18.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/37

NÕUKOGU OTSUS,

13. november 2006,

konsulteerimis- ja teatamiskorra kohta krediidikindlustuse, krediidigarantii ja finantskrediidi valdkonnas

(kodifitseeritud versioon)

(2006/789/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 3. detsembri 1973. aasta otsust 73/391/EMÜ (konsulteerimis- ja teatamiskorra kohta krediidikindlustuse, krediidigarantii ja finantskrediidi valdkonnas) (3) on oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida.

(2)

Nõukogu moodustas oma 27. septembri 1960. aasta otsusega (5) krediidikindlustus-, krediidigarantii- ja finantskrediidipoliitika koordineerimisrühma.

(3)

On vaja ette näha konsulteerimis- ja teatamiskord krediidikindlustuse, krediidigarantii ja finantskrediidi valdkonnas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolev otsus käsitleb konsulteerimis- ja teatamiskorda krediidikindlustuse, krediidigarantii ja finantskrediidi valdkonnas.

I   JAOTIS

ÜLDMENETLUS

I   JAGU

Kohaldamisala

Artikkel 2

1.   II jaos ette nähtud korras konsulteeritakse siis, kui riik, mõni avalik-õiguslik asutus või mõni krediidikindlustuse või finantseerimisega tegelev avalik-õiguslik organisatsioon seda välja pakub sellise väliskrediidi andmiseks või täielikuks või osaliseks garanteerimiseks, mis:

a)

on seotud kaupade või teenuste ekspordiga;

b)

kaldub kõrvale I lisas loetletud normidest või mõnest muust liikmesriikide vastuvõetud normist.

2.   Konsulteerimiskorda kohaldatakse:

a)

tarnijakrediidi või finantskrediidi puhul;

b)

kui selline krediit on üksiktehingute või artiklis 3 kirjeldatud üldiste krediidikokkulepete sisuks;

c)

olenemata sellest, kas tegu on puhtalt erakrediidiga või finantseeritakse seda täielikult või osaliselt riiklikest vahenditest.

3.   Segakrediiti, kus on ühendatud riiklikud ja eravahendid, ja üldisi erakrediidikokkuleppeid, mis on ühendatud riiklikest vahenditest antavate intressitoetustega, käsitatakse konsulteerimiskorra kohaldamisel riikliku krediidina.

Artikkel 3

1.   “Üldine krediidikokkulepe” tähendab mis tahes vormis lepet või avaldust, millega tehakse kolmandale riigile või eksportijatele või finantseerimisasutustele teatavaks kavatsus garanteerida üksteisega seotud tehingute puhul tarnijakrediiti või finantskrediiti või võimaldada finantskrediiti kindlaksmääratud või -määratava ülemmäärani.

Konsulteerimiskorda kohaldatakse nende üldiste kokkulepete suhtes isegi juhul, kui tehingute laadi ei ole piiritletud ja vormilist kohustust ei ole võetud, ilma et see piiraks õigust otsustada iga tehingu üle eraldi.

2.   Kui üldise kokkuleppe sõlmimist käsitleva konsulteerimise käigus, olgu kokkulepe riiklik või eraviisiline, taotleb liikmesriik või komisjon suulist konsulteerimist ja kui selle suulise konsulteerimise käigus taotlevad vähemalt seitse liikmesriiki, et kõikide või osa selle üldise kokkuleppe alla arvatavate üksiktehingute üle eelnevalt konsulteeritaks, konsulteeritakse selliste tehingute üle.

3.   Iga liikmesriik, kes on võimaldanud üldise kokkuleppe sõlmimise, teatab sõlmimise järel kokkuleppe rakendamisest iga poole aasta tagant.

II   JAGU

Menetlus

Artikkel 4

Üksiktehingu puhul esitab konsulteerimise algatav liikmesriik järgmise teabe:

a)

sihtriik;

b)

tehingu toimumiskoht või selle puudumise korral sihtriigis asuva tehinguosalise peakontori aadress;

c)

tehingu tunnusjooned:

i)

tehingu laad: materjali laad ja tarnitavate üksuste ligikaudne arv;

ii)

väärtuskategooria II lisas esitatud astmiku järgi;

iii)

kas ostjad ja võimalikud garandid on eraõiguslikud või avalik-õiguslikud isikud;

iv)

kui tehingu suhtes korraldatakse rahvusvaheline pakkumine, pakkumiste esitamise lõppkuupäev;

d)

põhilised krediiditingimused, mida krediiditaotleja soovib;

e)

krediiditingimused, mida ekspordiriigi võimuorganid kavatsevad pakkuda:

i)

krediidilt makstava intressi määr;

ii)

krediiditähtaja pikkus ja selle alguspäev (nt iga tarne, viimane tarne, kasutuselevõtmine);

iii)

tagasimaksegraafik;

iv)

kui tagasimaksmine ei toimu ühesuuruste ja korrapäraste osamaksetena kogu krediiditähtaja vältel, siis täpsed andmed tagasimaksmise kohta (iga osamakse suurus protsentides ja täpne maksepäev);

v)

tegeliku intressitoetuse suurus, kui see erineb tavapärase süsteemi alusel võimaldatavast; intressimäär, kui krediiti antakse riiklikest vahenditest;

vi)

krediidikindlustuskulud, kui need erinevad tavapärase süsteemi alusel makstavatest;

vii)

võimaliku kohalike kulude suhtes antava toetuse ulatus ja tingimused;

f)

täpsed põhjused, miks artikli 2 lõikes 1 osutatud norme ei kohaldata või miks neist kõrvale kaldutakse. Nendest kinnipidamise korral tuleb piiritleda järgmised asjaolud:

i)

abistamiskrediit;

ii)

kolmanda riigi pakutav konkurents (koos märkega, kas sellega on seotud toetus);

iii)

üldise kokkuleppe alla arvatav tehing, mille üle on eelnevalt konsulteeritud.

Artikkel 5

Üldise krediidikokkuleppe puhul esitab konsulteerimise algatav liikmesriik järgmise teabe:

a)

sihtriik;

b)

üldise krediidikokkuleppe järgne ülemmäär;

c)

krediidi otstarve:

i)

tehingu toimumise koht, kui see on teada;

ii)

selliste materjalide laad, mille tarnimist on ette näha;

iii)

kas laenuvõtjad ja võimalikud garandid on eraõiguslikud või avalik-õiguslikud isikud;

d)

krediiditingimused analoogia põhjal artikli 4 punkti e sätetega ja üksiktehingute krediteerimise eeldused (nt üldise krediidikokkuleppe alla arvamise lõppkuupäev ja tehingu väikseim väärtus, kui see on seatud);

e)

täpsed põhjused, miks artikli 2 lõikes 1 osutatud norme ei kohaldata või miks neist kõrvale kaldutakse. Nendest kinnipidamise korral tuleb piiritleda järgmised asjaolud:

i)

abistamiskrediit;

ii)

kolmanda riigi pakutav konkurents (koos märkega, kas sellega on seotud toetus).

Artikkel 6

Teabe edastamisel kasutatakse järgmist nummerdust:

a)

üksiktehingud: konsulteerivat liikmesriiki tähistavad tähed, millele järgneb asjakohase aasta järjekorranumber; kui tehing arvatakse üldise kokkuleppe alla, märgitakse ka selle üldise kokkuleppe number;

b)

üldised erakrediidikokkulepped: täht “X”, millele järgnevad konsulteerivat liikmesriiki tähistavad tähed ja asjakohase aasta järjekorranumber;

c)

riiklik või segakrediit: täht “A”, millele järgnevad konsulteerivat liikmesriiki tähistavad tähed ja asjakohase aasta järjekorranumber.

Artikkel 7

Võimaldamaks liikmesriikidel kooskõlastada oma seisukohti õigel ajal, tuleb artiklites 4 ja 5 sätestatud teave edastada niipea kui võimalik pärast garantii ja väljapakutud krediidi või mõne muu sellise otsuse ülevaatamise algatamist, mis siseriiklike õigusnormide või haldustavade kohaselt on eelduseks sellise garantii või krediidi hilisemale läbivaatamisele.

Artikkel 8

Kui normidest kõrvalekaldumist õigustavad tegurid muutuvad või kui pakutakse välja uued krediidi põhitingimused, mis erinevad konsulteeriva liikmesriigi esialgu piiritletutest, toimub uus konsulteerimine muudetud järjekorranumbri all.

Kui uued väljapakutud tingimused on siiski piiravamad, on asjaomane liikmesriik kohustatud üksnes esitama vahetult teate esialgse järjekorranumbri all.

Artikkel 9

Artiklites 4 ja 5 piiritletud teave, artiklis 10 piiritletud vastused ja artiklis 15 osutatud teated edastatakse teleksi abil iga liikmesriigi, komisjoni ja nõukogu peasekretariaadi määratud vastuvõtjatele.

Kõik konsulteerimist käsitlevad teated kannavad konsulteerimise järjekorranumbrit ja märget sihtriigi kohta.

Artikkel 10

1.   Liikmesriigid ja komisjon võivad:

a)

teatada, et konsulteeriva liikmesriigi väljapakutud tingimused ei anna põhjust märkusteks;

b)

paluda konsulteerival liikmesriigil esitada lisateavet;

c)

esitada märkusi ja lisatingimusi või väljendada vastuolemist; vastuolemisena käsitatakse üksnes selget vastuolemise väljendust;

d)

taotleda konsulteerimiskohtumist.

2.   Kui konsulteerimist eeldava tehingu vastu on vähemalt seitse liikmesriiki, toimub konsulteerimiskohtumine seda taotlemata.

3.   Konsulteeriv liikmesriik peatab oma otsuse artikliga 11 ette nähtud tähtaegade möödumiseni või, kui lõike 2 alusel toimub konsulteerimiskohtumine seda taotlemata, sellise kohtumise lõppemiseni, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 13.

Artikkel 11

Artikli 10 lõikes 1 ette nähtud menetlus tuleb algatada seitsme kalendripäeva jooksul alates päevast, mil konsulteeriv liikmesriik saatis algse teate.

Kui seitsme kalendripäeva jooksul palutakse konsulteerival liikmesriigil esitada lisateavet, peab ta vastama viie kalendripäeva jooksul.

Eespool kirjeldatud menetluse osalistel on pärast sellise lisateabe saamist kõige rohkem kolm tööpäeva aega, et väljendada oma arvamust.

Artikkel 12

Kui liikmesriigid, kellega konsulteeritakse, või komisjon ei vasta artikliga 11 kindlaks määratud tähtaegade jooksul, käsitatakse seda artiklit 10 lõike 1 punkti a kohaste märkuste puudumisena.

Niipea kui lisateavet paluv liikmesriik on teatanud artiklis 9 osutatud vastuvõtjatele, et artikli 11 teise lõiguga kindlaks määratud tähtaja lõpuks ei olnud ta vastust saanud, toimub konsulteerimiskohtumine seda taotlemata ja kohaldatakse artikli 10 lõiget 3.

Artikkel 13

Erandmeetmena võib konsulteeriv liikmesriik teha viivitamata otsuse väljapakutud tehingu üle, kui ta leiab, et sellist otsust ei saa edasi lükata.

Kui riiklik krediit välja arvata, ei kehti esimene lõik:

a)

juhul, kui otsus anda või garanteerida krediiti põhineb üksnes ühendusesisesel konkurentsil. Tehingu üle võib siiski viivitamata otsustada, kui tegu on tingimustega, mille korral mõni muu liikmesriik on juba otsustanud toetust anda;

b)

juhul, kui rahvusvaheliselt kehtestatud menetlus, mis on kõikidele liikmesriikidele siduv, võimaldab kõikidel osalistel pakilistel juhtudel ainsa valikuvõimalusena lühendada tavapärast vastamisaega.

Artikkel 14

Nõukogu 27. septembri 1960. aasta otsusega asutatud krediidikindlustus-, krediidigarantii- ja finantskrediidipoliitika koordineerimisrühma või mõne selle töörühma koosoleku korral toimub konsulteerimiskohtumine. Kui mõni liikmesriik seda taotleb, korraldatakse rühma või selle töörühmade koosolekute vahelisel ajal erikohtumisi.

Liikmesriigid ja komisjon edastavad artiklis 9 osutatud vastuvõtjatele võimaluse korral neli kalendripäeva enne konsulteerimiskohtumisi loendi küsimustest, mille nad kavatsevad arutamiseks esitada.

Konsulteerimiskohtumised toimuvad nõukogu peasekretariaadi tegevuskohas.

Artikkel 15

Igal juhul teatatakse iga tehingu suhtes tehtud lõplikust otsusest muudele liikmesriikidele. Sellist otsust käsitlevale teatele lisatakse põhjused, miks konsulteeriv liikmesriik ei saanud arvesse võtta märkusi, lisatingimusi ega vastuolemist, mida väljendasid need, kellega konsulteeriti.

II   JAOTIS

ERIMENETLUS

Artikkel 16

Iga liikmesriik võib küsida mis tahes muult liikmesriigilt, kas sellel on teavet tehingu kohta, mille üle ei ole seni konsulteeritud, ja eelkõige eksportija või finantseerimisasutuse esitatud krediiditingimuste kohta. Kui sellele järelepärimisele ei vastata seitsme kalendripäeva jooksul, on järele pärival liikmesriigil õigus järeldada, et liikmesriigil, kellelt järele päriti, on teavet selle asja kohta ja et esitatud krediiditingimused on arvatavasti kinnitatud. I jaotises ette nähtud korras on järele pärival liikmesriigil õigus alustada konsulteerimist, märkides selgelt, et selle põhjuseks on arvatavasti tekkinud konkurentsiolukord.

Kui mõni liikmesriik on juba alustanud konsulteerimist ja teine liikmesriik, kellel palutakse asjakohast tehingut toetada, küsib esimeselt liikmesriigilt, milline on selle lõplik seisukoht, annab sellisele järelepärimisele viie tööpäeva jooksul mitte vastamine järelepärivale liikmesriigile õiguse järeldada, et liikmesriik, kellelt järele päriti, toetab tehingut konsulteerimise käigus osutatud tingimustel.

Artikkel 17

Sidumata krediidi puhul, mis kaldub kõrvale I lisas sätestatud normidest või mõnest muust liikmesriikide vastu võetud normist, teatatakse krediidikindlustus-, krediidigarantii- ja finantskrediidipoliitika koordineerimisrühma raames:

a)

eelnenud veerandaastal antud krediidi põhinäitajatest;

b)

sidumata krediidi kasutamisest eelnenud aasta lõpu seisuga.

Artikkel 18

Kui liikmesriik sõlmib kolmanda riigiga kokkuleppe, milles viidatakse võimalikule krediidiandmisele selle täpseid tingimusi piiritlemata:

a)

kui tegu on seotud krediidiga, teatab ta kokkuleppe sõlmimisel selle põhijoontest artiklis 9 osutatud vastuvõtjatele;

b)

kui tegu on sidumata krediidiga, kehtib artiklis 17 sätestatud teatamine ka sellise krediidi suhtes.

III   JAOTIS

KORRAPÄRASED ARUANDED

Artikkel 19

Krediidikindlustus-, krediidigarantii- ja finantskrediidipoliitika koordineerimisrühm esitab iga poole aasta tagant aruande I ja II jaotises osutatud menetluse rakendamise kohta.

Nendest korrapärastest aruannetest olenemata koostatakse lisaaruanded, kui asjakohase menetluse rakendamisel ette tulnud raskuste laad ja tähtsus seda tingivad.

IV   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Otsus 73/391/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 21

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. november 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

E. TUOMIOJA

(1)  ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 43.

(2)  ELT C 302, 7.12.2004, lk 19.

(3)  EÜT L 346, 17.12.1973, lk 1. Otsust on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

(4)  Vt III lisa.

(5)  EÜT 66, 27.10.1960, lk 1339.

I LISA

ÜHENDUSE NORMID, MILLEST EI VÕI KONSULTEERIMATA KÕRVALE KALDUDA

A.   Krediiditähtaeg

Ühegi antud krediidi tähtaeg, olgu tegemist tarnijakrediidi või finantskrediidiga, ei tohi ületada viit aastat, arvestatuna järgmistest alguspäevadest:

1.

tootmisvahendid, mis koosnevad eraldi kasutatavatest osadest (nt vedurid):

—

keskmine või tegelik päev, mil ostja peab kauba oma riigis tegelikult enda valdusse võtma;

2.

kogu ettevõtte või tehase tootmisvahendid, mille puhul tarnija ei vastuta kasutuselevõtmise eest:

—

päev, mil ostja peab kogu lepingu alusel tarnitava kauba (v.a varuosad) tegelikult enda valdusse võtma;

3.

ehituslepingud, mille puhul töövõtja ei vastuta kasutuselevõtmise eest:

—

päev, mil ehitamine lõpetatakse;

4.

paigalduslepingud (või ehituslepingud), mille kohaselt tarnija (või töövõtja) vastutab kasutuselevõtmise eest:

—

päev, mil tarnija (või töövõtja) lõpetab paigaldamise (või ehitamise) ja töövalmiduse kindlakstegemiseks vajalikud eelkatsetused, olenemata sellest, kas paigaldus (või ehitis) antakse nimetatud ajal lepingu tingimuste kohaselt ostjale üle või mitte, või sellest, kas tarnija (või töövõtja) on võtnud mõne jätkuva kohustuse, näiteks tõrgeteta toimimise tagamine või kohalike töötajate koolitamine;

5.

alapunktides 2–4 sätestatud juhtudel, kui lepinguga nähakse ette projekti eri osade eraldi elluviimine:

—

iga eri osa alguspäev või nende alguspäevade keskmine päev või juhul, kui tarnija leping ei hõlma kogu projekti, vaid ühe olulise osa sellest, kogu projekti suhtes asjakohane alguspäev.

B.   Kohalike kulude protsent

Garanteeritud erakrediidi puhul ei tohi krediidist makstav kohalike kulude järelejääv osa ületada 5 % lepingu hinnast.

Konsulteerimist ei alustata siiski lepingute puhul, millega nähakse ette, et kohalike kulude osa tasutakse hiljemalt kolme kuu möödudes alates tööde või tarnete lõpetamise päevast.

Selle reegli tõlgendamisel kehtivad järgmised määratlused:

a)

krediidist makstav järelejääv osa – osa, mis jääb järele pärast seda, kui seoses lepinguga tehtud ositimaksetest on arvatud maha kohalikud kulud;

b)

kohalikud kulud – see osa lepingu väärtusest, mis tähistab kulusid, mis eksportijal tuleb eeldatavasti koha peal kanda maksetena töötajatele ja muudele isikutele ja maksetena tarnete eest;

c)

leping – mis tahes liiki tarneleping, teenusleping või segaleping (s.o tarnete ja teenuste kohta);

d)

ositimaksed – summad, mis tuleb maksta tellimuse esitamise ja tööde või tarnete lõpetamise vahelisel ajal.

C.   Rendilepingud

Käesolevas otsuses sisalduvate eeskirjade kohaldamisel käsitatakse rendilepinguid krediidina. Kui nende lepingute kehtivusaeg ei ole selgelt piiratud, lähtutakse sellest, et kehtivusaeg on üle viie aasta.

II LISA

KASUTATAV VÄÄRTUSASTMIK

I kategooria

:

kuni 750 000 SDRi

II kategooria

:

600 000–1 200 000 SDRi

III kategooria

:

1 000 000–2 200 000 SDRi

IV kategooria

:

2 000 000–3 200 000 SDRi

V kategooria

:

3 000 000–5 000 000 SDRi

VI kategooria:

:

4 800 000–7 600 000 SDRi

VII kategooria

:

7 400 000–11 200 000 SDRi

VIII kategooria

:

10 000 000–22 000 000 SDRi

IX kategooria

:

20 000 000–44 000 000 SDRi

X kategooria

:

rohkem kui 40 000 000 SDRi

III LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD OTSUS KOOS MUUDATUSEGA

Nõukogu otsus 73/391/EMÜ (1)

(EÜT L 346, 17.12.1973, lk 1)

Nõukogu otsus 76/641/EMÜ

(EÜT L 223, 16.8.1976, lk 25)

(1)  Otsust 73/391/EMÜ on samuti muudetud järgmiste aktidega, mida pole kehtetuks tunnistatud:

—

1985. aasta ühinemisakt,

—

1994. aasta ühinemisakt.

IV LISA

VASTAVUSTABEL

Otsus 73/391/EMÜ

Käesolev otsus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 21

Lisa artikli 1 sissejuhatav osa

Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav osa

Lisa artikli 1 esimene ja teine taane

Artikli 2 lõike 1 punktid a ja b

Lisa artikli 2 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav osa

Lisa artikli 2 esimese lõigu esimene kuni kolmas taane

Artikli 2 lõike 2 punktid a kuni c

Lisa artikli 2 teine lõik

Artikli 2 lõige 3

Lisa artikkel 3

Artikkel 3

Lisa artikli 4 punktid a ja b

Artikli 4 punktid a ja b

Lisa artikli 4 punkti c esimene kuni neljas taane

Artikli 4 punkti c alapunktid i kuni iv

Lisa artikli 4 punkt d

Artikli 4 punkt d

Lisa artikli 4 punkti e esimene kuni seitsmes taane

Artikli 4 punkti e punktid i kuni vii

Lisa artikli 4 punkt f

Artikli 4 punkti f alapunktid i kuni iii

Lisa artikli 5 punktid a ja b

Artikli 5 punktid a ja b

Lisa artikli 5 punkti c esimene kuni kolmas taane

Artikli 5 punkti c alapunktid i kuni iii

Lisa artikli 5 punkt d

Artikli 5 punkt d

Lisa artikli 5 punkt e

Artikli 5 punkti e alapunktid i ja ii

Lisa artikli 6 sissejuhatav osa

Artikli 6 sissejuhatav osa

Lisa artikli 6 esimene kuni kolmas taane

Artikli 6 punktid a kuni c

Lisa artiklid 7 kuni 9

Artiklid 7 kuni 9

Lisa artikli 10 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav osa

Lisa artikli 10 lõike 1 esimene kuni neljas taane

Artikli 10 lõike 1 punktid a kuni d

Lisa artikli 10 lõiked 2 ja 3

Artikli 10 lõiked 2 ja 3

Lisa artiklid 11 ja 12

Artiklid 11 ja 12

Lisa artikli 13 esimene lõik

Artikli 13 esimene lõik

Lisa artikli 13 teise lõigu sissejuhatav osa

Artikli 13 teise lõigu sissejuhatav osa

Lisa artikli 13 teise lõigu esimene ja teine taane

Artikli 13 teise lõigu punktid a ja b

Lisa artiklid 14 kuni 16

Artiklid 14 kuni 16

Lisa artikli 17 sissejuhatav osa

Artikli 17 sissejuhatav osa

Lisa artikli 17 esimene ja teine taane

Artikli 17 punktid a ja b

Lisa artikli 18 sissejuhatav osa

Artikli 18 sissejuhatav osa

Lisa artikli 18 esimene ja teine taane

Artikli 18 punktid a ja b

Lisa artikkel 19

Artikkel 19

—

Artikkel 20

Lisa 1 punkt A

I lisa punkt A

Lisa 1 punkti B sissejuhatav osa

I lisa punkti B esimene lõik

Lisa 1 punkti B esimene taane

I lisa punkti B teine lõik

Lisa 1 punkti B teise taande esimene kuni neljas alataane

I lisa punkti B kolmanda lõigu punktid a kuni d

Lisa 1 punkt C

I lisa punkt C

Lisa 2

II lisa

—

III lisa

—

IV lisa