26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/54

(1)

1999. aasta augustis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) muu hulgas Indiast pärit terastrosside (“vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Komisjon kiitis otsusega 1999/572/EÜ (3) heaks ühe India äriühingu, s.o Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd hinnakohustuse. See äriühing on vahepeal muutnud oma nime ja on praegu tuntud kui Usha Martin Ltd (“UML”). Nimemuutus ei mõjutanud mingil viisil äriühingu tegevust.

(3)

Selle tulemusel vabastati lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust sellise asjaomase Indiast pärit toote import ühendusse, mille on tootnud UML või mõni sidusettevõte üle maailma ning mille tüüp on kohustusega hõlmatud (“kohustusega hõlmatud toode”).

(4)

Selles suhtes tuleb märkida, et teatavaid UMLi poolt praegu toodetavaid terastrossitüüpe ei eksporditud ühendusse uurimisperioodi jooksul, mille tulemusi arvestades kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed, ning seetõttu ei kuulu need kohustusega kaasneva vabastuse kohaldamisalasse. Vastavalt sellele maksustati sellised terastrossid dumpinguvastase tollimaksuga alates nende sisenemisest vabasse ringlusesse ühenduses.

(5)

Pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetlust, mis vastab algmääruse artikli 11 lõikele 2, otsustas nõukogu 2005. aasta novembri määrusega (EÜ) nr 121/2006, (4) et tuleb säilitada dumpinguvastased meetmed muu hulgas Indiast pärit toodete impordi suhtes.

(6)

UMLi pakutud kohustuse kohaselt peab UML (ja selle sidusettevõtted üle maailma) muu hulgas eksportima kohustusega hõlmatud toote esimesele sõltumatule kliendile ühenduses kas kohustuses kindlaksmääratud minimaalse või sellest kõrgema impordihinnaga. Selline hinnatase kõrvaldab dumpingu kahjuliku mõju. Edasimüügi korral sidusimportijate poolt esimesele sõltumatule kliendile ühenduses peavad kohustusega hõlmatud toote edasimüügihinnad pärast müügiks, üld- ja halduskuludeks ning mõistlikuks kasumiks vajalike kohanduste tegemist samuti olema tasemel, mis kõrvaldab dumpingu kahjuliku mõju.

(7)

Kohustuse tingimuste kohaselt peab UML saatma komisjonile kvartaliaruannete vormis korrapäraselt üksikasjalikku teavet Indiast pärit toote müügi kohta (või edasimüügi kohta, millega tegeleb mõni ühenduse partner). Sellised aruanded peavad sisaldama teavet kohustusega hõlmatud toodete kohta, mis on dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud, ning nende terastrossitüüpide kohta, mis ei ole kohustusega hõlmatud ja mis tuleb seetõttu dumpinguvastase tollimaksuga maksustada.

(8)

Kui ei ole teisiti osutatud, siis komisjon eeldab, et UMLi müügiaruanded (ja ühenduses asuva sidusettevõtte edasimüügiaruanded) on kõigis üksikasjades täielikud ja õiged.

(9)

UML tunnustas ka, et koos hinnakohustusega pakutud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust kehtib ainult siis, kui ühenduse tolliteenistustele esitatakse hinnakohustust kinnitav arve. Lisaks sellele võttis äriühing endale kohustuse mitte väljastada selliseid arveid tootetüüpide kohta, mis ei ole kohustusega hõlmatud ja mis tuleb seetõttu dumpinguvastase tollimaksuga maksustada.

(10)

Samuti on kohustuse tingimuseks, et selle sätted kehtivad kõigi UMLi sidusettevõtete suhtes üle maailma.

(11)

UML nõustus kohustuse täitmise tagamise eesmärgil esitama kogu komisjoni poolt vajalikuks peetava teabe ning võimaldama kontrollkäike oma ja sidusettevõtete valdustesse, et kinnitada mainitud kvartaliaruannetes esitatud andmete täpsust ja õigsust.

(12)

Sellega seoses tehti kontrollkäigud UMLi valdustesse Indias ning UMLi sidusettevõtte valdustesse Dubais, s.o ettevõttesse Brunton Wolf Wire Ropes FZE (“BWWR”).

(13)

Äriühingu raamatupidamise kontrollimine näitas, et kohustusega hõlmamata asjaomase toote märkimisväärsed kogused ei olnud kajastatud komisjonile esitatud kvartali müügiaruannetes. Lisaks sellele müüs UML kõnealuseid kaupu oma sidusimportijatele Ühendkuningriigis ja Taanis ning märkis need kinnitusarvetele.

(14)

Kõnealuse müügi puudumist müügiaruannetest ning selle ebakorrektset kajastamist kinnitusarvetel peetakse kohustuse rikkumiseks.

(15)

Esiteks tuleb märkida, et BWWRi toodetud valmisterastross läbib eelnevalt kaks peamist tootmisetappi, nimelt (i) esiteks põimitakse teatav arv terastraate keerutatud traadiks ning (ii) teatav arv terastraatidest moodustatud keerutatud traate põimitakse kokku valmisterastrossiks.

(16)

BWWRi valduste kontrollimisel leiti, et UML müüs BWWRile olulises koguses India päritolu keerutatud traati ning BWWR töötles seda keerutatud traati ümber terastrossiks, seejärel müüdi osa sellest ühendusse ning eksporditi Araabia Ühendemiraatidest pärit kaubana.

(17)

Seda ümbertöötlemist arvestades peeti vajalikuks kontrollida BWWRi poolt ühendusele müüdud terastrossi päritolu. Seetõttu viidati nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (5) (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklile 22, millega nähakse ette, et mittesooduspäritolu reegleid kohaldatakse muude kui tariifsete meetmete suhtes, mis on kehtestatud konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega, näiteks dumpinguvastaste meetmete suhtes.

(18)

Normid enam kui ühes riigis toodetavate toodete mittesooduspäritolu kindlaksmääramise kohta on sätestatud ühenduse tolliseadustiku artiklites 24 ja 25 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (6) (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklites 35 ja 39. Ühenduse tolliseadustiku artiklis 24 osutatud viimase olulise töötluse osas leitakse terastrosside puhul, et see toode läbib viimase olulise töötlemise siis, kui see on klassifitseeritud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi neljanumbrilisse tariifirubriiki (“neljanumbriline rubriik”), mis erineb tootmisel kasutatavate materjalide klassifitseerimise neljanumbrilistest rubriikidest.

(19)

Kooskõlas eespool tooduga ei anna neljanumbrilisse rubriiki 73.12 kuuluva India keerutatud traadi ümbertöötlemine samuti neljanumbrilisse rubriiki 73.12 kuuluvaks terastrossiks, lõpptootele (antud juhul terastrossile) Araabia Ühendemiraatide päritolu, vaid see jääb India päritolu tooteks.

(20)

Järelikult leitakse, et BWWRi müüdud terastross, mis on valmistatud India päritolu keerutatud traadist, on pärit Indiast ning seetõttu tuleks selle puhul kohaldada Indiast pärit impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. Niisiis rakendatakse nende toodete suhtes alates nende sisenemisest vabasse ringlusesse ühenduses kas kohustuse tingimusi või dumpinguvastaseid tollimakse, kui tooted ei kuulu mõne kohustusega hõlmatud tooteliigi alla.

(21)

Lisaks avastati, et komisjoni ei teavitatud UMLi või selle sidusettevõtete kohustuse kohta käivates kvartali müügiaruannetes kõnealustest arvatavasti Indiast pärit terastrossidest, mida BWWR müüs ühendusele, ja neid ei deklareeritud vabasse ringlusesse importimisel Indiast pärit kaubana. Sellest järeldub, et hinnakohustust kinnitava arve puudumisel tuli maksustada Dubaist pärit asjaomase toote import ühendusse, kui toode on arvatavasti pärit Indiast, dumpinguvastase tollimaksuga alates selle sisenemisest ühenduse vabasse ringlusesse.

(22)

Pealegi leiti, et Dubais toodetud, Indiast pärit terastrossid müüdi ühenduse turul alla selliste terastrosside jaoks UMLi kohustuses sätestatud minimaalse impordihinna.

(23)

Silmas pidades kõiki eespool nimetatud uurimistulemusi, teavitati UMLi olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti tühistada hinnakohustusele antud komisjoni heakskiit ning kehtestada selle asemel lõplik dumpinguvastane tollimaks. Anti võimalus esitada teatava aja jooksul nii kirjalikke kui ka suulisi märkusi. UML esitas selles asjas nii suulisi kui ka kirjalikke seisukohti.

(24)

UMLi eksporditud ja kohustuse kohta käivates kvartali müügiaruannetes esitamata asjaomase toote kohta teatati, et kuigi kõnealune kaup oli märgitud hinnakohustust kinnitavatele arvetele, imporditi see ühendusse vastavalt seestöötlemise tolliprotseduurile ning seejärel kaup kas sisenes pärast dumpinguvastase tollimaksu tasumist vabasse ringlusesse ühenduses või veeti ühendusest taas välja. Seetõttu väideti, et toodete puudumine kohustuse müügiaruannetest oli lihtsalt kirjaviga, sellega ei ole tekitatud mingisugust kahju ning olulist rikkumist ei toimunud.

(25)

UML väitis selle argumendi toetuseks, et kohustuse põhieesmärk on tagada müük sellisel tasemel, mis ei tekita kahju. Selles suhtes mainiti, et kuna müük vastas täielikult nendele tingimustele, oli müügiaruannete täpsus teisejärguline. Samamoodi väitis UML, et kohustuse põhiolemusest peeti kinni, kui kohustusega hõlmamata, kuid hinnakohustust kinnitavatel arvetel esinevate toodete dumpinguvastane tollimaks oli täielikult tasutud või need veeti ühendusest taas välja. Seetõttu ei toimunud UMLi arvates UMLi või selle ühenduse sidusettevõtete tegevuse tõttu muutust ühenduse turu seisundis.

(26)

Vastuseks nendele argumentidele nõustus komisjon, et hinnakohustuse eesmärk on kõrvaldada dumpingu kahjulik mõju. Komisjon ei pea siiski täpsete müügiaruannete esitamise kohustust või hinnakohustust kinnitavatele arvetele kohustusega hõlmamata toodete lisamist teisejärguliseks või vähem tähtsaks kui kohustuse mõnda muud sätet. Komisjon saab ainult siis tõhusalt kohustuse järele valvata ning teha kindlaks, kas kohustusest peetakse kinni ja dumpingu kahjulik mõju kõrvaldatakse, kui teab kõiki üksikasju toote müügi kohta ühendusse. Puudulikud või ebatäpsed müügiaruanded tekitavad kahtlusi, kas äriühing täidab kohustust tervikuna. Seetõttu tuleb aruandmise vormilise külje vastavust pidada äriühingu esmakohustuse osaks, niivõrd kui vormilise külje eesmärk ei ole mitte ainult haldusmenetluste lihtsustamine, vaid see on vajalik ka kohustuste terviksüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks.

(27)

Seetõttu leitakse vastusena küsimusele, kas ühenduse turu seisund säilitati (ning sellest tulenevalt, kas ühenduse tööstusele on tekitatud kahju), et aruandekohustuse rikkumine asetas ohtu selle kohustustesüsteemi tõhususe, mis on loodud ühenduse terastrossitootjate kaitsmiseks kahjuliku dumpingu eest. Täielike ja usaldusväärsete aruannete puudumine tekitab samuti kahtluse kohustuse oluliste tingimuste täitmise suhtes ning seetõttu takistab see komisjonil kindlaks teha, kas äriühing on kõiki kohustusi täitnud. Seetõttu peab komisjon käsitlema selliseid rikkumisi ühenduse tootjaid kahjustavana.

(28)

Lisaks peavad UML ja selle sidusettevõtted üle maailma kohustuse kohaselt täitma selle kohustuse kõiki eri sätteid ning võtma tarvitusele tõhusad meetmed, et tagada kohustuse sätete järgimine. Käesoleval juhul ei toimunud sisekontrolli ega menetlusi, mis on vajalikud UMLi kohustuste täies ulatuses täitmiseks vastavalt kohustuse tingimustele.

(29)

Seetõttu ei muuda äriühingu esitatud argumendid aruandmise vormilise külje kohta komisjoni arvamust, et on kohustust on rikutud.

(30)

Lisaks väideti, et Indiast pärit toodete kehtiva hinnakohustussüsteemi raames ühenduse institutsioonide poolt võetavate meetmete ja nende kavandatud eesmärkide vahel peab olema mõistlik suhe (s.o proportsionaalsus).

(31)

Proportsionaalsuse osas tuleb esiteks juhtida tähelepanu sellele, et algmääruse artikli 8 lõike 7 kohaselt peetakse asjakohase teabe esitamise kohustuse rikkumist (nt mis tahes aruandlusnõuete täitmata jätmist) kohustuse rikkumiseks. Lisaks kehtestatakse kohustuse rikkumise puhul lõplik tollimaks vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9. Leitakse, et nimetatud artiklid rõhutavad aruandekohustuse iseseisvat tähtsust. Seda rõhutab veelgi kohustuse selge ja täpne sõnastus, milles on ette nähtud kõik aruandekohustused.

(32)

Seisukohta kinnitavad ka esimese astme kohtu lahendid, milles on otsustatud, et kohustuse mis tahes rikkumisest piisab kohustuse heakskiidu tühistamise põhjenduseks. (7)

(33)

Seetõttu ei muuda UMLi poolt proportsionaalsuse kohta esitatud argumendid komisjoni arvamust, et on kohustust on rikutud.

(34)

UML väitis samuti, et kuna eksportiv tootja asub Indias, mis on WTO määratluse kohaselt arengumaa, tuleb WTO dumpinguvastase lepingu artikli 15 kohaselt pöörata sellele “erilist tähelepanu” ning seetõttu ei tohiks komisjon tühistada kohustuse heakskiitmist, sest tegemist oli “esimese ebaolulise täitmata jätmisega”.

(35)

Seoses küsimusega, kas UMLi asumine arengumaal on aluseks kohustuse heakskiitmise tühistamata jätmisele, peab märkima, et UML on rahvusvahelise kontserni emaettevõte ning asjaomase toote üks suuremaid tootjaid maailmas. Arvestades UMLi kontserni juhtkonna ja struktuuriüksuste silmanähtavat asjatundlikkust, mida komisjon pani tähele kontrollkäikude ajal, ei saa nõustuda, et aruandekohustuse täitmine on sellele äriühingule raske. Lisaks peab äriühing kohustust pakkudes tagama, et on võimeline täitma kohustusest tulenevaid nõudeid. Seetõttu ei nõustuta äriühingu argumentidega selles punktis.

(36)

UML väitis Indiast pärit keerutatud traadist valmistatud ja seejärel Dubaist ühendusse eksporditud terastrosside päritolu küsimuses, et viimases töötlemisjärgus (s.o keerutatud traadi kokkupõimimisel terastrossiks) ei säilitanud toode India päritolu, vaid selline lõpptöötlus muutis toote Araabia Ühendemiraatidest pärit tooteks.

(37)

UML väitis, et komisjon eksis, toetudes neljanumbrilise rubriigi muutusele kui ainsale tegurile mittesooduspäritolu kindlaksmääramisel. Lisaks väitis UML, et vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklitele 24 ja 25 võetakse muutust neljanumbrilises rubriigis arvesse ainult kui üht tegurit ning see ei ole tingimata otsustav, sest kohapealne väärtuse lisandumine imporditud sisenditele on samuti märkimisväärne. Sellega seoses väideti, et Dubais lisandus väärtust rohkem kui 25 %. Lisaks väitis UML, et toodete päritolu kindlaksmääramine neljanumbrilises rubriigis toimunud (või toimumata jäänud) muutuste järgi on ühenduse seisukoht käimasolevatel läbirääkimistel WTO päritolureeglite üle ning “…ei ole kehtiv ühenduse õigus”.

(38)

Samuti väitis UML, et ta ei olnud teadlik mittesooduspäritolu reeglitest ning kui 2003. aastal asutati Dubai tehas, eeldas kontserni Dubai ja India juhtkond, et Indiast pärit keerutatud traadist Dubais toodetud terastrossid omandavad Araabia Ühendemiraatide päritolu.

(39)

UMLi esitatud argumentide puhul Dubaist ühendusse eksporditud kõnealuste toodete päritolu kohta viitab komisjon esiteks sellele, et juhul kui kauba valmistamisse on kaasatud kaks või enam riiki, määratakse kauba päritolu mittesooduspäritoluga kauba puhul tõepoolest kindlaks viimase olulise töötluse põhimõtte kohaselt. Siiski rakendatakse viimase olulise töötluse kriteeriumi üldiselt ühel järgmisest kolmest viisist, nimelt (i) kehtestades reegli, mille kohaselt muudetakse kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi tollitariifistiku rubriigi või alarubriigi numbrit, või (ii) kehtestades nimekirja tootmis- või töötlemistoimingutest, mis annavad või ei anna kaubale selle riigi päritolu, kus need toimingud tehti, või (iii) kehtestades lisandväärtuse reegli.

(40)

Käesoleval juhul kuuluvad terastrossid nende toodete hulka, mille suhtes kehtib tollitariifistiku rubriigi- või alamrubriiginumbrite muutmise reegel. Seepärast ei muuda Dubais toimunud ümbertöötlemine toote India päritolu mittesooduspäritoluks, sest keerutatud traadil ja terastrossidel on sama neljanumbriline rubriiginumber.

(41)

Kuigi ei olnud vajadust käsitleda imporditud sisendite väärtuse lisandumist Dubais, uuriti lisaks sellele hea halduse põhimõtte kohaselt andmeid, mida UML esitas selle väite toetuseks, et Dubais lisandunud väärtus oli oluline. Uuring näitas, et tegelik lisandväärtus oli Dubais igal juhul väiksem kui äriühingu väidetud 25 %, väljendatuna protsendimäärana terastrosside tehasehinnast.

(42)

Seoses UMLi väitega, mille kohaselt neljanumbrilise rubriigiga seotud reegel on komisjoni seisukoht läbirääkimistel WTO päritolureeglite üle ega ole kehtiv ühenduse õigus, tuleb märkida, et neljanumbrilise rubriigi reegel on väljakujunenud praktika ühenduse tolliseadustiku artikli 24 kohaldamisel. Reeglit kohaldavad sellisel kujul ühenduse institutsioonid ja liikmesriikide pädevad tolliasutused uuritava toote tootesarja mittesooduspäritolu kindlaksmääramisel.

(43)

Seoses väitega, et äriühing ei olnud teadlik mittesooduspäritolu reeglitest, kordab komisjon esiteks, et UML on rahvusvahelise äritegevusega tegelev emaettevõte, millega seotud tootmiskohad, turustajad ja müügiosakonnad asuvad üle kogu maailma. Teades, kuidas liiguvad toormaterjal, valmis- ja pooltooted kontserni ettevõtete vahel, on ebatõenäoline, et äriühing ei olnud teadlik ühe oma tegevuskoha põhitoodete mittesooduspäritolu reeglitest või nende toodete päritolust. Lisaks tuleb märkida, et äriühingud peavad igal juhul tundma kohaldatavat õigustikku ja eeskirju ega saa tugineda teadmatusele kehtivate eeskirjade rikkumise õigustusena.

(44)

Eelnevat silmas pidades leiab komisjon, et kõnealune Dubaist eksporditud kaup oli India päritoluga ning seetõttu tuleb selle suhtes kohaldada Indiast pärit terastrosside importi käsitlevaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(45)

Seetõttu komisjon ei nõustunud äriühingu esitatud argumentidega kõnealuse kauba päritolu kohta ega muutnud oma arvamust, et kohustust rikuti.

(46)

Eespool nimetatud asjaolusid silmas pidades leitakse, et äriühingu Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd, praegu tuntud kui Usha Martin Ltd, poolt pakutud kohustuse heakskiit tuleb tühistada. Vastavalt tuleb muuta otsuse 1999/572/EÜ artiklit 1 Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd kohustuse heakskiitmise kohta,