27.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 344/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2110/2005,
14. detsember 2005,
ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 179 ja 181a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)
pärast konsulteerimist regioonide komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Abi andmise otsene või kaudne sidumine toodete või teenuste ostmisega nimetatud abi eest doonorriigis vähendab abi efektiivsust ning on vastuolus vaeste piirkondade arengut soosiva poliitikaga. Abi lahtisidumine ei ole eesmärk omaette, vaid seda tuleb kasutada teisi elemente – näiteks omandit, piirkondlikku lõimumist ja suutlikkuse tõstmist – toetava vahendina vaesuse vastases võitluses, keskendudes volituste andmisele kaupade ja teenuste kohalikele ning piirkondlikele pakkujatele arengumaades. |
(2) |
2001. aasta märtsis võttis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee vastu “Soovituse vähimarenenud maade ametliku arenguabi lahtisidumise kohta”. (3) Liikmesriigid võtsid selle soovituse vastu ning komisjon tunnustas soovituse põhimõtteid ühenduse abi kasutamise juhistena. |
(3) |
14. märtsil 2002. aastal otsustas Barcelonas Euroopa Ülemkoguga samaaegselt kogunenud üldasjade nõukogu, mis valmistas ette Monterrey 18.–22. märtsi 2002. aasta arengurahastamise rahvusvahelist konverentsi, et Euroopa Liit “rakendab arenguabikomitee soovitust vähimarenenud maadele antava abi lahtisidumise kohta ning jätkab kõnelusi kahepoolse abi edasise lahtisidumise üle. Lisaks kaalub EL samme ühenduse abi edasise lahtisidumise kohta, samal ajal säilitades EL-AKV raames toimivat hinnasoodustuste süsteemi.” |
(4) |
18. novembril 2002. aastal võttis komisjon vastu teatise nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga “Lahtisidumine: abi tõhustamine”. Selles esitati komisjoni arvamus antud küsimuses ning võimalikud variandid eespool mainitud Barcelona kohustuse rakendamiseks ELi abisüsteemi raames. |
(5) |
Nõukogu toonitas oma 20. mai 2003. aasta järelduses abi lahtisidumise kohta vajadust ühenduse abi veelgi rohkem lahti siduda. Nõukogu nõustus eespool nimetatud teatises loetletud üksikasjadega ning tegi otsuse väljapakutud variantide kohta. |
(6) |
4. septembril 2003. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni eespool nimetatud teatise kohta, (4) milles juhitakse tähelepanu vajadusele ühenduse abi laialdasema lahtisidumise järele. See toetas nimetatud teatises loetletud üksikasju ja nõustus väljapakutud variantidega. Resolutsioonis rõhutati vajadust jätkata arutelu abi edasise lahtisidumise üle, lähtudes täiendavatest uuringutest ja dokumenteeritud ettepanekutest ning nõuti selgesti “kohaliku ja piirkondliku koostöö eelistamist, eelistades – järjekorras – abisaajamaa, selle naaberarengumaade ja muude arengumaade tarnijad”, et tugevdada toetust saavate maade jõupingutusi parandada oma tootmist riigi, piirkondlikul, kohalikul ja perekonna tasandil ning tegutseda selle nimel, et teha toiduained ja põhiteenused avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks kooskõlas kohalike tavade ning tootmis- ja kaubandussüsteemidega. |
(7) |
Ühenduse välisabi kättesaadavuse kindlaksmääramiseks tuleb võtta arvesse mitmeid elemente. Artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse eeskirjadega määratakse kindlaks isikud, kellel on juurdepääs abile. Artiklites 4 ja 5 on esitatud vastavalt eeskirjad ekspertide kaasamise ja abikõlbliku isiku ostetud tarnete ja materjalide päritolu kohta. Artiklis 6 on esitatud vastastikkuse põhimõtte määratlus ja rakendamise viisid. Artiklis 7 sätestatakse erandid ja nende rakendamine. Erisätted, mis puudutavad rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide kaudu või kolmanda riigiga kaasrahastatud toiminguid, on määratud kindlaks artiklis 8. Artiklis 9 määratakse kindlaks erisätted humanitaarabi kohta. |
(8) |
Ühenduse välisabi kättesaadavus on määratletud sellist abi reguleerivates põhiaktides koos nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5) (edaspidi “finantsmäärus”). Käesoleva määrusega tehtavad muudatused ühenduse abi kättesaadavuse parandamiseks toovad kaasa muudatusi kõikidesse neisse õigusaktidesse. Kõik muudatused asjaomastesse põhiaktidesse on loetletud käesoleva määruse I lisas. |
(9) |
Ühenduse õigusakti alusel pakkujaga lepingut sõlmides pööratakse erilist tähelepanu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rahvusvaheliselt tunnustatud peamiste tööalaste standardite järgimisele, näiteks konventsioonid ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamise kohta, diskrimineerimise kaotamise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning laste tööjõu kasutamise kaotamise kohta. |
(10) |
Ühenduse õigusakti alusel pakkujaga lepingut sõlmides pööratakse erilist tähelepanu järgmiste rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakonventsioonide järgimisele: 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 2000. aasta Cartagena bioohutuse protokoll ja 1997. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesolev määrus kehtestab huvitatud isikute juurdepääsu tingimused I lisas loetletud ühenduse välisabi vahenditele, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatud mõistete tõlgendamisel on lähtutud finantsmäärusest ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (6)
Artikkel 3
Abikõlblikkuse eeskirjad
1. Ühenduse vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud Euroopa Ühenduse liikmesriigis, Euroopa Ühenduse tunnustatud ametlikus kandidaatriigis või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.
2. I lisa A osas nimetatud ühenduse temaatilise rakendusalaga vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud arengumaades, nagu need on määratletud OECD arenguabikomitee nimekirjas, mis on esitatud II lisas, ja need juriidilised isikud, kes on juba asjaomase vahendi olemusest lähtudes abikõlblikud.
3. I lisa B osas nimetatud ühenduse geograafilise rakendusalaga vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud arengumaades, nagu need on määratletud OECD arenguabikomitee nimekirjas, mis on esitatud II lisas, ja mida selgelt nimetatakse abikõlblikeks, ning need juriidilised isikud, kes on juba asjaomase vahendi olemusest lähtudes abikõlblikud.
4. Ühenduse vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud muus riigis, mida ei ole nimetatud käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3, juhul kui artikli 6 alusel on kindlaks määratud vastastikune juurdepääs nende välisabile.
5. Rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda ühenduse vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil.
6. Eespool sätestatu ei sea piiranguid mis tahes lepingu puhul abikõlblike organisatsioonide liikide osalemisele ega finantsmääruse artikli 114 lõikes 1 esitatud erandi kohaldamisele.
Artikkel 4
Eksperdid
Kõikidel artiklites 3 ja 8 määratletud pakkujate palgatud ekspertidel võib olla mis tahes riigi kodakondsus. Käesolev artikkel ei piira ühenduse hanke-eeskirjades sätestatud kvalitatiivsete ja finantsnõuete kohaldamist.
Artikkel 5
Päritolureeglid
Kõik tarned ja materjalid, mis ostetakse ühenduse vahenditest rahastatava lepingu alusel, peavad olema pärit ühendusest või käesoleva määruse artiklites 3 ja 7 määratletud abikõlblikust riigist. Termin “päritolu” on käesoleva määruse tähenduses määratletud ühenduse asjaomastes tollialastes õigusaktides päritolureeglite kohta.
Artikkel 6
Vastastikkuse põhimõte suhetes kolmandate riikidega
1. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile antakse riigile, mis kuulub artikli 3 lõike 4 reguleerimisalasse, juhul kui see riik annab võrdväärse abikõlblikkuse liikmesriikidele ning asjaomasele abisaajamaale.
2. Vastastikuse juurdepääsu tagamine ühenduse välisabile põhineb ELi ja teiste doonorriikide võrdlusel ning viiakse läbi sektori tasandil, nagu määratletud OECD arenguabikomitee kategooriates, või riigi tasandil, olgu asjakohaseks riigiks siis kas doonorriik või abisaajamaa. Otsus anda doonorriigile vastastikune juurdepääs sõltub asjaomase doonorriigi antud abi läbipaistvusest, järjepidevusest ja proportsionaalsusest, sealhulgas selle kvaliteedist ja mahust.
3. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile tagatakse spetsiaalse otsusega asjaomase riigi või asjaomaste riikide regionaalse rühma kohta. Selline otsus võetakse vastu nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (7) tingimuste kohaselt, järgides asjaomase vahendi suhtes kehtestatud korda ja asjaomase komitee otsuseid. Euroopa Parlamendi õigust saada korrapäraselt teavet vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõikele 3 tunnustatakse täielikult. Taoline otsus kehtib vähemalt ühe aasta.
4. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile II lisas loetletud vähimarenenud maades antakse automaatselt III lisas loetletud kolmandatele riikidele.
5. Abisaajamaadega konsulteeritakse lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud menetluse käigus.
Artikkel 7
Erandid abikõlblikkuse eeskirjadest ja päritolureeglitest
1. Piisavalt põhjendatud erandjuhtumeil võib komisjon laiendada abikõlblikkust juriidilistele isikutele, kes on asutatud riikides, mis ei ole artikli 3 kohaselt abikõlblikud.
2. Piisavalt põhjendatud erandjuhtumeil võib komisjon lubada selliste tarnete ja materjalide ostmist, mis pärinevad riigist, mis ei ole artikli 3 kohaselt abikõlblik.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandeid võib põhjendada toodete ja teenuste puudumisega asjaomaste riikide turul, äärmiselt kiireloomulise olukorraga või sellega, et abikõlblikkuse eeskirjad muudavad projekti, programmi või tegevuse elluviimise võimatuks või üleliia keeruliseks.
Artikkel 8
Rahvusvahelisi organisatsioone või kaasrahastamist hõlmav tegevus
1. Juhul kui ühendus rahastab läbi rahvusvahelise organisatsiooni läbiviidavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile artikli 3 kohaselt abikõlblikele juriidilistele isikutele, ning kõigile sellise organisatsiooni abikõlblikkuse eeskirjadele vastavatele juriidilistele isikutele, kusjuures kõigile doonorriikidele tagatakse võrdne kohtlemine. Samad reeglid kehtivad tarnete, materjalide ja ekspertide suhtes.
2. Juhul kui ühendus rahastab kolmanda riigi kaasrahastatavat tegevust, millele kohaldub artiklis 6 määratletud vastastikkuse põhimõte, või piirkondliku organisatsiooni või liikmesriigi kaasrahastatavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile juriidilistele isikutele, kes on artikli 3 kohaselt abikõlblikud, ja ka neile, kes on abikõlblikud sellise kolmanda riigi, piirkondliku organisatsiooni või liikmesriigi eeskirjade kohaselt. Samad reeglid kehtivad tarnete, materjalide ja ekspertide suhtes.
3. Toiduabimeetmete osas on käesoleva artikli kohaldamine piiratud kriisiolukordadega.
Artikkel 9
Humanitaarabi ja valitsusvälised organisatsioonid
1. Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) (8) kohase humanitaarabi korral ning nõukogu 17. juuli 1998. aasta määruse (EÜ) nr 1658/98 (mis käsitleb meetmete kaasrahastamist koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades) (9) tähenduses otse läbi valitsusväliste organisatsioonide suunatud abi korral ei kohaldata käesoleva määruse artikli 3 sätteid abisaajate valikuks kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumite suhtes.
2. Kui abi saanud humanitaartegevus ja määruse (EÜ) nr 1658/98 tähenduses otse läbi valitsusväliste organisatsioonide suunatud abi nõuab hankelepingute konkursi korraldamist, järgivad selliste abirahade saajad käesoleva määrusega kehtestatud eeskirju.
Artikkel 10
Aluspõhimõtete arvestamine ja kohalike turgude tugevdamine
1. Vaesuse kaotamise kiirendamiseks kohaliku suutlikkuse, turgude ja ostude edendamise abil pööratakse erilist tähelepanu kohalike ja piirkondlike hangete korraldamisele partnerriikides.
2. Lepingu saanud pakkujad järgivad peamisi rahvusvaheliselt tunnustatud tööalaseid standardeid, näiteks ILO peamisi tööalaseid standardeid, konventsioone ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamise kohta, töö saamisel ja kutsealale pääsemisel diskrimineerimise kaotamise kohta ning laste tööjõu kasutamise kaotamise kohta.
3. Arengumaade juurdepääsu ühenduse välisabile võimaldatakse igasuguse asjakohaseks peetava tehnilise abiga.
Artikkel 11
Määruse rakendamine
Käesolev määrus muudab ja asendab kõikide I lisas loetletud olemasolevate ühenduse õigusaktide asjaomased osad. Et arvestada OECD tekstidesse tehtavate parandustega, muudab komisjon jooksvalt käesoleva määruse II–IV lisa.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 14. detsember 2005
Euroopa Parlamendi nimel
president
J. BORRELL FONTELLES
Nõukogu nimel
eesistuja
C. CLARKE
(1) ELT C 157, 28.6.2005, lk 99.
(2) Euroopa Parlamendi 23. juuni 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta otsus.
(3) OECD arenguabikomitee 2001. aasta aruanne, 2002, 3. köide, nr 1, lk 46.
(4) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 474.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).
(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(8) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(9) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
I LISA
Käesolevas lisas loetletud ühenduse õigusaktidesse viiakse sisse järgmised muudatused.
A OSA – Temaatilise rakendusalaga ühenduse vahendid
1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1568/2003 arengumaades vaesusega kaasnevate haiguste (HIV/aids, tuberkuloos ja malaaria) vastu võitlemisel antava abi kohta: (1)
|
2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1567/2003 arengumaade seksuaal- ja soojätkamishügieeni ning seonduvate õiguste alaseks poliitikaks ja meetmeteks antava abi kohta: (3)
|
3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1724/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust arengumaades: (5)
|
4) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2493/2000 meetmete kohta keskkonnamõõtme täielikuks integreerimiseks arengumaade arenguprotsessi: (7)
|
5) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2494/2000 arengumaade troopiliste ja muude metsade säilitamise ja säästva majandamise edendamise meetmete kohta: (9)
|
6) |
Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 975/1999, millega nähakse ette nõuded selliste arengukoostöömeetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi: (11)
|
7) |
Nõukogu 22. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2836/98 soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arengukoostöösse integreerimise kohta: (13)
|
8) |
Nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1658/98, mis käsitleb meetmete kaasrahastamist koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades: (15)
|
9) |
Nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2046/97 Põhja-Lõuna koostöö kohta uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses: (17)
|
10) |
Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2258/96 taastamismeetmete kohta arengumaades: (19)
|
11) |
Nõukogu 27. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1292/96 toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta: (21)
|
B OSA – Geograafilise rakendusalaga ühenduse vahendid
12) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 257/2001 Türgi majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamismeetmete rakendamise kohta: (23)
|
13) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2130/2001 kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise kohta Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaades: (25)
|
14) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1726/2000 Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö kohta: (27)
|
15) |
Nõukogu 11. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1734/94 finants- ja tehnilise koostöö kohta Läänekalda ja Gaza sektoriga: (29)
|
(1) ELT L 224, 6.9.2003, lk 7.
(2) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(3) ELT L 224, 6.9.2003, lk 1.
(4) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(5) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 1.
(6) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(7) EÜT L 288, 15.11.2000, lk 1.
(8) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(9) EÜT L 288, 15.11.2000, lk 6.
(10) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(11) EÜT L 120, 8.5.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2240/2004 (ELT L 390, 31.12.2004, lk 3).
(12) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(13) EÜT L 354, 30.12.1998, lk 5. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(14) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(15) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(16) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(17) EÜT L 287, 21.10.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(18) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(19) EÜT L 306, 28.11.1996, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(20) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(21) EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(22) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(23) EÜT L 39, 9.2.2001, lk 1.
(24) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(25) EÜT L 287, 31.10.2001, lk 3. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 107/2005 (ELT L 23, 26.1.2005, lk 1).
(26) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(27) EÜT L 198, 4.8.2000, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1934/2004 (ELT L 338, 13.11.2004, lk 1).
(28) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”
(29) EÜT L 182, 16.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 669/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 1).
II LISA
Arenguabikomitee abi saanud maade nimekiri 1. jaanuari 2003. aasta seisuga
I osa: Arengumaad ja -territooriumid (ametlik arenguabi) |
II osa: Üleminekumaad ja -territooriumid (ametlik abi) |
|||||
Vähimarenenud maad |
Teised madala rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT < 745 USD elaniku kohta aastal 2001) |
Madalama keskmise rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT 746-2 975 USD elaniku kohta aastal 2001) |
Kõrgema keskmise rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT 2 976-9 205 USD elaniku kohta aastal 2001) |
Suure rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT > 9 206 USD elaniku kohta aastal 2001) |
Kesk- ja Ida-Euroopa maad ja iseseisvunud endised nõukogude vabariigid |
Arenenud arengumaad ja -territooriumid |
Afganistan Angola Bangladesh Benin Bhutan Burkina Faso Burundi Cabo Verde Djibouti Ekvatoriaal-Guinea Eritrea Etioopia Gambia Guinea Guinea-Bissau Haiiti Ida-Timor Jeemen Kambodža Kesk-Aafrika VR Kiribati Komoorid Kongo DV Laos Lesotho Libeeria Madagaskar Malawi Maldiivid Mali Mauritaania Mosambiik Myanmar Nepal Nigeeria Ruanda Sambia Samoa Saalomoni saared São Tomé ja Principe Senegal Sierra Leone Somaalia Sudaan Tansaania Togo Tšaad Tuvalu Uganda Vanuatu |
Armeenia (1) Aserbaidžaan (1) Côte d’Ivoire Ghana Gruusia (1) India Indoneesia Kamerun Kenya Kongo VR Korea DV Kõrgõzstan (1) Moldova (1) Mongoolia Nigeeria Nicaragua Paapua Uus-Guinea Pakistan Zimbabwe Tadžikistan (1) Usbekistan (1) Vietnam |
Albaania (1) Alžeeria Belize Boliivia Bosnia ja Hertsegoviina Dominikaani VR Ecuador Egiptus El Salvador Fidži Filipiinid Guatemala Guyana Hiina Honduras Iraak Iraan Jamaica Jordaania Kasahstan (1) Kolumbia Kuuba Lõuna-Aafrika Makedoonia (EJV) Maroko Marshalli saared Mikroneesia (Liiduriigid) Namiibia Niue Palestiina (Omavalitsus) Paraguay Peruu Serbia ja Montenegro Sri Lanka St Vincent & Grenadiinid Suriname Svaasimaa Süüria Tai Tokelau (2) Tonga Tuneesia Türgi Türkmenistan (1) Wallis ja Futuna (2) |
Botswana Brasiilia Cooki saared Costa Rica Dominica Gabon Grenada Horvaatia Liibanon Malaisia Mauritius Mayotte (2) Nauru Panama Saint Helena (2) Saint Lucia Tšiili Venetsueela |
Bahrein |
Bulgaaria (1) Eesti (1) Leedu (1) Läti (1) Poola (1) Rumeenia (1) Slovakkia (1) Tšehhi (1) Ukraina (1) Ungari (1) Valgevene (1) Venemaa (1) |
Aomen (1) Araabia Ühend-emiraadid Aruba (2) Bahama saared Bermuda (2) Brunei Kaimani-saared (2) Falklandi saared (2) Gibraltar (2) Hiina Taibei Hongkong (Hiina) (2) Iisrael Katar Korea Kuveit Küpros Liibüa Hollandi Antillid (1) Malta Prantsuse Polüneesia (2) Briti Neitsisaared (2) Singapur Sloveenia Uus-Kaledoonia (2) |
Maailmapanga laenukõlblikkuse lävi (5 185 USD aastal 2001) |
||||||
Anguilla (2) Antigua ja Barbuda Argentiina Barbados Mehhiko Montserrat (2) Omaan Palau saared Saudi Araabia Seišellid St Kitts ja Nevis Trinidad ja Tobago Turks ja Caicos (2) Uruguay |
(1) Kesk- ja Ida-Euroopa maad ja iseseisvunud endised Nõukogude Liidu vabariigid.
(2) Territooriumid.
III LISA
OECD ARENGUABIKOMITEE LIIKMED
Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Euroopa Komisjon, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik.
IV LISA
Väljavõtted Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee 2001. aasta märtsi soovitusest vähimarenenud maadele antava ametliku arenguabi lahtisidumise kohta
II. Rakendamine
a) Rakendusala
7. |
Toetuse lahtisidumine on keeruline protsess. Ametliku arenguabi erinevatele kategooriatele tuleb läheneda erinevalt ning liikmesriikide meetmed soovituse rakendamisel on erineva rakendusala ja ajastusega. Seda arvestades seovad arenguabikomitee liikmesriigid oma ametliku arenguabi vähimarenenud maadele lahti võimalikult suurel määral ja kooskõlas käesolevas soovituses kindlaksmääratud kriteeriumitele ja korrale:
|
8. |
Käesolevat soovitust ei kohaldata meetmete suhtes, mille maksumus jääb allapoole 700 000 SDR (130 000 SDR investeeringutega seotud tehnilise koostöö puhul). |