1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1002/2005,

30. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1239/95 seoses sundlitsentside andmisega ning ühenduse sordiameti dokumentidele avalikkuse juurdepääsu käsitlevate eeskirjadega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta, (1) eriti selle artiklit 114,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklit 29 on muudetud, lisades viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta biotehnoloogialeiutiste õiguskaitset käsitleva direktiivi 98/44/EÜ (2) artiklis 12 sätestatud sundlitsentsidele ning asendades termini “compulsory exploitation right” terminiga “compulsory licence”.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, (3) milles on sätestatud üldised põhimõtted ja piirangud, millega reguleeritakse juurdepääsu asutamislepingu artiklis 255 sätestatud dokumentidele, on muudetud kohaldatavaks ka ühenduse sordiameti dokumentidele uue artikli 33a lisamisega määrusesse (EÜ) nr 2100/94.

(3)

Seepärast on asjakohane vastavalt muuta komisjoni 31. mai 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1239/95, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega ühenduse sordiametis. (4)

(4)

Ühenduse sordiameti haldusnõukoguga on konsulteeritud.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise sordikaitsekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1239/95 muudetakse järgmiselt.

1.

II jaotise IV peatükk asendatakse järgmisega:

“IV   PEATÜKK

AMETI POOLT ANTAVAD ÜHENDUSE LITSENTSID

1.   Jagu

Algmääruse artiklis 29 osutatud sundlitsentsid

Artikkel 37

Sundlitsentsi taotlused

1.   Algmääruse artikli 29 lõigete 1, 2 ja 5 kohane sundlitsentsi taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

a)

taotleja ja kõnealuse kaitse alla võetud sordi omaniku nimed menetlusosalistena;

b)

asjaomase sordi või sortide nimi ja taimeliik;

c)

ettepanek sundlitsentsiga hõlmatavate toimingute liigi kohta;

d)

seletus, milles näidatakse ära asjaomane üldine huvi, sealhulgas väidetava üldise huvi toetuseks esitatud faktide, tõendite ja põhjenduste üksikasjad;

e)

algmääruse artikli 29 lõikes 2 osutatud taotluse puhul ettepanek, millisesse kategooriasse kuuluvatele isikutele tuleks sundlitsents anda, sealhulgas vajaduse korral kõnealusesse kategooriasse kuuluvate isikutega seotud erinõuded;

f)

ettepanek õiglase tasu ning kõnealuse tasu arvutamise aluste kohta.

2.   Algmääruse artikli 29 lõikes 5a osutatud sundlitsentsi taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

a)

patendiõigusega taotleja ja kõnealuse kaitse alla võetud sordi omaniku nimed menetlusosalistena;

b)

asjaomase sordi või sortide nimi ja taimeliik;

c)

patendisertifikaadi tõestatud koopia, millel on biotehnoloogialeiutise patendi number ja nõudlused ning patendi väljaandnud asutus;

d)

ettepanek sundlitsentsiga hõlmatavate toimingute liigi kohta;

e)

ettepanek õiglase tasu kohta ja tasu arvutamise alus;

f)

märge, milles selgitatakse, mille poolest biotehnoloogialeiutis esindab märkimisväärset tehnilist arengut, millest seoses kaitstud taimesordiga johtub oluline majanduslik huvi, sealhulgas nõude toetuseks esitatud faktide, tõendite ja põhjenduste üksikasjad;

g)

ettepanek litsentsi territoriaalse kohaldamisala kohta, mis ei või olla suurem punktis c osutatud patendi territoriaalsest kohaldamisalast.

3.   Algmääruse artikli 29 lõikes 5a osutatud ristlitsentsi taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

a)

patendiõigusega taotleja ja kõnealuse kaitse alla võetud sordi omaniku nimed menetlusosalistena;

b)

asjaomase sordi või sortide nimi ja taimeliik;

c)

patendisertifikaadi tõestatud koopia, millel on patendi number ja biotehnoloogialeiutise nõudlus ning patendi väljaandnud asutus;

d)

ametlik dokument, mis tõendab, et kaitse alla võetud sordi omanikule on antud patenteeritud biotehnoloogialeiutise sundlitsents;

e)

ettepanek ristlitsentsiga hõlmatavate toimingute liigi kohta;

f)

ettepanek õiglase tasu kohta ja tasu arvutamise alus;

g)

ettepanek ristlitsentsi territoriaalse kohaldamisala kohta, mis ei või olla suurem punktis c osutatud patendi territoriaalsest kohaldamisalast.

4.   Sundlitsentsi taotlusega peavad olema kaasas dokumendid, mis tõendavad, et taotleja on tagajärjetult püüdnud kaitse alla võetud sordi omanikult lepingulist litsentsi saada. Kui vastavalt algmääruse artikli 29 lõikele 2 taotleb sundlitsentsi komisjon või liikmesriik, võib amet vääramatu jõu esinemisel sellest tingimusest loobuda.

5.   Lepingulise litsentsi taotluse tagasilükkamise all lõike 4 tähenduses mõeldakse olukorda, kui:

a)

omanik ei ole litsentsilepingu sõlmimise ettepaneku tegijale mõistliku aja jooksul lõplikku vastust andnud; või

b)

omanik on keeldunud andmast lepingulist litsentsi selle taotlejale;

c)

omanik on soovijale pakkunud litsentsi ilmselt põhjendamatutel tingimustel, sealhulgas makstava litsentsitasu osas, või tervikuna põhjendamatutel tingimustel.

Artikkel 38

Sundlitsentsi taotluse läbivaatamine

1.   Asja suuline arutamine ja tõendite kogumine toimub põhimõtteliselt ühe istungi käigus.

2.   Taotlusi edasisteks istungite pidamiseks ei võeta vastu, välja arvatud taotlused, mis põhinevad istungi toimumise ajal või pärast seda muutunud asjaoludel.

3.   Enne otsuse tegemist teeb amet asjassepuutuvatele isikutele ettepaneku jõuda omavahel lepingulise litsentsi osas rahuldava lahenduseni. Vajadusel teeb amet rahuldava lahendus kohta ettepaneku.

Artikkel 39

Õigus ühenduse sordikaitsele menetluse ajal

1.   Kui ühenduse sordikaitse taotluste registrisse on kantud menetluse algatamine omaniku vastu algmääruse artikli 98 lõikes 1 osutatud nõude alusel, võib amet peatada sundlitsentsi andmise menetluse. Amet ei käivita menetlust uuesti enne, kui samasse registrisse on tehtud kanne menetlust käsitleva lõpliku otsuse või menetluse lõpetamise kohta.

2.   Kui ühenduse sordikaitse üleminek on ameti seisukohast siduv, võtab uus omanik taotleja nõudmisel menetlusest osa menetlusosalisena, kui kõnealuse taotleja ettepanek litsentsi saamiseks uuelt omanikult on tagasi lükatud kahe kuu jooksul alates ametilt teate saamisest selle kohta, et uue omaniku nimi on kantud ühenduse sordiregistrisse. Taotleja nõudmisele lisatakse piisavad dokumentaalsed tõendid litsentsilepingu sõlmimise ettepaneku tagasilükkamise kohta ning vajaduse korral uue omaniku tegevuse kohta.

3.   Algmääruse artikli 29 lõikes 2 osutatud taotluse puhul võtab uus omanik menetlusest osa menetlusosalisena. Kõnealuse artikli lõiget 1 ei kohaldata.

Artikkel 40

Taotluse kohta tehtud otsuse sisu

Kirjalikule otsusele kirjutab alla ameti juhataja. Otsus sisaldab järgmist:

a)

märge, et otsuse on teinud amet;

b)

otsuse tegemise kuupäev;

c)

menetluses osalenud komitee liikmete nimed;

d)

menetlusosaliste ja nende esindajate nimed;

e)

viide haldusnõukogu arvamusele;

f)

märge lahendamist vajavate küsimuste kohta;

g)

faktide kokkuvõte;

h)

asjaolud, millel otsus põhineb;

i)

vajaduse korral sisaldab otsus sundlitsentsiga hõlmatud ettenähtud toiminguid, nendega seotud eritingimusi ning isikute kategooriat, sealhulgas kõnealusesse kategooriasse kuuluvaid isikuid puudutavaid konkreetseid erinõudeid, kui see on asjakohane.

Artikkel 41

Sundlitsentsi andmine

Algmääruse artikli 29 lõigete 1, 2 ja 5 kohase sundlitsentsi andmise otsuses peab sisalduma märge otsusega kaasneva üldise huvi kohta.

1.

Üldine huvi võib eelkõige olla seotud järgmiste põhjustega:

a)

inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitse;

b)

vajadus tarnida turule eripäraste omadustega materjali;

c)

vajadus soodustada parandatud sortide jätkuvat aretamist.

2.

Algmääruse artikli 29 lõike 5a kohase sundlitsentsi andmise otsuses peab sisalduma märge, mille poolest leiutis esindab märkimisväärset tehnilist arengut, millest johtub oluline majanduslik huvi. Leiutise esindatav märkimisväärne tehniline areng, millest seoses kaitstud taimesordiga johtub oluline majanduslik huvi, võib eelkõige olla seotud järgmiste põhjustega:

a)

viljelemismeetodite parandamine,

b)

keskkonnatingimuste parandamine,

c)

geneetilise mitmekesisuse kasutusmeetodite parandamine,

d)

kvaliteedi parandamine,

e)

saagi parandamine,

f)

resistentsuse parandamine,

g)

konkreetsete ilmastiku- või keskkonnatingimustega kohandumise parandamine.

3.

Sundlitsents on lihtlitsents.

4.

Sundlitsentsi ei tohi edasi anda, välja arvatud koos selle osaga ettevõttest, kes sundlitsentsi kasutab, või algmääruse artikli 29 lõikes 5 ettenähtud asjaoludel koos tuletatud sordi sordikaitsega.

Artikkel 42

Tingimused, mis esitatakse isikule, kellele antakse sundlitsents

1.   Ilma et see piiraks algmääruse artikli 29 lõikes 3 osutatud teiste tingimuste kohaldamist, peab isikul, kellele sundlitsents antakse, olema selle kasutamiseks asjakohased rahalised ja tehnilised võimalused.

2.   Sundlitsentsi puudutavate ja seda käsitlevas otsuses sätestatud tingimuste täitmist loetakse algmääruse artikli 29 lõike 4 tähenduses “asjaoluks”.

3.   Amet sätestab, et isik, kellele antakse sundlitsents, ei tohi algatada ühenduse menetlust sordikaitse rikkumise asjus, välja arvatud juhul, kui omanik on keeldunud või hoidunud seda tegemast kahe kuu jooksul alates sellekohase nõude esitamisest.

Artikkel 43

Erinõuetele vastavate isikute kategooria vastavalt algmääruse artikli 29 lõikele 2

1.   Mis tahes isik, kes kavatseb kasutada sundlitsentsi ning kuulub algmääruse artikli 29 lõike 2 osutatud eritingimustele vastavate isikute kategooriasse, teatab oma kavatsusest ametile ning omanikule väljastusteatega tähtkirjaga. Teade sisaldab järgmist:

a)

kõnealuse isiku nimi ja aadress menetlusosalisena, nagu see on sätestatud käesoleva määruse artiklis 2;

b)

märge erinõuetele vastavate asjaolude kohta;

c)

märge kavandatavate toimingute kohta;

d)

garantiid selle kohta, et kõnealusel isikul on sundlitsentsi kasutamiseks asjakohaseid rahalisi vahendeid ning teave tehniliste võimaluste kohta.

2.   Amet kannab isiku tema nõudel ühenduse sordiregistrisse, kui see isik täidab lõikes 1 osutatud deklaratsiooniga seotud tingimused. Sellel isikul ei ole õigust kasutada sundlitsentsi enne registrisse kandmist. Registrisse kandmisest teatatakse kõnealusele isikule ja omanikule.

3.   Käesoleva määruse artikli 42 lõiget 3 kohaldatakse vastavalt lõikele 2 ühenduse sordikaitseregistrisse kantud isiku suhtes mutatis mutandis. Otsus rikkumist käsitlevas menetluses või menetluse muul viisil lõpetamine kehtib ka teiste registrisse kantud või kantavate isikute suhtes.

4.   Lõikes 2 osutatud kanne võidakse registrist kustutada üksnes juhul, kui muudetakse sundlitsentsi andmise kohta tehtud otsuses sätestatud erinõudeid või lõike 2 alusel määratud rahalised ja tehnilised võimalused muutuvad ühe aasta jooksul pärast sundlitsentsi andmist või selle kohta tehtud otsuses märgitud tähtaja jooksul. Kande kustutamisest teatatakse registrisse kantud isikule ja omanikule.

2.   Jagu

Algmääruse artikli 100 lõikes 2 osutatud litsentsid

Artikkel 44

Algmääruse artikli 100 lõikes 2 osutatud litsentsid

1.   Algmääruse artikli 100 lõikes 2 osutatud ettepaneku lepingu alusel antud lihtlitsentsilepingu sõlmimiseks uue omanikuga esitab endine omanik kahe kuu jooksul ja litsentsi kasutaja nelja kuu jooksul alates teate saamisest ametilt selle kohta, et uue omaniku nimi on kantud ühenduse sordiregistrisse.

2.   Vastavalt algmääruse artikli 100 lõikele 2 esitatavale lihtlitsentsilepingu sõlmimise ettepanekule lisatakse dokumendid, mis tõendavad lõikes 1 osutatud ettepaneku tagasilükkamist. Käesoleva määruse artikli 37 lõike 1 punkte a, b ja c ja lõiget 5, artiklit 38, artikli 39 lõiget 3, artiklit 40, välja arvatud punkti f, artikli 41 lõikeid 3 ja 4 ning artiklit 42 kohaldatakse mutatis mutandis.”

2.

Artikkel 82 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 82

Avalik tutvumine registritega

1.   Registrid on avatud avalikuks tutvumiseks ameti ruumides.

Juurdepääs registritele ja nendes säilitatavatele dokumentidega võimaldatakse samadel tingimustel, mida kohaldatakse ameti dokumentidele artiklis 84 määratletud tähenduses.

2.   Kohapealne registritega tutvumine on tasuta.

Registritest väljavõtete tegemisel mis tahes kujul, mis nõuab rohkem teabe töötlemist või käsitsemist kui lihtsalt dokumentidest või nende osadest koopiate tegemine, tuleb tasuda lõiv.

3.   Ameti juhataja võib ette näha avaliku tutvumise registritega riigiasutuste või algmääruse artikli 30 lõike 4 kohaselt määratud allasutuste ruumides.”

3.

Artikkel 84 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 84

Juurdepääs ühenduse sordiameti dokumentidele

1.   Haldusnõukogu võtab vastu praktilise korra juurdepääsuks ameti dokumentidele, sealhulgas registritele.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse ameti dokumendiliikide kohta, millele tuleb tagada otseseene üldkättesaadavus avaldamise kaudu, sealhulgas avaldamine elektroonilisel teel.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1)  EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 873/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 38).

(2)  EÜT L 213, 30.7.1998, lk 13.

(3)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(4)  EÜT L 121, 1.6.1995, lk 37. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2181/2002 (EÜT L 331, 7.12.2002, lk 14).