NÕUKOGU OTSUS,

12. detsember 2005,

millega võetakse vastu pikaajalist või rasket haigust põdeva või puudega elusoleva abikaasa pensioni täiendava rahalise toetuse maksmise korra kehtestamist käsitlev eeskiri

(2006/6/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, mis on vastu võetud määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti personalieeskirjade artiklit 76a,

võttes arvesse personalieeskirjade komitee arvamust,

ning arvestades, et Euroopa ühenduste institutsioonidel tuleb ühisel kokkuleppel kehtestada pikaajalist või rasket haigust põdeva või puudega elusoleva abikaasa pensioni täiendava rahalise toetuse maksmise tingimused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA EESKIRJA:

Artikkel 1

Personalieeskirjades sätestatud sotsiaalmeetmete raames võib institutsioon maksta pikaajalise või raske haiguse või puude kestuse vältel pikaajalist või rasket haigust põdeva või puudega elusoleva abikaasa pensioni täiendavat toetust õigustatud isiku sotsiaalset olukorda ja tervislikku seisundit käsitleva uurimise alusel.

Artikkel 2

Otsuse maksta toetust vastavalt personalieeskirjade artiklile 76a teeb komisjoni ametisse nimetav asutus või ametiisik.

Personalieeskirjade artikli 76a rakendamiseks ettenähtud assigneeringute haldamise eest vastutab komisjon.

Artikkel 3

Õigustatud elusolev abikaasa või tema seadusjärgne esindaja (edaspidi nimetatud “taotleja”) esitab taotluse õigustatud elusoleva abikaasa pensioniõiguste kindlaksmääramise eest vastutava institutsiooni sotsiaaltalitusele. Taotlusega koos tuleb esitada üksikasjalik haiguslugu ning vajaduse korral elusoleva abikaasa raviarsti väljastatud tõendavad dokumendid, milles märgitakse pikaajaline või raske haigus või puue ning pakutakse välja meetmeid puude või pikaajalise või raske haiguse tagajärgede leevendamiseks.

Artikkel 4

Komisjoni ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb otsuse arsti arvamuse ning asjaomase isiku sotsiaalse olukorra hinnangu põhjal, võttes arvesse artiklis 1 esitatud eesmärke.

Artikkel 5

Artiklis 3 osutatud vastutava institutsiooni arst annab raviarsti arvamuse põhjal hinnangu haiguse või puude esinemise, raskuse ning oletatava kestuse kohta. Samuti pakub ta välja meetmeid haiguse või puude tagajärgede leevendamiseks. Kui institutsiooni arsti hinnang on negatiivne, esitatakse toimik hindamiseks komisjonile, millesse kuuluvad institutsiooni arst, taotleja raviarst ning nende kahe arsti kokkuleppel nimetatud kolmas arst.

Artikkel 6

Taotleja sotsiaalsele olukorrale annab hinnangu artiklis 3 osutatud vastutava institutsiooni sotsiaalametnik. Sotsiaalsele olukorrale hinnangu andmisel arvestatakse arsti arvamust ning hinnangus sisaldub taotleja sotsiaalse olukorra, haiguse või puudega seotud tegelike vajaduste, sealhulgas taotleja majandusliku olukorra, tulude ja kulude analüüs. Arsti arvamuse ja koostatud analüüsi alusel teeb sotsiaalametnik vastavalt artiklile 10 ettepaneku eraldatava rahalise toetuse suuruse ja kestuse kohta ning vajaduse kohta vaadata uuesti läbi asjaomase isiku sotsiaalne olukord ja tervislik seisund. Kui taotleja ja sotsiaalametniku arvamused sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsi kohta lahknevad, esitatakse toimik hindamiseks komisjoni algatusel kokku kutsutud ühiskomiteele.

Artikkel 7

Komisjoni ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb otsuse artiklite 5 ja 6 kohaselt esitatud hinnangute põhjal kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Kui rahalist toetust otsustatakse anda, hakkab see kehtima taotluse esitamisele järgneva kuu esimesest päevast ja toetus määratakse maksimaalselt 12 kuuks.

Artikkel 8

Kui rahalise toetuse andmise tähtaeg on vastavalt ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusele möödunud, ent isikul on ikka veel puue või raske või pikaajaline haigus, võib nimetatud tähtaega pikendada. Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab rahalise toetuse andmise tähtaja pikendamise üle vajaduse korral arsti uue arvamuse ning vastavalt artiklitele 5 ja 6 asjaomase isiku sotsiaalsele olukorrale antud hinnangu alusel. Kui rahalise toetuse andmise tähtaega otsustatakse pikendada, hakkab toetus kehtima eelmise otsuse kohaldamise viimasele kuule järgneva kuu esimesest päevast.

Artikkel 9

Taotleja peab esitama andmed oma majandusliku olukorra kohta (nimelt varad, kinnisvara ja väärtpaberid) ning vandega kinnitatud ja viimase tuludeklaratsiooni andmetel põhineva deklaratsiooni oma tulude kohta (institutsiooni makstav pension, mis tahes muud teistest allikatest saadavad pensionid, puude või raske või pikaajalise haigusega seotud toetused ning kõik muud tulud teistest allikatest).

Artikkel 10

Kui elusoleva abikaasa rasket või pikaajalist haigust või puuet tunnistatakse, makstakse talle artiklite 4, 5, 6 ja 7 alusel rahalist toetust järgmiselt:

Artikkel 11

Kui raske või pikaajalise haiguse või puude kestus ületab arsti hinnangul ühte kuud, maksab institutsioon toetust igakuiselt; muul juhul makstakse ühekordset toetust.

Artikkel 12

Taotleja teavitab artiklis 3 osutatud vastutava institutsiooni sotsiaaltalitust viivitamata mis tahes muutusest oma olukorras.

Artikkel 13

Komisjon esitab üksikasjaliku aruande käesoleva eeskirja kohaldamise, sealhulgas rahalise toetuse iga-aastase keskmise suuruse ja kogu finantsmõju kohta kolm aastat pärast eeskirja jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant.

Artikkel 14

Käesolev eeskiri jõustub sellele kuule järgneva kuu esimesel päeval, mil Euroopa Ühenduste Kohtu president kinnitab personalieeskirjade artiklis 76a ettenähtud institutsioonide ühise kokkuleppe.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse alates 1. maist 2004.

(1)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 31/2005 (ELT L 8, 12.1.2005, lk 1).