ajakohastatud käsiraamatu kohta, mis sisaldab soovitusi rahvusvaheliseks politseikoostööks ning vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmeteks seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik

LISA

KÄSIRAAMAT, MIS SISALDAB SOOVITUSI RAHVUSVAHELISEKS POLITSEIKOOSTÖÖKS NING VÄGIVALLA JA KORRARIKKUMISTE ÄRAHOIDMISE JA OHJELDAMISE MEETMETEKS SEOSES RAHVUSVAHELISE ULATUSEGA JALGPALLIVÕISTLUSTEGA, MILLEGA ON SEOTUD VÄHEMALT ÜKS LIIKMESRIIK

Käsiraamatu sisu

1.	Politsei teabekorraldus Korraldavad ametiasutused ja politseiteenistused peaksid võtma arvesse teatavaid kriteeriume, mida teabekorralduse osas tuleks täita.

2.	Politseiteenistuste ettevalmistustööd Korraldavad ametiasutused ja politseiteenistused peaksid juba varajases etapis ettevalmistustöödesse kaasama osalevate riikide politseiteenistused.

3.	Politseiteenistustevahelise koostöö korraldamine Korraldavad ametiasutused ja politseiteenistused peaksid võtma arvesse teatavaid kriteeriume, mida rahvusvahelise politseikoostöö korraldamisel tuleks täita.

4.	Politseiteenistuste ja korrapidajate vaheline koostöö Korraldavad ametiasutused ja politseiteenistused peaksid tegevusse kaasama osalevate jalgpalliliitude määratud poolehoidjate saateisikuid ning tegema nendega võimalikult tihedat koostööd.

5.	Suuremate (rahvusvaheliste) meistrivõistluste ja kohtumistega seotud (politsei/ametiasutuste) meediapoliitikat ja kommunikatsioonistrateegiat käsitlev kontrollnimekiri Politseiteenistused peaksid kasutama meediapoliitikat käsitlevat kontrollnimekirja.

6.	Korraldaja roll Korraldavad ametiasutused peaksid võtma arvesse korraldajatele mitmesugustes valdkondades esitatavaid võimalikke nõudeid.

7.	Ekspertide kohtumine Iga eesistujariik peaks korraldama ekspertide kohtumise, millel käsitletaks käsiraamatu soovitusi ja nendega seonduvaid küsimusi.

8.	Varem nõukogus vastu võetud dokumentide loetelu Varem nõukogus vastu võetud dokumentide loetelu annab ülevaate seni võetud meetmetest.

1. PEATÜKK

Politsei teabekorraldus

1. Jagu

Teatavad kriteeriumid, mida teabekorralduse osas tuleks täita

SISSEJUHATUS

—	Mitmesuguste rahvusvaheliste ja üleeuroopaliste võistluste arvu kasv on andnud jalgpalliküsimustele rahvusvahelise mõõtme.

—

Pidades silmas jalgpallivõistluste tõhusat korraldamist ja täpsemalt jalgpallivägivalla ohjeldamist ning ärahoidmist, on teabevahetus äärmiselt tähtis. Sellise teabevahetuse tagamiseks tuleb igas liikmesriigis luua alaline riiklik (politsei) jalgpalli teabepunkt (RJT).

Vastavalt nõukogu otsusele 2002/348/JSK (1) riiklike jalgpalli teabepunktide asutamise kohta tegutseb iga liikmesriigi riiklik jalgpalli teabepunkt keskse ja ainsa ühenduspunktina asjakohase teabe vahetamiseks rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste puhul ja rahvusvahelise politseikoostöö arendamiseks jalgpallivõistluste osas. Liikmesriik võib otsustada korraldada teatavad jalgpalliga seotud küsimusi hõlmavad kontaktid asjaomaste pädevate teenistuste kaudu, tingimusel et RJT saab minimaalse teabe ja niivõrd kui see ei ohusta tegevuse kvaliteeti ning tõhusust.

—

RJT ja pädevate riiklike asutuste suhe sõltub kohaldatavatest siseriiklikest õigusaktidest.

Liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et RJT saaks täita oma ülesandeid tõhusalt ja rahuldaval tasemel.

RJT peaks olema varustatud ülesannete tõhusaks ja kiireks täitmiseks vajalike tehniliste vahenditega.

RJT töötajad peaksid tagama vajaliku jalgpallivõistluste probleemidega seotud politsei oskusteabe kättesaadavuse.

—	Rahvusvahelisel tasandil töötavad RJTd võrdväärsuse alusel.

II.

EESMÄRGID

—	Jalgpallivõistlusi käsitleva teabe vahetust kooskõlastades peaks RJT aitama kaasa avalikule korrale, rahule ja turvalisusele, püüdes seega olemasolevaid vahendeid tõhusalt kasutada.

—	RJT eesmärk peaks samuti olema rahvusvahelise politseikoostöö hõlbustamine seoses politsei lähenemisega jalgpalliküsimustele ja teabevahetuse edendamine erinevate riikide politseiteenistuste vahel.

III.

RAHVUSVAHELISE ULATUSEGA ÜLESANDED

—	RJT peab toetama pädevaid siseriiklikke asutusi. Analüüsitud ja hinnatud teabe alusel saadetakse pädevatele riiklikele asutustele vajalikud ettepanekud või soovitused, mis käsitlevad poliitikat, mida nad peaksid jalgpalliga seotud küsimustes järgima.

—	Rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste puhul on vajalik, et RJT käsutuses oleks teiste riikide RJTde jaoks ajakohastatud riskianalüüs tema oma klubide ja rahvuskoondise kohta.

—	Vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele ja rahvusvahelistele õigusaktidele peaks RJT vastutama ohtlike poolehoidjatega seotud teabe haldamise eest.

—	RJT vastutab politseiteabe vahetuse kooskõlastamise eest seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega. Samuti võiks ta laiendada seda teabevahetust muudele õiguskaitseorganitele, kes aitavad kaasa turvalisusele või avalikule korrale.

IV.

POLITSEITEABE VAHETUS

Teabe liigid

Eristada võib üldist teavet ja isikutega seotud teavet.

Üldine teave

Üldise teabe võib jaotada kolme kategooriasse:

—	strateegiline teave: teave, mis määratleb spordiürituse kogu selle ulatuses, pöörates erilist tähelepanu sellega seotud turvariskidele,

—	operatiivne teave: teave, mis aitab õigesti analüüsida spordiüritusega seotud probleeme,

—	taktikaline teave: teave, mis võimaldab operatiivtasandil vastutaval isikul võtta seoses spordiüritusega asjakohaseid meetmeid korra ja turvalisuse säilitamiseks.

Isikutega seotud teave

Käesoleval juhul loetakse isikutega seotud teabeks teavet isikute kohta, kes spordiüritusega seoses tekitavad või võivad tekitada ohtu avalikule korrale või turvalisusele või kes võivad olla osalenud vahejuhtumites, pidades silmas sobivate meetmete ettevalmistamist või võtmist (nt staadionikeeldude loetelud, kõnealuste isikute fotod jne).

Vahetatav teave peab teenima selgesti määratletud eesmärki, st aitama kaasa konkreetse ülesande edule. Edastatava teabe kasutamise aeg ja ulatus on piiratud.

Isikutega seotud teabe vahetus toimub kohaldatavate siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt.

Teabevahetuse kronoloogiline järjestus

Eristada võib kolme järku – enne spordiüritust, selle ajal ja pärast seda:

—	enne spordiüritust: alates hetkest, kui on teada konkreetse võistluse toimumine või turniiri korraldamine,

—	spordiürituse ajal: ajavahemik, mis kestab esimesest viimase aspektini, mis mõjutab või võib mõjutada avalikku korda,

—	pärast spordiüritust: lõppjärk, kus toimub aruandmine ja hindamine.

Need kolm järku ei pruugi alati olla rangelt eraldatud.

Mõiste “spordiüritus” tähendab konkreetset jalgpallivõistlust või -turniiri kõigis selle aspektides.

Korraldava riigi RJT ülesanne

Enne spordiüritust (vt 2. liide, enne võistlust täidetav vorm)

Strateegilisel tasandil sõnastatakse teabenõuded, st teabetaotlus tuleb edastada teise riigi (riikide) RJTle. Taotlus sisaldab kõnealuse võistkonna poolehoidjate riskianalüüsi, teavet võistkonna enda ja selle saatjaskonna kohta (kui see kujutab endast ohtu), teavet jälgijate kohta jne.

Lisaks peaks korraldava riigi RJT võimaluse korral tagama teabe selliste aspektide kohta nagu kohaldatavad õigusaktid ja ametiasutuste poliitika, teave spordiürituse korralduse ning vastutavate ametnike ja politseidirektorite kohta jne.

Kogu asjakohane teave tuleb anda muude asjaomaste RJTde käsutusse.

Operatiivtasandil palutakse teise riigi (riikide) RJTl edastada teave harilike ja ohtlike poolehoidjate liikumise, osaleva võistkonna ja selle saatjaskonna (kui see kujutab endast ohtu) ning piletimüügi kohta; lisaks võib taotleda politseinike, nagu jälgijate ning poolehoidjate juhendajate osalemist ja muud asjakohast teavet.

Korraldava riigi RJT võib samuti anda teavet toetava riigi (riikide) RJT turvakorralduse kohta, täpsemalt jälgijate integreerimise kohta kohalikku turvasüsteemi, suuniste kohta poolehoidjatele jne. Kogu asjakohase teabe võib anda ka teiste asjaomaste RJTde käsutusse.

Spordiürituse ajal (vt 2. liide, võistluse ajal täidetav vorm)

Operatiivtasandil võib korraldava riigi RJT taotleda edastatud teabe kinnitamist, sealhulgas riskianalüüsi ajakohastamist. Taotlus tuleks edastada ja sellele vastata kontaktametnike süsteemi kaudu, kui selline süsteem on loodud.

Taktikalisel tasandil võib korraldava riigi RJT kinnitada edastatud teabe, võimaldades kõigil osalejatel teha kohapealseid kontrollimisi. Seejärel võib teha ettepanekuid meetmete kohandamiseks. Lisaks tuleks päritoluriigi ja transiidiriikide RJTdele anda üldist teavet selliste poolehoidjate võimaliku naasmise kohta, kes on välja saadetud ja/või kellel on keelatud riiki siseneda.

Korraldava riigi RJT võib päritoluriigi ja transiidiriikide RJTdele anda ka vajalikku teavet poolehoidjate naasmise kohta.

Pärast spordiüritust (vt 2. liide, pärast võistlust täidetav vorm)

Strateegilisel tasandil peaks korraldava riigi RJT hindama poolehoidjate käitumist, et toetava riigi RJT saaks ajakohastada külastajate riskianalüüsi. Korraldava riigi RJT võib anda ka hinnangu teabevahetusprotsessile.

Operatiivtasandil võib korraldada teise riigi (teiste riikide) RJT antud teabe operatiivse kasulikkuse ja külastajariigi antud toetuse hindamise. Korraldava riigi RJT võib anda faktilist teavet registreeritud külastajate kohta ja vahejuhtumite kirjelduse. Samuti võib vahetada teavet võimalike vahistamiste kohta, võttes arvesse õiguslikke võimalusi. Tuleks korraldada ka välismaise toetuse hindamine.

Toetava riigi RJT ülesanne

Enne spordiüritust (vt 2. liide, enne võistlust täidetav vorm)

Strateegilisel tasandil võib toetava riigi RJT edastada teistele asjaomastele RJTdele omal algatusel kogu asjakohase teabe. Toetava riigi RJT peaks vastama korraldava riigi RJT esitatud küsimustele ja edastama seaduse piires asjakohased isikuandmed.

Operatiivtasandil tuleks vastata esitatud küsimustele. Täpsemalt tähendab see vastuseid küsimustele, mis käsitlevad poolehoidjate liikumist, politseinike, nagu jälgijate osalemist ja poolehoidjate juhendajate lähetamist.

Taktikalisel tasandil võivad alata ettevalmistused politseidelegatsiooni integreerimiseks.

Spordiürituse ajal (vt 2. liide, võistluse ajal täidetav vorm)

Operatiivtasandil tuleks ajakohastada edastatud teavet ning jälgida poolehoidjate liikumist ja kohalviibimist. Lisaks võib edastada kasulikku teavet poolehoidjate käitumise kohta kodumaal meistrivõistluste või turniiri ajal.

Taktikalisel tasandil võib korraldada poolehoidjate liikumise jälgimise.

Pärast spordiüritust (vt 2. liide, pärast võistlust täidetav vorm)

Strateegilisel tasandil tuleks kohandada riskianalüüsi.

Operatiivtasandil tuleks korraldada hindamine, mis hõlmab järgmist:

—	teabevahetus korraldava riigi RJT edastatud faktilise teabe põhjal,

—	teabevahetuse operatiivne kasulikkus,

—	korraldava riigi RJT eelnevalt edastatud strateegiline ja operatiivne teave,

—	jälgijate töö.

Teabevahetuse kord

—

Rahvusvahelise ulatusega võistlusi käsitleva teabe töötlemine tuleb kooskõlastada RJT kaudu. Seega edastatakse taktikaline, strateegiline ja operatiivne teave asjaomasele RJTle. Pärast töötlemist võib RJT kasutada teavet ise või edastada selle asjaomastele ametiasutustele või politseiteenistustele. RJT kooskõlastab ja vajaduse korral korraldab erinevate spordiüritusega seotud riikide politseiteenistuste vahelisi sidemeid.

—	Korraldava riigi politseiteenistused peaksid tagama, et külalispolitseidelegatsioonid teaksid, kuidas kasutada sideliine ja teavitamisvahendeid, arvestades teabe laadi.

—

Korraldava riigi RJT või politseiteenistus peaks meistrivõistluste ja/või kohtumiste kestel suhtlema asjaomas(t)e osaleva(te) riigi (riikide) politseiteenistus(t)ega kõnealuse riigi määratud ja lähetatud kontaktametniku kaudu, kui selline kontaktametnike süsteem on loodud. Kontaktametnik võib vastutada ülesannete eest, mis seostuvad avaliku korra, vägivaldse jalgpallihuligaansuse ja üldise kuritegevuse, sealhulgas terrorismiga, kui see on seotud konkreetse jalgpallivõistluse või -turniiriga.

—

Kui olemas on ka kohalik jalgpalli teabepunkt, peaks see tegema koostööd RJTga, kes vastutab spordiürituse korraldamise eest, kui liikmesriik ei otsusta teisiti. Sel eesmärgil võib RJT koostada minimaalsed kriteeriumid, mida selle koostöö korral tuleb täita. Kohalikud ja riiklikud teabepunktid peaksid omavahel ühendust pidama. Selle teabevoo puhul tuleks arvesse võtta toetava riigi kontaktametniku esitatud teavet.

—	Erinevate RJTde vahelises suhtluses võib kasutada emakeelt koos koopiaga mõlema poole ühises töökeeles, kui asjaomased pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

—	RJTd peaksid suhtlema viisil, mis tagab vahetatava teabe konfidentsiaalsuse. Vahetatud sõnumeid võib säilitada ja nendega võivad hiljem tutvuda muud asjaomased RJTd, tingimusel et teabe edastanud RJTle antakse eelnevalt võimalus esitada oma arvamus teabe edastamise vajalikkuse kohta.

Üldeeskirjad

—	Korraldava riigi politseiteenistus peaks külalispolitseidelegatsiooni kontaktametniku vabastama kontaktidest meediaga, kui kontaktametnik seda soovib.

—	Mitmepäevaste meistrivõistluste puhul peaks kontaktametnik viibima asjaomase vastuvõtjariigi RJTs ja ühepäevaste võistluste puhul kohalikus jalgpalli teabepunktis.

—

Korraldava riigi RJT peaks kehtestama korra, kuidas külalispolitseidelegatsioonilt saadud teave viivitamata suunata oma politseiorganisatsiooni asjaomastele ametiisikutele. Korraldava riigi RJT peaks määrama eelteabe kogumise ja jälgimise eest vastutava külalispolitseidelegatsiooni juurde teabeametniku. See ametnik peaks pidama ühendust delegatsiooni juhiga ning vastutama teabe nõuetekohase suunamise eest.

—	Korraldava riigi politseiteenistused peaksid tagama, et kohalikul ja riigi tasandil jagatav teave ei erineks oma kvaliteedilt.

2. Jagu

Lisasoovitused politseiteenistuste teabekorralduse kohta

—	RJT võib toetada pädevaid siseriiklikke asutusi. RJT võib toetada kohalikke politseiteenistusi, pidades silmas riigisiseseid või rahvusvahelisi jalgpallivõistlusi.

—	RJT võib kooskõlastada riigisiseseid jalgpallivõistlusi käsitlevat teabevahetust ning kooskõlastada ja korraldada jälgijate tööd.

—	Pidev riskianalüüs tähendab ülevaate saamist poolehoidjate rühmadest, kirglikest poolehoidjatest, nende käitumisest ja suhetest üksteisega, teiste kirglike poolehoidjatega, välismaalastega ning riigi elanikkonnaga (mitmesugused kohalikud elanikerühmad) jne.

—

RJT võib toimida ka uurimiskeskusena ja tegeleda teabevahetusega sellistes küsimustes nagu korraldajate kasutatavad vahendid ja meetodid turvalisuse parandamiseks (korrapidamine, piletimüük, akrediteerimine), politseiteenistuste kasutatavad vahendid ja meetodid, poolehoidjate käitumise mõjutamiseks välja töötatavad võimalikud projektid, teave jälgijate töö ning poolehoidjate käitumise kohta kodu- ja välismaal jne. Lisaks politseiteenistustele võiksid riigiteenistujad ning kõrgkoolide esindajad aidata kaasa jalgpalli teabepunkti tööle uurimiskeskusena.

—	RJTd võivad tagada teabevahetuse kolmandate riikidega. Kui nende riikide käsutuses ei ole RJTd, võib neilt taotleda ühe keskse kontaktpunkti määramist. Andmed selle ühe keskse kontaktpunkti kohta kolmandas riigis tuleks seejärel edastada teistele RJTdele.

—	RJTdel on soovitatav pidada sidet turvalise andmesidesüsteemi teel.

—	RJTd võib vajaduse tekkides ja vastavalt olukorrale kõnealuses riigis kasutada ka kontaktpunktina teabevahetuses, mis käsitleb jalgpalliväliseid spordiküsimusi ja/või muid küsimusi peale spordiürituste.

2. PEATÜKK

Politseiteenistuste ettevalmistustööd

Rahvusvaheliste turniiride puhul peaks ametliku toetusetaotluse esitama korraldava riigi vastutav minister, keda nõustab asjaomane RJT. Muude rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste puhul peaks ametliku toetusetaotluse esitama korraldava riigi RJT, keda nõustavad asjaomased politseiteenistused. Võttes arvesse koostöö konkreetseid eesmärke, peaks taotlus näitama toetuse ulatust ja selle koostisosi ning külalispolitseidelegatsiooni vastuvõtvas riigis viibimise kavandatud pikkust.

—

Üksikasjalik toetusetaotlus tuleks asjaomaste RJTde vahel kokku leppida aegsasti enne meistrivõistlusi ja/või kohtumist. Külalispolitseidelegatsioon vajab aega ettevalmistusteks. Seda arvestades tuleks toetusetaotlus esitada võimalikult kiiresti pärast mängu kuupäeva väljakuulutamist. Rahvusvahelise ulatusega ühepäevaste võistluste puhul vajab külalispolitseidelegatsioon vähemalt kolme nädala pikkust ettevalmistusaega. Rahvusvaheliste turniiride puhul vajab külalispolitseidelegatsioon vähemalt 16 nädala pikkust ettevalmistusaega.

—

Äärmiselt soovitav on, et asjaomased riigid (oma RJTde kaudu) lepiksid kavandamise varases järgus kindlalt kokku selles, milline riik ja milline asutus katab millised rahvusvahelise politseikoostööga seotud kulutused. Üldreeglina soovitatakse iga kord eelnevalt kokku leppida, et vastuvõttev riik maksab majutuse ja muude kohapeal kasutatavate vahendite eest ning külalisriigid maksavad asjaomaste ametnike reisikulud ja palga.

—

Korraldavate riikide politseiteenistused peaksid taotlema külalispolitseidelegatsiooni saatmist üksnes neilt riikidelt, kelle panusest võib olla täiendavat kasu. Täiendava kasu kaalutlemisel peaks arvestama mitmeid tegureid, nagu töökogemus jalgpallivägivallaga, teadmised ohtlikest poolehoidjatest ning võime anda teavet avaliku korra ja turvalisuse rikkumiste vältimiseks. Riikidele, kes on kaasatud ja tahavad anda täiendavat kasu tulevikus, võib anda võimaluse kogemustest õppida.

—

Rahvusvaheline politseikoostöö on suunatud spordiürituse turvalisuse tagamisele ja teenib eelkõige järgmisi eesmärke:

1.	operatiivteabe kogumine;

2.	eelteabe kogumine;

3.	jälgimine;

4.	rahvahulga hoidmine politsei kontrolli all;

5.	suhtlemine poolehoidjatega.

—

Külalispolitseidelegatsioonid vastutavad eelneva riskianalüüsi andmise eest, mis edastatakse nende RJTde kaudu. Riskianalüüs tuleks edastada korraldavale riigile vähemalt kaks nädalat enne mängu algust. Rahvusvaheliste turniiride puhul tuleks riskianalüüs edastada korraldavale riigile vähemalt kaheksa nädalat enne turniiri algust.

—

Kõnealuse riigi poolehoidjaterühma riskianalüüsi põhjal määratakse kõigepealt kindlaks, millises viiest politseikoostöö valdkonnast peaks korraldava riigi politsei koostööd taotlema. Politseikoostöö peaks intensiivsuse ja täiendava positsioonidele asetumise osas liikuma operatiivteabe kogumiselt ja poolehoidjatega suhtlemiselt vastuvõtva riigi politsei nõustamisele rahvahulga kontrolli all hoidmise meetmete suhtes, kui avaliku korra rikkumise oht suureneb.

—

Ohtlikke poolehoidjaid peaksid võimaluse korral saatma nendega tuttavad külalispolitseidelegatsiooni liikmed. Külalispolitseidelegatsiooni koosseis sõltub teadmistest usutavasti kohal viibivate külalispoolehoidjate kohta. Otsustav tegur peaks olema võimalus koguda ohtlikelt poolehoidjatelt usaldusväärset teavet nende kavatsuste kohta spordiürituse ajal.

—	Külalispolitseidelegatsiooni suurus tuleks kindlaks määrata vastuvõtva ja külalisriigi RJTde vaheliste konsultatsioonide käigus.

—	Seetõttu ei peaks külalispolitseidelegatsiooni suurus olema kõikide riikide puhul ühesugune, vaid peaks teataval määral olenema külalispoolehoidjate arvust ning ohust ja riskist, mida nad endast kujutavad.

—

Sõltuvalt osutatava toetuse laadist ja delegatsiooni suurusest võiksid sellesse kuuluda

1)	delegatsiooni juht, kes tööalaselt ja ametiastme kohaselt vastutab delegatsiooni eest; kui aga on olemas riiklik politsei koordineerimiskeskus, tegutseb delegatsiooni juht vaid kontaktametniku otsese ülemusena; tööalaselt peaks kontaktametnik sel juhul alluma koordineerimiskeskuse juhatajale;

kontaktametnik, kes vastutab eelkõige tema enda kodumaa ja vastuvõtjariigi vahelise teabevahetuse eest. Silmas pidades, et avalik kord ja vägivaldne jalgpallihuligaansus eeldavad mitmesuguseid teadmisi, võib riiklik kontaktametnik teha ettepaneku, et vastuvõtjariik nõustuks oma koordineerimiskeskusesse võtma veel teisegi kontaktametniku;

3)	kohapeal tegutsevad politseinikud, kellel on eelteabe kogumise, jälgimise, poolehoidjatega suhtlemise või nende saatmise kohustus;

4)	tegevuse koordinaator, kelle ülesanne on koordineerida kohapeal tegutsevate politseinike tööd ja suunata teabe edastamist;

5)	pressiesindaja.

—

Korraldava riigi politseiteenistus(ed) peaks andma külalispolitseidelegatsioonile võimaluse tutvuda politseioperatsioonide korraldusega vastuvõtjariigis ja/või võistluslinnas (-linnades) ning staadioni asukohaga, samuti võistluse päeval võistluslinna(de)s operatiivjuhtimise eest vastutava(te) isiku(te)ga. Rahvusvaheliste turniiride puhul peaks see toimuma vähemalt üks kuu enne turniiri, rahvusvaheliste mängude puhul võib see toimuda mõnel kohtumisele eelneval päeval.

3. PEATÜKK

Politseiteenistustevahelise koostöö korraldamine

—

Vastuvõtjariigi politseitegevuse tõhus ettevalmistus põhineb põhjalikul teabevahetusel vastavalt käesoleva käsiraamatu 1. peatükis kirjeldatud põhimõtetele. Vastuvõtjariigi politseitegevuse kvaliteeti saab parandada, kui välitegevuses saadakse politsei toetust vähemalt riikidest, kust saabuvad poolehoidjad.

—	Kohalike politseiteenistuste ja RJT juhtkonda tuleb hoida kursis külalispolitseidelegatsiooni tööga kogu nende riigis viibimise ajal.

—

Toetust, mida külalispolitseidelegatsioon võib pakkuda, tuleks maksimaalselt kasutada, nii et see peaks moodustama osa vastuvõtjariigi politseiorganisatsiooni taktikalisest plaanist. See tähendab, et külalispolitseidelegatsiooni tuleks neile arusaadavas keeles teavitada vastuvõtjariigi politseiorganisatsiooni taktikalisest plaanist, neile tuleks anda võimalus osaleda teabe- ja aruandemenetlustes, neile tuleks anda võimalus täielikult osaleda teabestruktuuris (et nad saaksid lisaks teabe vastuvõtmisele ka teavet anda) ja nad tuleks aktiivselt kaasata politsei positsioonidele asetumisse välitegevuses. Keelte kasutamise osas peaksid asjaomased riigid eelnevalt kokku leppima.

—	Külalispolitseidelegatsiooni juhil võib soovi korral olla oma pressiesindaja.

—	Külalispolitseidelegatsiooni juurde määratud pressiesindaja peaks vajaduse korral esindama delegatsiooni liikmeid meedia ees.

—

Vastuvõtjariigi politseiorganisatsioon peaks tagama külalispolitseidelegatsiooni turvalisuse, saates delegatsiooni liikmeid kogu nende riigis viibimise aja jooksul. Külalispolitseidelegatsioon peaks alati tagama, et ei ohusta oma tegevusega tarbetult kaasmaalasi või välismaalastest kolleege. Eriolukorras (näiteks kui välismaise politseiniku turvalisus on otseselt ohus) või kui taktikalistel põhjustel on ühiselt nii otsustatud, kannab välismaine politseinik standardset helendavat ja selgesti eristatavat külalispolitseiniku tunnusvesti, mida kirjeldatakse 4. liites. Välismaal reisides on igal välismaisel politseinikul nimetatud vest kaasas.

—

Korraldava riigi politseiteenistus peaks jalgpallivõistluse korraldajatega konsulteerides tagama, et külalispolitseidelegatsioonil oleks vajalik juurdepääs ja volitused (istekohad ei ole nõutavad), mis võimaldaksid delegatsioonil oma ülesandeid nõuetekohaselt täita. Korrapidajatele tuleks sellest teatada mängule eelneval teabetunnil.

—

Võimaluse korral peaksid saabuvate poolehoidjate lähteriigi politseiteenistused RJT koordineerimisel ohtlikke poolehoidjaid oma kontrolli all hoidma nende reisi algusest kuni jõudmiseni riiki, kus toimub mäng. Riigipiiridel toimub politseiteenistuste (kaasa arvatud transpordi- ja raudteepolitsei) vaheline nõuetekohane volituste üleandmine. Nimetatud ohtlike poolehoidjate reisi kohta tuleks vajalik teave edastada korraldavale riigile, et ohtlikke poolehoidjaid kohalike õigusnormide võimaluste piires takistada riiki sisenemast. Riigid, kellel on õiguslik võimalus takistada ohtlike poolehoidjate sõitmist välismaale, peaksid võtma kõik vajalikud meetmed selle eesmärgi tõhusaks saavutamiseks ja teatama sellest korraldavale riigile. Iga riik peaks võtma kõik võimalikud meetmed, et vältida oma kodanike osalemist avaliku korra rikkumistes teises riigis ja/või selliste rikkumiste korraldamises.

—

Vastuvõtjariigi politseiorganisatsioon peaks külalispolitseidelegatsiooni suurusest lähtuvalt määrama selle juurde nõuetekohase saatva politseimeeskonna, kellel on piisav keeleoskus, et pidada operatiivsidet ja koostada aruandeid. Saatev politseimeeskond peaks olema piisavalt tuttav jalgpallihuligaansusega ja külalispolitseidelegatsiooni ülesannetega ning samuti peaksid sellel olema teadmised avaliku korra ja turvalisuse säilitamise kohta. Saatev politseimeeskond peaks olema põhjalikult teadlik oma ülesandest, külalispolitseidelegatsiooni ülesandest ja vastuvõtjariigi politseiorganisatsiooni taktikalisest plaanist. Saatev politseimeeskond peaks jääma külalispolitseidelegatsiooni juurde kogu operatsiooni kestuse ajaks.

—

Korraldava maa politseiteenistuste käsutuses peaks olema piisav hulk tõlke, kes valdavad külastajamaade poolehoidjate keelt. See vabastaks erinevate riikide külalispolitseidelegatsioonid ülemäärastest tõlkimiskohustustest, mis takistaksid nende tegelike operatiivülesannete täitmist. Samuti võiksid need tõlgid hõlbustada suhtlust korraldava riigi politseiteenistuste ja külalispolitseidelegatsiooni vahel.

—	Vastuvõtjariigi politseiorganisatsioon peaks kindlustama külalispolitseidelegatsiooni varustamise vajalike sidevahenditega, mis vastavad delegatsiooni vajadustele.

—	Külalispolitseidelegatsioon peaks konsulteerima korraldava riigi politseiteenistusega kaasavõetava varustuse ja selle kasutamise asjus.

4. PEATÜKK

Politseiteenistuste ja korrapidajate koostöö

—	Politseiteenistused ja korrapidajate organisatsioonid peaksid tegema koostööd vastastikuse täiendavuse põhimõttel, ilma et see piiraks kummagi poole vastutust ja ülesandeid.

—	Külaliskorrapidajate volitused ja ülesanded tuleb aegsasti kokku leppida vastuvõtva riigi politseiteenistuse ja võistluse korraldajatega.

5. PEATÜKK

Suuremate (rahvusvaheliste) meistrivõistluste ja kohtumistega seotud (politsei/ametiasutuste) meediapoliitikat ja kommunikatsioonistrateegiat käsitlev kontrollnimekiri

MEEDIAPOLIITIKA

Meediapoliitika strateegilise eesmärgi kindlaksmääramine

Keskseks eesmärgiks peetakse politseiasutuste koostöö tagamist meediaga, et teavitada avalikkust nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil eelseisvatest meistrivõistlustest ja nendeks valmistumisest ning pakkuda võistluste külastajatele asjakohaseid politsei soovitusi nende turvalisuse kohta.

Meediapoliitika on üks kommunikatsioonstrateegia vahendeid. See peaks näitama toetavat osa, mida politsei ja ametiasutused etendavad meistrivõistluste peomeeleolu eest hoolitsemisel.

Märkus

Tasakaalustatud meediapoliitika tagamiseks tuleb kõigepealt kindlaks määrata strateegiline eesmärk. Kõik edasiarendused on suunatud selle eesmärgi saavutamisele. Tuleb arvesse võtta, et meedia on huvitatud konkreetsest teabest, näiteks sellest, kuidas politseiasutused reageerivad jalgpallihuligaansuse ja vägivallaga seotud probleemidele. Sellega antakse selgesti teada, mis on vastuvõetav ja mis mitte.

Meediapoliitika soovitud tulemuste kindlaksmääramine

Aktiivse meediapoliitika eesmärk peaks olema

—	politsei ja ametiasutuste poliitikale positiivse avaliku kuvandi loomine,

—	võistluste külastajate mugavusele ja sportlikule meelestatusele kaasaaitamine,

—	külastajate sobimatu käitumise ohjeldamine, tehes selgeks, et sel pole mõtet,

—	turvalisust käsitleva teabe edastamine,

—	avalikkuse teavitamine politseimeetmetest, mida võetakse korrarikkumiste puhul.

Märkus

Meediapoliitika ei tohiks kunagi jätta muljet, et midagi ei või juhtuda, vaid peaks pigem näitama, et vajalikud ettevalmistused on tehtud ja paanikaks ei ole põhjust.

Meediapoliitika olemus

—	See peaks looma pildi olukorra hoidmisest kontrolli all.

—	See peaks tugevdama turva- ja usaldustunnet.

—	See peaks selgeks tegema, et jalgpallihuligaansusse suhtutakse karmilt.

—	See peaks olema suunatud avatusele ja läbipaistvusele.

II.

KOMMUNIKATSIOONISTRATEEGIA

Eesmärgi saavutamise viisid

—	Aegsasti tuleks luua suhted meistrivõistlusi või kohtumisi kajastava meediaga.

—	Politsei pressiteenistuste, kohalike ja riigiasutuste, jalgpalliorganisatsioonide, UEFA, FIFA jne koostöö, millega antakse teada ühemõttelisest poliitikast ja seisukohtadest üksikute vastutusalade suhtes.

—	Tagada politseiteabe edastamine kõigile asjaosalistele, kaasa arvatud jalgpalliliidud, toetajate klubid, turismibürood, transpordi- ja muud ettevõtjad.

—	Välismaalt tulijatele mõeldud teatmik, võimaluse korral koos muu turismiteabega.

—	Meistrivõistluste ajaks luuakse hõlpsasti äratuntav pressibüroo, millel on oma pressiametnikud ja meediaesindajad.

—	Igapäevased pressikonverentsid ja intervjuude andmine ning muud asjakohased teavitamisvahendid meistrivõistluste ajal.

—	Pressikonverentside korraldamine enne võistlusi ajakirjandusega tehtava koostöö selgitamiseks.

Eesmärgi saavutamise vahendid/edu tagajad

—	Kutseliste pressikorrespondentide ametisse nimetamine kohalikul, piirkondlikul ja kesktasandil.

—	Mitut keelt kõnelevate politsei pressiametnike andmine meedia käsutusse pressikeskuses.

—	Riikliku või kahe riigi ühise teatmiku koostamine.

—	Kohalikule elanikkonnale määratud teabe edastamine.

—	Turvalisuse ja ajaviitevõimalustega seotud teabe lisamine kohalike turismibüroode trükistesse ning muudesse kohalikesse ajalehtedesse ja trükistesse.

—	Avaliku korra rikkumiste, relvade omamise, võltspääsmete kasutamise, piletite mustal turul müümise ja alkoholijoobe tõttu aset leidnud vahistamiste arvu avaldamine jne.

—	Rahvusvahelises, riiklikus ja kohalikus ajakirjanduses avaldatud meistrivõistluste ettevalmistamist ja kulgu kajastava teabe hindamine.

—	Meediapoliitika alase koostöö riikliku töörühma loomine.

Tähtsad arutlusteemad

1.	Tuleb kindlaks määrata teate tuum Märkus Kõigepealt määrake kindlaks, mis peaks olema teate tuum. Tooge see intervjuudes ajakirjanikule/ajakirjanikele selgesti välja.

2.	Teate tuum peab olema saavutatav Märkus Ärge väljendage seisukohti, mis ei ole saavutatavad. Vastasel juhul nõrgeneb meediavahendite võime inimeste käitumist mõjutada. Seetõttu tuleb järgida politsei poolt teatavaks tehtud poliitikat.

3.	Õigeaegne ettevalmistus Märkus Kasutage meistrivõistluste korraldamise taotluse esitamise ja meistrivõistluste vahele jäävat aega sellise meediapoliitika hoolikaks ettevalmistamiseks, kus on täpsustatud politsei/ametiasutuste osa ning vastutusalad.

4.	Kavandamine Märkus Arvestage meediapoliitikat kavandamise kõikides etappides ja otsustage ise, millal meediat tegelikult teavitada.

5.	Meediakontaktide järjepidevus ja tihedus Märkus On ülimalt tähtis, et teabevahetus ja pressi/meedia teabetunnid oleksid tagatud pidevalt ja korrapäraselt. Tuleks arvesse võtta, et meedia vajab kiirteavet.

6.	Meediaprojektid Politsei ja ametiasutused peaksid konkreetsete meediaprojektide puhul hoolitsema, et politseiteabe valdkonnas pöörataks politseile piisavalt tähelepanu.

7.	Valmisolek vahejuhtumitega tegelemiseks Märkus Kui leiab aset kas või üksik vahejuhtum, pöördub meedia tähelepanu kohe spordiürituselt korrarikkumisele. Tuleks arvestada asjaolu, et spordireporteril on asjast ettekandva politseiniku omast erinev vaatenurk.

8.	Meedia ilmutab omaalgatust Märkus Tuleks arvestada asjaolu, et meedia püüab teavet hankida muudestki allikatest peale politsei. Erilist tähelepanu tuleks pöörata politsei strateegiale ja sekkumistegevusele.

9.	Avatus, mitmekülgsus ja aktuaalsus Märkus Selgitage meediale, kuidas politsei/ametiasutused vajaduse korral toimivad. Meediat pole põhjust karta, kui politsei kavad ja ettevalmistused vastavad nõuetele. Politsei peaks pakkuma mitmekülgset teavet. See teave peaks olema kontrollitav ja ajakohane.

10.	Kindlustunde demonstreerimine Märkus On tähtis olla kindel politsei ettevalmistustööde tõhususes ning demonstreerida ja edastada seda kindlustunnet meediale. Politsei ja ametiasutused peaksid täiel määral vastutama enda kehtestatud turvakorralduse eest.

11.	Intervjuud Märkus Tuleks võtta meetmeid, et valmistada politseiasutusi ette suhtlemiseks meediaga. Kandke hoolt, et politseiametnikud saaksid suhelda oma nõuetekohasel töökohal. Meediaga tuleks eelistatavalt suhelda suuliselt ja isiklikult.

12.

Piirangud/piirangute kindlaksmääramine

Esitage teavet oma vastutus- ja tegevusvaldkondade kohta.

Märkus

Eri ametiasutustel tuleks omavahel kindlalt kokku leppida, kes vastutab meedia teavitamise eest ja mis laadi teavet antakse. Meedias esinedes peaksid politsei ja ametiasutused pöörama põhitähelepanu omaenda kohustustele ja sekkumistegevusele.

13.	Vead/etteheited Märkus Partnerid peaksid vältima arutelusid meedias ja vastastikust süüdistuste esitamist ebaõnnestumiste korral.

14.	Koostöö Märkus Meediapoliitikat ei tohiks kunagi välja töötada teiste koostööpartneritega konsulteerimata. Meediapoliitika on iseenesest koostööprotsess.

15.

Välismaiste politseiüksustega sõlmitud kokkulepped nende esindajate suhtes

Märkus

Kui vastuvõtjariigi politseid toetavad teiste riikide politseiüksused ja kui meedia pöördub otse välismaa politsei poole, tuleks kokku leppida, et meedia küsimused edastatakse vastuvõtjariigi politsei teabeteenistustele.

Sellest reeglist võib erandeid teha, kui toetava politseiüksuse koosseisu on vastuvõtjariigi nõusolekul arvatud kutseline pressiametnik (esindaja).

16.

Poolehoidjate päritoluriigist pärit politseikolleegide kaasamine

Märkus

Poolehoidjate päritoluriigis toimuvatel intervjuudel/pressikonverentsidel tuleks kasutada sellest riigist pärit kolleegide abi. Neil on vajalikud vahendid ja ajakirjanduslikud kontaktid ning nad tunnevad kohaliku ja üleriigilise tasandi meediakanalite reportereid, samuti ajakirjandusorganisatsioonide suunitlust, kus need reporterid töötavad.

17.

Üleriigiliste pressitalituste nimekirja koostamine korraldava maa politseile

Märkus

Eri maade politseiteenistused peaksid koostama korraldava maa politseile nimekirja tähtsaimatest pressitalitustest ja nende sihtrühmadest. Selle nimekirja abil saab korraldava maa politsei edastada teavet otse kõnealustele pressitalitustele.

18.	Pressitalituse liigi arvestamine Märkus Turvalisust käsitleva teabe esitamisel tuleb arvesse võtta pressitalituse liiki ja sihtrühma. Spordireporteritel on vähem kogemusi turvalisust käsitleva teabe edastamisel. Seda tuleks arvestada pressiaruannete koostamisel ja pressiteadete edastamisel.

19.	Riikliku ühistöörühma moodustamine Märkus Tuleks moodustada ühistöörühm, kus osaleksid kõik partnerid: võistluspaikades tegutsev politsei, jalgpallihuligaansusega seotud teabe eest vastutav keskbüroo, jalgpalliorganisatsioon ja riiklikud asutused.

20.

Faktiline teave

Märkus

Kõik politsei ja ametiasutuste esindajad peaksid meediaga suhtlema ühesuguse taustteabe alusel ja väga hoolikalt. Faktilise teabe kooskõlastamiseks võib osutuda vajalikuks koostada ühiseid pressiteateid ja standardvastuseid korduvatele küsimustele. Meedia esitatud küsimuste kohta tuleks iga päev teavet vahetada.

21.

Kirjalik teadaanne

Märkus

Pressikonverentside toetuseks tuleks koostada kirjalik teadaanne. Selle eelised on järgmised:

—	teksti saab koostada hoolikalt kaalutledes,

—	tekste saab ajakirjanduse käsutusse anda,

—	edastatakse ühemõtteline sõnum (välditakse hilisemaid vaidlusi “vääritimõistmise” kohta).

22.

Teatmik

Poolehoidjatele tuleks koostada teatmik, milles näidatakse, milline käitumine on kultuuriliselt vastuvõetav ja milline mitte ning millised seaduserikkumised viivad meetmete võtmiseni.

Teatmikus tuleks esitada ka nõuandeid muudes küsimustes, et poolehoidjad tunneksid end teretulnud külalistena.

Teatmikku tuleks levitada piletimüügi ajal.

23.	Avalikkuse kaasamine Märkus Avalikkuselt võib paluda aktiivset osalemist sel moel, et nad teataksid politseile kahtlasest käitumisest.

24.	Lõpetamisstrateegia Võistluste lõpuosas tuleks pressibüroo sulgeda, kuid politsei juhtimiskeskus peaks jätkama teabe edastamist. Tuleks teatada, millal politsei pressiametnik on valmis viimase aruande ja pressikonverentsi andmiseks.

25.

Meediapoliitika hindamine

Märkus

Kui meistrivõistlused on lõppenud, tuleks järgitud meediapoliitika ja meediaga suhtlemisel saadud kogemuste kohta koostada hindamisaruanne. Tähelepanu tuleks pöörata asjaoludele, millest on võimalik tuleviku jaoks õppida. Siia tuleks kaasata ka toetust pakkunud teiste maade politseiteenistused.

26.	Euroopa Liidu/politseikoostöö meediapoliitikat käsitleva kontrollnimekirja hindamine Korraldava riigi politsei peaks meediapoliitika riikliku hinnangu põhjal otsustama, kas Euroopa Liidu kontrollnimekirja punkte on vaja täiendada või kohandada.

6. PEATÜKK

Korraldaja roll (2)

1. Jagu

Kriteeriumid, millele korraldaja peaks vastama

—	Kõik riiklike või rahvusvaheliste jalgpallikohtumiste korraldajate võetud piisavad ja vajalikud meetmed peaksid aitama kaasa korrarikkumiste vältimisele.

—	Tõhus riiklike või rahvusvaheliste jalgpallikohtumiste korraldamise poliitika peaks olema kõigi asjaomaste poolte vahelise üldise lähenemise tulemus. Korraldaja, kaasatud eraisikute, ametiasutuste ja politseiteenistuste edukas koostöö on seetõttu väga soovitatav.

—	Liikmesriigid peaksid määrama, kes vastutab võistluse organiseerimise eest või juhul, kui vastutus jaguneb kahe või enama organi vahel, kes vastutab milliste ülesannete eest.

—

Avaliku korra ja turvalisuse nimel peaksid asjaomased ametiasutused ja politseiteenistused kehtestama korraldajale eelnevalt miinimumnõuded, mida ta peab riiklike või rahvusvaheliste kohtumiste korraldamiseks täitma. Sellised nõuded tähendavad, et korraldaja ja muud asjaomased teenistused peaksid kandma neile pandud vastutust ning nende eesmärk peaks olema võimaldada politseiteenistustel keskenduda oma peamistele kohustustele avaliku korra säilitamisel.

—	Riikliku või rahvusvahelise jalgpallivõistluse korraldaja peaks võtma kõik vajalikud meetmed inimeste ja vara kahjustamise vältimiseks, sealhulgas kõik praktilised meetmed pealtvaatajate väärkäitumise vältimiseks.

2. Jagu

Täiendavad soovitused võimalike korraldajale esitatavate nõuete kontrollnimekirja kujul

—	Riikliku või rahvusvahelise jalgpallikohtumise korraldajad peaksid tegema kõik võimaliku avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks staadionil ja selle ümbruses enne mängu, mängu ajal ja pärast mängu, et politsei saaks asetuda positsioonidele võimalikult ökonoomselt.

—	Sel eesmärgil võib näidisena kasutada 3. liite kontrollnimekirja. See sisaldab nõudeid, mida ametiasutused ja politseiteenistused võivad esitada jalgpallikohtumise korraldajale selle korraldamise osas. Soovitatav on neid nõudeid toetada siseriiklike õigusaktidega.

7. PEATÜKK

Ekspertide kohtumine

Peetakse äärmiselt soovitavaks, et iga eesistujariik korraldaks ekspertide kohtumise, millel käsitletakse järgmisi küsimusi:

—	1.–6. peatükis nimetatud soovitused,

—	uued suundumused/arengud poolehoidjate käitumises,

—	poolehoidjate rühmade vahelised rahvusvahelised sidemed,

—	politseitöö heade tavade tutvustamine,

—	muud huvipakkuvad küsimused.

Ekspertide kohtumisel võidakse teha ekspertide rühmadele ülesandeks analüüsida jalgpallivõistluste turvalisuse valdkonnas esile kerkinud küsimusi ja esitada soovitusi.

Kohtumise tulemuste kohta esitab eesistujariik nõukogule aruande. Nimetatud aruanne asendab dokumendiga 8356/01 ENFOPOL 40 nõutud iga-aastase jalgpallihuligaansust käsitleva küsimustiku.

8. PEATÜKK

Varem nõukogus vastu võetud dokumentide loetelu

1.	Nõukogu 30. novembri 1993. aasta soovitus, mis käsitleb spordiürituste korraldajate vastutust.

2.	Nõukogu 1. detsembri 1994. aasta soovitus, mis käsitleb otsest mitteametlikku teabevahetust Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega rahvusvaheliste spordiürituste valdkonnas (kontaktisikute võrgustik).

3.	Nõukogu 1. detsembri 1994. aasta soovitus, mis käsitleb teabevahetust suurürituste ja -kohtumiste korral (kontaktisikute võrgustik).

4.	Nõukogu 22. aprilli 1996. aasta soovitus, mis käsitleb suuniseid jalgpallivõistlustega seotud korrarikkumiste ärahoidmiseks ja ohjeldamiseks ning millele on lisatud jalgpallihuligaanide kohta käiva politsei operatiivteabe vahetamise standardvorm (EÜT C 131, 3.5.1996, lk 1).

5.	26. mai 1997. aasta ühismeede, mis käsitleb seaduslikkuse, korra ja turvalisuse alast koostööd (EÜT L 147, 5.6.1997, lk 1).

6.	Nõukogu 9. juuni 1997. aasta resolutsioon, mis käsitleb jalgpallihuligaansuse ärahoidmist ja ohjeldamist kogemustevahetuse, staadionilepääsu keelamise ja meediapoliitika abil (EÜT C 193, 24.6.1997, lk 1).

7.	Nõukogu 21. juuni 1999 resolutsioon, mis käsitleb rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmete ning sellega seotud rahvusvahelise politseikoostöö käsiraamatut (EÜT C 196, 13.7.1999, lk 1).

Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta resolutsioon, mis käsitleb rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistlustel, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik, vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmete ning sellega seotud rahvusvahelise politseikoostöö soovitustega käsiraamatut (EÜT C 22, 24.1.2002, lk 1).

9.	Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta (EÜT L 121, 8.5.2002, lk 1).

10.	Nõukogu 17. novembri 2003. aasta resolutsioon rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste toimumispaikadele juurdepääsu keelamise kasutamise kohta liikmesriikides (ELT C 281, 22.11.2003, lk 1).

11.	Jalgpallihuligaansuse ärahoidmise eest vastutavad riikide kontaktisikud.

(1) EÜT L 121, 8.5.2002, lk 1.

(2) Korraldaja tähendab juriidilist või füüsilist isikut, kes omal algatusel või kolmanda osapoole algatusel osaliselt või tervikuna korraldab või laseb mõnel isikul korraldada riikliku või rahvusvahelise jalgpallivõistluse.

1. liide

POOLEHOIDJATE KATEGOORIAD

Võttes arvesse dokumenti 8241/05 ENFOPOL 40, mis käsitleb dünaamilist riskihindamist seoses rahvusvaheliste jalgpallivõistlustega, ja dokumenti 8243/05 ENFOPOL 41, mis käsitleb politsei taktikalist tegutsemist seoses avaliku korra tagamisega rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel, muudetakse poolehoidjate kategooriaid järgmiselt:

Ohtliku poolehoidja mõiste

Tuntud või tundmatu isik, keda võib pidada võimalikuks ohuks avalikule korrale või kellelt võib oodata ettekavatsetud või spontaanset ühiskonnavastast käitumist seoses jalgpallivõistlusega või selle ajal (vt dünaamilist riskihinnangut).

Ohutu poolehoidja mõiste

Tuntud või tundmatu isik, keda võib pidada ohutuks ettekavatsetud või spontaanse vägivalla või korrarikkumise põhjustajana või sellele kaasaaitajana jalgpallivõistluse ajal või sellega seoses.

DOKUMENDI 8241/05 ENFOPOL 40 (DÜNAAMILINE RISKIHINDAMINE SEOSES RAHVUSVAHELISTE JALGPALLIVÕISTLUSTEGA) KOKKUVÕTE

—	Teha kindlaks asjaolud ja käitumine, mis võivad soodustada vahejuhtumite tekkimist (mitte üksnes probleemsete poolehoidjate iseloomustamine ja liigitamine).

—	Teha selget vahet konkreetset liiki vahejuhtumitega kaasnevate ohtude vahel, näiteks avaliku korraga seotud probleemid, avalikkuse turvalisusega seotud probleemid, massiüritustega seotud kuritegevus ja terrorism.

—	Teha vahet tavalise riskiastmega ja kõrgendatud riskiastmega võistluste vahel (seoses nimetatud nelja valdkonnaga).

—	Täpsustada kõrgendatud riskiastet kõikjal, kus see on tuvastatud.

—

Teha kokkuvõte ja hinnata järgmist teavet:

—	viited sellele, kas üksikisikud/rühmad kavandavad vahejuhtumites osalemist/ilmutavad valmisolekut vahejuhtumites osalemiseks või mitte,

—	teha kindlaks hiljutised sündmused, praegune olukord ning jalgpallivõistluse ja selle toimumispaiga iseloomulikud tunnused, mis võivad kaasnevaid riske suurendada või vähendada, ning nimetatud tegurite omavaheline mõju,

—	teha kindlaks olukorrad (näiteks mängu kaotamine, muude poolehoidjate provokatsioonid, politseimeetmed), mis on varem vahejuhtumite tekkimist soodustanud või põhjustanud üksikisikute/rühmade äärmuslikumaid reageeringuid,

—	teha kindlaks üksikisikute/rühmade käitumine, mis viitab vahejuhtumite algatamisele või neis osalemisele.

DOKUMENDI 8243/05 ENFOPOL 41 (POLITSEI TAKTIKALINE TEGUTSEMINE SEOSES AVALIKU KORRA TAGAMISEGA RAHVUSVAHELISTEL JALGPALLIVÕISTLUSTEL) KOKKUVÕTE

—	Kõige tõhusam viis avaliku korra tagamiseks on hoida rakendatav politseitöö vastavuses eeldatava ohutasemega.

—	Eduka avaliku korra tagamisega vahejuhtumite tõenäosuse vähendamiseks on äärmiselt tähtis, et politsei taktika vastaks täpselt asjakohastele riskihinnangutele.

—

Praktikas on väga oluline teada ja hinnata poolehoidjate erinevate (ala)rühmade sotsiaalset seisundit, nende tõekspidamisi ja norme, sihte ja eesmärke, nende arusaamist õigest ja kohasest käitumisest, nende stereotüüpseid arusaamu ja ootusi teiste rühmade suhtes, varasemaid kokkupuuteid teiste rühmadega ning kõike muud (kuupäevad, paigad, esemed, tegutsemisvormid), millel on eriline tähtsus.

OHTLIKE POOLEHOIDJATE KONTROLLNIMEKIRI

Elemendid	Toetavad märkused
Avalik kord
Klubidevaheline varasem vastasseis	… …
Eeldatav vägivald	… …
Rassistlik käitumine	… …
Kodupubliku sektoris viibivad külalismeeskonna poolehoidjad	… …
Väljakule tungimine	… …
Alkoholiga seotud probleemid	… …
Relvade kasutamine	… …
Politsei taktika alased teadmised	… …
Muu	… …
Pealtvaatajate turvalisus
Terrorismioht	… …
Poliitiline pinge/loosungite kasutamine	… …
Signaalrakettide/ilutulestiku kasutamise tõenäosus	… …
Piletita poolehoidjate saabumine	… …
Musta turu piletid	… …
Muu	… …
Kuritegevus
Võltspiletid	… …
Ebaseaduslike uimastite müük/kasutamine	… …
Muu	… …

2. liide

ENNE VÕISTLUST/VÕISTLUSE AJAL/PÄRAST VÕISTLUST TÄIDETAVAD VORMID (OHUTUD/OHTLIKUD POOLEHOIDJAD)

2.1. ENNE VÕISTLUST TÄIDETAV VORM

KÄESOLEVAT TEAVET KASUTATAKSE AINULT POLITSEITÖÖS!!

2.2. VÕISTLUSE KOHTA TÄIDETAV VORM

2.3. PÄRAST VÕISTLUST TÄIDETAV VORM

3. liide

KONTROLLNIMEKIRI VÕIMALIKEST NÕUETEST, MIDA KORRALDAJA PEAB TÄITMA

nõuded, mida korraldaja peab täitma				näidata, kas kohaldatakse
1.	Turvaametniku määramine
—	Turvaametniku määramine turvapoliitika kooskõlastamiseks ja läbiviimiseks.
—	Turvaametnik on volitatud tegema operatiivseid turvalisust käsitlevaid otsuseid.
—	Turvaametnik peab olema igal ajal kättesaadav.
—	Korraldajaga seotud küsimuste piires tehakse turvakorraldus pädevate asutuste ja politseiteenistuste ning korraldaja määratud turvaametnikuga konsulteerides.
2.	Turvanõuded seoses infrastruktuuriga
—	Staadioni infrastruktuur võimaldab tõhusalt eraldada vastasvõistkondade toetajaid nii sissepääsu juures kui ka staadionil.
—	Kasutatakse ainult staadione või staadionide osi, mis vastavad siseriiklikult ja/või rahvusvaheliselt kehtestatud turvanõuetele.
—	Minimaalsed turvanõuded:
	—	staadioni välispiiret näitab tara, mis on kavandatud tõkestama igasugust isikute, esemete või ainete lubamatut sissepääsu,
	—	staadionil on piisavalt (varu)väljapääse, mida ei saa samal ajal kasutada sissepääsudena ja mis tagavad piisava turvalisuse juhul, kui evakuatsioon nõuab vaatajate staadionilt lahkumist või liikumist väljaku suunas,
	—	staadion ja selle koostisosad peavad vastama vajalikele nõuetele tuletõrje-eeskirjade, vastupidavuse ja struktuurilise stabiilsuse osas,
	—	operatiivruum, mis mahutab hädaabiteenistuste esindajaid, avaliku korra ametnikke ja korraldajat, on mängu koordineerimispunktina varustatud vajalike tehniliste vahenditega suletud turvasüsteemi, turvakaamerate süsteemi ja pealtvaatajate teavitamise valjuhääldisüsteemi jaoks. Kaamerad peavad võimaldama märgata iga vahejuhtumit ja eristada nende põhjustajaid,
	—	staadionil on staadioni mahutavusele sobivad meditsiinilise abi punktid ja piisavad sanitaarsõlmed,
	—	vastasvõistkondade toetajad on piisavalt eraldatud,
	—	staadionil peavad olema vajalikud märgid ja piktogrammid vaatajate juhatamiseks varuväljapääsude juurde ja/või täpsesse sektorisse, kuhu neil on sissepääsupilet,
	—	vastavalt staadioni turvalisele mahutavusele tuleb määrata maksimaalne mahutavus sektorite kaupa,
	—	staadionil tuleb teha korrapärast hooldust ja parandada või eemaldada kõik lahtised või katkised osad, kogu praht või kõik esemed, mida saab kasutada viskerelvana,
	—	tehnilisi, elektri- ja gaasiseadmeid tuleb paigaldada ning hooldada kehtivaid üldisi nõudeid järgides.
3.	Korrapidajate töö
—	Vaatajate vastuvõtmiseks ja järelevalveks on vaja piisavat hulka nõuetekohaselt tööle võetud ja küllaldaselt koolitatud korrapidajaid.
—	Korrapidajad täidavad järgmisi ülesandeid:
	—	vaatajate vastuvõtmine ja järelevalve,
	—	staadionirajatiste ülevaatus enne ja pärast mängu,
	—	vaatajatele kogu vajaliku teabe andmine korralduse, infrastruktuuri ja päästemeeskondade kohta,
	—	riiete ja pagasi piiratud kontroll, kui selleks on põhjendatud alus, kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega lubatud määral,
	—	sisekorra eeskirjade täitmise kontroll,
	—	tagamine, et vaatajad ei pääse keelatud kohtadesse,
	—	abi vaatajatele, et sujuvalt ja raskusteta staadionilt lahkuda,
	—	hädaabiteenistustele ja politseile kogu teabe andmine vaatajate kohta, kes võivad rikkuda avalikku korda,
	—	kõigi sobivate meetmete võtmine politsei ja hädaabiteenistuste sekkumist oodates,
	—	ennetusmeetmete võtmine igas olukorras, mis võib ohustada avalikku korda.
—	Korrapidajate töölevõtmisel tuleb tagada, et korrapidajad vastaksid nõuetele oma ülesannete täitmiseks vajaliku füüsilise ja psühholoogilise sobivuse osas.
—	Korrapidajate koolitus peaks hõlmama järgmisi teoreetilisi ja praktilisi teemasid:
	—	jalgpallivõistluste korraldus ja ohutusmeetmed,
	—	kehtivad põhilised õigusnormid, kaasa arvatud sisekorra eeskirjad,
	—	sidemeetodid,
	—	vaatlus- ja identifitseerimismeetodid,
	—	kontrollimismeetodid sissepääsu juures,
	—	lähenemine konfliktidele,
	—	esmaabi ja tuleohutus,
	—	staadioni evakueerimise kord,
	—	koostöö hädaabi- ja politseiteenistustega,
	—	koolituskursus konkreetseteks kohtumisteks valmistumisel.
—	Korrapidajad peavad saama korrapärast täiendõpet, mis käsitleb nimetatud valdkondade arengut ja võimalikke muutusi.
—	Enne iga võistlust tuleb korrapidajaid instrueerida. Eesmärk on anda korrapidajatele vajalik teave vastavalt iga mängu konkreetsetele asjaoludele.
—	Tööülesandeid täitvad korrapidajad peavad kandma fluorestseerivat pealisrõivast, mis eristab neid harilikest vaatajatest ja millel on kiri “korrapidaja”.
—	Korraldaja või asjaomane ametiasutus võib kutsuda appi külalisvõistkonna korrapidajaid. Selline toetus on kasulik ainult juhul, kui neist korrapidajatest võib olla täiendavat kasu. Seda täiendavat kasu hinnatakse vastavalt teatavatele kriteeriumidele, nagu piisav korrapidajana töötamise kogemus ja oma võistkonna toetajate tundmine.
4.	Piletimüügipoliitika ja piletikontroll
a)	Piletimüügipoliitika
	—	Piletimüügipoliitika on staadionidel turvalisuse ja korra parandamise oluline tegur. Eelkõige keskendub see vastasvõistkondade poolehoidjate lahushoidmisele, ülerahvastatuse vältimisele ja pealtvaatajate liikumise hoidmisele kontrolli all, samuti jalgpalliorganisatsioonide eelnevalt kehtestatud staadionikeeldude jõustamisele.
	—	Piletimüügipoliitika kehtestamisel peavad korraldajad arvesse võtma ühenduse konkurentsieeskirju. Nende eeskirjade kohaldamisel võtab komisjon arvesse korra ja turvalisuse säilitamisega seotud tegureid.
	—	Lähtepunktid
		—	Piletite jaotamisel tuleks hoolt kanda, et osalevate võistkondade poolehoidjad oleksid eraldatud staadioni eri osadesse.
		—	Piletite jaotamisel osalevatele maadele tuleks arvesse võtta piletinõudlust nendest maadest pärit poolehoidjate hulgas.
		—	Müügipoliitika peaks olema kavandatud nii, et see välistaks müügi mustal turul ja piletipettused.
		—	Tuleks takistada poolehoidjaid ostmast pileteid staadioniossa, mis ei ole neile määratud.
		—	Piletid peaksid andma teavet pileti valdaja, pileti päritolu, mängitava kohtumise ja määratud istekoha kohta; lühidalt peaks see andma ülevaate.
b)	Piletikontroll
	—	Piletimüügipoliitikat kohaldatakse praktikas piletikontrolli kaudu, mille puhul:
		—	poolehoidjate eraldamine saavutatakse selliste piletite range jaotamisega, mis annavad iste- või seisukohad vastasvõistkondade poolehoidjate rühmadele. See tähendab, et koht (istekoht) staadionil määratakse kindlaks pooldatava võistkonna ja/või poolehoidja kodakondsuse põhjal,
		—	piletimüügipoliitika tuleks kavandada nii, et vastasvõistkondade poolehoidjate paigutust ja seega eraldatust ei saaks muuta piletite mis tahes viisil üleandmise teel,
		—	ülerahvastatuse vältimiseks tagatakse, et vabamüügiks määratud piletite arvu määrab staadioni infrastruktuur. Ülerahvastatust aitab vältida ka võltsitud piletite avastamine,
		—	kui konkreetsetes tingimustes ei ole võimalik toetajaid eraldada, tuleks kõnealustes väljaku osades tagada alternatiivsed turvameetmed, st täiendavad valvekaamerad, rohkem korrapidajaid, eraldi sissepääsud jne.
	—	Põhieeldus on see, et iga staadioni mahutavus määratakse riskianalüüsi alusel ja kõiki kohti ei müüda välja. Vajalik on mõningane varu nende poolehoidjate sisselaskmiseks, kellel on piletid staadioni valesse ossa; see määratakse kindlaks pooldatava võistkonna ja/või poolehoidjate kodakondsuse põhjal.
	—	Vaatajate liikumist staadionil ja selle ümbruses kontrollitakse staadioni piisava jaotamisega äratuntavateks osadeks ja asjakohaste suunaviitade paigaldamisega.
	—	Staadionikeeldude järgimist kontrollitakse piletite taotlemise ja jaotamise kaudu ning meetmete abil, mis välistavad igasuguse müüdud piletite üleandmise teistele isikutele.
	—	Korraldajate poolt piletikontrolli käigus tehtud registreerimine moodustab korraldajate, juhtkonna ja politsei jaoks tähtsa teabeallika.
	—	Piletikontroll keskendub staadionile laskmisele ja hõlmab:
		—	pääsmete trükkimist,
		—	pääsmete jaotamist,
		—	pääsmete kontrolli.
Elluviimine
A.	Pääsmed peaksid vastama rangetele kvaliteedinõuetele
	—	Pääsmele tuleks märkida andmed võistluse ja staadioni kohta.
	—	Käitumisjuhend poolehoidjatele.
	—	Sissepääsu ja staadionil viibimise tingimused pealtvaatajate emakeeles.
	—	Piletivaldaja nimi ja piletimüüja/levitaja nimi.
	—	Põhimõtteliselt on pileti ostja ka selle lõppkasutaja.
	—	Piletid peaksid olema võltsimiskindlad.
	—	Igale piletile tuleks lisada teadaanne, kus korraldajad märgivad, et
		—	staadionile ei tohi tuua konkreetseid esemeid,
		—	alkohoolsed joogid ja/või uimastid on staadionile sisenemisel või staadionil viibimise ajal keelatud,
		—	staadionil ilutulestikumaterjalide või muude esemete loopimise korral võetakse meetmeid,
		—	mis tahes vormis solvamiste või rassistliku käitumise korral võetakse meetmed,
		—	kui hõivatakse istekoht, mis ei vasta piletil märgitud numbrile, võib see viia staadionilt eemaldamiseni,
		—	pealtvaatajad peavad nõustuma läbiotsimisega staadionile sisenemisel ja esitama piletikontrollis koos pääsmega isikut tõendava dokumendi, kui seda nõutakse.
B.	Piletimüügi suhtes tuleks kehtestada järgmised nõuded
	—	Korraldajad peaksid teabekampaaniate käigus avaldama ametlikud müügikohad ja müügiviisi ning veenma inimesi mitte ostma pääsmeid mujalt, hoiatades neid, et piletilevisüsteem ei võimalda müüki mustal turul.
	—	Korraldaja peaks pidevalt jälgima piletimüügi olukorda riikide ja levitajate kaupa.
	—	Saadaval olevad piletid tuleks sihtrühmade vahel jaotada võrdselt ja ühenduse konkurentsieeskirju arvestades selliselt, et nii üldine vaatajaskond kui ka osalevate võistkondade poolehoidjad saaksid piisavalt pileteid.
	—	Korraldaja peab kohustama riikide jalgpalliliite pileteid tagastama riikides, kus müük on olnud ebapiisav.
	—	Korraldaja peab ametlikule levitajale panema kohustuse müümata piletid tagastada.
	—	Korraldaja peaks silmas pidama, et pääsmete müük ja jaotamine partiidena võimaldab müügiprotsessi paremini kontrollida. Korraldaja peaks nõudma levitajatelt usaldusväärsust.
	—	Eeskirjade eiramise korral peaksid korraldajal olema volitused igal ajal müügiprotsessi sekkuda.
	—	Korraldaja peaks panema levitajatele teavitamiskohustuse; levitajad peaksid korraldajale teatama piletimüügi edenemisest ja võimaluse korral ka sõiduplaanidest ja majutuskohtadest.
	—	Kui pileteid on võimalik taotleda ka väljaspool riigi jalgpalliliitu või pealtvaatajate või poolehoidjate oma jalgpalliklubi, peaksid taotlejad nimetama võistkonna, keda nad toetavad. Seda võib piletite lõplikul jaotamisel avalikku korda ja turvalisust silmas pidades arvesse võtta.
	—	Pääsmeid ei peaks olema võimalik teistele isikutele üle anda.
	—	Isikutele, kelle suhtes on kehtestatud staadionikeeld, ei anta pääsmeid.
	—	Võistluse toimumise päeval pileteid ei müüda.
	—	Ostjale ei müüda rohkem kui kaks piletit. Piletid väljastatakse ostja nimele.
	—	Piletite lõplik üleandmine peaks toimuma võimalikult hilja (asenduspileti vastu).
	—	Korraldaja peab tagama, et isik, kelle nimi on märgitud piletile (pileti valdaja), selle pileti ka saab.
C.	Sissepääsukorralduse ja kontrolli nõuded
	—	Korraldaja teatab eelnevalt, millised pealtvaatajad lubatakse staadionile ja millised mitte.
	—	Mingil juhul ei lubata staadionile isikuid, kelle suhtes kehtib staadionikeeld.
	—	Staadionile ei lubata pealtvaatajaid, kes on ilmses alkoholijoobes.
	—	Staadionile ei lubata pealtvaatajaid, kellel on kaasas esemeid, mis võiksid ohustada korda ja turvalisust staadionil.
	—	Staadionile ei lubata pealtvaatajaid, kellel on kaasas esemeid, mis väljendavad poliitilisi eesmärke, diskrimineerimist, rassismi või solvavat hoiakut.
	—	Sissepääsu kontroll, sealhulgas isikute läbiotsimine ja staadionikeeldude täideviimine, peab olema kõrgetasemeline.
	—	Ladus sissepääsu kontroll peaks takistama pikkade järjekordade tekkimist.
	—	Sissepääsu kontrollijad peaksid jälgima, et staadioni osades ei tekiks ülerahvastatust.
	—	Kui kasutatakse automaatseid sissepääsusüsteeme, peavad need olema eriti usaldusväärsed ja vastupidavad.
c)	Akrediteerimine
	—	Lisaks piletimüügipoliitikale on akrediteerimisstrateegia üks staadionil turvalisuse tagamise olulisemaid vahendeid. Akrediteerimissüsteem peab vältima ülerahvastatust ning võimaldama rahvahulkade juhtimist ja kontrolli all hoidmist.
	Elluviimine
	—	Akrediteeritakse ainult isik, kes peab täitma konkreetset ülesannet staadioni kindlaksmääratud piirkonnas, ja akrediteeritakse ainult selle konkreetse piirkonna jaoks.
	—	Akrediteerimine ei anna isikule õigust istekohale staadionil.
	—	Akrediteerimist ei saa üle anda.
	—	Akrediteeridmine peab välistama pettused.
5.	Staadioni eeskirjad — tsiviilõiguslik väljaarvamine
—	Staadioni eeskirjad sätestatakse kirjalikult. Need sisaldavad korraldaja sisekorra eeskirju ning sätestavad vähemalt keelatud esemed ja lubamatud käitumisviisid, samuti eeskirjad esemete äraandmise kohta.
—	Toetajaid teavitatakse sisekorra eeskirjadest selgelt ja pidevalt.
—	Võetakse vajalikud meetmed sisekorra eeskirjade rakendamise tagamiseks ja nende järgimise kontrollimiseks.
—	Sätestatakse eeskiri tsiviilõigusliku väljaarvamise kohta. Väljaarvamist kohaldatakse inimeste suhtes, kelle tegevus või käitumine rikub staadioni eeskirju.
—	Võetakse vajalikud meetmed tsiviilõigusliku väljaarvamise rakendamise tagamiseks ja selle järgimise kontrollimiseks.
6.	Leping(ud), mis tuleb sõlmida (1)
—	Riikliku või rahvusvahelise jalgpallivõistluse korraldaja sõlmib oma kohustuste kohta lepingu asjaomaste ametiasutuste, politseiteenistuste ja hädaabiteenistustega. Leping võimaldab korraldaja kohustuste sätestamist lepingudokumendiga ja nende jõustamist.
—	Leping koostatakse põhjendatud ajavahemiku jooksul enne mängu, turniiri või võistlust ning see käsitleb korraldaja kohustusi ja vastutust.
—	Leping sisaldab vähemalt järgmisi sätteid:
	—	maksimaalne staadionile lubatavate vaatajate arv,
	—	sätted staadioni ohutusnõuete kohta,
	—	kohaldatav hädaolukorra lahendamise plaan ja evakuatsiooniplaan,
	—	staadioni plaan,
	—	korraldaja kohustuste ja vastutuse osas sõlmitud kokkulepped, pidades täpsemalt silmas piletimüügi- ja akrediteerimispoliitikat, korrapidajate kasutamist, suletud turvakaamerate süsteemi, alkoholipoliitikat, kokkuleppeid keelatud esemete kohta, kokkuleppeid teabevahetuse kohta korraldajaga (eelkõige teave politseiteenistustele seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste programmiga (võistlused või sõpruskohtumised), millega kaasneb konsulteerimine enne mängu kuupäeva kindlaksmääramist) jne.
7.	Kohalik harta
—	Riikliku või rahvusvahelise jalgpallivõistluse korraldaja ning kõik asjaosalised, kaasa arvatud politsei ja kohalikud ametiasutused, toetusklubid, kohalikud elanikud (või elanike liidud) ning transpordiettevõtted sõlmivad kohaliku harta, mille eesmärk on vastastikusel usaldusel põhineva suhte loomine.
—	Kohalik harta tagab kõigi toetajate, kohalike elanike ja muude asjaosaliste turvalisuse staadionil ja väljaspool staadionit.
—	Kohalik harta sisaldab järgmisi sätteid:
	—	toetusklubi või föderatsiooni liikmelisuse seostamine teatavate tingimustega; isikud, kes neid tingimusi ei täida, arvatakse toetusklubidest välja ning saavad staadionikeelu,
	—	pääsmete eelmüügi edendamine,
	—	selge ja konkreetne kirjeldus, kuidas lahendada ohutusnõuete täitmatajätmisest tekkivaid probleeme, lisades üksikasjad alternatiivsete ohutusnõuete kohta,
	—	teabevahetus toetajate asukoha, kavatsuste ja harjumuste kohta,
	—	lahenduste sõnastamine kohalike elanike ja lähikonnas elavate inimeste probleemidele,
	—	kokkulepetele jõudmine asjaomaste transpordiettevõtetega.
—	Riikliku või rahvusvahelise jalgpallivõistluse korraldaja lisab kohalikku hartasse mitmesuguste käivitatavate kavade ja/või algatuste lõpuleviimise ajakava.

(1) See puudutab lepingut (lepinguid), mida võib sõlmida erinevate jalgpallivõistlustega seotud organisatsioonidega ning mis võib (võivad) hõlmata nõuete kehtestamist või ametivõimudepoolset lubade väljastamist. Sellega võib omakorda kaasneda vastutus kahjude eest.

4. liide

POLITSEINIKU TUNNUSVESTI KIRJELDUS JA NÄIDIS

Tegemist on (üle pea) selga tõmmatava lahtise vestiga.

Värv: tumesinine (NATO BLUE)

Värvikood: Pantone 279C

Tunnustähised

Üksainus sõna: POLICE (ainult inglise keeles) raamiga kastis, mis on paigutatud nii vesti esi- kui ka tagakülje keskele.

Sõna POLICE tähed ja raam: tumesinisel (Nato Blue) taustal.

Nii tähed kui ka ümbritsev raam on helendavalt hõbedased.

Kasti mõõtmed = 25 cm × 9 cm

Sõna POLICE tähed:

laius = 1,3 cm tähe kohta

kõrgus = 7,5 cm

Vesti esikülg

Rinnal vasakul pool (tekstiga POLICE kasti kohal): rahvuslipp mõõtmetega 10 cm × 7 cm – pealetikitud/külgeõmmeldud või plastikust ümbrises.

Rinnal paremal pool (tekstiga POLICE kasti kohal): ELi sümbol mõõtmetega 8 cm × 8 cm.

Tekstiga POLICE kasti all peaks olema üle vesti esikülje ulatuv 5 cm laiune helendav hõbedane riba.

Vesti tagakülg

Rahvuslipp mõõtmetega 10 cm × 7 cm tekstiga POLICE kasti kohal.

Tekstiga POLICE kasti all peaks olema üle vesti tagakülje ulatuv 5 cm laiune helendav hõbedane riba.

Vesti peaks olema võimalik selga kinnitada kas mõlemal küljel paiknevate takjapael- või trukk-kinniste abil.