21.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 189/15 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1175/2005,
18. juuli 2005,
millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artiklit 9,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. AJUTISED MEETMED
(1) |
29. jaanuaril 2005 kehtestas komisjon oma 28. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 145/2005, millega kehtestatakse ajutised dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes (2) (edaspidi “ajutine määrus”) kehtestas komisjon Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit baariumkarbonaadi ühendusse importimise suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu. |
B. JÄRGNENUD MENETLUS
(2) |
Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Keegi ei soovinud oma arvamust suuliselt avaldada. |
(3) |
Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe otsimist ja kontrollimist. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:
|
(4) |
Kõigile osapooltele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti kõigile osapooltele võimalus esitada pärast oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. |
(5) |
Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti järeldustes vastavad muudatused. |
C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
(6) |
Ajutise määruse põhjendustes 11 ja 12 määratletud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta uusi märkusi ei laekunud ja seega kiidetakse ajutise määruse põhjenduste 11 ja 12 sisu käesolevaga heaks. |
D. DUMPING
1. Turumajanduslik kohtlemine
(7) |
Märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate põhjenduste 13–23 sisu. |
2. Individuaalne kohtlemine
(8) |
Märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse individuaalset kohtlemist käsitlevate põhjenduste 24–29 sisu. |
3. Normaalväärtus
a) Normaalväärtuse kindlaksmääramine koostööd tegevate tootjate puhul, kellele on võimaldatud turumajanduslik kohtlemine
(9) |
Et kindlaks määrata, kas omamaine müük oli toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, ja teatavate vaatlusaluste toodete liikide normaalväärtuse arvutamisel kasutati ühe eksportiva tootja puhul ajutise dumpingumarginaali arvutamisel ebaõigeid rahastamiskulusid. Seepärast tehti lõpliku dumpingumarginaali arvutamiseks vajalikud parandused. |
(10) |
Teise eksportiva tootja puhul oli jäätmete müügiväärtus tootmiskulust ajutiselt maha arvatud. Kuid pärast asjakohase teabe läbivaatamist ei olnud kindel, kas antud summat saab käsitleda jäätmekulu mahaarvamisena. Sellega seoses ja kättesaadava teabe alusel ilmnes, et “jäätmetel” oli tegelikult oluline iseseisev kaubanduslik väärtus. Lisaks sellele puudusid säilitatud varud ning seega ei olnud võimalik kõnealust kogust õigesti hinnata. Kokkuvõttes seostas äriühing isegi juhul, kui kõnealune summa oleks tulnud maha arvata, kogu summa vaatlusaluse tootega, kuigi see mõjutas ka teisi kõnealuse äriühingu valmistatavaid tooteid. Seepärast arvestati lõpliku otsuse tegemisel jäätmete eest mahaarvestatud kulu tagasi. Sama eksportiva tootja puhul korrigeeriti ka kõrvaltoote väärtust. |
(11) |
Asjaomane eksportiv tootja vaidlustas võetud lähenemise ja väitis, et jäätmed räbu ja lubja kujul kõrvaldatakse sünergiana toimivas koostöös lähedalasuvate käitistega viisil, mis vähendab selle kogumaksumust. Tuleb märkida, et nimetatud tootja väitis oma küsimustikus, et nimetatud müüki tuleks vaadelda “kõrvaltoote” müügina. Sellega seoses tuleks veelkord rõhutada, et kõnealuse toote müüdud kogust ei suudetud uurimise käigus tuvastada. Lisaks selgus seeläbi, et müük naabertehasesse hõlmas üksnes kõrvaltoodet H2S. Sellega seoses arvati, et edastati vastuolulist teavet, mida ei suudetud pärast lõplike andmete teatavakstegemist selgitada. Teiseks väitis sama tootja, et tootmiskuludest mahaarvestatud kõrvaltoote H2S väärtus oleks pidanud olema suurem. Siiski näitasid uurimise käigus kogutud tõendid, et nimetatud väide oli ülehinnatud ning tuleb seetõttu tagasi lükata. |
(12) |
Välja arvatud käesoleva määruse põhjenduste 9 ja 10 kohaselt tehtud korrigeerimised ning täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse normaalväärtust käsitlevate põhjenduste 43–59 sisu. |
b) Normaalväärtuse kindlaksmääramine kõige koostööd tegevate tootjate puhul, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist
(13) |
Üks tooteid kasutav organisatsioon vaidlustas Ameerika Ühendriikide (edaspidi “USA”) kasutamise võrdlusriigina ajutise määruse põhjenduse 12 tähenduses. See huvitatud isik ei põhjendanud oma väidet ega esitanud mingeid tõendeid, viidates pigem üldiselt väidetavale konkurentsi puudumisele USA turul seal kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõttu. Kuid märgitakse, et esialgse järelduse tegemisel uuriti USA siseturul valitseva konkurentsi taset. Nagu ajutise määruse põhjenduses 37 nimetatud, leiti, et tegelikult valitseb USA siseturul aus konkurents. |
(14) |
Üks sõltumatu importija vaidlustas USA kasutamise võrdlusriigina, kuna USAs asuv tootja, kelle andmeid kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramisel, oli seotud ühenduse tootjaga. Tuleks märkida, et uurimisperioodil selline suhe puudus. Lisaks sellele ei esitanud see importija mingit tõendavat teavet selle kohta, et pärast uurimisperioodi lõppu alanud suhe oleks uurimisperioodi ajal mõjutanud USA siseturu kulusid ja hindu. Seepärast ei saanud sõltumatu importija väidet arvesse võtta. |
(15) |
Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse käesolevaga heaks USA valik võrdlusriigiks. |
4. Ekspordihind
(16) |
Märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse ekspordihinna kindlaksmääramist käsitleva põhjenduse 60 sisu. |
5. Võrdlus
(17) |
Eksportivad tootjad märkisid, et ajutise dumpingumarginaali arvutamisel olid franko laeva pardal (FOB) või hinna ja prahiraha (CFR) alusel tehtud eksportmüügitehingutelt ekslikult maha arvatud mereveo- ja kindlustuskulud, kusjuures nende tehingute müügihind ei sisaldanud neid kulusid. Neid eksporditehinguid korrigeeriti vastavalt. |
(18) |
Lisaks sellele leiti, et üks eksportiv tootja ei teavitanud asjaomase toote ühendusse suunatud eksportmüügilt hulgimüüjatele makstud komisjonitasudest. Seepärast korrigeeriti ekspordihindu vastavalt. |
(19) |
Välja arvatud vastavalt käesoleva määruse põhjendustele 9, 10 ja 18 tehtud korrigeerimised ning täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse normaalväärtust ja ekspordihindade võrdlust käsitlevate põhjenduste 61–66 sisu. |
6. Dumpingumarginaalid
(20) |
Pidades silmas eespool nimetatud korrigeerimisi, on lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana hind, kindlustus ja prahiraha (CIF) hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata:
|
E. KAHJU
1. Ühenduse tööstusharu ja ühenduse tarbimine
(21) |
Märkusi selles osas ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjenduste 72–74 sisu. |
2. Import asjaomasest riigist
(22) |
Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist kordas üks koostööd tegev eksportiv tootja oma väidet, et kõrgemad hinnad ühenduse tootmisharus tulenevad ühenduse toodete kõrgemast reaktsioonivõimest. Ühenduse tootmisharu hindade korrigeerimise taotlus reaktsioonivõimest tulenevate erinevuste osas lükati esialgse järelduse tegemisel tagasi, nagu on viidatud ajutise määruse põhjenduses 80. |
(23) |
Kuigi väide ei olnud täiendavalt esitatud teabega piisavalt põhjendatud, jätkati küsimuse uurimist, kuna eksportiv tootja väitis, et erinevusi reaktsioonivõimes, mis on väidetavalt iseloomulik baariumkarbonaadi kõigile kvaliteediklassidele, ei oleks pidanud hindama vaid ühenduse turul müüdavate kõige reaktsioonivõimelisemate kvaliteediklasside osas, nagu tehti esialgse järelduse tegemisel. |
(24) |
Reaktsioonivõime on baariumkarbonaadi omadus, millele ei ole viidatud tootjate tootespetsifikatsiooni lehtedel, kuid mille olemasolu võib järeldada asjaomase toote osakese suuruse ja tiheduse põhjal ning seega on kehtiv tava, et erinevates lõppkasutusvaldkondades viiakse toote üleandmisel läbi katseid selle omaduste kontrollimiseks. Asjaolu, et lõppkasutajad sellises sektoris nagu telliste ja plaatide tööstus, kus reaktsioonivõimelisus on määrava tähtsusega, suurendavad Hiinast imporditud toote kasutamisel baariumkarbonaadi kogust üle tavapäraseks tootmisprotsessiks vajamineva normi, mis on vastand ühenduse tootmisharust pärineva toote kasutamisele, viitab sellele, et lõppkasutajad seostavad ühenduse tootmisharu toodetud baariumkarbonaati kõrgema reaktsioonivõimega. Lisaks sellele näitab ühenduse turul müüdavate toodete täiendav analüüs, et lisaks kõige reaktsioonivõimelisematele kvaliteediklassidele, mis moodustavad alla 5 % toote müügist Euroopa Ühenduses, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 80, müüs ühenduse tootmisharu tegelikult lisaks oluliselt kõrgema reaktsioonivõimega kvaliteediklasse, mis moodustasid täiendavalt 20 % toote kogumüügist ühenduses. Ühenduse tootmisharu müügisaldo kajastab madalama reaktsioonivõimega kvaliteediklasside müüki. Seepärast leiti, et sellistel tingimustel ja vastupidiselt ajutise määruse põhjenduse 80 sisule oli reaktsioonivõime erinevuste korrigeerimine õigustatud. |
(25) |
Hinna allalöömise analüüsimiseks alandati ühenduse tootmisharu kõrgema reaktsioonivõimega baariumkarbonaadi kvaliteediklasside müügihinda 14 % võrra. Selle korrigeerimise aluseks oli hinnaerinevus ühenduse turul müüdavate kõrgema ja madalama reaktsioonivõimega kvaliteediklasside vahel. Võrdluse tulemusel selgus, et Hiinast pärit vaatlusalust toodet müüdi uurimisperioodil ühenduses, võrrelduna protsentuaalselt ühenduse tootmisharu hindadega, 20–26 % madalama hinnaga. |
(26) |
Välja arvatud vastavalt käesoleva määruse põhjendusele 25 tehtud korrigeerimised ja täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks vaatlusalusest riigist pärit impordi kohta esitatud ajutise määruse põhjenduste 75–81 sisu. |
3. Ühenduse tootmisharu seisund ja järeldus kahju kohta
(27) |
Üks koostööd tegev eksportija esitas väite, et ajutise määruse põhjendustes 84–94 analüüsitud majandusnäitajad ei viidanud materiaalsetele kahjudele. Kuid oluliselt uusi asjaolusid ega tõendeid ei esitatud, mis nõuaks nende näitajate ümberarvutamist ja seega esialgsete järelduste muutmist. |
(28) |
Andmete lõpliku teatavakstegemise järel korrati nimetatud väidet, eelkõige tootmise arengu, tootmisvõimsuse rakendamisastme, turuosa, varude ja tööhõive kohta. Nagu juba selgitatud ajutise määruse põhjendustes 84–88, viitasid nimetatud näitajad selgelt negatiivsele arengule, mis aitas kaasa ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisele. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
(29) |
Seepärast kiidetakse käesolevaga heaks ühenduse tootmisharu seisundi ja kahju osas tehtud järelduste kohta esitatud ajutise määruse põhjenduste 82–97 sisu. |
F. PÕHJUSLIK SEOS
1. Dumpinguhinnaga impordi mõju
(30) |
Oluliselt uut teavet ega väiteid ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjendus 100. |
2. Muude tegurite mõju
(31) |
Üks koostööd tegev eksportija kordas oma väidet, et kahju oleks võinud tekkida ka muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõjul, kuna import nendest riikidest, sealhulgas eelkõige Indiast ja Brasiiliast, suurenes oluliselt uurimisperioodi eelsel ajal. Indiat ei saa analüüsiperioodil 2000–2003 pidada oluliseks tarneallikaks, arvestades ebaolulist impordimahtu. Tegelikult oli Indiast pärit impordi turuosa uurimisperioodil alla 1 % ja enne seda praktiliselt olematu. Brasiiliast imporditi kogu analüüsiperioodi vältel piiratud koguses toodet, võrreldes nii Hiina Rahvavabariigist pärit impordi kui ka kogu impordimahuga. Seepärast otsustatakse, et kõnealune import ei kaotanud põhjuslikku seost, nagu on hinnatud ajutise määruse põhjenduses 103. |
(32) |
Üks eksportija ning mitmed importijad ja kasutajad väitsid, et ühenduse tootmisharul on ühenduse baariumkarbonaadi turul olnud turgu valitsev seisund ning et see asjaolu võimaldas tootmisharul ühendusesiseselt hindu tõsta. Eksportija rõhutas asjaolu, et gruppi, kuhu ainus ühenduse tootja kuulub, on minevikus uuritud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise suhtes. |
(33) |
Esiteks tuleks märkida, et ajavahemikus 2000–2003 oli ühenduse tootmisharu turuosa keskmiselt umbes 10 protsendipunkti suurem kui Hiina eksportivate tootjate turuosa, samal ajal kui uurimisperioodil oli see võrreldav Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga. Seepärast ei saa järeldada, et ühenduse tootmisharul oleks asjaomasel perioodil olnud turgu valitsev seisund, arvestades tootmisharu turuosa vähenemist Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga võrreldes ja võrdset turuosa, võrreldes Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga uurimisperioodil. Igal juhul ei ole ükski huvitatud isik esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ühenduse tootmisharu oleks kuritarvitanud samasuguse toote osas turgu valitsevat seisundit. Isegi sellistel juhtudel, kui äriühing on antud turul ainuke tootja, ei näita ainuüksi see asjaolu veel, et see tootja oleks kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit, suurendades kunstlikult hindu sellel turul. Lisaks sellele, kui ühenduse tootmisharul oleks tõepoolest olnud turgu valitsev seisund või ta oleks koguni seda kuritarvitanud, oleks raske mõista, kuidas ühenduse tootmisharu hinnad said langeda 7 % võrra, nagu on viidatud ajutise määruse põhjenduses 86, samal ajal kui Hiina eksportijad suurendasid nii oluliselt oma turuosa. Peale selle ei saa eeldada, et ühenduse tootmisharu kuritarvitas võimalikku turgu valitsevat seisundit vaid seetõttu, et on olemas uuring, mis ei hõlma samasugust toodet, või minevikus tehtud uuringud mõne sellise grupi äriühingu suhtes, kuhu ühenduse tootja kuulub. Seepärast ei võeta väidet arvesse. |
(34) |
Ajutise määruse põhjendustes 110 ja 111 sisalduva teabe osas väitsid mitmed kasutajad ja importijad, et lõplike meetmete kehtestamisega karistatakse telliste ja plaatide tootjaid, kes eelistavad kasutada pigem Hiina Rahvavabariigist imporditud baariumkarbonaadist valmistatud vees suspendeeritud baariumkarbonaati (heljumit) ühenduse tootmisharu tarnitava pulbrilise baariumkarbonaadi asemel. Nimetatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu ei müü heljumit ja keeldub tarnimast heljumit tootvatele importijatele baariumkarbonaadi pulbrit. Vastandina kõnealusele väitele on kinnitatud, et ühenduse tootmisharu tarnib baariumkarbonaati vähemalt ühele baariumkarbonaadist heljumit tootvale importijale. Seega on tõepoolest olemas alternatiivne tarneallikas, mis toodab ühenduse toomisharu baariumkarbonaadist heljumit. Nagu märgitud käesoleva määruse põhjenduses 43, dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk ei ole takistada Hiina Rahvavabariigist pärit toodete ühenduse turule toomist, vaid pigem taastada aus konkurents ja säilitada alternatiivsed tarneallikad ühenduses. |
(35) |
Eespool nimetatu alusel ning kuna kasutajad ja importijad ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et nad eelistavad pigem heljumit või Hiinast imporditud baariumkarbonaati kui ühenduse tootmisharu konkureerivat toodet, ei võetud väidet arvesse. |
3. Järeldus põhjusliku seose kohta
(36) |
Eespool nimetatud kaalutluste ja muude ajutise määruse põhjendustes 98–111 sisalduvate asjaolude põhjal leiti, et Hiina Rahvavabariigist pärit import on põhjustanud ühenduse tootmisharule materiaalset kahju algmääruse artikli 3 lõikes 6 määratletud tähenduses. |
G. ÜHENDUSE HUVID
(37) |
Kaks lõppkasutajaid esindavat ühendust ning mõned importijad ja lõppkasutajad ise kordasid, et peamiselt tunnevad nad muret selle pärast, et mis tahes meetmed vähendavad kogu ühenduse konkurentsivõimet konkreetse toote puhul ja seetõttu viivad vältimatult hinnatõusuni, mis vähendab nende konkurentsivõimet. Nimetatud isikud ei esitanud mingeid lisatõendeid oma väite põhjenduseks. |
(38) |
Lisaks sellele tegid kakskümmend kasutajat, kes ei olnud endast komisjonile enne ajutiste meetmete kehtestamist teada andnud, avalduse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise vastu. Neile isikutele anti võimalus oma väidete põhjendamiseks, kuid nad ei teinud seda. Sellest olenemata uuriti nende väiteid täiendavalt, kontrollides ühe koostööd tegeva importija ja kahe koostööd tegeva kasutaja poolt enne ajutiste meetmete kehtestamist esitatud andmeid. |
(39) |
Pärast täiendavaid kontrollkäike ühte keraamika (frit) tootmise ning ühte telliste ja plaatide tootmisega tegelevasse äriühingusse (vastavalt koostööd tegevate kasutajate esitatud teabele ostavad nimetatud kaks äriühingut kokku üle 20 % Hiina Rahvavabariigist imporditud baariumkarbonaadist) kinnitatakse, et baariumkarbonaat moodustab tõepoolest kasutajate tootmise kogukuludest keskmiselt alla 8 %, nagu on nimetatud ajutise määruse põhjenduses 127. |
(40) |
Kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 128 esitatud järeldustega leiti seega, et arvestades meetmete taset ja tollimaksust vabastatud eksportijate pakutavate alternatiivsete tarneallikate olemasolu, on samasuguse toote hinnatõusu mõju kasutajate jaoks minimaalne. |
(41) |
Andmete lõpliku teatavakstegemise järel väitsid kaks kasutajate ühendust ja üks eksportiv tootja, et lõplike meetmete võimalik mõju kasutajatele on suurem kui on nimetatud käesoleva määruse põhjendustes 39–40. Sellega seoses tuleb märkida, et nende järeldused põhinevad koostööd tegevatelt kasutajatelt pärinevatel kontrollitud andmetel. Nimetatud väited osutavad teabele uurimise raames koostööd mitteteinud äriühingute kohta ning neid ei olnud võimalik kontrollida. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
(42) |
Eespool mainitud eksportiv tootja väitis, et järelduste aluseks oli vaid piiratud arv kasutajaid, kes ei esinda aga kogu turgu. Sellega seoses tuleks märkida, et nii esialgses kui ka lõppetapis kasutajaid käsitlev kontrollitud teave hõlmab uurimisperioodil üle 90 % koostööd tegevate kasutajate baariumkarbonaadi impordist Hiina Rahvavabariigist. Seetõttu loetakse järeldused kehtivaks ning väide lükatakse tagasi. |
(43) |
Lisaks sellele meenutatakse, et mis tahes dumpinguvastase meetme eesmärk ei ole takistada Hiina Rahvavabariigist pärit toodete ühenduse turule toomist, vaid taastada võrdsed tingimused, mis olid moonutatud ebaõiglaste kaubandustavade tõttu. Seega võimaldavad meetmed ainsal ühenduse tootjal tegevust jätkata ning edendavad üldist konkurentsi ühenduse turul. |
(44) |
Oluliselt uut teavet ega väiteid antud küsimuses ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjenduste 114–132 sisu. |
H. KAHJU KÕRVALDAMIST VÕIMALDAV TASE
(45) |
Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks eksportija, et kasumitase 7,2 %, mida loeti selliseks kasumiks, milleni võiks ühenduse tootmisharu jõuda Hiina Rahvavabariigist pärit kahjustava dumpingu puudumise korral, ei ole realistlik, kuna ühenduse väidetavast turgu valitsevast seisundist tulenevalt oli ühenduse ainsa tootja kasumlikkus minevikus kunstlikult kõrge. |
(46) |
Nagu käesoleva määruse põhjenduses 33 mainitud, ei eelda teataval perioodil vaid ühe tootja olemasolu ühenduses, et sellel tootjal oleks turgu valitsev seisund ning et ta kuritarvitaks oma seisundit näiteks sellega, et kasutab ära oma positsiooni, et saavutada oma tegevuse tulemusena ebatavaliselt kõrged kasumimarginaalid. Nagu ajutise määruse põhjenduses 135 selgitatud, arvutati kasumimarginaal 7,2 % samasuguse toote aastate 1996–1998 kaalutud keskmise kasumimarginaali järgi. Arvesse võeti ühenduse tootmisharu kasumitaset kahjustava dumpingu puudumise perioodil, see tähendab enne kahju hindamiseks teostatud analüüsi perioodi. Kõnealune eksportija ei esitanud mingeid tõendeid, mis viitaksid sellele, et nimetatud kasumit tuleks pidada ebatavaliselt kõrgeks ning seega ei võeta seda väidet arvesse ja kahjumarginaali arvutamist käsitleva põhjenduse 135 sisu kiidetakse käesolevaga heaks. |
I. LÕPLIKUD MEETMED
(47) |
Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleb Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed dumpingu- ja kahjumarginaalist madalamal tasemel kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga. Sellisel juhul peaks kehtestama vastavalt individuaalsed ja üleriigilised tollimaksumäärad kindlakstehtud dumpingumarginaalide tasemel. Eespool öeldu põhjal on lõplikud tollimaksud järgmised:
|
(48) |
Meetmete vormi osas ei laekunud ühtegi märkust ja seepärast kiidetakse heaks tollimaksude kehtestamine konkreetse summana tonni kohta vastavalt ajutise määruse põhjendusele 138. |
J. KOHUSTUSED
(49) |
Andmete lõpliku teatavakstegemise järel väljendasid kaks eksportivat tootjat huvi hinnakohustuste pakkumise vastu. Ühele nimetatud eksportivatest tootjatest ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist ning sellisel puhul ei ole komisjonil tavaks võtta kohustusi, kuna ei ole võimalik dumpingut konkreetselt kindlaks määrata. Seepärast ei saanud seda pakkumist arvestada. Teine eksportiv tootja, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, loobus seejärel oma pakkumisest. |
K. AJUTISTE TOLLIMAKSUDE LÕPLIK SISSENÕUDMINE
(50) |
Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul kindlakstehtud dumpingumarginaalide ulatust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset silmas pidades on vaja, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kuna mõned lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra. |
(51) |
Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksumäärad kehtestati käesoleva uurimise tulemusel tehtud järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega ainult asjaomasest riigist pärit ja nimetatud äriühingute ning seega konkreetsete juriidiliste isikute toodetud toodete impordi suhtes. Importtoodete suhtes, mille on valmistanud mõni muu äriühing, keda ei ole käesoleva määruse artiklis 1 konkreetselt koos nime ja aadressiga märgitud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksused, ei kohaldata kõnealuseid tollimakse, vaid “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. |
(52) |
Kõik taotlused kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksumäärasid (näiteks pärast üksuse nime muutmist või uue tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleks viivitamata saata komisjonile koos kogu asjaomase teabega, eelkõige muudatuste kohta ettevõtja tootmise, omamaise ja eksportmüügiga seotud tegevuses, mis tulenevad näiteks mainitud nime muutmisest või muudatustest tootmis- ja müügiüksustes. Vajadusel muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid. |
(53) |
Asjaomase toote puhul on vastavalt eespool toodud selgitustele tegemist asenduskauba, mitte margitootega. Individuaalsed tollimaksumäärad varieeruvad oluliselt ja eksportivaid tootjaid on palju. Kõik need asjaolud võivad hõlbustada katseid suunata ekspordivoogusid ümber traditsiooniliste eksportijate kaudu, kelle suhtes kohaldatakse madalaimaid tollimaksumäärasid. |
(54) |
Järelikult kui ühe äriühingu, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid tollimaksumäärasid, ekspordimaht kasvab üle 30 %, võidakse pidada vaatlusaluseid individuaalseid meetmeid ebapiisavaks kindlakstehtud kahjustava dumpingu vastu võitlemiseks. Järelikult tingimusel, et nõutavaid asjaolusid on arvesse võetud, võidakse algatada uurimine meetmete asjakohaseks korrigeerimiseks nii vormi kui taseme osas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. CN-koodi ex 2836 60 00 (TARICi kood 2836600010) alla kuuluva Hiina Rahvavabariigist pärit baariumkarbonaadi, mille strontsiumi sisaldus on üle 0,07 massiprotsendi ja väävli sisaldus üle 0,0015 massiprotsendi, mis esinevad pulbrilisel kujul, pressitud graanulitena või kaltsineeritud graanulitena, impordi suhtes kehtestatakse käesolevaga lõplik dumpinguvastane tollimaks.
2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu summa võrdub allpool täpsustatud kindlaksmääratud summaga järgmiste tootjate valmistatud toodete osas:
Riik |
Tootja |
Tollimaksumäär (eurot tonni kohta) |
Täiendav TARICi kood |
||||
Hiina Rahvavabariik |
|
6,3 |
A606 |
||||
|
8,1 |
A607 |
|||||
Kõik muud äriühingud |
56,4 |
A999 |
3. Juhul kui kaup on enne vabasse ringlusse jõudmist kahjustada saanud ja tegelikult makstud või makstav hind on seega vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklile 145 tolliväärtuse määramiseks proportsionaalselt jagatud, vähendatakse eespool sätestatud summade alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna proportsionaalsele jaotusele.
4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.
Artikkel 2
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 145/2005, mis käsitleb CN-koodi ex 2836 60 00 alla kuuluva Hiina Rahvavabariigist pärit baariumkarbonaadi importi, nõutakse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse vastavalt järgmistele eeskirjadele:
a) |
tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse; |
b) |
kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest kõrgemad, nõutakse lõplikult sisse vaid ajutiste tollimaksude tasemel tagatiseks antud summad. |
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. juuli 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
J. STRAW
(1) ELT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).
(2) ELT L 27, 29.1.2005, lk 4.
(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).