LISA

SISUKORD

I OSA

Mõisted

II OSA

I peatükk

Katse ülesseadmine

II peatükk

Katsetamist käsitlevad sätted

III peatükk

Jalamudeli sääreosa kokkupõrge eesmise kaitsesüsteemiga

IV peatükk

Jalamudeli reieosa kokkupõrge eesmise kaitsesüsteemiga

V peatükk

Jalamudeli reieosa kokkupõrge eesmise kaitsesüsteemi esiservaga

VI peatükk

Lapse/väikese täiskasvanu peamudeli kokkupõrge eesmise kaitsesüsteemiga

1. liide

Löökkatsekeha sertifitseerimine

I OSA

1.   MÕISTED

Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/66/EÜ artiklis 2 ning selle I lisa 1. jaos sätestatud mõistetele võetakse kasutusele järgmised mõisted.

1.1.   Maapinna võrdlustasand – maapinnaga paralleelne horisontaalne tasand, mis tähistab maapinda oma tavalises sõiduasendis tasasele pinnale asetatud sõiduki jaoks, millel on käsipidur peal.

1.2.   Eesmise kaitsesüsteemi nurk – eesmise kaitsesüsteemi kokkupuutepunkt vertikaaltasandiga, mis moodustab sõiduki vertikaalse pikitasandiga 60o nurga ning on eesmise kaitsesüsteemi välispinnaga tangentsiaalne. Tasandi alumine serv peab asetsema maapinna võrdlustasandil, nagu on kirjeldatud lõikes 1.1, ning ülemine serv peab olema 600 mm kõrgusel (vt joonis 5).

1.3.   Kolmandik eesmisest kaitsesüsteemist – eesmise kaitsesüsteemi nurkade vaheline joon, mis on eesmise kaitsesüsteemi välist horisontaalset piirjoont järgides mõõdulindiga mõõdetud ja kolmeks võrdseks osaks jagatud.

1.4.   Eesmise kaitsesüsteemi esiserv – eesmise kaitsesüsteemi kõige ülemine välisstruktuur, v.a sõiduki kapott ja poritiivad, esilaternate raamide ülemised ja külgmised osad ning mis tahes muud lisaelemendid, näiteks ainult tulesid kaitsvad võred (vt joonis 4).

1.5.   Eesmise kaitsesüsteemi esiserva kõrgus eesmise kaitsesüsteemi mis tahes osa suhtes – maapinna võrdlustasandi ja eesmise kaitsesüsteemi esiserva kõrguse võrdlusjoone vaheline vertikaalkaugus, kui sõiduk on oma tavalises sõiduasendis.

1.6.   Eesmise kaitsesüsteemi vahekaugus eesmise kaitsesüsteemi mis tahes punkti suhtes – eesmise kaitsesüsteemi ülemise võrdlusjoone ja eesmisel kaitsesüsteemil valitud punkti asukoha vaheline horisontaalkaugus. Seda kaugust tuleb mõõta vertikaalsel tasandil, mis on sõiduki vertikaalse pikitasandiga paralleelne.

1.7.   Eesmise kaitsesüsteemi esiserva nurk – eesmise kaitsesüsteemi kokkupuutepunkt vertikaaltasandiga, mis moodustab sõiduki vertikaalse pikitasandiga 45o nurga ning on eesmise kaitsesüsteemi välispinnaga tangentsiaalne. Tasandi alumine serv peab asetsema 600 mm kõrgusel või eesmise kaitsesüsteemi kõrgeimast osast 200 mm allpool, olenevalt sellest, kumb on kõrgemal.

1.8.   Kolmandik eesmise kaitsesüsteemi esiservast – eesmise kaitsesüsteemi nurkade vaheline geomeetriline joon, mis on eesmise kaitsesüsteemi välist horisontaalset piirjoont järgides mõõdulindiga mõõdetud ja kolmeks võrdseks osaks jagatud.

1.9.   Eesmise kaitsesüsteemi ümbritsev kaugus eesmise kaitsesüsteemi mis tahes punkti suhtes – selle punktini mõõdetud kaugus, kui mõõdulinti hoitakse sõiduki esiotsa keskjoonel püstasendis. Mõõdulinti hoitakse pingul nii, et üks ots on vastu nimetatud punkti ja teine ots puutub kokku maapinnaga. Maapinnaga kokku puutuv ots peaks olema vertikaalselt allpool mõõdulindi ja eesmise kaitsesüsteemi või sõiduki madalaimast kokkupuutepunktist (vt joonis 3). Sõiduk on asetatud oma tavalisse sõiduasendisse.

1.10.   Välimise esiotsa olulised mõõtmed – katseraami ruumis asuvad kindlad punktid, mis tähistavad kõiki konkreetse sõidukitüübi punkte, mida eesmine kaitsesüsteem sõidukiga katse käigus kokku põrgates mõjutab.

1.11.   Jalamudeli löökkatsekeha põlve keskkoht – punkt, kus põlv paindub.

1.12.   Jalamudeli löökkatsekeha reieosa – kõik põlve keskkoha tasandist ülalpool olevad komponendid või komponentide osad (k.a vahtmaterjalist lihased, kattenahk, summuti, aparatuur ja kronsteinid, rihmarattad jms, mis on löökkatsekehale selle heitmiseks kinnitatud).

1.13.   Jalamudeli löökkatsekeha sääreosa – kõik põlve keskkoha tasandist allpool olevad komponendid või komponentide osad (k.a vahtmaterjalist lihased, kattenahk, aparatuur ja kronsteinid, rihmarattad jms, mis on löökkatsekehale selle heitmiseks kinnitatud). Tuleb märkida, et sääreosa sisaldab määratluse kohaselt ka jala massi jms lubatud kõrvalekallet.

II OSA

I peatükk

Katse ülesseadmine

Sõiduki originaalvarustusse kuuluva eesmise kaitsesüsteemi katsetamine.

1.1.   Sõidukile paigaldatud eesmine kaitsesüsteem peab vastama direktiivi 2005/66/EÜ I lisa 2. jaos sätestatud nõudmistele.

1.2.   Oma tavalises sõiduasendis sõiduk peab olema ohutult kinnitatud tugedele või seisma tasapinnal, käsipidur peal. Sõiduk peab olema varustatud testitava eesmise kaitsesüsteemiga. Tuleb järgida eesmise kaitsesüsteemi tootja antud paigaldamisjuhiseid, mis peavad sisaldama ka kõikide kinnituste väändemomente.

1.3.   Kõik seadmed, mille eesmärk on kaitsta jalakäijaid ja teisi vähem kaitstud liiklejaid, peavad enne vastavat katset ja/või katse ajal olema korrektselt aktiveeritud. Taotleja peab tõendama, et juhul kui sõiduk põrkab vastu jalakäijat või vähem kaitstud liiklejat, peavad seadmed toimima ettenähtud viisil.

1.4.   Kõik sõiduki osad, välja arvatud seadmed jalakäijate kaitsmiseks, mis võivad muuta kuju või asendit, näiteks klappesituled, peavad olema vormis või asendis, mida katseasutused peavad selliste katsete puhul kõige sobivamaks.

Eraldi seadmestikuna kasutatava eesmise kaitsesüsteemi katsetamine.

2.1.   Kui katsete läbiviimiseks on olemas ainult eesmine kaitsesüsteem, peab see vastama direktiivi 2005/66/EÜ I lisa 2. jaos kirjeldatud tingimustele, kui see kinnitatakse sõidukitüübile, mis vastab eraldi seadmestiku tüübikinnitusele.

2.2.   Katse võib läbi viia kas sõidukitüübil, millele eesmine kaitsesüsteem on kinnitatud ja mille jaoks see on mõeldud, või katseraamil, mis jäljendab täpselt vastava sõiduki välimise esiotsa olulisi mõõtmeid. Kui katseraami kasutamisel katse käigus puutub eesmine kaitsesüsteem raamiga kokku, tuleb katset korrata tingimustes, kus eesmine kaitsesüsteem on paigaldatud konkreetsele sõidukitüübile, mille jaoks ta on mõeldud. Kui katse viiakse läbi sõidukile paigaldatud eesmise kaitsesüsteemiga, kohaldatakse 1. jaos kirjeldatud tingimusi.

II peatükk

Katsetamist käsitlevad sätted

1.   Kinnituse saamiseks peab sõidukile paigaldatud eesmine kaitsesüsteem vastama direktiivi 2005/66/EÜ I lisa 3. jaos sätestatud nõuetele.

2.   Käiturisüsteemid

2.1.   Jalamudeli sääreosa löökkatsekeha on eesmise kaitsesüsteemi kokkupõrke katsete puhul kokkupõrke hetkel vabalt liikuvas asendis. Löökkatsekeha seatakse vabalt liikuvasse asendisse sellisel kaugusel eesmisest kaitsesüsteemist, et löökkatsekeha mis tahes kokkupuude käiturisüsteemiga ei mõjutaks löökkatsekeha tagasipõrkel katse tulemusi.

2.2.   Löökkatsekeha eesmise kaitsesüsteemi ja eesmise kaitsesüsteemi ülemise esiserva katseteks tuleb jalamudeli reieosa paigaldada käiturisüsteemile väändemomenti piirava liigendiga, et vältida juhtimissüsteemi vigastamist suurte mittetsentreeritud koormuste poolt. Juhtimissüsteem sobitatakse vähese hõõrdumisega juhikutega, mis ei ole mitteteljelisele koormusele tundlikud ning võimaldavad löökkatsekehal liikuda kokkupuutel eesmise kaitsesüsteemiga ainult kokkupõrkega määratud suunas. Juhikud takistavad liikumist teistes suundades, kaasa arvatud pöörlemist mis tahes muu telje ümber.

2.3.   Lapse/väikese täiskasvanu peamudeli löökkatsekeha on eesmise kaitsesüsteemi kokkupõrke katsete puhul kokkupõrke hetkel vabalt liikuvas asendis. Löökkatsekeha seatakse vabalt liikuvasse asendisse sellisel kaugusel eesmisest kaitsesüsteemist, et löökkatsekeha mis tahes kokkupuude käiturisüsteemiga ei mõjutaks löökkatsekeha tagasipõrkel katse tulemusi.

2.4.   Kõikidel juhtudel võib löökkatsekeha liikuma panna õhk-, vedru- või survepüstoliga või muude sama tulemust andvate vahenditega.

III peatükk

Jalamudeli sääreosa kokkupõrge eesmise kaitsesüsteemiga

1.   Katse eesmärk

1.1.   Katsetada vastavust direktiivi 2005/66/EÜ I lisa lõikes 3.1.1 sätestatud nõuetele.

2.   Katsepunktid

2.1.   Läbi viiakse vähemalt kolm jalamudeli sääreosa ja eesmise kaitsesüsteemi kokkupõrke katset eesmise kaitsesüsteemi ülemiste ja alumiste võrdlusjoonte vahel asuvates katsepunktides (vt joonis 1 ja 2). Katsepunktid peavad asuma kohtades, mis katse läbiviijate hinnangul võivad kõige tõenäolisemalt tekitada vigastusi. Katsed tuleb läbi viia eri tüüpi struktuuridega, mis varieeruvad kogu hinnataval alal. Katse läbiviijate poolt katsetatud punktid esitatakse katsearuandes.

3.   Katseseade

3.1.   Jalamudeli sääreosa löökkatsekeha peab koosnema kahest vahtkattega jäigast osast, mis tähistavad reieluud (jala ülaosa) ja sääreluud (jala alaosa), mis on ühendatud muudetava kujuga simuleeritud põlveliigesega. Löökkatsekeha kogupikkus peab olema 926 ± 5 mm ning see peab vastama käesoleva peatüki 5. jaos kirjeldatud nõuetele ja joonisele 6. Löökkatsekehale selle heitmiseks kinnitatud rihmad, toendid jms võivad joonisel 6 näidatud mõõtmeid suurendada.

3.2.   Põlveliigese paindenurga ja põlveliigese murdepinna nihke mõõtmiseks tuleb paigaldada andurid. Üks üheteljeline kiirendusmõõtur tuleb paigaldada sääreluu kokkupõrkepoolse külje vastasküljele põlveliigese lähedusse nii, et selle tundlik telg on kokkupõrke suunas.

3.3.   Standardis ISO 6487:2000 määratletud mõõteaparatuuri reaktsiooniväärtus CFC (Channel Frequency Class) peab kõigi andurite puhul olema 180. Standardis ISO 6487:2000 määratletud CAC (Channel Amplitude Class) reaktsiooniväärtused peavad põlveliigese paindenurga puhul olema 50°, murdepinna nihke puhul 10 mm ning kiirenduse puhul 500 g.

3.4.   Löökkatsekeha peab vastama 1. liite 2. jaos sätestatud sooritusnõuetele ja sellele tuleb paigaldada muudetava kujuga põlveelemendid, mis on pärit samast partiist kui need, mida kasutati sertifitseerimiskatsetel. Löökkatsekehale tuleb paigaldada ka vaht, mis on lõigatud ühest kuni neljast järjestikusest lehest Confor™ või samaväärsest sama tootepartii vahtmaterjalist (lõigatud ühest ja samast vahtmaterjali plokist või kerast), eeldusel et ühe sellise lehe vahtu kasutati dünaamilisel sertifitseerimiskatsel ja nende lehtede individuaalkaal on ± 2 % lehtede kaalust, mida kasutati sertifitseerimiskatsel. Enne uut sertifitseerimist võib sertifitseeritud löökkatsekeha kasutada maksimaalselt 20 kokkupõrkeks. Iga katse puhul peaks kasutama uut plastiliselt muudetava kujuga põlveelementi. Löökkatsekeha tuleb sertifitseerida uuesti ka juhul, kui eelmisest sertifitseerimisest on möödunud enam kui üks aasta või kui löökkatsekeha anduri mis tahes väljund mis tahes kokkupõrke puhul on ületanud määratletud CAC väärtused.

3.5.   Löökkatsekeha tuleb paigaldada, panna liikuma ja vabastada II peatükis kindlaksmääratud viisil.

4.   Katsemenetlus

4.1.   Katseseadme ja sõiduki või eraldi seadmestiku stabiliseeritud temperatuur peab olema 20 °C ± 4 °C.

4.2.   Katsed eesmise kaitsesüsteemiga tuleb läbi viia lõikes 2.1 märgitud punktides.

4.3.   Kokkupõrke suund peab olema horisontaalne ja paralleelne sõidukile või kinnitusraamile paigaldatud eesmise kaitsesüsteemi vertikaalse pikitasandiga. Kiirusvektori suuna lubatud kõrvalekalle horisontaaltasandil ja pikitasandil peab olema esimese kokkupuute ajal ± 2°.

4.4.   Löökkatsekeha telg peab olema horisontaaltasapinnaga risti, lubatud kõrvalekaldega ± 2° külg- ja pikitasandil. Horisontaalne, külgmine ja pikitasand on omavahel risti (vt joonis 8).

4.5.   Esimese kokkupuute ajal eesmise kaitsesüsteemiga peab löökkatsekeha põhi asuma 25 mm kõrgusel maapinna võrdlustasandist, lubatud kõrvalekaldega ± 5 mm (vt joonis 7). Käituri kõrguse seadmisel peab jätma ruumi lubatud kõrvalekaldeks gravitatsiooni mõju tõttu löökkatsekeha lennul vabalt liikuvas asendis.

4.6.   Põlveliigese õigeks juhtimiseks peab löökkatsekehal esimese kokkupuute ajal oma vertikaaltelje ümber suunatud orientatsiooni lubatud kõrvalekalle olema ± 5°.

4.7.   Esimese kokkupuute ajal peab löökkatsekeha keskjoone lubatud kõrvalekalle valitud kokkupõrke kohas olema ± 10 mm.

4.8.   Löökkatsekeha ja eesmise kaitsesüsteemi vahelise kokkupuute ajal ei tohi löökkatsekeha kokku puutuda maapinna ega ühegi objektiga, mis pole eesmise kaitsesüsteemi või sõiduki osa.

4.9.   Löökkatsekeha kiirus kokkupõrkel eesmise kaitsesüsteemiga peab olema 11,1 ± 0,2 m/s. Gravitatsiooni mõju tuleb arvesse võtta juhul, kui kokkupõrkekiirus on saadud enne esimest kokkupuudet tehtud mõõtmistest.

5.   Jalamudeli sääreosa löökkatsekeha

Sääreluu ja reieluu diameeter peab olema 70 ± 1 mm ja mõlemad tuleb katta vahtmaterjalist lihaste ja nahaga. Vahtmaterjal, millest tehakse löökkatsekeha lihased, on 25 mm paksune CF-45 tüüpi vaht Confor™ või samaväärne materjal. Nahk tehakse neopreenvahust, mis on mõlemalt poolt kaetud 0,5 mm paksuse nailonriidega, ja selle kogupaksus on 6 mm.

5.1.1.   Sääreluu ja reieluu pikkus peab olema vastavalt 432 mm ja 494 mm põlve keskkohast.

5.2.   Reie- ja sääreosa kogumass peab olema vastavalt 8,6 ± 0,1 kg ja 4,8 ± 0,1 kg ning löökkatsekeha kogumass 13,4 ± 0,2 kg.

5.3.   Reieosa gravitatsioonikese (põlve keskkohast) peab olema 217 ± 10 mm ja sääreosa vastavalt 233 ± 10 mm.

5.4.   Inertsmoment gravitatsioonikeskme horisontaaltelje ümber ning risti kokkupõrke suunaga peab reie- ja sääreosa puhul olema vastavalt 0,127 ± 0,010 kg/m2 ja 0,120 ± 0,010 kg/m2.

5.5.   Üheteljeline kiirendusmõõtur tuleb paigaldada sääreosa kokkupõrkepoolse külje vastasküljele põlveliigese keskkohast 66 ± 5 mm allapoole ja tundliku teljega kokkupõrke suunas.

5.6.   Löökkatsekeha tuleb seadistada reie- ja sääreosa vahelise paindenurga ja põlveliigese murdepinna mõõtmiseks.

5.7.   Murdepinna nihkesüsteemile tuleb paigaldada summuti, selle võib paigaldada mis tahes punkti löökkatsekeha tagumisel küljel või sees. Summuti omadused peavad olema sellised, et löökkatsekeha vastaks nii staatilise kui ka liikuva murdepinna nihke nõuetele ja takistaks murdepinna nihkesüsteemi liigset vibreerimist.

IV peatükk

Jalamudeli reieosa kokkupõrge eesmise kaitsesüsteemiga

1.   Katse eesmärk

1.1.   Katsetada vastavust direktiivi 2005/66/EÜ I lisa lõikes 3.1.2 sätestatud nõuetele.

2.   Katsepunktid

2.1.   Jalamudeli reieosa ja eesmise kaitsesüsteemi kokkupõrke katsed tuleb läbi viia katsepunktides, mille valivad testi läbiviijad vastavalt III peatüki lõikele 2.1. Katse läbiviijate poolt katsetatud punktid tuleb esitada katsearuandes.

3.   Katseseade

3.1.   Löökkatsekeha peab vastama käesoleva peatüki 5. jaos ja joonisel 9 kindlaks määratud nõuetele.

3.2.   Et mõõta rakendatavaid jõudusid, tuleb löökkatsekeha mõlemale otsale paigaldada kaks koormusandurit, ning et mõõta paindemomenti löökkatsekeha keskel ja 50 mm kummalgi pool keskjoont, tuleb paigaldada tensoandurid (vt joonis 9).

3.3.   Standardis ISO 6487:2000 määratletud mõõteaparatuuri reaktsiooniväärtus CFC peab kõigi koormusandurite puhul olema 180. Standardis ISO 6487:2000 määratletud mõõteaparatuuri CAC reaktsiooniväärtused peavad kõigi koormusandurite puhul olema 10 kN ja paindemomendi mõõtude puhul 1 000 Nm.

3.4.   Löökkatsekeha peab vastama 1. liite 3. jao sooritusnõuetele ja sellele tuleb paigaldada dünaamilise sertifitseerimise katseks kasutatud materjalilehest lõigatud vaht. Sertifitseeritud löökkatsekeha võib enne uut sertifitseerimist kasutada maksimaalselt 20 kokkupõrke jaoks (seda piirangut ei kohaldada käituri- või juhtimiskomponentide puhul). Löökkatsekeha tuleb sertifitseerida uuesti ka juhul, kui eelmisest sertifitseerimisest on möödunud enam kui üks aasta või kui löökkatsekeha anduri mis tahes väljund mis tahes kokkupõrke puhul on ületanud määratletud CAC väärtuse.

3.5.   Löökkatsekeha tuleb paigaldada ja panna liikuma II peatükis kindlaks määratud viisil.

4.   Katsemenetlus

4.1.   Katseseadme ja sõiduki või allsüsteemi stabiliseeritud temperatuur peab olema 20 °C ± 4 °C.

4.2.   Katsed eesmise kaitsesüsteemiga tuleb läbi viia lõikes 2.1 valitud punktides.

4.3.   Kokkupõrke suund peab olema paralleelne sõidukile või katseraamile paigaldatud eesmise kaitsesüsteemi pikiteljega, kusjuures jalamudeli reieosa telg on esimese kokkupuute ajal vertikaalne. Nende suundade lubatud kõrvalekalle on ± 2°. Esimese kokkupuute ajal peab löökkatsekeha keskjoon kattuma valitud katsepunktidega, kusjuures lubatud kõrvalekalle on ± 10 mm nii külg- kui ka püstsuunas.

4.4.   Löökkatsekeha kiirus eesmise kaitsesüsteemiga kokkupõrkel peab olema 11,1 ± 0,2 m/s.

5.   Jalamudeli reieosa löökkatsekeha

5.1.   Jalamudeli reieosa löökkatsekeha kogumass, sealhulgas need käituri- ja juhtimissüsteemi komponendid, mis moodustavad kokkupõrke ajal löökkatsekeha tegeliku osa, peab olema 9,5 kg ± 0,1 kg.

5.2.   Eesmise konstruktsioonielemendi ja muude koormusanduri komplektist eespool olevate komponentide kogumass koos aktiivelementidest eespool olevate koormusanduri osadega, välja arvatud vahtmaterjalist lihased ja nahk, peab olema 1,95 ± 0,05 kg.

5.3.   Vahtmaterjal peab koosnema kahest 25 mm paksusest lehest, mis on valmistatud CF-45 tüüpi vahust Confor™ või samaväärsest materjalist. Nahk peab olema 1,5 mm paksune kiududega tugevdatud kummileht. Vahtmaterjalist lihased ja kummist nahk peavad kaaluma kokku 0,6 ± 0,1 kg (v.a mis tahes tugevdus, paigaldused jms, mida kasutatakse kummist naha tagumiste servade kinnitamiseks tagumisele konstruktsioonielemendile). Vahtmaterjalist lihased ja kummist nahk tuleb painutada tagaosa suunas, kusjuures kummist nahk on kinnitatud vahepuksidega tagumise konstruktsioonielemendi külge nii, et kummist naha küljed on paralleelsed. Vahtmaterjalist lihased peavad olema sellise suuruse ja kujuga, et vahtmaterjali ja nende komponentide vaheliste koormustrajektooride vältimiseks säilitatakse vahtmaterjali ja esimese elemendi komponentide vahel piisav lõtk.

5.4.   Paindemomentide mõõtmiseks kolmes asendis, millest igaüks kasutab eraldi kanalit, tuleb esimene konstruktsioonielement varustada tensoanduritega, nagu on näidatud joonisel 9. Tensoandurid asuvad löökkatsekeha esimese konstruktsioonielemendi taga. Kaks välimist tensoandurit asuvad löökkatsekeha sümmeetrilisest teljest 50 ± 1 mm kaugusel. Keskmine tensoandur asub sümmeetrilisel teljel lubatud kõrvalekaldega ± 1 mm.

5.5.   Väändemomenti piirav liigend peab olema seadistatud selliselt, et esimese konstruktsioonielemendi pikitelg on risti juhtimissüsteemi teljega, lubatud kõrvalekaldega ± 2°, ja hõõrdemoment seadistatud vähemalt väärtusele 650 Nm.

5.6.   Löökkatsekeha nende osade gravitatsioonikese, mis asuvad eespool väändemomenti piiravat liigendit, peab asetsema löökkatsekeha pikikeskjoonel, lubatud kõrvalekaldega ± 10 mm.

5.7.   Koormusandurite keskjoonte vaheline kaugus peab olema 310 ± 1 mm ja esimese konstruktsioonielemendi diameeter 50 ± 1 mm.

V peatükk

Jalamudeli reieosa kokkupõrge eesmise kaitsesüsteemi esiservaga

1.   Katse eesmärk

1.1.   Katsetada vastavust direktiivi 2005/66/EÜ I lisa lõikes 3.1.3 sätestatud nõuetele.

2.   Katsepunktid

2.1.   Läbi tuleb viia vähemalt kolm eesmise kaitsesüsteemi esiservaga kokkupõrke katset nendes punktides, mis katse läbiviijate hinnangul võivad kõige tõenäolisemalt tekitada vigastusi. Katsed viiakse läbi eri tüüpi struktuuridega, mis varieeruvad kogu hinnataval alal. Katse läbiviijate poolt katsetatud punktid tuleb esitada katsearuandes.

3.   Katseseade

3.1.   Löökkatsekeha peab vastama IV peatüki 5. jaos ja joonisel 9 kindlaks määratud nõuetele.

3.2.   Kokkupõrkel ülemise esiserva võrdlusjoonega sõltub löökkatsekeha mass eesmise kaitsesüsteemi üldkujust ja see tuleb määratleda nii, nagu on 4. jaos ette nähtud.

3.3.   Löökkatsekeha mõlemale otsale rakendatavate jõudude mõõtmiseks tuleb paigaldada kaks koormusandurit ning paindemomendi mõõtmiseks löökkatsekeha keskel ja 50 mm kummalgi pool keskjoont tensoandurid (vt joonis 9).

3.4.   Standardis ISO 6487:2000 määratletud mõõteaparatuuri reaktsiooniväärtus CFC peab kõigi koormusandurite puhul olema 180. Standardis ISO 6487:2000 määratletud mõõteaparatuuri CAC reaktsiooniväärtused peavad kõigi koormusandurite puhul olema 10 kN ja paindemomendi mõõtude puhul 1 000 Nm.

3.5.   Löökkatsekeha peab vastama 1. liite 3. jao sooritusnõuetele ja sellele tuleb paigaldada dünaamilise sertifitseerimise katseks kastutatavast materjalilehest lõigatud vaht. Sertifitseeritud löökkatsekeha võib enne uut sertifitseerimist kasutada maksimaalselt 20 kokkupõrke jaoks (seda piirangut ei kohaldada käituri- või juhtimiskomponentide puhul). Löökkatsekeha tuleb sertifitseerida uuesti ka juhul, kui eelmisest sertifitseerimisest on möödunud enam kui üks aasta või kui löökkatsekeha anduri mis tahes väljund mis tahes kokkupõrke puhul on ületanud määratletud CAC väärtused.

3.6.   Löökkatsekeha tuleb paigaldada ja panna liikuma II peatükis kindlaks määratud viisil.

4.   Katsemenetlus

4.1.   Katseseadme ja sõiduki või allsüsteemi stabiliseeritud temperatuur peab olema 20 °C ± 4 °C.

4.2.   Kokkupõrke katsed eesmise kaitsesüsteemiga tuleb läbi viia eesmise kaitsesüsteemi ülemise esiserva nurkade vahel lõikes 2.1 märgitud punktides.

4.3.   Löökkatsekeha tuleb joondada nii, et käiturisüsteemi keskjoon ja kokkupõrkes osaleva löökkatsekeha pikitelg on sõidukile paigaldatud eesmise kaitsesüsteemi või katseraami pikiteljega paralleelne. Nende suundade lubatud kõrvalekalded on ± 2°. Esimese kokkupuute ajal peab löökkatsekeha keskjoon kattuma valitud kokkupõrke asukohaga, kusjuures lubatud kõrvalekalle on ± 10 mm (vt joonis 10) ning külgmine lubatud kõrvalekalle ± 10 mm.

4.4.   Nõutud kokkupõrkekiirus, kokkupõrke nurk ja löökkatsekeha mass määratakse kindlaks vastavalt lõigetele 4.5 ja 4.6. Kokkupõrkekiiruse lubatud kõrvalekalle on ± 2 % ja kokkupõrke suuna lubatud kõrvalekalle ± 2°. Gravitatsiooni mõju tuleb arvestada enne esimese kokkupuute hetke. Löökkatsekeha massi tuleb mõõta täpsusega, mis on suurem kui ± 1 %, ja kui mõõdetud väärtus erineb nõutud väärtusest, tuleb nõutud kiirust kohandada vastavalt lõikele 4.7.1.

4.5.   Nõutud kokkupõrkekiirus ja kokkupõrke nurk määratakse kindlaks vastavalt joonistele 11 ja 12, arvestades eeldatava kokkupõrke asukoha vertikaalset kõrgust eesmise kaitsesüsteemi esiserva võrdlusjoonel ja eesmise kaitsesüsteemi vahekaugusjoonel.

4.6.   Nõutud kokkupõrkeenergia tuleb leida vastavalt joonisele 13, arvestades eeldatava kokkupõrke asukoha maapinna võrdlustasandilt mõõdetud vertikaalset kõrgust eesmise kaitsesüsteemi esiserva võrdlusjoonel ja eesmise kaitsesüsteemi vahekaugusjoonel.

Löökkatsekeha kogumassi hulka kuuluvad need käituri- ja juhtimissüsteemi komponendid, mis moodustavad kokkupõrke ajal löökkatsekeha tegeliku osa, kaasa arvatud lisaraskused.

4.7.1.   Löökkatsekeha massi nõutud väärtus tuleb arvutada järgmiselt:

M	= 2E/V2
kus:	M= mass (kg) E= nõutud kokkupõrkeenergia (J) V= nõutud kiirus (m/s)

4.7.2.   Löökkatsekeha massi võib arvutatud väärtustest kohandada kuni ± 10 %, kui muudetakse ka nõutud kokkupõrkekiirust ülaltoodud valemit kasutades, et säilitada kokkupõrke nõutud kineetiline energia.

4.7.3.   Lõike 4.7.1 kohaselt arvutatud löökkatsekeha massi arvutusliku väärtuse andmiseks tuleb paigaldada lisaraskused tagumise konstruktsioonielemendi taha, nagu on näidatud joonisel 9, või juhtimissüsteemi komponentidele, mis moodustavad kokkupõrke ajal löökkatsekeha tegeliku osa.

VI peatükk

Lapse/väikese täiskasvanu peamudeli kokkupõrge eesmise kaitsesüsteemiga

1.   Katse eesmärk

1.1.   Katsetada vastavust direktiivi 2005/66/EÜ I lisa lõikes 3.1.4 sätestatud nõuetele.

2.   Katsepunktid

2.1.   Lapse/väikese täiskasvanu peamudeli löökkatsekeha katsepunktid peavad olema valitud eesmise kaitsesüsteemi osadel, mille puhul eesmise kaitsesüsteemi ümbritsev kaugus on üle 900 mm, kui sõiduk on oma tavalises sõiduasendis või kui eesmine kaitsesüsteem on paigaldatud katseraamile, mis imiteerib tavalises sõiduasendis olevat sõidukit, millele on paigaldatud eesmine kaitsesüsteem.

2.2.   Kolm peamudeli kokkupõrke katset tuleb läbi viia kohtades, mis katse läbiviijate hinnangul võivad kõige tõenäolisemalt tekitada vigastusi. Katsed tuleb läbi viia eri tüüpi struktuuridega, kusjuures need varieeruvad kogu hinnataval alal. Katse läbiviijate poolt katsetatud punktid tuleb esitada katsearuandes.

3.   Katseseade

3.1.   Löökkatsekeha peab olema asetatud nii, nagu on kirjeldatud 5. jaos ja näidatud joonisel 15.

3.2.   Standardis ISO 6487:2000 määratletud mõõteaparatuuri reaktsiooniväärtus CFC peab olema 1 000. Standardis ISO 6487:2000 määratletud reaktsiooniväärtus CAC peab olema 500 g kiirenduse kohta.

3.3.   Löökkatsekeha peab vastama 1. liite 4. jaos nimetatud sooritusnõuetele. Sertifitseeritud löökkatsekehasid võib enne uut sertifitseerimist kasutada maksimaalselt 20 kokkupõrke jaoks. Löökkatsekeha tuleb sertifitseerida uuesti juhul, kui eelmisest sertifitseerimisest on möödunud enam kui üks aasta või kui anduri mis tahes väljund mis tahes kokkupõrke puhul on ületanud määratletud CAC väärtuse.

3.4.   Löökkatsekeha tuleb paigaldada, panna liikuma ja vabastada II peatüki 2. jaos kindlaks määratud viisil.

4.   Katsemenetlus

4.1.   Katseseadme ja sõiduki või eraldi seadmestiku stabiliseeritud temperatuur on 20 °C ± 4 °C.

4.2.   Katsed eesmise kaitsesüsteemiga tuleb läbi viia 2. jaos valitud asukohtades.

4.3.   5. jaos kirjeldatud lapse/väikese täiskasvanu peamudeli löökkatsekeha tuleb eesmise kaitsesüsteemi katseteks kasutada 2. jaos märgitud esimese kokkupuute asukohtades.

4.4.   Kokkupõrke suund peab olema allapoole ja tahapoole ning vertikaaltasapinnaline, mis on paralleelne sõidukile või katseraamile paigaldatud eesmise kaitsesüsteemi pikiteljega. Lubatud kõrvalekalle sellest suunast on ± 2°. Katsetel löökkatsekehaga on kokkupõrke nurk maapinna võrdlustasandi suhtes 50° ± 2°. Kui kokkupõrke nurk saadakse enne esimese kokkupuute aega tehtud mõõtmistest, tuleb arvestada gravitatsiooni mõjuga.

4.5.   Esimese kokkupuute ajal peab löökkatsekeha esimese kokkupuute punkti lubatud kõrvalekalle valitud kokkupõrkekoha suhtes olema ± 10 mm.

4.6.   Löökkatsekeha kiirus kokkupõrkel kokkupõrkekohaga peab olema 9,7 ± 0,2 m/s. Gravitatsiooni mõju tuleb arvesse võtta juhul, kui kokkupõrkekiirus on saadud enne esimest kokkupuudet tehtud mõõtmistest.

5.   Peamudeli löökkatsekeha

5.1.   Lapse/väikese täiskasvanu peamudeli löökkatsekeha on alumiiniumist valmistatud homogeense konstruktsiooniga kera. Selle diameeter on 165 ± 1 mm ja mass 3,5 ± 0,07 kg.

5.2.   Kera peab olema kaetud 14 ± 0,5 mm paksuse sünteetilise nahaga, mis katab vähemalt pool sellest.

5.3.   Löökkatsekeha, k.a mõõteaparatuuri gravitatsioonikese peab asuma kera keskel, lubatud kõrvalekaldega ± 5 mm. Inertsmoment gravitatsioonikeset läbiva telje ümber ja risti kokkupõrke suunaga peab olema 0,010 ± 0,0020 kg/m2.

Keras olev tühimik peab võimaldama ühe kolmeteljelise või kolme üheteljelise kiirendusmõõturi paigaldamist. Kiirendusmõõturid tuleb positsioneerida vastavalt lõigetele 5.4.1 ja 5.4.2.

5.4.1.   Ühel kiirendusmõõturitest peab olema tundlik telg risti paigaldustahuga A (vt joonis 15) ja selle seismiline mass tuleb positsioneerida 1 mm raadiusega ja 20 mm pikkusega silindrilise tolerantsala sisse. Tolerantsala keskjoon peab jooksma paigaldustahuga risti ja selle keskpunkt kattuma löökkatsekeha kera keskmega.

5.4.2.   Ülejäänud kiirendusmõõturitel peavad nende tundlikud teljed olema üksteisega risti ja paralleelsed paigaldustahuga A ning nende seismiline mass peab olema positsioneeritud 10 mm raadiusega kerakujulise tolerantsala sisse. Tolerantsala kese peab kattuma peamudeli löökkatsekeha kera keskmega.