27.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/23

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2112/2005,

21. november 2005,

ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 181a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Abi andmise otsene või kaudne sidumine toodete või teenuste ostmisega nimetatud abi eest doonorriigis vähendab abi efektiivsust ning on vastuolus vaeste piirkondade arengut soosiva poliitikaga. Abi lahtisidumine ei ole eesmärk omaette, vaid seda tuleb kasutada teisi elemente – näiteks omandit, piirkondlikku lõimumist ja suutlikkuse suurendamist – toetava vahendina vaesusevastases võitluses, keskendudes volituste andmisele kaupade ja teenuste kohalikele ning piirkondlikele pakkujatele arengumaades.

(2)

2001. aasta märtsis võttis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee vastu “Soovituse vähim arenenud maade ametliku arenguabi lahtisidumise kohta”. (2) Liikmesriigid võtsid selle soovituse vastu ning komisjon tunnustas soovituse põhimõtteid ühenduse abi kasutamise juhistena.

(3)

14. märtsil 2002. aastal otsustas Barcelonas Euroopa Ülemkoguga samaaegselt kogunenud üldasjade nõukogu, mis valmistas ette Monterrey 18.–22. märtsi 2002. aasta arengurahastamise rahvusvahelist konverentsi, et Euroopa Liit “rakendab arenguabikomitee soovitust vähim arenenud maadele antava abi lahtisidumise kohta ning jätkab kõnelusi kahepoolse abi edasise lahtisidumise üle. Lisaks kaalub EL samme ühenduse abi edasise lahtisidumise kohta, samal ajal säilitades EL-AKV raames toimivat hinnasoodustuste süsteemi”.

(4)

18. novembril 2002. aastal võttis komisjon vastu teatise nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga “Lahtisidumine: abi tõhustamine”. Selles esitati komisjoni arvamus antud küsimuses ning võimalikud variandid eespool mainitud Barcelona kohustuse rakendamiseks ELi abisüsteemi raames.

(5)

Nõukogu toonitas oma 20. mai 2003. aasta järelduses abi lahtisidumise kohta vajadust ühenduse abi veelgi rohkem lahti siduda. Nõukogu nõustus eespool nimetatud teatises loetletud üksikasjadega ning tegi otsuse väljapakutud variantide kohta.

(6)

4. septembril 2003. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni eespool nimetatud teatise kohta, (3) milles juhitakse tähelepanu vajadusele ühenduse abi laialdasema lahtisidumise järele. See toetas nimetatud teatises loetletud üksikasju ja nõustus väljapakutud variantidega. Resolutsioonis rõhutati vajadust jätkata arutelu abi edasise lahtisidumise üle, lähtudes täiendavatest uuringutest ja dokumenteeritud ettepanekutest, ning nõuti selgesti “kohaliku ja piirkondliku koostöö eelistamist, eelistades – järjekorras – abisaajamaa, selle naaberarengumaade ja muude arengumaade tarnijad”, et tugevdada toetust saavate maade jõupingutusi parandada oma tootmist riigi, piirkondlikul, kohalikul ja perekonna tasandil ning tegutseda selle nimel, et teha toiduained ja põhiteenused avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks kooskõlas kohalike tavade ning tootmis- ja kaubandussüsteemidega.

(7)

Ühenduse välisabi kättesaadavuse kindlaksmääramiseks tuleb võtta arvesse mitmeid elemente. Artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse eeskirjadega määratakse kindlaks isikud, kellel on juurdepääs abile. Artiklites 4 ja 5 on esitatud vastavalt eeskirjad ekspertide kaasamise ja abikõlbliku isiku ostetud tarnete ja materjalide päritolu kohta. Artiklis 6 on esitatud vastastikkuse põhimõtte määratlus ja rakendamise viisid. Artiklis 7 sätestatakse erandid ja nende rakendamine. Erisätted, mis puudutavad rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide kaudu või kolmanda riigiga kaasrahastatud toiminguid, on määratud kindlaks artiklis 8. Artiklis 9 määratakse kindlaks erisätted humanitaarabi kohta.

(8)

Ühenduse välisabi kättesaadavus on määratletud sellist abi reguleerivates põhiaktides koos nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4) (edaspidi “finantsmäärus”). Käesoleva määrusega tehtavad muudatused ühenduse abi kättesaadavuse parandamiseks toovad kaasa muudatusi kõikidesse neisse õigusaktidesse. Kõik muudatused asjaomastesse põhiaktidesse on loetletud käesoleva määruse I lisas.

(9)

Ühenduse õigusakti alusel pakkujaga lepingut sõlmides pööratakse erilist tähelepanu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rahvusvaheliselt tunnustatud peamiste tööalaste standardite järgimisele, näiteks konventsioonid ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamise kohta, diskrimineerimise kaotamise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning laste tööjõu kasutamise kaotamise kohta.

(10)

Ühenduse õigusakti alusel pakkujaga lepingut sõlmides pööratakse erilist tähelepanu järgmiste rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakonventsioonide järgimisele: 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 2000. aasta Cartagena bioohutuse protokoll ja 1997. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolev määrus kehtestab huvitatud isikute juurdepääsu tingimused I lisas loetletud ühenduse välisabi vahenditele, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatud mõistete tõlgendamisel on lähtutud finantsmäärusest ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (5)

Artikkel 3

Abikõlblikkuse eeskirjad

1.   Ühenduse vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud Euroopa Ühenduse liikmesriigis, Euroopa Ühenduse tunnustatud ametlikus kandidaatriigis või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

2.   I lisa A osas nimetatud ühenduse temaatilise rakendusalaga vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud arengumaades, nagu need on määratletud OECD arenguabikomitee nimekirjas, mis on esitatud II lisas, ja need juriidilised isikud, kes on juba asjaomase vahendi olemusest lähtudes abikõlblikud.

3.   I lisa B osas nimetatud ühenduse geograafilise rakendusalaga vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud arengumaades, nagu need on määratletud OECD arenguabikomitee nimekirjas, mis on esitatud II lisas, ja keda selgelt nimetatakse abikõlblikeks, ning need juriidilised isikud, kes on juba asjaomase vahendi olemusest lähtudes abikõlblikud.

4.   Ühenduse vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud muus riigis, mida ei ole nimetatud käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3, juhul kui artikli 6 alusel on kindlaks määratud vastastikune juurdepääs nende välisabile.

5.   Rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda ühenduse vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil.

6.   Eespool sätestatu ei sea piiranguid mis tahes lepingu puhul abikõlblike organisatsioonide liikide osalemisele ega finantsmääruse artikli 114 lõikes 1 esitatud erandi kohaldamisele.

Artikkel 4

Eksperdid

Kõikidel artiklites 3 ja 8 määratletud pakkujate palgatud ekspertidel võib olla mis tahes riigi kodakondsus. Käesolev artikkel ei piira ühenduse hanke-eeskirjades sätestatud kvalitatiivsete ja finantsnõuete kohaldamist.

Artikkel 5

Päritolureeglid

Kõik tarned ja materjalid, mis ostetakse ühenduse vahenditest rahastatava lepingu alusel, peavad olema pärit ühendusest või käesoleva määruse artiklites 3 ja 7 määratletud abikõlblikust riigist. Termin “päritolu” on käesoleva määruse tähenduses määratletud ühenduse asjaomastes tollialastes õigusaktides päritolureeglite kohta.

Artikkel 6

Vastastikkuse põhimõte suhetes kolmandate riikidega

1.   Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile antakse riigile, mis kuulub artikli 3 lõike 4 reguleerimisalasse, juhul kui see riik annab võrdväärse abikõlblikkuse liikmesriikidele ning asjaomasele abisaajamaale.

2.   Vastastikuse juurdepääsu tagamine ühenduse välisabile põhineb ELi ja teiste doonorriikide võrdlusel ning viiakse läbi sektori tasandil, nagu määratletud OECD arenguabikomitee kategooriates, või riigi tasandil, olgu asjakohaseks riigiks siis kas doonorriik või abisaajamaa. Otsus anda doonorriigile vastastikune juurdepääs sõltub asjaomase doonorriigi antud abi läbipaistvusest, järjepidevusest ja proportsionaalsusest, sealhulgas selle kvaliteedist ja mahust.

3.   Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile tagatakse spetsiaalse otsusega asjaomase riigi või asjaomaste riikide regionaalse rühma kohta. Selline otsus võetakse vastu nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (6) tingimuste kohaselt, järgides asjaomase vahendi suhtes kehtestatud korda ja asjaomase komitee otsuseid. Euroopa Parlamendi õigust saada korrapäraselt teavet vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõikele 3 tunnustatakse täielikult. Selline otsus kehtib vähemalt ühe aasta.

4.   Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile II lisas loetletud vähim arenenud maades antakse automaatselt III lisas loetletud kolmandatele riikidele.

5.   Abisaajamaadega konsulteeritakse lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud menetluse käigus.

Artikkel 7

Erandid abikõlblikkuse eeskirjadest ja päritolureeglitest

1.   Piisavalt põhjendatud erandjuhtumeil võib komisjon laiendada abikõlblikkust juriidilistele isikutele, kes on asutatud riikides, mis ei ole artikli 3 kohaselt abikõlblikud.

2.   Piisavalt põhjendatud erandjuhtumeil võib komisjon lubada selliste tarnete ja materjalide ostmist, mis pärinevad riigist, mis ei ole artikli 3 kohaselt abikõlblik.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandeid võib põhjendada toodete ja teenuste puudumisega asjaomaste riikide turul, äärmiselt kiireloomulise olukorraga või sellega, et abikõlblikkuse eeskirjad muudavad projekti, programmi või tegevuse elluviimise võimatuks või üleliia keeruliseks.

Artikkel 8

Rahvusvahelisi organisatsioone või kaasrahastamist hõlmav tegevus

1.   Juhul kui ühendus rahastab läbi rahvusvahelise organisatsiooni läbiviidavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile artikli 3 kohaselt abikõlblikele juriidilistele isikutele, ning kõigile sellise organisatsiooni abikõlblikkuse eeskirjadele vastavatele juriidilistele isikutele, kusjuures kõigile doonorriikidele tagatakse võrdne kohtlemine. Samad reeglid kehtivad tarnete, materjalide ja ekspertide suhtes.

2.   Juhul kui ühendus rahastab kolmanda riigi kaasrahastatavat tegevust, millele kohaldub artiklis 6 määratletud vastastikkuse põhimõte, või piirkondliku organisatsiooni või liikmesriigi kaasrahastatavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile juriidilistele isikutele, kes on artikli 3 kohaselt abikõlblikud, ja ka neile, kes on abikõlblikud sellise kolmanda riigi, piirkondliku organisatsiooni või liikmesriigi eeskirjade kohaselt. Samad reeglid kehtivad tarnete, materjalide ja ekspertide suhtes.

3.   Toiduabimeetmete osas on käesoleva artikli kohaldamine piiratud kriisiolukordadega.

Artikkel 9

Humanitaarabi ja valitsusvälised organisatsioonid

1.   Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) (7) kohase humanitaarabi korral ning nõukogu 17. juuli 1998. aasta määruse (EÜ) nr 1658/98 (mis käsitleb meetmete kaasrahastamist koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades) (8) tähenduses otse läbi valitsusväliste organisatsioonide suunatud abi korral ei kohaldata käesoleva määruse artikli 3 sätteid abisaajate valikuks kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumite suhtes.

2.   Kui abi saanud humanitaartegevus ja määruse (EÜ) nr 1658/98 tähenduses otse läbi valitsusväliste organisatsioonide suunatud abi nõuab hankelepingute konkursi korraldamist, järgivad selliste abirahade saajad käesoleva määrusega kehtestatud eeskirju.

Artikkel 10

Aluspõhimõtete arvestamine ja kohalike turgude tugevdamine

1.   Vaesuse kaotamise kiirendamiseks kohaliku suutlikkuse, turgude ja ostude edendamise abil pööratakse erilist tähelepanu kohalike ja piirkondlike hangete korraldamisele partnerriikides.

2.   Lepingu saanud pakkujad järgivad peamisi rahvusvaheliselt tunnustatud tööalaseid standardeid, näiteks ILO peamisi tööalaseid standardeid, konventsioone ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamise kohta, töö saamisel ja kutsealale pääsemisel diskrimineerimise kaotamise kohta ning laste tööjõu kasutamise kaotamise kohta.

3.   Arengumaade juurdepääsu ühenduse välisabile võimaldatakse igasuguse asjakohaseks peetava tehnilise abiga.

Artikkel 11

Määruse rakendamine

Käesolev määrus muudab ja asendab kõikide I lisas loetletud olemasolevate ühenduse õigusaktide asjaomased osad. Et arvestada OECD tekstidesse tehtavate parandustega, muudab komisjon jooksvalt käesoleva määruse II–IV lisa.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW

(1)  ELT C 157, 28.6.2005, lk 99.

(2)  OECD arenguabikomitee 2001. aasta aruanne, 2002, 3. köide, nr 1, lk 46.

(3)  ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 474.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7)  EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8)  EÜT L 213, 30.7.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

I LISA

Käesolevas lisas loetletud ühenduse õigusaktidesse viiakse sisse järgmised muudatused.

A OSA. Temaatilise rakendusalaga ühenduse vahendid

1.

Nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1725/2001, mis käsitleb jalaväemiinide-vastast tegevust kolmandates riikides, mis ei ole arengumaad. (1)

—

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (2)

—

Artikli 7 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

“Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.”

2.

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 976/1999, millega nähakse ette nõuded selliste ühenduse meetmete (välja arvatud arengukoostöömeetmete) rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata ühenduse koostööpoliitika raames kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi kolmandates riikides. (3)

—

Artikli 5 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele määratakse abikõlblikkus toetuslepingu saamiseks kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ja neisse tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (4)

—

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 6

Et artikli 5 lõikes 1 nimetatud partnerid oleksid ühenduse abi puhul abikõlblikud, peab nende peakorter asuma käesoleva määruse ja määruse EÜ nr 2112/2005 kohaselt abikõlblikus riigis. See peakorter peab olema tegelik otsuste tegemise keskus kõigi käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete puhul. Erandjuhul võib peakorter olla muus kolmandas riigis.”

—

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

1.   Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2112/2005.

2.   Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele määratakse käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2112/2005.”

B OSA. Geograafilise rakendusalaga ühenduse õigusaktid

3.

Nõukogu 17. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2500/2001, milles käsitletakse ühinemiseelset finantsabi Türgile. (5)

—

Artikli 8 lõike 7 esimesele taandele lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (6)

—

Artikli 8 lõike 7 teisele taandele lisatakse järgmine lause:

“Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on reguleeritud määrusega EÜ) nr 2112/2005.”

—

Artiklile 8 lisatakse järgmine lõige:

“8.   Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt kodakondsus- ja päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2112/2005.”

4.

Nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2666/2000 (CARDS), mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist. (7)

—

Artikli 7 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesolevas määruses reguleeritud pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (8)

—

Artikli 7 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määruses (EÜ) nr 2112/2005.”

5.

Nõukogu 29. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 99/2000 abi andmise kohta partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. (9)

—

Artikli 11 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele määratakse käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (10)

—

Artikli 11 lõikele 4 lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2112/2005.”

—

Artikli 11 lõikele 5 lisatakse järgmine lause:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele on osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, määratletud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.”

6.

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1267/1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend. (11)

—

Artikli 6a lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesolevas määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (12)

—

Artikli 6a lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

“Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.”

7.

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil. (13)

—

Artikli 3 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (14)

8.

Nõukogu 23. juuli 1996. aasta määrus (EMÜ) nr 1488/96 Euroopa–Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta. (15)

—

Artikli 8 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (16)

—

Artikli 8 lõikele 8 lisatakse järgmine lause:

“Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.”

9.

Nõukogu 29. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1762/92 ühenduse ja Vahemere piirkonna kolmandate riikide vahel sõlmitud finants- ja tehnilise koostöö protokollide rakendamise kohta. (17)

—

Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele on osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (18)

10.

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 443/92 Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadele finants- ja tehnilise abi andmise ja nende maadega tehtava majanduskoostöö kohta. (19)

—

Artiklile 9 lisatakse järgmine lõik:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele on osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (20)

—

Artiklile 13 lisatakse järgmine lõik:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele on abikõlblikkus pakkumismenetluses osalemiseks käesoleva määruse alusel täpsemalt määratletud vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2112/2005.”

(1)  EÜT L 234, 1.9.2001, lk 6.

(2)  EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(3)  EÜT L 120, 8.5.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2242/2004 (ELT L 390, 31.12.2004, lk 21).

(4)  EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(5)  EÜT L 342, 27.12.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 850/2005 (ELT L 141, 4.6.2005, lk 1).

(6)  EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(7)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004 (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

(8)  EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(9)  EÜT L 12, 18.1.2000, lk 1.

(10)  EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(11)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004.

(12)  EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(13)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004.

(14)  EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(15)  EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2698/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 1).

(16)  EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(17)  EÜT L 181, 1.7.1992, lk 1.

(18)  EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(19)  EÜT L 52, 27.2.1992, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(20)  EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

II LISA

Arenguabikomitee abi saanud maade nimekiri 1. jaanuari 2003. aasta seisuga

I osa: Arengumaad ja -territooriumid

(ametlik arenguabi)

II osa: Üleminekumaad ja -territooriumid

(ametlik abi)

Vähimarenenud maad

Teised madala rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT < 745 USD elaniku kohta aastal 2001)

Madalama keskmise rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT 746-2 975 USD elaniku kohta aastal 2001)

Kõrgema keskmise rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT 2 976-9 205 USD elaniku kohta aastal 2001)

Suure rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT > 9 206 USD elaniku kohta aastal 2001)

Kesk- ja Ida-Euroopa maad ja iseseisvunud endised nõukogude vabariigid

Arenenud arengumaad ja -territooriumid

Afganistan

Angola

Bangladesh

Benin

Bhutan

Burkina Faso

Burundi

Cabo Verde

Djibouti

Ekvatoriaal-Guinea

Eritrea

Etioopia

Gambia

Guinea

Guinea-Bissau

Haiiti

Ida-Timor

Jeemen

Kambodža

Kesk-Aafrika VR

Kiribati

Komoorid

Kongo DV

Laos

Lesotho

Libeeria

Madagaskar

Malawi

Maldiivid

Mali

Mauritaania

Mosambiik

Myanmar

Nepal

Nigeeria

Ruanda

Sambia

Samoa

Saalomoni saared

São Tomé ja Principe

Senegal

Sierra Leone

Somaalia

Sudaan

Tansaania

Togo

Tšaad

Tuvalu

Uganda

Vanuatu

Armeenia (1)

Aserbaidžaan (1)

Côte d’Ivoire

Ghana

Gruusia (1)

India

Indoneesia

Kamerun

Kenya

Kongo VR

Korea DV

Kõrgõzstan (1)

Moldova (1)

Mongoolia

Nigeeria

Nicaragua

Paapua Uus-Guinea

Pakistan

Zimbabwe

Tadžikistan (1)

Usbekistan (1)

Vietnam

Albaania (1)

Alžeeria

Belize

Boliivia

Bosnia ja Hertsegoviina

Dominikaani VR

Ecuador

Egiptus

El Salvador

Fidži

Filipiinid

Guatemala

Guyana

Hiina

Honduras

Iraak

Iraan

Jamaica

Jordaania

Kasahstan (1)

Kolumbia

Kuuba

Lõuna-Aafrika

Makedoonia (EJV)

Maroko

Marshalli saared

Mikroneesia (Liiduriigid)

Namiibia

Niue

Palestiina (Omavalitsus)

Paraguay

Peruu

Serbia ja Montenegro

Sri Lanka

St Vincent & Grenadiinid

Suriname

Svaasimaa

Süüria

Tai

Tokelau (2)

Tonga

Tuneesia

Türgi

Türkmenistan (1)

Wallis ja Futuna (2)

Botswana

Brasiilia

Cooki saared

Costa Rica

Dominica

Gabon

Grenada

Horvaatia

Liibanon

Malaisia

Mauritius

Mayotte (2)

Nauru

Panama

Saint Helena (2)

Saint Lucia

Tšiili

Venetsueela

Bahrein

Bulgaaria (1)

Eesti (1)

Leedu (1)

Läti (1)

Poola (1)

Rumeenia (1)

Slovakkia (1)

Tšehhi (1)

Ukraina (1)

Ungari (1)

Valgevene (1)

Venemaa (1)

Aomen (1)

Araabia Ühend-emiraadid

Aruba (2)

Bahama saared

Bermuda (2)

Brunei

Kaimani-saared (2)

Falklandi saared (2)

Gibraltar (2)

Hiina Taibei

Hongkong (Hiina) (2)

Iisrael

Katar

Korea

Kuveit

Küpros

Liibüa

Hollandi Antillid (1)

Malta

Prantsuse Polüneesia (2)

Briti Neitsisaared (2)

Singapur

Sloveenia

Uus-Kaledoonia (2)

Maailmapanga laenukõlblikkuse lävi (5 185 USD aastal 2001)

Anguilla (2)

Antigua ja Barbuda

Argentiina

Barbados

Mehhiko

Montserrat (2)

Omaan

Palau saared

Saudi Araabia

Seišellid

St Kitts ja Nevis

Trinidad ja Tobago

Turks ja Caicos (2)

Uruguay

(1)  Kesk- ja Ida-Euroopa maad ja iseseisvunud endised Nõukogude Liidu vabariigid.

(2)  Territooriumid.

III LISA

OECD ARENGUABIKOMITEE LIIKMED

Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Euroopa Komisjon, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik.

IV LISA

Väljavõtted Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee 2001. aasta märtsi soovitusest vähim arenenud maadele antava ametliku arenguabi lahtisidumise kohta

II.   Rakendamine

a)   Rakendusala

7.

Toetuse lahtisidumine on keeruline protsess. Ametliku arenguabi erinevatele kategooriatele tuleb läheneda erinevalt ning liikmesriikide meetmed soovituse rakendamisel on erineva rakendusala ja ajastusega. Seda arvestades seovad arenguabikomitee liikmesriigid oma ametliku arenguabi vähim arenenud maadele lahti võimalikult suurel määral ja kooskõlas käesolevas soovituses kindlaksmääratud kriteeriumite ja korraga:

i)

Arenguabikomitee liikmesriigid nõustuvad 1. jaanuariks 2002 lahti siduma oma ametliku arenguabi vähim arenenud maadele järgmistes valdkondades: maksebilansi tasakaalustamine ja struktuuride kohandamise toetus; võlgade kustutamine; abi sektori ja multisektori programmidele; abi investeerimisprojektidele; impordi- ja kaubatoetus; kaubandusteenuste lepingud ja ametlik arenguabi valitsusvälistele organisatsioonidele hangetega seotud tegevuse tarbeks.

ii)

Investeeringutega seotud tehnilise koostöö ja iseseisva tehnilise koostöö osas tunnustatakse asjaolu, et arenguabikomitee liikmete poliitika juhtmõtteks võib olla riigi osalemise säilitamise tähtsus doonorriikides koos eesmärgiga kasutada partnerriikide teadmisi ja järgides käesoleva soovituse eesmärke ja põhimõtteid. Iseseisev tehniline koostöö ei kuulu käesoleva soovituse rakendusalasse.

iii)

Toiduabi alal tunnistatakse, et arenguabikomitee liikmesriikide poliitika võib juhinduda arutlustest ja kokkulepetest teistel rahvusvahelistel foorumitel, mis reguleerivad toiduabi andmist, järgides käesoleva soovituse eesmärke ja põhimõtteid.

8.

Käesolevat soovitust ei kohaldata meetmete suhtes, mille maksumus jääb allapoole 700 000 SDR (130 000 SDR investeeringutega seotud tehnilise koostöö puhul).