14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/52

KOMISJONI OTSUS,

13. oktoober 2006,

millega muudetakse otsust 2005/393/EÜ kitsendatud tsoonidest välja- või läbiveo tingimuste osas seoses lammaste katarraalse palavikuga

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 4813 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/693/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist alalõiku, artikli 8 lõiget 3, artikleid 11 ja 12 ja artikli 19 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2000/75/EÜ kehtestatakse ühenduses lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed, mis hõlmavad ka ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide kehtestamist ning kõnealustest tsoonidest loomade väljaviimise keeldu.

(2)

Komisjoni 23. mai 2005. aasta otsusega 2005/393/EÜ (lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide ning nendest tsoonidest välja- või läbiveo tingimuste kohta) (2) on ette nähtud selliste geograafiliste piirkondade piiritlemine, kus liikmesriigid peavad kehtestama lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid (edaspidi “kitsendustega tsoonid”).

(3)

Niipea kui lammaste katarraalse palaviku viiruse olemasolu on majandis ametlikult kindlaks tehtud, tuleb direktiivi 2000/75/EÜ kohaselt kohaldada teatavaid kitsendusi nakatunud ettevõttest 20 km raadiuses. Kõnealuste kitsenduste hulka kuulub haigusele vastuvõtlike loomade veo keelamine majanditest välja või majanditesse, mis asuvad selles raadiuses (edaspidi “veokeeld”). Direktiivis sätestatakse veokeelu erandid loomade liikumisele ohustatud tsoonis.

(4)

Seepärast oleks asjakohane lubada loomade vedu veokeelu alla kuuluvast majandist kitsendustega tsooni piires otseveoks tapamajja. Seepärast tuleks otsust 2005/393/EÜ selliste vedude lubamiseks muuta.

(5)

Võttes arvesse teatavaid põllumajanduslikke tavasid, on samuti asjakohane näha ette eritingimused, millega minimeeritakse viiruse ülekandmise ohtu, kui veokeelu alla kuuluvatest majanditest viiakse loomi üle erimajanditesse kitsendustega tsoonis, millest nad võivad väljuda üksnes tapmisele. Samuti on asjakohane muuta otsust 2005/393/EÜ, et sätestada sellised tingimused.

(6)

Otsuse 2005/393/EÜ artiklis 4 on praegu sätestatud, et loomade riigisisese veo puhul kitsendustega tsoonist koheseks tapmiseks samas liikmesriigis võib pädev asutus teha väljaviimiskeelust erandi juhul, kui iga juhtumi puhul tehakse riskianalüüs ja on täidetud teatavad tingimused. Siiski ei nähta selle sättega praegu ette, et väljaviimiskeelu erandid peavad olema seotud riskianalüüsi soodsa tulemusega. On asjakohane ja läbipaistvuse seisukohalt õigem nõuda, et sellised erandid tuleb teha pärast riskianalüüsi, mille tulemus on soodne.

(7)

Otsuse 2005/393/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud praegune väljaviimiskeelu erand loomade puhul, kes viiakse ühendusesisese kaubanduse eesmärgil kitsendustega tsoonist välja, hõlmab kõnealuse otsuse artikli 3 kohaseid loomatervishoiu nõudeid riigisiseste vedude puhul majandisse ja sihtliikmesriigi eelnevat nõusolekut.

(8)

Järjepidevuse huvides on asjakohane, et loomatervishoiunõudeid, mis on sätestatud otsuse 2005/393/EÜ artiklis 4 väljaviimiskeelu erandite jaoks riigisisese veo puhul tapamajja, kohaldatakse koos sihtliikmesriigi eelneva nõusolekuga ka väljaviimiskeelu erandi suhtes teise liikmesriiki koheseks tapmiseks viidavate loomade puhul.

(9)

Otsuse 2005/393/EÜ II lisa sätted, mis on seotud lammaste katarraalsele palavikule vastuvõtlikku liiki elusloomade ning nende sperma, munarakkude ja embrüote veoga kitsendustega tsoonist, peaksid olema kooskõlas Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirja peatükis 2.2.13 sätestatud tingimustega.

(10)

Sügavkülmutatud sperma ühendusesisese kaubanduse puhul, mis vastab otsuse 2005/393/EÜ II lisas sätestatud tingimustele, ei peaks olema nõutav sihtliikmesriigi eelnev nõusolek veo kohta, kuna kogumisjärgne kontroll näitab eksimatult, et doonorloom ei ole haigestunud.

(11)

Prantsusmaa ja Saksamaa on teatanud komisjonile, et nende kitsendustega tsoone on vaja kohandada. Seepärast on asjakohane muuta otsuse 2005/393/EÜ I lisa.

(12)

Seetõttu tuleks otsust 2005/393/EÜ vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2005/393/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 2a asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2a

Veokeelu erand

Erandina direktiivi 2000/75/EÜ artikli 6 lõike 1 punktist c tehakse veokeelu erand järgmiste loomade puhul:

a)

loomad, kes viiakse otse tapamajja, mis asub saatvat majandit ümbritsevas kitsendustega tsoonis;

b)

loomad, kelle sihtkohaks on majand, mis asub saatvat majandit ümbritsevas kitsendustega tsoonis, ja

i)

20 km raadiuses nakatunud majandist või

ii)

väljaspool 20 km raadiust nakatunud majandist, tingimusel et

—

on olemas saatva majandi asukoha ja sihtkoha pädevate asutuste eelnevad nõusolekud ja kõik kõnealuste pädevate asutuste nõutud loomatervishoiu tagatised seoses lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku vastaste meetmete ja kaitsega vektorite vastu või

—

on tehtud II lisa A jao punkti 1 alapunktis c nimetatud haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemus on negatiivne ja mis on tehtud prooviga, mis on võetud alates saatmisest 48 tunni jooksul asjaomaselt loomalt, keda tuleb vektorite rünnaku vastu kaitsta vähemalt alates kõnealuse proovi võtmisest ja keda tohib sihtmajandist välja viia üksnes koheseks tapmiseks.”

2.

Artiklis 3 asendatakse lõike 3 sissejuhatav lause järgmisega:

“Kui kitsendustega tsoonide epidemioloogiliselt asjakohases piirkonnas on vektori aktiivsuse peatumisest möödunud rohkem kui 40 päeva, teeb pädev asutus väljaviimiskeelust erandeid järgmiste loomade riigisisese veo puhul:”

3.

Artiklis 4 asendatakse sissejuhatav lause ja punkti a sissejuhatav lause järgmisega:

“Loomade veo puhul kitsendustega tsoonist samas liikmesriigis asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks teeb pädev asutus väljaviimiskeelust erandi juhul, kui:

a)

iga juhtumi puhul on tehtud riskianalüüs loomade võimalike kontaktide kohta vektoritega tapamajja transportimisel ja analüüsi tulemused on soodsad, võttes arvesse järgmist:”

4.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Pädev asutus teeb loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesiseste vedude puhul kitsendustega tsoonist väljaviimiskeelust erandeid juhul, kui:

a)

loomad, nende sperma, munarakud ja embrüod vastavad artiklis 3 või 4 sätestatud tingimustele ja

b)

välja arvatud sügavkülmutatud sperma puhul annab sihtliikmesriik enne vedamist oma nõusoleku.”

b)

Lisatakse lõige 3:

“3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata loomade veo suhtes vastavalt artiklis 2a sätestatud erandile.”

5.

I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. oktoober 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  ELT L 130, 24.5.2005, lk 22. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/633/EÜ (ELT L 258, 21.9.2006, lk 7).

LISA

I.   Otsuse 2005/393/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt:

1.

Saksamaad käsitlev tsooni F (serotüüp 8) kitsendustega tsoonide loetelu asendatakse järgmisega:

“Saksamaa:

Hessen

Kogu territoorium

Niedersachsen

—

Landkeis Ammerland: Apen, Edewecht, Westerstede, Bad Zwischenahn

—

Landkreis Aurich: Krummhörn, Hinte, Ihlow

—

Landkreis Cloppenburg

—

Landkreis Diepholz: Stemshorn, Quernheim, Brockum, Marl, Hüde, Lembruch, Diepholz, Wetschen, Rehden, Hemsloh, Wagenfeld, Bahrenborstel, Kirchdorf, Varrel, Barver, Drebber, Dickel, Freistatt, Wehrlbleck, Barenburg, Maasen, Borstel, Sulingen, Eydelstedt, Barnstorf, Drentwede, Ehrenburg, Scholen, Schwaförden, Mellinghausen, Siedenburg, Staffhorst, Asendorf, Engeln, Affinghausen, Sudwalde, Neuenkirchen, Twistringen, Bassum, Lemförde

—

Stadt Emden

—

Landkreis Emsland

—

Landkreis Göttingen: Staufenberg, Hannoversch-Münden, Bühren, Scheden, Jühnde, Friedland, Gleichen, Rosdorf, Niemetal, Dransfeld, Landolfshausen, Waake, Ebergötzen, Wollbrandshausen, Krebeck, Bovenden, Göttingen, Adelebsen

—

Landkreis Grafschaft Bentheim

—

Landkreis Hameln-Pyrmont

—

Region Hannover: Springe, Pattensen, Wenningen, Hemmingen, Laatzen, Ronnenberg, Gehrden, Barsinghausen, Seelze, Stadt Hannover, Garbsen, Wunstorf, Neustadt am Rübenberge

—

Landkreis Hildesheim: Landwehr, Freden, Winzenburg, Everode, Lamspringe, Neuhof, Woltershausen, Harbarnsen, Selem, Adenstedt, Alfeld, Coppengrave, Duingen, Weenzen, Hoyershausen, Brüggen, Eberholzen, Westfeld, Almstedt, Bad Salzdetfurth, Sibbesse, Rheden, Banteln, Eime, Marienhagen, Elze, Gronau an der Leine, Despetal, Diekholzen, Stadt Hildesheim, Betheln, Nordstemmen, Giesen, Sarstedt

—

Landkreis Holzminden

—

Landkreis Leer: Moormerland; Hesel, Uplengen, Jemgum; Leer, Holtland; Brinkum, Nortmoor, Filsum; Detern, Ostrhauderfehn, Rhauderfehn, Westoverledingen, Weener, Bunde

—

Landkreis Nienburg (Weser): Diepenau, Warmsen, Raddestorf, Uchte, Stolzenau, Steyerberg, Leese, Rehburg-Loccum, Landesbergen, Husum, Linsburg, Estorf, Binnen, Pennigsehl, Wietzen, Marklohe, Nienburg, Stöckse, Drakenburg, Balge, Warpe, Liebenau

—

Landkreis Northeim: Bodenfelde, Uslar, Hardegsen, Nörten-Hardenberg, Katlenburg-Lindau, Northeim, Moringen, Solling, Dassel, Einbeck, Kreiensen, Kalefeld, Bad Gandersheim

—

Landkreis Oldenburg: Großenkneten, Wildeshausen, Dötlingen, Colnrade, Winkelsett, Beckeln, Harpstedt, Wardenburg, Hatten, Dünsen

—

Landkreis Osnabrück

—

Stadt Osnabrück

—

Landkreis Schaumburg

—

Landkreis Vechta

Nordrhein-Westfalen

Kogu territoorium

Rheinland-Pfalz

Kogu territoorium

Saarland

Kogu territoorium”

2.

Prantsusmaad käsitlev tsooni F (serotüüp 8) kitsendustega tsoonide loetelu asendatakse järgmisega:

“Prantsusmaa:

Ohustatud tsoon:

—

Ardennes’i departemang

—

Aisne’i departemang: ringkonnad: Laon, Saint-Quentin, Soissons, Vervins

—

Marne’i departemang: ringkonnad: Reims, Châlons-en-Champagne, Sainte-Menehould, Vitry-le-François

—

Meurthe-et-Moselle’i departemang: Briey ringkond

—

Meuse’i departemang

—

Moselle’i departemang: ringkonnad: Metz-ville, Metz-campagne, Thionville-est, Thionville-ouest

—

Nordi departemang

—

Pas-de-Calais’ departemang

—

Somme’i departemang: Péronne’i ringkond

Järelevalvetsoon:

—

Aube’i departemang

—

Aisne’i departemang: Château-Thierry ringkond

—

Marne’i departemang: Epernay ringkond

—

Haut-Marne’i departemang: ringkonnad: Saint-Dizier, Chaumont

—

Meurthe-et-Moselle’i departemang: ringkonnad: Toul, Nancy, Lunéville

—

Moselle’i departemang: ringkonnad: Boulay-Moselle, Château-Salins, Forbach

—

Oise’i departemang: ringkonnad: Clermont, Compiègne, Senlis

—

Seine-et-Marne’i departemang: ringkonnad: Meaux, Provins

—

Somme’i departemang: ringkonnad: Abbeville, Amiens, Montdidier

—

Vosges’i departemang: Neufchâteau ringkond”

II.   Otsuse 2005/393/EÜ II lisa asendatakse järgmisega:

“II LISA

nagu on osutatud artikli 3 lõikes 1

A.   Elusmäletsejalised

1.   Enne vedamist peab elusmäletsejaid kaitsma lammaste katarraalse palaviku viirust levitada võivate Culicoides’i liiki putukate rünnaku vastu vähemalt:

a)

60 päeva või

b)

28 päeva, kui neile on selle aja jooksul tehtud vastavalt maismaaloomi käsitlevale OIE käsiraamatule lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma kuuluvate antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed, ja mis on läbi viidud vähemalt 28 päeva jooksul pärast vektorite rünnaku eest kaitsmise perioodi algust, või

c)

14 päeva, kui neile on selle aja jooksul tehtud vastavalt maismaaloomi käsitlevale OIE käsiraamatule haigustekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed, ja mis on läbi viidud vähemalt 14 päeva jooksul pärast vektorite rünnaku eest kaitsmise perioodi algust.

2.   Elusmäletsejate sihtkohta vedamisel tuleb neid kaitsta Culicoides’i liiki putukate rünnaku vastu.

B.   Mäletsejaliste sperma

1.   Sperma peab pärinema doonorloomadelt:

a)

keda on kaitstud lammaste katarraalse palaviku viirust levitada võivate Culicoides’i liiki putukate rünnaku vastu vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle ajal või

b)

kellele on tehtud kogumise perioodil vähemalt iga 60 päeva järel ning pärast viimast kogumist 21–60 päeva jooksul vastavalt maismaaloomi käsitlevale OIE käsiraamatule lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma kuuluvate antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed, või

c)

kellele on tehtud vastavalt maismaaloomi käsitlevale OIE käsiraamatule haigustekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed, ning kõnealune test on tehtud vereproovidega, mis on võetud:

i)

sperma kogumise alguses ja viimasel kogumisel ning

ii)

sperma kogumise ajal:

—

vähemalt iga 7 päeva järel viirusisolatsiooni testi korral või

—

vähemalt iga 28 päeva järel polümeraasi ahelreaktsiooni testi korral.

2.   Värsket spermat võib koguda isastelt doonorloomadelt, keda on kaitstud Culicoides’i liiki putukate rünnaku vastu vähemalt 30 päeva enne sperma kogumise algust ja selle ajal ning kellele on tehtud:

a)

enne esimest kogumist ja iga 28 päeva järel kogumisperioodi ajal ning 28 päeva pärast viimast kogumist vastavalt maismaaloomi käsitlevale OIE käsiraamatule lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma kuuluvate antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed, või

b)

kellele on tehtud vastavalt maismaaloomi käsitlevale OIE käsiraamatule haigustekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed, ning kõnealune test on tehtud vereproovidega, mis on võetud:

i)

sperma kogumise alguses, viimasel kogumisel ja 7 päeva pärast viimast kogumist ja

ii)

sperma kogumise ajal:

—

vähemalt iga 7 päeva järel viirusisolatsiooni testi korral või

—

vähemalt iga 28 päeva järel polümeraasi ahelreaktsiooni testi korral.

3.   Külmutatud sperma võib pärineda isastelt doonorloomadelt, kellele on vastavalt maismaaloomi käsitlevale OIE käsiraamatule tehtud lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma kuuluvate antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed, ning kõnealune test on tehtud proovidega, mis on võetud 21–30 päeva pärast sperma kogumist kohustusliku ladustusperioodi ajal vastavalt nõukogu direktiivi 88/407/EMÜ (1) C lisa punkti 1 alapunktile f või nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ (2) D lisa III peatüki punktile g.

4.   Emaseid mäletsejaid tuleb jälgida päritoluettevõttes vähemalt 28 päeva jooksul pärast punktis 1 ja 2 osutatud värske spermaga viljastamist.

C.   Mäletsejate ootsüüdid ja embrüod

1.   In vivo saadud veiste embrüod tuleb koguda nõukogu direktiivi 89/556/EMÜ (3) kohaselt.

2.   In vivo saadu mäletsejate, v.a veiste embrüod ja in vitro toodetud veiste embrüod peavad pärinema emastelt doonorloomadelt:

a)

keda on kaitstud lammaste katarraalse palaviku viirust levitada võivate Culicoides’i liiki putukate rünnaku vastu vähemalt 60 päeva enne embrüote/ootsüütide kogumise algust ja selle ajal või

b)

kellele on tehtud pärast embrüote/ootsüütide kogumist 21–60 päeva jooksul vastavalt maismaaloomi käsitlevale OIE käsiraamatule lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma kuuluvate antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed, või

c)

kellele on tehtud vastavalt maismaaloomi käsitlevale OIE käsiraamatule haigustekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed, ning kõnealune test on tehtud vereproovidega, mis on võetud embrüote/ootsüütide kogumise päeval.

(1)  EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10.

(2)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(3)  EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1”.