5.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 82/52

(1)

Nõukogu vaatas 14. märtsil 2006 läbi Ühendkuningriigi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2005/06–2010/11.

(2)

Viimase kümne aasta jooksul on Ühendkuningriigi makromajanduslikud tulemused olnud muljetavaldavad eelkõige suurenenud stabiilsuse, majanduskasvu, madala inflatsiooni ja tööturu näitajate poolest. Ajavahemikul 1996–2000 oli reaalne SKT kasv 3,25 % aastas ja ajavahemikul 2001–2005 oli vastav näitaja 2,25 %. Kuid pärast fiskaalse tasakaalustamise perioodi ajavahemikul 1996–2001, mille jooksul parandati ligikaudu 5 % suurune valitsemissektori eelarvepuudujääk SKTst ja saavutati märkimisväärne eelarve ülejääk, on Ühendkuningriik viinud ellu riiklike kulutuste (sealhulgas riigi investeeringud) kavandatud suure kasvu, mille tulemusena ületas valitsemissektori eelarvepuudujääk 2004. aastal 3 % SKTst. Koguvõlg vähenes 1996. aasta enam kui 50 % tasemelt SKTst alla 38 % taseme SKTst 2002. aastal, kuid seejärel on see jälle aeglaselt kasvanud.

(3)

Oma 8. märtsi 2005. aasta arvamuses eelmise ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta kutsus nõukogu Ühendkuningriiki üles tagama puudujäägi viimist alla 3 % SKTst ja parandama tsükliliselt korrigeeritud puudujääki kuni tasakaalulähedase eelarveseisundi või eelarveülejäägi saavutamiseni keskmise pikkusega perioodi jooksul. Võttes arvesse 2005. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammis esitatud teavet, otsustas nõukogu 24. jaanuaril 2006, et Ühendkuningriigi eelarvepuudujääk on ülemäärane. Kooskõlas nõukogu poolt vastavalt artikli 104 lõikele 7 samal kuupäeval tehtud soovitusega tuleb ülemäärane eelarvepuudujääk parandada 2006/2007. majandusaastal (2). Pärast soovituses ette nähtud kuue kuu möödumist peab komisjon hindama Ühendkuningriigi ametiasutuste edusamme ülemäärase eelarvepuudujäägi parandamisel.

(4)

2005/06. aasta eelarve täitmise kohta prognoosisid komisjoni talitused 2005. aasta sügisel, et võrreldes eelmise ajakohastatud lähenemisprogrammi eesmärgiga 2,8 % SKTst jääb valitsemissektori eelarvepuudujääk 3,4 % juurde SKTst. Eeldatust suurema puudujäägi põhjuseks on eelkõige loodetust väiksem SKT kasv, mis praegu on hinnanguliselt 1,75 % võrreldes eelmises ajakohastatud programmis eesmärgiks seatud 3 % ga ning lisaks avaldab mõju 2004/2005. aasta maksutulude alalaekumine ning vähemal määral ka leebem finantspoliitika.

(5)

Programm järgib üldiselt kuid erineb teatavates olulistes küsimustes uues tegevusjuhendis sätestatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide näidisstruktuurist ja andmete esitamise nõuetest (3).

(6)

Eelarveprognooside aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis nähakse ette, et SKT reaalkasv tõuseb 1,75 % lt 2005/2006. aastal 3 % le 2007/2008. aastal, seejärel langeb see 2,75 % le 2008/2009. aastal ning jääb edaspidi pidama 2,25 % juures. Praegu kättesaadava teabe põhjal tundub, et käesolev stsenaarium rajaneb usutavatel kasvuprognoosidel, kuid on programmiperioodi lõpu osas natuke ettevaatlik. Programmi inflatsiooniprognoos on realistlik.

(7)

Ajakohastatud programmis nähakse ette, et 2005/2006. aasta puudujääki vähendatakse praeguselt enam kui 3 % tasemelt SKTst alla 3 % kontrollväärtuse 2006/2007. aastal. 2010/11. aastaks peaks puudujääk vähenema 1,5 % tasemele SKTst. Kui hinnanguline valitsemissektori eelarvepuudujääk 2005/2006. aastal on veel 1,0 % SKTst, siis tasakaal loodetakse saavutada 2008/2009. aastaks ning saavutada ülejääk 0,5 % SKTst 2010/2011. aastaks. Nominaalse tasakaalu paranemine on tingitud eelkõige tulude paremast laekumisest, mis on omakorda tingitud majanduse prognoositud tsüklilisest paranemisest ning osaliselt ka maksude ja SKT suhte suurenemisest. Ajakohastatud programmis nähakse 2006/2007. ja 2007/2008. aastal ette väikesed ja leebed eelarvepiirangud, mis peaksid eelduste kohaselt olema püsivad. Prognooside kohaselt kasvavad kulutused kuni 2007/2008. aastani, ajendatuna eelkõige riiklike kulutuste ja investeeringute kasvust. Avaliku sektori netoinvesteeringud (sealhulgas erasektorile antavad kapitalitoetused) suurenevad 1,6 % lt SKTst 2004/2005. aastal 2,25 % le SKTst 2006/2007. aastal ning seejärel püsivad SKT suhtes muutumatuna. Pärast 2007/2008. aastat eeldatakse kulutuste kasvu olulist aeglustumist. Seega prognoositakse, et 2008/2009. aastaks kasutatakse puudujääki täies ulatuses riigi investeeringute finantseerimiseks. Võrreldes 2004. aasta ajakohastatud programmiga on 2005/2006. ja 2006/2007. aasta puudujäägi prognoose suurendatud kooskõlas majandusarengutega, kuigi keskmises perspektiivis lähenevad need eelmises ajakohastatud programmis kavandatud suundumustele.

(8)

Kasutades ühiselt kokkulepitud metoodikat, nähakse programmis ette struktuuritasakaalu iga-aastane paranemine (eelkõige tsükliliselt kohandatud tasakaalu paranemine, arvestamata ühekordseid ja ajutisi meetmeid) üle 0,25 protsendipunkti SKTst, võttes arvutuste aluseks 2005/2006. aasta hinnangulise puudujäägi 3 % SKTst. Kõnealune kohandamine on kavandatud 2006/2007. aasta algusesse, kui parandatakse ülemäärast puudujääki ning kui negatiivne SKT lõhe on kõige suurem, kuid mis seejärel hakkab vähenema koos SKT lõhe vähenemisega. Programmis ei esitata valitsemissektori struktuurse tasakaalu keskmise pikkusega perioodi eesmärke. Programmis viidatakse siseriikliku seadusandlusega kooskõlas olevatele riigi fiskaaleesmärkidele, mis tähendab puudujäägi tsüklilist korrigeerimist keskpikas perspektiivis ja on kooskõlas võla suhte SKTsse stabiliseerimisega madalal tasemel ja praeguse eelarve tasakaalus või ülejäägis hoidmisega kogu majandustsükli jooksul.

(9)

Eelarve tulemused võivad olla programmis kavandatust halvemad, eriti lühikeses perspektiivis. Kavandatav maksude ja SKT suhte paranemine ning eelkõige ettevõtte tulumaksu laekumise paranemine sisaldab ohte, kuivõrd selle aluseks on eeldus, et finantssektoris toimub positiivne areng, mis jätkub ka järgmisel aastal ning ei muutu hiljem negatiivseks. Pärast eeldatavat kulutuste kasvu kuni 2007/2008. aastani nähakse seejärel ajakohastatud programmis ette kulutuste vähenemine 2005/2006. aasta tasemele, mis võib osutuda problemaatiliseks. Võttes arvesse olemasolevaid poliitilisi kohustusi, tähendaks kulutuste ja SKT suhte vähendamine tunduvalt aeglasemat kulutuste kasvu, mis mõnes valdkonnas võib osutuda eriti märgatavaks. Riiklike kulutuste põhjalik ümberhindamine, mis toimub 2007. aasta kulutuste kõikehõlmavas aruandes, peaks aitama kindlaks teha need valdkonnad, kus kulutuste kasvu oleks võimalik vähendada. 2009/2010. ja 2010/2011. aastal saab neid negatiivseid ohte eelkõige tulude seisukohast osaliselt tasakaalustada sellega, et majanduskasvu prognoosid koostatakse ettevaatlikumad.

(10)

Võttes arvesse ülemäärase puudujäägi parandamist, prognoositakse enne nõukogu artikli 104 lõike 7 kohast soovitust koostatud programmis, et ülemäärane puudujääk väheneb alla kontrollväärtuse 2006/2007. aastal, samas kui komisjoni talituste samaaegsete prognooside kohaselt jääb puudujääk endiselt veidi suuremaks kui 3 % ka pärast omal äranägemisel võetavaid meetmeid, millest teatati 2005. aasta detsembris avaldatud eelarve ettevalmistusaruandes. Komisjon hindab ülemäärase puudujäägi parandamisel saavutatud edu pärast kuuekuulise tähtaja möödumist. Otsustades minimaalse varu (mis on arvutatud tsükliliselt kohandatud puudujäägi alusel, mis on väiksem kui 1,5 % SKTst) põhjal, puudub eelarvestrateegias piisav kindlusvaru (võib-olla ehk ainult välja arvatud programmiperioodi lõpus 2010/2011. aastal) kontrollväärtuse 3 % SKTst ületamise vastu (mille vältimine on Ühendkuningriigi kohustus) tavapäraste makromajanduslike kõikumiste korral. Prognoositud tasakaalu mõjutab eespool mainitud riikliku investeerimisprogrammi elluviimine. Pärast ülemäärase puudujäägi kavandatavat parandamist 2006/2007. aastal aeglustub struktuurne kohandamine ja väheneb SKT lõhe (kuigi see võib endiselt olla negatiivne) ning maksualane areng on jätkuvalt soodne. See viitab sellele, et kohandamiskava on võimalik tugevdada.

(11)

Kuigi valitsemissektori võla suhe on praegu väiksem kui lepingus sätestatud kontrollväärtus 60 % SKTst, eeldatakse prognoosiga hõlmatud ajavahemiku jooksul selle kasvu 2004/2005. aasta 41 % tasemelt 45 % tasemele 2007/2008. aastal. Seejärel eeldatakse võlasuhte mõningast vähenemist.

(12)

Rahanduse jätkusuutlikkuse osas (ja koostoimes elanikkonna vananemisega kaasnevate eelarvekulude suurenemisega) võib eraallikatest rahastatavate pensionide reservi ebapiisav tase suurendada fiskaalkulusid ja (juhul kui fiskaalse jätkusuutlikkuse parandamiseks ei võeta meetmeid) suurendada Ühendkuningriigi ees olevate ohtude taset keskmisele tasemele. Kuni 2050. aastani prognoositakse pensionikulude märkimisväärset kasvu. Kuid samas ei saa vananemisega seotud kulutuste suurenemist välistada, sest eraallikatest rahastatavate pensionide reserv võib osutuda ebapiisavaks. Praegu on pensionipoliitika läbivaatamisel ning valitsuse vastust pensionikomisjoni 2005. aasta novembri aruandele oodatakse selle aasta kevadel. Praegune soodne võlaseisund aitab teataval määral vähendada elanikkonna vananemise mõju eelarvele; kuid kui võrreldes 2005/2006. aasta struktuurse eelarveseisundiga programmiperioodil edasist eelarve tasakaalustamist ei toimu, kasvab koguvõlg kuni 2050. aastani üle kontrollväärtuse 60 % SKTst. Seepärast tuleb keskpikas perspektiivis parandada riigi rahanduse struktuuritasakaalu, et vähendada rahanduse jätkusuutlikkuse riske (4).

(13)

Riigi rahanduse valdkonnas kavandatud meetmed on üldiselt kooskõlas 2005.–2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega. Valitsemissektori võla suhte praegune tase on endiselt suhteliselt madal, kuid puudujääk on ülemäärane ja seda tuleb parandada ning võlasuhte stabiliseerimiseks tuleb eelarvet täiendavalt tasakaalustada. Üldise pensionireservi läbivaatamine on teretulnud, et tagada sellele juurdepääs, selle rahanduslik elujõulisus ja sotsiaalne adekvaatsus. Lisaks on programmis ette nähtud meetmed riigi rahanduse kvaliteedi parandamiseks, sealhulgas riiklike kulutuste tõhususe parandamiseks varade parema haldamisega, avaliku teenistuse ametikohtade ümberpaigutamise ja töötajate arvu vähendamisega avalikus sektoris.

(14)

Ühendkuningriigi riiklikus reformiprogrammis, mis esitati 13. oktoobril 2005 tööhõivet ja majanduskasvu käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis, on välja toodud järgmised riigi rahandust oluliselt mõjutavad probleemid: uues demograafilises olukorras maksupoliitilise järjepidevuse säilitamine; innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevuse edendamine; oskuste omandamise võimaluste laiendamine; õiglase kohtlemise tagamine kaasaegse ja paindliku hoolekandesüsteemi kaudu; ning ressursside kasutamisel innovatsiooni ja kohanemisvõime tõstmine. Riiklikus reformiprogrammis sätestatud meetmete mõju eelarvele kajastub täielikult lähenemisprogrammi eelarveprognoosides. Lähenemisprogrammis riigi rahandusega seoses kavandatud meetmed on üldiselt kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega.

i)

viima eelarvepuudujäägi 2006/2007. aastaks usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil alla 3 % SKTst ning seejärel jätkata eelarve tasakaalustamist, pöörates eelkõige tähelepanu kulutuste kasvu peatamisele pärast 2007/2008. aastat;

ii)

saavutama keskmise pikkusega perioodi eesmärgi, mis tagab kiire liikumise jätkusuutlikkuse suunas, ning asjakohase 60 % SKTst madalama võlasuhte, tagama piisava kindlusvaru, et ei ületataks kontrollväärtust 3 % SKTst (mille vältimine on Ühendkuningriigi kohustus) ning varuma eelarvelist tegutsemisruumi, võttes eelkõige arvesse riiklike investeeringute tegemise vajadust.