28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 382/1

KOMISJONI OTSUS

22. detsember 2006,

millega lubatakse Saksamaa taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 7075)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(2006/1013/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, milleks käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

Saksamaa esitas komisjonile taotluse erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandast lõigust.

(3)

Taotletud erand käsitleb Saksamaa kavatsust lubada konkreetsete põllumajandusettevõtete intensiivselt haritavatel rohumaadel kasutada 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas. Nende põllumajandusettevõtete põllukultuuride puhul ei tohiks loomasõnnikupõhist lämmastikku siiski kasutada üle 170 kg hektari kohta aastas.

(4)

Erand peaks hõlmama ligikaudu 13 500 põllumajandusettevõtet, 500 000 hektarit ja 11 600 t lämmastikku aastas ehk vastavalt 2,4 % põllumajandusettevõtetest, 2,9 % kasutatud põllumajandusmaast ja 0,7 % kogu loomasõnnikupõhisest lämmastikust. Need põllumajandusettevõtted asuvad peamiselt Baieris (Ülem-Baieri), Baden-Württembergis (Tübingen), Alam-Saksis (Lüneburg, Weser-Ems) ja Schleswig-Holsteinis.

(5)

Saksamaa 10. jaanuari 2006. aasta väetisemäärus (viimati muudetud 27. septembril 2006), millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, on vastu võetud ning kehtib ka taotletud erandi suhtes.

(6)

Saksamaa poolt kolmandas aruandes nitraadidirektiivi rakendamise kohta aastatel 2000–2003 ja eranditaotluses esitatud vee kvaliteedinäitajad viitavad pinnavee nitraadisisalduse vähenemisele 83 % seirejaamadest ja stabiilset sisaldust 9 % seirejaamadest võrreldes ajavahemikuga 1991–1994. Põhjavee puhul näitab direktiivi 91/676/EMÜ rakendamise hindamiseks loodud seiresüsteem, et nitraadisisaldus väheneb umbes 50 % seirejaamadest ja on stabiilne umbes 15 % seirejaamadest.

(7)

Kariloomade arv on vähenenud ja seda eelkõige veiste osas (-25 %). Loomasõnnikupõhise lämmastiku kogus hektari kohta aastas on langenud 11 % protsenti aastate 1991–1993 ja 2002–2004 vahelise ajal; lämmastiku ülejääk vähenes 120 kg-lt 101 kg-le hektari kohta samal ajavahemikul.

(8)

Saksamaa kohaldab tegevuskava direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõike 5 kohaselt kogu oma territooriumil.

(9)

Saksamaa teatises esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatav kogus 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas on põhjendatud intensiivselt haritavate rohumaade puhul selliste objektiivsete kriteeriumide alusel nagu pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(10)

Komisjon leiab pärast Saksamaa taotluse läbivaatamist, et kavandatav kogus 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavad ranged tingimused.

(11)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada seoses kehtiva tegevuskavaga aastateks 2006–2009.

(12)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Saksamaa 1. veebruari 2006. aasta kirjas taotletud erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmise korral.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)

veisekasvatusettevõtted — ettevõtted, kus on rohkem kui kolm loomühikut, millest vähemalt kaks kolmandikku on veised;

(b)

intensiivselt haritavad rohumaad — põllud, mida majandatakse ajutise või püsirohumaana (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat), mida niidetakse vähemalt neli korda aastas või karjamaana kasutamise korral kolm korda.

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse individuaalsetel alustel ning artiklites 4, 5 ja 6 määratletud tingimustel veisekasvatusettevõtete suhtes ning see piirdub intensiivselt haritavate rohumaadega.

Artikkel 4

Iga-aastane luba ja kohustused

1.   Erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele asutustele igal aastal sellekohase taotluse.

2.   Koos lõikes 1 osutatud aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

3.   Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui lõikes 1 osutatud taotlustele tehtud riiklike ametiasutuste kontrollist selgub, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Loomasõnniku kogus, mida igal aastal veisekasvatusettevõtetes intensiivselt haritavale rohumaale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab 230 kg lämmastikku hektari kohta, kui lõigetes 2–9 sätestatud tingimused on täidetud.

2.   Lämmastiku üldkogused vastavad asjaomase põllukultuuri väetisevajadusele ning nende puhul võetakse arvesse maapinnast saadavat lämmastikku.

3.   Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud põllumajandusmaa külvikorda ja sõnniku ning lämmastik- ja fosfaatväetiste kavandatud kasutamist. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval hiljemalt iga kalendriaasta 1. veebruaril.

Väetamiskava sisaldab järgmist:

(a)

kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasoleva sõnnikuhoidla maht;

(b)

põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

(c)

intensiivselt haritava rohumaa ja iga põllukultuuri külvikord ja kasvuala koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

(d)

põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

(e)

põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus ja liik;

(f)

pinnase orgaanilise netomineraliseerumise osakaal, kasvuperioodi alguses pinnases oleva lämmastiku koguse kvantitatiivne määramine ning põllukultuurijääkide ja liblikõieliste taimede osakaal;

(g)

sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamine igal põllul (põllukultuuri ja pinnasetüübi poolest samalaadsed põllumajandusettevõtte maatükid);

(h)

lämmastiku ja fosfori kasutamine koos keemiliste ja muude väetistega igal põllul.

Vastavuse tagamiseks kavade ja põllumajandustegevuse vahel vaadatakse kavad läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse muudatusi.

4.   Iga põllumajandusettevõte peab väetamisarvestust. See esitatakse pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta.

5.   Iga üksikut erandit kohaldav põllumajandusettevõte on nõus artikli 4 lõikes 1 osutatud taotluse, väetamiskava ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

6.   Igas üksikut erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes viiakse kõikidel külvikorra ja pinnase omaduste suhtes samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul läbi analüüs lämmastiku ja fosfori sisaldumise kohta pinnases. Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

7.   Põllumajandusettevõtte fosfaadiülejääk eelneval aastal, arvutatuna vastavalt 10. jaanuari 2006. aasta väetisemääruse jaotistes 5 ja 6 kehtestatud menetlusele, ei tohi ületada 20 kg hektari kohta.

8.   Sõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

9.   Sõnniku laotamisel kasutatakse madala heitmetasemega tehnoloogiat.

Artikkel 6

Maaharimine

Intensiivselt haritava rohumaa puhul üksikut erandit kasutavad põllumajandustootjad võtavad järgmised meetmed:

(a)

ajutine rohumaa küntakse kevadel;

(b)

rohumaa intensiivne harimine ei hõlma liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. See ei kehti siiski ristiku suhtes rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 %.

Artikkel 7

Muud meetmed

Saksamaa tagab, et erandi kasutamine ei piira ühenduse teiste keskkonnaalaste õigusaktide järgimiseks vajalike meetmete kohaldamist.

Artikkel 8

Seire

1.   Pädevad asutused koostavad kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete protsent, kariloomade protsent ja üksiku erandi alla kuuluva põllumajandusmaa protsent igas ringkonnas, ning ajakohastavad neid igal aastal. Nimetatud kaardid esitatakse igal aastal komisjonile ning esimeseks tähtajaks on 2007. aasta lõpp.

2.   Erandi mõju vee kvaliteedile hinnatakse pinnavee ja madala põhjavee proovide võtmise seirevõrgustiku abil. Sel eesmärgil tugevdatakse põllumajandussaaste seireks loodud põhjavee seirevõrgustikku ja pinnavee seirevõrgustikku piirkondades, kus vähemalt 3 % kõikidest põllumajandusettevõtetest kohaldab üksikut erandit.

3.   Vaatlus ja toitaineanalüüs annavad teavet maade kasutamise kohta kohalikul tasandil ning külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes. Neid andmeid saab kasutada nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude arvestuseks kindla mudeli põhjal intensiivselt haritavatel rohumaadel, kus kasutatakse 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas.

4.   Luuakse seirekeskused valgalade juurde, kus toimub peamine põllumajandustegevus, et esitada andmeid lämmastikusisalduse kohta pinnasevees ja vastavate kadude kohta juuretasandilt põhjavette ning pinna- ja põhjavee äravoolust tingitud lämmastikukadude kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes.

Artikkel 9

Kontroll

1.   Pädev riigiasutus viib läbi halduskontrolle kõikide üksikut erandit kohaldatavate põllumajandusettevõtete suhtes, et hinnata, kas maa harimisel järgitakse loomasõnnikupõhise 230 kg lämmastiku ülempiiri hektari kohta aastas ning kõiki lämmastiku ja fosfori kasutamise norme ning tingimusi.

2.   Kohapealsete kontrollide programmi koostamine põhineb riskianalüüsil, eelnevate aastate kontrollimiste tulemustel ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide üldistel pistelistel kontrollimistel. Vähemalt 3 % üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes viiakse artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustel läbi kontrolle kohapeal.

Artikkel 10

Aruannete esitamine

1.   Pädev asutus esitab igal aastal komisjonile seire tulemused ning põhjaliku aruande vee kvaliteedi muutumise ja hindamismeetodite kohta. Aruanne sisaldab teavet erandi tingimuste rakendamise hindamise kohta põllumajandusettevõtetes läbi viidava kontrollimise abil ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teavet tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta. Esimene aruanne edastatakse juunis 2008 ning seejärel igal aastal hiljemalt juunikuus.

2.   Komisjon võtab kõnealusel viisil saadud tulemusi arvesse seoses võimaliku uue eranditaotlusega.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse seoses Saksamaa tegevuskavaga (10. jaanuari 2006. aasta väetisemäärus, mida on muudetud 27. septembri 2006. aasta väetisemäärusega) aastateks 2006–2009.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 22. detsember 2006.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1)  EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.