgani poolt nõuetekohaselt tembeldatud dokumente järgmise sisuga:

a)	kogu elektrisüsteemi üldjoonised;

b)	peakilbi, avariikilbi ja jaotuskilbi lülitusskeemid koos kõige olulisemate tehniliste andmetega, nagu näiteks kaitse- ja juhtimisseadiste voolutugevus amprites ning nimivool;

c)	andmed elektrimasinate ja -seadmete toite kohta;

d)	kaablite liigid ja andmed elektrijuhtmete ristlõigete kohta.

Mehitamata laeva pardal neid dokumente hoida ei ole vaja, kuid omanik peab need igal ajal kättesaadavaks muutma.

3.   Seadmed peavad olema konstrueeritud nii, et need taluksid kuni 15° püsikreeni ja ümbritseva siseõhu temperatuuri alates 0 °C kuni + 40 °C ning temperatuuri tekil alates - 20 °C kuni + 40 °C. Antud piirväärtuste vahemikes peavad seadmed töötama tõrgeteta.

4.   Elektri- ja elektroonikaseadmed ning aparaadid peavad olema täielikult ligipääsetavad ning hõlpsasti hooldatavad.

Artikkel 9.02

Elektrivarustussüsteemid

1.   Kui veesõiduk on varustatud elektrisüsteemiga, peab sellel süsteemil põhimõtteliselt olema kaks toiteallikat, et ühe toiteallika rikke korral suudaks teine toiteallikas varustada elektriga ohutuks laevasõiduks vajalikke jõutarbijaid vähemalt 30 minutit.

2.   Toite võimsuse piisavust tuleb tõendada võimsusbilansi abil. Arvesse tuleb võtta asjakohast üheaegsustegurit.

3.   Lõikes 1 sätestatust sõltumatult kohaldatakse artiklit 6.04 roolisüsteemi toiteallikale (rooliseadmetele).

Artikkel 9.03

Kaitse füüsilise kokkupuute, tahkete esemetega tekitatavate vigastuste ning vee sissetuleku eest

Püsivalt paigaldatud osade minimaalse kaitse liigid peavad vastama tabelis sätestatule.

Asukoht	Minimaalse kaitse liik (IEC väljaande 60529:1992 kohaselt)
	Generaatorid	Mootorid	Trafod	Paneelid Jagajad Lülitid	Armatuurid	Valgustusseadmed
Tööruumid, masinaruumid, rooliseadme ruumid	IP 22	IP 22	(2)IP 22	(1)  (2)IP 22	IP 44	IP 22
Trümmid					IP 55	IP 55
Akud ja värvikapid						IP 44 u (Ex) (3)
Vabatekid ja avatud roolimiskohad		IP 55		IP 55	IP 55	IP 55
Roolikamber		IP 22	IP 22	IP 22	IP 22	IP 22
Eluruumid, välja arvatud sanitaarsõlmed ja pesuruumid				IP 22	IP 20	IP 20
Sanitaarsõlmed ja pesuruumid		IP 44	IP 44	IP 44	IP 55	IP 44

Artikkel 9.04

Plahvatuskaitse

Ruumidesse, kus võivad koguneda potentsiaalselt plahvatusohtlikud gaasid või gaasisegud (sektsioonid akude või eriti tuleohtlike toodete hoidmiseks), võib paigaldada üksnes plahvatuskindlaid elektriseadmeid. Nendesse ruumidesse ei tohi paigaldada valgustuse lüliteid või muid elektriseadmeid. Plahvatuskaitse puhul tuleb arvestada tõenäoliselt tekkida võivate potentsiaalselt plahvatusohtlike gaaside või segude omadusi (plahvatuspotentsiaali grupp, temperatuuriklass).

Artikkel 9.05

Kaitsemaandus

1.   Süsteemid pingega üle 50 V tuleb maandada.

2.   Metallosad, millega võidakse kokku puutuda ja mis tavakäitusel ei ole elektriliselt laetud, nagu näiteks masinaraamid ja korpused, aparaadid ja valgustusseadmed, peavad olema eraldi maandatud, kui neil puudub elektrikontakt laevakorpusega nende isolatsiooni tõttu.

3.   Teisaldatavate võimsustarbijate ning kaasaskantavate vahendite korpused peavad tavakasutuse ajal olema maandatud jõukaabli täiendava maandusjuhtme abil.

Seda sätet ei kohaldata, kui kasutatakse vooluahelat väljalülitavat kaitsetrafot või kui seadmed on varustatud kaitseisolatsiooniga (topeltisolatsioon).

4.   Maandusjuhtmete ristlõige ei tohi olla väiksem allpool olevas tabelis osutatust.

Välisjuhtmete ristlõige [mm2]	Maandusjuhtmete minimaalne ristlõige
	isoleeritud kaablites [mm2]	eraldi paigaldatuna [mm2]
0,5–4	sama ristlõige kui välisjuhtmel	4
rohkem kui 4–16	sama ristlõige kui välisjuhtmel	sama ristlõige kui välisjuhtmel
rohkem kui 16–35	16	16
rohkem kui 35–120	pool välisjuhtme ristlõikest	pool välisjuhtme ristlõikest
rohkem kui 120	70	70

Artikkel 9.06

Suurim lubatav pinge

1.   Järgmisi pingeid ei tohi ületada:

Paigaldise liik	Suurim lubatav pinge
	Alalisvool	Ühefaasiline vahelduvvool	Kolmefaasiline vahelduvvool
a. Jõu- ja kütteseadmed koos üldiseks kasutamiseks ettenähtud pistikupesadega	250 V	250 V	500 V
b. Valgustus-, side-, juhtimis- ja teabeedastusseadmed, kaasa arvatud üldotstarbelised pistikupesad	250 V	250 V	-
c. Teisaldatavate seadmete toiteks kasutatavad pistikupesad, mida kasutatakse avatud tekil või kitsastes ja niisketes metallkappides, arvestamata katlaid ja tanke:
1. Üldiselt.	50 V (4)	50 V (4)	–
2. Kui vooluahela katkestamise kaitsetrafo varustab toitega vaid ühte aparaati.	–	250 V (5)	–
3. Kui kasutatakse kaitseisolatsiooniga (topeltisolatsioon) aparaate.	250 V	250 V	–
4. Kui kasutatakse £ 30 mA lekkevooluga rakenduvaid kaitselüliteid.	–	250 V	500
d. Teisaldatavad võimsustarbijad, nagu näiteks konteinerid, mootorid, puhurid ja teisaldatavad pumbad, mida tavaliselt kasutamise ajal ei liigutata ning mille voolu juhtivate osadega on võimalik kokku puutuda, on maandatud jõukaabli täiendava maandusjuhtme abil ning lisaks nimetatud maandusjuhtmele on need veel täiendavalt ühendatud laevakerega oma asendi või täiendava juhtme abil.	250 V	250 V	500 V
e. Kateldes ja tankides kasutatavate teisaldatavate seadiste toiteks ette nähtud pistikupesad.	50 V (4)	50 V (4)	––

2.   Erandina lõikest 1 on kõrgem pinge lubatud järgmistel juhtudel, kui rakendatakse vajalikke kaitsemeetmeid:

a)	jõuseadmetel, kui nende võimsus seda nõuab;

b)	spetsiaalsetel pardaseadmetel, nagu näiteks raadio ja süütesüsteemidel.

Artikkel 9.07

Jaotussüsteemid

1.   Alalisvoolu ja ühefaasilise vahelduvvoolu puhul on lubatud järgmised jaotussüsteemid:

a)	süsteemid, mis koosnevad kahest juhtmest, millest üks on maandatud (L1/N/PE);

b)	süsteemid, mis koosnevad ühest juhtmest ning kasutavad laevakere kaudu tagasijuhtimise põhimõtet ja mis on mõeldud üksnes kohapealsetele seadmetele (näiteks sisepõlemismootorite käivitusseade, katoodkaitse) (L1/PEN);

c)	süsteemid, mis koosnevad kahest laevakerest isoleeritud juhtmest (L1/L2/PE).

2.   Kolmefaasilise vahelduvvoolu puhul on lubatud järgmised jaotussüsteemid:

a)	neljajuhtmelised maandatud nulliga süsteemid, mis ei kasuta laevakere kaudu tagasijuhtimise põhimõtet (L1/L2/L3/N/PE) = (võrk TN-S) või (võrk TT);

b)	kolmejuhtmelised laevakerest isoleeritud süsteemid (Ll/L2/L3/PE) = (võrk IT);

c)	kolmejuhtmelised maandatud nulliga süsteemid, mis ei kasuta laevakere kaudu tagasijuhtimise põhimõtet, see ei ole siiski lubatud terminali vooluahelatele (L1/L2/L3/PEN).

3.   Kontrollorgan võib lubada teiste süsteemide kasutamist.

Artikkel 9.08

Ühendus kaldaga või teiste välisvõrkudega

1.   Kaldavõrkudest või teistest välisvõrkudest sissetulevatel toiteliinidel, mis on ühendatud pardavõrgu seadmetega, peab olema pardal püsiühendus püsiterminali või fikseeritud pistikupesade vormis. Kaabelühendustele ei tohi rakendada mitte mingisuguseid tõmbekoormusi.

2.   Laevakeret peab saama tõhusalt maandada, kui ühenduspinge on suurem kui 50 V. Maaühendus peab olema erimärgistusega.

3.   Ühenduste lülitusseadmed peavad võimaldama vältida pardal asuvate võrgugeneraatorite ning kaldavõrgu või muude välisvõrkude samaaegset kasutamist. Lubatud on lühike samaaegne kasutusperiood, kui ühte süsteemi vahetatakse teisega ilma pinget katkestamata.

4.   Ühendus peab olema kaitstud lühise ja ülekoormuse eest.

5.   Elektri peakilbil peab olema näidik, mis näitab, kas ühendus on pinge all.

6.   Peavad olema näiturseadmed, mille abil on võimalik võrrelda polaarsust ühenduse ja pardavõrgu vahel alalisvoolu ning kolmefaasilise vahelduvvoolu puhul.

7.   Ühenduse juures oleval paneelil peavad olema järgmised näidikud:

a)	ühenduse loomiseks vajalikud meetmed;

b)	voolu liik ja nimipinge ning vahelduvvoolu puhul sagedus.

Artikkel 9.09

Teiste veesõidukite elektriga varustamine

1.   Teiste veesõidukite elektriga varustamisel tuleb kasutada eraldi ühendust. Kui teiste veesõidukite elektriga varustamiseks kasutatakse rohkem kui 16 A voolu jaoks ettenähtud pistikupesi, peavad olema paigaldatud seadised (lülitid või blokeerijad) mis tagaksid, et sisselülitamine ja väljalülitamine toimub üksnes siis, kui liin ei ole pingestatud.

2.   Kaablitele ei tohi rakendada mitte mingisuguseid tõmbekoormusi.

3.   Artikli 9.08 lõikeid 3–7 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 9.10

Generaatorid ja mootorid

1.   Generaatorid, mootorid ning nende klemmikarbid peavad olema ligipääsetavad kontrollimiseks, parandamiseks ja mõõtmiseks. Isolatsiooni liik peab vastama asukohale (vt artiklit 9.03).

2.   Peamasina, sõukruvivõlli või teiste muul eesmärgil kasutavate abimasinate jõul töötavad generaatorid peavad olema konstrueeritud nii, et need oleksid töötamise ajal suutelised taluma pöördekiiruse muutumist.

Artikkel 9.11

Akud

1.   Akud peavad olema ligipääsetavad ning paigaldatud nii, et veesõiduki liikumine neid ei nihutaks. Need peavad olema sellises asendis, et ei puutuks kokku ülemäärase kuumuse, ekstreemse külma, pritsmete, auru või niiskusega.

Neid ei tohi paigaldada roolikambrisse, eluruumidesse ega trümmidesse. See nõue ei kehti teisaldatavate seadmete akude kohta või akude kohta, mis mille laadimisvõimsus on väiksem kui 0,2 kW.

2.   Akud, mis vajavad laadimisvõimsust rohkem kui 2 kW (arvutatud suurima laadimisvoolu ja aku nimipinge põhjal ning arvesse võttes laadimisseadme laadimiskõverat) peavad olema paigaldatud eriruumi. Akude paigaldamisel tekile piisab sellest, kui need asuvad kapis.

kud, mille laadimiseks on vaja väiksemat voolu kui 2,0 kW, võivad olla paigaldatud kappi või kasti mitte üksnes siis, kui need on tekil, vaid ka siis, kui need on teki all. Neid võib paigaldada ka masinaruumi või mujale hästi ventileeritud kohta, kui need on kaitstud kukkuvate esemete ja tilkuva vee eest.

3.   Kõikide ruumide, kappide või kastide, riiulite või muude akude jaoks ehitatud konstruktsioonide sisepinnad peavad olema kaitstud elektrolüütide kahjustava toime eest.

4.   Kui akud paiknevad suletud kambris, kapis või kastis, peab seal olema tõhus ventilatsioon. Üle 2 kW kaadiumnikkelakudele ja üle 3 kW pliiakudele tuleb tagada sundventilatsioon.

Õhk peab sisenema põhjast ja väljuma ülevalt, nii et on tagatud kogu gaasi eemaldamine.

Ventilatsioonikanalites ei tohi olla õhuvoolu takistavaid seadiseid nagu näiteks sulgemisarmatuure.

5.   Vajalik õhu läbivool (Q) tunni kohta arvutatakse järgmise valemi abil:

Q = 0,11 · I · n [m3/h]

kus:

I	=	laadimisseadme poolt antavast maksimaalvoolust A-s;
n	=	kambrite arv.

Pardavõrgu puhverakude puhul võib kontrollorgan lubada teiste arvutamismeetodite kasutamist, kus arvestatakse ka laadimisseadmele iseloomulikku laadimiskõverat, kui need meetodid põhinevad volitatud klassifikatsiooniühingute sätetel või asjakohastel standarditel.

6.   Kui kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, peab ventilatsioonikanalite ristlõige olema piisav nõutava õhu läbivoolu jaoks, mille kiirus on 0,5 m sekundis. Siiski peab ristlõige olema vähemalt 80 cm2 pliiakudele ning 120 cm2 kaadmiumnikkelakudele.

7.   Sundventilatsiooni puhul tuleb kasutada ventilaatorit, soovitavalt imevat, mille mootor peab olema eraldatud gaasi- või õhuvoolust.

Ventilaatorid peavad olema sellise konstruktsiooniga, et oleks välistatud sädemete teke ventilaatori laba ja korpuse vahel ning elektrostaatiliste laengute teke.

8.   Vastavalt I liite joonisele tuleb paigaldada akukambrite, -kappide ja -kastide ustele ja katetele tähised “Tuli, lahtine leek ja suitsetamine keelatud” minimaalse diameetriga 10 cm.

Artikkel 9.12

Lülitusseadmete paigaldamine

1.   Elektrikilbid:

a)	Aparaadid, lülitid, kaitsmed ja kilbimõõdikud peavad olema selge asetusega ning ligipääsetavad hoolduseks ja paranduseks. Trminalid pingele kuni 50 V, ja sellest kõrgema pinge terminalid, tuleb hoida eraldi ja need peavad olema asjakohaselt märgistatud.

b)	Kilpidele peavad olema kinnitatud markeerimisplaadid, millel on näidatud kõikide lülitite ja aparaatide elektriahelad. Näidatud peavad olema nimivool ja kaitsmete vooluahel.

c)	Kui aparaadid, mille käitamispinge on üle 50 V, on paigaldatud uste taha, peavad nende aparaatide pinge all olevad komponendid olema kaitstud juhusliku kokkupuute eest, kui uksed on lahti.

d)	Elektrikilpide ehitamiseks kasutatud materjalid peavad olema sobiva mehaanilise tugevusega ja vastupidavad, leeki aeglustavad ning isekustuvad, ka ei tohi need olla hügroskoopsed.

e)	Kui elektrikilpidele on paigaldatud kõrge katkestusvõimega kaitsmed (HRC), peab olema võimalik kasutada lisaseadmeid ja isiklikke kaitsevahendeid nende kaitsmete paigaldamiseks ning eemaldamiseks.

2.   Lülitid, kaitseseadised

a)

Generaatori vooluahelad peavad olema kaitstud lühisvoolu ning liigkoormuse eest kõikide mittemaandatud juhtmete puhul. Selleks võib kasutada lühisvoolu- või liigkoormusvabastiga automaatseid kaitselüliteid või kaitsmeid. Ajamite elektrimootoreid varustavad vooluahelad (roolisüsteem) ja nende juhtimisahelad peavad olema kaitstud ainult lühiste eest. Kui vooluahelasse kuuluvad termilised vooluahela katkestajad, tuleb need neutraliseerida või reguleerida vähemalt kahekordsele tavalisele voolutugevusele amprites.

b)	Väljundid peakilbilt üle 16 A tugevust voolu kasutavatele jõutarbijatele peavad olema varustatud koormus- või jõulülitiga.

c)	Veesõiduki käituri, roolisüsteemi, rooli asendi näituri, navigeerimis- või ohutussüsteemide elektritarbijatel ning üle 16 A tugevusega nimivoolu kasutavatel tarbijatel peavad olema eraldi vooluahelad.

d)	Laeva edasitõukamiseks ja manööverdamiseks vajalike jõuallikate vooluahelad peavad saama voolu otse peakilbi kaudu.

e)	Vooluahela katkestusseadmed tuleb valida nimivoolu tugevuse, termilise või dünaamilise tugevuse ning rakendumise alusel. Lülitid peavad samaaegselt välja lülitama kõik voolu all olevad juhtmed. Lülitusasend peab olema tuvastatav.

f)	Kaitsmed peavad olema kinnised sulavkaitsmed ning need peavad olema tehtud keraamilisest või sellega samaväärsest materjalist. Nende vahetamine peab olema võimalik ilma operaatorile füüsilise kokkupuute ohtu tekitamata.

3.   Mõõte- ja seireseadmed

a)	Generaator, aku ja jaotusahelad peavad olema varustatud mõõte- ja seireseadmetega, kui paigaldise ohutu käitamine seda nõuab.

b)	Maandamata võrgud pingega üle 50 V peavad olema varustatud maaühenduse jälgimissüsteemidega, mis suudavad anda häiret nii valgus- kui helisignaali abil. Teisestes paigaldistes nagu näiteks juhtimise vooluahelad, võidakse neid seadmeid mitte nõuda.

4.   Elektrikilpide asukoht

a)

Elektrikilbid peavad asuma ligipääsetavates ja hästi ventileeritud kohtades ning olema kaitstud vee ja mehhaaniliste kahjustuste eest. Torustikud ja õhukanalid peavad olema paigutatud nii, et elektrikilp ei saaks lekke korral kahjustatud. Kui torude paigaldamine elektrikilpide lähedusse on vältimatu, ei tohi kilpide läheduses olla torude lahtivõetavaid ühendusi.

b)	Kapid ja seinasüvendid, kus paiknevad kaitseta lülitusseadmed, peavad olema leeki aeglustavast materjalist või kaitstud metallist või muust leeki aeglustavast materjalist kattega.

c)	Kui pinge on üle 50 V, tuleb operaatori töökoha juurde peakilbi ette paigaldada isolatsioonivõred või -matid.

Artikkel 9.13

Vooluahela avariikatkestid

Õlipõletite, kütusepumpade, kütuse separaatorite ja masinaruumi ventilaatorite vooluahela avariikatkestid peavad olema paigaldatud kesksele kohale väljaspool ruumi, kus asuvad seadmed.

Artikkel 9.14

Armatuurid

1.   Kaablite sisenemiskohtade suurus peab vastama ühendatavate kaablite funktsioonile ning kasutatavatele kaabliliikidele.

2.   Erinevate pingete või sagedustega jaotusahelate pistikupesade segiajamine ei tohi olla võimalik.

3.   Lülitid peavad samaaegselt välja lülitama kõik vooluahela maandamata juhtmed. Siiski on maandamata vooluahelas lubatud ühe polaarsusega lülitid eluruumide valgustuse puhul, välja arvatud pesupesemisruumid, duširuumid, pesuruumid ning muud märgruumid.

4.   Kui voolutugevus amprites ületab 16 A, peab olema võimalik lukustada pistikupesa lüliti abil nii, et pistik on võimalik üksnes sisse pista ja välja tõmmata siis, kui vool on välja lülitatud.

Artikkel 9.15

Kaablid

1.   Kaablid peavad olema leeki aeglustavad, isekustuvad ning vee- ja õlikindlad.

Eluruumides võib kasutada ka muud liiki kaableid, kui need on tõhusalt kaitstud, leeki aeglustavad ning isekustuvad.

Kaablite leegileviku aeglustamise standardid peavad olema kooskõlas järgmiste dokumentidega:

a)	rahvusvahelise elektrotehnikakomisjoni väljaanded 60332-1:1993, 60332-3:2000 või

b)	samaväärsed eeskirjad, mis üks liikmesriikidest on vastu võtnud.

2.   Jõu- ja valgustusahelate kaablite juhtmete ristlõige peab olema vähemalt 1,5 mm2.

3.   Tavaliste käitamistingimuste puhul ei kasutata kaablite metallturvist, -katet või -ümbrist ei juhtmete ega maanduse jaoks.

4.   Jõu- ja valgustuskaablite metallkatted ja -ümbrised peavad olema maandatud vähemalt ühest otsast.

5.   Juhtmete ristlõike puhul tuleb arvestada nende maksimaalset lubatud lõpp-temperatuuri (voolujuhtivus) ning lubatavat pingelangust. Pingelangus peakilbi ning paigaldise kõige ebasoodsama punkti vahel ei tohi olla nimipingega võrreldes üle 5 % valgustusel ning üle 7 % jõu- või kütteahelatel .

6.   Kaablid peavad olema kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest.

7.   Kaabliarmatuurid peavad tagama, et mis tahes tõmbekoormus ei ületaks lubatud piirväärtusi.

8.   Kui kaablid läbivad vaheseinu või tekke, ei tohi läbiviigud kahjustada nende vaheseinte ja tekkide tugevust, veetihedust ega tulekindlust.

9.   Kõikide juhtmete otsad ja ühendused tuleb teha nii, et oleks säilitatud juhtmete esialgsed elektrilised, mehhaanilised ja vajaduse korral ka tulekindlusomadused.

10.   Sissetõmmatavate roolikambritega ühendatud kaablid peavad olema piisavalt painduvad ning nende isolatsioon peab olema piisava paindlikkusega temperatuurini –20 °C, samuti peavad need olema vastupidavad aurule ja niiskusele, ultraviolettkiirgusele ning osoonile.

Artikkel 9.16

Valgustusseadmed

1.   Kõik valgustusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et nendest eralduv soojus ei süütaks lähedal asuvaid tuleohtlikke esemeid või seadmeid.

2.   Avatud tekkidel asuvad valgustusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et need ei segaks laevatulede nägemist.

3.   Kui ühte masina- või katlaruumi on paigaldatud kaks või rohkem valgustusseadet, peab neil olema vähemalt kaks erinevat vooluahelat. Seda nõuet kohaldatakse ka ruumidele, kuhu on paigaldatud jahutusseadmed, hüdraulikaseadmed või elektrimootorid.

Artikkel 9.17

Laevatuled

1.   Laevatulede kilp peab asuma roolikambris. Laevatulesid varustatakse peakilbi eraldi fiidrist või kahest sõltumatust teisesest jagajast.

2.   Laevatuledel peab olema laevatulede kilbist eraldi olev toide, kaitse ja lülitus.

3.   Artikli 7.05 lõikes 2 sätestatud seireseadme viga ei tohi mõjutada selle tule toimimist, mida antud seadmega jälgitakse.

4.   Mitmel tulel, kui need moodustavad funktsionaalse üksuse ning on paigaldatud koos samasse kohta, võib olla ühine elektrivarustus, lülitus ja jälgimine. Seireseadmega peab saama tuvastada kõikide nimetatud tulede rikkeid. Siiski ei tohi olla võimalik mõlema valgusallika kasutamine topelttulena (kaks tuld, mis on ühe kaitseümbrise sees monteeritud teineteise peale) samaaegselt.

Artikkel 9.18

(välja jäetud)

Artikkel 9.19

Mehaaniliste seadmete häire- ja ohutussüsteemid

Mehaaniliste seadmete seireks ja kaitseks ettenähtud häire- ja ohutussüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

Häiresüsteemid Häiresüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et häiresüsteemi rike ei põhjustaks jälgitava aparaadi või seadme rikkiminekut. Kahendsaatjad peavad olema konstrueeritud jõudevoolu või jälgitava koormusvoolu põhimõtte kohaselt. Visuaalsed häiresignaalid peavad jääma nähtavaks kuni vea parandamiseni; teadmiseks võetud häiresignaal peab olema eristatav häiresignaalist, mida veel teadmiseks võetud ei ole. Iga häiresignaali juurde peab kuuluma helisignaal. Helisignaale peab olema võimalik välja lülitada. Helisignaali seiskamine ei tohi takistada häiresignaali vallandumist muude rikete puhul. Lubatud on erandid, kui häiresüsteemid hõlmavad vähem kui viit mõõtepunkti.

b)

Ohutussüsteemid Ohutussüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et need peataksid mõjutatud seadme või aeglustaksid selle tööd või hoiataksid pidevalt mehitatud keskust enne kriitilise seisundi saavutamist. Kahendsaatjad peavad olema konstrueeritud koormusvoolu põhimõtte kohaselt. Kui ohutussüsteemid ei ole konstrueeritud eneseseireks, peab olema võimalik nende nõuetekohast toimimist kontrollida. Ohutussüsteemid peavad olema sõltumatud teistest süsteemidest.

Artikkel 9.20

Elektroonilised seadmed

1.   Üldnõuded

Allpool lõikes 2 sätestatud katsetingimusi kohaldatakse üksnes elektroonilistele seadmetele, mis on vajalikud roolisüsteemidele ning veesõiduki jõuallikatele, kaasa arvatud nende abiseadmed.

2.   Katsetingimused

a)

Järgnevalt esitatud katsetest tulenevad koormused ei tohi põhjustada elektrooniliste seadmete kahjustusi või rikkeid. Vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, nagu näiteks IEC väljaanne 60092-504:2001, viiakse katsed läbi sisselülitatud seadmel, välja arvatud külmakatse. Katsete käigus tuleb kontrollida seadme nõuetekohast toimimist.

b)	Pinge ja sageduse muutused   Muutused pidevad lühiajalised Üldnõuded sagedus ±5 % ±10 % 5 s pinge 10 % ±20 % 1,5 s Aku toimimine pinge +30 %/–25 %

c)	Kuumuskatse Näidise temperatuur tõstetakse poole tunni jooksul temperatuurini 55 °C. Kui nimetatud temperatuur on saavutatud, hoitakse seda 16 tundi. Seejärel viiakse läbi toimivuskatse.

d)	Külmakatse Näidis lülitatakse välja ning jahutatakse temperatuurini – 25 °C ning hoitakse sellel temperatuuril kaks tundi. Seejärel tõstetakse temperatuur 0 °C-ni ning viiakse läbi toimivuskatse.

e)

Vibratsioonikatse Vibratsioonikatse viiakse läbi piki seadmete või komponentide kolme telge resonantssagedusel 90 minutit kõikidel juhtudel. Kui selget resonantsi ei teki, tuleb vibratsioonikatse teha 30 Hz juures. Vibratsioonikatse tehakse sinusoidse ostsilleerimisega järgmiste piirväärtuste raames: Üldnõuded f = 2,0 kuni 13,2 Hz; a = ± 1 mm (amplituud a = vibratsiooni ulatusest) f = 13,2 Hz kuni 100 Hz: kiirendus ± 0,7 g. Rooliaparaatidele või diiselmootoritele kinnitatavaid seadmeid katsetatakse järgmiselt: f = 2,0 kuni 25 Hz; a = ± 1,6 mm (amplituud a = vibratsiooni ulatusest) f = 25 Hz kuni 100 Hz; kiirendus ± 4 g. Diiselmootorite heitgaasitorudesse paigutatavatele anduritele võib rakenduda oluliselt suuremaid koormusi. Katsete ajal tuleb seda arvestada.

f)	Elektromagnetilise vastavuse katse tehakse IEC väljaannete 61000-4-2:1995, 61000-4-3:2002, 61000-4-4:1995 põhjal, testiastmel number 3.

g)	Tõendid elektrooniliste seadmete vastavuse kohta nimetatud katsetingimustele peab esitama tootja. Klassifikatsiooniühingu tunnistust võib samuti pidada sellekohaseks tõendiks.

Artikkel 9.21

Elektromagnetiline vastavus

Elektri- ja elektrooniliste süsteemide toimivust ei tohi halvenda elektromagnetilised häired. Üldmõõtmised peavad pidama võrdselt oluliseks ning hõlmama järgmist:

a)	häireallika ja mõjutatud seadme vaheliste ülekandeteede katkestamine;

b)	häire põhjuste vähendamine häireallikas;

c)	mõjutatud seadme tundlikkuse vähendamine häire suhtes.

10. PEATÜKK

SEADMED

Artikkel 10.01

Ankruseadmed

1.   Kaubalaevad, välja arvatud praamkonteinerid, mille pikkus L ei ületa 40 m, peavad olema varustatud vööriankruga, mille täismass P saadakse järgmise valemi abil:

P = k · B · T [kg]

kus:

k	tegur, mis arvestab pikkuse L ja laiuse B suhet ning laeva liiki: lihtrite puhul siiski k = c;

c	empiiriline tegur, mis on esitatud järgmises tabelis: Täiskandevõime tonnaaž tonnides Tegur c kuni 400, viimane kaasa arvatud. 45 400–650, viimane kaasa arvatud 55 650–1 000 , viimane kaasa arvatud 65 rohkem kui 1 000 70

Laevadel, mille täiskandevõime tonnaaž ei ole suurem kui 400 t ja mida vastavalt nende konstruktsioonile ja ettenähtud kasutuseesmärgile kasutatakse üksnes eelnevalt kindlaksmääratud lühivedudeks, võib kontrollorgan lubada vööriankrute puhul üksnes kahte kolmandikku kogumassist P.

2.   Reisilaevad ja laevad, mis pole mõeldud kaubaveoks, välja arvatud tõukurpuksiirid, peavad olema varustatud vööriankrutega, mille kogumass P saadakse järgmise valemi abil:

P = k · B · T [kg]

kus:

k	lõikele 1 vastav tegur, kuid kus empiirilise teguri (c) saamiseks tuleb täiskandevõime tonnaaži asemel võtta ühenduse tunnistusele märgitud veeväljasurve kuupmeetrites.

3.   Lõikes 1 osutatud laevad, mille maksimaalne pikkus ei ületa 86 m, peavad olema varustatud ahtriankrutega, mille mass võrdub 25 %ga P massist.

Laevad, mille maksimaalne pikkus on üle 86 m, peavad siiski olema varustatud ahtriankrutega, mille kogumass võrdub 50 %ga P massist, mis on välja arvutatud lõigete 1 või 2 kohaselt.

Ahtriankruid ei nõuta:

a)	laevadel, millel ahtriankrumass oleks väiksem kui 150 kg, lõike 1 viimases lõigus osutatud laevade puhul tuleb arvesse võtta ankrute vähendatud massi;

b)	lihtritel.

4.   Jäigalt ühendatud koosseisude, mille pikkus ei ületa 86 m, tõukamiseks ette nähtud laevad peavad olema varustatud ahtriankrutega, mille kogumass võrdub 25 %ga maksimaalsest massist P, mis on lõike 1 kohaselt ühenduse tunnistusele kantud ning lubatud koostamisviisi (käsitatakse laevasõiduüksusena) kohta välja arvutatud.

Jäigalt ühendatud koosseisude, mille pikkus on üle 86 m, allavoolu tõukamiseks ette nähtud laevad peavad olema varustatud ahtriankrutega, mille kogumass võrdub 50 % maksimaalsest massist P, mis on lõike 1 kohaselt ühenduse tunnistusse kantud ning lubatud koostamisviisi (käsitatakse laevasõiduüksusena) kohta välja arvutatud.

5.   Lõigetes 1–4 ette nähtud ankrute massi võib teatud konkreetsete ankrute puhul vähendada.

6.   Vööriankrutele ette nähtud kogumassi P võib jagada ühe või kahe ankru vahel. Seda võib vähendada 15 %, kui laeval on ainult üks vööriankur ning ankruklüüsi toru asub laeva keskkohas.

Tõukurpuksiiridele ja laevadele maksimaalpikkusega üle 86 m ette nähtud vööriankrute kogumassi võib jagada ühe või kahe ankru vahel.

Kõige kergema ankru mass ei tohi olla vähem kui 45 % nimetatud kogumassist.

7.   Malmankrud ei ole lubatud.

8.   Ankrutel peab olema näidatud nende mass kulumatute reljeefsete tähemärkidega.

9.   Üle 50 kg massiga ankrud peavad olema varustatud pelidega.

10.   Kõikide vööriankrute keti minimaalne pikkus peab olema:

a)	40 m, kui laeva pikkus ei ole suurem kui 30 m;

b)	10 m laevast pikem, kui laeva pikkus on 30–50 m;

c)	60 m laevadel, mis on pikemad kui 50 m.

Kõik ahtriankru ketid peavad olema vähemalt 40 m pikad. Kui aga laevad peavad peatuma vöör allavoolu, peavad neil olema vähemalt 60 m pikkused ahtriankru ketid.

11.   Ankrukettide minimaalne tõmbetugevus R tuleb välja arvutada järgmise valemi abil:

a)	ankrud massiga kuni 500 kg: R = 0,35 · P' [kN];

b)	ankrud mille mass on üle 500 kg ja mitte üle 2 000 kg: ;

c)	ankrud massiga üle 2 000 kg: R = 0,25 · P' [kN],

kus:

P'	iga ankru teoreetiline mass, mis on kindlaks määratud lõigete 1–4 ja 6 kohaselt.

Ankrukettide tõmbetugevus määratakse kindlaks liikmesriigis kehtiva standardi alusel.

Kui ankrute mass ületab lõigetes 1–6 sätestatu, määratakse ankruketi tõmbetugevus kindlaks tegeliku ankrumassi funktsioonina.

12.   Kui laeval on raskemad ankrud, millel on ka vastavalt tugevamad ankruketid, märgitakse ühenduse tunnistusele üksnes lõigetes 1–6 ja 11 nõutud miinimummassid ja minimaalsed tõmbetugevused.

13.   Ankrut ketiga ühendavad osad (pöörlid) peavad vastu pidama vastavate ankrukettide tõmbetugevusest 20 % suuremale tõmbekoormusele.

14.   Ankrukettide asemel on lubatud kasutada trosse. Trosside tõmbetugevus peab olema sama, mida nõutakse kettidelt, kuid need peavad olema 20 % pikemad.

Artikkel 10.02

Muu varustus

1.   Vastavalt liikmesriikides kehtivatele kohaldatavatele navigatsiooniasutuste määrustele peab laeva pardal olema vähemalt järgmine varustus:

a)	raaditelefonisüsteem;

b)	seadmed ja aparaadid heli- ja valgussignaalide andmiseks ning laevade tähistamiseks päeval ja öösel;

c)	ettenähtud sildumistulesid dubleerivad tuled;

d)	tulekindel kaanega suletav märgistatud anum õliste puhastuslappide jaoks;

e)	tulekindel kaanega suletav märgistatud anum ohtlike või saastavate tahkete jäätmete jaoks, mis vastab navigatsiooniasutuse asjakohastele kohaldatavatele määrustele;

f)	tulekindel kaanega suletav märgistatud anum naftajääkide jaoks.

2.   Lisaks peavad varustusse kuuluma vähemalt:

a)

Sildumistrossid Laevadel peab olema kolm sildumistrossid. Nende minimaalne pikkus peab olema vähemalt järgmine: —   esimene tross:: L + 20 m, kuid mitte üle 100 m, —   teine tross:: 2/3 esimesest trossist, —   kolmas tross:: 1/3 esimesest trossist. Kõige lühemat trossi ei ole vaja laevadel, mille pikkus on alla 20 m. Trosside tõmbetugevus Rs arvutatakse välja järgmise valemi abil: kui L · B · T kuni 1 000 m3: ; kui L · B · T kuni 1 000 m3: . Nõutud trosside kohta peab laevas olema Euroopa standardi EN 10204:1991 numbri 3.1 kohane tunnistus. Trossid võib asendada sama pikkuse ja tõmbetugevusega köitega. Trosside minimaalne tõmbetugevus peab olema märgitud tunnistusele.

b)

Pukseerimistrossid   Vedurpuksiirid peavad olema varustatud nende tööks sobiva arvu trossidega.   Siiski peab peatross olema vähemalt 100 m pikk ning selle tõmbetugevus kN-des ei tohi olla väiksem ühest kolmandikust peamasina (masinate) koguvõimsusest kW-des mõõdetuna.   Liikurlaevadel ning tõukurpuksiiridel, millega saab ka järelpukseerida, peab olema vähemalt 100 m pikkune pukseerimistross, mille tõmbetugevus mõõdetuna kN-des ei tohi olla väiksem ühest neljandikust peamasina (masinate) koguvõimsusest mõõdetuna kW-des.

c)

Viskenöör

d)	Maabumissild, mis on vähemalt 0,4 m lai ning 4 m pikk ning mille servad on märgistatud eredat värvi triibuga; sellel maabumissillal peab olema ka käsipuu. Kontrollorgan võib väiksematele laevadele lubada lühemaid maabumissildu.

e)

Pootshaak

f)

Liikmesriigi asjakohasele standardile vastav sidemepakk. Sidemepakki tuleb hoida eluruumis või roolikambris ning see peab asuma sellises kohas, et seda oleks vajaduse korral kerge ja ohutu kätte saada. Kui sidemepakki hoitakse varjatud kohas, peab selle kattel olema 1.liite joonisele 8 vastav sidemepaki sümbol, mille külje kõrgus on vähemalt 10 cm.

g)	Binokkel 7 × 50 või suurema läätsede diameetriga.

h)	Juhend üle parda kukkunud isikute päästmise ja elustamise kohta.

i)	Prožektor, mida on võimalik käitada roolikambrist.

3.   Laevadel, mille parda kõrgus lastita veeliini kohal on rohkem kui 1,50 m, peab olema laevale minekuks trepp või redel.

Artikkel 10.03

Käsitulekustutid

1.   Euroopa standardi EN 3:1996 kohaselt peab vähemalt üks käsitulekustuti olema järgmistes kohtades:

a)	roolikambris;

b)	iga sissepääsu läheduses, mis viib tekilt eluruumidesse;

c)	iga sissepääsu läheduses, mis viib teenindusruumidesse, kuhu eluruumidest ei pääse ja kus asuvad tahkel või vedelkütusel või vedelgaasil töötavad kütte-, toiduvalmistamis- või külmutusseadmed;

d)	iga masina- ja katlaruumide sissepääsu juures;

e)	teki all masina- või katlaruumides sobivates kohtades nii, et antud ruumide ühestki punktist ei oleks üle 10 m lähima tulekustutini.

2.   Lõikes 1 nõutud käsitulekustutitena võib kasutada üksnes vähemalt 6 kg mahutavaid pulberkustuteid või muid sama tulekustutusvõimsusega käsitulekustuteid. Need peavad sobima A, B ja C klassi tulele ning tulele elektrisüsteemides kuni 1 000 V.

3.   Lisaks pulber-, vesi- ja vahtkustutitele võib kasutada tulekustuteid, mis sobivad vähemalt tuleklassile, mis selles ruumis, mille jaoks nad ette on nähtud, kõige tõenäolisemalt puhkeda võib.

4.   Käsitulekustuteid, kus kustutusaineks on CO2, võib kasutada üksnes kambüüside ning elektriseadmete tulekahjude kustutamiseks. Nende tulekustutite maht ei tohi olla üle 1 kg 15 m3 kohta ruumides, kus neid kasutatakse.

5.   Käsitulekustuteid tuleb kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul. Selle kohta tuleb väljastada ülevaataja allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.

6.   Kui käsitulekustutid asuvad varjatud kohas, peab neid kattev paneel olema märgistatud I liite joonise 3 kohase tulekustutite sümboliga, mille külje kõrgus on vähemalt 10 cm.

Artikkel 10.03a

Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid eluruumides, roolikambris ja reisijateruumides

1.   Eluruumides, roolikambrites ning reisijateruumides tohib kaitseks tule vastu kasutada üksnes püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteeme sobivate automaatselt survestatud veesprinkleritega.

2.   Süsteeme tohivad paigaldada või ümber ehitada üksnes vastava eriala firmad.

3.   Süsteemid peavad olema tehtud terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist.

4.   Süsteemid peavad suutma pritsida vett vähemalt 5 l/m2 minutis kõige suurema kaitstava ruumi pinnale.

5.   Väiksemaid veekoguseid pritsivatel süsteemidel peab olema tüübikinnitus, mis vastab IMO resolutsioonile A 800(19) või standardile, mida on tunnustanud käesoleva direktiivi artikli 19 lõike 2 kohaselt moodustatud komitee. Tüübikinnituse annab volitatud klassifikatsiooniühing või akrediteeritud katseasutus. Akrediteeritud katseasutus peab vastama katselaborite tegutsemise ühtlustatud standarditele (EN ISO/IEC 17025:2000).

6.   Ekspert kontrollib süsteeme:

a)	enne kasutuselevõtmist;

b)	kui süsteemid on olnud käivitatud, siis enne nende taaskasutuselevõtmist;

c)	pärast iga muudatuste tegemist või parandamist;

d)	tavaliselt vähemalt iga kahe aasta tagant.

7.   Lõikes 6 sätestatud kontrolli puhul peab ekspert kinnitama süsteemi vastavust käesoleva artikli nõuetele.

Kontroll peab hõlmama vähemalt:

a)	kogu süsteemi välist kontrolli;

b)	ohutussüsteemide ja väljalaskedüüside toimivuse kontrolli;

c)	survetankide ja pumbasüsteemi toimivuse kontrolli.

8.   Kontrolli kohta tuleb väljastada ülevaataja allkirjaga kontrollimistunnistus, millel on näidatud kontrollimise aeg.

9.   Paigaldatud süsteemide numbrid tuleb märkida ühenduse tunnistusele.

10.   Eluruumide, roolikambrite ning reisijateruumide objektide kaitseks on püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteeme lubatud kasutada üksnes komitee soovituste kohaselt.

Artikkel 10.03b

Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides

1.   Tulekustutusained

Masina-, katla- ja pumbaruumide püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemides võib kasutada järgmisi tulekustutusaineid:

a)	CO2 (süsinikdioksiid);

b)	HFC 227ea (heptafluoropropaan);

c)	IG-541 (52 % lämmastikku, 40 % argooni, 8 % süsinikdioksiidi).

Muud tulekustutusained on lubatud üksnes käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud komitee soovitusel.

2.   Ventilatsioon, õhu sisseanne

a)

Käiturites kasutatavat õhku ei tohi sisse imeda ruumidest, kus on püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid. Seda nõuet ei kohaldata, kui laevas on kaks teineteisest sõltumatut ja hermeetiliselt eraldatud masinaruumi või kui peamasinaruumi kõrval on eraldi masinaruum vööri lisamootori jaoks, mis kindlustab laeva liikumise omal jõul, kui peamasinaruumis peaks tekkima tulekahju.

b)	Tule eest kaitstava ruumi mis tahes sundventilatsioon peab automaatselt välja lülituma, kui tulekustutussüsteem käivitub.

c)	Kättesaadavad peavad olema seadised, millega on võimalik tule eest kaitstavas ruumis kiiresti sulgeda kõik avad, mille kaudu õhk võiks sisse ning gaas välja pääseda. Peab olema selgelt tuvastatav, kas need avad on kinni või lahti.

d)	Masinaruumi paigaldatud suruõhutankidest kaitseventiilide kaudu väljuv õhk peab olema juhitud väliskeskkonda.

e)	Tulekustutusaine sissevoolust tingitud üle- või alarõhk ei tohi rikkuda tule eest kaitstavat ruumi ümbritsevate piirete osi. Peab olema võimalik rõhu ohutu võrdsustumine.

f)

Kaitstavatel ruumidel peavad olema seadmed tulekustutusaine ja põlemisgaaside eemaldamiseks. Selliseid seadmeid peab saama käitada kaitstavatest ruumidest väljaspool paiknevatest kohtadest, mida kaitstavates ruumides puhkenud tulekahju ei tohi ligipääsmatuks muuta. Kui ruumides on püsivalt paigaldatud ekstraktorid, ei tohi need pärast tule kustutamist jääda sisselülitatuks.

3.   Tulekahju häiresüsteem

Kaitstavas ruumis peab olema asjakohane tulekahju häiresüsteem. Häire peab olema vastuvõetav roolikambris, eluruumides ning kaitstavas ruumis.

4.   Torustik

a)

Tulekustutusaine juhitakse kaitstavasse ruumi ning jaotatakse sinna paigaldatud torustiku abil. Torustik ning selle armatuur peavad kaitstavas ruumis olema terasest. Eespool öeldu ei kehti torusid ja kompensaatoreid ühendava tanki kohta, kui kasutatud materjalide omadused tulekahju korral on samasugused. Torud peavad nii seest- kui ka väljastpoolt olema kaitstud korrosiooni eest.

b)	Väljalaskedüüsid peavad olema dimensioneeritud ja kinnitatud nii, et tulekustutusaine jaotuks ühtlaselt.

5.   Käivitusseadmed

a)	Automaatkäivitiga tulekustutussüsteemid ei ole lubatud.

b)	Tulekustutussüsteemi peab olema võimalik käivitada sobivast kohast kaitstavast ruumist väljaspool.

c)

Käivitusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et neid oleks võimalik kasutada ka tulekahju korral ning ka siis, kui tuli või plahvatus on vigastanud kaitstavat ruumi, peab olema võimalik toimetada sinna vajalik kogus tulekustutusainet. Mittemehhaanilisi käiviteid peavad võimsusega varustama kaks erinevat üksteisest sõltumatut energiaallikat. Energiaallikad peavad asuma väljaspool kaitstavat ruumi. Juhtimisliinid peavad olema konstrueeritud nii, et need toimiksid tulekahju korral kaitstavas ruumis vähemalt 30 minutit. Sellele nõudele vastavad standardi IEC 60331-21:1999 kohased elektrijuhtmed. Kui käivitusseadmed asuvad varjatud kohas, peab neid kattev paneel olema märgistatud I liite joonise 6 kohase tulekustutusvahendite sümboliga, mille külje kõrgus on vähemalt 10 cm ning millel on valgel taustal punaste tähtedega tekst: “Feuerlöscheinrichtung Installation d'extinction Brandblusinstallatie Fire-fighting installation”.

d)	Kui tulekustutussüsteem on ette nähtud mitme ruumi kaitseks, peab iga ruumi jaoks olema eraldi käivitusseade, mis on selgelt tuvastatav.

e)

Iga käivitusseadme kõrval peab olema välja pandud kasutusjuhend ühe liikmesriigi keeles, see peab olema hästi nähtav ja kustumatu. Kasutusjuhendis peavad olema eelkõige juhised: aa) tulekustutussüsteemi käivitamise kohta; bb) vajaduse kohta kontrollida, kas kõik inimesed on kaitstavast ruumist lahkunud; cc) laevapere võetavate meetmete kohta, kui tulekustutussüsteem on käivitunud; dd) laevapere võetavate meetmete kohta, kui tulekustutussüsteemis on rike.

f)	Kasutusjuhendis peab olema rõhutatud, et enne tulekustutussüsteemi käivitamist peavad olema seisatud sisepõlemismootoriga masinad, mis imevad õhku kaitstavast ruumist.

6.   Hoiatussüsteem

a)	Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemidel peab olema akustiline ja optiline hoiatussüsteem.

b)	Hoiatussüsteem peab tulekustutussüsteemi käivitumisel automaatselt välja lülituma. Hoiatussignaal peab kestma teatud kindlaksmääratud aja enne tulekustutusaine vabastamist ning seda ei tohi olla võimalik välja lülitada.

c)

Hoiatussignaalid peavad olema selgelt nähtavad kaitstavates ruumides ning väljaspool nende juurdepääsude juures ning selgesti kuuldavad isegi kõige tugevamat müra tekitavates töötingimustes. Need peavad olema selgesti eristatavad kõikidest teistest akustilistest ja optilistest signaalidest kaitstavas ruumis.

d)	Akustilised hoiatussignaalid peavad olema selgelt kuuldavad kõrvalasuvates ruumides isegi siis, kui vaheuksed on suletud ning kõige tugevamat müra tekitavate töötingimuste juures.

e)	Kui ohutussüsteemi ei ole lühiste, juhtmete katkemise ja pingelanguse osas konstrueeritud eneseseireks, peab olema võimalik selle nõuetekohast toimimist kontrollida.

f)

Iga sellise ruumi sissepääsu juures, mida on võimalik varustada tulekustutusainega, peab olema järgmine selgelt nähtav tekst punaste tähtedega valgel taustal: “Vorsicht, Feuerlöscheinrichtung! Bei Ertönen des Warnsignals (Beschreibung des Signals) den Raum sofort verlassen! Attention, installation d'extinction d'incendie! Quitter immédiatement ce local au signal (description du signal) Let op, brandblusinstallatie! Bij het in werking treden van het alarmsignaal (omschrijving van het signaal) deze ruimte onmiddellijk verlaten! Warning, fire-fighting installation! Leave the room as soon as the warning signal sounds (description of signal)”.

7.   Survetankid, toruliitmikud ja surve all olevad torud

a)	Survetankid, toruliitmikud ja surve all olevad torud peavad vastama ühe liikmesriigi kehtivatele sätetele.

b)	Survetankid peavad olema paigaldatud tootja juhiste kohaselt.

c)	Survetanke, toruliitmikke ja surve all olevaid torusid ei tohi paigaldada eluruumidesse.

d)	Temperatuur kappides ja seadmeruumides, kus asuvad survetankid, ei tohi olla üle 50 °C.

e)	Tekil asuvad kapid või seadmeruumid peavad olema tugevasti kinnitatud ning varustatud õhu tõmbeluukidega, et survetanki lekke korral ei pääseks gaas laeva sisemusse. Otseühendused teiste ruumidega ei ole lubatud.

8.   Tulekustutusaine kogus

Kui tulekustutusaine kogus on mõeldud rohkem kui ühe ruumi kaitseks, ei pea kättesaadava tulekustutusaine koguhulk olema suurem kogusest, mis on vajalik suurima ruumi kaitseks.

9.   Paigaldus, kontroll ja dokumentatsioon

a)	Süsteemi tohib paigaldada või ümber ehitada tulekustutussüsteemidele spetsialiseerunud ettevõtja. Tuleb täita tulekustutusaine ja süsteemi valmistajate poolt esitatud nõudeid (toote andmete leht, ohutusandmete leht).

b)	Ekspert kontrollib süsteemi: aa) enne selle kasutuselevõtmist; bb) kui süsteem on olnud käivitatud, siis enne selle taaskasutuselevõtmist; cc) pärast iga muudatuste tegemist või parandamist; dd) tavaliselt vähemalt iga kahe aasta järel.

c)	Kontrolli käigus peab ekspert veenduma, et aparaat vastab käesoleva peatüki nõuetele.

d)

Kontroll peab hõlmama vähemalt järgmist: aa) kogu paigaldise väline kontroll, bb) torude tiheduskontroll; cc) juhtimis- ja käivitamissüsteemide funktsionaalne kontroll; dd) survetanki ja selle sisu kontroll; ee) kaitstava ruumi hermeetilisuse ning lukustusseadmete kontroll; ff) tulekahju häiresüsteemi kontroll; gg) hoiatussüsteemi kontroll.

e)	Kontrolli kohta tuleb väljastada ülevaataja allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.

f)	Ühenduse tunnistusele tuleb märkida püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemide arv.

10.   CO2 tulekustutussüsteemid

Tulekustutussüsteemid, kus tulekustutusaineks on CO2, peavad lisaks lõigete 1–9 nõuetele vastama järgmistele sätetele:

a)

CO2 mahutid peavad asuma ruumis või kapis, mis on väljaspool kaitstavat ruumi ning on teistest ruumidest hermeetiliselt eraldatud. Selliste seadmeruumide ja kappide uksed peavad avanema väljapoole, olema lukustatavad ning nende välisküljel peab olema I liite joonise 4 kohane vähemalt 5 cm kõrgune üldohtu tähistav hoiatussümbol koos sama värvi ja sama kõrgusega märgisega “CO2”.

b)	Seadmeruumid teki all CO2 mahutite säilitamiseks peavad olema ligipääsetavad vaid väljast. Neil ruumidel peab olema oma väljatõmbekanalitega piisav sundventilatsioonisüsteem, mis on täiesti eraldatud muudest pardal olevatest ventilatsioonisüsteemidest.

c)	CO2 mahutid ei tohi olla täidetud rohkem kui 0,75 kg/l. Survestamata CO2 erimahuks tuleb võtta 0,56 m3/kg.

d)	CO2 maht kaitstava ruumi kohta peab olema vähemalt 40 % tema kogumahust. Antud maht peab olema saavutatav 120 sekundi jooksul ning peab olema võimalik kontrollida, kas mahu moodustamine on lõppenud.

e)	Mahuti ventiilide avamine ning ülejooksuklapi kasutamine peavad toimuma eraldi juhtimistoimingute abil.

f)	Lõike 6 punktis b osutatud asjakohane aeg peab olema vähemalt 20 sekundit. Vajalik on usaldusväärne seadis, mis suudaks tagada nõutud viivituse enne CO2 vabastamist.

11.   HFC-227ea tulekustutussüsteemid

Tulekustutussüsteemid, kus tulekustutusaineks on HFC 227ea, peavad lisaks lõigete 1–9 nõuetele vastama järgmistele sätetele:

a)	Kui kaitstavaid ruume on mitu ning need on kõik erineva kogumahuga, peab iga ruum olema varustatud omaette tulekustutussüsteemiga.

b)	Iga HFC 227ea mahuti, mis on paigaldatud kaitstavasse ruumi, peab olema varustatud ülerõhu vabastusventiiliga. See päästab ohutult mahuti sisu kaitstavasse ruumi, kui mahuti puutub kokku tulega ning tulekustutussüsteem ei ole käivitunud.

c)	Iga mahuti peab olema varustatud gaasirõhu kontrollimise seadisega.

d)	Mahutid ei tohi olla täidetud rohkem kui 1,15 kg/l. Survestamata HFC 227ea erimahuks tuleb võtta 0,1374 m3/kg.

e)	HFC 227ea maht kaitstava ruumi kohta peab olema vähemalt 8 % ruumi kogumahust. See maht tuleb saavutada 10 sekundi jooksul.

f)	HFC 227ea mahutid peavad olema varustatud rõhujälgimisseadmega, mis käivitab roolikambris akustilise ja optilise häiresignaali propellendi lubamatu kao puhul. Kui roolikambrit pole, tuleb häiresignaal anda väljaspool kaitstavat ruumi.

g)	Pärast veevoolu lõppu ei tohi kontsentratsioon kaitstavas ruumis olla üle 10,5 %.

h)	Tulekustutussüsteemil ei tohi olla ühtegi alumiiniumosa.

12.   IG-541 tulekustutussüsteemid

Tulekustutussüsteemid, kus tulekustutusaineks on IG-541, peavad lisaks lõigete 1–9 nõuetele vastama järgmistele sätetele:

a)	Kui kaitstavaid ruume on mitu ning need on kõik erineva kogumahuga, peab iga ruum olema varustatud omaette tulekustutussüsteemiga.

b)	Iga HFC IG-541 mahuti, mis on paigaldatud kaitstavasse ruumi, peab olema varustatud ülerõhu vabastusventiiliga. See päästab ohutult mahuti sisu kaitstavasse ruumi, kui mahuti puutub kokku tulega ning tulekustutussüsteem ei ole käivitunud.

c)	Iga mahuti peab olema varustatud selle sisu kontrollimise seadisega.

d)	Mahuti täitmisrõhk ei tohi ületada 200 baari temperatuuril + 15 °C.

e)	IG-541 maht kaitstava ruumi kohta peab olema vähemalt 44 % ja mitte rohkem kui 50 % ruumi kogumahust. See maht tuleb saavutada 120 sekundi jooksul.

13.   Tulekustutussüsteemid objektide kaitseks

Masinaruumide, katlaruumide ja pumbaruumide objektide kaitseks on püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteeme lubatud kasutada üksnes komitee soovituste kohaselt.

Artikkel 10.04

Jollid

1.   Vastavalt Euroopa standardile EN 1914: 1997 peab joll olema järgmistel veesõidukitel:

a)	liikurlaevad ja praamid kandevõimega üle 150 t;

b)	vedur- ja tõukurpuksiirid mahtveeväljasurvega üle 150 m3;

c)	ujuvmehhanismid;

d)	reisilaevad.

2.   Ühel isikul peab olema võimalik selline joll ohutult vette lasta 5 minuti jooksul alustades esimesest vajalikust käsitsi tehtavast toimingust. Kui kasutatakse ajamiga veeskamisseadist, ei tohi see halvendada elektrivarustuse rikke korral jolli kiiret ja ohutut vettelaskmist.

3.   Täispuhutavaid jolle kontrollitakse vastavalt tootja juhistele.

Artikkel 10.05

Poid ja päästevestid

1.   Euroopa standardi EN 14 144: 2002 kohaselt peab veesõiduki pardal peab olema vähemalt kolm päästepoid. Need peavad olema valmis kasutamiseks ning kinnitatud tekile sobivates kohtades, ilma et nad oleksid kinnitatud oma aluse külge. Vähemalt üks päästepoi peab asuma roolikambri vahetus läheduses ning see peab olema varustatud isesüttiva patareitoitelise tulega, mis vees ei kustu.

2.   Euroopa standarditele EN 395: 1998 või EN 396: 1998 vastav isikupärastatav, automaatselt täispuhutav päästevest peab olema igale laeval pidevalt viibivale isikule kättesaadav.

Lastele on nimetatud standarditega lubatud ka mittetäispuhutavad päästevestid.

3.   Neid tuleb kontrollida tootja juhendite kohaselt.

11. PEATÜKK

TÖÖKOHTADE OHUTUS

Artikkel 11.01

Üldnõuded

1.   Laevad peavad olema nii ehitatud, korraldatud ja varustatud, et inimestel oleks võimalik seal ohutult töötada ja ringi liikuda.

2.   Püsivalt paigaldatud seadmed, mis on laevas töötamiseks vajalikud, peavad olema korraldatud, paigaldatud ja turvatud nii, et oleks võimalik neid ohutult ja lihtsalt käitada, kasutada ja hooldada. Vajaduse korral peavad teisaldatavad või kõrge temperatuuriga komponendid olema varustatud kaitseseadistega.

Artikkel 11.02

Kaitse kukkumise eest

1.   Tekid ja külgtekid peavad olema tasased ning nende ükski punkt ei tohi olla komistamise tõenäoliseks põhjuseks, lompide moodustumine peab olema välistatud.

2.   Tekid, külgtekid, masinaruumi põrandad, trepimademed, trepid ja külgtekipollarite pealispinnad peavad olema konstrueeritud nii, et vältida libisemist.

3.   Külgtekipollarite pealispinnad ning vahekäikudes olevad takistused, nagu näiteks trepiastmete servad, peavad olema ümbritseva teki suhtes kontrastse värviga.

4.   Tekkide välisservad, samuti töökohad, kus inimene võib kukkuda rohkem kui 1 m, peavad olema varustatud umbreelingute või reelingutega, mis on vähemalt 0,70 m kõrged või Euroopa standardile EN 711: 1995 vastava kaitsereelinguga, mis koosneb käsipuust, reelingulatist põlvede kõrgusel ja jalatoest. Külgtekid peavad olema varustatud jalalatiga ja koominguga kindlalt ühendatud pideva käsipuuga. Koomingu käsipuud ei nõuta, kui külgtekid on varustatud mittesissetõmmatavate pardareelingutega.

5.   Töökohal, kus on oht kukkuda rohkem kui 1 m, võib kontrollorgan nõuda asjakohaseid abiseadmeid ja vahendeid, mis tagaksid töötamise ohutuse.

Artikkel 11.03

Töökohtade mõõtmed

Töökohtade mõõtmed peavad olema sellised, et igal seal töötaval laevapere liikmel oleks piisavalt liikumisvabadust.

Artikkel 11.04

Külgtekid

1.   Külgteki puhaslaius peab olema vähemalt 0,60 meetrit. Seda võib vähendada 0,50 meetrini teatud punktides, mis laeva käitamiseks on vajalikud, näiteks tekipesuventiilid. Seda võib vähendada kuni 0,40 meetrini pollarite ja klampide juures.

2.   Kuni 0,90 meetri kõrguseni külgteki kohal võib külgteki puhaslaiust vähendada 0,54 meetrini tingimusel, et üleval, laevakorpuse välisserva ja trümmi siseserva vahel ei ole läbipääs väiksem kui 0,65 meetrit. Külgteki puhaslaiust võib vähendada 0,50 meetrini, kui külgteki välisserval on Euroopa standardile EN 711:1995 vastav kukkumist takistav kaitsereeling. Kaitsereelingu võib ära jätta 55 meetri pikkustel ja lühematel veesõidukitel, kui eluruumid paiknevad üksnes ahtris.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõudeid kohaldatakse kuni 2,00 meetri kõrguseni külgtekist.

Artikkel 11.05

Juurdepääs töökohtadele

1.   Juurdepääsukohad ja inimeste liikumiseks ning esemete liigutamiseks vajalikud vahekäigud peavad olema piisava suurusega ning korraldatud nii, et:

a)	juurdepääsuava ees on piisavalt ruumi takistamatuks liikumiseks;

b)	vahekäigu puhaslaius peab vastama töökoha eesmärgile ja olema vähemalt 0,60 meetrit, välja arvatud kuni 8 meetri laiused laevad, millel seda võib vähendada kuni 0,50 meetrini;

c)	vahekäigu puhaskõrgus koos lävega peab olema vähemalt 1,90 meetrit.

2.   Uksed peavad olema nii korraldatud, et neid saaks mõlemalt poolt ohutult avada ja sulgeda. Need peavad olema kaitstud juhusliku avanemise või sulgumise eest.

3.   Kui põrandapindade kõrguste vahe on üle 0,50 meetri, peavad juurdepääsudes, väljapääsudes ja vahekäikudes olema trepid, redelid või astmed.

4.   Pidevalt mehitatud tööruumides peavad olema trepid, kui põrandate kõrguste vahe on üle 1 meetri. Seda nõuet ei kohaldata avariiväljapääsudele.

5.   Trümmidega laevadel peab olema vähemalt üks püsijuurdepääs iga trümmi igale otsale.

Erandina esimesest lausest võib püsijuurdepääsud ära jätta, kui on olemas vähemalt kaks liigutatavat redelit, mis 60° kaldega ulatuvad vähemalt kolme pulga võrra üle luugikoomingu.

Artikkel 11.06

Väljapääsud ja avariiväljapääsud

1.   Väljapääsude ning avariiväljapääsude arv, korraldus ja mõõtmed peavad vastama ruumide eesmärgile ja suurusele. Avariiväljapääsud peavad olema selgelt märgistatud.

2.   Avariiväljapääsude või avariiväljapääsudena kasutatavate akende või keilutiluukide läbipääsuava peab olema vähemalt 0,36 m2 ning selle väikseim mõõde peab olema vähemalt 0,5 m.

Artikkel 11.07

Redelid, astmed ja samalaadsed seadised

1.   Trepid ja redelid peavad olema turvaliselt kinnitatud. Trepid peavad olema vähemalt 0,60 m laiad ning käsipuude vaheline puhaslaius peab olema vähemalt 0,60 m; astmete sügavus ei tohi olla väiksem kui 0,15 m; astmed peavad olema mittelibiseva pinnaga ning treppidel, millel on üle kolme astme, peavad olema käsipuud.

2.   Redelite ja eraldi kinnitatavate redelipulkade puhaslaius peab olema vähemalt 0,30 m; redelipulkade omavaheline kaugus ei tohi olla üle 0,30 m ning vahemaa redelipulkade ja konstruktsioonide vahel ei tohi olla vähem kui 0,15 m.

3.   Redelid ning eraldi kinnitatavad redelipulgad peavad olema selgesti tuvastatavad ülevalt poolt ning need peavad olema varustatud ohutuskäepidemetega väljapääsuava kohal.

4.   Teisaldatavad redelid peavad olema vähemalt 0,40 m laiad ja vähemalt 0,50 m laiuse alaosaga; neid peab olema võimalik paigutada nii, et need ümber ei kukuks ega ei libiseks; redelipulgad peavad olema püstlattide külge turvaliselt kinnitatud.

Artikkel 11.08

Siseruumid

1.   Sisetööruumide mõõtmed, korraldus ja jaotus peavad olema tehtava töö jaoks sobivad ning need peavad vastama tervishoiu- ja ohutusnõuetele. Nendes ruumides peab olema piisav mittepimestav valgustus ning piisav ventilatsioon. Vajaduse korral peavad neis ruumides olema kütteseadmed, millega on võimalik säilitada piisavat temperatuuri.

2.   Sisetööruumide põrandad peavad olema tugevad ja kulumiskindlad ning need peavad olema konstrueeritud nii, et ei põhjustaks komistamist või libisemist. Tekkides ja põrandates olevad avad peavad avatud olekus olema kaitstud kukkumisohu eest ning aknad ja keilutid peavad olema korraldatud ja varustatud nii, et neid oleks võimalik ohutult kasutada ja puhastada

Artikkel 11.09

Kaitse müra ja vibratsiooni eest

1.   Töökohad peavad asuma sellistes kohtades, olema varustatud ja konstrueeritud nii, et laevapere liikmed ei puutuks kokku kahjuliku vibratsiooniga.

2.   Püsivad töökohad peavad lisaks sellele olema ehitatud ja helikindlaks muudetud nii, et müra ei kahjustaks laevapere tervist ega ohutust.

3.   Laevapere liikmetel, kes iga päev puutuvad tõenäoliselt kokku 85 dB(A) ületavate müratasemetega, peab olema võimalik kasutada individuaalseid kõrvakaitseid. 90 dB(A) ületava müratasemega töökohtades peab olema osutatud kõrvakaitsete kandmise kohustuslikkusele I liite joonise 7 kohase sümboliga “Kasuta kõrvakaitseid”, mis on vähemalt 10 cm kõrgune.

Artikkel 11.10

Luugikaaned

1.   Luugikaaned peavad olema kergesti ligipääsetavad ja käsitsemiseks ohutud. Luugikaante üle 40 kg kaaluvad komponendid peavad olema konstrueeritud nii, et neid saab liigutada libistades või pöördtelgede abil või peavad need olema varustatud mehhaaniliste avamisseadistega. Tõsteseadmetega liigutatavatel luugikaantel peavad olema piisavad ja kergesi ligipääsetavad kinnitusseadised. Mittevahetatavad luugikaaned ja ülemised raampuud peavad olema selgelt märgistatud, näidates, milliste luukide juurde need kuuluvad ning milline on nende õige asend luukidel.

2.   Luugikaaned peavad olema kindlustatud tuulest või lastimisseadmest põhjustatud kaldu vajumise vastu. Libisevad kaaned peavad olema varustatud püüduritega, et takistada juhuslikku horisontaalsuunalist liikumist rohkem kui 0,40 m ulatuses, neid peab saama lukustada lõppasendisse. Peavad olema asjakohased seadised virna laotud luugikaante kohal hoidmiseks.

3.   Mehhaaniliselt liigutatavate luugikaante elektrivarustus peab juhtimislüliti vabastamisel automaatselt välja lülituma.

4.   Luugikaaned peavad vastu pidama koormustele, mida neil tõenäoliselt kanda tuleb: Luugikaaned, mis on konstrueeritud nende peal käimiseks, peavad vastu pidama vähemalt 75 kg koormusele. Luugikaaned, mis ei ole konstrueeritud peal käimiseks, peavad olema vastavalt märgistatud. Tekikauba vastuvõtmiseks konstrueeritud luugikaantele peab olema peale märgitud lubatud koormus (t/m2). Kui maksimaalse lubatud koormuse saavutamiseks on vajalikud toed, peab see olema näidatud sobivas kohas, sellisel juhul peavad pardal olema asjakohased joonised.

Artikkel 11.11

Vintsid

1.   Vintsid peavad olema konstrueeritud nii, et nendega oleks võimalik ohutult töötada. Need peavad olema varustatud koorma tahtmatut vabanemist takistava seadisega. Vintsidel, mis ei lukustu automaatselt, peab olema nende veojõu jaoks piisav pidur.

2.   Käsivintsid peavad olema varustatud vända tagasilööki takistava seadisega. Käsivintsid, mis töötavad ka jõuajamiga, peavad olema konstrueeritud nii, et liikumapaneva jõu juhtimisseade ei aktiveeriks käsijuhtimist.

Artikkel 11.12

Kraanad

1.   Kraanad peavad olema ehitatud vastavalt heale kraanaehitustavale. Nende käitamisel tekkivad jõud tuleb ohutult üle kanda laevaehitistele ja need ei tohi vähendada laeva stabiilsust.

2.   Kraanadel peab olema tootja plaat järgmiste andmetega:

a)	tootja nimi ja aadress;

b)	CE-märgistus koos valmistamisaastaga;

c)	tüübiesindaja seeriad;

d)	kui on kohaldatav, siis seerianumber.

3.   Kraanadele peavad olema püsivalt märgitud selgelt ja loetavalt suurimad lubatud koormused.

Kui kraana ohutu töökoormus ei ületa 2 000 kg, piisab sellest, kui kraanale on püsivalt märgitud selgelt ja loetavalt ohutu töökoormus suurima haardeulatuse juures.

4.   Peavad olema seadised, mis kaitsevad muljumis- ja lõikamisõnnetuste eest. Kõikide kraana välisosade ning ümbritsevate esemete vahel peab olema ohutusvahe 0,5 m üles, alla ja külgsuunas. Ohutusvahet külgsuunas ei nõuta väljaspool töökohti ja vahekäikusid.

5.   Peab olema võimalik takistada ajamiga kraanade kasutamist selleks volitamata isikute poolt. Neid peab olema võimalik käivitada üksnes kraanajuhi kohalt. Juhtimine peab olema automaatse tagasijooksuga (nupud ilma stopita); käitamissuund peab olema ühetähenduslikult selge.

Kui veoajam läheb rikki, ei tohi koorem kontrollimatult maha kukkuda. Kraana ei tohi tahtmatult liikuda.

Peavad olema asjakohased seadmed, mis takistavad tõsteseadme igasugust ülespoole liikumist ja ohutu töökoormuse ületamist. Tõsteseadme igasugune allapoole liikumine peab olema piiratud, kui mis tahes ettenähtud töötingimuste puhul konksu kinnitamise hetkel võib trumlil olla vähem kui kaks trossipooli. Vastav vastuliikumine peab siiski olema võimalik pärast automaatse piiramisseadme aktiveerimist

Paigaldustrosside tõmbetugevus peab vastama trosside viiekordsele lubatud koormusele. Trossid peavad olema veatud ning nende konstruktsioon peab sobima kraanadel kasutamiseks.

6.   Enne esmakordset kasutuselevõtmist või enne taaskasutuselevõtmist pärast oluliste muudatuste tegemist tuleb kraana piisavat tugevust ja stabiilsust tõendada arvutustega ja koormuskatsega.

Kui kraana ohutu töökoormus ei ületa 2 000 kg, võib ekspert asendada tõendamise arvutuste abil kas täielikult või osaliselt katsega, milles kasutatakse 1,25kordset ohutut töökoormust kogu tööpiirkonna ulatuses.

Esimese või teise lõike kohase heakskiitmiskatse viib läbi kontrollorgani poolt tunnustatud ekspert.

7.   Kraanasid peab korrapäraselt, vähemalt iga 12 kuu järel, kontrollima pädev isik. Kontrolli käigus hinnatakse kraana tööseisundi ohutust visuaalselt ja talitluskontrolli abil.

8.   Hiljemalt iga kümne aasta järel pärast heakskiitmiskatset peab kraanat jälle kontrollima kontrollorgani poolt tunnustatud ekspert.

9.   Kraanad, mille ohutu töökoormus on üle 2 000 kg ja mida kasutatakse kauba ümberlaadimiseks või mis on paigaldatud ujuvtõstukite, pontoonide ja muude ujuvmehhanismide pardale või töökohal kasutatavatele veesõidukitele, peavad lisaks vastama ühe liikmesriigi nõuetele.

10.   Kõikide kraanade puhul peavad laevas olema vähemalt järgmised dokumendid:

a)	Kasutusjuhend kraana tootjalt, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:   tööpiirkond ja juhtimisfunktsioon;   lubatud suurim ohutu töökoormus sõltuvalt tõstekaugusest;   kraana suurim lubatud kalle;   kokkupaneku- ja hooldusjuhendid;   juhised regulaarkontrollide jaoks;   üldised tehnilised andmed.

b)	Tunnistused lõigete 6–8 või 9 kohaselt läbi viidud kontrollide kohta.

Artikkel 11.13

Tuleohtlike vedelike hoidmine

Tuleohtlike vedelike hoidmiseks, mille leekpunkt on alla 55 °C peab tekil olema mittesüttivast materjalist ventileeritav hoiuruum. Hoiuruumi välisküljel peab olema I liite joonisele 2 vastav tähis “Lahtine tuli ja suitsetamine keelatud”, mille diameeter on vähemalt 10 cm.

12. PEATÜKK

ELURUUMID

Artikkel 12.01

Üldnõuded

1.   Laevadel peavad olema eluruumid laeva pardal tavaliselt viibivatele isikutele, vähemalt minimaalsele laevaperele.

2.   Eluruumid peavad olema konstrueeritud, korraldatud ja varustatud nii, et need vastaksid pardalolijate tervishoiu, ohutuse ja mugavusega seotud vajadustele. Need peavad olema ohutud ja kergesti juurdepääsetavad ning kaitstud külma ja kuuma eest.

3.   Kontrollorgan võib lubada erandeid käesoleva peatüki sätetest, kui pardalolijate ohutus ja tervis on tagatud teiste vahenditega.

4.   Kontrollorgan kannab ühenduse tunnistusele kõik laeva ööpäevastele tööperioodidele ja tööviisidele kehtestatud piirangud, mis tulenevad lõikes 3 osutatud eranditest.

Artikkel 12.02

Konstruktsiooni erinõuded

1.   Eluruumidel peab olema küllaldane ventilatsioon isegi suletud ustega; lisaks peavad salongid saama piisavalt päevavalgust ning olema võimaluse korral väljavaatega.

2.   Kui tekilt puudub juurdepääs eluruumidele ning tasapindade erinevus on 0,30 m või rohkem, peab eluruumidesse viima trepp.

3.   Laeva esiosas ei tohi ükski põrand olla suurima süvise veejoone tasandist madalamal kui 1,20 m.

4.   Elu- ja magamisruumidel peab olema vähemalt kaks väljapääsu, mis asuvad teineteisest nii kaugel kui võimalik ja mida saab kasutada pääseteedena. Üks väljapääs võib olla konstrueeritud avariiväljapääsuna. Seda ei kohaldata ruumidele, kust on otse väljapääs tekile või koridori, mida kasutatakse pääseteena, ja kui sellel koridoril on kaks väljapääsu, mis asuvad teineteisest eemal ning viivad pakpoordi ja tüürpoordi. Avariiväljapääsude või avariiväljapääsudena kasutatavate akende või keilutite läbipääsuava peab olema vähemalt 0,36 m2, selle kõige lühem külg ei tohi olla alla 0,50 m ning see peab võimaldama kiiret evakueerumist avariiolukorras. Pääseteede isolatsioon ja kaitsekiht peavad olema leeki aeglustavatest materjalidest ning pääseteede kasutatavus peab olema tagatud igal ajal asjakohaste vahenditega nagu näiteks redelid või eraldi paigaldatavad redelipulgad.

5.   Eluruumid peavad olema kaitstud lubamatu müra ja vibratsiooni eest. Helirõhutase ei tohi ületada:

a)	salongides 70 dB(A),

b)	magamisruumides 60 dB(A), Seda sätet ei kohaldata laevadele, mida kasutatakse liikmesriikide õigusaktide kohaselt üksnes väljapoole laevapere puhkeperioode jääval ajal. Päevased kasutamisperioodide piirangud tuleb märkida ühenduse tunnistusele.

6.   Eluruumide puhaskõrgus peab olema vähemalt 2,00 m.

7.   Üldiselt peab laevadel olema vähemalt üks salong, mis on magamisruumidest piiretega eraldatud.

8.   Salongi vaba põrandapinda ei tohi olla vähem kui 2 m2 inimese kohta ning mitte mingil juhul vähem kui 8 m2 kokku (arvestamata mööblit, välja arvatud lauad ja toolid).

9.   Individuaaleluruumide ja -magamisruumide ruumala ei tohi kummagi puhul olla alla 7 m3.

10.   Õhuruumi maht individuaaleluruumides peab olema vähemalt 3,5 m3 inimese kohta. Õhuruumi maht magamisruumides peab olema vähemalt 5 m3 esimese elaniku kohta ja vähemalt 3 m3 iga järgmise elaniku kohta (arvestamata mööbli mahtu). Kui see on võimalik, peavad magamiskajutid olema kavandatud ainult kuni kahele inimesele. Koid peavad olema vähemalt 0,30 m kõrgusel põrandast. Kui üks koi asub teise kohal, peab vaba kõrgus iga koi kohal olema vähemalt 0,60 m.

11.   Ukseavade ülaserv peab olema vähemalt 1,90 m kõrgusel tekist või põrandast ning puhaslaius peab olema vähemalt 0,60 m. Ettenähtud kõrguse võib saada liug- või liigendkatete või ruloode abil. Uksed peavad avanema väljapoole ning neid peab olema võimalik mõlemalt poolt avada. Läved ei tohi olla kõrgemad kui 0,40 m, ilma et see piiraks muude ohutuseeskirjade sätteid.

12.   Trepid peavad olema püsivalt kinnitatud ning ohutult kasutatavad. Selleks on tarvis, et:

a)	need vähemalt 0,60 m laiad;

b)	trepiaste on vähemalt 0,15 m sügav;

c)	astmed on libisemiskindlad;

d)	üle kolme astmega treppidel on vähemalt üks käsipuu või käepide.

13.   Eluruumidesse ja eluruumidesse viivatesse koridoridesse ei tohi paigaldada ohtlike gaaside või vedelike torustikke, eelkõige kõrgsurvetorusid, mille leke võib inimesi ohustada. Seda ei kohaldata auru ja hüdraulilise süsteemi torudele, kui need on metallümbrises, ja majapidamises kasutatavate vedelgaasiseadmete torudele.

Artikkel 12.03

Sanitaarseadmed

1.   Eluruumidega laevades peavad olema vähemalt järgmised sanitaarseadmed:

a)	üks tualettruum eluruumiüksuse või kuue laevapere liikme kohta; seda peab saama värske õhuga ventileerida;

b)	üks külma ja kuuma joogiveega ning kanalisatsiooniga ühendatud kraanikauss eluruumi või nelja laevapere liikme kohta;

c)	üks külma ja kuuma joogiveega ühendatud vann või dušš eluruumi või kuue laevapere liikme kohta;

2.   Sanitaarseadmed peavad asuma eluruumide läheduses. Tualettruumidest ei tohi olla otsepääsu kambüüsidesse, messidesse ega ühendatud salongi ja kambüüsi.

3.   Tualettruumide minimaalne põrandapind peab olema vähemalt 1 m2 (laius vähemalt 0,75 ja pikkus vähemalt 1,1 m). Tualettruumid mitte rohkem kui kahe inimese kajutites võivad olla väiksemad. Kui tualettruumis on kraanikauss ja/või dušš, peab põrandapind olema suurem vähemalt valamu ja/või dušši (vanni) poolt hõivatud põrandapinna võrra.

Artikkel 12.04

Kambüüsid

1.   Kambüüsid võivad olla ühendatud salongidega.

2.   Kambüüsides peab olema:

a)

pliit;

b)	valamu koos äravooluga;

c)	joogiveevarustus;

d)

külmik;

e)	piisav hoiuruum ja tööpind.

3.   Ühendatud salongide-kambüüside söögikohad peavad olema piisavalt suured, mahutamaks seal tavaliselt üheaegselt viibivaid laevapere liikmeid. Istmed peavad olema vähemalt 0,60 m laiad.

Artikkel 12.05

Joogivesi

1.   Eluruumidega laevadel peavad olema joogiveeseadmed. Joogiveetanki täiteava ja joogiveevoolikud peavad olema märgistatud ning ette nähtud üksnes joogivee jaoks. Joogiveetankide täiteavad peavad olema paigaldatud teki kohale.

2.   Joogiveeseadmetel:

a)	peavad sisepinnad olema korrosioonikindlast materjalist, mis ei ole füsioloogiliselt ohtlik;

b)	ei tohi olla torusektsioone, kus pidev veevool ei ole tagatud ja

c)	ja need peavad olema kaitstud ülekuumenemise eest.

3.   Lisaks lõikele 2 peab/peavad joogiveetankidel olema:

a)	mahtuvus vähemalt 150 l tavaliselt laeval elava isiku kohta ning vähemalt minimaalse laevapere liikmete arvu kohta;

b)	sobiva suurusega lukustatav ava, mille kaudu on võimalik tanki sisemust puhastada;

c)	veetaseme näitur;

d)	välisõhku juhitud ventilatsioonitorud või asjakohased filtrid.

4.   Joogiveetankidel ei tohi olla muude tankidega ühiseid vaheseinu. Joogiveetorud ei tohi läbida muid vedelikke sisaldavaid tanke. Joogiveevarustussüsteemi ja muude torustike vahelised ühendused on keelatud. Muid vedelikke ja gaase sisaldavad torud ei tohi läbida joogiveetanke.

5.   Joogivee survetankides tohib kasutada ainult saastamata suruõhku. Kui suruõhku saadakse kompressoritega, peavad vahetult joogivee survetanki ette olema paigaldatud asjakohased õhufiltrid ja õlipüüdurid, kui vett ja õhku ei eralda membraan.

Artikkel 12.06

Küte ja ventilatsioon

1.   Peab olema võimalik kütta eluruume vastavalt nende kasutusotstarbele. Kütteseadmed peavad sobima võimalike ilmastikutingimustega.

2.   Peab olema võimalik ventileerida elu- ja magamisruume piisavalt ka siis, kui uksed on suletud. Ventilatsiooni peab saama reguleerida, et oleks tagatud piisav õhuvahetus kõikides kliimatingimustes.

3.   Eluruumid peavad olema konstrueeritud ja sisustatud nii, et võimalikult oleks takistatud saastunud õhu sissepääs laeva teistest piirkondadest, näiteks masinaruumidest ja trümmidest; kui kasutatakse sundventilatsiooni, peavad õhu sissevõtuavad olema paigutatud nii, et eespool esitatud nõuded oleksid täidetud.

Artikkel 12.07

Muu eluruumide sisustus

1.   Laevapere igal liikmel peab olema sobiv lukustatav riidekapp. Koi sisemõõdud peavad olema vähemalt 2,00 × 0,90 m.

2.   Tööriiete hoidmiseks ja kuivatamiseks peavad olema sobivad kohad, kuid need ei tohi olla magamisruumides.

3.   Kõik eluruumid peavad olema elektrivalgustusega. Täiendavaid gaasi- või vedelkütuselampe võib kasutada üksnes salongides. Mis tahes valgustusseadmed, mis töötavad vedelkütusel, peavad olema metallist ja neis tohib põletada ainult neid kütuseid, mille leekpunkt on üle 55 °C või kaubanduslikku petrooleumi. Need peavad olema paigutatud või kinnitatud nii, et oleks välditud tuleoht.

13. PEATÜKK

KÜTTE-, TOIDUVALMISTAMIS- JA KÜLMUTUSSEADMED

Artikkel 13.01

Üldnõuded

1.   Vedelgaasiga töötavad kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed peavad vastama käesoleva lisa 14. peatüki nõuetele.

2.   Kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed koos lisavarustusega peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et need ei ole ohtlikud isegi ülekütmise korral. Need tuleb paigaldada nii, et need ei saa minna ümber ega tahtmatult liikuda.

3.   Lõikes 2 osutatud seadmeid ei tohi paigaldada kohtadesse, kus kasutatakse või säilitatakse aineid, mille leekpunkt on alla 55 °C. Nende seadmete lõõrid ei tohi minna läbi nimetatud kohtade.

4.   Tuleb tagada põlemiseks vajaliku õhu sisenemine.

5.   Kütteseadmed peavad olema kindlalt ühendatud lõõritorudega, millele peavad olema paigaldatud sobivad kuplid või seadmed, mis kaitsevad tuule eest. Need peavad olema korraldatud nii, et neid oleks võimalik puhastada.

Artikkel 13.02

Vedelkütuse kasutamine, õlikütteseadmed

1.   Kui kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed töötavad vedelkütusega, võib neis kasutada ainult selliseid kütuseid, mille leekpunkt on üle 55 °C.

2.   Erandina lõikest 1 on lubatud eluruumides ja roolikambris kasutada toiduvalmistamis-, kütte- ja külmutusseadmeid, millel on tahiga põleti ja mis töötavad kaubandusliku petrooleumiga, kui kütusepaagi maht ei ületa 12 liitrit.

3.   Tahiga põletitega seadmed peavad olema:

a)	varustatud metallist kütusepaagiga, mille täiteava on lukustatav ning millel pole allpool maksimaalse täitmise taset pehmejoodisega ühendus ning mis on konstrueeritud ja paigaldatud nii, et kütusetanki ei ole võimalik juhuslikult avada või tühjendada;

b)	võimelised süttima ilma mõne muu vedelkütuse abita;

c)	paigaldatud nii, et oleks tagatud põlemisgaaside ohutu eemaldamine.

Artikkel 13.03

Õliaurustuspõletiga ahjud ja õlipihustuspõletiga kütteseadmed

1.   Õliaurustuspõletiga ahjud ja õlipihustuspõletiga kütteseadmed peavad olema ehitatud oma ala parimate ehitustavade kohaselt.

2.   Kui õliaurustuspõletiga ahi või õlipihustuspõletiga kütteseade paigaldatakse masinaruumi, peab kütteseadme ja masinate õhuvarustus olema selline, et kütteseade ja masinad saaksid töötada nõuetekohaselt ja ohutult üksteisest sõltumatult. Vajaduse korral peab seal olema eraldi õhuvarustus. Seade peab olema paigaldatud nii, et põleti leek ei ulatu masinaruumi seadmete muude osadeni.

Artikkel 13.04

Õliaurustuspõletiga ahjud

1.   Õliaurustuspõletiga ahjude süütamine peab olema võimalik teise põlevvedeliku abita. Need tuleb kinnitada metallist tilgakoguja kohale, mis peab ulatuma kõikide kütust transportivaid seadmeosade alla ning mille küljed on vähemalt 20 mm kõrged ning mahutavus on vähemalt 2 liitrit.

2.   Masinaruumi paigaldatud õliaurustuspõletiga ahjudel peavad lõikes 1 kirjeldatud tilgakoguja küljed olema vähemalt 200 mm kõrgused. Õliaurustuspõleti alaserv peab paiknema tilgakoguja servast kõrgemal. Lisaks peab tilgakoguja ülaserv ulatuma vähemalt 100 mm põrandast kõrgemale.

3.   Õliaurustuspõletiga ahjud peavad olema varustatud sobiva regulaatoriga, mis kõigi reguleerimisasendite puhul tagab püsiva kütusevoolu põletisse ning mis leegi kustumisel tõkestab kütusevoolu. Regulaatorid peavad sobima nõuetekohaseks tööks isegi vibratsiooni ja kuni 12° kalde puhul ning neil peab lisaks taset reguleerivale ujukile olema

a)	teine ujuk, mis sulgeb kütuse juurdevoolu ohutult ja usaldusväärselt, kui lubatud tase on ületatud või

b)	ülejooksutoru, kuid vaid siis, kui tilgakoguja on piisava suurusega, et mahutada vähemalt kütusepaagi sisu.

4.   Õliaurustuspõletiga ahju kütusepaagi eraldi paigaldamisel:

a)	ei tohi paagi ja põleti vaheline etteandekiirus ületada tootja kasutusjuhendis sätestatud kiirust;

b)	peab see olema paigaldatud nii, et ta oleks kaitstud lubamatu kuumenemise eest;

c)	tekilt peab olema võimalik katkestada selle kütusega varustamist.

5.   Õliaurustuspõletiga ahjude lõõrid tuleb varustada seadmega, mis aitab vältida tõmbe ümberpöördumist.

Artikkel 13.05

Õlipihustuspõletiga kütteseadmed

Õlipihustuspõletiga kütteseadmed peavad eelkõige vastama järgmistele nõuetele:

a)	peab olema tagatud põleti piisav ventileerimine enne seadmesse kütuse andmist;

b)	kütuse juurdevoolu reguleeritakse termostaadi abil;

c)	kütus süüdatakse elektriliselt või süüteleegi abil;

d)	leegiseireseade peab kütuse juurdevoolu katkestama, kui leek kustub;

e)	pealüliti peab asuma kergesti juurdepääsetavas kohas väljaspool ruumi, kus seade asub.

Artikkel 13.06

Sundõhuga köetavad seadmed

Sundõhuga kütteseadmed, mis koosnevad põlemiskambrist, mille ümber soojendatav õhk surve all liigub ning kust see juhitakse jaotussüsteemi või ruumi, peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	Kütuse surve all pihustamisel tuleb puhuriga suunata seadmesse põlemiseks vajalik õhk.

b)	Enne põleti süütamist tuleb põlemiskamber hästi ventileerida. Ventileerimist võib pidada täielikuks, kui põlemisõhu puhur pärast leegi kustumist jätkab tööd.

c)

Kütuse juurdevool katkestatakse automaatselt, kui:   tuli kustub;   põlemisõhu juurdevool ei ole piisav;   soojendatud õhu temperatuur ületab eelnevalt kindlaksmääratud temperatuuri või   ohutuseadme toide läheb rikki.   Eespool nimetatud juhtudel ei tohi kütuse etteanne pärast katkemist automaatselt taastuda.

d)	Põlemisõhu ja soojendatud õhu puhureid peab saama välja lülitada väljaspool ruumi, kus kütteseade asub.

e)	Kui soojendatav õhk võetakse sisse väljast, peavad õhu sissevõtuavad asuma nii kõrgel teki kohal kui võimalik. Need peavad olema paigaldatud nii, et vihm ja veepiisad neisse sisse ei pääseks.

f)	Soojaõhutorud peavad olema metallist.

g)	Sooja õhu väljalaskeavade täielik sulgemine ei tohi olla võimalik.

h)	Mis tahes lekkiv kütus ei tohi sattuda soojaõhutorudele.

i)	Sundõhuga köetavad kütteseadmed ei tohi imeda soojendatavat õhku sisse masinaruumist.

Artikkel 13.07

Kütmine tahke kütusega

1.   Kütteseadmed tahke kütusega kütmiseks peavad olema paigaldatud üleskeeratud servadega metallplaadile, et põlev kütus või kuum tuhk ei kukuks väljapoole plaati.

Seda nõuet ei kohaldata kütteseadmetele, mis asuvad mittesüttivatest materjalidest ehitatud kambrites, mis on mõeldud üksnes küttekatelde paigutamiseks.

2.   Tahkel kütusel töötavatel küttekateldel peavad olema termostaadid põlemisõhuvoolu reguleerimiseks.

3.   Iga kütteseadme lähedusse tuleb paigaldada vahend, mille abil saab tuhka kiiresti kustutada.

14. PEATÜKK

MAJAPIDAMISES KASUTATAVAD VEDELGAASISEADMED

Artikkel 14.01

Üldnõuded

1.   Vedelgaasiseadmed koosnevad peamiselt toiteallikast, mis sisaldab ühte või mitut gaasiballooni, ning ühest või mitmest reduktorist, jaotussüsteemist ja mitmest gaasitarbijast.

Toiteallikast eraldatud tagavara- ja tühje balloone ei peeta seadme osadeks. Neile võib vastavalt kohaldada artiklit 14.05.

2.   Seadmetes tohib kasutada ainult kaubanduslikku propaani.

Artikkel 14.02

Seadmed

1.   Vedelgaasiseadmed peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud vastavalt hea inseneritava reeglitele.

2.   Vedelgaasiseadet võib kasutada eluruumides ja roolikambris ainult olmeks ja samal otstarbel ka reisilaevades.

3.   Laeval võib olla mitu erinevat seadet. Ühte seadet ei tohi kasutada eluruumide teenindamiseks, mida eraldab trümm või sisseehitatud tank.

4.   Vedelgaasiseadme ükski osa ei tohi asuda masinaruumis.

Artikkel 14.03

Balloonid

1.   Kasutada tohib ainult lubatud mahuga balloone vahemikus 5 kuni 35 kg. Reisilaevades võib kontrollorgan lubada suuremate balloonide kasutamist.

2.   Balloonidel peab olema ametlik tempel, mis kinnitab, et need on läbinud kohustuslikud katsed.

Artikkel 14.04

Toiteallikate asukoht ja korraldus

1.   Toiteallikas peab olema paigaldatud tekile eraldiasetsevasse kappi või seinakappi, mis asub väljaspool eluruume sellises kohas, et see ei sega laevas liikumist. Neid kappe ei tohi aga paigaldada vööri või ahtri umbreelingu plaadistuse vastu. Kapp võib olla tekiehitisse ehitatud seinakapp, kui see on gaasitihe ning seda on võimalik avada üksnes väljastpoolt tekiehitist. See peab asuma ka sellises kohas, et gaasi tarbimispunktidesse minevad torud oleksid võimalikult lühikesed.

Kasutusel ei tohi olla samaaegselt rohkem balloone, kui seadme talitluseks on vaja. Mitu ballooni võib ühendada vaid juhul, kui kasutatakse ümberlülitusventiili. Üheks toiteallikaks võib ühendada kuni neli ballooni. Balloonide arv pardal koos tagavaraballoonidega ei tohi olla suurem kui kuus ballooni seadme kohta.

Reisilaevadel, kus on kambüüsid ja söögikohad reisijatele, võib olla ühendatud kuni kuus ballooni. Balloonide arv pardal koos tagavaramahutitega ei tohi olla suurem kui üheksa ballooni seadme kohta.

Reduktor või kaheetapilise rõhualandamise korral esimene reduktor peab olema paigaldatud sama kapi vaheseina külge, kus asuvad balloonid.

2.   Toiteallikas peab olema paigaldatud nii, et kogu lekkiva gaasi saab allikat sisaldavast kapist lasta välja nii, et gaas ei tungiks laeva sisemusse ega puutuks kokku millegagi, mis võiks seda süüdata.

3.   Kapid peavad olema tehtud leekiaeglustavast materjalist ning peavad olema piisavalt õhutatud üleval ja all olevate avade kaudu. Balloonid peavad olema kapis püsti nii, et need ei saa ümber minna.

4.   Kapid peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et balloonide temperatuur ei ületaks 50 °C.

5.   Kapi välisseinal peab olema sõna “vedelgaas” ja vähemalt 100 mm diameetriga sümbol “Lahtine tuli ja suitsetamine keelatud”, mis vastab I liite joonisele 2.

Artikkel 14.05

Tagavara- ja tühjad balloonid

Toiteallikas mitte hoitavaid tagavara- ja tühje balloone tuleb hoida väljaspool eluruume ja roolikambrit asuvas kapis, mis on ehitatud vastavalt artikli 14.04 nõuetele.

Artikkel 14.06

Reduktorid

1.   Gaasitarbijaid võib ühendada balloonide külge ainult jaotussüsteemi kaudu, mis on varustatud ühe või mitme reduktoriga, mis vähendavad gaasi rõhu kasutusrõhuni. Rõhku võib vähendada ühe- või kaheastmeliselt. Kõik reduktorid peavad olema püsivalt reguleeritud rõhule, mis on kindlaks määratud vastavalt lõikele 14.07.

2.   Viimasel reduktoril või vahetult pärast seda peab olema kaitseseade, mis automaatselt kaitseb toru ülerõhu eest reduktori rikke korral. Kaitseseade peab olema paigaldatud nii, et kogu lekkiva gaasi saab lasta välja nii, et gaas ei tungiks laeva sisemusse ega puutuks kokku millegagi, mis võiks gaasi süüdata, vajaduse korral tuleb selleks paigaldada eraldi toru.

3.   Tuleb vältida vee sattumist nii kaitseseadmetesse kui õhuavadesse.

Artikkel 14.07

Rõhk

1.   Kui kasutatakse kaheetapilist rõhualandamissüsteemi, ei tohi vahepealne rõhk ületada atmosfäärirõhku rohkem kui 2,5 baari.

2.   Rõhk viimase reduktori väljundis ei tohi atmosfäärirõhku ületada rohkem kui 0,05 baari, lubatud hälve on 10 %.

Artikkel 14.08

Torud ja painduvad torud

1.   Torud peavad olema püsivalt paigaldatud teras- või vasktorud.

Kuid balloonide ühendamiseks tuleb kasutada kõrgsurvevoolikuid või propaani jaoks sobivaid spiraaltorusid. Kui gaasitarbijad ei ole püsivalt paigaldatud, võib neid ühendada sobivate voolikutega, mille pikkus ei ületa 1 m.

2.   Torud peavad vastu pidama mis tahes pingetele, eriti korrosioonile ja jõule, mis võib laevas tavalistes tegutsemistingimustes esineda, ning nende karakteristikud ja asetus peavad olema sellised, et oleks tagatud gaasitarbijatesse rahuldav gaasi voolamine kohase rõhu all.

3.   Torudel peab olema võimalikult vähe muhve. Nii torud kui muhvid peavad olema gaasikindlad ja jääma gaasikindlaks vibratsioonile või paisumisele vaatamata.

4.   Torudele juurdepääs peab olema hõlbus, need peavad olema korralikult kinnitatud ja kaitstud igas punktis, kus need võivad sattuda löögi või hõõrdumise alla, eelkõige nendes kohtades, kus need läbivad terasvaheseinu või metallseinu. Terastorude kogu välimine pind peab olema töödeldud korrosioonitõrjevahendiga.

5.   Voolikud ja nende muhvid peavad vastu pidama mis tahes survele, mis võib tavalistes tegutsemistingimustes laevas olla. Need peavad olema koormamata ja paigaldatud nii, et oleks välditud nende ülekuumenemine ning et neid saaks kontrollida kogu pikkuses.

Artikkel 14.09

Jaotussüsteem

1.   Kogu jaotussüsteemi peab saama välja lülitada peaventiili abil, mis peab olema alati kergesti ja kiiresti ligipääsetav.

2.   Igal gaasitarbijal peab olema jaotussüsteemi eraldi haru ning igal harul peab olema eraldi sulgur.

3.   Ventiilid peavad olema sellistes kohtades, kus need on ilmastiku ja löökide eest kaitstud.

4.   Iga reduktori järel peab olema kontrollühendus. Sulgemisseade peab tagama, et survekatsete ajal katserõhk ei rakenduks reduktorile.

Artikkel 14.10

Gaasi tarbivad seadmed ja nende paigaldamine

1.   Paigaldada tohib ainult ühes liikmesriigis heakskiidetud ja propaanil töötavaid seadmeid, mis on varustatud kaitseseadistega, mis tõkestavad tõhusalt gaasi väljavoolamist nii leegi kui signaallambi kustumise korral.

2.   Iga gaasi tarbiv seade peab olema asetatud ja ühendatud nii, et oleks välditud selle ümbermineku või tahtmatu liigutamise või ühendustorude tahtmatu paindumise oht.

3.   Kütte- ja veesoojendusseadmed ja külmikud peavad olema ühendatud põlemisgaaside välisõhku juhtimise lõõriga.

4.   Gaasi tarbivaid seadmeid tohib roolikambrisse paigaldada ainult siis, kui roolikamber on ehitatud nii, et lekkiv gaas ei pääse veesõiduki alumistesse osadesse, eriti mitte masinaruumi sinna viivate juhtimisseadmete avade kaudu.

5.   Magamisruumidesse tohib gaasi tarbivaid seadmeid paigaldada ainult siis, kui põlemine on sõltumatu ruumide õhust.

6.   Gaasi tarbivad seadmed, mille põlemine sõltub nende asukoha ruumides olevast õhust, tuleb paigaldada piisavalt suurtesse ruumidesse.

Artikkel 14.11

Ventilatsioon ja põlemisgaaside eemaldamine

1.   Ruumides, kus on gaasi tarbivaid seadmeid, mille põlemine sõltub ümbritsevast õhust, tuleb värske õhu juurdevool ja põlemisgaaside eemaldamine tagada piisavalt suurte õhuavadega, mille ristlõige on vähemalt 150 cm2 õhuava kohta.

2.   Õhuavadel ei tohi olla sulgureid ja need ei tohi avaneda magamisruumidesse.

3.   Eemaldamisseadmed peavad olema konstrueeritud nii, et tagada põlemisgaaside ohutu eemaldamine. Need peavad toimima usaldusväärselt ja olema tehtud mittesüttivatest materjalidest. Sundventilatsioon ei tohi nende tööd mõjutada.

Artikkel 14.12

Kasutus- ja ohutusnõuded

Kasutusjuhend peab olema kinnitatud laevas sobivasse kohta. See peab sisaldama vähemalt järgmist:

Artikkel 14.13

Heakskiitmiskatse

Enne vedelgaasiseadme kasutamist, pärast mis tahes muudatuste tegemist või parandamist ja artiklis 14.15 osutatud nõuetekohasuse tõendamist iga uuenduse järel peab kontrollorgani poolt tunnustatud ekspert kogu seadme heaks kiitma. Heakskiitmiskatse käigus peab ekspert veenduma, et seade vastab käesoleva peatüki nõuetele. Ta esitab kontrollorganile heakskiiduaruande.

Artikkel 14.14

Katsed

Seadme katsetamine toimub järgmistel tingimustel:

1.

Keskmise rõhuga torud artikli 14.09 lõikes 4 osutatud esimese reduktori sulgurist kuni teise reduktori ees oleva ventiilini: a) õhuga, inertgaasiga või vedelikuga atmosfäärirõhust 20 baari suurema rõhuga tehtud survekatse; b) õhu või inertgaasiga atmosfäärirõhust 3,5 baari suurema rõhuga tehtud gaasitiheduskatse.

2.	Töörõhuga torud artikli 14.09 lõikes 4 osutatud lõppreduktori või ainsa reduktori sulgurist kuni tarbija ees oleva ventiilini:   õhu või inertgaasiga atmosfäärirõhust 1 baari suurema rõhu all tehtud gaasitiheduskatse.

3.	Torud artikli 14.09 lõikes 4 osutatud lõppreduktori või ainsa reduktori sulgurist kuni tarbija regulaatorini:   lekkekatse atmosfäärirõhust 0,15 baari suurema rõhu all.

4.	Lõike 1 punktis b ning lõigetes 2 ja 3 osutatud katsete korral loetakse torud gaasitihedateks siis, kui pärast normaalse tasakaalu taastamiseks kuluva piisava aja möödumist ei ole katserõhk järgmise kümne katseminuti jooksul langenud.

5.	Ballooniühendused, torude muhvid ja muud balloonirõhu all olevad liitmikud ning muhvid reduktori ja jaotustoru vahel:   vahutava ainega lekkekatse töörõhu juures.

6.	Kõik gaasi tarbivad seadmed tuleb kasutusele võtta nimirõhu juures ning nende rahuldavat ja häireteta põlemist tuleb kontrollida erinevate rõhureguleeringute juures. Tuleb kontrollida ohutusseadmeid, et tagada nende rahuldav töötamine.

7.

Pärast lõikes 6 osutatud katset tuleb iga lõõriga ühendatud gaasi tarbiva seadme puhul kontrollida, kas pärast viieminutilist töötamist nimirõhu juures suletud akende ja ustega ning töötavate ventilatsiooniseadmetega pääseb põlemisgaase õhu sissevõtuava kaudu ruumi. Kui gaase pääseb ruumi rohkem kui hetkeliselt, tuleb põhjus kohe kindlaks teha ja kõrvaldada. Gaasi tarbiva seadme kasutamiseks ei tohi enne kõikide vigade kõrvaldamist nõusolekut anda.

Artikkel 14.15

Kinnitus

1.   Tunnistusel peab olema kinnitus selle kohta, et kõik vedelgaasiseadmed vastavad käesoleva peatüki nõuetele.

2.   Selle kinnituse võib väljastada kontrollorgan pärast artiklis 14.13 osutatud heakskiitmiskatset.

3.   Kinnitus kehtib kuni kolm aastat. Seda võib uuendada ainult pärast uut heakskiitmiskatset, mis on tehtud vastavalt artiklile 14.13.

Kui veesõiduki omanik või tema esindaja esitab põhjendatud taotluse, võib tunnistuse välja andnud liikmesriik pikendada erandkorras kinnituse kehtivust kuni kolme kuu võrra, tegemata artiklis 14.13 nõutud heakskiitmiskatset. Pikendus tuleb kanda ühenduse tunnistusele.

15. PEATÜKK

REISILAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

Artikkel 15.01

Üldsätted

1.   Ei kohaldata järgmisi sätteid:

a)	artikli 3.02 lõike 1 punkti b;

b)	artikleid 4.01 kuni 4.03;

c)	artikli 8.08 lõike 2 teist lauset ja lõiget 7;

d)	artikli 9.14 lõike 3 teist lauset üle 50 V nimipinge kohta.

2.   Järgmised seadmeliigid on reisilaevadel keelatud:

a)	artikli 12.07 lõike 3 kohased vedelgaasi- või vedelkütusetoitega lambid;

b)	artikli 13.04 kohased õliaurustuspõletiga ahjud;

c)	artikli 13.07 kohased tahke kütuse kütteseadmed;

d)	artikli 13.02 lõigete 2 ja 3 kohased tahtpõletitega varustatud seadmed;

e)	peatüki 14 kohased vedelgaasiseadmed.

3.   Laevadele, millel puudub oma elektrivarustus, ei tohi väljastada reisijateveoluba.

4.   Reisilaevadel peavad olema alad, mida käesoleva peatüki sätete kohaselt saavad kasutada liikumispuudega inimesed. Kui käesoleva peatüki nende sätete rakendamine, mis sätestavad liikumispuudega inimeste eriohutusvajadused, on praktiliselt raske või tekitab õigustamatuid kulusid, võib kontrollorgan lubada erandeid neist sätetest käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2osutatud menetluse kohaselt tehtud soovituste alusel. Need erandid tuleb märkida ühenduse tunnistusele.

Artikkel 15.02

Laevakered

1.   Artiklis 2.09 osutatud kontrollide käigus määratakse kindlaks terasest reisilaevade välisplaadistuse paksus järgmiselt:

a)

Reisilaevade põhja, pilsi ja väliskorpuse pardaplaadistuse minimaalne paksus tmin määratakse järgmise valemi suurima väärtuse kohaselt: ; . Nendes valemites: f = 1 + 0,0013 · (a - 500); a = piki- või ristsuunaline sõrestikusamm [mm], ja kui sõrestikusamm on väiksem kui 400 mm, tuleks märkida, et a = 400 mm.

b)	Lubatud on eespool punktis a sätestatust madalam plaadistuse paksuse miinimumväärtus, kui lubatud väärtus on määratud ja tõendatud laevakorpuse piisava tugevuse matemaatilise tõestuse abil (pikisuunaline, ristsuunaline ja kohalik).

c)	Mitte üheski punktis ei tohi punktide a või b kohaselt arvutatud paksus olla vähem kui 3 mm.

d)	Lähtudes punktist c eespool, tuleb plaadistus uuendada, kui põhja, pilsi või pardaplaatide paksus on väiksem punktides a või b määratud miinimumväärtusest.

2.   Vaheseinte arv ja asukohad tuleb valida nii, et üleujutuse korral jääks laev artikli 15.03 lõigete 7 kuni 13 kohaselt ujuvaks. Kõik laeva vaheruumideks jaotamise tõhusust mõjutavad siseehituse osad peavad olema veekindlad ning olema nii konstrueeritud, et säiliks vaheruumideks jaotumise terviklikkus.

3.   Põrkevaheseina ja vööri loodsirge vaheline kaugus peab olema vähemalt 0,04 LWL ja mitte rohkem kui 0,04 LWL + 2 m.

4.   Põikvahesein võib olla kinnitatud vaheseinaastme kaudu, kui kõik selle astme osad paiknevad ohutul alal.

5.   Vaheseinad, mida kahjustatud püstuvuse artikli 15.03 lõigete 7 kuni 13 kohasel arvutamisel arvestatakse, peavad olema veetihedad ning ulatuma kuni vaheseinte tekini. Kui vaheseinte tekk puudub, peavad nimetatud vaheseinad ulatuma vähemalt 20 cm kõrgemale ujuvusvaru veeliinist.

6.   Vaheseintes olevate avade arv ei tohi olla suurem, kui seda nõuab konstruktsioonitüüp ja laeva tavaline käitamine. Avad ja läbiviigud ei tohi kahjustada vaheseinte veetihedust.

7.   Põrkevaheseintes ei tohi olla avasid ega uksi.

8.   Vaheseintes, mis lõike 5 kohaselt eraldavad masinaruume reisijateruumidest või laevapere ja pardapersonali eluruumidest, ei tohi olla uksi.

9.   Käsitsi liigutatavad uksed, millel pole kaugjuhtimist, on lõikes 5 osutatud vaheseintes lubatud üksnes sellistes kohtades, mis pole reisijatele juurdepääsetavad. Need peavad:

a)	olema alati suletud, nii et neid avatakse üksnes ajutiselt juurdepääsu võimaldamiseks;

b)	olema varustatud sobivate seadistega, mis võimaldavad neid kiiresti ja ohutult sulgeda;

c)	olema varustatud kummalgi pool ust järgmise juhendiga: “Uks tuleb pärast kasutamist viivitamata sulgeda”.

10.   Lõikes 5 osutatud vaheseintes olevad uksed, mis on pikkade ajavahemike vältel avatud, peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	neid peab saama sulgeda mõlemalt poolt vaheseina ning kergesti ligipääsetavast kohast vaheseinte teki kohal;

b)	pärast sulgemist kaugjuhtimispuldi abil peab saama ust kohapeal jälle ohutult avada ja sulgeda. Sulgemist ei tohi segada vaipkate, jalatoed ega muud takistused;

c)	ukse sulgemine kaugjuhtimise teel peab toimuma vähemalt 30 sekundi ja mitte rohkem kui 60 sekundi jooksul;

d)	sulgemise ajal peab ukse juures aktiveeruma automaatne helisignaal;

e)	ukse liigutamine ja häiresignaal peavad toimima laeva toiteallikast sõltumatult. Kaugjuhtimispuldi juures peab olema seadis, mis näitab, kas uks on lahti või kinni.

11.   Lõikes 5 osutatud vaheseintes olevad uksed ja nende aktuaatorid peavad asuma ohutul alal.

12.   Roolikambris peab olema hoiatussüsteem, mis näitab, kas lõikes 5 osutatud vaheseinte uksed on lahti.

13.   Avatud otstega torustike ja ventilatsioonikanalite läbiviigud peavad olema sellised, et mitte mingi võimaliku üleujutuse korral nende kaudu ei ujutataks üle täiendavaid ruume või tanke.

a)	Kui mitu sektsiooni on ühendatud avatud torustiku või ventilatsioonikanalitega, peavad need torustikud ja püstikud olema sobivas kohas juhitud välja ülalpool veeliini, arvestades kõige tugevamaid võimalikke üleujutusi.

b)	Torustikud ei pea vastama punkti a nõuetele, kui torustikule on paigaldatud sulgurseadmed nendes kohtades, kus torustik läheb läbi vaheseinte ning kui neid seadmeid saab kaugjuhtimise teel juhtida teatud punktist, mis asub vaheseinte tekist kõrgemal.

c)	Kui torujuhtmestikul pole sektsioonis avatud väljalasku, tuleb seda pidada antud sektsiooni kahjustumise korral rikkumatuks, kui see kulgeb läbi ohutu ala ning asub rohkem kui 0,50 m kõrgusel laeva põhjast.

14.   Vaheseinte tekist kõrgemal asuvad lõike 10 kohased vaheseinte uste kaugjuhtimisseadmed ja lõike 13 punkti b kohased sulgurseadmed peavad olema selgelt tähistatud.

15.   Topeltpõhjade puhul peab nende kõrgus olema vähemalt 0,60 m ja kimmipilsikanalite puhul peab nende laius olema vähemalt 0,60 m.

16.   Aknad võivad olla ujuvusvaru veeliinist allpool, kui need on veekindlad, neid ei saa avada, on piisava tugevusega ning vastavad artikli 15.06 lõikes 14 sätestatule.

Artikkel 15.03

Püstuvus

1.   Taotleja peab tõendama arvutusega, mis põhineb vigastamata laeva püstuvuse standardi rakendamise tulemustel, et vigastamata laeva püstuvus on kohane. Kõik arvutused tuleb teha lubatud diferendi ja vajumisega.

2.   Vigastamata laeva püstuvust tuleb tõendada järgmiste standardsete koormustingimuste juures:

a)	reisi alguses: 100 % reisijaid, 98 % kütust ja värsket vett, 10 % heitvett;

b)	reisi ajal: 100 % reisijaid, 50 % kütust ja värsket vett, 50 % heitvett;

c)	reisi lõpul: 100 % reisijaid, 10 % kütust ja värsket vett, 98 % heitvett;

d)	lastimata laev: ilma reisijateta, 98 % kütust ja värsket vett, 10 % heitvett.

Kõigi standardsete koormustingimuste puhul arvestatakse, et ballastitankid on kas tühjad või täis vastavalt laeva tavalistele käitamistingimustele.

Teel ballasti vahetamise eeltingimusena peab lõike 3 punktis d esitatud nõue olema tõendatud järgmiste koormustingimuste juures:

100 % reisijaid, 50 % kütust ja värsket vett, 50 % heitvett, kõik muud tankid (sh ballast) on täidetud 50 %.

Kui seda tingimust ei saa täita, tuleb ühenduse tunnistuse lahtrisse 52 teha kanne selle kohta, et teel olles võivad ballastitankid olla üksnes tühjad või täis ning et teel olles ei tohi ballastitingimusi muuta.

3.   Vigastamata laeva piisava püstuvuse tõendamise arvutustes tuleb kasutada järgmisi mõisteid seoses lõike 2 punktides a-d osutatud vigastamata laeva püstuvuse ja standardsete koormustingimustega:

a)	maksimaalne püstuvusõlg hmax peab olema kreeninurga φmax ≥ 15° juures ja ei tohi olla väiksem kui 0,20 m. Kui aga φf < φmax, siis ei tohi püstuvusõlg üleujutatavusnurga φf juures olla väiksem kui 0,20 m;

b)	üleujutatavusnurk φf ei tohi olla väiksem kui 15°;

c)

püstuvusõla kõvera all olev piirkond A peab olenevalt φf ja φmax väärtustest saavutama vähemalt järgmised väärtused: Juhtum   A 1 φmax = 15°   0,07 m·rad kuni nurgani φ = 15° 2 15° < φmax < 30° φmax ≤ φf 0,055+0,001 · (30- φmax) m.rad kuni nurgani φmax 3 15° < φf < 30° φmax > φf 0,055+0,001 · (30- φf) m·rad kuni nurgani φf 4 φmax ≥ 30° ja φf ≥ 30°   0,055 m·rad kuni nurgani φ = 30° kus: hmax maksimaalne püstuvusõlg; φ kreeninurk; φf üleujutatavusnurk, st kreeninurk, mille juures ujutatakse üle laevakeres, tekiehitistes või tekimajades olevad avad, mida ei saa ilmastikukindlalt sulgeda; φmax maksimaalsele püstuvusõlale vastav kreeninurk; A püstuvusõlgade kõverate all olev piirkond;

d)	esialgne metatsentriline kõrgus GMo, mida on korrigeeritud vedelikutankide vabapindade mõjuga, ei tohi olla väiksem kui 0,15 m;

e)	kahe järgneva juhtumi puhul kummalgi juhul ei tohi kreeninurk ületada 12°: aa) reisijatest ja tuulest tuleneva kallutusmomendi rakendamisel lõigete 4 ja 5 kohaselt; bb) reisijatest ja kursimuutusest tuleneva kallutusmomendi rakendamisel lõigete 4 ja 6 kohaselt;

f)	lõigete 4,5 ja 6 kohase reisijatest, tuulest ja kursimuutusest tuleneva kallutusnurga puhul ei tohi jääkvabaparras olla väiksem kui 200 mm;

g)	laevadel, millel on vaheseinte tekkidest allpool aknad või muud laevakorpuses olevad avad, mis pole veetihedalt suletud, peab süvise ohutusvaru olema vähemalt 100 mm kolme punktist f tuleneva kallutusmomendi rakendamisel.

4.   Inimeste ühele pardale kogunemisest tekitatud kallutusmoment tuleb välja arvutada järgmise valemi abil:

M p = g · P · y = g · Σ P i · y i [kNm],

kus:

P	=	pardal olevate inimeste kogumass tonnides, arvutatud maksimaalse lubatud reisijatehulga ja maksimaalse lubatud pardapersonali ja laevapere liikmete arvu liitmise teel, kui laeva käitatakse tavatingimustel ning arvestades inimese keskmiseks massiks 0,075 t;
y	=	inimeste kogumassi P raskuskeskme külgkaugus keskjoonest meetrites;
g	=	raskuskiirendus (g = 9,81 m/s2);
Pi	=	alal Ai kogunenud inimeste mass tonnides: Pi = ni · 0,075 · Ai [t] kus: Ai = inimeste poolt hõivatud ala ruutmeetrites; ni = inimeste arv ruutmeetri kohta: ni 4 vabadel tekialadel ja liigutatava mööbliga tekialadel; kinnitatud istemööbliga (pingid) tekialadel arvutatakse ni välja nii, et inimese kohta võetava ala laiuseks on 0,45 m ja istme sügavus on 0,75 m;
yi	=	ala Ai geomeetrilise keskpunkti kaugus külgsuunas keskjoonest meetrites.

Arvutus tehakse inimeste kogunemise kohta nii tüür- kui pakpoordi.

Inimeste jaotumine peab olema laeva püstuvuse seisukohalt kõige ebasoodsam. Inimmomendi arvutamisel arvestatakse, et kajutid on tühjad.

Koormuste arvutamisel võetakse inimese raskuskese 1 m kõrgusel teki kõige madalamast punktis 0,5 LWL juures, jättes arvestamata teki mis tahes kõverused ning eeldades massi 0,075 t inimese kohta.

Üksikasjaliku arvutuse inimestega hõivatud tekialade kohta võib ära jätta, kui on kasutatud järgmisi väärtusi:

P	=	1,1 · Fmax · 0,075 ühepäevareiside laevade puhul, 1,5 · Fmax · 0,075 kajutitega laevade puhul kus: Fmax = maksimaalne lubatud reisijate arv pardal,
y	=	B meetrites.

5.   Tuule survest tulenev moment (Mw) arvutatakse järgmiselt:

Mw = pw · Aw · (lw+T/2) [kNm]

kus:

pw	=	tuule erisurve 0,25 kN/m2;
Aw	=	lastitud laeva purjesuspind ruutmeetrites;
lw	=	purjesuspinna AW raskuskeskme kaugus lastitud laeva veetasandist meetrites.

6.   Tsentrifugaaljõust tingitud moment (Mdr), mille tekitab laeva kursimuutus, arvestatakse järgmiselt:

Mdr = cdr · CB · v2 · D/LWL · (KG - T/2) [kNm]

kus:

cdr	=	tegur väärtusega 0,45;
CB	=	täidlustegur (kui pole teada, võetakse 1,0);
v	=	laeva maksimaalne kiirus (m/s);
KG	=	raskuskeskme ja kiilujoone vaheline kaugus meetrites.

Reisilaevadel, millel on artiklile 6.06 vastavad käitursüsteemid, tuletatakse Mdr täisskaala või mudelkatsete abil või vastavate arvutustega.

7.   Taotleja peab tõendama kaotatud ujuvuse meetodil põhinevate arvutuste abil, et vigastatud laeva püstuvus on üleujutuse korral sobiv. Kõik arvutused tuleb teha lubatud diferendi ja vajumisega.

8.   Laeva ujuvus üleujutuse korral tuleb tõendada lõikes 2 määratletud standardsetel koormustingimustel. Seega tuleb matemaatiliste tõenditega määratleda üleujutuse kolm vahefaasi (25 %, 50 % ja 75 % üleujutuse rakendumisest) ja üleujutuse lõppfaas.

9.   Reisilaevad peavad vastama 1-sektsioonilisele staatusele ja 2-sektsioonilisele staatusele.

Üleujutuse korral tuleb arvestada järgmisi hinnanguid vigastuste ulatuse kohta:

	1-sektsiooniline staatus	2-sektsiooniline staatus
Pardavigastuse ulatus
pikisuunas l [m]	1,20 + 0,07 · LWL
põiksuunas b [m]	B/5	0,59
vertikaalne h [m]	laeva põhjast üles ilma piiranguteta
Põhjavigastuse ulatus
pikisuunas l [m]	1,20 + 0,07 · LWL
põiksuunas b [m]	B/5
vertikaalselt h [m]	0,59, artikli 15.02 lõike 13 punkti c kohaselt paigaldatud torujuhtmestikku käsitatakse vigastamatuna

a)

1-sektsioonilise staatuse puhul peetakse vaheseinu vigastamatuteks, kui kahe naabervaheseina vaheline kaugus on suurem vigastuse pikkusest. Arvutamisel ei võeta arvesse pikivaheseinu, mille kaugus parda välisplaadistusest suurima süvise veeliinil on väiksem kui B/3, mõõdetuna vaheseina katteplaadistusest risti keskjooneni.

b)	2-sektsioonilise staatuse puhul hinnatakse kõik vaheseinad vigastuse ulatuses vigastatuteks. See tähendab, et vaheseinad peavad paiknema nii, et reisilaev jääks ujuvaks kahe või enama pikisuunas kõrvuti asetseva sektsiooni üleujutamisel.

c)	Iga mitteveekindla ava kõige madalam punkt (näiteks uksed, aknad, juurdepääsuluugid) peavad asuma vähemalt 0,10 m ülevalpool vigastatud laeva veeliini. Vaheseinte tekk ei tohi üleujutuse viimases faasis vee alla jääda.

d)

Eeldatav täituvus on 95 %. Kui arvutustega on tõendatud, et mis tahes sektsiooni avariiline täituvus on väiksem kui 95 %, võib selle asemel kasutada arvutatud väärtust. Heakskiidetavad väärtused ei tohi olla väiksemad kui: salongid: 95 %; masina- ja katlaruumid: 85 %; paki- ja hoiuruumid: 75 %; suurima süvise veejoone tasandil ujuvate laevade topeltpõhjad, kütusepunkrid ja muud tankid, olenevalt sellest, kas need nende ettenähtud kasutusotstarbe tõttu eeldatakse olevat täis või tühjad: 0 või 95 % Üleujutuse vahepealsete faaside puhul peab vaba pinna mõju arvutamise aluseks olema vigastatud sektsioonide kogupindala.

e)	Kui eespool määratletust väiksema ulatusega vigastus tekitab suuremat kahjustavat mõju kreeni või metatsentrilise kõrguse kaotuse osas, tuleb seda arvutamisel arvestada.

10.   Kõikide lõikes 8 osutatud üleujutuse vahefaaside puhul peavad olema täidetud järgmised nõuded:

a)	kreeninurk φ kõnesoleva vahefaasi tasakaaluasendis ei tohi ületada 15°;

b)	väljaspool kõnesoleva vahefaasi tasakaaluasendit näitab püstuvusõla kõvera positiivne osa püstuvusõla väärtust GZ ≥ 0,02 m enne esimese kaitsmata ava kahjustumist või siis näitab see kreeninurga φ jõudmist 25°-ni;

c)	mitteveekindlad avad ei tohi kahjustuda enne, kui kõnesoleva vahefaasi tasakaaluasendi kreen on saavutatud.

11.   Üleujutuse lõppfaasis peavad olema täidetud järgmised tingimused, võttes seejuures lõike 4 kohaselt arvesse reisijatest tingitud kallutusmomenti:

a)	kreeninurk φE ei tohi ületada 10°;

b)	väljaspool tasakaaluasendit peab püstuvusõla kõvera positiivne osa näitama püstuvusõla väärtust GZR ≥ 0,05 m pindalaga A ≥ 0,0065 mrad. Neid püstuvuse miinimumväärtusi tuleb järgida kuni esimese kaitsmata ava kahjustumiseni või igal juhul enne kreeninurga φm ≤ 25° saavutamist;

c)	mitteveekindlad avad ei tohi kahjustuda enne, kui tasakaaluasend on saavutatud; kui need avad on kahjustunud enne nimetatud punkti, tuleb vigastatud laeva püstuvuse arvutamisel pidada juurdepääsu saanud ruume üleujutatuks.

12.   Veekindlalt suletavad sulgurseadised peavad olema vastavalt märgistatud.

13.   Kui on olemas asümmeetrilise üleujutuse vähendamiseks ristvooluavad, peavad need vastama järgmistele nõuetele:

a)	ristvoolu arvutamisel kohaldatakse IMO resolutsiooni A.266(VIII);

b)	need peavad olema isetoimivad;

c)	neil peavad olema sulgurseadised;

d)	kompenseerimiseks lubatav aeg kokku ei tohi olla üle 15 minuti.

Artikkel 15.04

Süvise ohutusvaru ja vabaparras

1.   Süvise ohutusvaru peab võrduma vähemalt summaga, mille liidetavad on:

a)	välisplaadistuselt mõõdetav täiendav külgsukeldumine, mille on tekitanud lubatud kreeninurk artikli 15.03 lõike 3 punkti e kohaselt ja

b)	artikli 15.03 lõike 3 punktile g vastav süvise ohutusvaru jääk.

Vaheseinte tekita laevadel peab süvise ohutusvaru olema vähemalt 500 mm.

2.   Vabaparras peab vähemalt võrduma järgmiste liidetavate summaga:

a)	välisplaadistuselt mõõdetav täiendav külgsukeldumine, mille on tekitanud lubatud kreeninurk artikli 15.03 lõike 3 punkti e kohaselt ja

b)	artikli 15.03 lõike 3 punktile f vastav jääkvabaparras.

Vabaparras peab siiski olema vähemalt 300 mm.

3.   Suurima süvise veejoone tasand peab olema määratud nii, et oleks tagatud lõike 1 kohane süvise ohutusvaru ja lõike 2 ning artiklite 15.02 ja 15.03 kohane vabaparras.

4.   Ohutuskaalutlustel võib kontrollorgan sätestada suurema süvise ohutusvaru või vabaparda.

Artikkel 15.05

Reisijate maksimaalne lubatud arv pardal

1.   Kontrollorgan määrab reisijate suurima lubatud arvu ja märgib selle ühenduse tunnistusele.

2.   Reisijate suurim lubatud arv ei tohi ületada ühtegi järgmistest väärtustest:

a)	reisijate arv, mille jaoks artikli 15.06 lõike 8 kohase evakueerimisala olemasolu on tõendatud;

b)	reisijate arv, mida on arvestatud lõike 15.03 kohases püstuvusarvutuses;

c)	reisijatel kasutada olevate koide arv kajutitega laevades, mida kasutatakse ööbimisega merereisideks.

3.   Kajutitega laevade puhul, mida kasutatakse ka ühepäevareisideks, arvutatakse reisijate arv välja niihästi laeva kasutamisel ühepäevareisideks kui ka selle kasutamisel kajutitega reisilaevana ning need arvud märgitakse ühenduse tunnistusele.

4.   Reisijate suurim lubatud arv laevas peab olema näidatud sildil, mis on selgelt loetav ja paigutatud nähtavale kohale.

Artikkel 15.06

Reisijateruumid ja reisijate poolt kasutatavad alad

1.   Reisijateruumid peavad olema:

a)	paigutatud kõikidel tekkidel põrkevaheseinast ahtri poole ja juhul kui reisijateruumid on vaheseinte teki all, peavad need olema eespool ahterpiigi vaheseina tasandit ja

b)	gaasikindlalt eraldatud masina- ja katlaruumidest;

c)	nii korraldatud, et artikli 7.02 kohased vaateliinid neid ei läbiks.

2.   Artiklis 11.13 osutatud kapid ja ruumid tuleohtlike vedelike hoidmiseks peavad asuma väljaspool reisijate poolt kasutatavat piirkonda.

3.   Reisijateruumide väljapääsude arv ja laius peab vastama järgmistele kriteeriumitele:

a)	Ruumidel või ruumide rühmadel, mis on konstrueeritud või sisustatud 30 ja enamale reisijale või kus on koid 12 või enamale reisijale, peab olema vähemalt kaks väljapääsu. Ühepäevareiside laevadel võib üks neid kahest väljapääsust olla asendatud avariiväljapääsuga.

b)

Kui ruumid paiknevad vaheseinte teki all, võib üheks neist väljapääsudest olla artikli 15.02 lõike 10 kohane veekindel vaheseinauks, mis viib kõrvalsektsiooni, millest pääseb otse ülemisele tekile. Teine väljapääs peab viima otse, või kui see vastavalt punktile a on lubatud, siis avariiväljapääsuna väliskeskkonda või vaheseinte tekile. See nõue ei kehti individuaalkajutite suhtes.

c)	Punktide a ja b kohased väljapääsud peavad olema piisavalt korraldatud ning nende puhaslaius peab olema vähemalt 0,80 m ja puhaskõrgus vähemalt 2,00 m. Reisijate kajutite ja muude väikeste ruumide uste puhaslaius võib olla vähendatud 0,70 meetrile.

d)	Ruumidel ja ruumide rühmadel, mis on mõeldud rohkem kui 80 reisijale, peab kõikide reisijatele mõeldud ning nende poolt avariiolukorras kasutatavate väljapääsude laiuste summa olema vähemalt 0,01 m reisija kohta.

e)	Kui väljapääsude kogulaius on määratud kindlaks reisijate arvuga, peab iga väljapääsu laius olema vähemalt 0,005 m reisija kohta.

f)	Avariiväljapääsudel peab kõige lühem külg olema vähemalt 0,60 m pikk või on nende minimaalne diameeter 0,70 m. Need peavad avanema evakueerumise suunas ning olema mõlemalt poolt märgistatud.

g)	Liikumispuudega inimeste ruumide väljapääsude puhaslaius peab olema vähemalt 0,90 m. Väljapääsud, mille kaudu puudega inimesed laeva lähevad ja sealt lahkuvad, peavad olema puhaslaiusega vähemalt 1,50 m.

4.   Reisijateruumide uksed peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:

a)	Uksed avanema väljapoole või olema liuguksed, ühenduskoridoridesse viivad uksed välja arvatud.

b)	Kajutiuksed peavad olema tehtud nii, et neid oleks võimalik ka väljaspool igal ajal avada.

c)	Ajamiga liigutatavad uksed peavad avanema kergelt, kui antud mehhanismi toites tekib rike.

d)	Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud ustel peab olema ukse avanemise suunas minimaalselt 0,60 m vahe ukseraami lukupoolse külje siseserva ja kõrvaloleva ristseina vahel.

5.   Reisijateruumide uksed peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:

a)	Nende puhaslaius peab olema vähemalt 0,80 m või kui need viivad ruumidesse, mida kasutab rohkem kui 80 reisijat, siis vähemalt 0,01 m reisija kohta.

b)	Nende puhaskõrgus ei tohi olla väiksem kui 2,00 m.

c)	Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud ühenduskoridoride puhaslaius peab olema 1,30 m. Rohkem kui 1,50 m laiustes koridorides peab kummalgi pool olema käsipuu.

d)	Kui reisijatele mõeldud laeva osa või ruumi ühendab muu laevaga üks koridor, peab selle puhaslaius olema vähemalt 1,00 m.

e)	Ühenduskoridorides ei tohi olla astmeid.

f)	Need peavad viima üksnes avatud tekkidele, ruumidesse või treppide juurde.

g)	Ühenduskoridoride tupikotsad ei tohi olla pikemad kui 2 meetrit.

6.   Lisaks lõike 5 sätetele peavad pääseteed vastama ka järgmistele nõuetele:

a)	Trepid, väljapääsud ja avariiväljapääsud peavad olema nii paigutatud, et tulekahju korral ükskõik millisel nimetatud alal oleks võimalik ohutult evakueerida teistel aladel olijad.

b)	Pääseteed peavad viima kõige lühemat teed mööda lõike 8 kohastele evakuatsioonialadele.

c)	Pääseteed ei tohi läbida masinaruume või kambüüsi.

d)	Pääseteedel ei tohi üheski kohas olla redelipulki, redeleid või sarnaseid paigaldisi.

e)	Pääseteede uksed peavad olema ehitatud nii, et need ei vähendaks artikli 5 lõigete a või d osutatud pääsetee minimaalset laiust.

f)	Pääseteed ja avariiväljapääsud peavad olema selgelt tähistatud. Need peavad olema valgustatud avariivalgustussüsteemi abil.

7.   Pääseteedel ja avariiväljapääsudel peab olema sobiv juhendamissüsteem ohutuse tagamiseks.

8.   Kõikide laeva pardal viibivate inimeste jaoks peavad olema kogunemisalad, mis vastavad järgmistele nõuetele:

a)	Kogunemisalade kogupindala ruutmeetrites peab vastama vähemalt järgmise valemiga saadud väärtusele: Ühepäevareiside laeva puhul: : AS = 0,35 · Fmax [m2] Kajutitega laevade puhul: : AS = 0,45 · Fmax [m2] Käesolevas valemis kohaldatakse järgmisi mõisteid: Fmax maksimaalne lubatud reisijate arv pardal

b)	Iga evakueerumis- või kogunemisala peab olema suurem kui 10 m2.

c)	Kogunemisaladel ei tohi olla mööblit, ei teisaldatavat ega laeva külge kinnitatut.

d)	Kui ruumis, kus asuvad kogunemisalad, on teisaldatavat mööblit, tuleb see libisemise vältimiseks asjakohaselt kinnitada.

e)	Evakuatsioonialadelt peab olema hõlbus juurdepääs päästevarustusele.

f)	Peab olema võimalik evakueerida inimesi ohutult nendelt evakuatsioonialadelt laeva ükskõik kummalt küljelt.

g)	Kogunemisalad peavad olema ülalpool ujuvusvaru veeliini.

h)	Kogunemis- ja ohutusalad peavad olema näidatud ohutusplaanil ning olema tähistatud laeva pardal.

i)

Kui ruumis, kuhu on määratud kogunemisalad, on kinnitatud istmeid või pinke, tuleb punkti a kohaselt kogunemisala pindala välja arvutades arvestada vastava inimeste arvuga. Kui arvestatakse inimeste arvuga teatud ruumis, kelle jaoks seal on kinnitatud istmeid ja pinke, ei tohi see arv siiski ületada inimeste arvu, kelle jaoks antud ruumi kogunemiskohad on juurdepääsetavad.

j)	Punktide d ja i sätteid kohaldatakse ka vabade tekkide kohta, kuhu on määratud kogunemisalad.

k)	Kui ühiselt kasutatavad artikli 15.09 lõikele 5 vastavad päästevahendid on pardal kättesaadavad, võib nende inimeste arvu, kellele need on kättesaadavad, arvestamata jätta, kui arvutatakse punktis a osutatud kogunemisalade kogupindala.

l)	Kuid kõikidel juhtudel, kui punktides i kuni k tehakse vähendusi, peab punkti a kohane kogupindala olema piisav vähemalt 50 % reisijate maksimaalselt lubatud arvust.

9.   Reisijatealade trepid ja trepimademed peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	Need peavad olema ehitatud vastavalt Euroopa standardile EN 13056 2000.

b)	Nende puhaslaius peab olema vähemalt 0,80 m või kui need viivad ühenduskoridoridesse või aladele, mida kasutab rohkem kui 80 reisijat, siis vähemalt 0,01 m reisija kohta.

c)	Nende puhaslaius peab olema vähemalt 1,00 m, kui need on reisijatele mõeldud ruumi ainsaks juurdepääsuks.

d)	Kui samas ruumis ei ole vähemalt ühte treppi laeva kummalgi küljel, peavad need paiknema ohutul alal.

e)

Lisaks peavad liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud trepid vastama järgmistele nõuetele: aa) trepi kalle ei tohi ületada 38°; bb) trepi puhaslaius peab olema vähemalt 0,90 m; cc) keerdtrepid ei ole lubatud; dd) trepid ei tohi olla laeva suunaga risti; ee) trepi käsipuud peavad ulatama umbes 0,30 m trepi üla- ja alaotsast kaugemale, kuid ei tohi piirata liikumisteid; ff) käsipuud, vähemalt esimese ning viimase trepiastme esikülg ning põrandakatted trepi otste juures peavad olema värviga esile toodud.

Liikumispuudega inimestele mõeldud liftid ja tõsteseadmed, nagu näiteks trepiliftid ja tõsteplatvormid, peavad olema ehitatud asjakohase standardi või liikmesriigi eeseeskirjade kohaselt.

10.   Reisijatele mõeldud teki osad ning need osad, mis pole kinnised, peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

Need peavad olema ümbritsetud kinnitatud umbreelingu või vähemalt 1,00 m kõrguse kaitsereelinguga või reelinguga, mis vastab Euroopa standard EN 711: 1995 konstruktsioonitüübile PF, PG või PZ. Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud umbreelingud ja reelingud peavad olema vähemalt 1,10 m kõrged.

b)

Laevamineku või laevast väljumise avad ja varustus ning lastimis- ja lossimisavad peavad olema sellised, et neid oleks võimalik kaitsta ning nende puhaslaius peab olema vähemalt 1,00 m. Avad, mida tavaliselt kasutavad liikumispuudega isikud laevaminekuks ja laevast väljumiseks, peavad olema puhaslaiusega vähemalt 1,50 m.

c)	Kui laevamineku ja laevast lahkumise avasid ja varustust ei ole võimalik roolikambrist jälgida, tuleb kasutada optilisi või elektroonilisi abivahendeid.

d)	Istuvad reisijad ei tohi varjata artiklis 7.02 sätestatud vaateliine.

11.   Laeva osad, mis pole reisijatele mõeldud, eriti juurdepääs roolikambrile, vintsidele ja masinaruumidele, peavad olema kindlustatud lubamatute sisenemiste vastu. Iga sellise juurdepääsu juures peab olema nähtaval kohal I liite joonisele 1 vastav sümbol.

12.   Maabumissillad peavad olema ehitatud vastavalt Euroopa standardile EN 14206: 2003. Erandina artikli 10.02 lõike 2 punktist d võivad need olla lühemad kui 4 m.

13.   Liikumispuudega inimestele mõeldud liikumisteede puhaslaius peab olema 1,30 m ning seal ei tohi olla rohkem kui 0,025 m kõrguseid astmeid või lävesid. Liikumispuudega inimestele mõeldud liikumisteede seintel peavad olema põrandast 0,90 m kõrgusel käsipuud.

14.   Liikumisteede klaasuksed ja -seinad ning aknaklaasid peavad olema eelpingestatud klaasist või lamineeritud klaasist. Need võivad olla ka sünteetilisest materjalist, kui tuleohutuse seisukohalt on lubatud.

Läbipaistvad uksed ja kuni põrandani ulatuvad liikumisteede läbipaistvad seinad peavad olema nähtavalt märgistatud.

15.   Panoraampaneelidest tekiehitised või nende katused võivad olla valmistatud üksnes sellistest materjalidest, mis õnnetuse korral nii suurel määral kui võimalik vähendavad pardal olevate inimeste vigastuste saamise ohtu.

16.   Joogiveesüsteemid peavad vastama vähemalt artikli 12.05 nõuetele.

17.   Reisijatel peavad olema kasutada tualettruumid. Vähemalt üks tualettruum peab olema varustatud liikumispuudega inimestele asjakohase standardi või liikmesriigi eeskirjade kohaselt ning sellele peab olema juurdepääs liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud aladelt.

18.   Avatava aknata kajutid peavad olema ühendatud ventilatsioonisüsteemiga.

19.   Analoogselt sellega peavad ka laevapere liikmete ja laevapersonali eluruumid vastama käesoleva artikli sätetele.

Artikkel 15.07

Käitursüsteem

Lisaks käitursüsteemile peavad laevad olema varustatud teise sõltumatu jõuseadmega, millega tagatakse peajõuseadet mõjutava rikke korral laeva edasiliikumine omal jõul väikseimal roolimiskiirusel.

Teine sõltumatu käitursüsteem peab asuma eraldi masinaruumis. Kui neil masinaruumidel on ühiseid piirdeid, peavad need olema ehitatud artikli 15.11 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 15.08

Ohutusseadised ja -varustus

1.   Kõikidel reisilaevadel peavad olema artiklis 7.08 sätestatud omavahelise sidepidamise vahendid. Nendele vahenditele peab olema juurdepääs tööruumides ja artikli 15.06 lõikes 8 osutatud reisijate kogunemis- ja evakueerimisaladel, kui seal ei ole otsesidet roolikambriga.

2.   Kõik reisijatealad peavad olema hõlmatud valjuhääldisüsteemiga. Süsteem peab olema konstrueeritud nii, et oleks tagatud edastatava teabe selge eristamine taustmürast. Kui otseside roolikambri ja reisijatealade vahel on olemas, ei ole valjuhääldid kohustuslikud.

3.   Laeval peab olema häiresüsteem. Süsteem peab koosnema:

a)

Häiresüsteemist, mis võimaldab reisijatel, laevapere liikmetel ja pardapersonalil hoiatada ohu eest laeva juhtkonda ja meeskonda. Selle häire võib anda ainult laeva juhtkonna ja laevapere jaoks ettenähtud aladel, seda häiret peab saama lõpetada ainult laeva juhtkond. Häiret peab saama anda vähemalt järgmistest kohtadest: aa) igast kajutist; bb) koridorist, liftist ja trepišahtist, kusjuures kaugus lähima häirepäästikuni ei tohi olla üle 10 m ning igas veekindlas sektsioonis peab olema vähemalt üks häirepäästik; cc) salongides, söögiruumides ning sarnastes puhkeruumides; dd) liikumispuudega inimestele mõeldud tualettruumides; ee) masinaruumides, kambüüsis ja muudes sarnastes ruumides, kus on tulekahju tekkimise oht; ff) külmruumides ja muudes hoiuruumides. Häirepäästik peab asuma põrandast 0,85–1,10 m kõrgusel.

b)	Häiresüsteem, mis võimaldab laeva juhtkonnal teatada ohust reisijatele. See häiresignaal peab olema selgelt ja eksimatult kuuldav kõikides reisijatele juurdepääsetavates ruumides. Seda häiret peab sama anda roolikambrist ja kohast, mis on pidevalt mehitatud.

c)	Häiresüsteem, mis võimaldab laeva juhtkonnal teatada ohust laevaperele ja pardapersonalile. Artikli 7.09 lõike 1 osutatud häiresüsteem peab hõlmama ka laevapersonali puhkeruume, külmruumi ja muid hoiuruume.

Häirepäästikud peavad olema kaitstud tahtmatu kasutamise eest.

4.   Joogiveetankidel peab olema veetaseme näitur.

5.   Laevas peab olema kaks mootoriga pilsipumpa.

6.   Laevas peab olema artikli 8.06 lõikele 4 vastav püsivalt paigaldatud pilsisüsteem.

7.   Külmruumide uksi peab olema võimalik avada seestpoolt isegi siis, kui need on lukustatud.

8.   Kui teki all asuvatesse ruumides on CO2 tõkestussüsteemid, peavad need ruumid olema varustatud automaatsete ventilatsiooniseadmetega, mis hakkavad tööle ruumi ukse või luugi avamisel. Ventilatsioonikanalid peavad ulatuma selliste ruumide põrandast 0,05 m allapoole.

9.   Lisaks artikli 10.02 lõike 2 punktile f vastavale sidemepakile peab laevas olema piisaval arvul täiendavaid sidemepakke. Sidemetepakid ning nende hoiukohad peavad vastama artikli 10.02 lõike 2 punktis f sätestatud nõuetele.

Artikkel 15.09

Päästevarustus

1.   Lisaks artikli 10.05 lõikes 1 nimetatud päästepoidele peavad kõik teki osad, mis on mõeldud reisijatele ja mis pole kinnised, olema Euroopa standardi EN 14144: 2003 kohaselt varustatud päästepoidega laeva mõlemal küljel vahekaugusega mitte üle 20 m.

Pooled ettenähtud päästepoidest peavad olema varustatud ujuvnööriga, mis on vähemalt 30 m pikk ja mille diameeter on 8–11 mm. Ülejäänud poid peavad olema varustatud isesüttiva patareidel töötava tulega, mis vees ei kustu.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud päästepoidele peavad olema kättesaadavad ja kasutamisvalmis järgmised vahendid:

a)	artikli 10.05 lõikele 2 vastav individuaalne päästevarustus laevapersonalile, kes vastutab turvaplaanis ette nähtud ülesannete täitmise eest;

b)	Euroopa standarditele N 395: 1998 või EN 396: 1998 vastav individuaalne kaitsevarustus muule laevapersonalile.

3.   Reisilaevadel peavad olema sobivad vahendid inimeste ohutuks siirdamiseks madalasse vette, kaldale või teisele laevale.

4.   Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud päästevarustusele peab Euroopa standardite EN 395: 1998 või EN 396: 1998 kohane päästevarustus olema kättesaadav 100 % reisijatele nende suurimast lubatud arvust.

Kui lõikes 1 osutatud individuaalsed päästevahendid ei sobi ka lastele, peab Euroopa standardi EN 395: 1998 kohane laste individuaalne päästevarustus kaaluga mitte üle 30 kg olema kättesaadav 10 % reisijatele nende suurimast lubatud arvust.

5.   Mõiste “ühispäästevahendid” hõlmab artiklile 10.04 vastavaid jollisid ja päästeparvesid.

Päästeparved peavad:

a)	olema varustatud tekstiga, kus on kirjas nende otstarve ja ettenähtud kasutajate arv;

b)	võimaldama istumiskohti lubatud arvule inimestele;

c)	olema ujuvusega vähemalt 750 N inimese kohta magedas vees;

d)	olema varustatud reisilaeva külge kinnitatud köiega, mis ei lase päästeparvel eemale triivida;

e)	olema valmistatud sobivatest materjalidest ning taluma õli, õlitooteid ja temperatuuri kuni 50 °C;

f)	omandama ja säilitama stabiilse diferendi ning seoses sellega olema varustatud asjakohaste vahenditega, millest neil näidatud arv inimesi saab kinni haarata;

g)	olema värvitud florestseeruva oranži värviga või omama florestseeruvaid pindasid, mis on nähtavad kõikidest külgedest ja mille pindala on vähemalt 100 cm2;

h)	olema sellised, et üks inimene saab neid kiiresti ja ohutult kinnitatud asendist vabastada ja üle parda heita või olema kinnitatud asendist vette lastavad;

i)	olema varustatud asjakohaste evakuatsioonivahenditega artikli 15.06 lõikes 8 osutatud evakuatsioonialadelt päästeparvedele evakueerimiseks, kui vertikaalne vahemaa evakuatsioonialade ja suurima süvise veejoone tasandi vahel on suurem kui 1 m.

6.   Täiendavad ühispäästevahendid on päästevahendite üksused, mis tagavad paljude inimeste vee peal püsimise. Need peavad:

a)	olema varustatud tekstiga, kus on kirjas nende otstarve ja ettenähtud kasutajate arv;

b)	olema ujuvusega vähemalt 100 N inimese kohta magedas vees;

c)	olema valmistatud sobivatest materjalidest ning taluma õli, õlitooteid ja temperatuuri kuni 50 °C;

d)	omandama ja säilitama stabiilse diferendi ning seoses sellega olema varustatud asjakohaste vahenditega, millest neil näidatud arv inimesi saab kinni haarata;

e)	olema värvitud florestseeruva oranži värviga või omama florestseeruvaid pindasid, mis on nähtavad kõikidest külgedest ja mille pindala on vähemalt 100 cm2;

f)	olema sellised, et üks inimene saab neid kiiresti ja ohutult kinnitatud asendist vabastada ja üle parda heita või olema kinnitatud asendist vette lastavad.

7.   Täispuhutavad ühispäästevahendid peavad lisaks sellele:

a)	koosnema kahest eraldi õhukambrist;

b)	täituma õhuga automaatselt või olema poolautomaatselt täidetavad;

c)	hoolimata kantavast koormast omandama ja säilitama stabiilse diferendi isegi siis, kui vaid pooled kambritest on õhku täis.

8.   Ühispäästevahendid peavad olema kinnitatud laevas nii, et vajaduse korral oleks neid võimalik kergesti ja ohutult kätte saada. Varjatud hoidekohad peavad olema selgelt märgistatud.

9.   Päästevahendeid tuleb kontrollida tootja juhendite kohaselt.

10.   Jollil peab olema mootor ja prožektor.

11.   Olemas peab olema sobiv kanderaam.

Artikkel 15.10

Elektriseadmed

1.   Valgustamiseks on lubatud kasutada üksnes elektriseadmeid.

2.   Artikli 9.16 lõikes 3 kohaldatakse täiendavalt ka reisijate vahekäikudele ja puhkeruumidele.

3.   Järgmistes ruumides ja kohtades peab olema piisav valgustus ja avariivalgustus:

a)	kohtades, kus hoitakse päästevahendeid ning kus neid vahendeid tavaliselt kasutamiseks ette valmistatakse;

b)	pääseteed, reisijate juurdepääsud, kaasa arvatud maabumissillad, sisse- ja väljapääsud, ühenduskoridorid, liftid ja kajutitrepid, kajutid ja eluruumid;

c)	pääseteede ja avariiväljapääsude märgistus;

d)	muudel aladel, mis on mõeldud liikumispuudega inimestele kasutamiseks;

e)	tööruumid, masinaruumid, ruumid roolimehhanismi jaoks ning nende väljapääsud;

f)	roolikamber;

g)	avarii-jõuseadme ruum;

h)	kohad, kus asuvad tulekustutid ja tulekustutusvahendite juhtimisseadised;

i)	kohad laevas, kus reisijad, pardapersonal ja laevapere kogunevad ohu korral.

4.   Laevas peab olema avariijõujaam, mis koosneb avarii-jõuallikast ja avarii-kilbist, mis juhul, kui järgmiste elektriseadmete toide katkeb, hakkab neid viivitamata elektriga varustama, kui antud seadmel pole oma toiteallikat:

a)	signaaltuled;

b)	seadised hoiatushelisignaalide andmiseks;

c)	lõikele 3 vastav avarii-valgustus;

d)	raaditelefoniseadmed;

e)	häire-, valjuhääldi- ja omavahelise sidepidamise süsteemid;

f)	artikli 10.02 lõike 2 punktile i vastavad prožektorid;

g)	tulekahju häiresüsteem;

h)	muud ohutusseadmed, nagu näiteks automaatsed survestatud sprinklersüsteemid või tulekustutuspumbad;

i)	liftid ja tõsteseadmed artikli 15.06 lõike 9 teise lause tähenduses.

5.   Avariivalgustuse armatuurid peavad olema sellistena märgistatud.

6.   Avariijõujaam peab paiknema väljaspool peamasinaruumi, väljaspool artikli 9.02 lõikes 1 osutatud jõuallikate paigaldamiseks kasutatavaid ruume ning väljaspool ruumi, kus asub peakilp; see peab olema antud ruumidest eraldatud artikli 15.11lõikele 2 vastavate piiretega.

Elektriseadmete avariiolukorras kasutatavad toitekaablid peavad olema paigaldatud ja suunatud nii, et oleks säilitatud nimetatud seadmete varustamine elektriga tulekahju või üleujutuse korral. Neid kaableid ei tohi kunagi viia läbi peamasinaruumi, kambüüsi või ruumide, kus asuvad peaenergiaallikas ning sellega ühendatud seadmed, välja arvatud siis, kui vooluga on vaja varustada nende ruumide avariiseadmeid.

Avarii-jõujaamad peavad asuma ülalpool ujuvusvaru veeliini.

7.   Avariijõuallikatena on lubatud kasutada järgmisi seadmeid:

a)

abiseadet, mille kütuse toitesüsteem on peamasinast sõltumatu ja millel on eraldi jahutussüsteem, seade hakkab elektrisüsteemi rikke korral tööle ning võtab energiavarustuse 30 sekundi jooksul automaatselt üle või mida saab käsitsi sisse lülitada, kui see asub roolikambri või mis tahes muu laevapere liikmetega pidevalt mehitatud ruumi vahetus läheduses, ning mis on 30 sekundi jooksul võimeline hakkama iseseisvalt vooluvajadusi katma; või

b)

akupatareisid, mis lülituvad elektrisüsteemi rikke korral automaatselt sisse või mida saab käsitsi sisse lülitada, kui need asuvad roolikambri või mõne muu laevapere liikmetega pidevalt mehitatud ruumi vahetus läheduses. Need seadmed peavad suutma toita eespool nimetatud energiatarbijaid ettenähtud ajavahemiku jooksul ilma uuesti laadimiseta ning ilma lubamatu pingelanguseta.

8.   Avariienergiavarustusele kavandatud tööperiood määratakse kindlaks reisilaeva kasutusotstarbe kohaselt. See ei tohi olla lühem kui 30 minutit.

9.   Elektrisüsteemide isolatsiooni vastupidavust ja maandust tuleb katsetada artiklis 2.09 ettenähtud kontrollide ajal.

10.   Artikli 9.02 lõikele 1 vastavad jõuallikad peavad olema üksteisest sõltumatud.

11.   Pea- või avariijõuseadmete rikked ei tohi vastastikku teineteise töökindlust mõjutada.

Artikkel 15.11

Tulekaitse

1.   Materjalide ja komponentide sobivus tulekaitseks määratakse kindlaks tunnustatud katsetusasutuse poolt asjakohaste katsetusmeetoditega.

a)	Katsetusasutus peab vastama: aa) tulekatsekoodeksis või bb) Euroopa standardis EN ISO/IEC 17025: 2000, mis käsitleb katsetamis- ja kalibreerimislaboratooriumite pädevuse üldnõudeid, esitatud nõuetele.

b)	Materjalide mittesüttivuse määramise tunnustatud katsemeetodid on järgmised: aa) tulekatsekoodeksi I lisa 1. osa ja bb) samaväärsed eeskirjad, mis üks liikmesriikidest on vastu võtnud.

c)

Materjalide leegileviku aeglustavuse määramise tunnustatud katsemeetodid on järgmised: aa) vastavad nõuded tulekatsekoodeksi I lisa 5. osas (pindsüttivuse katsed), 6. osas (tekikatete katse), 7. osas (rippuvate tekstiilide ja plastmaterjalide katse), 8. osas (polsterdatud mööbli katse) ja 9. osas (magamisvarustuse komponentide katse) ja bb) samaväärsed eeskirjad, mis üks liikmesriikidest on vastu võtnud.

d)	Tulekindluse määramise tunnustatud katsemeetodid on järgmised: aa) IMO resolutsioon A.754 (18) ja bb) samaväärsed eeskirjad, mis üks liikmesriikidest on vastu võtnud.

2.   Piirded peavad olema konstrueeritud vastavalt järgmisele tabelile:

Tabel nende ruumide piirete kohta, kuhu artikli 10.03 kohaselt survestatud sprinklersüsteeme ei paigaldata

Ruumid	Juhtimiskeskused	Trepišahtid	Kogunemisalad	Salongid	Masinaruumid	Kambüüsid	Hoiuruumid
Juhtimiskeskused	–	A0	A0/B15 (6)	A30	A60	A60	A60
Trepišahtid		–	A0	A30	A60	A60	A60
Kogunemisalad			–	A30/B15 (7)	A60	A60	A60
Salongid				-/B15 (8)	A60	A60	A60
Masinaruumid					A60/A0 (9)	A60	A60
Kambüüsid						A0	A60/B15 (10)
Hoiuruumid							–

Tabel nende ruumide piirete kohta, kuhu artikli 10.03 kohaselt survestatud sprinklersüsteemid paigaldatakse

Ruumid	Juhtimiskeskused	Trepišahtid	Kogunemisalad	Salongid	Masinaruumid	Kambüüsid	Hoiuruumid
Juhtimiskeskused	–	A0	A0/B15 (11)	A0	A60	A60	A30
Trepišahtid		–	A0	A0	A60	A30	A0
Kogunemisalad			–	A30/B15 (12)	A60	A60	A60
Salongid				–/B0 (13)	A60	A30	A0
Masinaruumid					A60/A0 (14)	A60	A60
Kambüüs						–	B15
Hoiuruumid							–

a)

Tüübi A piireteks on vaheseinad, seinad ja tekid, mis peavad olema: aa) valmistatud terasest või sellega võrdväärsest materjalist; bb) asjakohaselt jäigastatud; cc) isoleeritud heakskiidetud mittesüttiva materjaliga selliselt, et tulepoolse külje vastasküljel ei tõuse keskmine temperatuur rohkem kui kuni 140 °C üle esialgse temperatuuri ning mitte üheski punktis, kaasa arvatud tühikud ühenduste juures, ei tõuse temperatuur rohkem kui 180 °C üle esialgse temperatuuri järgmistes kindlaksmääratud ajavahemikes: Tüüp A60 60 minutit Tüüp A30 30 minutit Tüüp A0 0 minutit dd) ehitatud nii, et oleks välditud suitsu ja leekide edasiminek kuni tavalise ühetunnise tulekatse lõpuni.

b)

Tüübi B piireteks on vaheseinad, seinad, tekid, laed ja vooderdised, mis peavad olema: aa) valmistatud heakskiidetud tulekindlast materjalist. Peale selle peavad kõik piirete tootmiseks ja kokkupanekuks kasutatavad materjalid olema mittesüttivad, välja arvatud vooderdis, mis peab toimima vähemalt leegiaeglustajana; bb) sellise isoleerimisväärtusega, et tulepoolse külje vastasküljel ei tõuse keskmine temperatuur rohkem kui kuni 140 °C üle esialgse temperatuuri ning mitte üheski punktis, kaasa arvatud tühikud ühenduste kohal, ei tõuse temperatuur rohkem kui 225 °C üle esialgse temperatuuri järgmistes kindlaksmääratud ajavahemikes: Tüüp B15 15 minutit Tüüp B0 0 minutit cc) ehitatud nii, et oleks välditud suitsu ja leekide edasiminek kuni tavalise ühetunnise tulekatse lõpuni.

c)	Et tagada vastavus eespool nimetatud tulepüsivuse ja temperatuuri tõusu kohta käivate sätetega, võib kontrollorgan tulekatsekoodeksi kohaselt nõuda piirete valimi katsetamist.

3.   Ruumides, välja arvatud masinaruumides ja hoiuruumides kasutatavad värvid, lakid ja muud pinnatöötlusvahendid peavad olema leekiaeglustavad. Vaibad, riidematerjalid, kardinad ning muud ripptekstiilid, samuti polsterdatud mööbel ning voodivarustuse komponendid peavad olema leekiaeglustavad, kui ruumides, kus need asuvad, ei ole artikli 10.03a kohast survestatud sprinklersüsteemi.

4.   Kui salongides ei ole artikli 10.03a kohast survestatud sprinklersüsteemi, peavad salongide laed ja seinakatted, kaasa arvatud karkass, olema valmistatud mittesüttivatest materjalidest, välja arvatud nende pealispinnad, mis peavad olema vähemalt leekiaeglustavad.

5.   Kui salongides, mida kasutatakse kogunemiskohtadena, ei ole artikli 10.03a kohast survestatud sprinklersüsteemi, peab nende mööbel ja sisseseade olema valmistatud mittesüttivatest materjalidest.

6.   Värvid, lakid ja muud materjalid, mida laeva sisemuses tulega kokku puutuda võivates kohtades kasutatakse, ei tohi tekitada rohket suitsu või mürgiseid aineid. Seda tuleb tõendada tulekatsekoodeksi sätete kohaselt.

7.   Salongide isolatsioonimaterjalid peavad olema mittesüttivad. Seda ei kohaldata jahutusvedelike torude isolatsioonile. Nende torude isolatsioonimaterjali pealispind peab olema vähemalt leekiaeglustav.

8.   Lõike 2 kohaste piirete uksed peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	need peavad vastama samadele punktis 2 esitatud nõuetele kui piirded ise;

b)	punktile 10 vastavates piiretes ning masinaruumide, kambüüside ja trepišahtide piiretes peavad olema isesulguvad uksed;

c)	isesulguvad uksed, mis laeva tavakäituse ajal on avatud, peavad olema sellised, et neid saab sulgeda pardapersonaliga või laevapere liikmetega pidevalt mehitatud kohast. Kui uks on kaugjuhtimisega suletud, peab olema võimalik seda kohapeal ohutult uuesti avada ja sulgeda;

d)	artiklile 15.02 vastavaid veetihedaid uksi ei ole vaja isoleerida.

9.   Lõikele 2 vastavad seinad peavad olema pidevad tekist kuni tekini või pidevate lagede otsteni, mis rahuldab samad nõuded, kui lõikes 2 osutatud.

10.   Järgmised reisijatealad peavad olema jagatud lõikes 2 osutatud vertikaalsete piiretega:

a)	reisijatealad, mille kogupindala on üle 800 m3;

b)	kajutitega reisijatealad, vahedega mitte üle 40 m.

Vertikaalsed piirded peavad tavalistel käitamistingimustel olema suitsutihedad ning pidevad tekist tekini.

11.   Tühikud lagede kohal, põrandate all ja seinte taga tuleb eraldada mitte üle 14 meetriste vahemikega mittesüttivate tuuletõketega, mis isegi tulekahju korral moodustavad tõhusa tulekindla isoleerkihi.

12.   Trepid peavad olema tehtud terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist.

13.   Sisetrepid ja liftid peavad kõikidel tasanditel olema ümbritsetud lõikele 2 vastavate seintega. Lubatud on järgmised erandid:

a)	seintega ei pea olema ümbritsetud trepp, mis ühendab vaid kahte tekki, kui ühel tekil on trepp lõike 2 kohaselt piiratud;

b)

seintega ei pea olema ümbritsetud salongitrepp, kui see paikneb täiesti ruumi sees või kui aa) see ruum ulatub üksnes läbi kahe teki või kui bb) kõikidel tekkidel on sellesse ruumi paigaldatud artikli 10.03a kohane survestatud sprinklersüsteem, ruumil on artiklile 16 vastav suitsueemaldussüsteem ja selle kõikidelt tekkidelt pääseb trepišahti.

14.   Ventilatsiooni- ja õhuvarustussüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	need peavad olema konstrueeritud nii, et süsteemid ise ei põhjustaks tule ja suitsu levikut;

b)	õhu sisse- ja väljalaskesüsteeme peab olema võimalik välja lülitada;

c)	ventilatsioonikanalid peavad olema valmistatud terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist ning need peavad olema omavahel ja tekiehitistega ohutult ühendatud;

d)	kui ventilatsioonikanalid, mille ristlõige on üle 0,02 m2, läbivad lõikes 2 sätestatud tüübi A piirdeid või lõike 10 kohaseid piirdeid, peavad neil olema automaatsed tulesiibrid, mida saab juhtida pardapersonali või laevapere liikmetega pidevalt mehitatud kohast;

e)	kambüüside ja masinaruumide ventilatsioonisüsteemid peavad olema teiste alade ventilatsioonisüsteemidest eraldatud;

f)	õhu väljalaskekanalites peavad kontrollimise ja puhastamise jaoks olema lukustatavad avad. Avad peavad asuma tulesiibrite läheduses;

g)	kõiki sisseehitatud ventilaatoreid peab saama välja lülitada väljaspool masinaruumi asuvast keskusest.

15.   Kambüüsides peavad olema ventilatsioonisüsteemid ning õhupuhastiga pliidid. Õhupuhastite väljalaskekanalid peavad vastama lõike 14 nõuetele ning lisaks peavad nende sissetõmbeavade juures olema käsitsi liigutatavad tulesiibrid.

16.   Juhtimiskeskused, trepid ja sisemised evakuatsioonialad peavad olema varustatud loomulike või mehhaaniliste suitsueemaldussüsteemidega. Suitsueemaldussüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	need peavad olema piisava mahu ja töökindlusega;

b)	need peavad vastama reisilaeva käitamistingimustele,

c)	kui suitsueemaldussüsteemid töötavad ka ruumide peaventilaatoritena, ei tohi see takistada see nende suitsueemaldusfunktsiooni täitmist tulekahju korral;

d)	suitsueemaldussüsteemidel peab olema käsikäivitus;

e)	mehhaaniliste suitsueemaldussüsteemide tööd peab saama pardapersonaliga või laevapere liikmetega pidevalt mehitatud kohtadest juhtida;

f)	loomulikel suitsueemaldussüsteemidel peab olema käsitsi või eemaldussüsteemis asuva jõuallika abil juhitav avamismehhanism;

g)	käsikäivitus- ja avamisseadmetele peab juurde pääsema kaitstava ruumi seest või väljastpoolt seda ruumi.

17.   Salongid, mis ei ole laevapersonali või meeskonnaliikmete pideva järelevalve all, kambüüsid, masinaruumid ja muud tuleohtlikud ruumid peavad olema ühendatud nõuetele vastava tulekahju häiresüsteemiga. Tulekahju tekkimine ja täpne asukoht peavad olema automaatselt kuvatud pardapersonali või laevapere liikmete poolt püsivalt mehitatud kohas.

Artikkel 15.12

Tule kustutamine

1.   Lisaks artikli 10.03 kohastele käsitulekustutitele peavad laevas olema veel vähemalt järgmised käsitulekustutid:

a)	üks käsitulekustuti reisijateala üldpõrandapinna iga 120 m2 kohta;

b)	üks käsitulekustuti 10-kajutilise rühma kohta, ümardatud ülespoole;

c)	üks käsitulekustuti igas kambüüsis ning kõikide ruumide läheduses, kus hoitakse või kasutatakse tuleohtlikke vedelikke. Kambüüsides peab olema kattekangas rasvapõlengute kustutamiseks.

Täiendavad tulekustutid peavad vastama artikli 10.03 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning need peavad olema paigaldatud ja jaotatud laevas nii, et iga tulekahju puhul, sõltumata selle tekkimise ajast ja kohast, oleks võimalik viivitamata saada kätte tulekustuti. Igas köögis ja samuti juuksurisalongides ja parfümeeriakauplustes peab käepärast olema tulekustutusvaip.

2.   Reisilaevadel peab olema hüdrantsüsteem, mis koosneb:

a)	kahest piisava võimsusega mootoriga käitatavast tuletõrjepumbast, millest vähemalt üks on püsivalt paigaldatud;

b)	ühest tulekustutusliinist piisava arvu hüdrantidega, mis on püsivalt ühendatud tulekustutusvoolikutega, mille pikkus on vähemalt 20 m ning mille düüsid võivad vett pihustada või joana välja paisata ning millel on sulgemisseade.

3.   Hüdrantsüsteemid peavad olema konstrueeritud ja dimensioneeritud nii, et:

a)	igasse punkti laeval ulatuks vähemalt kaks erinevates kohtades asuvat hüdranti, kusjuures kummagi üksikvooliku pikkus ei ole rohkem kui 20 m;

b)	hüdrantide surve on vähemalt 300 kPa ja

c)	kõikidel tekkidel on võimalik tekitada vähemalt 6 m pikkune veejuga.

Kui hüdrant paikneb kastis, peab selle välisküljel olema I liite joonisele 5 sarnane tulekustutusvooliku sümbol küljepikkusega vähemalt 10 cm.

4.   Keermestatud avadega või kraanidega hüdrandiventiilid peavad olema paigaldatud nii, et iga tulekustutusvoolikut on võimalik tuletõrjepumpade töötamise ajal lahti ühendada ja eemaldada.

5.   Siseruumide tulekustutusvoolikud peavad olema rullitud telgepidi kinnitatud rullidele.

6.   Tulekustutusseadmete materjalid peavad olema kas kuumuskindlad või sobivalt kaitstud rikkimineku eest kõrgel temperatuuril töötamisel.

7.   Torud ja hüdrandid peavad olema korraldatud nii, et külmumisvõimalus oleks välditud.

8.   Tulekustutuspumbad peavad:

a)	olema paigaldatud või asuma eri ruumides;

b)	olema käitatavad üksteisest sõltumatult;

c)	igaüks eraldi kõikidel tekkidel säilitama hüdrantide vajaliku surve ning saavutama veejoa nõutava pikkuse;

d)	olema paigaldatud ahtrivaheseinast eespool.

Tulekustutuspumpasid võib kasutada ka üldotstarbeliselt.

9.   Masinaruumides peab olema artikli 10.03b kohane püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteem.

10.   Kajutitega laevadel peab olema:

a)	kaks kompaktset hingamisaparaadikomplekti, mis vastavad Euroopa standardile EN 137: 1993 koos Euroopa standardile EN 136: 1998 vastavate täismaskidega;

b)	kaks varustusekomplekti, mis koosnevad vähemalt kaitseülikonnast, kiivrist, saabastest, kinnastest, kirvest, raudkangist, taskulambist ja ohutusnöörist, ning

c)	neli suitsupeakatet.

Artikkel 15.13

Ohutusmeetmed

1.   Reisilaevadel peab olema välja töötatud turvameetmete tagamise kord. Turvameetmete tagamise korras kirjeldatakse pardapersonali ja laevapere liikmete kohustusi järgmistes olukordades:

a)

avarii;

b)	tulekahju laevas;

c)	reisijate evakueerimine;

d)	inimene üle parda.

Arvestada tuleb seoses liikumispuudega isikutega võetavaid erimeetmeid.

Turvameetmete tagamise korra kohaselt peavad pardapersonal ja laevapere liikmed oma töökohtadel täitma erinevaid ülesandeid. Laevaperele antavad erijuhtnöörid peavad tagama, et ohu korral suletakse viivitamatult kõik uksed ja avad artiklis 15.02 nimetatud veetihedates vaheseintes.

2.   Turvameetmete tagamise kord hõlmab ohutuskava, milles on selgelt ja täpselt määratletud vähemalt:

a)	liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud alad;

b)	artikli 15.06 lõikes 8 osutatud pääseteed, avariiväljapääsud ning kogunemis- ja evakuatsioonialad;

c)	päästevarustus ja jollid;

d)	tulekustutid ja tulekustutus- ja survestatud sprinklersüsteemid;

e)	muud ohutusvahendid;

f)	artikli 15.08 lõike 3 punktis a osutatud häiresüsteem;

g)	artikli 15.08 lõike 3 punktides b ja c osutatud häiresüsteem;

h)	artikli 15.02 lõikes 5 osutatud vaheseinauksed ning nende juhtimiskohad, samuti artikli 15.02 lõigetes 9, 10 ja 13 ning artikli 15.03 lõikes 12 osutatud muud avad;

i)	artikli 15.11 lõikes 8 osutatud uksed;

j)	tulesiibrid;

k)	tulekahju häiresüsteem;

l)	avariijõujaam;

m)	ventilatsioonisüsteemi juhtimisüksused;

n)	ühendused maismaaga;

o)	kütusetorustike sulgurid;

p)	vedelgaasiseadmed;

q)	massiteavitussüsteemid;

r)	raadiotelefoniseadmed;

s)	esmaabipakid.

3.   Lõike 1 kohane turvameetmete tagamise kord ja lõike 2 kohane ohutusplaan peavad:

a)	olema nõuetekohaselt kontrollorgani pitseriga varustatud ja

b)	olema igal tekil sobivas kohas nähtavalt välja pandud.

4.   Reisijate tegevusjuhend peab olema välja pandud igas kajutis, samuti lihtsustatud ohutusplaan, mis sisaldab üksnes lõike 2 punktides a kuni f osutatud teavet.

See tegevusjuhend peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	hädaolukordade määratlemine — tulekahju, — üleujutuse, — üldise ohu korral;

b)	erinevate häiresignaalide kirjeldus;

c)	juhised: — pääseteede, — mida teha, — rahu säilitamise vajaduse kohta;

d)	juhised: — suitsetamise, — tule ja lahtise tule kasutamise, — akende avamise, — teatud varustuse kasutamise kohta.

See teave peab olema esitatud hollandi, inglise, prantsuse ja saksa keeles.

Artikkel 15.14

Reovee kogumise ja kõrvaldamise seadmed

1.   Reisilaevad peavad olema varustatud reoveekogumistankidega või asjakohaste reoveekäitlussüsteemidega.

2.   Reoveekogumistankid peavad olema piisava mahutavusega. Tankidel peab olema täituvust näitav seade. Tankide tühjendamiseks peavad olema pardapumbad ja torud, millega on võimalik reovett välja juhtida laeva mõlemalt küljelt. Peab olema võimalik läbi juhtida teiste laevade reovett.

Torudel peab olema Euroopa standardile 1306: 1996 vastav tühjendamisliide.

Artikkel 15.15

Teatavatele reisilavadele tehtavad erandid

1.   Alternatiivina artikli 15.03 lõigete 7 kuni 13 kohasele piisava püstuvuse tagamisele pärast vigastust peavad reisilaevad, mille pikkus ei ole üle 25 m ja millel on lubatud kanda kuni 50 reisijat, vastama järgmistele kriteeriumitele:

a)	pärast sümmeetrilist üleujutust ei tohi laeva sukeldumine ületada ujuvusvaru veeliini ja

b)	metatsentriline kõrgus GMR ei tohi olla väiksem kui 0,10 m.

Vajalik jääkujuvus peab olema tagatud asjakohase materjalivalikuga laevakere ehitamiseks või kindlalt laevakere külge kinnitatud eriti poorsete vahtujukitega. Laevadel pikkusega üle 15 m tuleb jääkujuvuse tagamiseks kombineerida ujukeid ja sektsioonideks jaotamist artiklis 15.03 sätestatud 1-sektsioonilise staatuse kohaselt.

2.   Lõike 1 kohaselt võib kontrollorgan lubada reisilaevadel väiksemaid kõrvalekaldeid artikli 15.06 lõike 3 punktis c ja lõike 5 punktis b osutatud puhaskõrgusest. Need kõrvalekalded ei tohi ületada 5 %. Kõrvalekallete puhul tuleb vastavad osad tähistada värviga.

3.   Erandina artikli 15.03 lõikest 9 ei pea o 2-sektsioonilist staatust omama reisilaevad pikkusega mitte üle 45 m, mis on mõeldud mitte rohkem kui 250 reisija veoks.

4.   (Välja jäetud)

5.   Kontrollorgan võib artiklis 10.04 sätestatud taotlusest loobuda reisilaevade puhul, mis on mõeldud maksimaalselt 250 reisijale ja mille pikkus ei ületa 25 m, juhul kui need on varustatud platvormiga, mis on laeva igast küljest juurdepääsetav ning paikneb otse veeliini kohal, võimaldades inimeste ohutut veest kättesaamist. Reisilavad võivad olla varustatud võrdväärsete paigaldistega, mis peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	seda paigaldist peab saama käsitseda üks inimene;

b)	lubatud on teisaldatavad paigaldised;

c)	paigaldised peavad asuma käitursüsteemide ohualast väljaspool ja

d)	laevajuhil peab olema võimalik tõhusalt sidet pidada paigaldise eest vastutava isikuga.

6.   Kontrollorgan võib artiklis 10.04 sätestatud taotlusest loobuda reisilaevade puhul, mis on sertifitseeritud maksimaalselt 600 reisijale ja mille pikkus ei ületa 45 m, juhul kui reisilaev on varustatud lõike 5 esimesele lausele vastava platvormiga, või võrdväärse paigaldisega, mis vastab lõike 5 teisele lausele. Lisaks sellele peab reisilaeval olema:

a)	kruvirool, tsükloidne sõukruvi või veepaiskur peakäiturina või

b)	peakäitursüsteem kahe käituriga või

c)	peakäitursüsteem ja vööritraster.

7.   Erandina artikli 15.02 lõikest 9 on reisilaevadel pikkusega mitte üle 45 m, millel ei ole lubatud vedada rohkem reisijaid, kui on laeva pikkus meetrites, lubatud laeva reisijatealas käsitsi juhitav ja ilma kaugjuhtimiseta vaheseinauks, mis vastab artikli 15.02 lõikele 5, kui

a)	laeval on üksnes üks tekk;

b)	selle ukse juurde pääseb otse tekilt ning see pole tekist kaugemal kui 10 m;

c)	ukseava alaserv on vähemalt 30 cm üle reisijateala põrandapinna ja

d)	mõlemas uksega eraldatud sektsioonis on pilsiveetaseme häiresüsteem.

8.   Reisilaevadel võib lõike 7 kohaselt ning erandina artikli 15.06 lõike 6 punktist c üks pääsetee läbida kambüüsi, kui on olemas ka teine pääsetee.

9.   Reisilaevadele, mille pikkus ei ületa 45 m, ei kohaldata järgmisi sätteid: artikli 15.01 lõike 2 punkti e, kui vedelgaasiseadmed on varustatud kohaste häiresüsteemidega, mis reageerivad tervisele ohtlikule CO kontsentratsioonile ja gaasi ja õhu potentsiaalselt ohtlikele segudele.

10.   Järgmisi sätteid ei kohaldata reisilaevadele pikkusega kuni 25 m:

a)	artikli 15.04 lõike 1 viimast lauset;

b)	artikli 15.06 lõike 6 punkti c kambüüsidele, kui on olemas teine pääsetee;

c)	artiklit 15.07.

11.   Kajutitega laevadel pikkusega mitte üle 45 m ei kohaldata artikli 15.12 lõiget 10 juhul kui igas kajutis on kergesti kättesaadav koide arvule vastav arv suitsupeakatteid.

15a. PEATÜKK

REISIPURJELAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

Artikkel 15a.01

II osa kohaldamine

Reisijateveoks kasutatavatele purjelaevadele kohaldatakse lisaks II osa sätetele ka käesoleva peatüki nõudeid.

Artikkel 15a.02

Teatavatele reisijateveoks mõeldud purjelaevadele tehtavad erandid

1.   Reisijateveoks mõeldud laevadele, mille LWL ei ületa 45 m ja mille maksimaalne lubatud reisijate arv ei ületa LWL täismeetrites, ei kohaldata järgmisi sätteid:

a)	artikli 3.03 lõiget 7 juhul, kui ankruid ei transpordita ankruklüüsi torudes;

b)	artikli 10.02 lõike 2 punkti d pikkuse osas;

c)	artikli 15.08 lõike 3 punkti a;

d)	artikli 15.15 lõike 9 punkti a.

2.   Lõike 1 erandina võib reisijate arvu suurendada kuni LWL 1,5kordse pikkuseni täismeetrites, kui purjed, taglastus ja tekivarustus seda võimaldavad.

Artikkel 15a.03

Püstuvusnõuded purjedega sõitvatele laevadele

1.   Artikli 15.03 lõike 3 kohase kallutusmomendi arvutamisel tuleb laeva raskuskeskme kindlaksmääramisel arvestada seesitud purjedega.

2.   Kui arvestatakse artikli 15.03 lõike 2 kohaselt kõiki koormustingimusi ning kasutatakse purjede standardseadet, et tohi tuulesurvest tekitatud kallutusmoment ületada kreeninurka 20°. Samal ajal:

a)	arvutamisel tuleb kasutada tuule püsisurvet 0,07 kN/m2,

b)	süvise ohutusvaru jääk peab olema vähemalt 100 mm ja

c)	jääkvabaparras ei tohi olla negatiivne.

3.   Staatilise püstuvuse püstuvusõlg peab

a)	saavutama oma maksimaalse väärtuse, kui kreeninurk on 25° või rohkem,

b)	olema vähemalt 200 millimeetrit, kui kreeninurk on 30° või rohkem,

c)	olema positiivne kreeninurga juures kuni 60°.

4.   Püstuvusõla all olev ala ei tohi olla väiksem kui

a)	0,055 mrad kuni 30°;

b)	0,09 mrad kuni 40° või nurga juures, mille puhul kaitsmata ava ulatub veepinnani ning mis on väiksem kui 40°.

Vahemikus

c)	30° ja 40° vahel või

d)	30° ja nurga vahel, mille puhul kaitsmata ava ulatub veepinnani ning mis on väiksem kui 40°

ei tohi see ala olla väiksem kui 0,03 mrad.

Artikkel 15a.04

Laevaehitus ja laevamehaanika alased nõuded

1.   Artikli 6.01 lõike 3 ja artikli 9.01 lõike 3 erandina peab varustus olema konstrueeritud püsivatele kreeninurkadele kuni 20°.

2.   Artikli 15.06 lõike 5 punkti a ja artikli 15.06 lõike 9 punkti b erandina võib kontrollorgan kuni 25 m pikkustel reisijate veoks mõeldud purjelaevadel lubada vähem kui 800 mm puhaslaiusega ühenduskoridore ja kajutitreppe. Siiski ei tohi nende puhaslaius olla vähem kui 600 mm.

3.   Artikli 15.06 lõike 10 punkti erandina võib kontrollorgan erijuhtudel lubada teisaldatavate kaitsereelingute kasutamist piirkondades, kus see on vajalik purjede seadmiseks.

4.   Artikli 15.07 tähenduses on purjed peakäitursüsteemiks.

5.   Artikli 15.15 lõike 7 punkti c erandina võib ukseava alumise serva kõrgust vähendada kuni 200 millimeetrini üle reisijateala põrandapinna. Pärast avamist peab uks sulguma ja lukustuma automaatselt.

6.   Kui purjede abil edasiliikuvas laevas on võimalik kasutada sõukruvi tühikäiku, peavad käitursüsteemi ohustatud osad olema kaitstud võimalike vigastuste eest.

Artikkel 15a.05

Taglasest üldiselt

1.   Taglase osad peavad olema korraldatud nii, et oleks välditud lubamatu hõõrdumine.

2.   Kui taglase eritüüpide jaoks on kasutatud muud materjali kui puit, peab see konstruktsioon tagama võrdväärse ohutustaseme käesolevas peatükis sätestatud mõõtmete ja tugevusväärtuste puhul. Tugevuse tõendamiseks

a)	tuleb teha tugevusarvutus või

b)	saada kinnitus piisava tugevuse kohta volitatud klassifikatsiooniühingult või

c)	dimensioneerimine peab toimuma tunnustatud reguleerivas raamistikus sätestatud menetluste kohaselt, näiteks Middendorf, Kusk-Jensen).

Kontrollorganile tuleb esitada tõendavad dokumendid.

Artikkel 15a.06

Mastidest ja peeledest üldiselt

1.   Kõik peeled peavad olema tehtud kõrgekvaliteetsest materjalist.

2.   Mastipuit peab olema:

a)	ilma tihedalt paiknevate oksakohtadeta;

b)	ilma maltspuiduta mastimõõdu ulatuses;

c)	võimalikult sirge tekstuuriga;

d)	sisaldama nii vähe kui võimalik väändunud kasvukohti.

3.   Kui valitud palk on pigimänd kvaliteeditasemega “puhas ja parem”, võib artiklites 15a.07 kuni 15a.12 esitatud tabelite mõõtusid vähendada 5 %.

4.   Kui mastide, marsstengide, raanukkide, poomide ja pukspriitide valmistamiseks kasutatakse mitteümara ristlõikega prusse, peavad need olema siiski võrdväärse tugevusega.

5.   Mastialused, mastipukid ja kinnitused tekil, põrandaplaatidel ning vöörtäävis või ahtris peavad olema tehtud nii, et need peaksid vastu neile rakenduvatele jõududele või kannaksid need jõud üle teistele konstruktsiooniosadele.

6.   Olenevalt laeva püstuvusest ja sellele rakenduvatest välisjõududest ning ka kasutada oleva purjepinna jaotumisest võib kontrollorgan käesolevas peatükis sätestatud mõõtude alusel lubada peelede ja kui see on asjakohane, siis taglase ristlõikemõõtmete vähendamist. Tõendamine peab toimuma artikli 15a.05 lõike 2 kohaselt.

7.   Kui laeva võnkumise/külgõõtsumise periood sekundites on väiksem kolmest neljandikust tema laiusest meetrites, tuleb järgmistes artiklites sätestatud mõõtmeid suurendada. Tõendamine peab toimuma artikli 15a.05 lõike 2 kohaselt.

8.   Artiklites 15a.07 kuni 15a.12 ja 15a.14 esitatud tabelite võimalikud vaheväärtused tuleb interpoleerida.

Artikkel 15a.07

Erisätted mastide kohta

1.   Puitmastid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Pikkus (*) (m)	Läbimõõt tekil (cm)	Läbimõõt saalingu kohal (cm)	Läbimõõt eeselkopis (cm)
10	20	17	15
11	22	17	15
12	24	19	17
13	26	21	18
14	28	23	19
15	30	25	21
16	32	26	22
17	34	28	23
18	36	29	24
19	39	31	25
20	41	33	26
21	43	34	28
22	44	35	29
23	46	37	30
24	49	39	32
25	51	41	33

Kui mastil on kaks raad, tuleb läbimõõtusid suurendada vähemalt 10 %.

Kui mastil on rohkem kui kaks raad, tuleb läbimõõtusid suurendada vähemalt 15 %.

Kui mastid on kinnitatud läbi teki, peab mastikanna läbimõõt olema vähemalt 75 % masti läbimõõdust tekitasandil.

2.   Mastikinnitused, mastivõrud, saalingud ja eeselkopid peavad olema piisava tugevusega dimensioneeritud ning kinnitatud.

Artikkel 15a.08

Erisätted marsstengide kohta

1.   Puidust tengid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Pikkus (**) (m)	Jala läbimõõt (cm)	Läbimõõt keskpikkusel (cm)	Läbimõõt kinnituse juures (***) (cm)
4	8	7	6
5	10	9	7
6	13	11	8
7	14	13	10
8	16	15	11
9	18	16	13
10	20	18	15
11	23	20	16
12	25	22	17
13	26	24	18
14	28	25	20
15	31	27	21

Kui tengi külge on kinnitatud nelinurksed purjed, tuleb tabelis esitatud mõõtmeid suurendada 10 %.

2.   Tengi ja masti ülekate peab olema võrdne vähemalt 10kordse tengi jala läbimõõduga.

Artikkel 15a.09

Erisätted pukspriitide kohta

1.   Puidust pukspriidid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Pikkus (****) (m)	Läbimõõt vöörtäävi kohal (cm)	Läbimõõt keskpikkusel (cm)
4	14,5	12,5
5	18	16
6	22	19
7	25	23
8	29	25
9	32	29
10	36	32
11	39	35
12	43	39

2.   Pukspriidi laeva sees oleva osa pikkus peab olema võrdne vähemalt pukspriidi neljakordse läbimõõduga vöörtäävi kohal.

3.   Pukspriidi esiotsa läbimõõt peab olema vähemalt 60 % pukspriidi läbimõõdust vöörtäävi kohal.

Artikkel 15a.10

Erisätted kliiverpoomide kohta

1.   Puidust kliiverpoomid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Pikkus (*****) (m)	2	3	4	5	6	7	8	9	10
Läbimõõt vöörtäävi kohal (cm)	7	10	14	17	21	24	28	31	35

2.   Kliiverpoomi esiotsa läbimõõt peab olema vähemalt 60 % kliiverpoomi läbimõõdust vöörtäävi kohal.

Artikkel 15a.11

Erisätted grootpoomide kohta

1.   Puidust grootpoomid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Pikkus (******) (m)	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14	15	16
Läbimõõt (cm)	14	15	16	17	18	20	21	23	24	25	26	27

2.   Läbimõõt pöörlivarda juures peab olema vähemalt 72 % tabelis esitatust.

3.   Läbimõõt soodinurga juures peab olema vähemalt 85 % tabelis esitatust.

4.   Mastist mõõtes peab suurim läbimõõt olema pikkuse kahe kolmandiku kohal.

5.   Kui:

a)	grootpoomi ja ahterliigi vaheline nurk on väiksem kui 65° ning peasoot on kinnitatud poominoka külge või

b)	soodi kinnituspunkt ei ole soodinurga kohal,

võib kontrollorgan vastavalt artikli 15a.05 lõikele 2 nõuda suuremat läbimõõtu.

6.   Kui purjepind on väiksem kui 50 m2, võib kontrollorgan lubada tabelis esitatud mõõtude vähendamist.

Artikkel 15a.12

Erisätted kahvlite kohta

1.   Puidust kahvlid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Pikkus (*******) (m)	4	5	6	7	8	9	10
Läbimõõt (cm)	10	12	14	16	17	18	20

2.   Kahvli toetamata pikkus ei tohi olla rohkem kui 75 %.

3.   Piikvalli kaheharulise kinnitustrossi purunemistugevus peab võrduma vähemalt 1,2kordse piikvalli purunemistugevusega.

4.   Kinnitustrossi maksimaalne tipunurk tohib olla 60°.

5.   Kui lõike 4 erandina on kinnitustrossi tipunurk suurem kui 60°, tuleb tõmbetugevus kohandada tekkida võivate jõududega.

6.   Kui purjepind on väiksem kui 50 m2, võib kontrollorgan lubada tabelis esitatud mõõtude vähendamist.

Artikkel 15a.13

Üldsätted seisevtaglase ja jooksevtaglase kohta

1.   Seisev- ja jooksevtaglas peavad vastama artiklites 15a.14 ja 15a.15 esitatud tugevusnõuetele.

2.   Terastrosside ühendused peavad olema:

a)	pleisitud,

b)	survehülssides või

c)	valuhülssides.

Pleisitud ühendused peavad olema kleeditud ja nende otsad peavad olema margitud.

3.   Silmpleisid peavad olema varustatud koussidega.

4.   Trossid peavad paiknema nii, et need ei tõkestaks läbipääse ja kajutitreppe.

Artikkel 15a.14

Erisätted seisevtaglase kohta

1.   Vöörtaagid ja vandid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Masti pikkus (********) (m)	11	12	13	14	15	16	17	18
Vöörtaagi tõmbetugevus (kN)	160	172	185	200	220	244	269	294
Vantide tõmbetugevus (kN)	355	415	450	485	525	540	630	720
Vanditrosside ja -köite arv küljel	3	3	3	3	3	3	4	4

2.   Paktaagid, tengid, pudinkliivritaagid, kliiverpoomid ja pukspriidi vandid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Masti pikkus (*********) (m)	<13	13-18	>18
Paktaagi tõmbetugevus (kN)	89	119	159
Tengi tõmbetugevus (kN)	89	119	159
Tengi pikkus (m)	<6	6-8	>8
Pudinkliivritaagi tõmbetugevus (kN)	58	89	119
Kliiverpoomi pikkus (m)	<5	5-7	>7
Pukspriidi vantide tõmbetugevus (kN)	58	89	119

3.   Eelistada tuleks trossitüüpi 6 × 7 FE tugevusklassiga 1550 N/mm2. Alternatiivina võib kasutada sama tugevusklassiga trossitüüpe 6 × 36 SE või 6 × 19 FE. Trossitüübi 6 × 19 suurema elastsuse tõttu tuleb tabelis esitatud tõmbetugevusi suurendada 10 %. Muude trossitüüpide kasutamine on lubatud, kui neil on võrdväärsed omadused.

4.   Jäiga seisevtaglase kasutamisel tuleb tabelis esitatud tõmbetugevusi suurendada 30 %.

5.   Taglase juures võib kasutada üksnes heakskiidetud harke, ringaasasid ja polte.

6.   Polte, harke, ringaasasid ja kruvitalrepeid peab saama nõuetekohaselt fikseerida.

7.   Veetaagi tõmbetugevus peab olema vähemalt 1,2kordne vastava kliivritaagi või pudinkliivritaagi tõmbetugevusega võrreldes.

8.   Kui laeva mahtveeväljasurve on vähem kui 30 m3, võib kontrollorgan lubada tabelis toodud tõmbetugevuste vähendamist järgmiselt:

Veeväljasurve jagatuna mastide arvuga (m3)	Vähendamine (%)
>20 kuni 30	20
>10 kuni 20	35
< 10	60

Artikkel 15a.15

Erisätted jooksevtaglase kohta

1.   Jooksevtaglase jaoks tuleb kasutada kunstkiudtrosse või terastrosse. Jooksevtaglase minimaalne tõmbetugevus ja läbimõõt peab sõltuvalt purjepinnast vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Jooksevtaglase liik	Trossi materjal	Purjepind (m2)	Minimaalne tõmbetugevus (kN)	Trossi läbimõõt (mm)
Taakpurje vall	Terastraat	kuni 35	20	6
		> 35	38	8
	Kunstkiud (polüpropeen-PP)	Trossi läbimõõt vähemalt 14 mm ja üks plokisiiv iga 25 m2 või selle osa kohta
Kahvelpurje vall Topipurje vall	Terastraat	kuni 50	20	6
		> 50 kuni 80	30	8
		> 80 kuni 120	60	10
		>120 kuni 160	80	12
	Kunstkiud (PP)	Trossi läbimõõt vähemalt 18 mm ja üks plokisiiv iga 30 m2 või selle osa kohta
Taakpurje soodid	Kunstkiud (PP)	kuni 40	14
		> 40	18
	Kui purjepinda on üle 30 m2, peavad soodid töötama talidena või peab neid saama käitada vintsiga.
Kahvel- ja topipurje soodid	terastraat	< 100	60	10
		100 kuni 150	85	12
		> 150	116	14
		Topipurje terassootidel peavad alumised otsad olema elastsest materjalist
	Kunstkiud (PP)	Trossi läbimõõt vähemalt 18 mm ja vähemalt kolm plokisiivi. Kui purjepinda on rohkem kui 60 m2, siis üks plokisiiv iga 20 m2 kohta

2.   Jooksevtaglasel, mis on osa seisevtaglasest, peab olema vastavale taagile või vantidele vastav tõmbetugevus.

3.   Kui on kasutatud teisi materjale kui lõikes 1 osutatud, peavad need vastama lõike 1 tabelis esitatud tõmbetugevustele.

Ei tohi kasutada polüeteenist trosse.

Artikkel 15a.16

Kinnitused ja taglase osad

1.   Kui kasutatakse kunstkiust või terasest trosse, peavad plokisiivid (mõõdetuna trossi tsentrist trossi tsentrini) vastama järgmistele miinimumnõuetele:

Terastross (mm)	6	7	8	9	10	11	12
Kunstkiud (PP)	16	18	20	22	24	26	28
Plokisiiv (mm)	100	110	120	130	145	155	165

2.   Erandina lõikest 1 võib trossisiivi läbimõõt olla võrdne terastrossi kuuekordse läbimõõduga, kui terastross ei jookse pidevalt üle siivi.

3.   Kinnituste (näiteks hargid, aaspoldid, kruvitalrepid, silmplaadid, poldid, võrud ja seeklid) tõmbejõud peab olema võrdne nende külge kinnitatud seisev- või jooksevtaglasega.

4.   Taakide ning pütingvantide kinnitused peavad olema konstrueeritud nii, et nad peaksid vastu neile rakenduvatele jõududele.

5.   Taagi või vandi iga aasa külge võib kinnitada vaid ühe seekli.

6.   Purjevallide ja topenantide plokid peavad olema tugevasti kinnitatud masti külge ning selleks kasutatavad pöörlevad kinnitushargid peavad olema heas töökorras.

7.   Aaspoltide, klampide, naaglite ja naagelpinkide kinnitused peavad olema konstrueeritud nii, et need peaksid vastu neile rakenduvatele jõududele.

Artikkel 15a.17

Purjed

1.   Peab olema tagatud purjede lihtne, kiire ja ohutu koristamine.

2.   Purjepind peab olema sobiv laevatüübile ja veeväljasurvele.

Artikkel 15a.18

Seadmed

1.   Laevadel, millel on kliiverpoom või pukspriit, peab olema kliivrivõrk ning piisav arv sobivaid hoide- ja pingutusseadmeid.

2.   Lõike 1 kohase varustuse võib ära jätta, kui kliiverpoom või pukspriit on varustatud käeaasaga ja jalatrossiga, mis on piisavalt dimensioneeritud pardal kasutatavate ohutusrakmete kinnitamiseks.

3.   Taglastusega töötamiseks peab olema pootsmanitool.

Artikkel 15a.19

Katsetamine

1.   Kontrollorgan peab kontrollima taglastust iga 2,5 aasta jooksul. Katsed peavad hõlmama vähemalt järgmist:

a)	purjed, kaasa arvatud külje- ja ahterliigid, soodinurgad ja rehvlüüversid;

b)	mastide ja teiste peelede seisukord;

c)	seisev- ja jooksevtaglase seisukord koos trossiühendustega;

d)	purjede kiireks ja ohutuks koristamiseks kasutatavad seadmed;

e)	purjevallide ja topenantide plokkide turvaline kinnitamine;

f)	mastipukkide kinnitamine ja seisev- ning jooksevtaglase muud laeva küljes olevad kinnituspunktid;

g)	purjede seadmiseks kasutatavad vintsid;

h)	muud purjetamise jaoks vajalikud seadmed, nagu näiteks sverdid ning nende kasutamiseks vajalik varustus;

i)	peelede, jooksev- ja seisevtaglase ning purjede hõõrdumise takistamiseks võetavad meetmed;

j)	artikli 15a.18 kohane varustus.

2.   Masti tekki läbivat ja tekialust osa tuleb kontrollida kontrollorgani poolt määratud ajavahemike järel, kuid mitte harvemini kui kõikide artiklis 2.09 osutatud regulaarkontrollide käigus. Selleks tuleb mast välja võtta.

3.   Pardal peab olema tunnistus viimase kontrolli kohta, mille on väljastanud, kuupäevastanud ja allkirjastanud kontrollorgan.

16. PEATÜKK

PUKSIIRIS VEETAVA, TÕUGATAVA VÕI PARRAS-PARDAGA HAALATAVA KOOSSEISU OSAKS OLEVATELE VEESÕIDUKITELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

Artikkel 16.01

Tõukurpuksiiriks sobivad veesõidukid

1.   Tõukurpuksiiridena kasutatavatel veesõidukitel peavad olema sobivad tõukeseadmed. Need peavad olema konstrueeritud ja varustatud nii, et:

a)	laevaperel oleks võimalik lihtsalt ja ohutult üle minna ühendusseadme abil ühendatud tõugatavale veesõidukile;

b)	neil oleks võimalik võtta kindel asend ühendatud veesõidukite suhtes;

c)	takistada veesõidukite omavahelist liikumist.

2.   Kui veesõidukid on omavahel ühendatud trosside abil, peab tõukurpuksiir olema varustatud vähemalt kahe erivintsiga või samaväärsete ühendusseadmega trosside pingutamiseks.

3.   Ühendusseadmed peavad võimaldama moodustada tõugatava veesõidukiga jäika koostu.

Kui koosseis koosneb tõukurpuksiirist ja ühest tõugatavast veesõidukist, peab ühendusseade võimaldama juhitavat liigendühendust. Vajalikud ajamid peavad lihtsalt vastu võtma ülekantava jõu ning neid peab saama kergesti ja ohutult kontrollida. Artikleid 6.02 kuni 6.04 tuleb sellistele ajamitele kohaldada mutatis mutandis.

4.   Artikli 3.03 lõike 1 punktis a osutatud põrkevaheseina võib tõukurlaevadel ära jätta.

Artikkel 16.02

Tõugatavaks sobivad veesõidukid

1.   Järgnevat ei kohaldata ilma roolisüsteemita, eluruumideta, masina- või katlaruumita lihtritele.

a)	peatükke 5–7 ja 12,

b)	artikli 8.08 lõikeid 28, artiklit 10.02 ja artikli 10.05 lõiget 1.

Kui roolisüsteemid, eluruumid, masina- või katlaruumid on olemas, kohaldatakse neile käesoleva lisa asjakohaseid nõudeid.

2.   Lisaks peavad praamkonteinerid, mille pikkus L ei ületa 40 m, vastama järgmistele nõuetele:

a)	artiklis 3.03 osutatud põrkevaheseinu ei nõuta, kui praamkonteineri esikülg on suuteline vähemalt 2.5 tundi taluma koormust, mis on ette nähtud samasuguse süvisega ning volitatud klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt ehitatud siseveelaevade põrkevaheseintele,

b)	erandina artikli 8.08 lõike 1 nõuetest ei pea raskesti ligipääsetavad topeltpõhjaga sektsioonid olema äravooluga, kui nende maht ei ületa 5 % praamkonteineri veeväljasurvest lastitud laeva suurima lubatud süvise juures.

3.   Ohutuks ühendamiseks teise veesõidukiga peab tõugatav veesõiduk olema varustatud ühendusseadmetega.

Artikkel 16.03

Parras-pardaga haalatava koosseisu liigutamiseks sobivad veesõidukid

Parras-pardaga haalatavat koosseisu liigutavad veesõidukid peavad olema varustatud pollaritega või võrdväärsete seadistega, mis oma arvu ja korralduse tõttu võimaldavad koosseisu ohutult ühendada.

Artikkel 16.04

Koosseisus pukseeritavateks sobivad veesõidukid

Parras-pardaga koostatud koosseisus pukseeritavad veesõidukid peavad olema varustatud ühendusseadmetega, pollaritega või võrdväärsete seadistega, mis oma arvu ja korralduse tõttu võimaldavad koosseisu ohutul viisil ühendada.

Artikkel 16.05

Pukseerimiseks sobivad veesõidukid

1.   Pukseerimiseks sobivad veesõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	pukseerimisseadmed peavad olema paigutatud nii, et nende kasutamine ei vähenda laeva, laevapere või kauba ohutust;

b)	vedur- ja tõukurlaevad peavad olema varustatud pukseerimiskonksuga, mida peab saama roolikambrist ohutult vabastada; seda nõuet ei kohaldata, kui ümberminekut takistab konstruktsioon või muu varustus;

c)	pukseerimisseadmeteks peavad olema vintsid või pukseerimiskonks. Pukseerimisseadmed peavad asuma eespool sõukruvi tasapinda. Neid nõudeid ei kohaldata kruvirooliga või tsükloidsete sõukruvidega juhitavatele veesõidukitele;

d)

erandina punktis c sätestatud nõudmistest piisab veesõidukitel, mis liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt annavad liikurlaevadele üksnes pukseerimisabi, sellisest pukseerimisseadmest nagu pollarid või mõnest muust samaväärsest seadmest. Punkti b kohaldatakse mutatis mutandis;

e)	kui pukseerimistrossid võivad laeva ahtri külge kinni jääda, peavad laeval olema trossipüüduritega kõrvalekallutusvõrud.

2.   Veesõidukeid, mille pikkus L ületab 86 m, ei ole lubatud pukseerida allavoolu.

Artikkel 16.06

Koosseisude navigeerimiskatsed

1.   Tõukurpuksiiridele või liikurlaevadele jäigalt ühendatud koosseisu tõukamise loa andmiseks ning selle loa ühenduse tunnistusele märkimiseks peab pädev asutus otsustama, millised tõugatavad koosseisud katsetamiseks esitatakse ja ta peab läbi viima navigeerimiskatsed loa saamiseks esitatud koosseisu selle koostuga (nende koostudega), mis on tema arvates kõige ebasoodsam (ebasoodsamad). Nimetatud koosseis peab vastama artiklites 5.02–5.10 esitatud nõuetele.

Kontrollorgan peab kontrollima, kas 5. peatükis nõutud manöövrite käigus säilib kõikide koosseisu kuuluvate veesõidukite vaheline jäik ühendus.

2.   Kui lõikes 1 osutatud katsete ajal on laevadel, mida kas tõugatakse või parras-pardaga haalatakse, sellised eriseadmed, nagu näiteks roolisüsteem, käiturüksused või manööverdusseadmed, või artiklitega 5.02–5.10 vastavuse saavutamiseks vajalikud liigenditega ühendusseadmed, tuleb koosseisu liigutava veesõiduki ühenduse tunnistusele märkida järgmised andmed: nimetatud eriseadmetega varustatud veesõidukite ühendusviis, asend, nimi ja ametlik number.

Artikkel 16.07

Kanded ühenduse tunnistusele

1.   Kui veesõiduk on ette nähtud koosseisu pukseerimiseks või koosseisus pukseeritavaks, tuleb tema vastavus artiklites 16.01–16.06 sätestatud asjakohastele nõuetele kanda ühenduse tunnistusele.

2.   Koosseisu pukseeriva veesõiduki ühenduse tunnistusele tuleb märkida:

a)	lubatud koosseisud ja koostamisviisid;

b)	ühendamise liigid;

c)	ette nähtud suurimad ühendusjõud ja

d)	kui see on asjakohane, siis ühendustrosside minimaalne tõmbetugevus pikisuunalises ühenduses ning trossipooli arv.

17. PEATÜKK

UJUVMEHHAMNISMIDELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

Artikkel 17.01

Üldnõuded

Ujuvmehhanismide ehitamisele ja varustusele kohaldatakse peatükke 3, 7-14 ja 16. Käituritega varustatud ujuvmehhanismid peavad vastama ka peatükkide 5 ja 6 nõuetele. Käiturüksusi, mis võimaldavad vaid lühikesi haalamistoiminguid, ei loeta veesõiduki käiturseadmeteks.

Artikkel 17.02

Erandid

1.   Kontrollorgan võib lubada erandeid järgmistest nõuetest:

a)	artikli 3.03 lõikeid 1–2 tuleb kohaldada mutatis mutandis;

b)	artiklit 7.02 tuleb kohaldada mutatis mutandis;

c)	artikli 12.02 lõike 5 teises lauses sätestatud maksimaalseid helirõhutasemeid võib ületada ujuvmehhanismide jõuülekandeseadmete töötamise ajal, kui öösel keegi töötajatest laevas ei maga;

d)	erandeid võib teha muudest konstruktsiooni, jõuülekandeseadmeid või varustust puudutavatest nõuetest, kui igal nimetatud juhul on tagatud võrdväärne ohutus.

2.   Kontrollorgan võib mitte nõuda järgmiste nõuete kohaldamist:

a)

artikli 10.01 lõiget 1 ei kohaldata, kui ujuvmehhanismi käitamise ajal on võimalik seda ohutult ankurdada tööankru või vaiade abil. Siiski peab oma käituriga ujuvmehhanismidel olema vähemalt üks artikli 10.01 lõike 1 nõuetele vastav ankur, mille empiiriline tegur k võrdub 45ga ning T jaoks on võetud väikseim kõrgus;

b)	artikli 12.02 lõike 1 lause teine osa: kui eluruume on elektri abil võimalik piisavalt valgustada.

3.   Lisaks kohaldatakse ka järgmist:

a)	artikli 8.08 lõike 2 teises lauses peab pilsipump olema mootoriga käitatav;

b)	artikli 8.10 lõikes 3 võib müra ületada 65 dB(A) 25 m külgkaugusel mis tahes ujuvmehhanismi küljest, kui jõuülekandeseade töötab;

c)	artikli 10.03 lõikes 1on nõutav vähemalt üks teisaldatav lisakustuti, kui tekile on paigaldatud töötav jõuülekandeseade, mis ei ole püsivalt laeva külge kinnitatud;

d)	artikli 14.02 lõige 2 hõlmab lisaks majapidamises kasutatavatele vedelgaasiseadmetele ka muid vedelgaasiseadmed. Need seadmed ning nende tarvikud peavad vastama ühe liikmesriigi nõuetele.

Artikkel 17.03

Täiendavad nõuded

1.   Ujuvmehhanismid, mis nende käitamise ajal on mehitatud, peavad olema varustatud üldhäireseadmega. Häiresignaal peab olema selgesti eristatav teistest signaalidest ning eluruumides ja töökohtades peab selle helirõhk olema vähemalt 5 dB(A) võrra kõrgem suurimast kohalikust helirõhutasemest. Häiret peab saama anda roolikambrist ja põhitöökohtadelt.

2.   Töötavad seadmed peavad olema piisava tugevusega, et pidada vastu neile rakenduvatele koormustele ning need peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/37/EÜ masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (15).

3.   Püstuvus (vastupidavus tasakaalust väljaviimisele) ja tööseadmete ning kui see on asjakohane, siis ka nende tarvikute tugevus peab olema selline, et need suudaksid vastu pidada jõududele, mis tulenevad ujuvmehhanismi eeldatavast kreenist, diferendist ja liikumisest.

4.   Kui lasti tõstetakse tõsteseadmete abil, peab tekipaneelidel ja juhtimispunktides olema nähtaval kohal teave püstuvuse ja tugevuse abil tuletatud suurima lubatud koormuse kohta. Kui täiendavate ujukite ühendamisega on võimalik tõstevõimet suurendada, peavad olema selgelt märgitud lubatud väärtused niihästi lisaujukite kasutamise korral kui ka ilma nendeta.

Artikkel 17.04

Süvise ohutusvaru jääk

1.   Erandina käesoleva lisa artiklist 1.01 tähendab süvise ohutusvaru jääk käesolevas peatükis lühimat vertikaalset vahemaad veepinna ning ujuvmehhanismi kõige alumise osa vahel, millest alates ujuvmehhanism ei ole enam artikli 17.07 lõikes 4 osutatud momentidest tulenevat kreeni ja diferenti arvestades veetihe.

2.   Süvise ohutusvaru jääk on iga pritsme- ja ilmastikukindla ava puhul artikli 17.07 lõike 1 kohaselt piisav, kui see on vähemalt 300 mm.

3.   Aval, mis ei ole pritsme- ja ilmastikukindel, peab süvise ohutusvaru jääk olema vähemalt 400 mm.

Artikkel 17.05

Jääkvabaparras

1.   Erandina käesoleva lisa artiklist 1.01 tähendab jääkvabaparras käesolevas peatükis lühimat vertikaalset vahemaad veepinna ning teki pealispinna serva vahel, arvestades artikli 17.07 lõikes 4 osutatud momentidest tulenevat kreeni ja diferenti.

2.   Jääkvabaparras on artikli 17.07 lõike 1 kohaselt piisav, kui see on vähemalt 300 mm.

3.   Jääkvabaparrast võib vähendada, kui kõikide artikli 17.08 nõuete täitmine on tõendatud.

4.   Kui ujuki kuju erineb märgatavalt pontooni omast, nagu näiteks silindrikujuliste ujukite puhul, või kui ujuki ristlõikel on rohkem kui neli külge, võib kontrollorgan nõuda või lubada lõikest 2 erinevat vabaparrast. Seda kohaldatakse ka mitmest ujukist koosnevatele ujuvmehhanismidele.

Artikkel 17.06

Kallutuskatse

1.   Artiklitele 17.07 ja 17.08 vastav püstuvuse tunnustamine peab põhinema nõuetekohaselt läbiviidud kallutuskatsel.

2.   Kui kallutuskatse ajal pole võimalik piisavaid kreeninurki saavutada või kui kallutuskatse tekitab põhjendamatuid tehnilisi raskusi, võib selle asendada laeva raskuskeskme ja kaalu arvutustega. Kaaluarvutusi kontrollitakse süvise mõõtmise abil, kusjuures erinevus ei tohi olla rohkem kui ± 5 %.

Artikkel 17.07

Püstuvuse tunnustamine

1.   Jääkvabaparda ja süvise ohutusvaru jäägi piisavuse tunnustamisel tuleb arvestada töötavale jõuülekandeseadmele laeva teel olles rakenduvaid koormusi. Selleks ei tohi diferendi ja kreeni summa ületada 10° ja ujuki põhi ei tohi veest välja kerkida.

2.   Püstuvuse tunnustamine hõlmab järgmisi andmeid ja dokumente:

a)	ujukite ja töötavate jõuülekandeseadmete mastaapjoonis ning püstuvuse tunnustamiseks vajalikud üksikasjalikud andmed, nagu näiteks tankide sisu, avad laeva sisemusse pääsemiseks;

b)	hüdrostaatilised andmed ja graafikud;

c)	püstuvusõla staatilise püstuvuse graafikud lõikes 5 allpool või artiklis 17.08 nõutud ulatuses;

d)	töötingimuste kirjeldus koos vastavate andmetega kaalu ja raskuskeskme kohta, sealhulgas ka lastimata seisundis ning seadmete seisund transpordi ajal;

e)	kreeni-, diferendi- ja püstuvusmomentide arvutamine koos diferendi- ja kreeninurkade ning vastava jääkvabaparda ja süvise ohutusvaru jäägi esitamisega;

f)	arvutustulemuste kokkuvõte koos töö- ja maksimaalkoormuste piirväärtuste esitamisega.

3.   Püstuvuse tunnustamine peab põhinema vähemalt järgmistel koormuseeldustel:

a)	põhjasüvendajate poolt süvenduse käigus käsitletavate materjalide erikaalud — liiv ja kruus: 1,5 t/m3, — väga märg liiv: 2,0 t/m3, — pinnas, keskmiselt: 1,8 t/m3, — vee ja liiva segu torujuhtmeis; 1,3 t/m3;

b)	greifersüvendajate puhul tuleb punktis a esitatud väärtusi suurendada 15 %;

c)	hüdrauliliste põhjasüvendajate puhul tuleb hinnata ka nende maksimaalset tõstejõudu.

4.1   Püstuvuse tunnustamine peab hõlmama järgmisi momenditekitajaid:

a)

last;

b)	konstruktsiooni asümmeetria;

c)	tuulesurve;

d)	iseliikuvate ujuvmehhanismide kursi muutmine sõidu ajal;

e)	ristvool, kui see on vajalik;

f)	ballast ja pardavarud;

g)	tekilast ja vajadusel veos;

h)	vedelike vabapinnad;

i)	inertsjõud;

j)	muud mehaanilised seadmed.

Koos mõjuda võivad momendid tuleb kokku liita.

4.2   Tuulesurvemoment arvutatakse välja järgmise valemi abil:

kus:

c	=	kujust olenev resistentsustegur; Karkassidel c = 1,2 ja massiivsest materjalist sektsioonide piimidel c = 1,6. Mõlema väärtuse puhul arvestatakse tuulepuhanguid. Kogu kontuurjoonega ümbritsetud karkassipindala tuleb pidada tuulele avatud välispinnaks;
pw	=	tuule erisurve; see tuleb võtta muutumatult 0,25 kN/m2;
A	=	purjesuspind suurima süvise veejoone tasandi korral ruutmeetrites;
lw	=	purjesuspinna A raskuskeskme kaugus suurima süvise veetasandist meetrites.

4.3   Liikumise ajal kursimuutusest tekkinud momentide määramiseks iseliikuvatel ujuvmehhanismidel lõike 4.1 punkti d kohaselt kasutatakse artikli 15.03 lõikes 6 esitatud valemit.

4.4   Lõikes 4.1 punktile e vastavat ristvoolust tulenevat momenti arvestatakse vaid ujuvmehhanismide puhul, mis on töötamise ajaks ankurdatud või kinnitatud silda risti voolusuunaga.

4.5   Lõike 4.1 punkti f kohasest vedelballastist ja vedelpardavarudest tulenevate momentide arvutamisel tuleb kindlaks määrata tankide kõige viimane täitemaht, mis püstuvuse seisukohalt on veel positiivne ning vastavat momenti tulebki arvutustes kasutada.

4.6   Lõike 4.1 punktile i vastavat inertsjõududest tingitud momenti tuleb nõuetekohaselt arvestada, kui on tõenäoline, et koormuse ja töötava jõuülekandeseadme liikumine võivad mõjutada püstuvust.

5.   Vertikaalsete külgseintega ujukite püstuvusmoment arvutatakse välja järgmise valemi abil:

Ma = 10 · D · · sin φ [kNm]

kus:

	=	metatsentriline kõrgus meetrites;
φ	=	kreeninurk kraadides.

Seda valemit kohaldatakse kreeninurkadele kuni 10° või kreeninurkadele seni kuni need vastavad tekiserva sukeldumisele või põhjaserva veepinnale ulatumisele, otsustav on kõige väiksem nurk. Valemit võib kohaldada kaldus külgseintele kuni kreeninurgani 5; samuti tuleb kohaldada lõigetes 3 ja 4 sätestatud piirtingimusi.

Kui ujuki(ujukite) erikuju sellist lihtsustamist ei võimalda, on nõutavad lõike 2 punkti c kohased püstuvusõla graafikud.

Artikkel 17.08

Püstuvuse tunnustamine vähendatud jääkvabaparda puhul

Kui kasutatakse artikli 17.05 lõike 3 kohast vähendatud jääkvabaparrast, tuleb kõikide töötingimuste puhul tõendada et:

a)	pärast vedelike vabapindadega korrigeerimist metatsentriline kõrgus ei ole vähem kui 0,15 m;

b)

kreeninurkade puhul 0–30° on püstuvusõlg vähemalt h = 0,30 – 0,28 · φn [m] φn on kreeninurk, millest alates püstuvusõla kõvera väärtused on negatiivsed (püstuvusvahemik); see ei tohi olla väiksem kui 20° või 0,35 rad ning seda ei arvestata valemis üle 30° või 0,52 rad puhul, kus jn ühikuks on radiaan (rad) (1° = 0,01745 rad);

c)	diferendi ja kreeninurkade summa ei ületa 10°;

d)	säilib artikli 17.04 nõuetele vastav süvise ohutusvaru jääk;

e)	säilib jääkvabaparras vähemalt 0,05 m;

f)	kreeninurkade puhul 0°-30° on jääkpüstuvusõlg vähemalt h = 0,20 – 0,23° φn [m] kus φn on kreeninurk, millest alates püstuvusõla kõvera väärtused on negatiivsed, seda ei arvestata valemis rohkem kui 30° või 0,52 rad puhul.

Jääkpüstuvusõlg on püstuvusõla kõvera ja kallutusõla kõvera vaheline suurim erinevus kui kreen on 0° ja 30° vahel. Kui vesi ulatub laeva siseruumidesse avaneva avani väiksema kreeninurga puhul kui see, mis vastab kahe kõvera maksimaalsele erinevusele, tuleb arvesse võtta sellele kreeninurgale vastavat õlga.

Artikkel 17.09

Lastimärgid ja süviseskaalad

Lastimärgid ja süviseskaalad peavad olema peale kantud artiklite 4.04 ja 4.06 kohaselt.

Artikkel 17.10

Ujuvmehhanismid, millele ei nõuta püstuvuse tunnustamist

1.   Artiklite 17.04–17.08 kohaldamist ei nõuta ujuvmehhanismidele:

a)	millel töötavad seadmed ei mõjuta ujuvmehhanismi kreeni ega diferenti;

b)	mille raskuskeskme igasugune nihe on põhjendatult välistatav.

2.   Kuid

a)	suurimal koormusel peab nende süvise ohutusvaru olema vähemalt 300 mm ja vabaparras vähemalt 150 mm;

b)	avade puhul, mida ei saa pritsmekindlalt ja veetihedalt sulgeda, peab süvise ohutusvaru jääk olema vähemalt 500 mm.

18. PEATÜKK

ERINÕUDED, MIDA KOHALDATAKSE TÖÖKOHAL KASUTAMISEKS MÕELDUD VEESÕIDUKITELE

Artikkel 18.01

Käitamistingimused

V lisa I või II osas osutatud ühenduse tunnistuses määratletud veesõidukid, mis on mõeldud töökohas kasutamiseks, tohivad väljaspool töökohta sõita üksnes tühimassiga; see piirang peab olema märgitud ühenduse tunnistusele.

Seetõttu peab üksnes töökohtades kasutamiseks mõeldud veesõidukitel olema pädeva asutuse väljastatud tunnistus, millel on näidatud tööde kestus ning nende töökohtade geograafilised piirid, kus veesõidukit on lubatud kasutada.

Artikkel 18.02

II osa kohaldamine

Kui käesolevas peatükis ei ole teisiti määratud, peab töökohtades kasutamiseks mõeldud veesõidukite konstruktsioon ja varustus vastama II osa peatükkidele 3-14.

Artikkel 18.03

Erandid

1.

a) Artikli 3.03 lõiget 1 tuleb kohaldada mutatis mutandis; b) peatükke 5 ja 6 tuleb kohaldada mutatis mutandis, kui laeval on oma käitur; c) artikli 10.02 lõike 2 punkte a ja b tuleb kohaldada mutatis mutandis; d) kontrollorgan võib teha erandeid muudest konstruktsiooni, korraldust ja varustust puudutavatest nõuetest, kui igal nimetatud juhul on tagatud võrdväärne ohutus.

2.   Kontrollorgan võib mitte nõuda järgmiste nõuete kohaldamist:

a)	artikli 8.06 lõiked 2–8, kui laevapere pardalolek ei ole nõutav;

b)

artikli 10.01 lõiked 1 ja 3, kui töökohas kasutamiseks mõeldud veesõidukit on võimalik ohutult ankurdada tööankrute või vaiade abil. Siiski peab oma käituriga ujuvmehhanismidel olema vähemalt üks artikli 10.01 lõike 1 nõuetele vastav ankur, mille empiiriliseks teguriks k on võetud 45 ning T on väikseimaks kõrguseks;

c)	artikli 10.02 lõike 1 punkt c, kui töökohal kasutamiseks mõeldud veesõidukil ei ole oma käiturit.

Artikkel 18.04

Süvise ohutusvaru ja vabaparras

1.   Kui töökohas kasutamiseks mõeldud veesõidukit kasutatakse jäätmekogumis- või punkerpraamina, peab süvise ohutusvaru väljaspool trümmipiirkonda olema vähemalt 300 mm ja vabaparras peab olema vähemalt 150 mm. Kontrollorgan võib lubada väiksemat vabaparrast, kui arvutustega on tõendatud, et püstuvus on piisav lastile erikaaluga 1,5 t/m3 ning et ükski teki serv ei ulatu veeni. Arvesse tuleb võtta vedellasti mõju.

2.   Artiklite 4.01 ja 4.02 sätteid tuleb kohaldada mutatis mutandis nendele töökohtadel kasutamiseks mõeldud veesõidukitele, mis ei ole hõlmatud lõikega 1. Kontrollorgan võib ette näha eespool sätestatust erinevad süvise ohutusvaru ja vabaparda väärtused.

Artikkel 18.05

Jollid

Töökohtadel kasutamiseks mõeldud veesõidukitel ei pea olema jolli, kui:

a)	neil ei ole käiturit või

b)	joll on töökohal kusagil mujal kättesaadav.

See erand peab olema märgitud ühenduse tunnistusele.

19. PEATÜKK

AJALOOLISTELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

(välja jäetud)

19a. PEATÜKK

KANALIPARGASTELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

(välja jäetud)

19b. PEATÜKK

4. TSOONI VEETEEDEL SÕITVATELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

Artikkel 19b.01

4. peatüki kohaldamine

1.   Artikli 4.01 lõigete 1 ja 2 erandina võib 4. tsooni veeteedel sõitvate veesõidukite uste ja avade süvise ohutusvaru, välja arvatud trümmiluukide oma, vähendada järgmiselt:

a)	pritsme- ja ilmastikukindlalt suletavate avade puhul kuni 150 mm;

b)	avade puhul, mida ei saa pritsme- ja ilmastikukindlalt sulgeda, kuni 200 mm.

2.   Artikli 4.02 erandina võib 4. tsooni veeteedel sõitvate veesõidukite minimaalne vabaparras olla 0 mm, kui lõikele 1 vastavast süvise ohutusvarust peetakse kinni.

20. PEATÜKK

MERELAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

(välja jäetud)

21. PEATÜKK

LÕBUSÕIDULAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

Artikkel 21.01

Üldnõuded

Lõbusõidulaevade konstruktsioonile ja varustusele kohaldatakse üksnes artikleid 21.02 ja 21.03.

Artikkel 21.02

II osa kohaldamine

1.   Lõbusõidulaevad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	3. peatüki   artikkel 3.01, artikli 3.02 lõike 1 punkt a ja lõige 2, artikli 3.03 lõike 1 punkt a ja lõige 6 ning artikli 3.04 lõige 1;

b)	5. peatükk;

c)	6. peatüki   artikli 6.01 lõige 1 ja artikkel 6.08;

d)	7. peatüki   artikli 7.01 lõiked 1 ja 2, artikkel 7.02, artikli 7.03 lõiked 1 ja 2, artikli 7.04 lõige 1, artikli 7.05 lõige 5, artikkel 7.13, kui roolikamber on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil;

e)	8. peatüki   artikli 8.01 lõiked 1 ja 2, artikli 8.02 lõiked 1 ja 2, artikli 8.03 lõiked 1 ja 3, artikkel 8.04, artikli 8.05 lõiked 1–10 ja 13, artikli 8.08 lõiked 1, 2, 5, 7 ja 10, artikli 8.09 lõige 1 ja artikkel 8.10;

f)	9. peatüki   artikli 9.01 lõiget 1 tuleb kohaldada mutatis mutandis;

g)	10. peatüki   artikli 10.01 lõiked 2, 3 ja 5–14, artikli 10.02 lõike 1 punktid a–c ja lõike 2 punktid a ja e–h, artikli 10.03 lõike 1 punktid a, b ja d; siiski peab pardal olema vähemalt kaks tulekustutit; artikli 10.03 lõiked 2–6, artikkel 10.03a, artikkel 10.03b ja artikkel 10.05;

h)	13. peatükk;

i)	14. peatükk.

2.   Lõbusõidulaevade puhul, millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiivi 94/25/EÜ (lõbusõidulaevu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (16) hõlmavad esmane kontroll ja regulaarsed kontrollid üksnes:

a)	artiklit 6.08, kui on olemas pöördekiiruse näitur;

b)	artikli 7.01 lõiget 2, artiklit 7.02, artikli 7.03 lõiget 1 ja artiklit 7.13, kui roolikamber on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil;

c)	artikli 8.01 lõiget 2, artikli 8.02 lõiget 1, artikli 8.03 lõiget 3, artikli 8.05 lõiget 5, artikli 8.08 lõiget 2, artiklit 8.10;

d)	artikli 10.01 lõikeid 2, 3, 6 ja 14; artikli 10.02 lõike 1 punkti b ning lõike 2 punkte a ja e–h; artikli 10.03 lõike 1 punkte b ja d ja lõikeid 2–6; artiklit 10.05;

e)	13. peatükki;

f)

14. peatüki aa) artiklit 14.12; bb) artiklit 14.13, tunnustuskatse pärast vedelgaasiseadme kasutuselevõttu tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 94/25/EÜ sätestatud nõuetele, aruanne tunnustamise kohta tuleb esitada kontrollorganile; cc) artiklid 14.14 ja 14.15; vedelgaasiseadmed peavad vastama direktiivi 94/25/EÜ nõuetele; dd) 14. peatükki tervikuna, kui vedelgaasiseade paigaldatakse pärast seda, kui lõbusõidulaev on turule toodud.

Artikkel 21.03

(välja jäetud)

22. PEATÜKK

KONTEINERILAEVADE PÜSTUVUS

Artikkel 22.01

Üldnõuded

1.   Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse konteinerilaevadele, kui liikmesriikides kehtivate kohaldatavate navigatsiooniasutuste määruste kohaselt nõutakse püstuvuse kohta dokumente.

Püstuvusdokumendid peavad olema kontrollitud või kuskil mujal kontrollimiseks esitatud ning need peavad olema kontrollorgani poolt nõuetekohaselt tembeldatud.

2.   Püstuvusdokumendid peavad andma laevajuhile piisavalt võrdlevat teavet laeva püstuvuse kohta kõikide koormustingimuste juures.

Püstuvusdokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmist:

a)	teave lubatud püstuvustegurite, lubatud — väärtuste või lasti raskuskeskme lubatud kõrguste kohta;

b)	andmed ballastveega täidetavate ruumide kohta;

c)	püstuvuse kontrollimise viisid;

d)	juhised laevajuhile arvutamisnäidise kasutamise kohta;

3.   Laevade puhul, mis võivad vedada konteinereid kinnitatult või kinnitamata, peavad olema eri arvutusmeetodid püstuvuse tunnustamiseks konteinerlasti transportimisel kinnitatud ning kinnitamata konteinerites.

4.   Konteinerlasti võib pidada kinnitatuks üksnes siis, kui kõik konteinerid on tugevasti kinnitatud laevakere külge konteineri juhikute või kinnitusseadmete abil ning nende asendit ei saa reisi kestel muuta.

Artikkel 22.02

Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitamata konteinerite transpordil

1.   Kõik kinnitamata konteineritega laevade püstuvuse arvutamise meetodid peavad vastama järgmistele piirtingimustele:

a)	metatsentriline kõrgus ei tohi olla väiksem kui 1,00 m;

b)	laeva pööramisel tekkivate tsentrifugaaljõudude, tuulesurve ja vedelike vabapindade ühistoimel tekkiv kreeninurk ei tohi olla üle 5° ning tekiserv ei tohi vette vajuda;

c)	laeva pööramisel tekkivate tsentrifugaaljõudude toimel tekkiv kallutusõlg määratakse kindlaks järgmise valemi abil: kus: cKZ parameeter (cKZ = 0,04) [s2/m]; v laeva maksimaalne kiirus vee suhtes [m/s]; lastitud laeva raskuskeskme kõrgus selle baasist [m]; T' lastitud laeva süvis [m];

d)	tuulesurvest tingitud kallutusõlg määratakse kindlaks järgmise valemi abil: kus: cKW parameeter (cKW = 0,025) [t/m2]; A' lastitud laeva purjesuspind [m2]; D' lastitud laeva veeväljasurve [t]; lW purjesuspinna A' raskuskeskme kõrgus vastava süvise veetasandist [m]; T' lastitud laeva süvis [m];

e)

vihmavee vabapinnast ja trümmides või kahekordse põhja vahel olevast jääkveest tekkiv kallutusõlg tuleb kindlaks määrata järgmise valemi abil: kus: cKfO parameeter (cKfO = 0,015) [t/m2]; b kõnesoleva trümmi või trümmisektsiooni laius [m]; (**********) l kõnesoleva trümmi või trümmisektsiooni pikkus [m]; (**********) D' lastitud laeva veeväljasurve [t];

f)	iga koormustingimuse arvutamisel tuleb lähtuda poolest kütuse ja värske vee varust.

2.   Kinnitamata konteinereid vedava laeva püstuvust tuleb pidada piisavaks, kui efektiivne ei ületa valemiga saadud zul. zul tuleb välja arvutada erinevate veeväljasurvete jaoks kogu süvistevahemiku ulatuses.

a)	ükski väärtus ei tohi olla väiksem kui 11,5 (11,5 = 1/tan5°);

b)	zul = - 1,00 [m].

Otsustav peab olema valemi a või b kohane

zul madalaim väärtus.

Valemis:

zul	lastitud laeva raskuskeskme suurim lubatud kõrgus tema põhjast [m];
	metatsentri kõrgus põhjast [m] vastavalt lõike 3 lähendusvalemile;
F	vastav efektiivne vabaparras L [m] puhul;
Z	pööramisest tingitud tsentrifugaaljõu parameeter
v	laeva maksimaalne kiirus vee suhtes [m/s];
Tm	vastav keskmine süvis [m];
hKW	lõike 1 punkti d kohane külgtuule survest tingitud kallutusõlg [m];
hKfO	lõike 1 punkti e kohaste vedelike vabapindade kallutusõlgade summa [m].

3.   Lähendusvalem

Kui ei ole võimalik saada hüdrostaatiliste kõverate lehte, võib väärtuse lõike 2 ja artikli 22.03 lõike 2 kohasteks arvutuste tegemiseks kindlaks määrata järgmise lähendusvalemi abil:

a)	pontoonikujulistele laevadele

b)	muudele laevadele

Artikkel 22.03

Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitatud konteinerite transpordil

1.   Kõik kinnitatud konteineritega laevade püstuvuse arvutamise meetodid peavad vastama järgmistele piirtingimustele:

a)	metatsentriline kõrgus ei tohi olla väiksem kui 0,50 m;

b)	laeva pööramisel tekkivate tsentrifugaaljõudude, tuulesurve ja vedelike vabapindade ühistoime tõttu ei tohi vee alla jääda ükski laevakeres olev ava;

c)	laeva pööramisel tekkivate tsentrifugaaljõudude, tuulesurve ja vedelike vabapindade toimel tekkivad kallutusõlad määratakse kindlaks artikli 22.02 lõike 1 punktides c–e osutatud valemite abil;

d)	iga koormustingimuse arvutamisel tuleb lähtuda poolest kütuse ja värske vee varust.

2.   Kinnitatud konteinereid vedava laeva püstuvust tuleb pidada piisavaks, kui efektiivne ei ületa, zul mis on saadud valemi põhjal, mida kasutatakse erinevate veeväljasurvete arvutamiseks kogu süvisteskaala ulatuses.

a)	Tekst pildi väärtus ei tohi olla väiksem kui 6,6 ja Tekst pildi väärtus ei tohi olla väiksem kui 0.

b)	zul = - 0,50 [m].

Otsustav peab olema a ja b kohane

zul madalaim väärtus.

Käesolevas valemis kasutatakse lisaks eespool määratletud mõistetele järgmisi mõisteid:

I	veeliinitasandi inertsjõu põikmoment Tm juures [m4], (lähendusvalemi kohta vt lõiget 3);
i	põhjaga paralleelse veeliinitasandi inertsjõu põikmoment kõrgusel
	laeva veeväljasurve Tm juures [m3];
F'	ideaalne vabaparras F' = H' — Tm [m] või , määrav on madalaim väärtus;
a	vertikaalne vahemaa kreeni puhul esimesena üleujutatava ava alaserva ja kreenita laeva veeliini vahel [m];
b	sama ava kaugus laeva keskjoonest [m];
H'	ideaalne külje kõrgus ;
q	tekimajade, luukide, šahtitekkide ja muude tekiehitiste mahtude summa kõrguseni maksimaalselt 1,0 m üle H või kuni madalaima avani kõnesolevas mahus, kusjuures otsustav on madalaim väärtus. Arvesse ei võeta mahuosi, mille kaugus laeva tippudest jääb 0,05 L piiridesse [m3].

3.   Lähendusvalem I jaoks

Kui ei ole võimalik saada hüdrostaatiliste kõverate lehte, võib veeliinitasandi inertsjõu põikmomendi I välja arvutada järgmise lähendusvalemi abil:

a)	pontoonikujuliste laevade puhul Tekst pildi

b)	muude laevade puhul Tekst pildi

Artikkel 22.04

Menetlus püstuvuse hindamiseks laeva pardal

Püstuvuse hindamise menetlus võib olla kindlaks määratud artikli 22.01 lõikes 2 osutatud dokumentides.

22a. PEATÜKK

ÜLE 110 M PIKKUSTELE VEESÕIDUKITELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

Artikkel 22a.01

I osa kohaldamine

Lisaks artikli 2.03 lõikes 3 sätestatud nõuetele peab omanik või tema esindaja enne üle 110 m pikkuse veesõiduki ehitamise alustamist (uue laeva ehitamine või kasutusel oleva laeva pikendamine), välja arvatud meresõidulaevad, teatama sellest sellele kontrollorganile, kes hiljem veesõidukile ühenduse tunnistuse väljastab. Nimetatud kontrollorgan peab ehitamise ajal tegema kontrolle. Kontrolle pole ehitamise ajal vaja teha, kui enne ehitamise alustamist on väljastatud tunnistus, mis tõendab, et laeva ehitamise järelevalvet teostab volitatud klassifikatsiooniühing.

Artikkel 22a.02

II osa kohaldamine

Lisaks II osale tuleb üle 110 m pikkustele laevadele kohaldada artikleid 22a.03–22a.05.

Artikkel 22a.03

Tugevus

Artikli 3.02 lõike 1 punktile a (piki-, põik- ja kohalik tugevus) vastava laevakere piisava tugevuse tunnustamiseks peab volitatud klassifikatsiooniühing väljastama tunnistuse.

Artikkel 22a.04

Ujuvus ja püstuvus

1.   Üle 110 m pikkustele laevadele tuleb kohaldada lõikeid 2–9, välja arvatud reisilaevad.

2.   Piisav püstuvus, kaasa arvatud püstuvus pärast vigastust, peab olema tõendatud kõige ebasoodsamate koormustingimuste juures.

Püstuvuse arvutamise põhiväärtused — laeva tühimass ja raskuskeskme asukoht — peavad olema kindlaks määratud:

—	kas kreenikatse abil või

—	üksikasjaliku massi- ja momendiarvutuse abil, kusjuures laeva tühimassi kindlaks tegemiseks kontrollitakse süvist tolerantsipiiriga +/-5 % arvutusliku massi ja süvisenäitude abil määratud veeväljasurve vahel.

3.   Vigastada saanud laeva ujuvuse tõendamiseks tuleb seda kontrollida täislasti puhul.

Selleks tuleb arvutustega tõendada piisavat püstuvust üleujutuse kriitilistes vahefaasides ja lõppfaasis. Pädevad asutused võivad lubada püstuvuse negatiivseid väärtusi üleujutuse vahefaasides, kui on tõendatud piisav püstuvus pärast vahefaase.

4.   Vigastuse puhul tuleb lähtuda järgmistest eeldustest:

a)	Pardavigastuse ulatus pikisuunas : vähemalt 0,10 L; ristsuunas : 0,59 m; vertikaalsuunas : baasjoonest piiramatult ülespoole.

b)	Põhjavigastuse pikkus: pikisuunas : vähemalt 0,10 L; ristsuunas : 3,00 m; vertikaalsuunas : baasjoonest 0,39 m ülespoole, välja arvatud õlivann.

c)

Iga vigastuspiirkonnas asuv vahesein tuleb lugeda vigastatuks, see tähenda, et vaheseinad peavad paiknema nii, et laev säilitaks ujuvuse ka pärast kahe või enama pikisuunas kõrvuti asetseva sektsiooni üleujutust. Üksnes peamasinaruumi puhul tuleb arvestada ühe-sektsiooni standardit, st tuleb eeldada, et masinaruumi otsvaheseinad ei ole vigastatud. Põhjavigastuste puhul tuleb eeldada, et naabruses olevad põhjasektsioonid on vigastatud.

d)

Täituvus Eeldatav täituvus on 95 %. Erandina eespool öeldust võib eeldada järgmist täituvust: — masina- ja tööruumidel: 85 %, — kahekordsetel põhjadel, kütusetankidel, ballastitankidel jms, mille puhul tuleb eeldada, et suurima lubatud süvisega sõitvatel laevadel on need olenevalt ilmast ning nende kasutusotstarbest kas täis või tühjad: 0 või 95 %. Kui arvutus näitab, et mis tahes sektsiooni keskmine täituvus on väiksem, võib kasutada arvutatud väärtust.

e)	Iga mitteveekindla ava kõige madalam punkt (näiteks uksed, aknad, juurdepääsuluugid) peavad asuma üleujutuse lõppfaasis vähemalt 100 m ülevalpool vigastatud veeliini.

5.   Vigastusejärgne püstuvus on piisav, kui lõike 4 eelduste kohaselt:

a)	üleujutuse lõppfaasis on laeval säilinud süvise ohutusvaru vähemalt 100 mm ning laeva kreeninurk ei ületa 5° või

b)	ADNR 9. osas määratletud vigastatud laeva püstuvuse arvutamise menetluse kohased arvutused annavad positiivse tulemuse.

6.   Kui üleujutuse asümmeetria vähendamiseks on laev varustatud rist- ja allavooluavadega, ei tohi ühtlustumise aeg ületada 15 minutit, kui üleujutuse vahefaaside ajal on veendutud vigastatud laeva piisava püstuvuse olemasolu.

7.   Kui on võimalik veetihedalt sulgeda avasid, mille kaudu vigastamata sektsioone võib täiendavalt üle ujutada, peavad sulgurseadmed olema kasutusjuhendi kohaselt märgistatud.

8.   Lõigete 2–5 kohane arvutuste abil tõendamine tuleb lugeda toimunuks, kui ADNR 9. osale vastavad vigastatud laeva püstuvuse arvutused annavad positiivse tulemuse.

9.   Kui see on vajalik lõigetes 2 või 3 sätestatud nõuete täitmiseks, tuleb suurima süvise veejoone tasand uuesti kindlaks määrata.

Artikkel 22a.05

Täiendavad nõuded

1.   Üle 110 m pikkused laevad peavad:

a)

olema varustatud mitme sõukruviga käitursüsteemiga, kus on vähemalt kaks võrdse võimsusega teineteisest sõltumatut mootorit ja roolikambrist juhitav vööritraster, mis toimib tõhusalt ka siis, kui laev on lastimata, või olema varustatud ühe sõukruviga käitursüsteemiga ja roolikambrist juhitava vööritrastriga, mis toimib tõhusalt ka siis, kui laev on lastimata, ning võimaldab laeval peakäitursüsteemi rikke korral omal jõul edasi liikuda;

b)	olema varustatud artikli 7.06 lõike 1 kohase radari abil juhtimise süsteemiga ning pöördekiiruse näituriga;

c)	omama artikli 8.08 kohast püsivalt paigaldatud pilsi pumbasüsteemi;

d)	vastama artikli 23.09 lõike 1.1 nõuetele.

2.   Üle 110 m pikkustel laevadel, välja arvatud reisilaevad, mis lisaks lõikes 1 sätestatule:

a)	on õnnetuse korral raskeid päästeseadmeid kasutamata laeva keskmises kolmandikus eraldi osadeks lahutatavad, kusjuures lahutatud osad säilitavad ujuvuse;

b)	omavad laevas hoitavat volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistust lahutatud osade ujuvuse, diferendi ja püstuvuse kohta, millel on ka näidatud koormus, mille ületamisel laeva kahe osa ujuvus enam tagatud ei ole;

c)	on ehitatud ADNR kohaselt topeltkerega laevadena, kusjuures liikurlaevadele kohaldatakse ADNRi 9. osa lõikeid 9.1.0.91 kuni 9.1.0.95 ja tankeritele lõikeid 9.3.2.11.7 ja 9.3.2.13 kuni 9.3.2.15;

d)	on varustatud mitme sõukruviga käitursüsteemiga lõike 1 punkti a lause esimese poole kohaselt,

tuleb märkida ühenduse tunnistuse lahtrisse 52, et need laevad vastavad kõikidele punktides a–d esitatud nõuetele.

3.   Reisilaevadel pikkusega üle 110 m, mis lisaks lõikes 1 sätestatule:

a)	on ehitatud või ümber ehitatud oma kõrgeima klassi jaoks volitatud klassifikatsiooniühingu järelevalve all, kusjuures vastavus sellele klassile peab olema tunnustatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud tunnistusega ning kehtiv klass ei ole vajalik;

b)

kas on vähemalt 600 mm kõrguse topeltpõhjaga ja on jaotatud vaheseintega osadeks, mis tagavad mis tahes kahe kõrvuti asetseva veetiheda sektsiooni üleujutuse korral selle, et laev ei vaju oma ujuvusvaru veeliinist sügavamale ning et säilib süvise ohutusvaru jääk 100 mm, või on vähemalt 600 mm kõrguse topeltpõhja ja topeltkerega, kusjuures vahemaa laeva külgseina ja pikivaheseina vahel on vähemalt 800 mm;

c)	on varustatud mitme sõukruviga käitursüsteemiga, millel on vähemalt kaks võrdse võimsusega teineteisest sõltumatut mootorit ja roolikambrist juhitav vööritraster, mis toimib nii piki- kui ka põiksuunaliselt;

d)	võimaldavad käsitseda ahtriankrut otse roolikambrist,

tuleb märkida ühenduse tunnistuse lahtrisse 52, et need laevad vastavad kõikidele punktides a–d esitatud nõuetele.

Artikkel 22a.06

IV osa kohaldamine ümberehitamise korral

Kontrollorgan võib kohaldada 24. peatükki laevadele, mis on ümber ehitatud üle 110 m pikkuseks, üksnes komitee soovitusel.

22b. PEATÜKK

KIIRLAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED

Artikkel 22b.01

Üldnõuded

1.   Kiirlaevu ei saa ehitada kajutitega laevadeks.

2.   Kiirlaevade pardal on keelatud järgmised seadmed:

a)	artiklile 13.02 vastavad tahiga põletitega seadmed;

b)	artiklitele 13.03 ja 13.04 vastavad õliaurustuspõletiga ahjud;

c)	artiklile 13.07 vastavad tahke kütusega kütteseadmed;

d)	peatükile 14 vastavad vedelgaasiseadmed.

Artikkel 22b.02

I osa kohaldamine

1.   Lisaks artikli 2.03 sätetele peavad kiirlaevad olema ehitatud ja klassifitseeritud sellise volitatud klassifikatsiooniühingu järelevalve all ning selle kohaldatavate eeskirjade kohaselt, kellel on olemas erieeskirjad kiirlaevade kohta. Klass tuleb säilitada.

2.   Artikli 2.06 erandina on käesoleva peatüki kohaselt väljastatava ühenduse tunnistuse kehtivus viis aastat.

Artikkel 22b.03

II osa kohaldamine

1.   Ilma, et see segaks lõike 2 ja artikli 22b.02 lõike 2 kohaldamist, tuleb peatükke 3–15 kohaldada kiirlaevadele, välja arvatud järgmised sätted:

a)	artikli 3.04 lõike 6 punkt 2;

b)	artikli 8.08 lõike 2 lause a;

c)	artikli 11.02 lõike 4 laused 2 ja 3;

d)	artikli 12.02 lõike 4 lause 2;

e)	artikli 15.06 lõike 3 punkti a lause 2.

2.   Artikli 15.02 lõike 9 ja artikli 15.15 lõike 7 erandina peab olema võimalik kõikide veetihedate vaheseinte uste kaugjuhtimine.

3.   Artikli 6.02 lõike 1 erandina peab roolimehhanismi ajami rikke või talitlushäire korral olema võimalik viivitamata kasutusele võtta teine iseseisev roolimehhanismi ajam või käsiajam.

4.   Lisaks II osa nõuetele peavad kiirlaevad vastama artiklites 22b.04–22b.12 esitatud nõuetele.

Artikkel 22b.04

Istmed ja turvavööd

Laeval peavad olema istmed reisijate suurimale lubatud arvule. Istmed peavad olema varustatud turvavöödega. Turvavöid ei nõuta, kui on olemas sobiv löögivastane kaitse või kui neid ei nõuta HSC 2000. aasta koodeksi 4. peatüki 6. osa kohaselt.

Artikkel 22b.05

Vabaparras

Artiklite 4.02 ja 4.03 erandina peab vabaparras olema vähemalt 500 mm.

Artikkel 22b.06

Ujuvus, püstuvus ja osadeks jaotamine

Kiirlaevadel peab olema järgmine nõuetekohane dokumentatsioon:

a)	niihästi vigastamata kui vigastatud laeva ujuvuse ja püstuvuse näitajad, mis on piisavad laeva ohutuks käitamiseks veeväljasurvelise ujuvuse faasis;

b)	püstuvuse näitajad ja stabiliseerimissüsteemid, mis tagavad laeva ohutuse dünaamilise ujuvuse faasis ja üleminekufaasis;

c)	püstuvuse näitajad dünaamilise ujuvuse faasis ja üleminekufaasis, mis on piisavad veesõiduki ohutuks üleminekuks veeväljasurvelise ujuvuse faasi mis tahes süsteemi talitlushäire korral.

Artikkel 22b.07

Roolikamber

1.   Sisustus

a)	artikli 7.01 lõike 1 erandina peavad roolikambrid olema sisustatud nii, et roolimees ja teine laevapere liige saaksid laeva teel olles kogu aeg oma ülesandeid täita;

b)

roolikamber peab olema sisustatud nii, et sinna oleksid paigutatud punktis a nimetatud isikute töökohad. Navigeerimis-, manööverdus-, seire ja sidepidamisseadmed ning muud olulised seadmed laeva juhtimiseks peavad asuma üksteisele piisavalt lähedal, et teisel laevapereliikmel ning roolimehel oleks võimalik saada vajalikku teavet ning käsitseda vajalikke juhtimisseadmeid ning muid seadmeid oma istekohtadelt. Kõikidel juhtudel kohaldatakse järgmisi nõudeid: aa) roolimehe roolimiskoht peab olema sisustatud ainuisikuliseks laeva juhtimiseks radari abil; bb) teise laevapereliikme töökohal peab olema oma radariekraan (alluvseade) ning tal peab olema võimalik sekkuda oma töökohalt laeva juhtimisse, et edastada teavet ja juhtida laeva käitureid;

c)	punktis a mainitud isikud peavad saama takistamatult töötada punktis b osutatud seadmetega ka siis, kui turvavööd on nõuetekohaselt kinnitatud.

2.   Takistusteta väljavaade

a)	artikli 7.02 lõike 2 erandina ei tohi takistatud väljavaade roolimehe istmelt vööri suunas ületada ühte laeva pikkust olenemata lastist;

b)	artikli 7.02 lõike 3 erandina ei tohi pimesektorite summa ületada 20° traaversitest rohkem kui 22,5° tahapoole jäävas sektoris. Ükski pimesektor ei tohi olla laiem kui 5°. Kahe pimesektori vahel olev takistusteta väljavaate sektor ei tohi olla kitsam kui 10°.

3.   Seadised

Artiklis 22b.11 osutatud seadmete seire- ja juhtimisseadiste paneelid peavad asuma roolikambris eraldi ning olema selgelt märgistatud. Seda kohaldatakse, kui see on asjakohane, ka ühispäästevahendite vettelaskmise juhtimisseadistele.

4.   Valgustus

Kasutamise ajal valgustatud alade ja seadmeosade valgustamiseks tuleb kasutada punast valgust.

5.   Aknad

Aknad peavad olema mittepeegelduvad. Peavad olema vahendid päikesepimestuse vältimiseks.

6.   Pinnakattematerjalid

Roolikambris tuleb vältida peegelduva pealispinnaga materjalide kasutamist.

Artikkel 22b.08

Täiendav varustus

Kiirlaevadel peab olema järgmine varustus:

a)	artikli 7.06 lõikele 1 vastav radarseade ja pöördekiiruse näitur;

b)	kergesti kättesaadav individuaalne päästevarustus suurimale lubatud reisijatearvule vastavalt Euroopa standardile EN 395:1998.

Artikkel 22b.09

Kinnised alad

1.   Üldnõuded

Ühiskondlikud ruumid ja eluruumid koos sisustusega peavad olema konstrueeritud nii, et ükski inimene, kes neid ruume nõuetekohaselt kasutab, ei saaks vigastada laeva käivitamisel või seiskamisel tava- ja avariiolukorras või tavasõidul manööverdamise ajal ja rikke või talitlushäire korral.

2.   Sidepidamine

a)	Reisijate teavitamiseks ohutusmeetmetest peavad kõik reisilaevad olema varustatud heli- ja valgusseadmetega, mis on kõikidele pardal viibijatele nähtavad ja kuuldavad.

b)	Punktis a kirjeldatud seadmed peavad võimaldama juhiste edastamist reisijatele.

c)	Iga reisija istme juures peab olema avariiolukordade juhend, mis sisaldab laeva plaani, millel on näidatud kõik väljapääsud, pääseteed, avariivarustus, päästevahendid ning milles on ka juhised päästevestide kasutamiseks.

Artikkel 22b.10

Väljapääsud ja pääseteed

Pääse- ja evakuatsioonipääseteed peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	roolimiskohalt peab lihtsalt, ohutult ja kiiresti pääsema üldkasutatavatesse ruumidesse ja eluruumidesse;

b)	avariiväljapääsudeni viivad pääseteed peavad olema selgelt ja püsivalt tähistatud;

c)	kõik väljapääsud peavad olema nõuetekohaselt tähistatud. Nii seest- kui väljastpoolt peab olema selgelt arusaadav, kuidas avamismehhanism töötab;

d)	pääseteedel ja avariiväljapääsudel peab olema sobiv juhendamissüsteem ohutuse tagamiseks;

e)	väljapääsude kõrvale tuleb jätta piisavalt ruumi laevapere liikme jaoks.

Artikkel 22b.11

Tulekaitse ja tulekahju ennetamine

1.   Üldkasutatavad koridorid, ruumid ja eluruumid, samuti kambüüsid ja masinaruumid peavad olema ühendatud asjakohase tulekahju häiresüsteemiga. Tulekahju tekkimine ja asukoht peavad olema automaatselt kuvatud laevapere liikmete poolt pidevalt mehitatud kohas.

2.   Masinaruumides peab olema artikli 10.03b kohane püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteem.

3.   Üldkasutatavates ruumides ja eluruumides ning nende pääseteedel peab olema artikli 10.03a kohane survestatud vee sprinklersüsteem. Kasutatud vett peab saama kiiresti ja otse välja juhtida.

Artikkel 22b.12

Üleminekusätted

Artikli 1.01 lõikele 22 vastavad kiirlaevad, millel 31. märtsil 2003. aastal on kehtiv ühenduse tunnistus, peavad vastama käesoleva peatüki järgmistele sätetele:

a)	artiklitele 22b.01, 22b.04, 22b.08, 22b.09, 22b.10, artikli 22b.11 lõikele 1 siis, kui ühenduse tunnistust uuendatakse;

b)	1. aprillil 2013. aastal artikli 22b.07 lõigetele 1, 3, 4, 5 ja 6;

c)	1. jaanuaril 2023. aastal kõigile ülejäänud sätetele.

III OSA

23. PEATÜKK

LAEVA MEHITAMISEGA SEOTUD VARUSTUS

Artikkel 23.01

(välja jäetud)

Artikkel 23.02

(välja jäetud)

Artikkel 23.03

(välja jäetud)

Artikkel 23.04

(välja jäetud)

Artikkel 23.05

(välja jäetud)

Artikkel 23.06

(välja jäetud)

Artikkel 23.07

(välja jäetud)

Artikkel 23.08

(välja jäetud)

Artikkel 23.09

Laevade varustus

1.   Kontrollorgan peab märkima liikurlaevade, tõukurpuksiiride, tõugatavate koosseisude ja reisilaevade kohta käivate ühenduse tunnistuse lahtrisse 47, kas need vastavad või ei vasta lõigete 1.1 ja 1.2 sätetele.

1.1   Standard S1

a)

Käitursüsteemid peavad olema paigaldatud nii, et roolikambrist oleks võimalik muuta kiirust ning reverseerida sõukruvi telgjõu suunda. Roolikambrist peab saama sisse või välja lülitada laeva käitamiseks kasutatavaid lisamootoreid, kui see ei toimu automaatselt või kui mootorid ei tööta iga sõidu ajal pidevalt.

b)

Ohualad, mis hõlmavad: — peamasina jahutusvee temperatuuri, — peamasinate ja jõuülekannete määrdeõli rõhku, — peamasina reverseerimisseadmete, reverseeritavate jõuülekannete või sõukruvide õli- ja õhurõhku, — peamasinaruumi pilsitasemeid, peavad olema jälgitavad seadiste abil, mis edastavad roolikambrisse talitlushäirete korral heli- ja valgussignaale. Helisignaalid võivad olla ühendatud ühte akustilisse hoiatusseadisesse. Neid võib välja lülitada kohe, kui teade talitlushäire kohta on vastu võetud. Valgussignaale peab saama välja lülitada üksnes siis, kui neid aktiveerinud talitlushäired on kõrvaldatud.

c)	Kütusevarustus ja peamasina jahutus peavad olema automaatsed.

d)	Roolisüsteemi peab saama käsitseda üks inimene, ilma et ta kasutaks selleks erilist jõudu isegi suurima süvise puhul.

e)	Riikliku või rahvusvahelise navigatsiooniasutuse määruste kohaste valgus- ja helisignaalide andmine peab olema võimalik, vajadusel ka roolikambrist.

f)	Kui puudub otseühendus roolikambri ja vööri, ahtri, eluruumide ja masinaruumi vahel, peab laevas olema kõnesidesüsteem. Sidepidamiseks masinaruumidega võib kasutada optilisi või akustilisi signaale.

g)	Nõutav joll peab olema vettelastav ühe laevapere liikme poolt kohase ajavahemiku jooksul.

h)	Peab olema prožektor, mida saab juhtida roolikambrist.

i)	Tõsteseadmete väntade ning muude samasuguste pööratavate osade käitamine ei tohi nõuda suuremat jõudu kui 160 N.

k)	Ühenduse tunnistusele kantud pukseerimisvintsid peavad olema mootoriga käitatavad.

l)	Pilsi- ja tekipesupumbad peavad olema mootoriga.

m)	Põhilised juhtimisüksused ja seireseadised peavad olema ergonoomilised.

n)	Artikli 6.01 lõikes 1 nõutud seadmed peavad olema roolikambrist kaugjuhitavad.

1.2   Standard S2

a)	Iseseisvalt käitatavad liikurlaevad:   standard S1 ning lisaks vööritraster, mida on võimalik käitada roolikambrist.

b)	Parras-pardaga haalatava koosseisu pukseerivad liikurlaevad:   standard S1 ning täiendav vööritraster, mida on võimalik käitada roolikambrist.

c)

Iseendast ja tõugatavast laevast koosnevaid koosseise pukseerivad liikurlaevad:   standard S1 ning täiendavalt hüdrauliliselt või elektriliselt käitatavad ühendusvintsid; Seda varustust siiski ei nõuta, kui tõugatava koosseisu esimesel laeval on vööritraster, mida saab juhtida tõukava liikurlaeva roolikambrist.

d)	Tõugatavat koosseisu tõukavad tõukurpuksiirid.   Seda varustust siiski ei nõuta, kui tõugatava koosseisu esimene laev on varustatud vööritrastriga, mida saab juhtida tõukurpuksiiri roolikambrist.

e)	Reisilaevad:   standard S1 ning lisaks vööritrastrid, mida on võimalik juhtida roolikambrist; Seda siiski ei nõuta, kui reisilaeva käitursüsteem ja roolisüsteem tagavad võrdväärse manööverdusvõime.

Artikkel 23.10

(välja jäetud)

Artikkel 23.11

(välja jäetud)

Artikkel 23.12

(välja jäetud)

Artikkel 23.13

(välja jäetud)

Artikkel 23.14

(välja jäetud)

Artikkel 23.15

(välja jäetud)

IV OSA

24. PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24.01

Üleminekusätete kohaldamine juba kasutuses olevatele veesõidukitele

1.   Artiklite 24.02–24.04 sätteid kohaldatakse üksnes 30. detsember 2008 kehtiva laevatunnistusega laevadele, mis vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtinud määrusele Reini laevakontrolli kohta või mis olid 31. detsembril 1994. aastal ehitamisel või ümberehitamisel.

2.   Veesõidukitele, mis ei ole lõikega 1 hõlmatud, kohaldatakse artikli 24.06 sätteid.

Artikkel 24.02

Kasutuses olevatele laevadele tehtavad erandid

1.   Ilma et see piiraks artiklite 24.03 ja 24.04 kohaldamist, peavad veesõidukid, mis käesoleva direktiivi sätetele ei vasta

a)	olema kohandatud nii, et need vastavad järgnevas tabelis loetletud üleminekusätete kohaselt nimetatud sätetele ja

b)	kuni nende kohandamiseni vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtivale määrusele Reini laevakontrolli kohta.

2.   Järgnevas tabelis on kohaldatud järgmisi mõisteid:

—

N.R.C.: sätet ei rakendata kasutuses olevatele veesõidukitele, kui kõnesolevad osad ei ole asendatud või muudetud, st sätet kohaldatakse ainult v astehitatud (“N”) veesõidukitele ning kõnealuste piirkondade ja osade a sendamisele (“R”) ja ü mberehitamisele (“C”). Kui olemasolevad osad asendatakse sama tehnoloogiat kasutavate sama tüüpi asendusosadega, siis ei ole see asendamine (“R”) üleminekusätete tähenduses.

—	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine: vastavus selle sättega peab olema saavutatud selleks ajaks, kui ühenduse tunnistus pärast sätte jõustumist väljastatakse või uuendatakse.

Artikkel ja lõige	Sisu	Tähtpäev ja märkused
3. PEATÜKK
3.03 lõike 1 punkt a	Põrkevaheseina paiknemine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõige 2	Eluruumid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
	Ohutusvahendid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
lõige 4	Eluruumide gaasitihedad vaheseinad masina- ja katlaruumide ning trümmidega	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõike 5 lõige 2	Ahterpiigi vaheseinte uste seire	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 7	Laeva vöörisektsioonidesse mitteulatuvad ankrud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2041
3.04 lõike 3 teine lause	Masinaruumides kasutatud isolatsioonimaterjalid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
lõike 3 kolmas ja neljas lause	Avamis- ja sulgurseadised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
3.04 lõige 6	Väljapääsud masinaruumidest	Masinaruumid, mida artikli 1.01 kohaselt enne 1995. aastat masinaruumideks ei peetud, peavad olema N.R.C. puhul varustatud teise väljapääsuga hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
5. PEATÜKK
5.06 lõike 1 esimene lause	Väikseim kiirus (edasisuunas)	Veesõidukitel, mille ehitamist on alustatud enne 1996. aastat, ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
6. PEATÜKK
6.01 lõige 1	5. peatükis nõutud manööverdusvõime	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõige 3	Alalised loendid ja välistemperatuurid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 7	Rooliballerite konstruktsioon	Veesõidukitel, mille ehitamist on alustatud enne 1996. aastat: hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
6.02 lõige 2	Teise ajami käitamiseks piisav üksiktoiming	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 3	5. peatükis nõutud manööverdusvõime tagamine teise ajamiga	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
6.03 lõige 1	Teiste võimsustarbijate ühendamine hüdraulilise roolimehhanismi ajamiga	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 2	Eraldiasuv õlitank	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
6.05 lõige 1	Käsiajami ratas, mida ei käitata jõuajamiga	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
6.06 lõige 1	Kaks sõltumatut aktiveerimissüsteemi	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
6.07 lõike 2 punkt a	Õlitanki taseme ja töörõhu seire seadised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõike 2 punkt e	Puhverseadmete seire	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
6.08 lõige 1	Artikli 9.20 kohased nõuded elektriseadmetele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
7. PEATÜKK
7.02 lõike 3 punkt 2	Takistamatu väljavaade roolimehe tavalises vaatesuunas	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
lõige 5	Minimaalne valguse läbilase	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
7.03 lõige 7	Häireseadmete väljalülitamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel, kui roolikamber ei ole konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil
lõige 8	Automaatne ümberlülitamine teisele jõuallikale	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
7.04 lõige 1	Peamasinate ja roolisüsteemide juhtimine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
lõige 2	Peamasina juhtimine	kui roolikambrid on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035, kui liikumissuunda võib saavutada otse; N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 muudel masinatel
7.09	Häiresüsteem	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
7.12 lõige 1	Sissetõmmatavad roolikambrid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel. Kui hüdrauliline allalaskmissüsteem puudub: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõiked 2 ja 3		N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
8. PEATÜKK
8.01 lõige 3	Üksnes sisepõlemismootorid, milles põlevate kütuste leekpunkt on üle 55 °C	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
8.02 lõige 1	Masinate turvamine tahtmatu käivitamise vastu	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 4	Masinaosade kaitse	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel.
8.03 lõige 2	Seireseadised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010.
lõige 3	Kiiruspiirik	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 5	Võllipukside konstruktsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
8.05 lõige 1	Vedelkütuse terastankid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
lõige 2	Tankiventiilide automaatne sulgemine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
lõige 3	Kütusetankid ei tohi asuda põrkevaheseinast eespool	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 4	Kütusetankid ning nende toruliitmikud ei tohi asuda otse masinate või väljalasketorude kohal	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 Selle ajani peavad sobivad seadmed tagama kütuse ohutu eemaldamise
lõike 6 laused 3–5	Rõhutasandustorude ja ühendustorude paigaldamine ja mõõtmine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
8.05 lõige 7	Tekil asuv katkestusseadis	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
lõike 9 esimene lause	Mahumõõturid, mis peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitetasemeni	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 13	Tankide täitetaseme kontrollimine mitte ainult peamasinate vaid ka teiste laeva ohutuks käitamiseks vajalike masinate puhul	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
8.08 lõige 8	Lihtne sulgurseadis, mis pole piisav ballastiruumide ühendamiseks ballasti vedamiseks sobivate trümmide tühjendustorudega	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 9	Mõõteseadmed trümmi pilssides	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
8.09 lõige 2	Õlise vee ja kasutatud õli kogumisseadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
8.10 lõige 3	Paigalseisvate laevade mürataseme piirnorm 65 dB (A)	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
	8a. PEATÜKK
	Kohaldatakse Reini laevakontrolli määruse 8a. peatüki üleminekusätteid
9. PEATÜKK
9.01 lõike 1 teine lause	Kontrollorganile esitatavad asjakohased dokumendid.	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõike 2 teine taane	Laevas hoitavad pea-, avarii- ja jaotuskilbi lülitusskeemid.	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 3	Õhutemperatuur siseruumides ja tekil.	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
9.02 lõiked 1–3	Elektrivarustussüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
9.05 lõige 4	Maandusjuhtmete ristlõige	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.11 lõige 4	Akude tõhus õhutamine, kui neid hoitakse suletud sektsioonis, kapis või kastis	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
9.12 lõike i 2 punkt a	Lülitusseadmete paigaldamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
lõike 3 punkt b	Maanduse jälgimise süsteem nii heli- kui valgushäiresignaaliga	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
9.13	Vooluahela avariikatkestid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
9.14 lõike 1 teine lause	Ühe polaarsusega lülitite keelamine pesupesemisruumides, duširuumides, pesuruumides ning muudes märgruumides.	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
9.15 lõige 2	Minimaalne kaabli ristlõige 1,5 mm2	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 9	Sissetõmmatavate roolikambritega ühendatud kaablid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
9.16 lõike 3 teine lause	Teine vooluahel	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.19	Mehhaaniliste seadmete häire- ja ohutussüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.20	Elektroonilised seadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
9.21	Elektromagnetiline vastavus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
10. PEATÜKK
10.01	Ankruseadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
10.02 lõike 2 punkt a	Tunnistus sildumis- ja muude trosside kohta	Esimene asendatav kaabel laevas: N.R.C., hiljemalt 1.1.2008 Teine ja kolmas kaabel: 1.1.2013
10.03 lõige 1	Euroopa norm	Asendamisel, hiljemalt 1.1.2010
lõige 2	Sobivus A, B ja C tuleklassiga	Asendamisel, hiljemalt 1.1.2010
lõige 4	CO2 sisalduse ja ruumi suuruse suhe	Asendamisel, hiljemalt 1.1.2010
10.03a	Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid eluruumides, roolikambrites ja reisijateruumides	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
10.03b	Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides	(17)
10.04	Euroopa normide kohaldamine jollidele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015.
10.05 lõige 2	Täispuhutavad päästevestid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010. Päästeveste, mis on olnud laevas 30.9.2003, võib kasutada kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 1.1.2010.
11. PEATÜKK
11.02 lõige 4	Tekkide välisservade ja töökohtade varustus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
11.04	Külgtekid	(18) Ühenduse tunnistuse esmane väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2035, kui on suurem kui 7,30 m.
11.05 lõige 1	Juurdepääs töökohtadele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõiked 2 ja 3	Uksed ja juurdepääsud, väljapääsud ja vahekäigud, kui põrandapindade vahe on üle 0,50 meetri.	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine.
lõige 4	Pidevalt mehitatud töökohtade trepid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
11.06 lõige 2	Väljapääsud ja avariiväljapääsud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
11.07 lõike 1 teine lause	Redelid, astmed ja samalaadsed paigaldised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõiked 2 ja 3		Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine
11.10	Luugikaaned	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
11.11	Vintsid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
11.12 lõiked 2–6 ja 8–10	Kraanad: tootja silt, suurimad lubatud koormused, kaitseseadised, arvutuskatse, kontrollimine ekspertide poolt, laevas olevad tunnistused	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
11.13	Tuleohtlike vedelike hoidmine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
12. PEATÜKK
12.01 lõige 1	Eluruumid laeva pardal tavaliselt elavatele isikutele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
12.02 lõige 3	Põrandate asend	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõige 4	Elu- ja magamisruumid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõige 6	Eluruumide puhaskõrgus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõige 8	Salongide vaba põrandapind	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõige 9	Ruumide ruumala	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõige 10	Õhuruumala inimese kohta.	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõige 11	Uste mõõdud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõike 12 punktid a ja b	Treppide asend	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõige 13	Ohtlike vedelike või gaaside torud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
12.03	Sanitaarseadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
12.04	Kambüüsid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
12.05	Joogivesi	N.R.C., hiljemalt 31.12.2006
12.06	Küte ja ventilatsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
12.07 lõike 1 teine lause	Muud eluruumide paigaldised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
15. PEATÜKK
15.01 lõike 1 punkt d	Artikli 9.14 punkti 3 teise lause mittekohaldamine nimipingele üle 50V	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõike 2 punkt c	Artikli 13.07 kohaste tahket kütust kasutavate kütteseadmete keelamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010 Sätet ei kohaldata tahkekütusemootoritega (aurumootoritega) veesõidukitele
punkt e	Peatüki 14 kohaste vedelgaasiaparaatide keelamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.02 lõige 2	Vaheseinte arv ja asend	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõike 5 teine lause	Ujuvusvaru veeliin, kui vaheseinte tekk puudub	Reisilaevadel, mille ehitamist on alustatud enne 1.1.1996 kohaldatakse nõuet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõike 10 punkt calapunkt c	Sulgemiseks kuluv aeg	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
lõige 12	Optiline hoiatussüsteem	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
lõige 15	Topeltpõhjade ja kimmipilsikanalite minimaalne kõrgus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.03 lõiked 1–6	Vigastamata püstuvus	N.R.C., ja kui peal on maksimaalne arv reisijaid, hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõiked 7 ja 8	Vigastatud püstuvus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 9	2-sektsiooniline staatus	N.R.C.
lõiked 10–13	Vigastatud püstuvus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.05 lõike 2 punkt a	Reisijate arv, kelle jaoks artikli 15.06 punkti 8 kohase evakuatsiooniala olemasolu on tõendatud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
punkt b	Artikli 15.03 kohases püstuvusarvutuses arvestatud reisijate arv	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.06 lõike 1 punkt a	Reisijateruumid kõikidel tekkidel põrkevaheseinast ahtri pool ja ahterpiigivaheseina tasandist eespool	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõike 3 punkti c esimene lause	Väljapääsude puhaskõrgus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
teine lause	Reisijate kajutite ja muude väikeste ruumide uste puhaslaius	0,7 m mõõtmiseks, N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.06 lõike 3 punkti f esimene lause	Avariiväljapääsude mõõtmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
punkt g	Liikumispuudega inimestele mõeldud ruumide väljapääsud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõike 4 punkt d	Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud uksed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 5	Nõuded koridoridele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõike 6 punkt b	Pääseteed evakuatsioonialadele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
punkt d	Pääseteedel ei tohi olla redelipulki, redeleid või sarnaseid paigaldisi	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 7	Sobiv juhendamissüsteem ohutuse tagamiseks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 8	Kogunemisalade kohta käivad nõuded	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 9	Reisijatealade treppidele ja trepimademetele esitatavad nõuded	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõike 10 punkti a esimene lause	Reelingud vastavalt Euroopa standardile EN 711: 1995	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
teine lause	Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud umbreelingute ja reelingute kõrgus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.06 lõike 10 punkti b teine lause	Avade puhaslaius, mida tavaliselt kasutavad liikumispuudega inimesed laevaminekuks ja laevast väljumiseks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 13	Liikumispuudega inimeste liikumisalad ja nende alade seinad	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõike 14 esimene lause	Liikumisalade klaasuste ja -seinte ning aknapaneelide konstruktsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 15	Täielikult panoraampaneelidest tehtud tekiehitistele ja nende katustele esitatavad nõuded	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 16	Artiklile 12.05 vastavad joogiveesüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 31.12.2006
lõike 17 teine lause	Nõuded liikumispuudega inimestele mõeldud tualettruumidele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 18	Avatava aknata kajutite ventilatsioonisüsteem	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 19	Artikli 15.06 nõuded laevapere liikmete ja pardapersonali eluruumidele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.07	Nõuded käitursüsteemile	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.08 lõige 2	Nõuded reisijatealade valjuhääldisüsteemidele	Reisilaevade puhul, mille LWL on vähem kui 40 m või mis ei ole ette nähtud rohkem kui 75 inimesele, kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 3	Nõuded häiresüsteemile	Ühepäevareiside laevadele kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 4	Pilsi taseme häiresüsteem iga veetiheda sektsiooni jaoks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 5	Kaks mootoriga pilsipumpa	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 6	Püsivalt paigaldatud pilsisüsteem	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
lõige 8	Ventilatsioonisüsteemid CO2 eemaldussüsteemidele allpool tekki olevates ruumides	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
15.09 lõige 3	Asjakohane transportimisvarustus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
15.09 lõige 4	Individuaalsed päästevahendid lastele	Kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 1.1.2010 loetakse seda varustust individuaalsete päästevahendite alternatiiviks
	Päästevahendid	Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega, artikli 15.09 punkti 5 kohaselt enne 1.1.2005, neid päästevahendeid loetakse isiklike päästevahendite alternatiiviks Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega artikli 15.09 punkti 6 kohaselt enne 1.1.2005, neid loetakse individuaalsete päästevahendite alternatiiviks kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1.1.2010
lõike 5 punktid b ja c	Piisav istumisruum, ujuvus vähemalt 750 N	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
punkt f	Stabiilne diferent ja asjakohased haardeseadised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
punkt i	Sobivad evakuatsioonivahendid inimeste toimetamiseks evakuatsioonialadelt päästepaatidesse	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 10	Mootori ja prožektoriga varustatud laevapaat	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
15.10 lõige 2	Artikli 9.16 punkt 3 on ka kohaldatav vahekäikudele ja reisijate puhkeruumidele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
lõige 3	Piisav avariivalgustus	Avariivalgustus N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
15.10 lõige 4	Avarii-jõujaam	Ühepäevareiside laevadele, mille LWL on 25 m või vähem, kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
punkt f	Prožektorite avariitoide vastavalt artikli 10.02 punkti 2 punktile i	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
punkt i	Liftide ja tõsteseadmete avariitoide vastavalt artikli 15.06 lõike 9 teisele lausele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
lõige 6	Nõuded avariijõujaamale:
	- piirded vastavalt artikli 15.11 lõikele 2	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
	- paigalduskaablid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
	- avariijõujaam üleval pool ujuvusvaru veeliini	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
15.11	Tulekaitse
lõige 1	Materjalide ja komponentide sobivus tulekaitseks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 2	Piirete konstruktsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 3	Ruumides, välja arvatud masinaruumides ja hoiuruumides, kasutatavad värvid, lakid ja muud pinnatöötlusvahendid ja ka tekikatted peavad olema leekiaeglustavad	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
lõige 4	Salongide laed ja seinakatted, mis on valmistatud mittesüttivatest materjalidest	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 5	Kogunemisalade mööbel ja sisseseade, mis on valmistatud mittesüttivast materjalist	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 6	Katsetatud koodeksi kohaselt	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 7	Salongide isolatsioonimaterjalid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 8	Nõuded vaheseinte ustele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 9	Seinad	Kajutitega laevadel, kus ei ole automaatset survestatud vee sprinklersüsteemi, kajutitevaheliste seinte otsad: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 10	Piirded	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.11 lõige 11	Tuulekaitsed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõike 12 teine lause	Terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist trepid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 13	Sisetreppide piirded	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 14	Ventilatsiooni- ja õhuvarustussüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 15	Kambüüside ja õhupuhastiga pliitide ventilatsioonisüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 16	Juhtimiskeskused, treppide seinad, kogunemisalad ja suitsueemaldussüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 17	Tulekahju häiresüsteem	Ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
15.12 lõige 1	Käsitulekustutid	Tulekustutid ja kustutusmaterjalid kambüüsides, juuksurisalongides ja parfümeeriakauplustes: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
lõige 2	Hüdrantsüsteem	Teine tulekustutuspump: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 3	Nõuded hüdrantsüsteemidele	Surve ja veejoa pikkus: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 6	Materjalid, kaitse rikkimineku eest	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
15.12 lõige 7	Torude ja hüdrantide külmumisvõimaluse vältimine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõike 8 punkt b	Tulekustutuspumpade iseseisev käitamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
punkt c	Veejoa pikkus kõikidel tekkidel	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
punkt d	Tulekustutuspumpade paigaldamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõige 9	Tulekustutussüsteem masinaruumides	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.14 lõige 1	Reoveekogumis- ja kõrvaldamisseadmed	Kajutitega laevadel, kus pole rohkem kui 50 koid ja ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 2	Nõuded reoveekogumistankidele	Kajutitega laevadel, kus pole rohkem kui 50 koid ja mitte üle 50 reisijaga ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.15 lõige 1	Vigastatud püstuvus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
lõige 4	välja jäetud
lõige 5	Varustatud laevapaadi, platvormi või samaväärse paigaldisega	Reisilaevadel, mille reisijate maksimaalne lubatud arv on 250 või kus on 50 koid N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
15.15 lõige 6	Varustatud laevapaadi, platvormi või samaväärse paigaldisega	Reisilaevadel, mille reisijate maksimaalne lubatud arv on 250 või kus on 50 koid N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
lõike 9 punkt a	Vedelgaasiseadmete häiresüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 14.15
punkt b	Artikli 15.09 lõikele 5 vastavad ühispäästevahendid 5	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010
16. PEATÜKK
16.01 lõige 2	Erivintsid ning samaväärsed ühendusseadmed	Nõuet kohaldatakse veesõidukitele, mis on enne 1.1.1995 saanud litsentsi tõukamiseks ilma nõuetekohaste kinnitusvahenditeta, üksnes N.R.C. puhul, hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
16.01 lõike 3 viimane lause	Nõuded ajamitele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
17. PEATÜKK
17.02 lõige 3	Täiendavad nõuded	Kohaldatakse samu üleminekusätteid kui need, mis on osutatud vastavas artiklis
17.03 lõige 1	Üldine häiresüsteem	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
lõige 4	Suurim lubatud koormus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
17.04 lõiked 2 ja 3	Süvise ohutusvaru jääk	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
17.05 lõiked 2 ja 3	Jääkvabaparras	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
17.06, 17.07 ja 17.08	Kallutuskatse ja püstuvuse tunnustamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
17.09	Lastimärgid ja süviseskaalad	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
20. PEATÜKK
	Kohaldatakse Reini laevakontrolli määruse 20. peatüki üleminekusätteid
21. PEATÜKK
21.01–21.02		Nõudeid kohaldatakse lõbusõidulaevadele, mis on ehitatud enne 1.1.1995, üksnes N.R.C. puhul, hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.1995

Artikkel 24.03

Erandid veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. aprilli 1976

1.   Lisaks artikli 24.02 sätetele kohaldatakse veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. aprilli 1976, järgmisi sätteid.

Alltoodud tabelis on kohaldatud järgmisi mõisteid:

—

R.C.: sätet ei kohaldata juba kasutuses olevatele veesõidukitele, kui kõnesolevad osad ei ole asendatud või ümber ehitatud, st sätet kohaldatakse ainult kõnesolevate piirkondade ja osade asendamisele (“R”) ja ümberehitamisele (“C”). Kui olemasolevad osad asendatakse sama tehnoloogiat kasutavate sama tüüpi asendusosadega, siis ei ole see asendamine (“R”) üleminekusätete tähenduses.

—	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine: vastavus selle sättega peab olema saavutatud selleks ajaks, kui ühenduse tunnistus pärast sätte jõustumist väljastatakse või uuendatakse.

Artikkel ja lõige	Sisu	Tähtpäev ja märkused
3. PEATÜKK
3.03 lõige 1 alapunkt a	Põrkevaheseina asend	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
3.04 lõige 2	Punkrite ning eluruumide ja reisijatealade ühispindala	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035
lõige 7	Maksimaalne lubatud helirõhutase	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2015
4. PEATÜKK
4.01 lõige 2,4.02 ja 4.03	Süvise ohutusvaru, vabaparras, minimaalne vabaparras	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2015
7. PEATÜKK
7.01 lõige 2	Laeva poolt tekitatud helirõhk	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
7.05 lõige 2	Laevatulede seire	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine:
8. PEATÜKK
8.08 lõiked 3 ja 4 ja 4	Minimaalane pumpamismaht ja äravoolutorude siseläbimõõt	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2015
8.10 lõige t 2	Laeva poolt sõidu ajal tekitatud müra	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9. PEATÜKK
9.01	Nõuded elektriseadmetele	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.03	Kaitse füüsilise kokkupuute, tahkete esemetega tekitatavate vigastuste ning vee sissetuleku eest	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.06	Lubatav maksimumpinge	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.10	Generaatorid ja mootorid	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.11 lõige 2	Akude paigaldus	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.12	Lülitusseadmete paigaldamine	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.14	Armatuurid	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.15	Kaablid	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
9.17	Laevatuled	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015
12. PEATÜKK
12.02 lõige 5	Müra ja vibratsioon eluruumides	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2015
15. PEATÜKK
15.02 lõige 5, lõige 6 esimene lause, lõiked 7–11 ja lõige 13	Ujuvusvaru veeliin, kui vaheseinte tekk puudub	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.02 lõige 16	Veetihedad aknad	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.04	Süvise ohutusvaru, vabaparras, meetmed sukeldumisel	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045
15.05	Reisijate arv	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine pärast 1.1.2015
15.10 lõige 4, lõige 6, lõige 7, lõige 8 ja lõige 11	Avarii-jõujaam	R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045

2.   Ühepäevareiside laevadele, mille kiil on maha pandud enne 1. aprilli 1976, kohaldatakse artikli 15.11 lõike 3 punkti a kuni ühenduse tunnistuse esmakordse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1.1.2045 koos sättega, mille kohaselt üksnes värvid, värnitsad, kattekihid ja muud pääseteede pinnakattematerjalid ning muud paneelide pinnatöötlusmaterjalid peavad olema tulekindlad ega tohi eraldada ohtlikes kogustes suitsu ja mürgiseid aurusid.

3.   Ühepäevareiside laevadele, mille ehitamist on alustatud enne 1. aprilli 1976, kohaldatakse artikli 15.09 lõike 4 esimest ja teist lauset eritingimusega, mille kohaselt võib pääseteede trepid kandvate teraskoostude vormis treppide asemel konstrueerida nii, et need jäävad tulekahju korral kasutatavaks umbeks sama pikaks ajaks, kui kandvate teraskoostude vormis trepid.

Artikkel 24.04

Muud erandid

1.   Laevade puhul, mille minimaalne vabaparras on kindlaks määratud Reini laevakontrolli määruse artikli 4.04 kohaselt, mida kohaldati 31. märtsil 1983. aastal, võib kontrollorgan omaniku taotlusel vabaparda kindlaks määrata Reini laevakontrolli määruse artikli 4.03 kohaselt, mida kohaldatakse 1. jaanuaril 1995. aastal.

2.   Laevad, mille kiil on maha pandud enne 1. juulit 1983, ei pea vastama Reini laevakontrolli määruse 9. peatükile, kuid need peavad vastama vähemalt sama määruse 6. peatükile, mida kohaldatakse 31. märtsil 1983.

3.   Artikli 15.06 lõike 3 punkte a–e ja artikli 15.12 lõike 3 punkti a kohaldatakse üksikvooliku pikkuse osas veesõidukitele, mille kiil on maha pandud pärast 30. septembrit 1984 ning kõnealuste piirkondade ümberehitamisele hiljemalt siis, kui ühenduse tunnistus on esimest korda väljastatud või muudetud pärast 1. jaanuari 2045.

4.   Kui üleminekusätete kehtivuse lõppemise järel on käesolevate sätete järgimine praktikas raske või tekitab õigustamatuid kulusid, võib kontrollorgan komitee soovituste põhja lubada erandeid nimetatud sätetest. Need erandid tuleb märkida ühenduse tunnistusele.

5.   Kui nendes sätetes seoses seadmete konstrueerimisele esitatavate nõuetega osutatakse Euroopa või rahvusvahelisele standardile, võib selliseid seadmeid pärast standardi läbivaatamist kasutada veel 20 aastat.

Artikkel 24.05

(välja jäetud)

Artikkel 24.06

Erandid veesõidukitele, mis ei ole hõlmatud artikliga 24.01

1.   Alltoodud sätteid kohaldatakse:

a)	veesõidukitele, millele väljastati Reini laevakontrolli määruse kohane laevatunnistus esimest korda 1. jaanuari 1995 ja 30. detsember 2008 vahel, tingimusel et need laevad ei olnud 31. detsembril 1994. aastal ehitamisel või ümberehitamisel;

b)	veesõidukitele, mis on saanud mõne muu laevasõiduloa 1. jaanuari 1995 ja 30. detsember 2008 vahel.

2.   Peab olema tõendatud, et nimetatud veesõidukid vastavad Reini laevakontrolli määrusele, mida kohaldati laevatunnistuse või mõne muu laevasõiduloa väljastamise ajal.

3.   Peab olema kinnitatud laeva vastavus sätetele, mis vastavalt allpool esitatud üleminekusätetele jõustuvad pärast esmakordset laevatunnistuse või muu laevasõiduloa väljastamist.

4.   Artikli 24.04 lõikeid 4 ja 5 tuleb kohaldada mutatis mutandis.

5.   Alltoodud tabelis on kohaldatud järgmisi mõisteid:

—

N.R.C.: sätet ei rakendata juba kasutuses olevatele veesõidukitele, kui kõnesolevad osad ei ole asendatud või ümber ehitatud, st sätet kohaldatakse ainult vastehitatud (“N”) veesõidukitele ning kõnesolevate piirkondade ja osade asendamisele (“R”) ja ümberehitamisele (“C”). Kui olemasolevad osad asendatakse sama tehnoloogiat kasutavate sama tüüpi asendusosadega, siis ei ole see asendamine (“R”) üleminekusätete tähenduses.

—	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine: vastavus selle sättega peab olema saavutatud selleks ajaks, kui ühenduse tunnistus pärast sätte jõustumist väljastatakse või uuendatakse.

Artikkel ja lõige	Sisu	Tähtpäev ja märkused	Kehtib laevatunnistuse või muu laevasõiduloaga veesõiduki puhul
3. PEATÜKK
3.03 lõige lõige t 7	Laeva vöörisektsioonidesse mitteulatuvad ankrud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2041	1.10.1999
3.04 lõike 3 teine lause	Masinaruumide isolatsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.4.2003
lõige 3 laused 3 ja 4	Avamis- ja sulgurseadised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.10.2003
8. PEATÜKK
8.02 lõige 4	Masinaosade kaitsmine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.4.2003
8.03 lõige 3	Kiiruspiirik	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.4.2004
8.05 lõike 9 esimene lause	Mahumõõturid, mis peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitetasemeni	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.4.1999
lõige 13	Tankide täitetaseme kontrollimine mitte ainult peamasinate, vaid ka teiste laeva ohutuks käitamiseks vajalike masinate puhul	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.4.1999
8a. PEATÜKK
	Kohaldatakse Reini laevakontrollimääruse 8a. peatüki üleminekusätteid
10. PEATÜKK
10.02 lõike 2 punkt a	Terastrosside ja trosside tunnustamine	Esimene asendatud tross laevas: N.R.C., hiljemalt 1.1.2008. Teine ja kolmas tross: 1.1.2013.	1.4.2003
10.03 lõige 1	Euroopa standard	Asendamisel, hiljemalt 1.1.2010	1.4.2002
lõige 2	Sobib tuleklassidele A, B ja C	Asendamisel, hiljemalt 1.1.2010	1.4.2002
10.03a	Püsivalt paigaldatud tulekustutusvahendid kajutites, roolikambrites ja reisijatealadel	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035	1.4.2002
10.03b	Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides	(19) hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035	1.4.2002
10.04	Euroopa normide kohaldamine jollidele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.10.2003
10.05 lõige 2	Täispuhutavad päästevestid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010. Päästeveste, mis on olnud laevas 30.9.2003, võib kasutada kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 1.1.2010	1.10.2003
11. PEATÜKK
11.13	Tuleohtlike vedelike hoidmine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.10.2002
15. PEATÜKK
15.01 lõike 1 punkt c	Artikli 8.06 lõike 2 teist lauset ei kohaldata	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
punkt d	Artikli 9.14 lõike 3 teist lauset üle 50V nimipingele ei kohaldata	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõike 2 punkt b	Artikli 13.04 kohaste õliaurustuspõletiga ahjude keelamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
punkt c	Artikli 13.07 kohaste tahket kütust kasutavate kütteseadmete keelamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
punkt e	Peatüki 14 kohaste vedelgaasiseadmete keelamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
15.02 lõige 2	Vaheseinte arv ja asend	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõike 5 teine lause	Ujuvusvaru veeliin, kui vaheseinte tekk puudub	Reisilaevadel, mis on vette lastud enne 1.1.1996 kohaldatakse nõuet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 15	Topeltpõhjade ja kimmipilsikanalite minimaalne kõrgus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
15.03 lõiked 1–6	Vigastamata püstuvus	N.R.C., ja kui peal on maksimaalne arv reisijaid, hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
15.03 lõige 7 ja 8	Vigastatud püstuvus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 9	2-sektsiooniline staatus	N.R.C.	1.1.2007
Lõiked 10–13	Vigastatud püstuvus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
15.05 lõige 2 punkt a	Reisijate arv, kelle jaoks artikli 15.06 lõike 8 kohase evakuatsiooniala olemasolu on tõendatud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige b	Artikli 15.03 kohases püstuvusarvutuses arvestatud reisijate arv	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
15.06 lõige 1	Reisijateruumid kõikidel tekkidel põrkevaheseinast ahtri pool ja eespool ahterpiigi vaheseina tasandit	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 2	Kapid ja artiklis 11.13 osutatud ruumid tuleohtlike vedelike hoidmiseks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
lõike 3 punkti c esimene lause	Väljapääsude puhaskõrgus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
teine lause	Reisijate kajutite ja muude väikeste ruumide uste puhaslaius	0,7 m mõõtmiseks, N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
15.06 lõike 3 punkti f esimene lause	Avariiväljapääsude mõõdud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
punkt g	Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud ruumide väljapääsud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõike 4 punkt d	Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud uksed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 5	Nõuded ühenduskoridoridele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõike 6 punkt b	Pääseteed, mis viivad evakuatsioonialadele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
punkt c	Pääseteed ei tohi läbida masinaruume või kambüüsi.	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
punkt d	Pääseteedel ei tohi olla redelipulki, redeleid või sarnaseid paigaldisi	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 7	Sobiv juhendamissüsteem ohutuse tagamiseks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 8	Kogunemisalade nõuded	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõike i 9 punktid a–c ja viimane lause	Reisijatealade treppide ja trepimademete nõuded	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõike 10 punkti a esimene lause	Reelingud vastavalt Euroopa standardile EN 711: 1995	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
teine lause	Liikumispuudega inimestele kasutamiseks mõeldud umbreelingute ja reelingute kõrgus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
punkti b teine lause	Avade puhaslaius, mida tavaliselt kasutavad liikumispuudega inimesed laevaminekuks ja laevast väljumiseks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 12	Maabumissillad Euroopa standardi EN 14206: 2003 kohaselt	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
lõige 13	Liikumispuudega inimeste liikumisalad ja nende seinad	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõike 14 esimene lause	Liikumisalade klaasuste ja -seinte ning aknapaneelide konstruktsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 15	Täielikult panoraampaneelidest tehtud tekiehitistele või nende katustele esitatavad nõuded	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 16	Artikli 12.05 kohased joogiveesüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
lõike 17 teine lause	Nõuded liikumispuudega inimestele kohandatud tualettruumidele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 18	Avatava aknata kajutite ventilatsioonisüsteem	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
15.07	Nõuded käitursüsteemile	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2007
15.08 lõige 2	Nõuded reisijatealade valjuhääldisüsteemidele	Reisilaevade puhul, mille LWL on vähem kui 40 m või mis ei ole ette nähtud rohkem kui 75 inimesele, kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 3	Nõuded häiresüsteemile	Ühepäevareiside laevadele kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 3 alapunkt b	Häiresüsteem, mis võimaldab laeva juhtkonnal teatada ohust laevaperele ja pardapersonalile	Ühepäevareiside laevadele kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 4	Pilsi taseme häiresüsteem iga veetiheda sektsiooni jaoks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 5	Kaks mootoriga pilsipumpa	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 6	Artikli 8.06 lõike 4 kohane püsivalt paigaldatud pilsisüsteem 4	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.1.2006
lõige 7	Külmhoiuruumide avamine seestpoolt	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
lõige 8	Ventilatsioonisüsteemid CO2eemaldussüsteemidele allpool tekki olevates ruumides	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 9	Esmaabipakid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
15.09 lõike 1 esimene lause	Päästepoid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
lõige 2	Individuaalsed päästevahendid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
lõige 3	Asjakohane transportimisvarustus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
15.09 lõige 4	Euroopa standarditele N 395: 1998 või EN 396: 1998 vastavad individuaalsed päästevahendid 100 % reisijatele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
	Individuaalsed päästevahendid lastele	Kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 1.1.2010 loetakse seda varustust individuaalsete päästevahendite alternatiiviks	1.1.2006
	Päästevahendid	Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega, artikli 15.09 lõike 5 kohaselt enne 1.1.2005, neid päästevahendeid loetakse isiklike päästevahendite alternatiiviks Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega, artikli 15.09 lõike 6 kohaselt enne 1.1.2005, neid loetakse individuaalsete päästevahendite alternatiiviks kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõike 5 punktid b ja c	Piisav istumisruum, ujuvus vähemalt 750 N	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
punkt f	Stabiilne diferent ja asjakohased haardeseadised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
punkt i	Asjakohased evakuatsioonivahendid evakuatsioonialadelt päästepaatidesse pääsemiseks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 9	Päästevahendite kontrollimine tootja juhendite kohaselt.	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
lõige 10	Mootori ja prožektoriga varustatud laevapaat	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 11	Pinguti	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
	Elektriseadmed		1.1.2006
15.10 lõige 2	Artikli 9.16 lõige 3 on ka kohaldatav vahekäikudele ja reisijate puhkeruumidele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.1.2006
lõige 3	Piisav avariivalgustus	Avariivalgustus N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.1.2006
lõige 4	Avarii-jõujaam	Ühepäevareiside laevadele, mille LWL on 25 m või vähem, kohaldatakse sätet N.R.C. puhul hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.1.2006
punkt f	Prožektorite avariitoide vastavalt artikli 10.02 lõike 2 punktile i	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.1.2006
punkt i	Liftide ja tõsteseadete avariitoide vastavalt artikli 15.06 lõike 9 teisele lausele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.1.2006
lõige 6	Nõuded avarii-jõujaamale:		1.1.2006
	– piirded artikli 15.11 lõike 2 kohaselt	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.1.2006
	– kaablite paigaldamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.1.2006
	– avarii-jõujaam ülevalpool ujuvusvaru veeliini	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.1.2006
15.11	Tulekaitse		1.1.2007
lõige 1	Materjalide ja komponentide sobivus tulekaitseks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
15.11 lõige 2	Piirete konstruktsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 3	Ruumides, välja arvatud masinaruumides ja hoiuruumides, kasutatavad värvid, lakid ja muud pinnatöötlusvahendid ja ka tekikatted peavad olema leekiaeglustavad	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015	1.1.2006
lõige 4	Salongide laed ja seinakatted, mis on valmistatud mittesüttivatest materjalidest	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 5	Kogunemisalade mööbel ja sisseseade, mis on valmistatud mittesüttivast materjalist	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 6	Katsetatud koodeksi kohaselt	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 7	Salongide isolatsioonimaterjalid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõike 8 punktid a ja b, punkti c teine lause ja punkt d	Nõuded vaheseintes olevatele ustele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 9	Seinad	Kajutitega laevadel, kus ei ole automaatset survestatud vee sprinklersüsteeme, kajutitevaheliste seinte otsad: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 10	Piirded	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõike 12 teine lause	Terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist trepid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 13	Sisetreppide piirded	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 14	Ventilatsiooni- ja õhuvarustussüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 15	Kambüüside ja õhuäratõmbega pliitide ventilatsioonisüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 16	Juhtimiskeskused, treppide seinad, kogunemistsoonid ja suitsueemaldussüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 17	Tulekahju häiresüsteem	Ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
15.12 lõige 1	Käsitulekustutid	Tulekustutid ja kustutusvaip kambüüsides, juuksurisalongides ja parfümeeriakauplustes: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
lõige 2	Hüdrantsüsteem	Teine tulekustutuspump: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 4	Hüdrandi ventiilid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
lõige 5	Telgepidi ühendatud rullid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
lõige 6	Materjalid, kaitse rikkimineku eest	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 7	Torude ja hüdrantide külmumisvõimaluse vältimine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõike 8 punkt b alapunktid b	Tulekustutuspumpade iseseisev käitamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
punkt d	Tulekustutuspumpade paigaldamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõige 9	Tulekustutussüsteem masinaruumides	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
15.12 lõige 9	Terasest või võrdväärsete omadustega masinaruumide tulekustutussüsteem	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045. Üleminekuperioodi ei kohaldata reisilaevadele, mida on hakatud ehitama pärast 31.12.1995 ja mille korpus on valmistatud puidust, alumiiniumist või plastikust ning mille masinaruumid ei ole tehtud artikli 3.04 lõigete 3 ja 4 kohastest materjalidest	1.1.2006
15.13	Ohutusmeetmed	Ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel	1.1.2006
15.14 lõige 1	Reovee kogumise ja kõrvaldamise seadmed	Kajutitega laevadel, kus pole rohkem kui 50 koid ja ühepäevareiside laevadel: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõige 2	Nõuded reoveekogumistankidele	Kajutitega laevadel, kus on 50 või vähem koid ja ühepäevareiside laevadel, millel on lubatud sõidutada 50 ja vähem reisijat: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
15.15	Teatavatele reisilaevadele tehtavad erandid		1.1.2006
lõike 1	Vigastatud püstuvus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045	1.1.2006
lõike 4	(välja jäetud)
lõike 5	Varustatud laevapaadi, platvormi või samaväärse paigaldisega	Reisilaevadel, millel on lubatud maksimaalselt 250 reisijat või 50 koid N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
lõike 6	Varustatud laevapaadi, platvormi või samaväärse paigaldisega	Reisilaevadel, millel on lubatud maksimaalselt 250 reisijat või 50 koid N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006
15.15 lõike 9 punkt a	Vedelgaasiseadmete häiresüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 14.15	1.1.2006
punkt b	Artikli 15.09 lõikele 5 vastavad ühispäästevahendid 5	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010	1.1.2006

Artikkel 24.07

(välja jäetud)

24a. PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED VEESÕIDUKITELE, MIS EI NAVIGEERI R TSOONI VEETEEDEL

Artikkel 24a.01

Juba kasutuses olevatele veesõidukitele üleminekusätete rakendamine ja eelmiste ühenduse tunnistuste kehtivus

1.   Kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	veesõidukitele, millele esimest korda väljastati ühenduse tunnistus enne 30. detsember 2008 ja

b)	veesõidukitele, mis on omandanud mõne muu laevasõidulitsentsi enne 30. detsember 2008.

2.   Peab olema sätestatud, et need veesõidukid vastavad direktiivi 82/714/EMÜ II lisa peatükkidele 1–13 sel kuupäeval, mil väljastatakse laevatunnistus teise sõidulitsentsi kohta.

3.   Ühenduse tunnistused, mis on väljastatud enne 30. detsember 2008 jäävad kehtima kuni tunnistusel näidatud aegumiskuupäevani. Artikli 2.09 lõige 2 jääb kohaldatavaks.

Artikkel 24a.02

Erandid juba kasutuses olevatele laevadele

1.   Piiramata artiklite 24a.03 ja 24a.04 kohaldamist, peab veesõidukeid, mis ei vasta täielikult käesoleva direktiivi sätetele, kohandama nii, et need vastaksid sätetele, mis jõustuvad pärast veesõidukitele ühenduse tunnistuse või muu liiklusloa esmakordset väljaandmist vastavalt allpool toodud tabelis loetletud ajutistele sätetele.

2.   Tabelis kasutatud mõisted:

—

N.R.C.: nõuet ei rakendata juba kasutuses olevatele veesõidukitele, kui kõnesolevad osad ei ole asendatud või ümber ehitatud, st sätet kohaldatakse ainult vastehitatud (“N”) veesõidukitele ning kõnesolevate piirkondade ja osade asendamisele (“R”) ja ümberehitamisele (“C”). Kui olemasolevad osad asendatakse sama tehnoloogiat kasutavate sama tüüpi asendusosadega, siis ei ole see asendamine (“R”) üleminekusätete tähenduses.

—	Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine: nõuet tuleb järgida järgmisel tunnistuse väljaandmisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2008. Kui tunnistus kaotab kehtivuse 30. detsember 2008 ja … eelneva päeva vahel 30. detsember 2009, on see nõue siiski kohustuslik alates 30. detsember 2009.

Artikkel ja lõige	Sisu	Tähpäev ja märkused
3. PEATÜKK
3.03 lõike 1 punkt a	Põrkevaheseina asend	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
3.03 lõige 2	Eluruumide ohutusvahendid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
3.03 lõige 2	Ohutusvahendid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
3.03 lõige 4	Gaasitihe piire	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
3.03 lõike 5 teine lause	Ahterpiigi vaheseina uste seire
3.03 lõige 7	Vöörisektsioonid ankrutaskutega	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
3.04 lõike 3 teine lause	Masinaruumide isolatsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
3.04 lõike 3 kolmas ja neljas lause	Avamis- ja sulgurseadised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
3.04 lõige 6	Väljapääsud ruumidest, mis käesoleva direktiivi alusel on liigitatud masinaruumideks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
4. PEATÜKK
4.04	Lastimärgid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
5. PEATÜKK
5.06 lõike 1 esimene lause	Ettenähtud kiirus (edasisuunas)	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
6. PEATÜKK
6.01lõige 1	5. peatükis nõutud manööverdusvõime	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõige 3	Alalised loendid ja ümbritseva õhu temperatuurid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
6.01 lõige 7	Rooliballeri konstruktsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
6.02 lõige 2	Jõuallika kasutusse võtmine ühe liigutusega	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
lõige 3	5. peatükis nõutud manööverdusvõime tagamine teise ajamiga/käsiajamiga	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
6.03 lõige 1	Teiste jõutarbijate ühendamine hüdraulilise roolimehhanismi ajamiga	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
lõige 2	Eraldi olevad hüdraulikaõli tankid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
6.05lõige 1	Käisajami automaatne lahtiühendamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
6.06 lõige 1	Kaks sõltumatut aktiveerimissüsteemi	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
6.07 lõike 2 punkt a	Niihästi hüdraulikaõli tankide kui süsteemi surve jälgimise häiresüsteem	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
punkt e	Puhverseadmete seire	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
6.08 lõige 1	Artikli 9.20 kohased nõuded elektriseadmetele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
7. PEATÜKK
7.02 lõiked 2–7	Takistamatu väljavaade roolikambrist, välja arvatud järgmised sektsioonid:	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
7.02 lõike 3punkt 2	Roolimehe tavalise vaatevälja takistamatu väljavaade	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
lõige 5	Klaaside minimaalne valgusläbivus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
7.03 lõige 7	Häireseadmete väljalülitamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
lõige 8	Automaatne ümberlülitamine teisele jõuallikale	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
7.04 lõige 1	Peamasinate ja rooliseadmete juhtimine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
7.04 lõige 2	Peamasinate juhtimine	kui roolikambrid on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049, kui liikumissuuna võib saavutada otse; N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024 muudel masinatel
7.09	Häiresüsteem	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
7.12 lõige 1	Sissetõmmatavad roolikambrid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel. Ilma automaatse sissetõmbamiseta: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõige 2 ja 3		N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
8. PEATÜKK
8.01 lõige 3	Üksnes sisepõlemismootorid, milles põlevate kütuste leekpunkt on üle 55 °C	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
8.02 lõige 1	Masinate turvamine tahtmatu käivitamise vastu	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
lõige 4	Masinaosade kaitse	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
8.03 lõige 2	Seireseadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
lõige 3	Kiiruspiirik	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
lõige 5	Võlli pukside konstruktsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
8.05 lõige 1	Terastankid vedelkütuse jaoks	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
8.05 lõige 2	Tankiventiilide automaatne sulgemine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
lõige 3	Kütusetankid ei tohi asuda põrkevaheseinast eespool	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
lõige 4	Kütusetankid ning nende toruliitmikud ei tohi asuda otse masinate või väljalasketorude kohal	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024. Selle ajani peavad sobivad seadmed tagama kütuse ohutu eemaldamise.
lõige 6 laused 3–5	Rõhutasandustorude ja ühendustorude paigaldamine ja mõõtmine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
lõige 7	Tekil asuv katkestusseadis	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
lõike 9 esimene lause	Mahumõõturid, mis peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitetasemeni	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
lõige 13	Tankide täitetaseme kontrollimine mitte ainult peamasinate, vaid ka teiste laeva ohutuks käitamiseks vajalike masinate puhul	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
8.06	Määrdeõli hoidmine, torud ja abiseadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
8.07	Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides, torudes ja abiseadmetes kasutatava õli hoidmine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
8.08 lõige 8	Lihtne sulgurseadis, mis pole piisav ballastiruumide ühendamiseks ballasti kandmiseks sobivate trümmide tühjendustorudega	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
8.08 lõige 9	Mõõteseadmed trümmi pilssides	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
8.09 lõige 2	Õlise vee ja kasutatud õli kogumisseadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
8.10 lõige 3	Paigalseisvate laevade mürataseme piirnorm 65 dB (A)	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
9. PEATÜKK
9.01 lõike 1 teine lause	Kontrollorganile esitatavad asjakohased dokumendid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
9.01 lõike teine taane	Laevas hoitavad pea-, avarii- ja jaotuspaneeli lülitusskeemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
lõige 3	Ümbritseva õhu temperatuurid laeva sees ja tekil	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
9.02 lõiked 1–3	Elektrivarustussüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
9.03	Kaitse füüsilise kokkupuute, tahkete esemetega tekitatavate vigastuste ning vee sissetuleku eest	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
9.05 lõige 4	Maandusjuhtmete ristlõige	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
9.11 lõige 4	Akude tõhus õhutamine, kui neid hoitakse suletud sektsioonis, kapis või kastis	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
9.12	Lülitusseadmete paigaldamine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
9.12 lõike 3 punkt b	Maanduse jälgimissüsteem, millel on nii heli- kui valgusega häiresignaal	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
9.13	Vooluahela avariikatkestid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
9.14	Armatuurid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
9.14 lõike 1 teine lause	Ühe polaarsusega lülitite keelamine pesupesemisruumides, duširuumides, pesuruumides ning muudes märgruumides.	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
9.15 lõige 2	Minimaalne kaabli ristlõige 1,5 mm2	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
lõige 10	Sissetõmmatavate roolikambritega ühendatud kaablid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
9.16 lõike 3 teine lause	Teine elektriahel	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
9.19	Mehhaaniliste seadmete häire- ja ohutussüsteemid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
9.20	Elektroonikaseadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
9.21	Elektromagnetiline vastavus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
10. PEATÜKK
10.01	Ankruseadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
10.02 lõike 2 punkt a	Tunnistus sildumis- ja muude trosside kohta	Esimene asendatav kaabel laevas: N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024 Teine ja kolmas kaabel: 30. detsember 2029
10.03 lõige 1	Euroopa norm	Asendamisel, hiljemalt 30. detsember 2024
lõige 2	Sobib A, B ja C tuleklassile	Asendamisel, hiljemalt 30. detsember 2024
lõige 4	CO2 sisalduse ja ruumi suuruse suhe	Asendamisel, hiljemalt 30. detsember 2024
10.03a	Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid eluruumides, roolikambris ja reisijateruumides	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
10.03b	Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides	Enne 1. oktoobrit 1985 paigaldatud CO2 tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 30. detsember 2049, kui need vastavad direktiivi 82/714/EMÜ II lisa artikli 13.03 nõuetele.
10.04	Euroopa normide kohaldamine jollidele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
10.05 lõige 2	Täispuhutavad päästevestid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024 Päästeveste, mis on laevas päeval enne 30. detsember 2008, võib kasutada kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 30. detsember 2024
11. PEATÜKK
11.02 lõige 4	Tekkide välisservade ja töökohtade varustus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
11.04	Külgtekid	Ühenduse tunnistuse esmane väljastamine (20) või uuendamine pärast ZZ + 40, kui laius on üle 7,30 m 30. detsember 2049
11.05 lõige 1	Juurdepääs töökohtadele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõiked 2 ja 3	Juurdepääsud, väljapääsud ja vahekäigud, kui põrandapindade erinevus on üle 0,50 meetri	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
lõige 4	Pidevalt mehitatud töökohtade trepid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
11.06 lõiked 2	Väljapääsud ja avariiväljapääsud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
11.07 lõike 1 teine lause	Redelid, astmed ja samalaadsed paigaldised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõiked 2 ja 3		N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
11.10	Luugikaaned	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
11.11	Vintsid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024
11.12 lõiked 2–6 ja 8–10	Kraanad: tootja silt, suurimad lubatud koormused, kaitseseadised, arvutuskatse, ekspertide kontroll, laevas olevad tunnistused	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
11.13	Tuleohtlike vedelike hoidmine	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
12. PEATÜKK
12.01 lõiked 1	Eluruumid tavaliselt laevas elavatele isikutele	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
12.02 lõiked 3	Põrandate asend	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõige 4	Elu- ja magamisruumid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
12.02 lõige 5	Müra ja vibratsioon eluruumides	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
lõige 6	Eluruumide puhaskõrgus	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõige 8	Salongide vaba põrandapind	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõige 9	Ruumide ruumala	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõige 10	Õhuruumi maht inimese kohta.	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõige 11	Uste mõõdud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõike 12 punktid a ja b	Treppide asend	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõige 13	Ohtlike vedelike või gaaside torud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
12.03	Sanitaarseadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
12.04	Kambüüsid	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
12.05	Joogivesi	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
12.06	Küte ja ventilatsioon	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
12.07 lõike 1 teine lause	Muud eluruumide paigaldised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
15. PEATÜKK
	Reisilaevad	Vt direktiivi artiklit 8
15a. PEATÜKK
	Purjereisilaevad	Vt direktiivi artiklit 8
16. PEATÜKK
16.01 lõige 2	Erivintsid ning samaväärsed ühendusseadmed	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
lõike 3 viimane lause	Nõuded ajamile	N.R.C. hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2049
17. PEATÜKK
	Ujuvmehhanismid	Vt direktiivi artiklit 8
21. PEATÜKK
	Lõbusõidulaevad	Vt direktiivi artiklit 8
22b. PEATÜKK
22b.03	Teise sõltumatu roolimehhanismi ajam	N.R.C. hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2024

Artikkel 24a.03

Erandid veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. jaanuari 1985

1.   Veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. jaanuari 1985, tuleb lisaks artikli 24a.02 sätetele teha erand tabeli kolmandas tulbas kirjeldatud tingimuste kohaselt järgmistest sätetest, kui veesõiduki ja laevapere ohutus on tagatud mõnel muul asjakohasel viisil.

2.   Tabelis kasutatud mõisted tähendavad järgmist:

—

N.R.C.: nõuet ei rakendata juba kasutuses olevatele veesõidukitele, kui kõnesolevad osad ei ole asendatud või ümber ehitatud, st sätet kohaldatakse ainult vastehitatud (“N”) veesõidukitele ning kõnesolevate piirkondade ja osade asendamisele (“R”) ja ümberehitamisele (“C”). Kui olemasolevad osad asendatakse sama tehnoloogiat kasutavate sama tüüpi asendusosadega, ei ole see asendamine (“R”) üleminekusätete tähenduses.

—

Ühenduse tunnistuse väljastamine või uuendamine: antud nõuet tuleb järgida järgmisel tunnistuse väljaandmisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2008. Kui tunnistus kaotab kehtivuse 30. detsember 2008 ja … eelneva päeva vahel 30. detsember 2009, on see nõue siiski kohustuslik üksnes 30. detsember 2009 alates.

Artikkel ja lõige	Sisu	Tähtpäev ja märkused
3. PEATÜKK
3.03 lõige 1	Veetihedad põrkevaheseinad	N.R.C.
3.03 lõige 2	Eluruumid, ohutusseadised	N.R.C.
3.03 lõige 5	Avad veetihedates vaheseintes	N.R.C.
3.04 lõige 2	Punkrite pinnad	N.R.C.
3.04 lõige 7	Suurim lubatud helirõhutase masinaruumides	N.R.C.
4. PEATÜKK
4.01	Süvise ohutusvaru	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2019
4.02	Vabaparras	N.R.C.
6. PEATÜKK
6.01 lõige 3	Roolisüsteemile esitatavad nõuded	N.R.C.
7. PEATÜKK
7.01 lõige 2	Suurim lubatud helirõhutase roolikambris	N.R.C.
7.05 lõige 2	Laevatulede seire	N.R.C.
7.12	Sissetõmmatavad roolikambrid	N.R.C.
8. PEATÜKK
8.01 lõige 3	Teatud vedelkütuste keelamine	N.R.C.
8.04	Masina väljalasketoru	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel
8.05 lõige 13	Kütuse täituvustaseme häireseadis	N.R.C.
8.08 lõige 2	Pilsipumba varustus	N.R.C.
8.08 lõiked 3 ja 4	Pilsipumpade läbimõõt ja minimaalane pumpamismaht	N.R.C.
8.08 lõige 5	Automaatse eeltäitega pumbad	N.R.C.
8.08 lõige 6	Filtrite juurde kuuluv varustus	N.R.C.
8.08 lõige 7	Ahterpiigi automaatselt sulguv kinnitus	N.R.C.
8.10 lõige 2	Veesõidukite tekitatav müra	N.R.C.
9. PEATÜKK
9.01 lõige 2	Elektriseadmete tunnistused	N.R.C.
9.01 lõige 3	Elektriseadmete paigaldamine	N.R.C.
9.06	Lubatav maksimumpinge	N.R.C.
9.10	Generaatorid ja mootorid	N.R.C.
9.11 lõige 2	Akud	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
9.12 lõige 2	Lülitid, kaitseseadised	N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 30. detsember 2029
9.14 lõige 3	Üheaegne lülitamine	N.R.C.
9.15	Kaablid	N.R.C.
9.16 lõige 3	Masinaruumide valgustus	N.R.C.
9.17 lõige 1	Laevatulede paneelid	N.R.C.
9.17 lõige 2	Laevatulede toide	N.R.C.
10. PEATÜKK
10.01 lõige 9	Ankrupelid	N.R.C.
10.04 lõige 1	Jollid standardi kohaselt	N.R.C.
10.05 lõige 1	Päästepoid standardi kohaselt	N.R.C.
10.05 lõige 2	Päästevestid standardi kohaselt	N.R.C.
11. PEATÜKK
11.11 lõige 2	Vintside ohutus	N.R.C.
12. PEATÜKK
12.02 lõige 13	Ohtlike vedelike või gaaside torud	N.R.C.

Artikkel 24a.04

Muud erandid

Kui käesoleva peatüki nende sätete, mis järgnevad üleminekusätete kehtivuse lõppemisele, rakendamine praktikas on raske või tekitab õigustamatuid kulusid, võib kontrollorgan lubada erandeid nimetatud sätetest komitee soovituste alusel. Need erandid tuleb märkida ühenduse tunnistusele.

---

(1)  Kui aparaadid eraldavad suurtes kogustes soojust: IP 12

(2)  Kui aparaatidel või paneelidel ei ole seda tüüpi kaitset, peab nende asukoht vastama tingimustele, mida seda liiki kaitsele kohaldatakse.

(3)  Kinnitatud ohutustüübiga elektriseadmed kooskõlas

a)	Euroopa standarditega EN 50014: 1997; 50015: 1998; 50016: 2002; 50017: 1998; 50018: 2000; 50019: 2000 ja 50020: 2002 või

b)	IEC 1. oktoobri 2003. aasta väljaandega 60079.

(4)  Kui pinge saadakse kõrgema pingega võrkudest, tuleb kasutada galvaanilist eraldamist (ohutustrafo).

(5)  Kõik teise elektriahela poolused tuleb maapinnast isoleerida.

(6)  Juhtimiskeskusi ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A0, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(7)  Salonge ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A 30, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(8)  Kajutite vahelised piirded, piirded kajutite ja koridoride vahel ning punktile 10 vastavad salongide vertikaalsed piirded peavad vastama tüübile B15, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile B0.

(9)  Artikli 15.07 ja artikli 15.10 punkti 6 kohased piirded masinaruumide vahel peavad vastama tüübile A60; muudel juhtudel peavad need vastama tüübile A0.

(10)  B15 on piisav piiretele ühelt poolt kambüüside ning teiselt poolt külmruumide ja pardavarude hoiuruumide vahel.

(11)  Juhtimiskeskusi ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A0, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(12)  Salonge ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A 30, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(13)  Kajutite vahelised piirded, piirded kajutite ja koridoride vahel ning punktile 10 vastavad salongide vertikaalsed piirded peavad vastama tüübile B15, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile B0.

(14)  Artikli 15.07 ja artikli 15.10 punkti 6 kohased piirded masinaruumide vahel peavad vastama tüübile A60; muudel juhtudel peavad need vastama tüübile A0.

(*)  Vahekaugus saalingust tekini.

(**)  Tengi kogupikkus ilma mastitopita.

(***)  Tengi läbimõõt topikinnituse juures.

(****)  Pukspriidi kogupikkus.

(*****)  Kliiverpoomi kogupikkus.

(******)  Grootpoomi kogupikkus.

(*******)  Kahvli kogupikkus.

(********)  Vahekaugus topist või saalingust tekini.

(*********)  Vahekaugus topist või saalingust tekini.

(15)  EÜT L 207, 23.7.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud dikretiiviga 98/79/EÜ (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(16)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(**********)  Vedeliku vabapinnaga trümmisektsioonid tekivad, kui veekindlate piki- ja/või põikijaotuste kaudu moodustuvad üksteisest sõltumatud vedelikupinnad.

(17)

1.	Enne 1. oktoobrit 1980 paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 1. aprillil 1976. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 nõuetele.

2.

1. aprilli 1992 ja 31. detsembri 1994 vahel paigaldatud alalised CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtivale Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõikele 5.

3.	Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 1. aprillist 1992 kuni 31. detsembrini 1994 antud soovitused 31. detsembril 1994. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 kohta jäävad kehtima kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035.

1.	Enne 1. oktoobrit 1980 paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 1. aprillil 1976. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 nõuetele.

2.

1. aprilli 1992 ja 31. detsembri 1994 vahel paigaldatud alalised CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtivale Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõikele 5.

3.	Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 1. aprillist 1992 kuni 31. detsembrini 1994 antud soovitused 31. detsembril 1994. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 kohta jäävad kehtima kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035.

4.	Artikli 10.03b lõike 2 alapunkti a tohib kohaldada üksnes ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui nimetatud seadmed on paigaldatud laevadesse, mille kiil on maha pandud pärast 1. oktoobrit 1992.

(17)  

1.	Enne 1. oktoobrit 1980 paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 1. aprillil 1976. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 nõuetele.

2.

1. aprilli 1992 ja 31. detsembri 1994 vahel paigaldatud alalised CO2-tulekustutussüsteemid võivad jääda kasutusele kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui need vastavad 31. detsembril 1994. aastal kehtivale Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõikele 5.

3.	Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 1. aprillist 1992 kuni 31. detsembrini 1994 antud soovitused 31. detsembril 1994. aastal kehtiva Reini laevakontrolli määruse artikli 7.03 lõike 5 kohta jäävad kehtima kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035.

4.	Artikli 10.03b lõike 2 alapunkti a tohib kohaldada üksnes ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2035, kui nimetatud seadmed on paigaldatud laevadesse, mille kiil on maha pandud pärast 1. oktoobrit 1992.

(18)  Sätet kohaldatakse laevadele, mille kiil on maha pandud pärast 31.12.1994, ja kasutusel olevatele laevadele järgmise lisatingimusega:

Kogu trümmiala ümberehitamisel tuleb järgida artikli 11.04 nõudeid.

Kui ümberehitamine, mille käigus muudetakse külgteki puhaslaiust, hõlmab külgtekkide kogupikkust, siis

a)	artiklit 11.04 tuleb järgida, kui külgteki puhaslaiust vähendatakse kõrguseni 0,90 m või kui sellest kõrgusest üleval pool olevat puhaslaiust vähendatakse;

b)	külgteki puhaslaius kuni kõrguseni 0,90 m enne ümberehitamist või puhaslaius sellest kõrgemalei tohi olla väiksem, kui artiklis 11.04 on sätestatud.

(19)

1.	Lubatud on püsivalt paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid, mis on paigaldatud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2003 vahel, kui need vastavad 31. märtsil 2003. aastal kohaldatud Reini laevakontrolli määruse artikli 10.03 punktile 5.

2.	Kehtima jäävad Reini laevasõidu keskkomisjoni soovitused, mis on antud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2002 vahel ning on kohaldatavad 31. märtsil 2002.

1.	Lubatud on püsivalt paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid, mis on paigaldatud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2003 vahel, kui need vastavad 31. märtsil 2003. aastal kohaldatud Reini laevakontrolli määruse artikli 10.03 punktile 5.

2.	Kehtima jäävad Reini laevasõidu keskkomisjoni soovitused, mis on antud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2002 vahel ning on kohaldatavad 31. märtsil 2002.

3.	Artikli 10.03b punkti 2 alapunkt a on kohaldatav üksnes siis, kui need seadmed on paigaldatud laevadesse, mille kiil on maha pandud pärast 1. oktoobrit 1992.

(19)  

1.	Lubatud on püsivalt paigaldatud CO2-tulekustutussüsteemid, mis on paigaldatud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2003 vahel, kui need vastavad 31. märtsil 2003. aastal kohaldatud Reini laevakontrolli määruse artikli 10.03 punktile 5.

2.	Kehtima jäävad Reini laevasõidu keskkomisjoni soovitused, mis on antud 1. jaanuari 1995 ja 31. märtsi 2002 vahel ning on kohaldatavad 31. märtsil 2002.

3.	Artikli 10.03b punkti 2 alapunkt a on kohaldatav üksnes siis, kui need seadmed on paigaldatud laevadesse, mille kiil on maha pandud pärast 1. oktoobrit 1992.

(20)  Sätet kohaldatakse laevadele, mille kiil on maha pandud 2 aastat pärst käesoleva direktiivi jõustumist ja kasutuses olevatele laevadele järgmise eritingimusega:

Kogu trümmiala ümberehitamisel tuleb järgida artikli 11.04 nõudeid.

Kui ümberehitamine, mille käigus muudetakse külgteki puhaslaiust, hõlmab külgtekkide kogupikkust, siis:

a)	artiklit 11.04 tuleb järgida, kui külgteki puhaslaiust vähendatakse kõrguseni 0,90 m või kui sellest kõrgusest üleval pool olevat puhaslaiust vähendatakse;

b)	külgteki puhaslaius kuni kõrguseni 0,90 m enne ümberehitamist või puhaslaius sellest kõrgemal ei tohi olla väiksem artiklis 11.04 sätestatust.