16.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 224/22

NÕUKOGU OTSUS,

22. mai 2006,

Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel

(2006/539/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja lõike 3 teise lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühenduse ainupädevuses on võtta vastu kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevaid meetmeid ning sõlmida lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2)

Ühendus on alla kirjutanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile, mis kohustab rahvusvahelise üldsuse kõiki liikmeid tegema koostööd mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise vallas.

(3)

19. detsembril 2003 kirjutas ühendus alla ja ratifitseeris kokkuleppe 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (2).

(4)

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) moodustati Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahel 1949. aastal sõlmitud konventsiooniga. IATTC võttis oma 61. istungil 1998. aasta juunis vastu resolutsiooni, millega konventsiooniosalised otsustasid koostada uue konventsiooni, et tugevdada IATCCd ja ajakohastada selle põhikirja kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni sätetega.

(5)

Ühendust kutsuti selles protsessis algusest peale täies ulatuses osalema ning ta võttis sellest aktiivselt osa. Nimetatud protsess lõppes Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni (Antigua konventsiooni) vastuvõtmisega IATTC 70. istungil, mis toimus 24.–27. juunil 2003 Antiguas, Guatemalas.

(6)

Antigua konventsioon oli vastavalt selle XXVII artiklile allakirjutamiseks avatud 14. novembrist 2003 kuni 31. detsembrini 2004 Ameerika Ühendriikides Washingtonis.

(7)

Ühendus kirjutas Antigua konventsioonile alla 13. detsembril 2004 vastavalt nõukogu otsusele 2005/26/EÜ (3).

(8)

Ühenduse kalurid püüavad kala Antigua konventsioonialas. Seepärast on ühenduse huvides saada IATTC liikmeks. Seepärast peaks ühendus Antigua konventsiooni heaks kiitma.

(9)

Antigua konventsiooniga soovitakse tugevdada IATTCd. Sellega asendatakse 1949. aasta konventsioon niipea, kui Antigua konventsioon jõustub kõigi osaliste suhtes. Seepärast peab Hispaania vastavalt nõukogu 10. juuni 1999. aasta otsusele 1999/405/EÜ, millega lubatakse Hispaanial ajutiselt ühineda konventsiooniga, millega moodustatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC), (4) Antigua konventsiooni jõustumisel 1949. aasta konventsiooni denonsseerima,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks Antigua konventsioon.

Konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isikud, kes on volitatud andma heakskiitmiskirja hoiule Ameerika Ühendriikide valitsusele, kes on vastavalt selle XXXVII artiklile konventsiooni hoiulevõtja.

Artikkel 3

Antigua konventsiooni jõustumisel denonsseerib Hispaania konventsiooni, millega moodustatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni.

Brüssel, 22. mai 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL

(1)  27. aprilli 2006. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14.

(3)  ELT L 15, 19.1.2005, lk 9.

(4)  EÜT L 155, 22.6.1999, lk 37.

Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise

KONVENTSIOON

(Antigua konventsioon)

KÄESOLEVA KONVENTSIOONI OSALISED:

MÕISTES, et vastavalt rahvusvahelise õiguse asjaomastele sätetele, nagu on kajastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonis (UNCLOS), on kõikidel riikidel kohustus võtta selliseid meetmeid, mis võivad olla vajalikud mere bioloogiliste ressursside, sealhulgas siirdeliikide kaitsmiseks ja majandamiseks, ning teha koostööd teiste riikidega selliste meetmete võtmiseks;

MEENUTADES rannikuäärsete riikide suveräänseid õigusi mere bioloogiliste ressursside uurimise ja kasutamise, kaitsmise ja majandamise eesmärgil riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades, nagu UNCLOSes sätestatud, ning kõigi riikide õigust võimaldada oma kodanikel tegeleda avamerepüügiga vastavalt UNCLOSele;

VEEL KORD KINNITADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonna- ja arengukonverentsil (1992) vastu võetud Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni ning Agenda 21 programmiga, eriti selle peatükiga 17, ning maailma säästva arengu tippkohtumisel (2002) vastu võetud Johannesburgi deklaratsiooni ja tegevusplaaniga võetud kohustusi;

RÕHUTADES VAJADUST rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendi põhimõtteid ja norme, kaasa arvatud 1993. aasta kokkulepet, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, mis on juhendi lahutamatu osa, samuti FAO juhendi raames vastu võetud rahvusvahelisi tegevusprojekte;

ARVESTADES, et ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul võeti resolutsiooni A/RES/50/24 kohaselt vastu kokkulepe 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta (ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkulepe);

VÕTTES ARVESSE siirdekalavarude püügi tähtsust toidu, tööhõive ja majandusliku tulu allikana konventsiooniosaliste elanikkonna jaoks ning seda, et kaitse- ja majandamismeetmed peavad järgima neid vajadusi ja arvesse võtma nende meetmete majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

VÕTTES ARVESSE piirkonna arengumaade, eelkõige rannikuäärsete riikide eriolukorda ja nõudeid konventsiooni eesmärgi saavutamiseks;

TUNNISTADES Ameerika Troopikatuunide Komisjoni olulisi püüdlusi ja silmapaistvaid saavutusi ning samuti tema töö tähtsust Vaikse ookeani idaosa tuunipüügi alal;

SOOVIDES kasutada 1949. aasta konventsiooni rakendamise kogemusi;

VEEL KORD KINNITADES, et mitmepoolne koostöö loob tõhusaima vahendi mere bioloogiliste ressursside kaitsmise ja säästva kasutamise eesmärkide saavutamiseks;

OLLES KOHUSTATUD tagama käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude pikaajalist kaitsmist ja säästvat kasutamist;

OLLES VEENDUNUD, et nimetatud eesmärke ja Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamist saab kõige paremini saavutada Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi 1949. aasta Ameerika Troopikatuunide Komisjoni moodustamise konventsiooni ajakohastamisega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

I OSA

ÜLDSÄTTED

I artikkel

Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid.

1)

Käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarud – tuuni ja selle lähiliikide ning muude selliste kalaliikide varud, mida püüavad tuune ja nende lähiliike püüdvad laevad konventsioonialas.

2)

Kalapüük on

a)

käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude otsimine, püüdmine või saagi kogumine või otsimise, püüdmise või saagi kogumise katse;

b)

osalemine tegevuses, mille lõpptulemuseks on põhjendatud eelduste kohaselt kõnealuste kalavarude asukoha kindlaksmääramine, püüdmine või saagi kogumine;

c)

mis tahes peibutuspüügivahendite või nende juurde kuuluva varustuse, sealhulgas raadiomajakate paigaldamine, otsimine või tagasikogumine;

d)

merel toimuv abi- või ettevalmistustegevus käesoleva lõike alapunktides a, b ja c kirjeldatud tegevustele, välja arvatud hädaolukorras toimuv meeskonna tervise ja ohutusega või laeva ohutusega seotud tegevus;

e)

õhu- või meresõidukite kasutamine seoses käesolevas määratluses kirjeldatud tegevusega, välja arvatud hädaolukorras, mis on seotud meeskonnaliikmete tervise ja ohutusega või laeva ohutusega.

3)

Laev – kõik laevad, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalapüügi eesmärgil, kaasa arvatud abilaevad, transpordilaevad ja sellisesse kalapüüki vahetult kaasatud muud laevad.

4)

Lipuriik – kui ei ole osutatud teisiti, siis

a)

riik, mille laevadel on õigus sõita selle riigi lipu all,

või

b)

piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, mille laevadel on õigus sõita selle organisatsiooni liikmesriigi lipu all.

5)

Konsensus – otsuse vastuvõtmine hääletamiseta ja igasuguste vastuväidete esitamiseta.

6)

Konventsiooniosalised – riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kes on nõustunud siduma end käesoleva konventsiooniga ja kelle kohta on käesolev konventsioon jõus vastavalt käesoleva konventsiooni XXVII, XXIX ja XXX artikli sätetele.

7)

Komisjoni liikmed – konventsiooniosalised ja kõik kalastusüksused, kes on väljendanud vastavalt käesoleva konventsiooni XXVIII artikli sätetele ametlikku kohustust kinni pidada käesoleva konventsiooni tingimustest ning täita neist lähtuvalt võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

8)

Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon – selline piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, millele selle liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes, kaasa arvatud volituse neis küsimustes liikmesriikidele siduvate otsuste tegemiseks.

9)

1949. aasta konventsioon – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vaheline konventsioon, millega moodustati Ameerika Troopikatuunide Komisjon.

10)

Komisjon – Ameerika Troopikatuunide Komisjon.

11)

UNCLOS – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioon.

12)

ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkulepe – 1995. aasta kokkulepe Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist.

13)

Juhend – 1995. aasta oktoobris Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 28. istungil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhend.

14)

AIDCP – 21. mai 1998. aasta rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlev leping.

II artikkel

Eesmärk

Käesoleva konventsiooni eesmärk on tagada konventsiooni tõhusa rakendamise kaudu käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude pikaajaline kaitse ja säästlik kasutamine vastavalt asjaomastele rahvusvahelise õiguse normidele.

III artikkel

Konventsiooni kohaldamisala

Konventsiooni kohaldamisala (edaspidi “konventsiooniala”) hõlmab Vaikse ookeani ala, mis piirneb Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerika rannajoonega ning järgmiste joontega:

i)

50°N paralleel Põhja-Ameerika rannikust selle ristumiseni 150°W meridiaaniga;

ii)

150°W meridiaan selle ristumiseni 50°S paralleeliga

ning

iii)

50°S paralleel selle ristumiseni Lõuna-Ameerika rannikuga.

II OSA

KONVENTSIOONIGA HÕLMATUD KALAVARUDE KAITSE JA KASUTAMINE

IV artikkel

Ettevaatusprintsiibi kohaldamine

1.   Komisjoni liikmed kohaldavad vahetult ja komisjoni kaudu ettevaatusprintsiipi, nagu on kirjeldatud juhendi ja/või ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppe asjaomastes sätetes, käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude kaitsmisel, majandamisel ja säästval kasutamisel.

2.   Eelkõige peavad komisjoni liikmed olema ettevaatlikumad, kui teave on ebaselge, ebausaldusväärne või ebapiisav. Piisava teadusinfo puudumise tõttu ei tohi kaitse- või majandamismeetmeid edasi lükata või võtmata jätta.

3.   Kui sihtvarude või sihtrühma mittekuuluvate või sidus- või sõltuvate liikide seisund on muret tekitav, tugevdavad komisjoni liikmed selliste varude ja liikide seiret nende seisundi ning kaitse- ja majandamismeetmete tõhususe ülevaatamiseks. Nad korrigeerivad neid meetmeid korrapäraselt uue teadusinfo saamisel.

V artikkel

Kaitse- ja majandamismeetmete kooskõla

1.   Käesoleva konventsiooniga ei piirata ega kahjustata rannikuäärsete riikide suveräänsust või suveräänseid õigusi mere bioloogiliste ressursside uurimisel ja püüdmisel, kaitsmisel ja majandamisel nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel, nagu on sätestatud UNCLOSes, või kõigi riikide kodanike õigust tegeleda avamerepüügiga vastavalt UNCLOSele.

2.   Avamerede jaoks kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmed ning riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate piirkondade jaoks vastu võetud meetmed peavad olema kooskõlas, et tagada käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude kaitse ja majandamine.

III OSA

AMEERIKA TROOPIKATUUNIDE KOMISJON

VI artikkel

Komisjon

1.   Komisjoni liikmed nõustuvad jätkama 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tegevust, võttes üle kõik selle varad ja kohustused, ning seda tugevdama.

2.   Komisjon koosneb sektsioonidest, kuhu kuulub iga liikme määratud üks (1) kuni neli (4) volinikku, kellele võivad lisanduda eksperdid ja nõunikud, keda see liige soovitavaks peab.

3.   Komisjon on juriidiline isik, kellel on suhetes teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja oma liikmetega selline õigus- ja teovõime, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Komisjoni ja selle ametnike immuniteedid ja privileegid määratakse komisjoni ja asjaomase liikme vahelise lepinguga.

4.   Komisjoni peakorter jääb San Diegosse Kalifornias, Ameerika Ühendriikides.

VII artikkel

Komisjoni ülesanded

1.   Komisjon täidab järgmisi ülesandeid, rõhuasetusega tuunidel ja nende lähiliikidel:

a)

soodustab, viib läbi ja koordineerib konventsioonialal käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude ja vajaduse korral sidus- või sõltuvate liikide arvukust, bioloogiat ja biomeetriat ning nende varude ja liikide populatsioone mõjutavaid looduslikke tegureid ja inimtegevust käsitlevaid teadusuuringuid;

b)

võtab vastu käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude püüki puudutavate andmete kogumise, kontrollimise, õigeaegse vahetamise ja esitamise standardid;

c)

võtab parimatel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel põhinevaid meetmeid käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise tagamiseks ning püütavate liikide populatsioonide arvukuse hoidmiseks või taastamiseks sellisel tasemel, mis võib anda võimalikult keskkonda säästva saagi, muu hulgas kehtestades lubatava kogupüügi kalavarudele, millele komisjon peab vajalikuks, ja/või püügivõimsuse lubatava kogutaseme ja/või püügikoormuse taseme konventsioonialale tervikuna;

d)

määrab kindlaks parima kättesaadava teadusinfo põhjal, kas käesoleva konventsiooniga hõlmatud konkreetne kalavaru on täielikult püütud või ülepüütud, ning selle põhjal, kas püügivõimsuse ja/või püügikoormuse taseme suurendamine ohustaks selle liigi kaitsmist;

e)

määrab kindlaks kriteeriumide põhjal, mida komisjon võib vastu võtta või kohaldada, missuguses ulatuses võib käesoleva lõike punktis d märgitud varude puhul uute komisjoniliikmete püügihuve kohandada, võttes arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi norme ja tavasid;

f)

võtab vajaduse korral kaitse- ja majandamismeetmeid ning annab soovitusi selliste liikide suhtes, mis kuuluvad käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarudega samasse ökosüsteemi või mis on nendega seotud või neist sõltuvad, et hoida või taastada selliste liikide populatsioonide arvukus ülalpool taset, kus nende taastootmine võib olla tõsiselt ohus;

g)

võtab asjakohased meetmed, et vältida, vähendada ja minimeerida jäätmeid, saagi vette tagasi laskmist, püüki kaotatud või hüljatud püügivahendi poolt, sihtrühma mittekuuluvate liikide (nii kala- kui ka muude liikide) püüki ning mõju sidus- või sõltuvatele liikidele, eelkõige ohustatud liikidele;

h)

võtab asjakohased meetmed, et välistada ülepüük ja liigne püügivõimsus ning tagada, et püügikoormuse tase ei ületa käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude säästva kasutamise taset;

i)

kehtestab andmekogumise ja järelevalve üldprogrammi, mis hõlmab elemente, mida komisjon vajalikuks peab. Komisjoni liige võib enda programmi edasi kasutada kooskõlas komisjoni vastu võetud juhendiga;

j)

tagab, et käesoleva lõike punktide a kuni i alusel vastu võetud meetmete kavandamisel võetakse kohaselt arvesse vajadust kooskõlastada ja ühildada need AIDCP meetmetega;

k)

soodustab otstarbekohaselt selektiivsete, keskkonnaohutute ja tasuvate püügivahendite ja -tehnikate arendamist ja kasutamist ning muid nendega seotud tegevusi, kaasa arvatud tehnosiiret ja koolitust;

l)

arendab vajaduse korral kriteeriumeid ja teeb otsuseid lubatava kogupüügi või püügivõimsuse, kaasa arvatud keskkonna taluvuse, või püügikoormuse taseme määramiseks, võttes arvesse kõiki asjaomaseid tegureid;

m)

kohaldab ettevaatusprintsiipi vastavalt käesoleva konventsiooni IV artikli sätetele. Kui komisjon on võtnud vastavalt ettevaatusprintsiibile meetmed piisava teadusinfo puudumisel, nagu on sätestatud käesoleva konventsiooni IV artikli lõikes 2, kohustub komisjon niipea kui võimalik hankima teadusinfot, mis on vajalik selliste meetmete jätkamiseks või muutmiseks;

n)

soodustab juhendi ja muude asjaomaste rahvusvahelise õiguse instrumentide, sealhulgas juhendi raames FAO poolt vastu võetud rahvusvaheliste tegevusprojektide mis tahes asjaomaste normide kohaldamist;

o)

määrab ametisse komisjoni direktori;

p)

kinnitab oma tegevusprogrammi;

q)

kinnitab oma eelarve vastavalt käesoleva konventsiooni XIV artikli sätetele;

r)

kinnitab möödunud eelarveperioodi raamatupidamise;

s)

võtab vastu oma tööeeskirjad ja -korra, finantsmäärused ja muud sisemised haldusaktid, mis võivad olla ülesannete täitmisel vajalikud, või muudab neid;

t)

loob AIDCP jaoks sekretariaadi, võttes arvesse käesoleva konventsiooni XIV artikli lõike 3 sätteid;

u)

moodustab vajaduse korral tütarorganeid;

v)

võtab vastu asjaomasel teabel, kaasa arvatud parimal kättesaadaval teadusinfol põhineva mis tahes muu meetme või soovituse, mis võib vajalik olla käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamisel, kaasa arvatud mittediskrimineerivad ja läbipaistvad meetmed, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, et välistada, ära hoida ja lõpetada tegevusi, mis kahjustavad komisjoni võetud kaitse- ja majandamismeetmete mõju.

2.   Komisjon hoiab ametis käesoleva konventsiooni valdkondades pädevaid töötajaid, sealhulgas haldus-, teadus- ja tehnilisi töötajaid direktori juhtimisel, ning tagab, et kogu personal oleks kaasatud käesoleva konventsiooni mõjusaks ja efektiivseks kohaldamiseks. Komisjon peaks otsima kõige pädevamaid töötajaid ning võtma arvesse töötajate õiglase värbamise tähtsust, et soodustada komisjoni liikmete laia esindatust ja osalemist.

3.   Teadustöötajatele teadusalaste tööprogrammijuhiste andmisel arvestab komisjon muu hulgas vastavalt käesoleva konventsiooni XI artiklile moodustatud teadusliku nõuandekomitee nõuandeid, soovitusi ja aruandeid.

VIII artikkel

Komisjoni koosolekud

1.   Komisjoni korralised koosolekud toimuvad vähemalt üks kord aastas komisjoni poolt kokku lepitud ajal ja kohas.

2.   Komisjon võib pidada ka erakorralisi koosolekuid, kui seda vajalikuks peetakse. Sellised koosolekud kutsutakse kokku vähemalt kahe komisjoniliikme taotlusel, tingimusel et enamik liikmeid seda toetab.

3.   Komisjoni koosolekuid peetakse üksnes kvoorumi olemasolul. Kvoorum on koos kahe kolmandiku komisjoniliikmete kohalolekul. See reegel kehtib ka käesoleva konventsiooni alusel moodustatud tütarorganite koosolekute kohta.

4.   Koosolekukeeled on inglise ja hispaania keel ning komisjoni dokumendid avaldatakse mõlemas keeles.

5.   Liikmed valivad presidendi ja asepresidendi käesoleva konventsiooni eri osalisriikidest, kui ei otsustata teisiti. Mõlemad ametiisikud valitakse üheks (1) aastaks ja jäävad ametisse ametijärglaste valimiseni.

IX artikkel

Otsuste tegemine

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, teeb komisjon kõik otsused vastavalt käesoleva konventsiooni VIII artiklile kokku kutsutavatel koosolekutel komisjoni kohalolevate liikmete konsensusega.

2.   Käesoleva konventsiooni ja selle lisade muudatuste vastuvõtmise otsused ning kutsed konventsiooniga ühinemiseks vastavalt käesoleva konventsiooni XXX artikli punktile c nõuavad kõigi konventsiooniosaliste konsensust. Sellistel juhtudel tagab koosoleku eesistuja, et kõik komisjoni liikmed saavad väljendada otsuste ettepanekute kohta oma arvamust, mida konventsiooniosalised lõppotsuse vastuvõtmisel arvestavad.

3.   Kõigi komisjoni liikmete konsensust nõuavad järgmised otsused:

a)

komisjoni eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning liikmemaksude vormi ja suuruse kindlaks määramine;

b)

käesoleva konventsiooni VII artikli lõike 1 esimeses punktis märgitud küsimused.

4.   Kui konventsiooniosaline või komisjoni liige puudub koosolekult, kus tehakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 märgitud otsuseid, ega ole sellest teatanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, teatab direktor talle koosolekul vastu võetud otsusest. Kui kolmekümne (30) päeva jooksul sellise teate laekumisest konventsiooniosalisele või liikmele ei ole direktor temalt vastust saanud, loetakse see konventsiooniosaline või liige ühinenuks kõnealuse otsuse konsensusega. Kui konventsiooniosaline või liige vastab selle kolmekümne (30) päeva pikkuse ajavahemiku jooksul kirjalikult, et ta ei saa ühineda kõnealuse otsuse konsensusega, otsus ei jõustu ning komisjon püüab konsensusele jõuda niipea kui võimalik.

5.   Kui koosolekult puudunud konventsiooniosaline või komisjoni liige teatab direktorile vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, et ta ei saa sellel koosolekul vastu võetud otsuse konsensusega ühineda, ei saa see liige samas küsimuses konsensust vastustada, kui ta ei ole kohal järgmisel komisjoni koosolekul, mil see küsimus on päevakorras.

6.   Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni koosolekul osaleda erakorralise ja ettenägematu kontrollimatu olukorra tõttu,

a)

teatab ta sellest direktorile kirjalikult võimaluse korral enne koosoleku algust või niipea kui võimalik. Selline teadaandmine jõustub, kui direktor teatab asjassepuutuvale liikmele selle laekumisest,

ja

b)

seejärel teatab direktor liikmele niipea kui võimalik kõikidest sellel koosolekul vastu võetud otsustest vastavalt käesoleva artikli lõikele 1;

c)

kolmekümne (30) päeva jooksul käesoleva lõike punktis b märgitud teatamisest võib liige teatada direktorile kirjalikult, et ta ei saa ühineda konsensusega ühes või enamas otsuses. Sellistel juhtudel asjaomane otsus või otsused ei jõustu ning komisjon püüab jõuda konsensusele niipea kui võimalik.

7.   Komisjoni poolt vastavalt käesolevale konventsioonile vastu võetud otsused on siduvad kõikidele liikmetele nelikümmend viis (45) päeva pärast nende teadaandmist, kui käesolevas konventsioonis pole kindlaks määratud või otsuse vastuvõtmisel pole kokku lepitud teisiti.

X artikkel

Komisjoni vastu võetud meetmete rakendamise kontrollikomitee

1.   Komisjon moodustab komisjoni vastu võetud meetmete rakendamise kontrolli komitee, mis koosneb nendest esindajatest, keda komisjoni iga liige selleks otstarbeks määrab ning kellele võivad lisanduda sellised eksperdid ja nõunikud, keda liige soovitavaks peab.

2.   Komitee ülesanded on sätestatud käesoleva konventsiooni lisas 3.

3.   Oma ülesannete täitmisel võib komitee, kui see on asjakohane ja komisjoni poolt heaks kiidetud, pidada nõu mis tahes muu kalandust korraldava või tehnilise või teadusliku organisatsiooniga, kellel on aruteluks vajalik pädevus, ning võib otsida niisugust ekspertabi, nagu juhtum nõuab.

4.   Komitee püüab oma aruanded ja soovitused vastu võtta konsensusega. Kui kõik püüdlused konsensuse saavutamiseks on luhtunud, näitavad seda ka aruanded ning kajastavad enamuse ja vähemuse arvamusi. Komitee liikme taotlusel kajastatakse ka tema arvamus kogu aruande või selle mingi osa kohta.

5.   Komitee saab kokku vähemalt kord aastas, eelistatult komisjoni korralisel koosolekul.

6.   Komitee võib kokku kutsuda täiendavaid koosolekuid vähemalt kahe (2) komisjoniliikme taotlusel, tingimusel et enamik liikmeid taotlust toetab.

7.   Komitee täidab oma ülesandeid vastavalt komisjoni vastu võetud töökorrale, suunistele ja juhenditele.

8.   Komitee töö toetuseks komisjoni töötajad

a)

koguvad komitee tööks vajalikku teavet ja täiustavad andmebaasi vastavalt komisjoni kehtestatud korrale;

b)

esitavad selliseid statistilisi analüüse, mida komitee peab ülesannete täitmisel vajalikuks;

c)

valmistavad ette komitee aruanded;

d)

annavad komitee liikmetele kogu asjakohase, eelkõige käesoleva artikli lõike 8 punktis a sätestatud teabe.

XI artikkel

Teaduslik nõuandekomitee

1.   Komisjon moodustab teadusliku nõuandekomitee, mis koosneb komisjoni iga liikme määratud esindajast, kel on komitee pädevusvaldkonnas sobiv kvalifikatsioon või asjaomane kogemus ning kellele liikme äranägemisel ja soovitusel võivad lisanduda eksperdid või nõunikud.

2.   Komisjon võib kutsuda komitee töös osalema organisatsioone või isikuid, kellel on komisjoni tööga seonduvates küsimustes tunnustatud teaduslik kogemus.

3.   Komitee ülesanded on sätestatud käesoleva konventsiooni lisas 4.

4.   Komitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, eelistatult enne komisjoni koosolekut.

5.   Komitee võib kokku kutsuda täiendavaid koosolekuid vähemalt kahe (2) komisjoniliikme taotlusel, tingimusel et enamik liikmeid seda toetab.

6.   Komitee eesistuja on direktor, kes võib selle ametiülesande komisjoni heakskiidul kellelegi delegeerida.

7.   Komitee püüab oma aruanded ja soovitused vastu võtta konsensusega. Kui püüdlused konsensuse saavutamiseks on luhtunud, näitavad seda ka aruanded ning kajastavad enamuse ja vähemuse arvamusi. Komitee liikme taotlusel kajastatakse ka tema arvamus kogu aruande või selle mingi osa kohta.

XII artikkel

Juhtimine

1.   Komisjon määrab vastavalt vastu võetud töökorrale ja iga sellega kehtestatud kriteeriumi arvesse võttes ametisse direktori, kelle pädevus käesoleva konventsiooni valdkonnas on tõestatud ja üldtunnustatud, eriti selle teaduslikes, tehnilistes ja haldusküsimustes, ning kes on vastutav komisjoni ees ja kelle komisjon võib vastavalt oma diskretsioonile tagasi kutsuda. Direktori ametiaeg on neli (4) aastat ja teda võib komisjoni otsusega korduvalt ametisse määrata.

2.   Direktori ülesanded on järgmised:

a)

komisjonile teadusprojektide ja -kavade ettevalmistamine;

b)

komisjonile eelarvekalkulatsioonide ettevalmistamine;

c)

komisjoni kinnitatud tööprogrammi ja eelarve rakendamiseks rahaliste väljamaksete lubamine ning nende üle arvestuse pidamine;

d)

komisjoni toimimiseks nõutavate haldus-, teaduslike, tehniliste ja muude töötajate määramine, tagasikutsumine ja juhtimine vastavalt komisjoni vastu võetud töökorrale;

e)

kui see on komisjoni tõhusaks toimimiseks vajalik, vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile d teadusuuringute koordinaatori määramine; viimane allub direktorile, kes annab teadusuuringute koordinaatorile selliseid ülesandeid ja vastutusi, mida peab oluliseks;

f)

koostöö korraldamine teiste organisatsioonide või üksikisikutega, kui see on vajalik komisjoni ülesannete täitmiseks;

g)

komisjoni töö kooskõlastamine nende organisatsioonide või üksikisikute tööga, kellega direktor on koostöö korraldanud;

h)

komisjonile haldus-, teaduslike ja muude aruannete koostamine;

i)

koostöös komisjoni liikmetega, arvestades nende ettepanekuid, komisjoni ja selle tütarorganite koosolekute jaoks päevakorraeelnõude ettevalmistamine ja koosolekute kokkukutsumine ning sellistel koosolekutel haldus- ja tehnilise toe tagamine;

j)

komisjoni vastu võetud ja kehtivate kaitse- ning majandamismeetmete avaldamise ja levitamise tagamine ning vajaduse korral muude konventsioonialas kehtivate, komisjoni liikmete poolt vastu võetud kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmete registreerimine ja edastamine;

k)

konventsioonialas kalastavate laevade kohta sellise registri pidamise korraldamine, mis põhineb muu hulgas vastavalt käesoleva konventsiooni lisale 1 komisjonile antud teabel, ning sellises registris oleva teabe regulaarne edastamine kõigile komisjoni liikmetele ja taotluse korral üksikliikmele;

l)

tegutsemine komisjoni seadusjärgse esindajana;

m)

teiste ülesannete täitmine, mis on vajalikud komisjoni tõhusaks ja efektiivseks toimimiseks, ning muude komisjoni antud ülesannete täitmine.

3.   Oma ülesannete täitmisel ei tegutse direktor ja komisjoni töötajad mingil viisil nii, et see oleks vastuolus nende staatusega või käesoleva konventsiooni eesmärkide ja sätetega, ja neil pole mingeid rahalisi huvisid sellistes tegevustes nagu käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude uuringud ja teadustegevus, uurimuslik püük, püük, töötlemine ja turustamine. Samuti hoiavad nad komisjonis töötamise ajal ja pärast seda konfidentsiaalsena mis tahes konfidentsiaalset teavet, mida nad said või millele pääsesid ligi seal töötamise ajal.

XIII artikkel

Teadustöötajad

Teadustöötajad tegutsevad direktori ja teadusuuringute koordinaatori juhtimisel, kui teadusuuringute koordinaator on vastavalt käesoleva konventsiooni XII artikli lõike 2 punktidele d ja e ametisse määratud, ning täidavad järgmisi ülesandeid rõhuasetusega tuunidel ja nende lähiliikidel:

a)

viivad ellu teadusuuringute projekte ja muid komisjoni kinnitatud teadusuuringuid vastavalt sellel otstarbel vastu võetud töökavadele;

b)

annavad komisjonile direktori kaudu teadusalaseid nõuandeid ja soovitusi kaitse- ja majandamismeetmete ja muude asjaomaste küsimuste sõnastamiseks, lähtudes teadusliku nõuandekomitee nõuandeist, välja arvatud olukorras, kus ilmsed ajapiirangud takistaksid direktoril anda komisjonile sellist nõu või soovitusi õigeaegselt;

c)

annavad teaduslikule nõuandekomiteele teavet, mis on vajalik käesoleva konventsiooni lisas 4 nimetatud ülesannete täitmiseks;

d)

annavad komisjonile direktori kaudu soovitusi komisjoni ülesandeid toetavateks teadusuuringuteks vastavalt käesoleva konventsiooni VII artikli lõike 1 punktile a;

e)

koguvad ja analüüsivad käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude populatsioonide praeguse ja kunagise seisundi ja suundumustega seotud teavet;

f)

esitavad komisjonile direktori kaudu ettepanekuid käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude püüki käsitlevate andmete kogumise, kontrollimise, õigeaegse vahetamise ja esitamise normide kohta;

g)

koguvad käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude püüki ja konventsioonialas tegutsevaid laevu käsitlevaid statistilisi andmeid ja aruandeid ning mis tahes muud selliste varude püüki hõlmavat, vajaduse korral ka sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte käsitlevat teavet;

h)

uurivad ja hindavad käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude hoidmise ja suurendamise viiside ja korraga seotud teavet;

i)

avaldavad või levitavad muul viisil oma uurimistulemuste aruandeid ja muid aruandeid, mis kuuluvad käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse, samuti käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude püügiga seotud teaduslikke, statistilisi ja muid andmeid, tagades konfidentsiaalsuse vastavalt käesoleva konventsiooni XXII artikli sätetele;

j)

täidavad teisi võimalikke neile antud ülesandeid.

XIV artikkel

Eelarve

1.   Komisjon võtab igal aastal vastu järgmise aasta eelarve vastavalt käesoleva konventsiooni IX artikli lõikele 3. Eelarve suuruse määramisel võtab komisjon arvesse majandusliku tasuvuse põhimõtet.

2.   Direktor edastab komisjonile käsitlemiseks üksikasjaliku aastaeelarve eelnõu, milles on kindlaks määratud kulutused, mis tehakse käesoleva konventsiooni XV artikli lõikes 1 ning XV artikli lõikes 3 märgitud maksetest.

3.   Komisjon kasutab eraldi kontosid tegevusteks käesoleva konventsiooni ja AIDCP alusel. AIDCP-le osutatavad teenused ja nende hinnangulised kulud sätestatakse komisjoni eelarves. Direktor edastab enne teenuste osutamise aastat teenuste ja kulude kalkulatsioonid, mis vastavad kõnealuse kokkuleppe kohaselt täidetavatele ülesannetele, AIDCP osaliste koosolekule kinnitamiseks.

4.   Komisjoni kontode suhtes viiakse kord aastas läbi sõltumatu finantsaudit.

XV artikkel

Maksed

1.   Komisjoni liikme eelarvemakse summa määratakse vastavalt kavale, mille komisjon võtab vastu ja mida ta vajaduse korral muudab vastavalt käesoleva konventsiooni IX artikli lõikele 3. Komisjoni vastu võetud kava on läbipaistev ja kõigi liikmete suhtes õiglane ning on sätestatud komisjoni finantsmäärustes.

2.   Vastavalt käesoleva artikli lõike 1 sätetele kokku lepitud maksed võimaldavad komisjoni toimimist ning katavad ajaliselt iga-aastase eelarve, mis on vastu võetud vastavalt käesoleva konventsiooni XIV artikli lõikele 1.

3.   Komisjon moodustab fondi vabatahtlike maksete vastuvõtmiseks, mida kasutatakse käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude ja vajaduse korral sidus- või sõltuvate liikide uurimiseks ja kaitsmiseks ning merekeskkonna kaitsmiseks.

4.   Olenemata käesoleva konventsiooni IX artikli sätetest ei ole komisjoni liikmel, kes võlgneb makse summas, mis võrdub eelneva kahekümne nelja (24) kuu maksete kogusummaga või seda ületab, õigust osaleda komisjoni otsuste tegemisel seni, kuni ta on täitnud oma käesolevast artiklist tulenevad kohustused, kui komisjon ei otsusta teisiti.

5.   Komisjoni liige katab ise oma komisjoni ja selle tütarorganite koosolekutel osalemise kulud.

XVI artikkel

Läbipaistvus

1.   Komisjon soodustab käesoleva konventsiooni rakendamisel läbipaistvust oma otsustusprotsessis ja muudes tegevustes, muu hulgas järgmiselt:

a)

levitades avalikult mittekonfidentsiaalset teavet

ja

b)

kergendades vajaduse korral nõupidamisi valitsusväliste organisatsioonide, kalatööstuse, eelkõige kalapüügilaevade esindajate ja teiste huvitatud rühmade ja üksikisikutega ning võimaldades nende efektiivset osalemist.

2.   Konventsiooniga mitteühinenud riikide esindajatel, asjaomastel valitsustevahelistel organisatsioonidel ja valitsusvälistel organisatsioonidel, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonidel, kellel on tunnustatud kogemused komisjoni pädevusse kuuluvates küsimustes ning konventsioonialas tegutseva komisjoniliikme tuunikalatööstuse, eelkõige tuunipüügilaevade alal, võimaldatakse osaleda komisjoni ja selle tütarorganite koosolekutel vaatlejatena või muul viisil vastavalt käesoleva konventsiooni lisas 2 sätestatud põhimõtetele ja kriteeriumidele, samuti teistele kriteeriumidele, mida komisjon võib vastu võtta. Sellistel osalejatel on asjaomasele teabele õigeaegne ligipääs vastavalt sellise teabe ligipääsu- ja konfidentsiaalsusreeglitele, mida komisjon võib vastu võtta.

IV OSA

KOMISJONI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

XVII artikkel

Riikide õigused

Ühtki käesoleva konventsiooni sätet ei või tõlgendada viisil, mis piiraks või kahjustaks ühegi riigi suveräänsust, suveräänseid õigusi või jurisdiktsiooni vastavalt rahvusvahelisele õigusele, samuti tema mereõigusega seotud seisukohti või arvamusi.

XVIII artikkel

Rakendamine, järgimine ja jõustamine konventsiooniosaliste poolt

1.   Konventsiooniosaline võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva konventsiooni ja kõikide selle alusel vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamine ja järgimine, sealhulgas vajalike õigus- ja haldusnormide kehtestamine.

2.   Konventsiooniosaline annab komisjonile kogu teabe, mis võib olla vajalik käesoleva konventsiooni eesmärgi täitmiseks, sealhulgas statistilise ja bioloogilise ning konventsioonialas kalapüügitegevusega seotud teabe, ning teatab komisjonile tegevustest käesoleva konventsiooni alusel võetud meetmete rakendamiseks, kui komisjon seda nõuab ning vastavalt käesoleva konventsiooni XXII artikli sätetele ja komisjoni välja töötatud ja vastu võetud töökorrale.

3.   Konventsiooniosaline teatab viivitamata direktori kaudu komisjoni vastu võetud meetmete rakendamise kontrollikomiteele, mis on moodustatud vastavalt käesoleva konventsiooni X artikli sätetele,

a)

komisjoni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimiseks kohaldatavad õigus- ja haldusnormid, sealhulgas sellised, mis käsitlevad õigusrikkumisi ja sanktsioone;

b)

komisjoni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimise tagamiseks võetud meetmed, sealhulgas vajaduse korral üksikjuhtude ja nende suhtes langetatud otsuste analüüs.

4.   Konventsiooniosaline

a)

lubab kasutada ja väljastada konfidentsiaalsusreeglite kohaselt mis tahes asjaomast teavet, mille on registreerinud pardal olevad komisjoni või riigisisese programmi vaatlejad;

b)

tagab, et laevaomanikud ja/või kaptenid võimaldavad komisjonil vastavalt komisjoni asjaomasele töökorrale koguda ja analüüsida teavet, mis on vajalik komisjoni vastu võetud meetmete rakendamise kontrollikomitee ülesannete täitmiseks;

c)

annab komisjonile kuue kuu tagant teavet oma tuunipüügilaevade tegevustest ja mis tahes muud teavet, mis on vajalik komisjoni vastu võetud meetmete rakendamise kontrollikomitee tööks.

5.   Konventsiooniosaline võtab meetmed tagamaks, et tema riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes tegutsevad laevad täidavad käesolevat konventsiooni ja vastavalt sellele vastu võetud meetmeid.

6.   Kui konventsiooniosalisel on mõistlik alus uskuda, et teise riigi lipu all sõitva laeva mis tahes tegevus kahjustab konventsiooniala suhtes võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust, juhib ta sellele asjaomase lipuriigi ning vajadusel ka komisjoni tähelepanu. Kõnealune konventsiooniosaline esitab lipuriigile kindlad tõendid ja vajadusel komisjonile selliste tõendite kokkuvõtte. Komisjon ei levita seda teavet seni, kuni lipuriigil on olnud võimalik mõistliku aja jooksul väiteid ja nende kaalumiseks esitatud tõendeid kommenteerida või neile vastu vaielda.

7.   Saanud teavet, et tema jurisdiktsiooni all olev laev on toiminud vastuolus käesoleva konventsiooni meetmetega, uurib konventsiooniosaline juhtumit komisjoni või teise konventsiooniosalise taotlusel põhjalikult, vajaduse korral menetleb seda vastavalt oma riiklikele õigusnormidele ja teavitab uurimistulemustest ja võetud meetmetest niipea kui võimalik komisjoni ja vajaduse korral teist konventsiooniosalist.

8.   Konventsiooniosaline kohaldab vastavalt oma riiklikele õigusnormidele ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega piisavalt rangeid sanktsioone, sealhulgas vajaduse korral püügiloa andmisest keeldumine, selle peatamine või äravõtmine, mis tagaksid tõhusalt käesoleva konventsiooni sätete ja nende kohaselt võetud meetmete järgimise ning võtaksid rikkujatelt illegaalsest tegevusest kasu saamise võimaluse.

9.   Konventsiooniosalised, kelle rannikuga piirneb konventsiooniala või kelle laevad püüavad käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarusid või kelle territooriumil lossitakse ja töödeldakse saaki, teevad koostööd käesoleva konventsiooni järgimise ja komisjoni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete kohaldamise tagamiseks, võttes selleks vajaduse korral vastu koostöömeetmeid ja -kavasid.

10.   Kui komisjon määrab kindlaks, et konventsioonialas kala püüdvad laevad rikuvad komisjoni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid või kahjustavad nende mõju, võivad konventsiooniosalised võtta meetmeid komisjoni soovituste ning käesoleva konventsiooni ja rahvusvahelise õiguse kohaselt, et hoida ära laevade selline tegevus, kuni lipuriik võtab asjakohase meetme tagamaks, et laevad ei jätka kõnealust tegevust.

XIX artikkel

Rakendamine, järgimine ja jõustamine kalastusüksuse poolt

Käesoleva konventsiooni XVIII artiklit kohaldatakse mutatis mutandis kalastusüksuste suhtes, mis on komisjoni liikmed.

XX artikkel

Lipuriikide kohustused

1.   Konventsiooniosaline võtab vastavalt rahvusvahelisele õigusele vajalikud meetmed tagamaks, et tema lipu all sõitvad laevad järgivad käesoleva konventsiooni sätteid ning selle kohaselt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid ning hoiduvad selliste meetmete tõhusust kahjustavast mis tahes tegevusest.

2.   Konventsiooniosaline ei luba kasutada ühtegi tema lipu all sõitvat laeva käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude püüdmiseks, kui seda pole lubanud selle konventsiooniosalise pädev ametiasutus või pädevad ametiasutused. Konventsiooniosaline lubab oma lipu all sõitvaid laevu konventsioonialal kala püüdmiseks kasutada üksnes juhul, kui ta suudab tõhusalt täita käesoleva konventsiooniga talle selliste laevade suhtes ette nähtud kohustusi.

3.   Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustustele võtab konventsiooniosaline vajalikke meetmeid tagamaks, et tema lipu all sõitvad laevad ei püüa kala konventsioonialas teise riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades ilma asjaomase riigi pädeva asutuse poolt väljastatud asjakohase litsentsi või loata.

XXI artikkel

Kalastusüksuste kohustused

Käesoleva konventsiooni XX artiklit kohaldatakse mutatis mutandis kalastusüksuste suhtes, mis on komisjoni liikmed.

V OSA

KONFIDENTSIAALSUS

XXII artikkel

Konfidentsiaalsus

1.   Komisjon kehtestab konfidentsiaalsusreeglid kõigile organitele ja üksikisikutele, kellele on antud ligipääs teabele vastavalt käesolevale konventsioonile.

2.   Olenemata mis tahes konfidentsiaalsusreeglitest, mis võivad olla vastu võetud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, võivad isikud, kel on ligipääs sellisele konfidentsiaalsele teabele, avalikustada sellise teabe seoses õigus- või haldusmenetlusega, kui asjaomane pädev asutus seda taotleb.

VI OSA

KOOSTÖÖ

XXIII artikkel

Koostöö ja abi

1.   Komisjon püüab võtta meetmed tehnilise abi, tehnosiirde, koolituse ja teiste koostöövormide osas, et aidata komisjoni liikmetest arengumaadel täita nende käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi, samuti suurendada nende suutlikkust arendada kalandust oma riikliku jurisdiktsiooni alas ja osaleda säästlikus avamerepüügis.

2.   Komisjoni liikmed võimaldavad ja soodustavad sellist koostööd, eriti rahandusalast ja tehnilist ning tehnosiirdealast koostööd, mis võib olla vajalik käesoleva artikli lõike 1 tõhusaks rakendamiseks.

XXIV artikkel

Koostöö teiste organisatsioonide või asutustega

1.   Komisjon teeb koostööd allpiirkondlike, piirkondlike ja ülemaailmsete kalandusorganisatsioonide ja asutustega ning moodustab kokkuleppel selliste organisatsioonide või asutustega vajaduse korral asjaomaseid institutsioone, nagu konsultatiivkomiteed, et edendada käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamist ja parima kättesaadava teadusinfo hankimist ning vältida töö dubleerimist.

2.   Komisjon võtab kokkuleppel asjaomaste organisatsioonide või asutustega vastu tegevuseeskirjad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt moodustatud institutsioonidele.

3.   Kui konventsiooniala kattub piirkonnaga, mida reguleerib mõni teine kalanduse korraldamise organisatsioon, teeb komisjon taolise teise organisatsiooniga koostööd, et tagada käesoleva konventsiooni eesmärgi täitmine. Selleks püüab komisjon arutelude või muu tegevuse abil teiste organisatsioonidega kokku leppida asjaomaste meetmete võtmises, nagu komisjoni ja teise organisatsiooni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete ühtlustamise ja kooskõlastamise tagamine või otsuse langetamine selle kohta, kas komisjon või teine organisatsioon peaks hoiduma meetmete võtmisest kõnealuse piirkonna liikide suhtes, mida reguleerib teine osapool.

4.   Käesoleva artikli lõike 3 sätteid kohaldatakse vajaduse korral kalavarude suhtes, mis liiguvad läbi komisjoni ja muu organisatsiooni või muude organisatsioonide või asutuste reguleerimisalas olevate piirkondade.

VII OSA

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

XXV artikkel

Vaidluste lahendamine

1.   Komisjoni liikmed teevad vaidluste vältimiseks koostööd. Liige võib pöörduda ühe või mitme liikme poole mis tahes käesoleva konventsiooni tõlgendamise või sätete kohaldamisega seotud vaidlusega, et jõuda kõiki rahuldava lahenduseni nii ruttu kui võimalik.

2.   Kui vaidlust ei lahendatud sellise arutamise abil mõistliku aja jooksul, peavad kõnealused liikmed üksteisega nõu niipea kui võimalik, et lahendada vaidlus rahumeelsete vahenditega vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

3.   Kui kahe või enama komisjoniliikme vaidlus on nende kokkuleppe kohaselt tehnilist laadi ja nad ei suuda seda omavahel lahendada, võivad nad vastastikusel kokkuleppel anda vaidluse vastavalt komisjoni poolt kehtestatud korrale komisjoni piires moodustatud ajutisele nõuandvale ekspertkomisjonile. See komisjon arutab küsimust asjaga seotud liikmetega ja püüab vaidluse kiiresti lahendada siduvaid vaidluste lahendamise menetlusi kasutamata.

VIII OSA

MITTELIIKMED

XXVI artikkel

Mitteliikmed

1.   Komisjon ja selle liikmed ergutavad kõiki käesoleva konventsiooni XXVII artiklis märgitud riike ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioone ning vastavalt vajadusele käesoleva konventsiooni XXVIII artiklis märgitud kalastusüksusi, kes ei ole komisjoni liikmed, astuma liikmeks või võtma vastu õigusnorme kooskõlas käesoleva konventsiooniga.

2.   Komisjoni liikmed vahetavad omavahel kas vahetult või komisjoni kaudu teavet mitteliikmete laevade tegevustest, mis kahjustavad käesoleva konventsiooni mõjusust.

3.   Komisjon ja selle liikmed teevad vastavuses käesoleva konventsiooni ja rahvusvahelise õigusega koostööd, et ühiselt ära hoida mitteliikmete laevade tegevus, mis kahjustab käesoleva konventsiooni mõjusust. Muu hulgas juhivad liikmed sel eesmärgil mitteliikmete tähelepanu nende laevade sellisele tegevusele.

IX OSA

LÕPPSÄTTED

XXVII artikkel

Allakirjutamine

1.   Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud Washingtonis 14. novembrist 2003 kuni 31. detsembrini 2004

a)

1949. aasta konventsiooni osalistele;

b)

riikidele, kes ei ole 1949. aasta konventsiooni osalised, kuid kelle rannajoon piirneb konventsioonialaga;

c)

riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes ei ole 1949. aasta konventsiooni osalised ja kelle laevad on püüdnud käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarusid mis tahes ajal nelja aasta jooksul enne käesoleva konventsiooni vastuvõtmist ning kes osalesid käesoleva konventsiooni alastes läbirääkimistes,

ning

d)

teistele riikidele, kes ei ole 1949. aasta konventsiooni osalised ja kelle laevad on püüdnud käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarusid mis tahes ajal nelja aasta jooksul enne käesoleva konventsiooni vastuvõtmist pärast arutelusid 1949. aasta konventsiooni osalistega.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 märgitud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide puhul ei tohi selliste organisatsioonide liikmesriik käesolevat konventsiooni alla kirjutada, kui ta ei esinda territooriumi, mis asub väljaspool organisatsiooni asutamislepingu territoriaalset reguleerimisala, tingimusel et sellise liikmesriigi osalemine piirdub kõnealuse territooriumi huvide esindamisega.

XXVIII artikkel

Kalastusüksused

1.   Kalastusüksused, mille laevad on püüdnud käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarusid mis tahes ajal viimase nelja aasta jooksul enne käesoleva konventsiooni vastuvõtmist, võivad väljendada oma kindlat kohustust pidada kinni käesoleva konventsiooni tingimustest ja täita vastavalt sellele vastu võetud mis tahes kaitse- ja majandamismeetmeid,

a)

allkirjastades käesoleva konventsiooni XXVII artikli lõikes 1 märgitud ajavahemikul dokumendi, mis on sel eesmärgil kavandatud vastavalt 1949. aasta konventsiooni alusel vastu võetud komisjoni resolutsioonile,

ja/või

b)

edastades enne või pärast nimetatud ajavahemikku hoiulevõtjale kirjaliku teate vastavalt komisjoni 1949. aasta konventsiooni alusel vastu võetud resolutsioonile. Hoiulevõtja edastab selle teate koopia viivitamata kõigile allakirjutanutele ja konventsiooniosalistele.

2.   Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 väljendatud kohustus jõustub alates käesoleva konventsiooni XXXI artikli lõikes 1 märgitud kuupäevast või käesoleva artikli lõikes 1 märgitud kirjaliku teate edastamise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

3.   Eespool märgitud kalastusüksus võib väljendada oma kindlat kohustust pidada kinni käesoleva konventsiooni tingimustest, mida on muudetud vastavalt käesoleva konventsiooni XXXIV või XXXV artiklile, edastades kirjaliku teate hoiulevõtjale vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 märgitud resolutsioonile.

4.   Vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 väljendatud kohustus jõustub alates käesoleva konventsiooni XXXIV artikli lõikes 3 ja XXXV artikli lõikes 4 märgitud kuupäevast või käesoleva artikli lõikes 3 märgitud kirjaliku teate edastamise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

XXIX artikkel

Ratifitseerimine, vastuvõtmine või kinnitamine

Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või kinnitamisele allakirjutajate poolt vastavalt nende riiklikele õigusaktidele ja menetlustele.

XXX artikkel

Ühinemine

Käesolev konventsioon jääb ühinemiseks avatuks igale riigile või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonile,

a)

kes vastab käesoleva konventsiooni XXVII artikli nõuetele,

või

b)

kelle laevad püüavad käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarusid pärast konventsiooniosalistega arutamist,

või

c)

keda kutsutakse ühinema konventsiooniosaliste otsuse alusel.

XXXI artikkel

Jõustumine

1.   Käesolev konventsioon jõustub viisteist (15) kuud pärast seitsmenda ratifitseerimis-, kinnitamis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale 1949. aasta konventsiooni osaliste poolt, kes olid käesoleva konventsiooni osalised päeval, mil käesolev konventsioon allakirjutamiseks avati.

2.   Käesoleva konventsiooni jõustumise järel jõustub käesolev konventsioon riikide või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes, kes vastavad XXVII artikli või XXX artikli nõuetele, kolmekümnendal (30.) päeval pärast sellise riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni ratifitseerimis-, kinnitamis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

3.   Käesoleva konventsiooni jõustumisel on käesolev konventsioon 1949. aasta konventsiooni suhtes ülimuslik, pidades silmas käesoleva konventsiooni ja 1949. aasta konventsiooni osaliste vahelisi suhteid.

4.   Käesoleva konventsiooni jõustumisel jäävad 1949. aasta konventsiooni alusel komisjoni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed ja muud tegevused jõusse kuni nende tähtaja lõppemiseni, komisjoni otsusega lõpetamiseni või nende asendamiseni muude vastavalt käesolevale konventsioonile vastu võetud meetmete või tegevustega.

5.   Käesoleva konventsiooni jõustumisel loetakse 1949. aasta konventsiooni osalist, kes ei ole veel nõustunud end käesoleva konventsiooniga siduma, komisjoni liikmeks, kui ta ei eelista loobuda liikmeks olemisest, teatades hoiulevõtjale sellest kirjalikult enne käesoleva konventsiooni jõustumist.

6.   Käesoleva konventsiooni jõustumisel kõigi 1949. aasta konventsiooni osaliste suhtes loetakse 1949. aasta konventsioon lõppenuks vastavalt asjaomastele rahvusvahelise õiguse reeglitele, nagu on kajastatud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 59.

XXXII artikkel

Ajutine kohaldamine

1.   Vastavalt oma õigus- ja haldusnormidele võib riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes vastab käesoleva konventsiooni XXVII artikli või XXX artikli nõuetele, kohaldada käesolevat konventsiooni ajutiselt, teatades sellest hoiulevõtjale kirjalikult. Selline ajutine kohaldamine algab kas käesoleva konventsiooni jõustumiskuupäeval või hoiulevõtja teate vastuvõtmise kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

2.   Käesoleva konventsiooni ajutine kohaldamine käesoleva artikli lõikes 1 märgitud riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt lõpeb käesoleva konventsiooni jõustumisel selle riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes või selle riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni teatamisel hoiulevõtjale oma kavatsusest lõpetada käesoleva konventsiooni ajutine kohaldamine.

XXXIII artikkel

Reservatsioonid

Käesoleva konventsiooni suhtes ei tohi teha reservatsioone.

XXXIV artikkel

Muudatused

1.   Komisjoni liige võib teha konventsiooni muutmise ettepanekuid, edastades direktorile muudatusettepaneku teksti vähemalt kuuskümmend (60) päeva enne komisjoni koosolekut. Direktor edastab selle teksti koopia viivitamata kõigile teistele liikmetele.

2.   Konventsiooni muudatused võetakse vastu vastavalt käesoleva konventsiooni IX artikli lõikele 2.

3.   Käesoleva konventsiooni muudatused jõustuvad üheksakümmend (90) päeva pärast seda, kui kõik, kes on konventsiooni osalised muudatuste vastuvõtmise ajal, on muudatuste ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad hoiulevõtjale hoiule andnud.

4.   Riike või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioone, kellest saavad käesoleva konventsiooni osalised pärast konventsiooni või selle lisade muudatuste jõustumist, käsitletakse muudetud konventsiooni osalistena.

XXXV artikkel

Lisad

1.   Käesoleva konventsiooni lisad moodustavad selle lahutamatu osa ja kui pole väljendatud teisiti, hõlmab viide käesolevale konventsioonile viidet selle lisadele.

2.   Komisjoni liige võib teha konventsiooni lisa muutmise ettepaneku, edastades direktorile muudatusettepaneku teksti vähemalt kuuskümmend (60) päeva enne komisjoni koosolekut. Direktor edastab selle teksti koopia viivitamata kõigile teistele liikmetele.

3.   Lisade muudatused võetakse vastu vastavalt käesoleva konventsiooni IX artikli lõikele 2.

4.   Kui pole kokku lepitud teisiti, jõustuvad lisa muudatused kõigi komisjoni liikmete jaoks üheksakümmend (90) päeva pärast vastuvõtmist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

XXXVI artikkel

Denonsseerimine

1.   Konventsiooniosaline võib konventsiooni denonsseerida igal ajal pärast kaheteistkümne (12) kuu möödumist kuupäevast, mil käesolev konventsioon tema suhtes jõustus, edastades kirjaliku teatise denonsseerimise kohta hoiulevõtjale. Hoiulevõtja teatab teistele konventsiooniosalistele denonsseerimisest kolmekümne (30) päeva jooksul selle teatise laekumisest. Denonsseerimine jõustub kuus (6) kuud pärast selle teatise laekumist hoiulevõtjale.

2.   Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis kõigi kalastusüksuse suhtes seoses käesoleva konventsiooni XXVIII artiklis sätestatud kohustustega.

XXXVII artikkel

Hoiulevõtja

Käesoleva konventsiooni originaalid on hoiul Ameerika Ühendriikide valitsuses, kes saadab nende tõestatud koopiad allakirjutajatele ja konventsiooniosalistele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102.

SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

KOOSTATUD 14. novembril 2003. aastal Washingtonis hispaania, inglise ja prantsuse keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed.

LISA 1

Laevaregistri sisseseadmise juhend ja kriteeriumid

1.

Käesoleva konventsiooni XII artikli lõike 2 punkti k kohaldamisel peab konventsiooniosaline oma lipu all sõitvate ja konventsioonialas käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude püügiloaga laevade registrit ning tagab, et sellesse registrisse on sisestatud kõigi selliste laevade kohta järgmine teave:

a)

laeva nimi, registrinumber, varasemad nimed (kui on teada) ja registrisadam;

b)

laeva foto, kus on näha selle registrinumber;

c)

omaniku või omanike nimi ja aadress;

d)

käitaja (käitajate) ja/või haldaja (haldajate) nimi ja aadress, kui on olemas;

e)

varasem lipuriik (kui on teada ja kui on olemas);

f)

rahvusvaheline raadiokutsung (kui on olemas);

g)

ehitamise koht ja aeg;

h)

laeva tüüp;

i)

kalapüügiviis või -viisid;

j)

pikkus, laius ja teoreetiline pardakõrgus;

k)

kogumahutavus;

l)

peamasina või -masinate võimsus;

m)

lipuriigi antud püügiloa olemus;

n)

külmutusseadmete liik, külmutusseadmete võimsus ning trümmide arv ja mahutavus.

2.

Komisjon võib otsustada laevad käesoleva lisa punktis 1 esitatud nõuetest nende pikkuse või muu tunnusjoone põhjal vabastada.

3.

Konventsiooniosaline esitab direktorile käesoleva lisa punktis 1 märgitud andmed vastavalt komisjoni kehtestatud korrale ja teatab talle viivitamata kõigist muudatustest.

4.

Konventsiooniosaline teatab direktorile viivitamata ka järgmisest:

a)

kõigist registri täiendustest;

b)

kõigist registrist kustutamistest, mille põhjuseks on

i)

laeva omaniku või käitaja vabatahtlik loobumine püügiloast või selle uuendamata jätmine;

ii)

vastavalt käesoleva konventsiooni XX artikli lõikele 2 laevale väljastatud püügiloa tühistamine;

iii)

asjaolu, et laeval ei ole enam õigust tema lipu all sõita;

iv)

laeva lammutamine, kasutusotstarbe muutmine või laeva kaotus

ning

v)

mis tahes muu põhjus,

täpsustades, milliste eespool nimetatud põhjustega on tegemist.

5.

Käesolevat lisa kohaldatakse mutatis mutandis kalastusüksuste suhtes, mis on komisjoni liikmed.

LISA 2

Vaatlejate komisjoni koosolekutel osalemise põhimõtted ja kriteeriumid

1.

Direktor kutsub komisjoni koosolekutele, mis korraldatakse vastavalt käesoleva konventsiooni VIII artiklile, valitsustevahelised organisatsioonid, kelle tegevus on käesoleva konventsiooni rakendamisel oluline, samuti kutset palunud konventsiooniga mitteühinenud riigid, kes on huvitatud käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude kaitsmisest ja säästvast kasutamisest.

2.

Käesoleva konventsiooni XVI artikli lõikes 2 märgitud valitsusvälistel organisatsioonidel on õigus osaleda vaatlejatena kõikidel komisjoni ja selle tütarorganite koosolekutel, mis on kokku kutsutud vastavalt käesoleva konventsiooni VIII artiklile, välja arvatud nendel koosolekutel, kus osalevad ainult otsustajad või delegatsioonide juhid.

3.

Valitsusväline organisatsioon, kes soovib osaleda komisjoni koosolekul vaatlejana, teatab direktorile oma osalemissoovist vähemalt viiskümmend (50) päeva enne koosolekut. Direktor teatab komisjoni liikmetele selliste valitsusväliste organisatsioonide nimed koos käesoleva lisa punktis 6 määratud teabega vähemalt nelikümmend viis (45) päeva enne koosoleku algust.

4.

Kui komisjoni koosolek peetakse vähem kui viiekümne (50) päeva pikkuse etteteatamisega, võib direktor kohaldada käesoleva lisa punktiga 3 kehtestatud ajaraamistikku paindlikumalt.

5.

Valitsusväline organisatsioon, kes soovib osaleda komisjoni ja selle tütarorganite koosolekutel, võib saada selleks aastase loa vastavalt käesoleva lisa punktile 7.

6.

Käesoleva lisa punktides 3, 4 ja 5 märgitud osalemistaotlused sisaldavad valitsusvälise organisatsiooni nime ja kontori asukohta, tema ülesande kirjeldust ja selgitust, kuidas see ülesanne ja tegevus on seotud komisjoni tööga. Seda teavet ajakohastatakse vajaduse korral.

7.

Vaatlejana osaleda sooviv valitsusväline organisatsioon ei saa osaleda, kui vähemalt üks kolmandik komisjoni liikmetest esitab sellise osalemise suhtes kirjalikult põhjendatud vastuväiteid.

8

Komisjoni koosolekule lubatud vaatlejatele saadetakse või edastatakse muul viisil sama dokumentatsioon, mis on komisjoni liikmetele üldiselt kättesaadav, välja arvatud ärisaladust sisaldavad andmed.

9.

Komisjoni koosolekule lubatud vaatleja võib

a)

käesoleva lisa punktis 2 märgitud koosolekul osaleda, kuid mitte hääletada;

b)

koosolekutel eesistuja ettepanekul sõna võtta;

c)

eesistuja nõusolekul koosolekul dokumente jaotada;

d)

eesistuja nõusolekul vajaduse korral muu tegevusega tegeleda.

10.

Direktor võib konventsioonis mitteosalejatelt ja valitsusväliste organisatsioonide vaatlejatelt nõuda mõistliku tasu maksmist ning osalemisega seotud kulude katmist.

11.

Komisjoni koosolekule lubatud vaatlejad täidavad kõiki eeskirju ja korda, mida kohaldatakse koosoleku teiste osaliste suhtes.

12.

Valitsusvälistel organisatsioonidel, kes ei täida käesoleva lisa punkti 11 nõudeid, ei võimaldata järgmistel koosolekutel osaleda, kui komisjon ei otsusta teisiti.

LISA 3

Komisjoni vastu võetud meetmete rakendamise kontrollikomitee

Käesoleva konventsiooni X artikli alusel moodustatud komisjoni vastu võetud meetmete rakendamise kontrollikomitee ülesanded on järgmised:

a)

jälgida ja kontrollida komisjoni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete ning käesoleva konventsiooni XVIII artikli lõikes 9 märgitud koostöömeetmete täitmist;

b)

analüüsida teavet lipuriikide kaupa, või kui selline teave ei hõlma asjaomast juhtumit, siis laevade kaupa, ning mis tahes muud teavet, mis on vajalik ülesannete täitmiseks;

c)

anda komisjonile kaitse- ja majandamismeetmete järgimise ja rakendamisega seotud teavet, tehnilist nõu ja soovitusi;

d)

soovitada komisjonile vahendeid komisjoniliikmete kalanduse korraldamise meetmete kooskõla tõhustamiseks;

e)

soovitada komisjonile vahendeid käesoleva konventsiooni XVIII artikli lõike 10 rakendamise tõhustamiseks;

f)

soovitada komisjonile koostöös teadusliku nõuandekomiteega käesoleva konventsiooni VII artikli lõike 1 punkti i alusel moodustatud andmekogumis- ja seirekava prioriteete ja eesmärke ning kontrollida ja hinnata selle kava tulemusi;

g)

täita teisi ülesandeid, mida komisjon võib anda.

LISA 4

Teaduslik nõuandekomitee

Käesoleva konventsiooni XI artikli alusel moodustatud teadusliku nõuandekomitee ülesanded on järgmised:

a)

vaadata läbi komisjoni projektid, ettepanekud ja teadusprogrammid ning anda komisjonile asjakohast nõu;

b)

vaadata läbi asjaomased hinnangud, analüüsid, uuringud või töö, samuti teadustöötajate poolt komisjonile ette valmistatud soovitused enne selliste soovituste arutamist komisjonis, ning edastada komisjonile nendes küsimustes vastavalt vajadusele täiendavat teavet, nõu ja arvamusi;

c)

soovitada komisjonile küsimusi ja teemasid, millega teadustöötajatel tuleks edaspidi tegeleda;

d)

soovitada komisjonile koostöös komisjoni vastu võetud meetmete rakendamise kontrollikomiteega käesoleva konventsiooni VII artikli lõike 1 punktis i sätestatud andmekogumis- ja seirekava prioriteete ja eesmärke ning kontrollida selle kava tulemusi;

e)

abistada komisjoni ja direktorit rahastamisallikate leidmisel teadustegevuse elluviimiseks käesoleva konventsiooni alusel;

f)

arendada ja soodustada komisjoni ja selle liikmete vahelist koostööd liikmete teadusasutuste kaudu, et laiendada teadmisi ja arusaamu käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarudest;

g)

soodustada ja võimaldada vajaduse korral komisjoni koostööd teiste samalaadsete eesmärkidega riiklike ja rahvusvaheliste avalike või eraõiguslike organisatsioonidega;

h)

kaaluda mis tahes küsimusi, millele komisjon osutab;

i)

täita teisi ülesandeid, mida komisjon võib taotleda või anda.