7.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1055/2005,

27. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 99 lõiget 5,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 252 sätestatud menetlusele, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Stabiilsuse ja kasvu pakt koosnes algselt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (3) nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (4) ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta. (5) Stabiilsuse ja kasvu pakt on osutunud kasulikuks fiskaaldistsipliini parandamise vahendiks, aidates seeläbi kaasa suuremale makromajanduslikule stabiilsusele, mida iseloomustavad madal inflatsioon ja madalad intressimäärad ning mis on vajalik püsivaks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks.

(2)

Nõukogu võttis 20. märtsil 2005 vastu aruande “Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamine”, mille eesmärk on parandada eelarveraamistiku juhtimist ja riikide osalust selles, tugevdades pakti majanduslikult ja tõhustades nii selle ennetavat kui korrektiivset osa, et tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus, edendada kasvu ja vältida tulevaste põlvkondade ülemäärast koormamist. Euroopa Ülemkogu kiitis aruande heaks oma 23. märtsil 2005. aasta järeldustes, (6) milles märgitakse, et aruanne ajakohastab ja täiendab stabiilsuse ja kasvu pakti, olles edaspidi selle lahutamatuks osaks.

(3)

Vastavalt ECOFINi 20. märtsi 2005. aasta aruandele, mis kiideti heaks Euroopa Ülemkogu 2005. aasta kevadisel kohtumisel, taaskinnitavad liikmesriigid, nõukogu ja komisjon enda pühendumust asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tõhusale ja õigeaegsele rakendamisele vastastikuse toetuse ja surve kaudu ning pakti sätete õiguskindluse ja tõhususe tagamisele majandus- ja fiskaaljärelevalve valdkonnas tiheda ja konstruktiivse koostöö tegemise kaudu.

(4)

Määrust (EÜ) nr 1466/97 tuleb muuta, et oleks võimalik täielikult kohaldada kokkulepitud stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täiustusi.

(5)

Stabiilsuse ja kasvu pakt sätestab liikmesriikide kohustuse kinni pidada keskpika perioodi eesmärgist saavutada tasakaalulähedane või ülejäägiline eelarveseisund. Euroopa Liidu majanduslikku ja eelarvelist mitmekesisust silmas pidades peaks liikmesriikidel olema individuaalne eelarve keskpika perioodi eesmärk, et võtta arvesse erinevusi majanduslikus ja eelarveseisundis ning arengutes ja samuti riigi rahanduse jätkusuutlikkust ohustavaid fiskaalriske, sealhulgas prognoositavate demograafiliste muutuste valguses. Konkreetsete liikmesriikide eelarve keskpika perioodi eesmärk võib tasakaalulähedase või ülejäägilise eelarveseisundi eesmärgist erineda. Euroala riikide ja vahetuskursimehhanismiga ühinenud riikide puhul oleks seega kindlaks määratud riigipõhiste eelarve keskpika perioodi tsükliliselt tasandatud eesmärkide vahemik, arvestamata ühekordseid ja ajutisi meetmeid.

(6)

Tsükli jooksul tuleks saavutada sümmeetrilisem lähenemine fiskaalpoliitikale, tõhustades majandusliku taastumise perioodidel eelarvedistsipliini, et vältida tsüklisoodumuslikke poliitikaid ning jõuda järk-järgult eelarve keskpika perioodi eesmärgini. Eelarve keskpika perioodi eesmärgist kinnipidamise korral peaks liikmesriigid tulema toime tavaliste tsükliliste kõikumistega, hoides riigieelarve puudujäägi alla kontrollväärtuse 3 % SKTst, ja suutma tagada kiire liikumise eelarve jätkusuutlikkuse suunas. See peaks jätma eelarvelist tegutsemisruumi, eelkõige riiklike investeeringute osas.

(7)

Liikmesriigid, kes ei ole veel saavutanud oma eelarve keskpika perioodi eesmärki, peaksid võtma meetmeid, et saavutada need majandustsükli jooksul. Oma eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks peaksid euroala liikmesriigid ja vahetuskursimehhanismiga ERM2 ühinenud liikmesriigid püüdlema tsükliliselt tasandatud minimaalse korrigeerimise poole, arvestamata ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid.

(8)

Pakti kasvule orienteeritud iseloomu tõhustamiseks tuleks riikide puhul, kes pole eelarve keskpika perioodi eesmärki saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel ning riikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel arvesse võtta olulisi struktuurireforme, mis toovad pikemas perspektiivis kaasa otsese kokkuhoiu, sealhulgas potentsiaalse majanduskasvu suurendamise kaudu, ja millel on seetõttu tõendatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Vältimaks selliste struktuurireformide takistamist, mis selgelt parandavad riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, tuleks erilist tähelepanu pöörata pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku, täielikult finantseeritud sammast, kuna kõnealused reformid toovad nende rakendamise perioodil kaasa riigi rahanduse olukorra lühiajalise halvenemise.

(9)

Nõukogule stabiilsus- ja lähenemisprogrammide käsitlemiseks antud tähtaegu tuleks pikendada, et nimetatud programme oleks võimalik põhjalikult hinnata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1466/97 muudetakse järgmiselt.

1.

Lisatakse järgmine pealkiri ja artikkel:

“1 A. JAGU

EELARVE KESKPIKA PERIOODI EESMÄRGID

Artikkel 2a

Iga liikmesriigil peab olema eelarveseisundi osas eraldi keskpika perioodi eesmärk. Need riigipõhised eelarve keskpika perioodi eesmärgid võivad erineda tasakaalulähedase või ülejäägilise eelarveseisundi nõudest. Kõnealused eesmärgid näevad 3 % puudujäägi kontrollväärtuse suhtes ette kindlusvaru, tagavad kiire arengu jätkusuutlikkuse suunas ning seda kõike arvestades varuvad eelarvelist tegutsemisruumi, võttes eelkõige arvesse riiklike investeeringute tegemise vajadust.

Sellest tulenevalt määratakse euroala liikmesriikide ja vahetuskursimehhanismiga ühinenud liikmesriikide riigipõhised eelarve keskpika perioodi eesmärgid kindlaks vahemikus (alates kuni – 1 % SKTst ning tasakaal või ülejääk), võttes arvesse tsükliliselt korrigeeritud eelarveseisundit ning arvestamata ühekordseid ja ajutisi meetmeid.

Liikmesriikide eelarve keskpika perioodi eesmärke võidakse läbi vaadata oluliste struktuurireformide elluviimise korral ning igal juhul iga nelja aasta järel.”

2.

Artikli 3 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

“a)

eelarve keskpika perioodi eesmärk, kohandamiskava asjaomase eesmärgiks seatud valitsemissektori ülejäägi või puudujäägi saavutamiseks ning valitsemissektori võlamäära eeldatav areng;”

b)

punkt c asendatakse järgmisega:

“c)

programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või ettepandud eelarvealaste ja muude majanduspoliitikaga seotud meetmete üksikasjalik kvantitatiivne hinnang, mis hõlmab selliste oluliste struktuurireformide üksikasjalikku kulude ja tulude analüüsi, mis toovad pikemas perspektiivis kaasa otsese kokkuhoiu, sealhulgas potentsiaalse majanduskasvu suurendamise kaudu;”

c)

lisatakse järgmine punkt:

“e)

kui see on asjakohane, põhjused, miks kaldutakse kõrvale eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks nõutud kohandamiskavast.”

3.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmiste lõikudega:

“1.   Komisjoni ja asutamislepingu artikliga 114 loodud komitee hinnangute põhjal käsitleb nõukogu asutamislepingu artikli 99 kohase mitmepoolse järelevalve raames asjaomase liikmesriigi esitatud kohandamiskava ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on asjakohane ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud ja/või ettepandud meetmed on piisavad keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks tsükli jooksul.

Hinnates kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks, kaalub nõukogu, kas asjaomane liikmesriik püüab saavutada oma keskpika eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt tasandatud eelarvepositsiooni iga-aastast parandamist, arvestamata ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid, võttes sihtmärgiks 0,5 % SKTst. Nõukogu võtab arvesse, kas majandusliku tõusu perioodil tehakse suuremad jõupingutused kohandamiseks, samas kui majandusliku languse perioodil võivad jõupingutused olla väiksemad.

Nõukogu võtab riikide puhul, kes pole eelarve keskpika perioodi eesmärki saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel ning riikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilib kohane kindlusvaru ning et eelarveseisund peaks ootuste kohaselt saavutama programmiperioodi jooksul uuesti kooskõla eelarve keskpika perioodi eesmärgiga, arvesse olulisi struktuurireforme, mis toovad pikemas perspektiivis kaasa otsese kokkuhoiu, sealhulgas potentsiaalse majanduskasvu suurendamise kaudu, ja millel on seetõttu tõendatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Erilist tähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem mis sisaldab kohustuslikku, täielikult finantseeritud sammast. Liikmesriikidel, kes viivad ellu kõnealuseid reforme, lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast või keskpika perioodi eesmärgist riiklikult hallatava pensionisamba reformimise netomaksumuse ulatuses, tingimusel et kõrvalekaldumine on ajutine ning et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilib vajalik kindlusvaru.”;

b)

lõikes 2 asendatakse sõnad “kahe kuu” sõnadega “kolme kuu”.

4.

Artikli 7 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

“a)

eelarve keskpika perioodi eesmärk, kohandamiskava asjaomase eesmärgiks seatud riigieelarve ülejäägi või puudujäägi saavutamiseks ning valitsemissektori võlamäära eeldatav areng; keskpika perioodi rahapoliitilised eesmärgid; nende eesmärkide seos hindade ja vahetuskursi stabiilsusega;”

b)

punkt c asendatakse järgmisega:

“c)

programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või ettepandud eelarvealaste ja muude majanduspoliitikaga seotud meetmete üksikasjalik kvantitatiivne hinnang, mis hõlmab selliste oluliste struktuurireformide üksikasjalikku kulude ja tulude analüüsi, mis toovad pikemas perspektiivis kaasa otsese kokkuhoiu, sealhulgas potentsiaalse majanduskasvu suurendamise kaudu;”

c)

lisatakse järgmine punkt:

“e)

kui see on asjakohane, põhjused, miks kaldutakse kõrvale eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks nõutud kohandamiskavast”.

5.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmiste lõikudega:

“1.   Komisjoni ja asutamislepingu artikliga 114 loodud komitee hinnangute põhjal käsitleb nõukogu asutamislepingu artikli 99 kohase mitmepoolse järelevalve raames asjaomase liikmesriigi esitatud kohandamiskava ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on kohane ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud ja/või ettepandud meetmed on piisavad keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks tsükli jooksul.

Hinnates kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks, võtab nõukogu arvesse, kas majandusliku tõusu perioodil tehakse suuremad jõupingutused kohandamiseks, samas kui majandusliku languse perioodil võivad jõupingutused olla väiksemad. Vahetuskursimehhanismiga ERM2 ühinenud liikmesriikide puhul hindab nõukogu, kas asjaomane liikmesriik püüab saavutada oma keskpika eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt parandatud eelarvepositsiooni iga-aastast parandamist, arvestamata ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid, võttes sihtmärgiks 0,5 % SKTst.

Nõukogu võtab riikide puhul, kes pole eelarve keskpika perioodi eesmärki saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel ning riikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse kohane kindlusvaru ning et eelarveseisund peaks ootuste kohaselt saavutama programmiperioodi jooksul uuesti kooskõla eelarve keskpika perioodi eesmärgiga, arvesse olulisi struktuurireforme, mis toovad pikemas perspektiivis kaasa otsese kokkuhoiu, sealhulgas potentsiaalse majanduskasvu suurendamise kaudu, ja millel on seetõttu tõendatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Erilist tähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku, täielikult finantseeritud sammast. Liikmesriikidel, kes viivad ellu kõnealuseid reforme, lubatakse kalduda kõrvale kohandamiskavast keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks või keskpika perioodi eesmärgist riiklikult hallatava pensionisamba reformimise netomaksumuse ulatuses, tingimusel et kõrvalekaldumine on ajutine ning et säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru.”;

b)

lõikes 2 asendatakse sõnad “kahe kuu” sõnadega “kolme kuu”.

6.

Viited asutamislepingu artiklitele 103 ja 109c asendatakse kogu määruses vastavalt viidetega artiklitele 99 ja 114.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 27. juuni 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. JUNCKER

(1)  ELT C 144, 14.6.2005, lk 17.

(2)  Euroopa Parlamendi 9. juunil esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 21. juuni 2005. aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 23. juuni 2005. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(4)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(5)  EÜT C 236, 2.8.1997, lk 1.

(6)  Euroopa Ülemkogu 22.–23. märtsil 2005. aasta järelduste 2. lisa.