30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 412/44

(1)

Euroopa Ühenduse asutamislepinguga tehakse ühendusele ülesandeks luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ja soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit.

(2)

Euroopa Liidu (EL) järjestikused laienemised, ühtsest turust tulenev suurem liikuvus, vanad ja uued rändevood ning kaubanduse, hariduse, vaba aja ja üldise globaliseerumisega seotud märkimisväärsed kontaktid muu maailmaga kõik koos mõjutavad Euroopa kodanike ja kõigi ELis elavate isikute ning nii Euroopa kui ka muude riikide kultuuride, keelte, rahvuste ja religioonide vastastikust toimet.

(3)

Euroopa kodanikel ja kõigil ajutiselt või alaliselt ELis elavatel inimestel peab seetõttu olema võimalus osaleda kultuuridevahelises dialoogis ja realiseerida oma potentsiaali mitmekülgses, pluralistlikus, solidaarsusel põhinevas ja dünaamilises ühiskonnas mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas.

(4)

Euroopa projekti keskmes on tähtis pakkuda vahendeid kultuuride- ja kodanike vahelise dialoogi pidamiseks, et tugevdada kultuurilise mitmekesisuse austamist ja tulla toime meie ühiskonna keerulise reaalsusega ning mitmesuguste kultuuriliste eripärade ja veendumuste kooseksisteerimisega. Lisaks sellele on tähtis tõsta esile eri kultuuride panust liikmesriikide pärandisse ja eluviisi ning tunnustada kultuuri ja kultuuridevahelist dialoogi oluliste vahenditena, mille abil õpitakse harmooniliselt koos elama.

(5)

Kultuuridevaheline dialoog aitab seega kaasa ELi mitme strateegilise prioriteedi saavutamisele, eelkõige järgmiselt:

(6)

Kultuuridevaheline dialoog on oluline mõõde mitme ühenduse poliitikavaldkonna ja vahendi puhul struktuurifondide, hariduse, elukestva õppe, noorte, kultuuri, kodakondsuse, spordi, soolise võrdõiguslikkuse ja tööhõive valdkonnas ning diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse, rassismi- ja ksenofoobiavastase võitluse, varjupaigapoliitika ja sisserändajate, inimõiguste ja säästva arengu, audiovisuaalpoliitika ja teadusuuringute puhul.

(7)

See on üha olulisem ka ELi välissuhetes, eriti seoses ühinevate ja kandidaatriikidega, Lääne-Balkani riikidega, ELiga assotsiatsioonilepingu sõlmimise kandidaatriikidega, Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega ja muude kolmandate riikidega, eelkõige arengumaadega.

(8)

Tuginedes ühenduse kogemustele ja algatustele, on oluliseks sammuks iga kodaniku, võrdsetel alustel meeste ja naiste, iga liikmesriigi ja kogu Euroopa ühiskonna osalemise edendamine kultuuridevahelises dialoogis, eelkõige kodanikuühiskonnaga tehtava struktureeritud koostöö kaudu. See aitab kaasa Euroopa identiteeditunnetuse loomisele erinevuste omaksvõtmise ja kogukonda kuulumise eri aspektide kujundamise kaudu.

(9)

Käesolevas otsuses ei peaks mõiste “Euroopa kodanikuaktiivsus” hõlmama mitte üksnes ELi kodanikke, nagu on määratletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 17, vaid kõiki alaliselt või ajutiselt ELis elavaid isikuid.

(10)

ELi ühised väärtused on määratletud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

(11)

Oluline on tagada vastastikune täiendavus ja horisontaalne lähenemisviis kõikide selliste ühenduse, riiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete puhul, millel on oluline kultuuridevahelise dialoogi mõõde, arvestades et Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta aitab suurendada nimetatud meetmete nähtavust ja sidusust. Nende meetmete kavandamisel nii ühenduse kui riiklikul tasandil arvestatakse vajadusel Euroopa aasta “Võrdsed võimalused kõigile” (2007) meetmetest saadud kogemusi.

(12)

Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta peaks aitama kaasa ka kultuuridevahelise dialoogi lisamisele horisontaalse ja sektoritevahelise prioriteedina ühenduse poliitikavaldkondadesse, meetmetesse ja programmidesse ning selgitama välja ja jagama parimaid kogemusi, mis selle edendamisel on omandatud. Kultuuridevahelise dialoogi alaste parimate kogemuste ja projektide nähtav tunnustamine ergutab huvirühmi ja edendab seda ideed kodanikuühiskonnas.

(13)

Vajaduse korral võib arendada koostööd teiste rahvusvaheliste institutsioonidega, näiteks Euroopa Nõukogu ja UNESCO-ga, eelkõige nende kogemuste ja eriteadmiste arvessevõtmiseks kultuuridevahelise dialoogi edendamisel.

(14)

Samuti on oluline tagada vastastikune täiendavus Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta ning selliste kultuuridevahelise dialoogi edendamise teemaliste algatuste vahel koos nende väliste aspektidega, mis on välja töötatud asjakohastes raamistikes, sh nende EFTA riikidega, kes on EMP lepingu osalised, Lääne-Balkani riikidega ning Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega. Samuti on oluline tagada vastastikune täiendavus mis tahes muude kolmandaid riike, eriti arengumaid puudutavate koostööalgatustega, mis on asjakohased Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta eesmärkide puhul.

(15)

Asjakohaste välissuhete vahendite raames väljatöötatavad kultuuridevahelise dialoogi meetmed peaksid muu hulgas kajastama vastastikust huvi, mis on seotud kogemuste ja väärtuste vahetamisega kolmandate riikidega, ning edendama vastastikku teadmisi ja arusaamist vastavatest kultuuridest ning nende austamist.

(16)

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Kandidaatriigid peaksid siiski olema Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta meetmetega tihedalt seotud algatuste kaudu, mille eesmärk on edendada kultuuridevahelist dialoogi arendamist asjakohastes koostöö ja dialoogi raamistikes, eelkõige ELi ja nimetatud riikide vahelise kodanikuühiskonna dialoogi kontekstis. (4)

(17)

Käesoleva otsusega nähakse kogu meetme kehtivuse ajaks ette rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (5) punkti 37 tähenduses.

(18)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6). Seepärast leitakse, et kavandatava meetme liiki ja ulatust arvestades on asjakohane nõuandekomitee.

(19)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning eelkõige mitmepoolsete partnerluste ja kogu ühendust hõlmava riikidevahelise teabevahetuse vajaduse tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

—

edendada kultuuridevahelist dialoogi kui protsessi, mille käigus kõik ELis elavad inimesed võivad parandada oma suutlikkust tulla toime avatuma, ent keerulisema kultuurikeskkonnaga, milles nii eri liikmesriikides kui ka igas liikmesriigis eksisteerivad koos mitmesugused kultuurilised eripärad ja veendumused;

—

tõsta esile kultuuridevahelist dialoogi kui võimalust anda oma panus mitmekülgse ja dünaamilise ühiskonna kujundamisse mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas, ja saada sellest kasu;

—

tõsta kõigi ELis elavate inimeste, eelkõige noorte teadlikkust sellest, et on oluline edendada Euroopa kodanikuaktiivsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesisust ning tugineb ELi ühistele väärtustele, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

—

tõsta esile eri kultuuride ja kultuurilise mitmekesisuse väljenduste panust liikmesriikide pärandisse ja eluviisi.

—

püüda tõsta kõigi ELis elavate inimeste, eelkõige noorte teadlikkust sellest, kui oluline on arendada kultuuridevahelist dialoogi igapäevaelus;

—

teha tööd kogu ELis ning eriti noorte ja laste hulgas toimuva kultuuridevahelise dialoogi parima tava väljaselgitamiseks, jagamiseks ja nähtavaks tunnustamiseks Euroopa tasandil;

—

soodustada hariduse rolli kui tähtsat vahendit, mille kaudu õpetada mõistma mitmekesisust ning paremini aru saama teistest kultuuridest ning arendada oskuste ja parimate sotsiaalsete tavade rakendamist, samuti tõsta esile meedia keskset rolli võrdõiguslikkuse ja vastastikuse mõistmise põhimõtte edendamisel;

—

suurendada kõigi kultuuridevahelist dialoogi toetavate ühenduse programmide ja meetmete nähtavust ja sidusust, edendada neid ning tagada nende järjepidevus;

—

aidata kaasa kultuuridevahelise dialoogi uute lähenemisviiside uurimisele, hõlmates suure hulga erinevate sektorite sidusrühmade koostööd.

a)

Euroopa tasandi üritused ja algatused, mille eesmärgiks on edendada kultuuridevahelist dialoogi võimalikult paljude inimeste otsese kaasamise või muul viisil nendeni jõudmise kaudu, ning seoses Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastaga tehtud saavutuste ja saadud kogemuste esiletõstmine;

b)

siseriikliku ja piirkondliku tasandi üritused ja algatused, millel on oluline Euroopa mõõde ja mille eesmärgiks on edendada Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta eesmärke võimalikult paljude inimeste otsese kaasamise või muul viisil nendeni jõudmise kaudu, pöörates erilist tähelepanu tegevusvaldkondadele, mis on seotud kodanikuharidusega ning teisi inimesi ja nende erinevusi hindama õppimisega;

c)

teabe- ja tutvustuskampaaniad eelkõige koostöös meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ühenduse ja riiklikul tasandil, et levitada eelkõige noorte ja laste seas Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta eesmärkide ja parimate tavade tunnustamisega seotud olulisi sõnumeid;

d)

ühenduse või siseriiklikul tasandil tehtavad ülevaated ja uurimused ning konsultatsioonid riikidevaheliste võrgustike ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega, et anda hinnang ja teha aruanne Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta ettevalmistamise, tõhususe ja mõju kohta ning panna alus selle pikaajalistele järelmeetmetele.