2.8.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 201/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1261/2005,

20. juuli 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) eriti selle artiklit 183,

olles nõu pidanud Euroopa Parlamendi, nõukogu, Euroopa Ühenduste Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee, ombudsmani ja Euroopa andmekaitseinspektoriga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi “finantsmäärus”) on ette nähtud, et ühenduse institutsioonid järgivad oma lepingute sõlmimisel liikmesriikide suhtes kohaldatavates direktiivides sisalduvaid eeskirju. Neid eeskirju muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ ehitustööde tarne- ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta. (2) Komisjoni määrusse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, (3) mis sisuliselt kannab nõukogu direktiivi 92/50/EMÜ (4) riiklike teenuslepingute sõlmimise eeskirjad üle institutsioonisisestesse finantseeskirjadesse, tuleks inkorporeerida direktiiviga 2004/18/EÜ tehtud muudatused, tingimusel et need on asjakohased.

(2)

Need muudatused on eelkõige seotud uute võimalustega sõlmida lepinguid elektroonilisel teel, sealhulgas uue dünaamilise ostusüsteemiga üldkasutatavate asjade ostuks, võistlevate läbirääkimiste menetlusega, salajaseks tunnistatud lepingute suhtes kehtivate eeskirjadega kohaldamisega ning raamlepingute kasutamisega, mida tuleks praktilistel kaalutlustel ühenduse eelarve täitmise kontekstis jätkuvalt määratleda raamlepingutena ning mille alusel raamlepingu osalistelt võib nõuda konkureerimist konkreetsete erilepingute sõlmimiseks, ning täiendava tähelepanuga sotsiaal- ja keskkonnamõõtmele pakkumiste hindamisel. Kohaldatavad künnised on läbi vaadatud ka teenuslepingute puhul, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu reguleerimisalasse. Lisaks sellele ühtlustab direktiiv 2004/18/EÜ kolme peamise lepinguliigi suhtes kehtivaid sätteid, eelkõige seoses avalikustamise, tehniliste näitajate ja lepingu maksumuse arvutamisega.

(3)	Eelmaksete intressi määratlemisega seotud sätted on osutunud liialt piiravaks. Kõnealuseid intresse tuleks lubada määratleda iga raamatupidamisarvestusmeetodi alusel.

(4)

Määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklis 31 on sätestatud loetelu põhiõigusaktidest finantsmääruse artikli 49 mõistes, kuid jäetud arvesse võtmata erinevad õigusaktid, mis nõukogul on ühises välis- ja julgelukupoliitika valdkonnas. Seda loetelu tuleks laiendada, lisades otsused rahvusvaheliste lepingute sõlmimise kohta ning otsused kiireloomuliste ja piiratud kestusega meetmete kohta, et tulla toime kriisiolukordades.

(5)

Samas tuleks näha ette teavitamismenetlus tagasilükatud taotluse ja pakkumise teinud taotlejatele ja pakkujatele lepingute puhul, mida institutsioonid sõlmivad oma huvides. Selline teavitamine peaks toimuma enne lepingu sõlmimist ja võimaldama välja langenud taotlejatel ja pakkujatel saada teada oma taotluse või pakkumise tagasilükkamise põhjused. Sellise teavitamiskohustuse kaudu hakkab institutsioonide suhtes kehtima sama kohustus, mille Euroopa kohus on kehtestanud liikmesriikidele.

(6)

Kogemused on näidanud, et madala maksumusega lepingute ja õigusteenuslepingute suhtes praegu kehtivad sätted, mis on rangemad kui direktiivis 2004/18/EÜ sätestatud, on tegelikkuses osutunud liiga piiravaks. Seetõttu tuleks need muuta paindlikumaks, eelkõige seoses avaldamismeetmete ja menetluses kasutatavate tõendavate dokumentidega. Viimasel juhul peab tellija suutma põhjendada oma valikut.

(7)	Pärast postiteenuste sektori liberaliseerimist tuleks kaotada diskrimineerimine, mis on alati valitsenud tähitud posti ja kulleri teel kättetoimetamise vahel, kuna mõlemal juhul antakse esemete kättetoimetamisel välja kviitung, mida võib kasutada pakkumise saatmiskuupäeva tõendina.

(8)	Ühenduse institutsioonid peavad kasutama klassifikaatorit, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori kohta. (5)

(9)

On ilmnenud, et iga-aastase toetuste andmise tööprogrammi vastuvõtmiseks seatud 31. jaanuari tähtpäevast on äärmiselt raske või koguni võimatu kinni pidada, iseäranis juhul, kui põhiõigusaktid või katseprojektid võetakse vastu hilja, või komiteemenetlusest tingitud põhjustel. Seetõttu tuleks kehtestada pikem tähtaeg, kuid jätta alles nõue, et kõnealuse programmi kohta avaldatakse endiselt eelteade ja et programm aitaks oluliselt kaasa eelarve täitmisele.

(10)	Maksetaotluste tõenduseks nõutavate kontrollide laadi ja sellega seoses kehtivaid künniseid käsitlevad sätted on osutunud mitmeti tõlgendatavaks või tarbetult keerukaks; seetõttu tuleks neid lihtsustada ja otstarbekamaks muuta.

(11)

Humanitaarabi valdkonnas on abisaajad harilikult seotud komisjoniga partnerluslepingu kaudu, mis näeb ette üldise korrapäraste auditeerimiste ja kontrollide korra. Olenevalt haldamisega seotud riskide analüüsist võib eelarvevahendite käsutaja olla seisukohal, et see kord pakub tagatisi, mis on samaväärsed projekti raamatupidamisarvestuse auditiga, mida nõutakse lõppmakse tegemise taotluse tõendina. Haldamise hõlbustamiseks peaks eelarvevahendite käsutajal olema võimalik lõppmaksete jaoks auditeerimisest nõudmisest loobuda.

(12)	Ühenduse rahaliste vahendite kasutamise tulemuslikkuse ja tõhususe tõstmiseks oleks kohane võimaldada laiemat juurdepääsu kindlasummalisele rahastamisele, suurendades abisaajate vastutust ja nende kohustust saavutada tulemusi.

(13)	Määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2342/2002 muudetakse järgmiselt.

Artikli 4 lõikes 2 asendatakse sissejuhatav lause ja punkt a järgmisega:

“Eelarvevahendite käsutajad tagavad, et abisaajate ja vahendajatega sõlmitavates lepingutes:

a)	makstakse need eelmaksed kontodele või alamkontodele, kus on võimalik vastavaid vahendeid ja viiviseid kindlaks määrata; vastasel juhul peab olema ühenduse makstud vahendeid ja nendelt saadud intresse või muud tulu võimalik tuvastada abisaaja või vahendaja arvepidamismeetodi alusel;”

Artikli 31 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Ühenduse ühises välis- ja julgeolekupoliitikas võib põhiõigusakt olla mõni Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2, artiklis 14 ja artikli 23 lõikes 2 ja artiklis 24 nimetatud dokument.

Käesoleva määruse artikli 168 lõikes 2 osutatud kriisiolukordade puhul ning piiratud kestusega meetmete puhul võib põhiõigusakt olla ka Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 1 nimetatud dokument.”

Artiklit 116 muudetakse järgmiselt:

a)	Lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega: “Lepingud, mis hõlmavad toodete tarnimist ja lisaks ka kohaletoomis- ja paigaldamistoimingud on tarnelepingud.”

Lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

“Ehitustöölepingud võivad hõlmata ehitiste ehitamist või nii ehitamist kui ka projekteerimist, mis on seotud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (6) I lisas nimetatud tegevusega, või töö teostamist ükskõik milliste vahenditega, mis vastab tellija esitatud nõuetele.

c)	Lõike 4 teine lause asendatakse järgmisega: “Need teenused on loetletud nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ II A ja II B lisas.”

Lõikele 5 lisatakse järgmised lõigud:

“Lepingut, mis hõlmab teenuseid ja ehitustöid, mis on lepingu põhieseme suhtes vaid kõrvalise tähtsusega, loetakse teenuslepinguks.

Lepingut, mille esemeks on direktiivi 2004/18/EÜ nii II A lisasse kui ka II B lisasse kuuluvad teenused, loetakse II A lisa alla kuuluvaks, kui selles lisas loetletud teenuste maksumus ületab II B lisas loetletud teenuste maksumuse.”

Lisatakse järgmine lõige 5a:

“5a. Erinevate lepingutüüpide kirjeldus põhineb viitenomenklatuuril, milleks on ühtne riigihangete klassifikaator (CPV) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2195/2002 (7) tähenduses

Erinevuste puhul CPV nomenklatuuri ja direktiivi 2004/18/EÜ I lisas esitatud Euroopa ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaatori (NACE) nomenklatuuri või CPV ja kõnealuse direktiivi II lisas esitatud toodete keskse klassifikaatori (CPC) nomenklatuuri (esialgse versiooni) vahel on vastavalt ülimuslik NACE või CPC nomenklatuur.

Lõigete 6 ja 7 tekst asendatakse järgmisega:

“6. Mõisteid “töövõtja”, “tarnija” ja “teenuseosutaja” kasutatakse füüsilise või juriidilise isiku või avalik-õigusliku asutuse või selliste isikute ja/või organisatsioonide ühenduste kohta, kes teostavad turul vastavalt ehitustöid, tarnivad tooteid või osutavad teenuseid. “Ettevõtja” mõiste hõlmab nii töövõtjat, tarnijat kui ka teenuseosutajat. Ettevõtjat, kes on esitanud pakkumise, nimetatakse “pakkujaks”. Seda, kes on kutsutud osalema piiratud menetluses, sh võistlevatel läbirääkimistel, või läbirääkimistega menetluses, nimetatakse “taotlejaks”.

Ettevõtjate ühendused võivad teha pakkumisi või olla taotlejad. Tellijad ei saa nõuda, et pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks peaksid ettevõtjate ühendused vastama teatavale kindlale õiguslikule vormile, kuid välja valitud ühendus peab võib-olla valima kindlaksmääratud õigusliku vormi temaga lepingu sõlmimisel, kuivõrd selline muutus on vajalik lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

7. Ühenduse institutsioonide talitusi loetakse tellijateks, välja arvatud juhul, kui nad sõlmivad omavahel teenuste osutamise, toodete tarnimise või tööde teostamise halduskokkuleppe.”

Artiklid 117 ja 118 asendatakse järgmistega:

“Artikkel 117

Raamlepingud ja erilepingud

(finantsmääruse artikkel 88)

1. Raamleping on ühe või mitme tellija ja ühe või mitme ettevõtja vahel sõlmitud leping, mille eesmärk on kehtestada tingimused, mida kohaldatakse teatava aja jooksul sõlmitavate lepingute suhtes, eelkõige seoses hindade ja vajaduse korral kavandatavate ettenähtud kogustega. Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab viimaseid olema vähemalt kolm, tingimusel, et on olemas piisav arv ettevõtjaid, kes vastavad valikukriteeriumidele, ja/või vastuvõetavaid pakkumisi, mis vastavad lepingu sõlmimise kriteeriumidele.

Mitme ettevõtjaga sõlmitav raamleping võib koosneda eraldi lepingutest, mis sõlmitakse ühesugustel tingimustel.

Raamlepingute kehtivusaeg võib olla kuni neli aastat, välja arvatud erandjuhtudel, kui see on raamlepingu eseme tõttu õigustatud.

Tellijad ei või raamlepinguid põhjendamatult kasutada või kasutada neid viisil, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine.

Raamlepinguid käsitatakse pakkumismenetluses, sealhulgas pakkumise väljakuulutamisel, hankelepingutena.

2. Raamlepingutel põhinevad erilepingud sõlmitakse vastavalt raamlepingu tingimustele üksnes tellija ja sellise ettevõtja vahel, kes on algselt raamlepingu osaline.

Raamlepingul põhinevate erilepingute sõlmimisel ei saa lepinguosalised teha raamlepingus sätestatud tingimustesse olulisi muudatusi, eriti mitte lõikes 3 osutatud juhul.

3. Kui raamleping sõlmitakse üheainsa ettevõtjaga, sõlmitakse kõnealusel raamlepingul põhinevad erilepingud raamlepingus sätestatud tingimuste piires.

Erilepingu sõlmimiseks võib tellija raamlepingu osaliseks oleva ettevõtjaga kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumist täiendada.

4. Raamlepingul põhinevad erilepingud mitme ettevõtjaga sõlmitakse järgmise korra kohaselt:

a)	kohaldades raamlepingus sätestatud tingimusi ilma pakkumismenetlust uuesti alustamata;

b)	kui kõik tingimused ei ole raamlepingus sätestatud, siis pärast seda kui osalised on uuesti konkureerinud samade või vajaduse korral täpsemalt sõnastatud tingimuste põhjal ning kui see on kohane, siis raamlepingu tingimustes osutatud uute tingimuste põhjal.

Iga erilepingu puhul, mis sõlmitakse esimese lõigu punktis b osutatud korras, konsulteerib tellija kirjalikult ettevõtjatega, kes on suutelised lepingut täitma, määrates kindlaks tähtaja, mis on piisavalt pikk, võimaldamaks pakkumisi esitada. Pakkumised esitatakse kirjalikult. Tellija sõlmib iga erilepingu pakkujaga, kes on raamlepingu tingimustes sätestatud lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel teinud parima pakkumise.

5. Üksnes raamlepingutel põhinevate erilepingute suhtes võib eelnevalt võtta eelarvelisi kulukohustusi.

Artikkel 118

Direktiiviga 2004/18/EÜ reguleeritud lepingute avaldamine, välja arvatud II B lisas loetletud lepingud

(finantsmääruse artikkel 90)

1. Selliste lepingute avalikustamisel, mille maksumus on võrdne artiklites 157 ja 158 sätestatud künnistega või nendest suurem, tuleb avaldada eelteade, hanketeade või lihtsustatud hanketeade ja lepingu sõlmimise teade.

2. Eelteade on teade, millega tellija teeb suunavalt teatavaks eelarveaasta jooksul sõlmitavate lepingute ja raamlepingute hinnangulise kogumaksumuse teenusekategooriate või tooterühmade kaupa ja ehitustöölepingute olulised omadused, välja arvatud läbirääkimistega menetluse teel sõlmitavad lepingud, mille hanketeadet eelnevalt ei avaldata. Eelteade on kohustuslik üksnes lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on artiklis 157 sätestatud künnisega võrdne või suurem ning kui tellija kavatseb kasutada artikli 140 lõikes 4 sätestatud lühendatud tähtaega.

Eelteate ostja profiili kohta selliselt, nagu osutatud direktiivi 2004/18/EÜ VIII lisa punkti 2 allpunktis b avaldab kas Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus (OPOCE) või tellija ise.

Eelteade saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele tarne- ja teenuslepingute puhul nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt iga eelarveaasta 31. märtsiks, ehitustöölepingute puhul aga nii kiiresti kui võimalik pärast nende lepingute programmi kinnitamisotsuse vastuvõtmist.

Tellijad, kes avaldavad eelteate ostja profiili kohta, saadavad selle Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele elektrooniliselt, kasutades selleks direktiivi 2004/18/EÜ VIII lisa punktis 3 ette nähtud formaati ja edastusviisi.

3. Hanketeade on teade, mille abil tellija teeb teatavaks kavatsuse alustada menetlust lepingu või raamlepingu sõlmimiseks või artikli 125a kohase dünaamilise ostusüsteemi sisseseadmiseks. Hanketeade on kohustuslik lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on võrdne artikli 158 lõike 1 punktides a ja c sätestatud künnistega või nendest suurem, ilma et see piiraks lepingute sõlmimist pärast artiklis 126 osutatud läbirääkimistega menetlust. Raamlepingul põhinevate erilepingute puhul ei ole see kohustuslik.

Tellija, kes soovib sõlmida dünaamilisel ostusüsteemil põhineva erilepingu, teeb oma kavatsuse teatavaks lihtsustatud hanketeate teel.

Avatud menetluse puhul esitatakse hanketeates avamiskomisjoni koosoleku kuupäev, kellaaeg ja vajaduse korral koht ning pakkujad võivad sellel koosolekul osaleda.

Tellija täpsustab, kas variandid on lubatud, ning märgib nõutava suutlikkuse miinimumtaseme, kui ta kasutab artikli 135 lõike 2 teises lõigus sätestatud võimalust. Ta sätestab artiklis 135 osutatud valikukriteeriumid, mida ta kavatseb kasutada, taotlejate miinimumarvu, keda kavatseb pakkuma kutsuda, vajaduse korral ka maksimumarvu, ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, mida kavatseb pakkumiste arvu piiramiseks kasutada vastavalt artikli 123 lõike 1 teisele lõigule.

Kui pakkumiskutse on vabalt, vahetult ja täielikult kättesaadav elektrooniliste kanalite kaudu, eelkõige artiklis 125a osutatud dünaamilise ostusüsteemi kaudu, avaldatakse hanketeates Interneti-aadress, kust neid dokumente võib leida.

Tellija, kes tahab korraldada konkursi, teatab oma kavatsusest vastavasisulise teate avaldamisega.

4. Lepingu sõlmimise teates esitatakse lepingute, raamlepingute või dünaamilisel ostusüsteemil põhinevate lepingute sõlmimise menetluse tulemused. Lepingute puhul, mille maksumus on artiklis 158 sätestatud künnisega võrdne või sellest suurem, on lepingu sõlmimise teate avaldamine kohustuslik. Raamlepingul põhinevate erilepingute puhul ei ole see kohustuslik.

Lepingu sõlmimise teade saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele hiljemalt nelikümmend kaheksa kalendripäeva pärast menetluse lõpetamist, st alates lepingu või raamlepingu allkirjastamise kuupäevast. Teated dünaamilisel ostusüsteemil põhinevate lepingute kohta võib siiski grupeerida kvartalite kaupa. Need saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele hiljemalt nelikümmend kaheksa päeva pärast iga kvartali lõppu.

Tellijad, kes on korraldanud konkursi, saadavad Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele teate konkursi tulemuste kohta.

5. Need teated koostab komisjon direktiivi 2004/18/EÜ alusel vastu võetud tüüpvormide kohaselt.”

Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

a)	Pealkirja tekst asendatakse järgmisega: “Artikkel 119 Direktiiviga 2004/18/EÜ reguleerimata lepingute avaldamine ja selle direktiivi II B lisas loetletud lepingute avaldamine (finantsmääruse artikkel 90)”

Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	Esimese lause tekst asendatakse järgmisega: “Lepingud, mille maksumus on artiklis 158 sätestatud künnistest väiksem, ja direktiivi 2004/18/EÜ II B lisas osutatud teenuslepingud tehakse teatavaks asjakohaste vahenditega, et tagada võistupakkumine ja hankemenetluse erapooletus.”

ii)

Punkti b tekst asendatakse järgmisega:

“b)	lepingute puhul, mille maksumus on vähemalt 13 800 eurot, igal aastal töövõtjate loetelu, milles esitatakse sõlmitud lepingu ese ja maksumus.”

iii)	Lisatakse järgmine lõik: “Punkti b esimeses lõigus sätestatud avaldamine ei ole raamlepingu alusel sõlmitud erilepingute puhul kohustuslik.”

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Igal aastal avaldatakse töövõtjate loetelu, kellega on sõlmitud artikli 126 lõike 1 punktis j osutatud kinnisvaraleping või salajaseks tunnistatud leping; märkides loetelus sõlmitud lepingu eseme ja maksumuse. Kõnealune loetelu saadetakse eelarvepädevatele institutsioonidele. Komisjoni puhul lisatakse see finantsmääruse artikli 60 lõikes 7 nimetatud iga-aastase tegevusaruande kokkuvõttele.”

6.	Artikli 120 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: “Artiklis 142 osutatud kiirmenetluste puhul vähendatakse esimeses lõigus ette nähtud tähtaega viie kalendripäevani.”

Artikli 122 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Pakkumismenetlus on avatud, kui kõik huvitatud ettevõtjad võivad pakkumise esitada. See kehtib ka artiklis 125a osutatud dünaamilise ostusüsteemi kohta.

Pakkumismenetlus on piiratud, kui kõik ettevõtjad võivad taotleda osavõttu, kuid pakkumise võivad esitada või artiklis 125b osutatud võistlevate läbirääkimiste lahenduse võivad pakkuda ainult artiklis 135 osutatud valikukriteeriumidele vastavad taotlejad, kellele tellija on saatnud üheaegselt kirjaliku kutse.

Individuaalse lepingu puhul ning samuti võistlevate läbirääkimiste puhul võib valikuetappi korrata või koostada potentsiaalsete taotlejate loetelu artiklis 128 osutatud piiratud menetluse korras.”

Artiklit 123 muudetakse järgmiselt:

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Läbirääkimistega menetluse ja võistlevatele läbirääkimistele järgneva piiratud menetluse korral tuleb läbirääkimistele kutsuda vähemalt kolm taotlejat, kui piisav arv taotlejaid vastab valikukriteeriumidele.

Igal juhul peab pakkumist esitama kutsutud taotlejate arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

Esimest ja teist lõiku ei kohaldata:

a)	artikli 129 lõikes 3 osutatud lepingute puhul, mis käsitlevad väga väikeseid summasid;

b)	õigusteenuslepingute puhul direktiivi 2004/18/EÜ II B lisa tähenduses;

c)	artikli 126 lõike 1 punktis j osutatud salajaseks tunnistatud lepingute puhul.”

Lisatakse järgmine lõige 3:

“3. Kui valikukriteeriumidele ja suutlikkuse miinimumtasemele vastavate taotlejate arv on väiksem kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud miinimumarv, võib tellija menetlust jätkata, esitades kutse nõutava suutlikkuse tasemega taotlejale või taotlejatele. Tellija ei või esitada kutset teistele ettevõtjatele, kes osalemist ei taotlenud, ega taotlejatele, kes ei vasta suutlikkuse miinimumtasemele.”

Artiklisse 124 lisatakse järgmine lõik:

“Kui tellijad kasutavad läbirääkimistega hankemenetlust pärast hanketeate avaldamist vastavalt artiklile 127, võivad nad kehtestada, et läbirääkimised toimuvad järjestikuste voorudena, et vähendada läbiräägitavate pakkumiste arvu, kasutades selleks hanketeates või tehnilistes kirjeldustes osutatud lepingu sõlmimise tingimusi. Sellise variandi kasutamise korral märgitakse see hanketeates või tehnilistes kirjeldustes.”

10.	Artikli 125 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik: “Valimiskomisjon võib paluda taotlejatel vastata projekti selgitamiseks küsimustele, mis kantakse protokolli. Sellest tulenev dialoog protokollitakse täies ulatuses.”

11.

Lisatakse järgmised artiklid 125a ja 125b:

“Artikkel 125a

Dünaamiline ostusüsteem

(finantsmääruse artikkel 91)

1. Direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõikes 6 ja artiklis 33 ette nähtud dünaamiline ostusüsteem on täielikult elektrooniline protsess üldkasutatavate ostude tegemiseks, mis on piiratud kestusega ja kogu oma kestuse vältel avatud kõikidele ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja on esitanud tingimustele vastava näidispakkumise koos täiendavate dokumentidega. Näidispakkumisi võib igal ajal parandada, tingimusel et need vastavalt endiselt tehnilistele kirjeldustele.

2. Dünaamilise ostusüsteemi loomiseks avaldab tellija hanketeate, mis sisaldab viidet Interneti-aadressile, kus tehnilised kirjeldused ja täiendavad dokumendid on alates teate avaldamisest kuni süsteemi kehtivusaja lõpuni vabalt, vahetult ja täielikult kättesaadavad.

Tehnilises kirjelduses täpsustab tellija muu hulgas kõnealuse süsteemi alusel kavandatavate ostude laadi ja esitab kõik vajalikud andmed ostusüsteemi, kasutatud elektroonikaseadmete ning ühenduskorra ja tehniliste näitajate kohta.

3. Tellija annab kogu dünaamilise ostusüsteemi kehtivusaja vältel igale ettevõtjale võimaluse esitada näidispakkumine, et pakkuja saaks lõikes 1 osutatud tingimustel süsteemiga liituda. Tellija hindab näidispakkumise maksimaalselt viieteistkümne päeva jooksul alates selle esitamisest. Ta võib siiski hindamisperioodi pikendada, tingimusel et vahepeal ei esitata uut pakkumiskutset.

Tellija teatab pakkujale võimalikult kiiresti tema vastuvõtmisest dünaamilisse ostusüsteemi või tema pakkumise tagasilükkamisest.

4. Iga erilepingu kohta esitatakse eraldi pakkumiskutse. Enne selle kutse esitamist avaldab tellija lihtsustatud hanketeate, milles kutsutakse kõiki huvitatud ettevõtjaid üles tegema näidispakkumist tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui viisteist päeva alates lihtsustatud teate väljasaatmiskuupäevast. Tellija ei jätka pakkumiskutsega enne, kui ta on hinnanud kõik selleks tähtajaks laekunud näidispakkumised.

Seejärel kutsub tellija kõiki süsteemi vastu võetud pakkujaid põhjendatud aja jooksul pakkumist esitama. Ta sõlmib lepingu pakkujaga, kes tegi dünaamilise ostusüsteemi loomist käsitlevas hanketeates sätestatud lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel majanduslikult soodsaima pakkumise. Kõnealuseid kriteeriume võib vajaduse korral pakkumiskutses täpsustada.

5. Dünaamiline ostusüsteem ei või kesta kauem kui neli aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

Tellija ei või kasutada seda süsteemi konkurentsi vältimiseks, piiramiseks või moonutamiseks.

Huvitatud ettevõtjatelt ega süsteemi osalistelt ei või nõuda mingite tasude maksmist.

Artikkel 125b

Võistlevad läbirääkimised

(finantsmääruse artikkel 91)

1. Eriti keerukate lepingute puhul, kui tellija on seisukohal, et vahetu avatud pakkumismenetluse kasutamine või olemasolev piiratud menetluse suhtes kehtiv kord ei võimalda lepingu sõlmimist pakkujaga, kelle pakkumine on majanduslikult soodsaim, võib ta kasutada direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 29 osutatud võistlevaid läbirääkimisi.

Lepingut peetakse eriti keerukaks, kui tellija ei ole võimeline objektiivselt kindlaks määrama tehnilisi vahendeid, mis võivad tema vajadusi rahuldada või eesmärkidele vastata, või ei suuda määratleda projekti õiguslikku või finantsraamistikku.

2. Tellija avaldab hanketeate, milles esitab oma vajadused ja nõuded, mida ta täpsustab samas teates ja/või kirjeldavas dokumendis.

3. Tellija avab läbirääkimised taotlejatega, kes vastavad artiklis 135 sätestatud valikukriteeriumidele, et teha kindlaks ja täpsustada vahendid, mis on tema vajaduste rahuldamiseks kõige kohasemad.

Läbirääkimiste käigus tagab tellija kõikide pakkujate võrdse kohtlemise ning pakutud lahenduste või muu läbirääkimistel osaleva taotleja esitatud teabe konfidentsiaalsuse, välja arvatud juhul, kui taotleja nõustub selle avalikustamisega.

Tellija võib ette näha, et menetlus toimub järjestikuste voorudena, et vähendada läbirääkimiste voorus arutatavate lahenduste arvu, kohaldades hanketeates või kirjeldavas dokumendis esitatud lepingu sõlmimise tingimusi, kui selline võimalus on hanketeates või kirjeldavas dokumendis ette nähtud.

4. Pärast osalejatele läbirääkimiste tulemuste teatamist palub tellija neil esitada lõplik pakkumine esitatud ja läbirääkimiste käigus täpsustatud lahenduse või lahenduste kohta. Need pakkumised sisaldavad kõiki nõutavaid ja projekti elluviimiseks vajalikke elemente.

Tellija võib paluda neid pakkumisi selgitada ja täpsustada, tingimusel et see ei muuda pakkumise või pakkumiskutse peamisi aspekte, mille muutmine moonutaks konkurentsi või oleks diskrimineeriv.

Tellija võib paluda pakkujal, kelle pakkumine on osutunud majanduslikult soodsaimaks, selgitada pakkumise aspekte või kinnitada pakkumises sisalduvaid kohustusi, tingimusel et see ei muuda pakkumise või pakkumiskutse peamisi aspekte, ei ähvarda konkurentsi moonutada ega ole diskrimineeriv.

5. Tellija võib läbirääkimiste käigus täpsustada hinda või osalejatele tehtavaid makseid.”

12.

Artiklit 126 muudetakse järgmiselt:

Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

Sissejuhatav lause ja punkt a asendatakse järgmisega:

“Olenemata lepingu hinnangulisest maksumusest võivad tellijad kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust järgmistel juhtudel:

a)	esialgse menetluse lõpetamise järel väljakuulutatud avatud menetluse või piiratud menetluse teel ei ole saadud pakkumisi või sobivaid pakkumisi, tingimusel et artiklis 130 osutatud pakkumiskutses nimetatud lepingu esialgseid tingimusi ei ole oluliselt muudetud;”

ii)

Punkt c asendatakse järgmisega:

“c)	niivõrd kui see on rangelt vajalik, kui ei ole võimalik artiklites 140, 141 ja 142 sätestatud muude menetluste tähtaegadest kinni pidada äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu, mis on tekkinud asjaomastest tellijatest sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel;”

iii)

Punktid e ja f asendatakse järgmisega:

“e)	lisateenuste ja ehitustööde puhul, mida algselt kavandatud projekt või algselt sõlmitud leping ei sisalda, kuid mis ettenägematute asjaolude tõttu on osutunud teenuste osutamisel või ehitustööde teostamisel vajalikuks, kui lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti;

uute teenuste või ehitustööde puhul, mis koosnevad samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamisest, mida teeb ettevõtja, kellega sama tellija on varem lepingu sõlminud, kui kõnealused teenused või ehitustööd vastavad põhiprojektile ja esimene leping on sõlmitud avatud menetluse või piiratud menetluse teel, kui lõikes 3 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti;”

iv)

Punkti g lisatakse järgmised alapunktid:

“iii)

tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud toodetest koosnevate tarnete puhul;

iv)	ostude puhul, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele;”

Punkt i asendatakse järgmisega:

“i)	õigusteenuslepingute puhul direktiivi 2004/18/EÜ tähenduses; sellised lepingud tuleb siiski asjakohaselt teatavaks teha;”

vi)

Lisatakse järgmine punkt j:

“j)	lepingute puhul, mille institutsioon või institutsiooni poolt volitatud asutus on tunnistanud salajaseks, või lepingute puhul, mille täitmisega peavad kaasnema erilised julgeolekumeetmed vastavalt kehtivatele haldusnormidele, või kui ühenduse või liidu oluliste huvide kaitse seda nõuab.”

vii)	Lisatakse järgmine lõik: “Tellija võib kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ka juhul, kui lepingu maksumus on alla 13 800 euro.”

Lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

“Lõike 1 esimese lõigu punktis f nimetatud juhtudel teatatakse võimalusest kasutada läbirääkimistega menetlust niipea, kui esialgse lepingu kohta kuulutatakse välja pakkumismenetlus, ning artiklis 158 nimetatud künniste arvutamisel võetakse arvesse teenuste või ehitustööde hinnanguline kogumaksumus.”

13.

Artiklit 127 muudetakse järgmiselt:

Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause ja punktid a ja b asendatakse järgmisega:

“Olenemata lepingu hinnangulisest maksumusest võivad tellijad kasutada väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust järgmistel juhtudel:

lõppenud avatud või piiratud menetluse või võistlevate läbirääkimiste teel esitatud pakkumised on vastuolus eeskirjadega või ei vasta eelkõige valiku- või lepingu sõlmimise kriteeriumidele, kui artiklis 130 osutatud pakkumiskutses nimetatud lepingu esialgseid tingimusi ei ole oluliselt muudetud, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist;

b)	teenus-, tarne- või ehitustööde lepingute puhul erandjuhtudel, kui nende laad või nendega kaasnevad ohud ei võimalda pakkujal teha eelnevat üldist hinnakujundust;”

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

“e)	direktiivi 2004/18/EÜ II B lisas osutatud teenuslepingute puhul, tingimusel et käesoleva määruse artikli 126 lõike 1 esimese lõigu punktidest i ja j ega teisest lõigust ei tulene teisiti.”

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel võivad tellijad hanketeate avaldamisest loobuda, kui läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik pakkujad ja ainult sellised pakkujad, kes vastavad valikukriteeriumidele ning kes on eelmise menetluse käigus esitanud hankemenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised.”

14.	Artikli 129 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega: “3. Lepingud, mille maksumus on alla 3 500 euro, võib sõlmida ühe pakkumise alusel. 4. Maksed seoses kuluartiklitega, mille summa jääb alla 200 euro, võivad seisneda lihtsalt arvete tasumises ilma eelneva pakkumise heakskiitmiseta.”

15.

Artiklit 130 muudetakse järgmiselt:

Lõike 1 punktid a ja b asendatakse järgmistega:

“a)	pakkumiskutse või kutse läbirääkimisteks või kutse artiklis 125b sätestatud menetluse raames läbirääkimistes osalemiseks;

b)	lisatud tehniline kirjeldus, artiklis 125b osutatud võistlevate läbirääkimiste puhul dokument, milles kirjeldatakse tellija vajadusi ja nõudeid või Interneti-aadressi viide, kus on võimalik nendega tutvuda.”

Lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

Sissejuhatav lause ning punktid a ja b asendatakse järgmisega:

“Pakkumiskutses, läbirääkimiskutses või kutses osaleda võistlevates läbirääkimistes tuleb vähemalt:

esitada pakkumiste esitamise eeskirjad, sh eelkõige pakkumiste esitamise lõppkuupäev ja -kellaaeg, kõik vastuse standardvormi kasutamisega seotud nõuded, lisatavad dokumendid, ka dokumendid, mis tõendavad artiklis 135 osutatud finants-, majandus-, tehnilist ja kutsealast suutlikkust, kui neid ei ole täpsustatud hanketeates, ning aadress, kuhu pakkumised saata;

b)	märkida, et pakkumise esitamine tähendab lõikes 1 nimetatud tehniliste kirjelduste ja pakkumise tingimustega nõustumist ning et pakkumine on töövõtja suhtes, kellega leping sõlmitakse, kogu lepingu täitmisaja jooksul siduv;”

ii)

Lisatakse järgmine punkt e:

“e)	täpsustada võistlevate läbirääkimiste puhul nõupidamisvooru alguseks määratud kuupäev ja aadress.”

Lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punktid a ja b asendatakse järgmistega:

“a)

kindlaks määrata lepingu suhtes kohaldatavad välistamis- ja valikukriteeriumid, välja arvatud piiratud menetluse, sh võistlevatele läbirääkimistele järgneva piiratud menetluse, ja artiklis 127 osutatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul; sel juhul esitatakse need kriteeriumid ainult hanketeates või osalemiskutses;

b)	esitada lepingu sõlmimise kriteeriumid ja neile antud suhteline kaal või vajaduse korral esitada need kahaneva tähtsuse järjekorras, kui seda ei ole hanketeates esitatud;”

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

“d)	märkida miinimumnõuded, mille variandid peavad vastama artikli 138 lõikes 2 ettenähtud menetlustes, mille alusel sõlmitakse leping majanduslikult kõige soodsama pakkumise peale, kui tellija on hanketeates märkinud, et niisugused variandid on lubatud;”

iii)

lisatakse järgmine punkt g:

“g)	esitada artiklis 125a osutatud dünaamilise ostusüsteemi puhul kavandatavate ostude laad ning vajalik teave ostusüsteemi, kasutatud elektroonikaseadmete ning ühenduskorra ja tehniliste näitajate kohta.”

16.

Artiklit 131 muudetakse järgmiselt:

Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

“c)	võimaluse korral puuetega inimeste juurdepääsukriteeriumid või sobivus kõikidele kasutajatele;”

Lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

“b)	võttes aluseks võimsus- või talitlusnõuded, mis võivad hõlmata keskkonnanäitajaid ja peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et pakkujad saaksid kindlaks määrata lepingu eesmärgi ja tellijad sõlmida lepingu;”

c)	Lõikele 4 lisatakse järgmine lõik: “Asjakohased vahendid võivad olla tootja tehniline toimik või tunnustatud asutuse katseprotokoll.”

d)	Lõikele 5 lisatakse järgmine lõik: “Pakkuja peab tellijale asjakohaste vahenditega rahuldavalt tõestama, et pakkumine vastab tellija kehtestatud võimsus- või talitlusnõuetele. Asjakohased vahendid võivad olla tootja tehniline toimik või tunnustatud asutuse katseprotokoll.”

Lisatakse järgmised lõiked 5a ja 5b:

“5a. Kui tellija kehtestab võimsus- või talitlusnõuetele keskkonnanäitajate suhtes nõudeid, võib ta kasutada üksikasjalikku tehnilist kirjeldust või selle osi Euroopa, riikidevaheliste või siseriiklike ökomärgistega või muude ökomärgistega määratletud tähenduses, juhul kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	kõnealune tehniline kirjeldus on kohane, et määrata kindlaks lepingu esemeks olevate tarnete või teenuste omadused,

b)	märgise nõuded on koostatud teadusliku informatsiooni põhjal,

c)	ökomärgised kiidetakse heaks menetluse käigus, milles võivad osaleda kõik sidusrühmad, nagu näiteks valitsusorganid, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnaorganisatsioonid,

d)	ökomärgised on kättesaadavad kõikidele huvitatud isikutele.

Tellija võib märkida, et ökomärgist kandvate toodete või teenuste puhul eeldatakse, et need vastavad lepingudokumentides sätestatud tehnilistele näitajatele. Tellijad aktsepteerivad ka kõiki muid kohaseid tõendusvahendeid, näiteks tootja tehniline toimik või tunnustatud asutuse katseprotokoll.

5b. Lõigetes 4, 5 ja 5a nimetatud tunnustatud asutused on katse- ja taatluslaborid ning inspekteerimisasutused, mis vastavad kehtivatele Euroopa standarditele.”

17.

Artikkel 134 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 134

Tõendid

(finantsmääruse artiklid 93–96)

1. Tellija aktsepteerib rahuldava tõendina selle kohta, et taotleja või pakkuja ei ole ühes finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktis a, b või e kirjeldatud olukorras, viimase karistusregistri väljavõtte esitamist või selle puudumisel viimase samaväärse dokumendi esitamist, mille on välja andnud päritolu- või lähteriigi justiits- või haldusasutus, mis tõendab, et need nõuded on täidetud. Tellija aktsepteerib rahuldava tõendina selle kohta, et taotleja või pakkuja ei ole finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktis d kirjeldatud olukorras, asjaomase riigi pädeva asutuse väljaantud viimast tõendit.

2. Kui asjaomases riigis ei anta lõikes 1 osutatud tõendit välja, samuti finantsmääruse artiklites 93 ja 94 osutatud väljajätujuhtudel võib selle asendada huvitatud isiku vandega kinnitatud avaldusega või selle puudumisel ausõnalise avaldusega, mille ta annab oma päritolu- või lähteriigi justiits- või haldusasutuse, notari või kvalifitseeritud kutseorganisatsiooni ees.

Lepingute puhul, mille maksumus on alla 50 000 euro, võib tellija, lähtudes riskianalüüsist, nõuda taotlejalt või pakkujalt üksnes ausõnalist avaldust selle kohta, et ta ei ole finantsmääruse artiklis 93 või 94 kirjeldatud olukorras.

3. Olenevalt pakkuja või taotleja registrijärgse riigi õigusaktidest on lõigetes 1 ja 2 loetletud dokumendid seotud juriidiliste isikute ja/või füüsiliste isikutega ja, sh kui tellija peab seda vajalikuks, ka ettevõtete juhtide või muude isikutega, kellel on volitused esindada taotlejat või pakkujat, teha tema eest otsuseid või teda kontrollida.

4. Kui tellijal on kahtlusi taotlejate või pakkujate olukorra suhtes, võivad nad ise pöörduda artiklis 1 osutatud pädevate asutuste poole, et saada kõnealuse olukorra kohta andmeid, mida nad peavad vajalikuks.”

18.

Artiklit 135 muudetakse järgmiselt:

Lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5. Teave, mida tellija nõuab taotlejalt või pakkujalt finants-, majandus-, tehnilise või kutsealase suutlikkuse ning lõike 2 kohaselt nõutava suutlikkuse miinimumtaseme tõendamiseks, peab olema seotud ainult lepingu esemega ning arvesse tuleb võtta ettevõtjate õigustatud huve, mis on seotud eelkõige ettevõtja tehniliste ja ärisaladuste kaitsmisega.”

Lisatakse järgmine lõige 6:

“6. Lepingute puhul, mille maksumus on alla 50 000 euro, võib tellija, lähtudes riskianalüüsist, otsustada loobuda taotlejalt või pakkujalt finants-, majandus-, tehnilise või kutsealase suutlikkuse tõendamise nõudmisest. Sellisel juhul on eelrahastamine või vahemaksete tegemine keelatud.”

19.

Artiklit 136 muudetakse järgmiselt:

a)	Lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega: “Majandus- ja finantssuutlikkust võib tõendada eelkõige ühe või mitme järgmise dokumendiga:”

b)	Lõikele 3 lisatakse järgmine lõik: “Samadel tingimustel võib artikli 116 lõikes 6 osutatud ettevõtjate ühendus toetuda oma liikmete või muude üksuste suutlikkusele.”

20.

Artiklit 137 muudetakse järgmiselt:

Lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)	Sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: “Olenevalt tarnete, teenuste või ehitustööde laadist, kogusest või ulatusest ja eesmärgist võib ettevõtjate tehnilist ja kutsealast suutlikkust tõendada ühe või mitme järgmise dokumendi alusel:”

ii)

Punkt d asendatakse järgmisega:

“d)	tarnete ja teenuste kvaliteedi tagamiseks kasutatud tehnilise varustuse ja meetmete kirjeldus ning ettevõtja uurimis- ja arendussüsteemide kirjeldus;”

iii)

Lisatakse järgmine punkt i:

“i)	ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul ning üksnes kohastel juhtudel märge keskkonnajuhtimismeetmete kohta, mida ettevõtja on suuteline lepingu täitmisel rakendama.”

Lisatakse järgmised lõiked 3a ja 3b:

“3a. Kui tellijad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteeditagamise standardeid, viitavad tellijad kvaliteeditagamise süsteemidele, mis põhinevad asjakohasel Euroopa standardite seerial ja mille on kinnitanud asutused, mis vastavad Euroopa standardite seeriale seoses sertifitseerimisega.

3b. Kui tellijad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid keskkonnajuhtimisstandardeid, peavad nad viitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 761/2001 (8) sätestatud ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohasel Euroopa või rahvusvahelisel standardil põhinevatele keskkonnajuhtimisstandarditele, mille on kinnitanud ühenduse õigusele või vastavatele Euroopa või rahvusvahelistele sertifitseerimise standarditele vastavad asutused. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muid samaväärseid keskkonnajuhtimisalaseid tõendeid, mida ettevõtjatelt esitavad.

c)	Lõikele 4 lisatakse järgmine lõik: “Samadel tingimustel võib artikli 116 lõikes 6 osutatud ettevõtjate ühendus toetuda oma liikmete või muude üksuste suutlikkusele.”

21.

Artikli 138 lõikes 3 asendatakse esimene ja teine lõik järgmistega:

“Tellija esitab hanketeates, tehnilises kirjelduses või kirjeldavas dokumendis majanduslikult soodsaima pakkumise kindlaksmääramiseks valitud kriteeriumide kaalu. Seda kaalu võib väljendada vahemikuna, millele on määratud kohane maksimumhälve.

Hinnale antud suhteline kaal võrreldes teiste kriteeriumidega ei või põhjustada hinna väljajätmist töövõtja valikul, ilma et see piiraks astmestiku arvestamist, mille institutsioonid on kehtestanud teatavate teenuste tasustamiseks, nagu näiteks ekspertide osutatud hindamisteenused.”

22.

Lisatakse artikkel 138a järgmises sõnastuses:

“Artikkel 138a

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

(finantsmääruse artikli 97 lõige 2)

1. Artikli 127 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel võib tellija avatud, piiratud või läbirääkimistega hankemenetluse puhul otsustada, et avaliku hanke lepingu sõlmimisele eelneb direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 54 ette nähtud elektrooniline oksjon, kui lepingu tehnilisi näitajaid on võimalik täpselt kindlaks määrata.

Samadel asjaoludel võib elektroonilise oksjoni korraldada pakkumiste taasavamisel raamlepingu osalistega, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 117 lõike 4 punktis b, ning pakkumiste avamisel lepingute puhul, mis sõlmitakse artiklis 125a osutatud dünaamilise ostusüsteemi põhjal.

Elektroonilise oksjoni aluseks on kas üksnes hinnad, kui leping sõlmitakse madalaima hinnaga, või hinnad ja/või pakkumise tehnilises kirjelduses märgitud tegurite väärtused, kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise peale.

2. Tellija, kes otsustab korraldada elektroonilise oksjoni, teatab sellest hanketeates.

Tehniline kirjeldus hõlmab muu hulgas järgmisi andmeid:

a)	osad, mille väärtuse üle toimub elektrooniline oksjoni, tingimusel et need on mõõdetavad ning et neid saab väljendada arvudes või protsentides;

b)	esitatavate väärtuste piirmäärad sellistena, nagu need tulenevad lepingu esemega seotud tehnilistest näitajatest;

c)	teave, mis tehakse elektroonilise oksjoni käigus pakkujatele kättesaadavaks, ning vajaduse korral ka see, millal see neile kättesaadavaks tehakse;

d)	asjakohane teave elektroonilise oksjonipidamise korra kohta;

e)	tingimused, mille alusel pakkujatel on võimalik pakkumisi teha, ning eelkõige miinimumvahed, mida vajaduse korral pakkumisel nõutakse;

f)	asjakohane teave kasutatud elektroonikaseadmete ning ühenduskorra ja tehniliste näitajate kohta.

3. Enne elektroonilise oksjoni läbiviimist annab tellija pakkumistele lepingusõlmimiskriteeriumist/-kriteeriumidest ja neile omistatud kaalust lähtuvalt täieliku esialgse hinnangu.

Kõik pakkujad, kes on esitanud vastuvõetava pakkumise, kutsutakse elektroonilisel teel üheaegselt uusi hindu ja/või uusi väärtusi pakkuma; kutse sisaldab kogu asjakohast teavet kasutatavate elektroonikaseadmetega ühenduse saamise kohta ning seal märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja -kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitmes üksteisele järgnevas voorus. Elektrooniline oksjon võib alata kõige varem kaks tööpäeva pärast kutsete väljasaatmise kuupäeva.

4. Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise põhjal, lisatakse kutsele asjakohase pakkumise artikli 138 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud kaalumise põhjal läbi viidud täieliku hindamise tulemused.

Kutses märgitakse ka matemaatiline valem, mida kasutatakse elektroonilise oksjoni käigus pakkumiste automaatseks ümberjärjestamiseks uute hinna- ja/või väärtusepakkumiste põhjal. Kõnealune valem hõlmab kõikide majanduslikult soodsaima pakkumise kindlakstegemiseks määratud kriteeriumide kaalu, nagu on näidatud hanketeates või tehnilises kirjelduses; selleks taandatakse kõik lubatud vahemikud ette kindlaks määratud väärtusele.

Kui variandid on lubatud, tuleb iga variandi jaoks kehtestada eraldi valem.

5. Iga elektroonilise oksjoni vooru käigus edastab tellija kõikidele pakkujatele viivitamata vähemalt sellise teabe, millest piisab, et pakkuja võiks igal hetkel kindlaks teha oma suhtelise koha järjestuses. Ta võib edastada ka muud teavet teiste pakutud hindade või väärtuste kohta, tingimusel et see on tehnilises kirjelduses ette nähtud. Samuti võib ta igal ajal teha teatavaks käimasolevas oksjonivoorus osalejate arvu. Siiski ei või ta üheski elektroonilise oksjoni voorus mingil juhul avalikustada pakkujate isikuid.

6. Tellija sulgeb elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmistest viisidest:

a)	ta näitab oksjonil osalemise kutses eelnevalt kindlaks määratud kuupäeva ja kellaaja;

b)	kui talle ei pakuta enam uusi hindu ega uusi väärtusi, mis vastavad etteantud miinimumvahedele. Sellisel juhul märgib tellija oksjonil osalemise kutsesse aja, mis võib viimase pakkumise saamisest mööduda, enne kui ta oksjoni sulgeb;

c)	kui on täitunud oksjoni voorude arv, mis on kindlaks määratud oksjonil osalemise kutses.

Kui tellija on otsustanud sulgeda elektroonilise oksjoni punkti c kohaselt, mida ta võib kombineerida punktis b sätestatud korraga, tuleb oksjonil osalemise kutses märkida kõikide oksjonivoorude ajakava.

7. Pärast elektroonilise oksjoni sulgemist sõlmib tellija vastavalt artiklile 138 elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal lepingu.

Tellija ei või elektroonilist oksjonit kuritarvitada ega kasutada seda viisil, mis väldiks, piiraks või moonutaks konkurentsi või muudaks lepingu eset sellisena, nagu see on pakkumisteks välja kuulutatud avaldatud hanketeates ja määratletud tehnilises kirjelduses.”

23.	Artikli 139 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine lause: “Kõnealused täpsustused võivad olla eelkõige seotud ehitustööde teostamise, teenuste osutamise või tarnete tegemise asukohas kehtivate töökaitse- ja töötingimustealaste normidega.”

24.

Artiklit 140 muudetakse järgmiselt:

Lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

“2. Avatud menetluse lepingute puhul, mille maksumus on võrdne artiklis 158 sätestatud künnisega või on sellest suurem, on pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 52 päeva alates hanketeate saatmiskuupäevast.

3. Piiratud menetluse, sealhulgas artiklis 125b osutatud võistlevate läbirääkimiste kasutamise korral, ja väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse lepingute puhul, mille maksumus on võrdne artiklis 158 sätestatud künnisega või on sellest suurem, on osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 37 päeva alates hanketeate saatmiskuupäevast.

Piiratud menetluse lepingute puhul, mille maksumus on võrdne artiklis 158 sätestatud künnisega või on sellest suurem, on pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 40 päeva alates pakkumiskutse saatmiskuupäevast.

Piiratud menetluses, millele eelneb artiklis 128 osutatud kutse konkursil osalemise huvist teatamiseks, on pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 21 päeva alates pakkumiskutse saatmiskuupäevast.

4. Kui tellija on saatnud artikli 118 lõike 2 kohaselt avaldamiseks eelteate või avaldanud eelteate ostja profiili kohta ise, võib pakkumiste vastuvõtmise miinimumtähtaega üldjuhul lühendada 36 päevani, kuid mitte mingil juhul alla 22 päeva hanketeate või pakkumiskutse saatmiskuupäevast.

Esimeses lõigus osutatud lühendatud tähtajad on lubatud üksnes juhul, kui eelteade vastab järgmistele tingimustele:

a)	see sisaldab kogu hanketeates nõutavat teavet, niivõrd kui kõnealune teave on teate avaldamise ajal kättesaadav;

b)	see on avaldamiseks saadetud 52 päeva kuni 12 kuud enne hanketeate saatmiskuupäeva.”

b)	Lisatakse järgmine lõige 5: “5. Pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu võib lühendada viie päeva võrra, kui kõik pakkumiskutse dokumendid on alates hanketeate või konkursil osalemise huvist teatamise kutse avaldamiskuupäevast elektroonilisel teel vabalt ja vahetult kättesaadavad.”

25.

Artiklit 141 muudetakse järgmiselt:

Lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

“1. Kui taotlus on esitatud aegsasti enne pakkumiste esitamise tähtaega, saadetakse tehnilised kirjeldused või artiklis 125b osutatud menetluse kirjeldavad dokumendid ning täiendavad dokumendid kuue kalendripäeva jooksul alates taotluse saamisest kõikidele ettevõtjatele, kes on soovinud tehnilisi kirjeldusi või avaldanud huvi läbirääkimistel osalemise või pakkumise esitamise vastu, kui lõike 4 sätetest ei tulene teisiti. Tellijatel ei ole kohustust vastata edastustaotlustele, mis esitatakse vähem kui viis päeva enne pakkumiste esitamistähtaega.

2. Kui taotlus on esitatud aegsasti enne pakkumiste esitamise tähtaega, edastatakse tehniliste kirjelduste, kirjeldavate dokumentide või täiendavate dokumentidega seotud lisateave samaaegselt kõikidele ettevõtjatele, kes on soovinud saada tehnilisi kirjeldusi või avaldanud huvi läbirääkimistel osalemise või pakkumise esitamise vastu, hiljemalt kuue kalendripäeva jooksul enne pakkumiste vastuvõtmise tähtpäeva; kui teabetaotlus on esitatud vähem kui kaheksa kalendripäeva jooksul enne pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lõppu, edastatakse need nii kiiresti kui võimalik pärast taotluse kättesaamist. Tellijatel ei ole kohustust vastata lisateabetaotlustele, mis esitatakse vähem kui viis tööpäeva enne pakkumiste esitamistähtaega.”

Lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4. Avatud menetluse puhul, sealhulgas artiklis 125a osutatud dünaamilise ostusüsteemi puhul, ei kohaldata lõike 1 sätteid, kui kogu pakkumiskutse ja kõik täiendavad dokumendid on vabalt, täielikult ja vahetult kättesaadavad elektrooniliselt. Artikli 118 lõikes 3 osutatud hanketeates avaldatakse Interneti-aadress, kus nende dokumentidega saab tutvuda.”

26.

Artikkel 142 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 142

Tähtajad kiireloomulistel juhtudel

(finantsmääruse artikli 98 lõige 1)

1. Kui nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik artikli 140 lõikes 3 sätestatud tähtaegu järgida, võivad tellijad piiratud menetluse ja hanketeate avaldamisega läbirääkimistega menetluse puhul kehtestada järgmised kalendripäevades väljendatud tähtajad:

a)	osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 15 päeva alates hanketeate saatmiskuupäevast või 10 päeva, kui teade saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele elektrooniliselt;

b)	pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt kümme päeva alates pakkumiskutse esitamise päevast.

2. Piiratud menetlustes ja kiirendatud läbirääkimistega menetlustes edastatakse lisateave tehniliste kirjelduste kohta kõikidele pakkujatele või taotlejatele hiljemalt neli kalendripäeva enne kehtestatud pakkumiste vastuvõtmise tähtpäeva, tingimusel et taotlused on saadetud aegsasti.”

27.

Artiklit 143 muudetakse järgmiselt:

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Pakkumiste ja osalemistaotluste esitamise korra määrab kindlaks tellija, kes võib valida ühe lubatud sidevahendi. Pakkumisi ja osalemistaotlusi võib esitada kirja teel või elektrooniliselt. Samuti võib osalemistaotlusi esitada faksi teel.

Valitud sidevahend ei tohi oma laadilt olla diskrimineeriv ega piirata ettevõtjate juurdepääsu hankemenetlusele.

Valitud sidevahend peab tagama järgmiste tingimuste täitmise:

a)	kõik esitatud pakkumised ja taotlused sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik nende hindamiseks;

b)	säilitatakse andmete terviklikkus;

c)	säilitatakse pakkumiste konfidentsiaalsus ja tellija tutvub kõnealuste pakkumistega pärast pakkumiste esitamiseks kehtestatud tähtpäeva möödumist.

Juriidiliseks tõendamiseks võib tellija vajaduse korral nõuda, et faksi teel saadetud osalemistaotlusi tuleb võimalikult kiiresti, ent igal juhul enne artiklites 140 ja 251 sätestatud lõppkuupäeva, kinnitada kirja teel või elektrooniliselt.

Tellija võib nõuda, et elektroonilistelt saadetud pakkumised kannaksid täiustatud elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (9) tähenduses.

Lisatakse järgmine lõige 1a:

“1a. Kui tellija lubab pakkumisi ja osalemistaotlusi esitada elektrooniliselt, ei tohi selleks kasutatavad vahendid ja nende tehnilised omadused olla oma laadilt diskrimineerivad, vaid need peavad olema üldkättesaadavad ja sobima kokku üldkasutatavate info- ja sidetehnoloogiatoodetega. Pakkujatele või taotlejatele tehakse kättesaadavaks teave pakkumiste ja osalemiskutsete esitamiseks vajalike tehniliste näitajate, sealhulgas krüpteerimise kohta.

Lisaks sellele peavad pakkumiste ja osalemistaotluste elektroonilise vastuvõtu seadmed vastama direktiivi 2004/18/EÜ X lisa nõuetele.”

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Pakkumiste edastamisel kirja teel, võivad pakkujad neid esitada:

a)	posti või kulleri teel, mille puhul tuleb pakkumiskutses märkida, et saatmiskuupäevaks loetakse margil või vastuvõtukviitungil olev kuupäev;

b)	pakkuja või tema esindaja vahendusel otse institutsiooni talitustesse, mille puhul täpsustatakse pakkumiskutses lisaks artikli 130 lõike 2 punktis a osutatud teabele talitus, kuhu pakkumine tuleb üle anda kviitungi vastu, millele on märgitud kuupäev ja allkiri.”

28.

Artiklit 145 muudetakse järgmiselt:

a)	Lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Kõik artikli 143 nõuetele vastavad osalemistaotlused ja pakkumised avatakse.”

Lõike 2 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Avamiskomisjon moodustatakse vähemalt kolmest isikust, kes esindavad vähemalt kahte asjaomase institutsiooni organisatsiooniüksust, millest üks ei tohi olla teise alluvuses ja millest vähemalt üks on sõltumatu vastutavast eelarvevahendite käsutajast. Igasuguse huvide konflikti vältimiseks kohaldatakse nende isikute suhtes finantsmääruse artiklis 52 sätestatud kohustusi.

Kui esindustes, artiklis 254 osutatud kohalikes üksustes või liikmesriikides isoleeritult paiknevates kohalikes üksustes ei ole eraldi allüksusi, ei kohaldata nende suhtes üksteisest sõltumatute organisatsiooniüksuste nõuet.”

c)	Lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: “Kui pakkumised saadetakse posti teel, märgib üks või mitu avamiskomisjoni liiget oma nimetähed pakkumise saatmiskuupäeva ja -aega tõendavatele dokumentidele.”

29.

Artiklit 146 muudetakse järgmiselt:

a)	Lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: “Kummagi vooru jaoks moodustatakse hindamiskomisjon, kes hindab ja järjestab kõik nõuetele vastavaks kuulutatud osalemistaotlused ja pakkumised eelnevalt teatavaks tehtud välistamis-, valiku- ja lepingusõlmimiskriteeriumide alusel.”

Lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

Esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

ii)	Lisatakse järgmine neljas lõik: “Vastutava eelarvevahendite käsutaja otsusel võivad komisjoni abistada väliseksperdid. Vastutav eelarvevahendite käsutaja tagab, et kõnealused eksperdid järgivad finantsmääruse artiklis 52 sätestatud kohustusi.”

Lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)	Teine lõik asendatakse järgmisega: “Hindamiskomisjon või tellija võivad siiski paluda taotlejatel või pakkujatel esitada ettenähtud tähtaja jooksul lisamaterjali seoses välistamis- ja valikukriteeriumidega või esitada selle kohta täiendavaid tõendeid.”

ii)	Lisatakse järgmine kolmas lõik: “Pakkujate või taotlejate pakkumised, mis vastavad välistamis- ja valikukriteeriumidele, loetakse vastuvõetavaks.”

30.

Artiklit 147 muudetakse järgmiselt:

a)	Pealkiri asendatakse järgmisega: “Artikkel 147 Hindamistulemused (finantsmääruse artikkel 99)”

Lõike 2 sissejuhatav lause ja punkt a asendatakse järgmisega:

“Esimeses lõikes ette nähtud protokoll sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	tellija nimi ja aadress ning lepingu, raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi ese ja maksumus;”

Lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

Punkt a asendatakse järgmisega:

“a)	tellija nimi ja aadress ning lepingu, raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi ese ja maksumus;”

ii)

Punkt f asendatakse järgmisega:

“f)	läbirääkimistega menetluse ja võistlevate läbirääkimiste puhul artiklites 125b, 126, 127, 242, 244, 246 ja 247 osutatud asjaolud, mille alusel on nende kasutamine põhjendatud;”

31.	Artiklile 148 lisatakse järgmine lõige 5: “5. Õigusteenuslepingute puhul direktiivi 2004/18/EÜ II B lisa tähenduses võib tellija võtta pakkujatega ühendust, et kontrollida valiku- ja/või lepingusõlmimiskriteeriume.”

32.

Artiklit 149 muudetakse järgmiselt:

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Tellija edastab taotlejatele ja pakkujatele nii kiiresti kui võimalik oma otsuse lepingu või raamlepingu sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmise kohta, sealhulgas põhjendused, miks võistupakkumise korral lepingut või raamlepingut ei sõlmitud või dünaamilist ostusüsteemi ei loodud või miks menetlust uuesti alustatakse.”

Lisatakse järgmine lõige 3:

“3. Lepingute puhul, mida institutsioonid sõlmivad oma huvides vastavalt finantsmääruse artiklile 105 saadab tellija võimalikult kiiresti pärast valiku tegemist ja hiljemalt sellele järgneva nädala jooksul igale välja langenud pakkujale või taotlejale samaaegselt ja igaühele eraldi kirja ja faksi või e-posti teel, et nende pakkumine või taotlus ei osutunud väljavalituks, täpsustades iga kord pakkumise või taotluse tagasilükkamise põhjused;

Tellija saadab samaaegselt väljalangenud taotlejatele või pakkujatele tagasilükkamise teate saatmisega lepingu pakkumise vastuvõtmise otsust käsitleva teate võitjale, täpsustades seejuures, et teatatud otsusega ei võta asjaomane tellija endale kohustusi selle sõlmimiseks.

Väljalangenud pakkujad või taotlejad võivad kirjalikult taotledes kas kirja, faksi või e-posti teel saada lisateavet tagasilükkamise põhjuste kohta ning kõik pakkujad, kes esitasid vastuvõetava pakkumise, omaduste ja eeliste kohta võrreldes võitja pakkumisega, samuti võitja nime, kellega leping sõlmitakse, ilma te see piiraks finantsmääruse artikli 100 lõike 2 teise lõigu kohaldamist. Tellija vastab maksimaalselt 15 kalendripäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Tellija võib sõlmida võitjaga lepingu või raamlepingu alles pärast kahe kalendrinädala möödumist alates järgmisest päevast pärast tagasilükkamise ja lepingu sõlmimise otsuse samaaegselt teatamise kuupäeva. Vajaduse korral võib tellija peatada lepingu allkirjastamise, et uurida täiendavalt kahe kalendrinädala jooksul pärast tagasilükkamise või võitmise teatavaks tegemist tagasilükatud pakkujate või taotlejate taotlusi või märkusi või võib ta seda teha selle ajavahemiku jooksul saadud asjakohase teabe saamisel. Sellisel juhul teavitatakse taotlejaid või pakkujaid kolme tööpäeva jooksul pärast peatamisotsust.”

33.	Artikli 154 pealkiri asendatakse järgmisega: “Artikkel 154 Nõuetekohase taseme kindlaksmääramine künniste arvutamiseks (finantsmääruse artiklid 104 ja 105)”

34.

Artikli 155 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Kui tarne-, teenus- või ehitustöölepingu ese on jagatud mitmesse ossa ja iga osa kohta sõlmitakse eraldi leping, võetakse kogu lepingu suhtes kohaldatava künnise arvestamisel arvesse kõigi osade maksumus.

Kui osade üldmaksumus on võrdne artiklis 158 sätestatud künnistega või nendest suurem, kohaldatakse finantsmääruse artikli 90 lõike 1 ning artikli 91 lõigete 1 ja 2 sätteid iga osa kohta, välja arvatud juhul, kui hinnanguline maksumus on teenuslepingute puhul alla 80 000 euro või ehitustöölepingu puhul alla 1 000 euro, tingimusel et nende osade kogusumma ei ületa 20 % kõikide kõnealust lepingut moodustavate osade üldmaksumusest.”

35.

Artiklit 156 muudetakse järgmiselt:

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Lepingu hinnangulise maksumuse arvestamisel võtab tellija arvesse töövõtjale makstava tasu hinnangulist kogusummat.

Kui leping sisaldab optsiooniklausleid või klausleid kehtivuse võimaliku pikendamise kohta, võetakse lepingu maksumuse arvestamisel aluseks suurim lubatud kogumaksumus, optsiooni- ja pikendamisklauslid kaasa arvatud.

Hinnanguline maksumus arvutatakse hanketeate saatmise ajal või, juhul kui avaldamist ei ole ettenähtud, ajal, mil tellija alustab valikumenetlust.”

b)	Lisatakse järgmine lõige 1a: “1a. Raamlepingute ja dünaamilise ostusüsteemi puhul tuleb arvesse võtta kõikide raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi kehtivusaja jooksul kavandatavate lepingute suurim maksumus.”

Lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

“a)	kindlustusteenuse puhul makstavat lisatasu ja muid tasusid;”

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

“c)	projekteerimislepingute puhul teenustasusid, honorare, vahendustasusid ja muid tasusid.”

36.

Artikkel 157 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 157

Eelteadetega seotud künnised

(finantsmääruse artikkel 105)

Artiklis 118 sätestatud künnised, mis tuleb eelteadetes avaldada, on:

a)	direktiivi 2004/18/EÜ II A lisas loetletud tarne- ja teenuslepingute puhul 750 000 eurot;

b)	ehitustöölepingute puhul 5 923 000 eurot.”

37.

Artiklis 158 asendatakse pealkiri ja lõige 1 järgmisega:

“Artikkel 158

Künnised direktiivi 2004/18/EÜ kohaste menetluste rakendamiseks

(finantsmääruse artikkel 105)

1. Finantsmääruse artiklis 105 osutatud künnised on järgmised:

a)	direktiivi 2004/18/EÜ II A lisas loetletud tarne- ja teenuslepingute puhul 154 000 eurot, välja arvatud nimetatud lisa kategoorias 8 loetletud uurimis- ja arendusteenuste lepingud;

b)	direktiivi 2004/18/EÜ II B lisas loetletud teenuslepingute ning direktiivi 2004/18/EÜ II A lisa kategoorias 8 uurimis- ja arendusteenuste lepingute puhul 236 000 eurot;

c)	ehitustöölepingute puhul 5 923 000 eurot.”

38.

Artikli 164 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti d alapunkt ii asendatakse järgmisega:

“ii)	meetme või heakskiidetud tööprogrammi toetuse tingimustele vastavate kulude rahastamise ülemmäär, välja arvatud artikli 181 lõikes 1 nimetatud kindla suurusega summade ja ühikukulude astmestiku kasutamise puhul;”

punkt g asendatakse järgmisega:

“g)	meetme või heakskiidetud tööprogrammi hinnanguline üldeelarve ja selle abikõlblike kulude üksikasjalik kirjeldus, välja arvatud artikli 181 lõikes 1 nimetatud kindla suurusega summade ja ühikukulude astmestiku kasutamise puhul;”

39.	Artikli 165 lõige 2 asendatakse järgmisega: “2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata füüsilistele isikutele antud õppimise, teadusuuringute või koolitusega seotud stipendiumide, konkursiauhindade ega artikli 181 lõikes 1 nimetatud kindla suurusega summade ja ühikukulude astmestiku kasutamise puhul.”

40.

Artikkel 166 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 166

Aastaprogramm

(finantsmääruse artikli 110 lõige 1)

1. Iga-aastase toetuste andmise tööprogrammi valmistab ette eelarvevahendite käsutaja ja selle kinnitab komisjon. See avaldatakse komisjoni toetuste koduleheküljel iga aasta alguses niipea kui võimalik, hiljemalt iga eelarveaasta 31. märtsil.

Tööprogrammis märgitakse põhiõigusakt, eesmärgid, konkursikutsete ajakava soovitusliku summaga ning oodatavad tulemused.

2. Kõik tööprogrammis aasta jooksul tehtavad olulised muudatused võetakse samuti vastu ja avaldatakse lõike 1 kohaselt.”

41.

Artikli 168 lõike 1 punkti d asendatakse järgmiselt:

“d)	asutustele, kes on artikli 49 tähenduses põhiõigusaktis määratletud abisaajatena selliselt, nagu täpsustatud käesoleva määruse artiklis 31.”

42.

Artikli 169 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

“c)	meetme või heakskiidetud tööprogrammi abikõlblike kulude rahastamise määr, välja arvatud artikli 181 lõikes 1 nimetatud kindla suurusega summade ja ühikukulude astmestiku kasutamise puhul.”

43.

Artikli 172 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Abisaaja esitab tõendid kaasrahastamise kohta kas omavahenditest, finantsülekannetena kolmandatelt isikutelt või mitterahalise panusena, välja arvatud artikli 181 lõikes 1 nimetatud kindla suurusega summade ja ühikukulude astmestiku kasutamise puhul.”

44.

Artiklit 180 muudetakse järgmiselt:

Lisatakse järgmine lõige 1a:

“1a. Abisaajad kinnitavad vandega, et maksetaotlustes sisalduv teade on täielik, usaldusväärne ja tõele vastav, ilma et see piiraks artikli 104 kohaldamist. Samuti kinnitab ta, et võetud kulud võib lugeda abikõlblikeks vastavalt toetuselepingu sätetele ning maksetaotlusi toetavad tõendavad dokumendid, mida on võimalik kontrollida.”

Lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

Esimene ja teine lõik asendatakse järgmistega:

“Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib riskianalüüsi alusel nõuda iga makse tõendamiseks tunnustatud audiitori tehtud välisauditit raamatupidamisaruande ja selle aluseks olevate arvepidamise kohta. Tegevus- või meetmetoetuse puhul lisatakse maksetaotlusele auditi aruanne ning see kinnitab, et kulud, mida abisaaja deklareerib oma raamatupidamisaruandes ja millele toetub maksetaotlus, on tegelikud, täpsed kulud ja abikõlblikud vastavalt toetuslepingu sätetele.

Välisaudit on kohustuslik vahemaksete puhul iga eelarveaasta kohta ja lõppmaksete puhul:

a)	meetmetoetuste maksete puhul, mis on 750 000 eurot või suuremad;

b)	tegevustoetuste puhul, mis on 100 000 eurot või suuremad.”

ii)	Kolmas lõik jäetakse välja.

iii)

Neljas lõik asendatakse järgmisega:

“Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib riskianalüüsi alusel välisauditi tegemisest vabastada:

a)	avalik-õiguslikud asutused ja artiklis 43 osutatud rahvusvahelised organisatsioonid;

b)	abisaajad, kes saavad humanitaarabi ja kriisiolukordade lahendamisega seotud toetusi, välja arvatud lõppmaksete puhul.

c)	lõppmaksete puhul humanitaarabiga seotud toetuste saajad, kes on kirjutanud alla artiklis 163 osutatud partnerluse raamlepingule ja kellel on kehtestatud kontrollisüsteem, mis pakub selliste maksete puhuks samaväärseid tagatisi.”

45.

Artikkel 181 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 181

Kindlasummaline rahastamine

(finantsmääruse artikkel 117)

1. Lisaks stipendiumidele ja auhindadele võib komisjon lubada kindla suurusega summasid kuni 10 000 eurot ja ühikukulude astmestiku kasutamist. Komisjon võib lisaks lubada ka lähetuskulusid päevarahade tabeli alusel, mis on lisatud personalieeskirjadele või mille komisjon igal aastal kinnitab.

2. Lõikes 1 osutatud erinevaid rahastamisvorme võib üheainsa abisaaja puhul kombineerida, et hõlmata eri tüüpi selgesti määratletud abikõlblikke kulusid.

Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuses määratakse kindlaks sellise rahastamise lubatud maksimaalne kogusumma toetuste või toetuseliikide kaupa.

3. Toetuslepingus võib lubada, et kindla suuruse summaga kaetakse abisaaja kaudsed kulud kuni 7 % ulatuses meetme üldabikõlblikest kuludest, välja arvatud juhul, kui abisaajale makstakse ühenduse eelarvest tegevustoetust. 7 %-list ülemmäära võib ületada komisjoni põhjendatud otsuse alusel.

4. Kaasrahastamise, kasumi mittetaotlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise tagamiseks hindab komisjon ja määrab kindlaks lõikes 1 osutatud rahastamisviisid ja võimalused nende kombineerimiseks. Vastutav eelarvekäsutaja vaatab need uuesti läbi vähemalt iga kahe aasta tagant. Komisjon kinnitab või muudab oma lõikes 1 osutatud esialgset otsust vastavalt.”

46.

Artiklit 182 muudetakse järgmiselt:

a)	Lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: “Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sellist tagatist nõuda riskianalüüsist tulenevalt, arvestades toetuslepingus sätestatud rahastamisviisi.”

Lõike 3 esimene ja teine lõik asendatakse järgmistega:

“Tagatise esitab liikmesriigis registrisse kantud tunnustatud pank või finantsasutus. Kui abisaaja on registrisse kantud kolmandas riigis, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõustuda, et tagatise esitab kõnealuses kolmandas riigis registrisse kantud pank või finantsasutus, kui ta on seisukohal, et kõnealune pank või finantsasutus pakub samaväärseid tagatisi ja on omadustelt sarnane liikmesriigis asuva panga või finantsasutuse omaga.

Abisaaja taotlusel võib selle tagatise asendada kolmanda isiku solidaartagatisega või sama toetuslepingu osapoolteks olevate meetmetoetuse saajate ühistagatisega, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja on selleks nõusoleku andnud.”

c)	Lõikele 4 lisatakse järgmine lõik: “Lõike 1 teises lõigus osutatud juhtudel vabastatakse see alles lõppmakse tegemisel.”

47.

Artikkel 183 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 183

Toetuste peatamine ja vähendamine

(finantsmääruse artikkel 119)

Vastutav eelarvevahendite käsutaja peatab toetuse maksmise kui:

a)	kinnitatud meedet või tööprogrammi ei ole rakendatud, seda ei rakendata nõuetekohaselt või rakendatakse ainult osaliselt ja hilinemisega;

b)	makstud summad on lepingud ettenähtud rahastamise ülemmäärast suuremad;

c)	vastavalt toetuslepingule makstud summad on suuremad kui abisaaja tegelikult meetme rakendamiseks kulud või kui tegevuseelarve on pärast selle lõppu ülejäägiga.

Olenevalt menetluse etapist, vähendab eelarvevahendite käsutaja toetuse suurust või nõuab abisaajalt või -saajatelt võrdelise osa tagasimaksmist, olles abisaajale või abisaajatele eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.”

48.	Artikli 234 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega: “Maksete tegemiseks abi saava riigi vääringus avatakse abi saava riigi või mõne liikmesriigi finantsasutuses komisjoni või – ühisel kokkuleppel – abisaaja nimel eurodes peetavad kontod.”

49.

Artikli 241 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Kui tellija ei saa vähemalt kolme nõuetele vastavat pakkumist, tuleb menetlus tühistada ja uuesti alustada. Kui ka teise menetluse käigus ei saada kolme nõuetele vastavat pakkumist, võib tellija sõlmida lepingu üheainsa nõuetele vastava pakkumisega.”

Artikkel 2

Riigihankemenetluste ja toetuste andmiste menetluste suhtes, millega on alustatud enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse sätteid, mis kehtisid ajal, mil kõnealuste menetlustega alustati.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dalia GRYBAUSKAITĖ

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1874/2004 (ELT L 326, 29.10.2004, lk 17).

(3) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(4) EÜT L 209 24.7.1992, lk 1. Direktiiv tunnistati kehtetuks direktiiviga 2004/18/EÜ.

(5) EÜT L 340 16.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2151/2003 (ELT L 329 17.12.2003, lk 1).

(6) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.”

(7) EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.”

(8) EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1.”

(9) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.”