22.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 51/14

(1)

Asutamislepingu artiklis 104 on sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus tagamaks, et liikmesriigid väldivad ülemäärase riigi eelarve puudujäägi tekkimist või korrigeerivad tekkinud puudujäägi.

(2)

Kooskõlas teatavaid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga seonduvaid sätteid käsitleva protokolli punktiga 5 ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes asutamislepingu artikli 104 lõikes 1 sätestatud kohustust hoiduda valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist, välja arvatud juhul, kui riik ühineb majandus- ja rahaliidu kolmanda etapiga. Majandus- ja rahaliidu teises etapis nõutakse Ühendkuningriigilt asutamislepingu artikli 116 lõike 4 kohaselt, et riik püüaks vältida valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki.

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärk on usaldusväärne finantshaldus kui vahend hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti.

(4)

Asutamislepingu artiklis 104 sätestatud ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi kiirendamise ja selgitamise kohta) (1) selgitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist, näeb ette ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmise. Asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis nähakse ette edasised sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 3605/93 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused eespool nimetatud protokolli sätete kohaldamiseks.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 nõutakse, et komisjon esitaks nõukogule arvamuse, kui komisjoni leiab, et liikmesriigis juba on või võib tekkida eelarvepuudujääk. Võttes arvesse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast ettekannet, asutamislepingu artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, komisjoni talituste prognoose sügiseks 2005 ja Ühendkuningriigi 2005. aasta detsembris esitatud eelarve ettevalmistusaruannet (Pre-Budget Report), on komisjon jõudnud järeldusele, et Ühendkuningriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Komisjon on seetõttu 11. jaanuaril 2006 saatnud nõukogule sellekohase arvamuse Ühendkuningriigi kohta.

(6)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peab nõukogu kaaluma kõiki asjassepuutuva liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Ühendkuningriigi puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmiste järeldusteni.

(7)

Alates 1998. aasta maist, mil tunnistati kehtetuks Ühendkuningriigi eelmine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, muutus Ühendkuningriigi valitsemissektori eelarvetasakaal 1990. aastate lõpu turvalisest ülejäägist eelarveaastal 2003/2004 eelarvepuudujäägiks, mis moodustas 3,2 % SKTst. (3) See areng oli samaväärne struktuurilise eelarvetasakaalu muutusega umbes nelja protsendipunkti võrra SKTst perioodil 1999/2000 kuni 2003/2004. Nende aastate jooksul suurenes üldine valitsemissektori kulude suhe SKTsse vähem kui 40 %lt umbes 43 %le. Sama perioodi jooksul suurenes valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse 1,2 %lt 1,6 %le SKTst; valitsemissektori koguvõla suhtarv langes eelarveaastal 2002/2003 37,6 %ni STKst, kuid on hiljem jätkuvalt tõusnud. Samal ajal toimusid muutused intressimäärades, mis viisid kõnealusel perioodil intressimaksete langemiseni 2,9 %lt 2,0 %le SKTst.

(8)

Eelarveaastal 2004/2005 oli valitsemissektori eelarvepuudujääk vastavalt Ühendkuningriigi augustis 2005 esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmetele jätkuvalt 3,2 % SKTst ning ületas taas asutamislepingu kontrollväärtuse (3 % SKTst), kuigi oli sellele lähedane. 3 % kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk ei olnud erandlik. Eelarvepuudujääk ei olnud Ühendkuningriigi ametivõimude kontrolli alt väljas oleva ebatavalise sündmuse tulemus ega olnud põhjustatud tõsisest majanduslangusest. 2004. aasta 3,2 % majanduskasv hinnatakse potentsiaalset kasvu ületavaks. Sama kehtis ka eelarveaasta 2004/2005 kasvu kohta. 2004. aasta tootmismahu tühikut hinnatakse positiivseks, mis tähendab, et eelarvepuudujääk oli üldiselt struktuurne. Seetõttu ei saa eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse ületamist pidada tõsise majanduslanguse tulemuseks. Komisjoni talituste 2005. aasta sügise prognooside põhjal ei peeta kontrollväärtuse (3 % SKTst) ületamist samuti ajutiseks. Võrreldes 2004. aastaga suurenes 2005. aastal valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse, ulatudes 1,8 %ni SKTst, ning Ühendkuningriigi eelarve ettevalmistusaruanne ulatub eelarveaastal 2006/2007 eeldatavalt 2,2 %ni ja eelarveaastal 2007/2008 2,3 %ni SKTst. Eeldades, et Ühendkuningriigi eelarvepoliitika liigub väljakuulutatud suunas, hinnatakse kõnealustes prognoosides, et eelarvepuudujääk suureneb eelarveaastal 2005/2006 3,5 %ni SKTst ja püsib eelarveaastal 2006/2007 suuremana kui 3 % SKTst. Nende ennustuste põhjal ei saa kontrollväärtuse ületamist pidada asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses ei erandlikuks ega ka ajutiseks, kuigi eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane. Pärast komisjoni talituste sügise prognooside avaldamist teatas Ühendkuningriik 5. detsembril 2005 parlamendile esitatud eelarve ettevalmistusaruandes strateegilistest otsustest. Netonäitajaid silmas pidades toob Ühendkuningriigi ametivõimude meetmete kulu, võrreldes väljakuulutatud poliitika lähtejoonega (millega arvestatakse komisjoni talituste sügise prognoosides), endaga kaasa eelarvepoliitika lõdvendamise 0,1 protsendipunkti võrra SKTst käesoleval eelarveaastal ja karmistamise 0,1 protsendipunkti võrra SKTst eelarveaastal 2006/2007. Võrreldes stsenaariumiga, mille puhul strateegiat ei muudetaks, näeb eelarve ettevalmistusaruanne eelarveaastal 2007/2008 ette karmistamise 0,2 protsendipunkti võrra SKTst, ja seda eeldatavasti alaliselt. Kõnealuses eelarve ettevalmistusaruandes eeldavad Ühendkuningriigi ametivõimud, et eelarvepuudujääk jääb eelarveaastal 2006/2007 alla 3 % ning langeb eelarveaastal 2007/2008 2,4 %ni. Arvestades kõnealuseid meetmeid, mis kõik on struktuurilise iseloomuga, hinnatakse siiski, et eelarveaastal 2006/2007 ületab eelarvepuudujääk jätkuvalt 3 % SKTst (3,1 % SKTst) ega ole seetõttu ajutine. See näitab, et asutamislepingu nõue eelarvepuudujäägi kriteeriumide osas ei ole täidetud.

(9)

Vastukaaluks on valitsussektori võla suhe jätkuvalt tunduvalt allpool 60 %list kontrollväärtust (augusti ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete kohaselt oli eelarveaasta 2004/2005 võla suhe SKTsse 40,8 %), kuigi arvestades reaalseid ja ennustatavaid esmaseid puudujääke, on võla suhe suurenemas. Komisjoni sügise prognooside kohaselt on võla suhe eelarveaastal 2007/2008 eeldatavasti ligikaudu 44,5 % SKTst. See näitab, et asutamislepingu nõue eelarvepuudujäägi kriteeriumide osas on märkimisväärses ulatuses täidetud.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu artikli 104 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjassepuutuvaid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui täielikult on täidetud topelttingimus, mille kohaselt eelarvepuudujääk on kontrollväärtusele ligilähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine. Ühendkuningriigi puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seetõttu ei arvestata käesolevas otsuses muude asjakohaste teguritega,