8.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 144/11

(1)

Komisjon teatas 9. septembril 2004. aastal Euroopa Liidu Teatajas  (2) avaldatud teadaandes (edaspidi “algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) ja Venemaalt pärit granuleeritud polütetrafluoroetüleeni (PTFE) impordi suhtes.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 26. juulil 2004. aastal esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council – CEFIC) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa ühenduse PTFE toodangust, antud juhul üle 80 %. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon tegi menetluse algatamise ametlikult teatavaks teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele Venemaal ja Hiinas, importijatele/hulgimüüjatele ja nende ühendustele, tarnijatele ja kasutajatele, asjaomaste ekspordiriikide esindajatele, kaebuse esitajale ja kõigile teadaolevatele ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Pidades silmas kaebuses loetletud küllalt suurt arvu Hiina eksportivaid tootjaid, nähti algatamisteates dumpingu kindlakstegemiseks ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring.

(5)

Et võimaldada komisjonil otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul, kui see on vajalik, koostada valim, paluti kõikidel Hiina eksportivatel tootjatel endast komisjonile teatada ning anda algatamisteates määratletud üldine teave oma PTFEga seotud tegevuse kohta uurimisperioodi jooksul (1. juuli 2003–30. juuni 2004).

(6)

Pärast eksportivate tootjate poolt esitatud teabe läbivaatamist ja tulenevalt vähestest vastustest väljavõttelise uuringuga küsimustele, otsustati, et selline uuring Hiina eksportijate suhtes ei ole vajalik.

(7)

Võimaldamaks HRV eksportivatel tootjatel esitada soovi korral taotlus turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, saatis komisjon teadaolevalt asjaomastele Hiina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Taotlused turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks või individuaalse kohtlemise kohaldamiseks juhul, kui esimese tingimused ei ole täidetud, laekusid kolmelt eksportivalt tootjalt.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastused laekusid kolmelt Hiina eksportivalt tootjalt, kahelt Venemaa eksportivalt tootjalt, kolmelt ühenduse tootjalt ja ühelt sõltumatult importijalt.

(9)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(10)

Pidades silmas vajadust määrata normaalväärtus nende Hiina eksportivate tootjate jaoks, kellele ei pruugita turumajanduslikku kohtlemist võimaldada, tehti normaalväärtuse määramiseks võrdlusriigi Ameerika Ühendriikide (USA) andmete põhjal kontrollkäik järgmistesse äriühingutesse:

(11)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2003–30. juunini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahjuanalüüsi seisukohalt oluliste suundumuste kontrollimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(12)

Fluoropolümeerid on rühm kõrgtehnoloogilisi plaste, millest tuntuim ja enim kasutatud on polütetrafluoroetüleen (PTFE).

(13)

Granuleeritud PTFE on keemiatoode (fluoropolümeer), millel on palju väga püsivaid omadusi (näiteks kõrge sulamistemperatuur, kõrge termiline stabiilsus, lahustamatus, süttimatus, madal dielektrilise läbitavuse konstant). Seda kasutatakse väga paljudes tööstussektorites, nt keemia, mehaanika, elektritööstus (kaablite sisevarjestus), mootorsõidukitööstus, ehitus (isolatsioonimaterjal), sööginõud (pannid), tekstiilitööstus ja biomeditsiin (kirurgiainstrumendid). Tuntuim kaubamärk, mille all seda toodet turustatakse, on “Teflon”.

(14)

Vaatlusalune toode on niinimetatud granuleeritud polütetrafluoroetüleen (PTFE), mis sisaldab kuni 3 % muid monomeere kui tetrafluoroetüleen ega sisalda täiteaineid, pulbri või teradena (v.a mikroniseeritud materjalid) ja toorpolümeerina (reaktorpiisk). Viimane võib olla märjal või kuival kujul. Olenemata sellest, et tootel on eri liike, mis sõltuvad kujust, keskmisest osakeste suurusest, termilisest töötlusest või komonomeeri massist, on käesoleva menetluse seisukohast tegemist ühe ja sama tootega, kuna neil on samad füüsikalised omadused ja samad peamised kasutusotstarbed. Praegu klassifitseeritakse vaatlusalune toode CN-koodi 3904 61 00 alla.

(15)

Vaatlusalusel tootel ning ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetaval ja müüdaval PTFE-l, mõlema eksportiva riigi siseturul toodetaval ja müüdaval PTFE-l ning võrdlusriigi siseturul toodetaval ja müüdaval PTFE-l leiti olevad peaasjalikult samad füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad peamised kasutusotstarbed. Seepärast peetakse neid esialgu samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Kaks importijat väitsid, et Venemaalt ja Hiinast imporditav toode ei konkureeri teatud rakendustes üldse ühenduse turul toodetava ja müüdava PTFEga. See puudutab peaasjalikult PTFE jääke ja nõuetele mittevastavaid partiisid, mida kasutatakse peengranuleeritud PTFE tootmiseks. Viimast kasutatakse näiteks plasti ja trükivärvi lisandina ning metallide pinnetes. See väide tuli tagasi lükata, sest ka ühenduse tootmisharu toodab jääke ja nõuetele mittevastavaid materjale, mida müüakse samadele klientidele.

(17)

Järgnevalt kirjeldatakse üldist metoodikat. Seetõttu kirjeldatakse allpool asjaomaste riikide puhul dumpingu kohta tehtud järeldustes ainult igale eksportivale riigile iseloomulikke küsimusi.

(18)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul kõigepealt, kas selle PTFE omamaine müük on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

(19)

Seejärel määratles komisjon need omamaisel turul müüdava PTFE liigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad ühendusse eksportimiseks müüdud tooteliikidega. Toote liiki uurides käsitles komisjon identsena või otseselt võrreldavana neid omamaiselt müüdud ning eksporditud tooteliike, mis sarnanesid osakeste keskmise suuruse, termilise töötluse ja komonomeeri massi poolest.

(20)

Iga eksportivate tootjate poolt omamaisel turul müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud PTFE liikidega otseselt võrreldava tooteliigi puhul kontrolliti, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Iga PTFE liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldavat liiki PTFE müügi kogumahust.

(21)

Seejärel uuris komisjon, kas omamaine müük iga PTFE liigi puhul, mida omamaisel turul müüakse tüüpilises koguses, on käsitletav algmääruse artikli 2 lõike 4 kohase müügina tavakaubanduse raames, määrates kindlaks, kui suure osa kõnealuse PTFE liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Kuna toodangu arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud iga PTFE liigi müügimaht vastas vähemalt 80 protsendile selle liigi müügi kogumahust ning selle liigi keskmine kaalutud hind oli vähemalt samaväärne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud selle liigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte.

(22)

Kõigil juhtudel määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 alusel ehk tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(23)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Selleks et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, tehti parandused hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandamist lubati kõikidel juhtudel, kui seda peeti mõistlikuks, täpseks ja kontrollitud tõenditega põhjendatuks.

(24)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal iga eksportiva tootja puhul kindlaks tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna omavahelise võrdluse alusel.

(25)

Hiinast pärit impordiga seotud dumpinguuuringus määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 esimesele kuni kuuendale lõigule nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(26)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumid, mille täitmist iga taotlev äriühing peab tõendama, on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(27)

Kolm Hiina eksportivat tootjat taotlesid algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel turumajanduslikku kohtlemist ning vastasid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotlemise vormile. Komisjon kogus ja kontrollis nende äriühingute valdustes kogu turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud ja vajalikuks peetud teavet.

(28)

Uurimine näitas, et ükski kolmest eespool nimetatud äriühingust ei vastanud nõutavatele kriteeriumidele ning nende taotlused tuli tagasi lükata. Järgnev tabel kirjeldab kokkuvõtlikult seda, kuivõrd nimetatud kolm äriühingut täidavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriume.

(29)

Asjaomastele äriühingutele anti võimalus kommenteerida eespool esitatud järeldusi. Ükski kolmest äriühingust ei nõustunud tehtud järeldustega ja kõik nõudsid turumajanduslikku kohtlemist.

(30)

Üks äriühing küsis, kas komisjoni praktika hinnata turumajandusliku kohtlemise võimalikkust algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viie kriteeriumi põhjal on kooskõlas GATTi/WTO sätetega. Väideti ka, et komisjon tugines oma otsuses vihjetele ja eeldustele ning algmääruse artikli 2 lõiget 7 ei kohaldatud objektiivsel viisil.

(31)

Selles suhtes tuleb märkida, et käesolev uuring, kaasa arvatud hinnangu andmine sellele, kas eksportiv tootja tegutseb turumajanduslikes tingimustes, on kooskõlas algmääruse kehtivate sätetega, mis on täielikus vastavuses WTO nõuetele.

(32)

Esimese astme kohus on kinnitanud, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimuste täitmist peab tõendama eksportiv tootja. Kui selliseid tõendeid ei esitata, tuleb turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi lükata. See järeldus on tehtud põhjendatud tõendite objektiivse analüüsi põhjal, mis on tehtud teatavaks asjaomastele äriühingutele, ning see kuulub kohtulikule läbivaatamisele.

(33)

Esimese kriteeriumi puhul, s.o et majandustegevust käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turutingimustest ja ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta ning hinnad vastavad turuväärtusele, otsustati, et puuduvad tõendid selle kohta, et ühe äriühingu põhikirja järgitakse. Seetõttu puudusid tõendid ka selle kohta, et selle äriühingu otsuseid ei võiks riik näiteks riigi osaluse kaudu märkimisväärselt mõjutada. Äriühing esitas komisjoni järeldusele vastuväite, öeldes et tema põhikiri annab usaldusväärse tagatise selle kohta, et riik ei saa tema otsuseid märkimisväärselt mõjutada, ning et riigiosalusega liige on eraõigusliku äriühingu nimel tegutsev usaldusisik. Äriühingu põhikirjas aga on sätestatud selle struktuur ja otsuste tegemise kord. Kuna uurimisel selgus, et seda põhikirja ei järgita ning äriühingul on lihtne seda ise muuta, on alust järeldada, et põhikirja sätted, mis peaksid tagama, et riik ei saa äriühingu otsuseid märkimisväärselt mõjutada, ei ole usaldusväärsed ega anna ses osas mingit garantiid. Lisaks sellele ei andnud äriühing peale “väljapaistvuse” ühtki selgitust selle kohta, miks tegelikult oli riiklikul sihtfondil osalus tema kapitalis. Kohapealse kontrolli käigus selgus hoopis, et see olukord võib muu hulgas võimaldada äriühingule tulevikus paremaid rahastamisvõimalusi. Seetõttu hinnati riigi sekkumise võimalus märkimisväärseks.

Äriühing väitis ka, et vastupidiselt komisjoni talituste järeldustele on tema toorme hinnad kooskõlas turuhindadega. Lisaks selle, et tõendeid selle kohta ei esitatud, osteti tooret ka eri hindadega, ilma et äriühing oleks osanud nendele olulistele erinevustele mõistlikku selgitust anda.

Seega tuli järeldada, et eksportiv tootja ei anna piisavat teavet selle kohta, et ta tegutseb turumajanduse tingimustes. Ükski asjaomase äriühingu poolt pärast järelduste avaldamist esitatud argumentidest järeldust ei kõigutanud ning taotlus tuli tagasi lükata.

(34)

Üks äriühing väitis, et aktsionäride koosoleku kvoorumi puudumine, mis võimaldab riigile kuuluval aktsionäril avaldada märkimisväärset mõju äriühingu otsustele, ei puutu asjasse, kuna selline koosolek ei vastuta tegevuslike otsuste eest. Kuid riigi mõju puutub asjasse ka muude kui tegevuslike otsuste puhul. Peale selle on aktsionäride koosolek äriühingu põhikirja kohaselt pädev tegema otsuseid muu hulgas äritegevuse ja investeeringute kava üle, läbi vaatama ja heaks kiitma eelarve ja lõpliku raamatupidamisaruande ning samuti äriühingu kasumi jaotamise kava. Seega saab riik neis olulistes küsimustes äriühingu otsuseid märkimisväärselt mõjutada. Väideti ka, et asjaolu, et poole uurimisperioodi jooksul toimus eksportmüük osaliselt riigi omandis oleva hulgimüüja kaudu, ei anna alust järeldada riigi sekkumist. Ses suhtes tuleb märkida, et see hulgimüüja oli vaatlusaluse toote müügiga seotud (seejuures lepingute allkirjastamine, maksete saamine ja arvete saatmine klientidele), kuid ei esitanud turumajandusliku kohtlemise taotlust. Seega ei suutnud äriühing tõendada, et ta tegutseb ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta.

(35)

Üks äriühing väitis ka, et tema äriühingu riigiosalusega liige, kellele kuulub enamus kapitalist ja kes seetõttu nimetab ka enamuse juhatuse liikmetest, ei oma märkimisväärset mõju tema otsustele. Sellega seoses tuleb meenutada, et komisjoni järjekindel seisukoht on, et kui riigil on kas juriidiliselt või tegelikkuses võimalust avaldada äriühingu otsustele märkimisväärset mõju, loetakse algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimene kriteerium mittetäidetuks. Seepärast tuli kõnealune taotlus tagasi lükata.

(36)

Teise kriteeriumi puhul, st et äriühingutel peab olema üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, väitsid kõik kolm äriühingut, et nad täidavad seda kriteeriumi, sest nende raamatupidamisdokumente auditeerib sõltumatu audiitor. Leiti aga, et audiitorite aruanded nende äriühingute kohta erinesid märkimisväärselt äriühingute raamatupidamisaruannetest või et nendes ei käsitletud äriühingute raamatupidamispoliitika muudatusi, nagu nõuavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid. Ühel juhul leiti ka, et audiitori järeldusotsuses mainitud summad ei vasta äriühingu raamatupidamisele. Teine äriühing ei esitanud finantsaruandest ja selle kohta tehtud audiitori järeldusotsusest ingliskeelset versiooni, mis takistas dokumentide uurimist. Seepärast tuli järeldada, et kõigi kolme asjaomase äriühingu raamatupidamisdokumente ei auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teises taandes, ning kõnealused taotlused lükati tagasi.

(37)

Kolmanda kriteeriumi puhul väitsid kolm äriühingut vastupidiselt komisjonile, et puuduvad märkimisväärsed varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud moonutused. Üks äriühing ei nõustunud sellega, et tema maakasutusõiguse puhul ei ole tõendatud vastavus turuväärtusele, ning esitas avaliku teabe maa hindade kohta. See teave esitati pärast nõuetekohaselt vormistatud turumajandusliku kohtlemise taotluse esitamise tähtaega ning seda ei olnud enam võimalik kontrollida; seepärast tuli taotlus tagasi lükata. Teise äriühingu puhul leiti, et see on ostnud vaatlusaluse toote tootmisseadmed riigiettevõttelt, kuid oluliselt madalama hinnaga kui sõltumatute hindajate määratud väärtus. Põhivara kulumi arvutamine leiti samuti olevat ebajärjekindel. Kolmanda äriühingu puhul leiti, et see saab oma äriühingu riigi osalusega liikmelt pangalaenu tagatisi ning kasutab oma arvelduskontot nii, et arveid ja makseid ei ole võimalik seostada. See tähendab, et säilinud on märkimisväärsed varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud moonutused.

(38)

Seega tehti järeldus, et asjaomased äriühingud ei täida algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmandas taandes sätestatud tingimusi ning nende taotlused tuleb seepärast tagasi lükata.

(39)

Äriühing, kes ei täitnud neljandat kriteeriumi, väitis vastupidiselt komisjonile, et pankrotiõigus tagab õiguskindluse ja stabiilsuse. Sellegipoolest leiti, et sel äriühingul on järjestikustel aastatel kantud kahjumi tõttu olnud märkimisväärsed finantsraskused ning teda käendas tema äriühingu riigi osalusega liige. Kuigi sellised märkimisväärsed finantsraskused ei pruugi tingimata pankrotini viia, nagu väitis ka äriühing, siis asjaolu, et äriühingu riigi osalusega liige päästis äriühingu (sealhulgas võla mahakandmise teel), mida üks äriühingu liige normaalses turuolukorras teinud ei oleks, näitab, et kõnealuse õiguse kohaldamine on antud juhul kaheldav. Seepärast tuli järeldada, et ei ole tõendeid, et pankrotiõigus oleks selle äriühingu suhtes olnud kohaldatav ka praktikas. Selliste tõendite puudumise tõttu loeti nimetatud kriteerium mittetäidetuks.

(40)

Nõuandekomiteega on konsulteeritud ja asjaga otseselt seotud isikuid on sellest teavitatud. Eksportijate peamisi argumente on juba käsitletud eespool. Kommenteerimise võimalus anti ka ühenduse tootmisharule ning see nõustus komisjoni järeldustega turumajandusliku kohtlemise kohaldamise kohta.

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kehtestatakse üleriigiline tollimaks algmääruse artikli 2 lõikes 7 osutatud riikidele, välja arvatud juhul, kui äriühingud tõendavad, et nad täidavad kõiki algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriume individuaalse kohtlemise kohaldamiseks.

(42)

Kolm eksportivat tootjat, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhuks, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata.

(43)

Kuna ükski kolmest äriühingust ei suutnud tõendada, et riigi võimalik või tegelik sekkumine ei mõjuta nende ekspordihindu ja -koguseid ega müügitingimusi, tuli järeldada, et nad ei täida algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis b sätestatud tingimusi.

(44)

Samamoodi leiti kõigi kolme äriühingu puhul, et kui neile kehtestatakse individuaalne tollimaksumäär, ei ole võimalik välistada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu. See oht tuleneb eespool kirjeldatud riigipoolsest tegelikust või võimalikust mõjust kõnealuste äriühingute tegevusele. Pealegi on PTFE laadist ja esinemiskujust tulenevalt eelkõige tolli jaoks tavaliselt väga keeruline tuvastada imporditava PTFE tootjat. Seetõttu peeti märkimisväärseks ka ohtu, et meetmetest hoitakse kõrvale sel teel, et toodet eksporditakse madalama tollimaksumääraga ettevõtte kaudu, mida raskendab asjaolu, et on olemas ka märkimisväärne riigipoolse sekkumise oht. Seega ei ole algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis e sätestatud tingimused täidetud.

(45)

Kuna ükski kõnealune äriühing ei täida kõiki algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriume, on esialgu otsustatud, et individuaalset kohtlemist neile ei võimaldata.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, kindlaks kolmanda turumajandusriigi (“võrdlusriik”) hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(47)

Algatamisteates nähti ette, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks on Hiina puhul sobiv kolmas turumajandusriik USA ning huvitatud isikuid kutsuti üles esitama selle kohta märkusi. Kaks Hiina eksportivat tootjat väitsid, et USA ei ole sobiv valik ning pakkusid selle asemel välja Venemaa. Põhjenduseks toodi, et USA turul ei ole PTFE osas piisavat konkurentsi, kuna seal kehtivad alates 1988. aastast dumpinguvastased tollimaksud Itaaliast ja Jaapanist pärit impordile. Samuti väideti, et USA suurim tootja on seotud ühe Euroopa Liidus tegutseva kaebuse esitajaga. Lisaks sellele väideti, et USA turul müüdav PTFE erineb Hiina tootjate poolt ühendusse imporditavast PTFEst nii tehniliste näitajate, kvaliteedi kui ka kasutusotstarvete poolest. Väideti sedagi, et ka ligipääs toormele on erinev, kuna USA tootjad peavad importima fluoriiti vastavalt Hiina ekspordikvootidele, kus toodetakse 50 % selle toote ülemaailmsest toodangust. Samas on Hiina tootjatel vahetu ligipääs Hiinas toodetavale fluoriidile. Viimaks väideti, et Hiina majandusareng (väiksemad tööjõukulud kui USAs) on lähedasem Venemaa omale, kelle suhtes käib sama uurimine.

(48)

Tuleb märkida, et PTFEd toodetakse vähestes riikides. Üks India tootja teatas, et kinnitab väiteid Hiina eksportivate tootjate poolse dumpingu kohta ning tal paluti teha koostööd võimaliku võrdlusriigi tootjana. India tootja ei nõustunud siiski koostööd tegema.

(49)

Mis puutub ettepanekusse valida võrdlusriigiks Venemaa, siis põhjendustes 70–75 esitatud põhjustel leiti, et Venemaa eksportivate tootjate esitatud andmed normaalväärtuse kohta ei ole usaldusväärsed ning neid ei saa seetõttu kasutada. Sellest tulenevalt ei saanud selliseid andmeid kasutada normaalväärtuse määramiseks nende Hiina eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata. Pealegi ei peeta riiki, mille suhtes käib samuti uurimine, sobivaks võrdlusriigiks, kuna selle siseturg võib olla moonutatud.

(50)

Mis puutub USA kui võrdlusriigi valikusse, siis kõigi olemasolevate andmete analüüs osutas, et USA on kõige sobivam võrdlusriik. USA-l on vaatlusaluse toote osas suur ja tiheda konkurentsiga turg, kus osaleb kolm tootjat, ning olenemata dumpinguvastastest tollimaksudest on muu hulgas Hiinast ja Venemaalt pärit impordi osakaal märkimisväärne (üle 20 % siseturust). PTFE imporditollimaksu määrad on USAs madalamad (5,8 %) kui Venemaal (10 %).

(51)

Võrdlusriigi tootja ja ühenduse tootja sidemete puhul tuleb öelda, et see ei ole iseenesest põhjus pidada USA võrdlusriigiks valimist põhjendamatuks. Komisjoni talitused kontrollisid USA tootjate esitatud andmeid ja leidsid need olevat täielikult asjakohased ja usaldusväärsed.

(52)

Leiti, et väide, nagu esineks erinevusi ligipääsus toormele (fluoriit), ei takista USA valimist võrdlusriigiks. Hiina ekspordikvootide mõju kohta USA turule ei esitatud ühtki tõendit, mille põhjal olnuks võimalik seda võimalikku mõju määratleda. Leiti hoopis, et fluoriit on varustava tööstuse tähtsuselt neljas PTFE toore ning peaks seetõttu moodustama tootmiskuludest vaid väga väikese osa (hinnanguliselt vähem kui 5 %). Neid asjaolusid arvestades on Hiina ekspordikvootidel USA PTFE turule minimaalne mõju. Pealegi on PTFE tootmise palju olulisem sisend kloroform, mille puhul aga Hiina on halvemuses, kuna ta sõltub impordist ja mitme ekspordiriigi suhtes kehtivad kõrged dumpinguvastased tollimaksud. Seepärast järeldati, et mis tahes erinevused USA ja Hiina ligipääsus toormele ei anna põhjust pidada USA võrdlusriigiks valimist põhjendamatuks.

(53)

Mis puutub erinevatesse füüsikalistesse ja tehnilistesse omadustesse ning kasutusotstarvetesse, siis olemasoleva teabe põhjal võib järeldada, et Hiina tootjate poolt eksporditav toode vastab tööstusstandarditele ja seda kasutatakse üldiselt samades rakendustes, olgugi et see on erineva saastumistaseme tõttu tavaliselt madalama kvaliteediga kui USAs toodetav PTFE. Võtmaks arvesse vaatlusaluse toote ja samasuguse toote võimalikke erinevaid saastumistasemeid ning muu aluse puudumisel määrati sellegipoolest esialgseks kohanduseks 10 %, mis põhineb USA tootjate hinnangutel.

(54)

Mis aga puutub Hiina ja USA majandusarengu erinevasse tasemesse, siis ei esitatud ühtki tõendit, mis oleks näidanud, kas ja kui palju see erinevus normaalväärtust mõjutab. Pealegi ei ole selline erinevus iseenesest võrdlusriigi valimisel asjakohane tegur. Tegelikult on täiesti võimalik, et nüüdisaegse kulutõhusa ja tiheda konkurentsiga turu võrdlusriigiks valimise korral saadakse väiksem normaalväärtus kui võrdlusriigi puhul, mis oma majandusarengult oleks võrreldav mitteturumajandusriigiga.

(55)

Eelnevat silmas pidades tehti järeldus, et USA on kõige sobivam võrdlusriik ning nendel asjaoludel on USA valimine võrdlusriigiks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 mõistlik ja õigustatud.

(56)

Komisjon saatis USA tootjatele üksikasjalikuma küsimustiku, paludes neilt teavet samasuguse toote omamaiste müügihindade ja tootmiskulude kohta. Tootjate vastuseid kontrolliti kohapeal.

(57)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus Hiina eksportivate tootjate puhul kindlaks võrdlusriigi kahelt tootjalt laekunud kontrollitud teabe alusel, see tähendab võrreldavate toodete eest USA siseturul makstud või makstava hinna alusel, kuivõrd asjaomased tehingud leiti olevat tehtud tavapärase kaubandustegevuse raames ja representatiivsetes kogustes.

(58)

Normaalväärtuse määramisel järgis komisjon põhjendustes 18–28 selgitatud metoodikat.

(59)

Et kogu Hiina eksportivate tootjate eksport ühendusse oli suunatud vahetult ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 kindlaks tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(60)

Seoses hinnavähendite, allahindluste, komisjonitasude, transpordi-, kindlustus-, pakkimis- ja krediidikuludega, müügijärgsete kuludega ning pangakuludega tehti vajalikud ja õigustatud kohandused.

(61)

Nagu juba põhjenduses 53 märgitud, tehti algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a vastav normaalväärtuse kohandus, et võtta arvesse Hiina tootjate poolt ühendusse imporditava toote ja USA siseturul müüdava toote erinevat saastumistaset.

(62)

Üks Hiina eksportivate tootjate poolt eksporditav tooteliik oli teistsuguse termilise töötlusega kui võrdlusriigis müüdav võrreldav tooteliik. Seepärast tehti algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a vastav mööndus. Muu usaldusväärsema teabe puudumisel tehti kohandus hinnaerinevuse põhjal, mis oli seotud toote selle omadusega võrdlusriigis.

(63)

Ühe Hiina tootjate poolt eksporditava tooteliigi puhul, mille osakeste keskmine suurus on 100–400 mikronit, leiti, et koostööd tegevad USA tootjad uurimisperioodil täpselt samasugust tooteliiki ei tootnud, ja seepärast ei olnud võimalik hinnata turu erinevust. Ühe USA tootja esitatud teabe põhjal tehti sellegipoolest esialgne järeldus, et see Hiina eksportijate poolt müüdav ebaühtlase suurusega osakestega tooteliik on omaduste poolest väga sarnane madala sulavoolavusega (või alla 100-mikroniliste osakestega) PTFEga. Seepärast peeti asjakohaseks määrata selle tooteliigi normaalväärtuseks esialgu USA turul müüdava madala sulavoolavusega PTFE normaalväärtus.

(64)

Kohandus tehti ka Hiina käibemaksutagastuse väidetava erinevuse pärast.

(65)

Iga Hiina eksportiva tootja puhul võrreldi võrdlusriigi andmete põhjal kindlaksmääratud ühendusse eksporditavate tooteliikide kaalutud keskmist normaalväärtust vastavate ühendusse eksporditavate tooteliikide keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(66)

Nagu selgitatud põhjendustes 41–43, ei võimaldatud ühelegi kolmest Hiina koostööd teinud äriühingust individuaalset kohtlemist. Seega kehtestati ühtne üleriigiline dumpingumarginaal, mis määrati kindlaks kõigi kolme Hiina tootja puhul tuvastatud dumpingumarginaalide kaalutud keskmise põhjal.

(67)

See üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 99,7 %.

(68)

Kuna vaatlusaluse toote eksport ühendusse tundus jagunevat nende kolme teadaoleva eksportiva tootja vahel, ei olnud põhjust arvata, et ükski eksportiv tootja oleks koostööst hoidunud. Seepärast leitakse esialgu, et kõnealune üleriigiline tollimaks tuleks määrata samal tasemel.

(69)

Küsimustikule laekusid vastused kahelt teadaolevalt eksportivalt tootjalt ja ühe eksportijaga seotud äriühingutelt (üks Vene hulgimüüja ja üks ühenduse importija).

(70)

Mõlema äriühingu puhul olid küsimustiku vastused märkimisväärselt puudulikud. Pealegi tuvastati kohapealsel kontrollimisel, et mõlemad äriühingud olid esitanud ebatäielikke, ebaõigeid ja eksitavaid andmeid.

(71)

Nii oli ühe äriühingu raamatupidamine märkimisväärselt puudulik ja loeti ebausaldusväärseks. Seepärast ei olnud võimalik selle äriühingu esitatud andmete täielikkust ja õigsust kinnitada. Peale selle ei olnud suurt osa küsimustiku vastustest üldse võimalik kontrollida (kuna äriühing ei võimaldanud neid raamatupidamisdokumentidega võrrelda) ning mõnel juhul keeldus äriühing esitamast vajalikke andmeid dumpingumarginaali kindlakstegemiseks või ei esitanud neid andmeid õigeaegselt, nii et neid ei olnud enam võimalik kontrollida.

(72)

Teise äriühingu vastus oli samuti puudulik ning kohapealsel kontrollimisel selgus, et äriühing oli oma organisatsioonilise struktuuri kohta andnud eksitavat teavet. Seega selgus alles äriühingu kohapealsel kontrollimisel, et äriühing oli uurimisperioodi algul jagunenud kaheks üksuseks (kellest üks tegeleb vaatlusaluse toote tootmisega). Asjaolu, et äriühingu keerukast struktuurist ei teatatud enne kontrollkäiku, takistas oma kaugeleulatuvate tagajärgede tõttu raamatupidamise ja kulude määramise suhtes oluliselt uurimist.

(73)

Seejuures jättis äriühing küsimustikule olulises osas vastamata, sealhulgas ei saatnud ta oma auditeeritud finantsaruannet, väites, et see ei ole kättesaadav. Kontrollkäigul selgus siiski, et see väide oli vale. Lisaks esitas äriühing kontrollimise alguses oma vastused olulises osas uuesti, takistades nii küsimustiku vastuste kontrollimist.

(74)

Eelmises põhjenduses nimetatud äriühinguga seotud Vene hulgimüüja koostööd ei teinud. Nimetatud äriühing hoopis takistas kontrollimist, keeldudes andmast teavet oma korralduse ning vaatlusaluse toote müügi ja maksete kohta, nii et seda äriühingut ei olnud võimalik lugeda koostööd tegevaks. Viimaks ei olnud Ühendkuningriigis asuval seotud hulgimüüjal võimalik esitada mingeid finantsnäitajaid uurimisperioodi kohta.

(75)

Eelnevat arvestades otsustati, et kummagi eksportiva tootja puhul ei saa dumpingumarginaali kindlaks määrata nende endi esitatud andmete põhjal. Seetõttu määrati dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artiklile 18 esialgu kindlaks kättesaadavate andmete põhjal.

(76)

Muu teabe puudumisel arvutati normaalväärtus esialgu kaebuses esitatud teabe põhjal. Keskmine normaalväärtus arvestati hindade põhjal, mis uurimisperioodi jooksul sisaldusid mõlema tootja siseturule mõeldud hinnakirjades. Sobivama aluse puudumisel arvutati vaatlusaluse toote kui terviku üks ühtne normaalväärtus.

(77)

Ekspordihind arvutati esialgu Eurostati andmete põhjal uurimisperioodi kohta.

(78)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile e kohandati normaalväärust seoses asjaoluga, et hinnakirjas sisalduvad hinnad sisaldasid peale tehasehinna ka muid tarnetingimusi, ning ekspordihinda seoses tarnetingimuste erinevuste ja muude maksudega, mis jäävad tehasehinna ja CIF-tarneklauslite vahele.

(79)

Kõik kohandused tehti kaebuses esitatud teabe põhjal.

(80)

Esialgne dumpingumarginaal määrati kaalutud keskmise normaalväärtuse ja eespool määratud kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(81)

Normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlusel ilmnes dumpingu olemasolu. Esialgne dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 36,6 %.

(82)

Kuna kogu eksport Venemaalt ühendusse jagunes kahe eespool nimetatud äriühingu vahel ja ei ole põhjust arvata, et ükski eksportiv tootja hoidus koostööst, määrati ka jääktollimaks samal tasemel.

(83)

On teada, et ühenduses toodavad vaatlusalust toodet Saksamaal, Itaalias, Madalmaades, Ühendkuningriigis ja Poolas:

(84)

Komisjon leidis, et kõiki eespool nimetatud äriühinguid võib pidada ühenduse tootjateks algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Kõikide eespool osutatud äriühingute toodang moodustab kaebuses esitatud ühenduse toodangu, mis koosneb kolme kaebust toetava tootja aruandlusejärgsest tootmismahust, millele on liidetud ülejäänud kahe, kaebuse mitteesitanud tootja hinnanguline tootmismaht.

(85)

Komisjoniga koostööd teinud kolm ühenduse tootjat toodavad kokku 81 % ühenduse granuleeritud PTFE-vaigu kogutoodangust. Seega moodustavad need tootjad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(86)

Ühenduse tarbimise määramiseks liideti ühenduse tootmisharu läbimüügile ühenduse turul ülejäänud ühenduse tootjate hinnanguline läbimüük ja CN-koodi ex 3904 61 00 alla kuuluv import Venemaalt, Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest. Märgitakse, et CN-koodi 3904 61 00 alla kuuluv import Venemaalt hõlmab vaatlusalust toodet ja muid tooteid. Seepärast hinnati Venemaa PTFE koguimpordi mahtu kaebuses kasutatud meetodil. Ülejäänud riikide puhul ei olnud teavet, et kõnealuse CN-koodi alla kuuluv import sisaldaks PTFE-d muul kui granuleeritud kujul.

(87)

2001. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes ühenduse ilmne tarbimine 16 185 tonnilt 14 725 tonnile, st 9 %. Vähenemine oli suuresti põhjustatud 2002. aastal alanud üldisest majanduslikust surutisest.

(88)

Komisjon uuris, kas Venemaalt ja Hiinast pärit granuleeritud PTFE-vaigu importi on vaja kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(89)

Kõikidest kõnealustest riikidest pärit impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal ületas algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumkünnise ning kõikidest riikidest pärit impordi maht ei olnud ebaoluline algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses (st nende turuosa ulatus uurimisperioodil vastavalt 10,8 ja 23,7 protsendini).

(90)

Konkurentsitingimuste osas tuvastati uurimisel, et asjaomastest riikidest imporditud ja ühenduses toodetud granuleeritud PTFE-vaigu kõik põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused olid sarnased. Seega oli Venemaalt ja Hiinast pärit PTFE vahetatav ühenduses toodetava ja müüdavaga. Samuti turustati importtoodet ühenduses võrreldavate müügikanalite kaudu ja analoogsetel kaubandustingimustel. Samuti tuvastati, et Venemaa ja Hiina ekspordihinnad arenesid vaatlusalusel perioodil analoogselt ning olid ühenduse hindadest oluliselt madalamad.

(91)

Vene eksportivad tootjad väitsid, et Venemaalt imporditud PTFE konkurentsitingimused erinevad Hiinast imporditud PTFE konkurentsitingimustest ning et Venemaalt pärit importi ei tohiks kumuleerida Hiinast pärit impordiga. Ses suhtes väideti, et Venemaalt pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil, Hiina import aga kasvas. Teiseks märgiti, et Hiinast ja Venemaalt pärit import suundus peamiselt ühte liikmesriiki (Itaalia). Seepärast ei pakkuvat Vene ja Hiina PTFE konkurentsi ülejäänud 24 liikmesriigis.

(92)

Kõnealusele vähenemissuundumusele vaatamata ei ole Venemaalt pärit impordi maht sellegipoolest sugugi ebaoluline, moodustades uurimisperioodil ühenduse tarbimisest 23,7 %. Peale selle oli Venemaalt imporditud PTFE-l Hiinast impordituga sarnane kvaliteet ning sarnased kasutusotstarbed. Pealegi, nagu eespool mainitud, arenesid Venemaalt ja Hiinast pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil analoogselt ning mõlemad olid ühenduse hindadest oluliselt madalamad. Viimaks tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu müük oli samuti suunatud peamiselt Itaaliale ning seega konkureeris see otseselt Venemaalt ja Hiinast pärit impordiga. Ühenduse tootmisharu PTFE-d müüdi Itaalias sama liiki turustuskanalite kaudu kui Venemaalt ja Hiinast pärit importi. Samuti märgitakse, et ei ole alust arvata, et Vene ja Hiina importi ei müüdud edasi ühenduse turu teistesse osadesse ning need ei asunud konkureerima ühenduse toodetega ka väljaspool Itaaliat. Seetõttu tuli väide, et Venemaalt imporditud PTFE konkurentsitingimused erinevad Hiinast imporditud PTFE konkurentsitingimustest, tagasi lükata.

(93)

Eespool esitatu põhjal võetakse esialgu seisukoht, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning et asjaomastest riikidest pärit importi tuleb uurida kumulatiivselt.

(94)

Kuigi vaatlusaluse toote import Venemaalt ja Hiinast ühendusse vähenes 6 281 tonnilt 2001. aastal 4 838 tonnile 2002. aastal, hakkas see alates 2002. aastast kasvama ning ulatus 5 079 tonnini uurimisperioodil.

(95)

Vastav turuosa vähenes 38,8 protsendilt 2001. aastal 34,5 protsendile uurimisperioodil, kuid jäi väga oluliseks. Märgitakse, et turuosa on 2002. aastast alates pidevalt ühtlaselt kasvanud, st 33,8 protsendilt 34,5 protsendile uurimisperioodil.

(96)

Asjaomase impordi keskmine hind vähenes oluliselt. See langes vaatlusaluse perioodi jooksul 7 236 eurolt tonni eest 2001. aastal 4 092 eurole tonni eest uurimisperioodil, st 43 %.

(97)

Hinna allalöömise analüüsimiseks võrreldi ühenduse turul sõltumatutele klientidele pakutavate ühenduse tootmisharu tooteliikide müügihindade kaalutud keskmist vastava vaatlusaluse toote ekspordihindade kaalutud keskmisega. Enne võrdlust arvati hindadest maha hinnavähendid ja allahindlused. Ühenduse tootmisharu müügihindu korrigeeriti vastavalt tehasehindade tasemele. Asjaomase impordi hinnad olid CIF-hinnad, mida oli kohandatud tollimaksude ja impordijärgsete kulude võrra.

(98)

Mõned huvitatud pooled väitsid, et ühenduse tootmisharu toodete kvaliteet on Hiinast või Venemaalt imporditud vaatlusaluste toodete omast üldjuhul kõrgem. Uurimise käigus kogutud tõendite põhjal võeti esialgu seisukoht, et kohandamine on õigustatud kvaliteedierinevuste korral, mis on tingitud peamiselt materjali kesisematest füüsikalistest omadustest ja ebaühtlusest, st osakeste suuruse ja lisandite olulisest kõikumisest ühe tooteliigi piires. Vene eksportivad tootjad väitsid, et seetõttu on nende toodetud ja eksporditud PTFE-d võimalik kasutada ainult edasiselt töödelduna, mis toob kaasa täiendavaid kulusid. Mitte ükski huvitatud isik ei suutnud siiski nende kvaliteedierinevuste turuväärtust ega imporditud PTFE töötlemise kulusid täpselt määratleda. Mõne osapoole hinnangul tuleks hindu kohandada 30 % võrra, lähtudes eri kvaliteediga sortide väidetavast hinnavahest. See hinnang vastab Vene eksportijate hinnangule. Selle alusel ja arvestades, et usaldusväärsemat teavet selle kohta ei olnud, kohandati mõlema riigi koostööd tegevate eksportijate CIF-hindu ühenduse piiril esialgu 30% võrra. Märgitakse, et lõplike järeldusteni jõudmiseks uuritakse seda küsimust uuritakse edasi.

(99)

Võrreldes selgus, et Hiinast ja Venemaalt pärit tooteid müüdi ühenduses hindadega, mis olid uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindadest vastavalt 24 % ja 17 % madalamad.

(100)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 anti dumpinguhinnaga impordi poolt ühenduse tootmisharule avalduvat mõju uurides hinnang kõigile tootmisharu seisundit mõjutavatele majanduslikele teguritele ja näitajatele 2001. aastast kuni uurimisperioodini.

(101)

Ühenduse tootmisharu tootmismaht kasvas 2001. aastast uurimisperioodini 8 % võrra ehk 6 798 tonnilt 7 326 tonnile. Kuigi ühenduse tarbimine samal perioodil vähenes, tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu pidi oma müügihindu dumpinguhinnaga impordi tõttu vähendama, et konkureerida asjaomase impordiga. See põhjustaski toodangu kasvu, et rahuldada suuremat nõudlust tootmisharu toodete järele.

(102)

Tootmisvõimsus kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul veidi ehk 8 %. Tootmisvõimsuse rakendusaste püsis samal perioodil stabiilselt 80 % juures. Tootmisvõimsuse rakendusastme langus aastatel 2001–2002 on tingitud tarbimise vähenemisest ja üldisest majanduslikust surutisest sellel perioodil. Seepärast, nagu eespool öeldud, pidi ühenduse tootmisharu oma hindu alandama, suurendades sellega oma läbimüüki, et konkureerida asjaomaste riikide impordiga, mille hinnad langesid 2004. aastal ligi 40 % (vt põhjendus 96). Seega ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste taastus, kuid kulutasuvus vähenes drastiliselt (vt põhjendus 110).

(103)

Uurimisperioodi jooksul kasvas ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduses 15 % võrra, s.o 4 223 tonnilt 2001. aastal 4 845 tonnile uurimisperioodil. Seda arengut tuleb vaadelda seoses asjaoluga, et ühenduse tootmisharul oli Venemaalt ja Hiinast pärit madalahinnalise impordi puhul võimalus kas säilitada müügihinnad oma müügimahu ja turuosa negatiivse arengu kulul või alandada oma müügihindu, et tagada võimalikult suur majanduslik mastaabisääst. Kõik ühenduse tootjad alandasid oma müügihindu 2001. aastast, et säilitada või isegi suurendada oma müügimahtu ja saavutada oma püsikulude katmiseks vajalik tootmise kriitiline mass.

(104)

Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas 26,1 protsendilt 2001. aastal 32,9 protsendile uurimisperioodil.

(105)

Märgitakse, et ühenduse tootmisharu varud vaatlusaluse perioodi jooksul küll vähenesid, kuid tuleb sellegipoolest lugeda üldiselt stabiilseteks. Ühenduse tootmisharu põhimõtte kohaselt tuleb varud hoida minimaalsel tasemel. Seepärast leiti, et varude tase ei ole ühenduse tootmisharu olukorra hindamiseks oluline näitaja. Samuti märgitakse, et varud olid selle tootmisharu jaoks harilikuks peetaval tasemel.

(106)

Ühenduse tootmisharu keskmised tonnihinnad on 2001. aastast uurimisperioodini oluliselt ehk 22 % võrra langenud. See pidev hinnalangus vaatlusaluse perioodi jooksul on käesoleva küsimuse uurimisel väga tähtis tegur. Märgitakse, et Vene ja Hiina impordi hinna langus oli isegi ühenduse tootmisharu omast suurem.

(107)

Kuigi ühenduse tarbimine vähenes 2001. aasta ja uurimiseperioodi vahel 9 % võrra, kasvas ühenduse tootmisharu turuosa 6,8 protsendipunkti võrra 26,1 protsendilt 2001. aastal 32,9 protsendile uurimisperioodil.

(108)

2001. aastal, kui investeeringutasuvus oli suur, investeeris ühenduse tootmisharu palju, st 8,3 miljonit eurot. Pärast 2001. aastat vähenes investeerimine tugevalt ning pärast seda omakorda 4,7 miljonilt eurolt 2002. aastal 3,4 miljonile eurole uurimisperioodil.

(109)

Kapitali kaasamise võime puhul märgitakse, et kõik komisjoniga koostööd tegevad ühenduse tootjad kuuluvad suurematesse kontsernidesse ning nende rahastamine toimub kontsernisiseste rahakoondamissüsteemide kaudu. Seega leitakse, et kuigi ükski ettevõte ei teatanud kapitali kaasamise raskustest vaatlusalusel perioodil, ei ole see näitaja hea ühenduse tootmisharu olukorra iseloomustaja.

(110)

Vaatlusaluse perioodi jooksul langes ühenduse tootjate kulutasuvus 9,3 protsendilt 2001. aastal 0,1 protsendile uurimisperioodil. Investeeringutasuvus arenes sarnaselt kulutasuvusega langussuunas. See kulutasuvuse ja investeeringutasuvuse areng oleks kindlasti halvem, kui ühenduse tootmisharu oleks oma hinnad säilitanud ja selletõttu kaotanud turuosas ja müügimahus ning seega mastaabisäästus.

(111)

Samasuguse toote tekitatud rahavoog vähenes 10 miljonilt eurolt 2001. aastal 4,2 miljonile eurole uurimisperioodil ehk 58 %.

(112)

Tööhõive vähenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 10 %. Tootlikkus kasvas 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 17 % seoses tulemuslikkuse parandamiseks võetud tähtsate meetmetega, nagu näiteks töötajate arvu vähendamine ja tootmise kitsaskohtade eemaldamine.

(113)

Tööjõukulud kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul 6 % võrra 6,2 miljonilt eurolt 2001. aastal 6,5 miljonile eurole uurimisperioodil. See areng on kooskõlas elukalliduse tõusuga. Töötajate arvu vähendamise tõttu kasvasid keskmised tööjõukulud tegelikult 17 % võrra 50 239 eurolt 58 842 eurole.

(114)

Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tähtsusetuks pidada kõnealuste marginaalide mõju, mis on märkimisväärselt suur.

(115)

Ühenduse tootmisharu ei pidanud toibuma varasema kahjustava dumpingu mõjudest.

(116)

Kuigi vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import Venemaalt ja Hiinast vähenes 2001. aastast uurimisperioodini 6 281 tonnilt 5 079 tonnile, püsis ta kogu vaatlusalusel perioodil pidevalt kõrgel. Vastav turuosa vähenes 38,8 protsendilt 2001. aastal 34,5 protsendile uurimisperioodil, kuid püsis samuti väga kõrgel tasemel. Dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil drastiliselt, st 43 %, ja olid ühenduse tootmisharu hindadest pidevalt madalamad, mille tulemusel lõi Venemaalt ja Hiinast pärit import hinnad alla vastavalt 17,4 % ja 24,5 % ulatuses.

(117)

Eespool kirjeldatud ühenduse tootmisharu olukorra analüüs näitab, et ühenduse tootmisharu üldine olukord halvenes 2001. aastast uurimisperioodini. Kuigi on tõsi, et tootmisharu turuosa ja müügimaht arenes positiivselt, ei muuda see üldist negatiivset pilti. Seega liikusid peamised kahjunäitajad nagu müügiväärtus, kasumlikkus, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, rahavood ja tööhõive vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Nagu põhjendustes 101, 102 ja 103 selgitatud, tuleb ühenduse tootmisharu tootmise, müügimahu ja turuosa kasvu vaatlemisel arvesse võtta hindade märkimisväärset langust ühenduses ning ühenduse tootmisharu otsust alandada müügimahu säilitamiseks ja püsikulude katmiseks vajaliku tootmise kriitilise massi saavutamiseks oma müügihindu. See mõjutas drastiliselt ühenduse tootmisharu kulutasuvust, mis vähenes 9,3 protsendilt 2001. aastal 0,1 protsendile uurimisperioodil ning lisandus suur kahjum 2003. aastal (-3,2 %). Lisaks tuleks märkida, et tarbimine vähenes vaid 2001. ja 2002. aasta vahel, kuid 2002. aasta ja uurimisperioodid vahelisel ajal oli see stabiilne või isegi suurenes pisut. Seega järeldatakse, et ühenduse tootmisharu sai tarbimise mõningasest kasvust vähemalt osaliselt kasu tänu müügimahu suurendamisele.

(118)

Viimaks, nagu on selgitatud põhjenduses 105 ei peetud varude mõningast vähenemist märkimisväärseks teguriks, sest see oli kooskõlas ühenduse tootmisharu põhimõttega hoida varud minimaalsel tasemel.

(119)

See kulutasuvuse vähenemine langes kokku järsu hinnalangusega. Tootmisharu kompenseeris hinnalangust osaliselt suurema tootmise ja müügiga, mille tulemuseks oli tema turuosa suurenemine. See positiivne mõju ei hoidnud ühenduse tootmisharu jaoks ära kulutasuvuse järsku vähenemist. Seepärast leiti, et kahjunäitajate, näiteks müügimahu ja turuosa positiivne areng ei ole piisavad tasakaalustamaks ühenduse tootmisharu üldiselt halvenenud olukorda, sest sellest hoolimata on ühenduse tootmisharu rahaline olukord väga raske. Seepärast ei peetud müügimahu ja turuosa suurenemist otsustavaks ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel vaatlusalusel perioodil.

(120)

Eelöeldut silmas pidades on jõutud esialgsele järeldusele, et ühenduse tootmisharu kannatas olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(121)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas Venemaalt ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(122)

Tuleb märkida, et kuigi Venemaalt ja Hiinast pärit import vähenes üldiselt 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel, hakkas see alates 2002. aastast kasvama. Seega vähenes import 2001. aastast 2002. aastani 6 281 tonnilt 4 838 tonnile. 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel aga kasvas vaatlusaluse toote import Venemaalt ja Hiinast ühendusse 4 838 tonnilt 5 079 tonnile. Kõnealuse impordi turuosa ühenduse turul kasvas 33,8 protsendilt 2002. aastal 34,5 protsendile uurimisperioodil.

(123)

Veelgi olulisem on, et impordimahu üldise vähenemisega (kusjuures see püsis sellegipoolest väga kõrgel tasemel ja hõlmas ühenduse tootmisharust suuremat turuosa) kaasnes impordihindade oluline vähenemine. Need varisesid sisuliselt kokku. See sattus ühele ajale ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega samal perioodil. Seda halvenemist näitavad eelkõige müügihinnad, kulutasuvus, investeeringutasuvus, rahavoog ja tööhõive. Nagu eespool mainitud, lõi Venemaalt ja Hiinast pärit import ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad oma marginaalidega vastavalt 17,4 % ja 24,5 % suures ulatuses alla.

(124)

Dumpinguhinnaga impordi mõju analüüsimisel tuvastati, et hind on oluline konkurentsielement. Pealegi olid dumpinguhinnaga impordi hinnad ka kvaliteedierinevusi arvesse võttes ühenduse tootmisharu ja ülejäänud kolmandate riikide eksportijate hindadest palju madalamad.

(125)

Ühe ühenduse tootjaga tõestati, et nn “modifitseeritud” sortide puhul, mida Vene ja Hiina eksportijad ei tooda, kahjuolukorda ei olnud, mida tõendas kulutasuvuse positiivne areng. Kui aga sama tootja konkureeris turul Venemaalt ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga, oli tema finantsseisund suures osas negatiivne.

(126)

Seepärast tehakse esialgu järeldus, et surve, mida tekitas asjaomane import, mille maht ja turuosa alates 2002. aastast kasvas ja mis toimus väga madalate dumpinguhindadega, mängis ühenduse tootmisharu finantsseisundi halvenemises määravat rolli.

(127)

Kuigi ühenduse tarbimine oli 2001. ja 2002. aasta vahel 12 % vähenenud, püsis ta pärast seda kuni uurimisperioodini stabiilselt 2002. aasta tasemel ning isegi suurenes pisut. See vähenemine ei ole aga kooskõlas samal ajavahemikul toimunud kogu ühenduse turuväärtuse langusega 39 % võrra, mis on märkimisväärselt rohkem kui tarbimise puhul. See turuväärtuse oluline langus on tingitud vaadeldava impordi hindade olulisest langusest, mida ühenduse tootmisharu oli sunnitud järgima, et säilitada oma turuosa ja tootmisvõimsuse rakendusastet. Tuleb märkida, et hoolimata ühenduse tarbimise üldisest vähenemisest suurenes siiski ühenduse tootmisharu müügimaht (vaatlusalusel perioodil 15 %), kuid müügimahu kasv tõi kaasa müügiväärtuse drastilise languse, mis tekitas ühenduse tootmisharule märkimisväärset rahalist kahju. See näitab, et ühenduse tootmisharule tekitatud oluline kahju tuleneb pigem müügiväärtuse langusest kui tarbimise vähenemisest.

(128)

Nagu öeldud põhjenduses 87, tulenes ühenduse tarbimise vähenemine peamiselt üldisest majanduslikust surutisest. Siinkohal tuleks märkida, et PTFE turg on tsükliline ja sõltub suurel määral üldistest majandussuundumustest. Nimetatud seos selgitab ka, miks tarbimine vähenes olenemata madalamatest müügihindadest.

(129)

Lisaks tuleb mainida, et impordihinnad langesid oluliselt rohkem kui ühenduse tarbimine samal ajavahemikul. Vaatlusalusel perioodil vähenes tarbimine 9 % võrra, impordihinnad aga 43 % võrra. Impordihinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalamad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ning lisaks toimus import uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega. Arvestades kirjeldatud järsku ja pidevat hinnalangust ning asjaolu, et 2001. ja 2002. aasta vahelisel ajal vähenenud tarbimine püsis seejärel suhteliselt stabiilsena, leiti, et olulist kahju ei tekitanud mitte tarbimise vähenemine vaid pigem dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest, mille tagajärjel oli ühenduse tootmisharu sunnitud langetama oma müügihindu.

(130)

Tuleb meenutada, et vaatlusalune toode moodustab CN-koodist 3904 61 00 ainult osa. Kuna aga puudub teave selle kohta, et selle rubriigi alla kuuluv import hõlmaks muid tooteid kui granuleeritud PTFEd, loetakse, et Eurostati impordinäitajad kogu rubriigi kohta on seotud ainult vaatlusaluse tootega. Muudest kolmandatest riikidest kui Venemaalt ja Hiinast pärit import vähenes vähe – 4 270 tonnilt 2001. aastal 3 699 tonnile uurimisperioodil. Sellega seoses vähenes selle impordi turuosa 26,4 protsendilt 2001. aastal 25,1 protsendile uurimisperioodil. Peamised vaatlusalust toodet ühendusse eksportivad riigid on Jaapan ja Ameerika Ühendriigid (USA). USA impordi turuosa kasvas 13 protsendilt 2001. aastal 23 protsendile uurimisperioodil, Jaapani impordi turuosa aga vähenes samal perioodil 15 protsendilt 11 protsendile.

(131)

Eurostati andmetel jäi muudest kolmandatest riikidest kui Venemaalt ja Hiinast pärit impordi keskmine hind 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel praktiliselt samaks või vähenes veidi. Kogu selle perioodi ajal olid muudest riikidest pärit impordi hinnad Venemaalt ja Hiinast pärit impordi hindadest ligi 50 % kõrgemad. Need olid kõrgemad ka ühenduse tootmisharu hindadest. Seega ei avaldanud muudest kolmandatest riikidest pärit import ühenduse tootmisharule sellist konkurentsisurvet nagu Venemaalt ja Hiinast pärit import.

(132)

Seepärast jõuti esialgu järeldusele, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei olnud ühenduse tootmisharu kahjustava olukorra tekkimisel otsustav tegur.

(133)

Kaks ühenduse tootjat, kes toodavad kokku u 19 % ühenduse toodangust, ei olnud selgesõnaliselt kaebuse vastu või poolt. Muude ühenduse tootjate suhtes tehtud järeldused põhinesid valdavalt kaebuse esitaja hinnangutel, kuid samuti neist ühe tootja antud teabel. Muude ühenduse tootjate müügimaht vähenes hinnanguliselt 1 411 tonnilt 2001. aastal 1 102 tonnile uurimisperioodil. Nende turuosa ühenduse turul langes samal perioodil 25 protsendilt 19 protsendile. Ühe kaebuse mitteesitanud tootja esitatud teabe kohaselt olid muude ühenduse tootjate keskmised ühikuhinnad komisjoniga koostööd tegeva ühenduse tootmisharu hindadest vaatlusalusel perioodil veidi madalamad, kuid Venemaa ja Hiina impordi hindadest palju kõrgemad. Seega on alust eeldada, et dumpinguhinnaga import kahjustas ka muid ühenduse tootjaid, mis väljendub peamiselt turuosa kaotuses. Seepärast tehakse esialgu järeldus, et muude ühenduse tootjate poolt toodetud ja müüdud tooted ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu olulisele kahjule.

(134)

Ühenduse tootmisharu PTFE eksport kasvas vaatlusalusel perioodil veidi (3 %) ja moodustas 12,7 % tootmisharu kogumüügist uurimisperioodil. Selle ekspordi kulutasuvus oli aga kõrgem kui ühenduse turul vaatlusalusel perioodil läbimüügiga saavutatud kasum. Seepärast ei saa väita, et ühenduse tootmisharu ekspordil oli tootmisharu olukorrale negatiivne mõju.

(135)

Ühenduse tootmisharu tegi vaatlusalusel perioodil pidevalt jõupingutusi oma tootmisprotsessi ratsionaliseerimiseks. Seetõttu vähenesid ühenduse tootmisharu kulud vaatlusalusel perioodil pidevalt ning langesid 2001. aasta ja uurimiseperioodi vahel 13 %. Olenemata tootmiskulude märkimisväärsest vähendamisest ei saanud ühenduse tootmisharu suurenenud tõhususest kasu, vaid oli sunnitud müüma oma tooteid kas alla omahinna või säästulävel. Seega vähenes ühenduse tootmisharu kulutasuvus oluliselt. Seetõttu järeldati, et ühenduse tootmisharu on elujõuline ja tõhus ning et kahju ei põhjustanud ebatõhusad tootmisprotsessid, vaid asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import.

(136)

Uurimisperioodil tuvastatud Venemaalt ja Hiinast pärit impordi suur turuosa ning selle müügihindade suur langus ja hindade allalöömise ulatus langesid kokku olulise kahju tekkimisega ühenduse tootmisharule.

(137)

Analüüsiti ühenduse tarbimise arengut, muudest kolmandatest riikidest pärit importi, ühenduse tootmisharu eksporti, muude ühenduse tootjate tulemusi ning kulude arengut, kuid leiti, et need ei ole ühenduse tootmisharule tekkinud kahju määrav põhjus.

(138)

Eespool nimetatud analüüsi põhjal, milles nõuetekohaselt eristati üksteisest kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu seisundile ja eraldati need dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, tehakse esialgu järeldus, et Venemaalt ja Hiinast pärit import on põhjustanud ühendusele olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(139)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete võtmine ei ole antud juhul ühenduse huvides. Arvesse võeti võimalike meetmete mõju kõigile käesoleva menetlusega seotud isikutele ja meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(140)

Fluoropolümeerid on rühm kõrgtehnoloogilisi plaste, millest tuntuim ja enim kasutatud on PTFE. Kõik uuritud ühenduse tootjad on täielikult või osaliselt spetsialiseerunud PTFE-le, mille tootmisprotsessil, kvaliteedil, kasutusotstarvetel, turustuskanalitel jms on iseloomulikud omadused.

(141)

Eeldatavalt aitab meetmete kehtestamine välistada täiendavaid moonutusi ja taastada turul ausa konkurentsi. Ühenduse tootmisharu peaks seetõttu suutma tõsta oma müügihindu ja saavutama mõistliku kasumitaseme, mida tal on vaja oma finantsseisundi parandamiseks ja jätkuvaks investeerimiseks tootmisrajatistesse, tagades sellega tootmisharu püsimajäämise.

(142)

Samas on dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmise korral tõenäoline, et jätkub ühenduse tootmisharu juba niigi halva olukorra halvenemine. Tootmisharul ei oleks sellisel juhul võimalik teha investeeringuid, mida on vaja konkureerimaks asjaomastest kolmandatest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordiga. Samuti on tõenäoline, et mõned äriühingud oleksid selletõttu lähitulevikus sunnitud tootmise katkestama ja oma töötajatest loobuma. PTFE tootmise lõpetamisega ühenduses jääksid toote kasutajad suuremasse sõltuvusse selle ühendusevälistest tarnijatest.

(143)

Seega tehakse esialgu järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega antaks ühenduse tootmisharule võimalus toibuda kahjustava dumpingu mõjust ning et see on seetõttu ühenduse tootmisharu huvides.

(144)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele importijatele/hulgimüüjatele. Küsimustikule vastas ainult kaks importijat/hulgimüüjat, kelle import moodustab kogu Venemaa ja Hiina impordist ligi 30 %. Komisjon saatis küsimustikud ka kõikidele teadaolevatele kasutajatele (kokku üheksa) ja sai neilt kolm (osalist) vastust. Nimetatud kasutajate tarbimine moodustas ühenduse tarbimisest kõigest 14 %.

(145)

PTFEd kasutatakse komponendi või koostisosana paljudes tööstussektorites, kaasa arvatud keemias, mehaanikas, elektritööstuses (kaablite sisevarjestus), autotööstuses, ehituses (isolaatorina), toidunõudes (pannid), tekstiilitööstuses, biomeditsiinis (kirurgilised instrumendid), pooljuhtides ja lennunduses. Tuntuim kaubamärk, mille all seda toodet turustatakse, on “Teflon”.

(146)

Komisjoniga koostööd teinud kasutajad tootsid pooltooteid, mida kasutati mitmesugustes tööstussektorites, nagu näiteks autotööstus ja elektroonika. Need kasutajad väitsid, et nad ei saa (toormena kasutatava) PTFEga seotud kulude kasvu anda oma klientide kanda pooltoodete turu hinnatundlikkuse tõttu. Nad väitsid, et PTFE hinna tõusu tõttu ei suudaks nad konkureerida ühenduseväliste tootjatega, kelle suhtes dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata.

(147)

Koostööd teinud kasutajad ei esitanud andmeid selle kohta, kui suure osa moodustab imporditud PTFE nende tootmiskuludest. Seepärast ei olnud võimalik kalkuleerida dumpinguvastase tollimaksu võimalikku mõju nendele kasutajatele. Igal juhul märgitakse, et granuleeritud PTFE moodustab üldkuludes suhteliselt väikese osa sellistes sektorites nagu keemiatööstus, majapidamis- ja meelelahutusseadmed, elektritööstus ning masinaehitus ja autotööstus, kuna seda toodet kasutatakse valdavalt pisikomponentidena. PTFEd kasutatakse samuti väga väikestes kogustes tarbeesemetes, näiteks anoraki vahevooder võib sisaldada u 20 g PTFEd. Selle põhjal tehti esialgu järeldus, et dumpinguvastaste meetmete finantsmõju lõppkasutajatele tuleb lugeda ebaoluliseks. Nende kasutajate esitatud teabe põhjal märgiti samuti, et nende kulutasuvus oli uurimisperioodi ajal oluline. Selle põhjal tehti esialgu järeldus, et mis tahes dumpinguvastaste tollimaksude mõju on ebaoluline.

(148)

Pealegi väitis järgtööstus, et ühenduse tootmisharul ei ole piisavalt tootmisvõimsust, et rahuldada ühenduse turu nõudlust PTFE järele.

(149)

Tuleb märkida, et dumpinguvastased meetmed ei ole mõeldud ühendusse importimise takistamiseks, vaid tagamaks, et see ei toimu kahjustavate dumpinguhindadega. Peale selle eeldatakse, nagu mainitud põhjenduses 147, et dumpinguvastase tollimaksu mõju töötlevale tööstusele on ebaoluline ning seepärast ei takista see lõppkasutajatel PTFE hankimist samadelt tarnijatelt ka kõrgema hinnaga.

(150)

Samuti tuleb märkida, et ühenduse tarbimine vähenes 2001. aastast 2002. aastani 12 % ning püsis pärast seda kuni uurimisperioodini praktiliselt stabiilsena, kasvades alates 2002. aastast isegi 3 %. Samuti tuleb rõhutada, et ühenduse tootjatel on endiselt kasutamata tootmisvõimsust. See asjaolu koos muude kolmandate riikide ekspordiga tähendab järgtööstuse jaoks alternatiivseid hankevõimalusi. Seepärast ei ole tõenäoline, et dumpinguvastased meetmed põhjustavad ebapiisavat pakkumist.

(151)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele ühenduse tarnijatele, kes tarnivad põhitoormeid (kaasa arvatud klorodifluorometaani (R22) ja veevaba vesinikfluoriidhapet) ühenduse tootmisharule. Koostöö oli väga tihe, kuna vastused saadi viielt tarnijalt, kellest kolm on omavahel seotud. Enamus nendest tarnijatest tegi ühenduse tootmisharu ja teiste ühenduses tegutsevate granuleeritud PTFE tootjatega tihedat koostööd. Suur osa nende käibest (75 %) langes granuleeritud PTFE tootjatele müüdud toorme arvele. Seega mõjutaks ühenduse tootmisharu ostumahu vähenemine oluliselt neid äriühinguid, kellel oli kokku 176 spetsiaalselt asjaomase toormega tegelevat töötajat.

(152)

Üks tarnija väitis, et meetmete kehtestamata jätmise korral on oht, et ühenduse PTFE tootmine viiakse üle kolmandatesse riikidesse. Selle äriühingu väitel olevat selle tagajärjeks, et toorme tarnijad on sunnitud otsima kliente väljaspool ühendust kolmandate riikide turgudelt, kus nad konkureerivad väljakujunenud kohalike toormetarnijatega. Peale selle kaasneksid toorme eksportimisega täiendavad kulud, mis neutraliseeriksid varustava tööstuse juba niigi madalad marginaalid. Seepärast tehti esialgu järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on varustava tööstuse huvides.

(153)

Eelöeldut arvestades võib teha esialgse järelduse, et puuduvad kaalukad põhjused meetmete kehtestamata jätmiseks ning et nende kohaldamine on ühenduse huvidega kooskõlas.

(154)

Dumpingu, kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks täiendavat kahju.

(155)

Selliste tollimaksude taseme kindlaksmääramisel võeti arvesse tuvastatud dumpingumarginaali ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(156)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada enne maksude mahaarvamist sellist üldkasumit, mida sedalaadi tootmisharu võiks kõnealuses sektoris usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes sarnase toote müügist ühenduses. Arvutustes kasutatud maksueelne kasumimarginaal oli 10 % käibest, mis ühenduse tootmisharul oli enne asjaomastest riikidest pärit impordi hindade järsku langust 2001. aastal. Seda peeti asjakohaseks miinimumiks, mille ühenduse tootmisharu oleks võinud saavutada kahjustava dumpingu puudumise korral.

(157)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid ühenduse turul. Mittekahjustav hind on saadud, lisades ühenduse tootmisharu müügihinnale uurimiseperioodil saavutatud tegelik kasum/kahjum ning eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(158)

Kuna Vene eksportijad komisjoniga koostööd ei teinud, nagu osutatud põhjendustes 70–75, määrati Vene impordi kahjustav marginaal Eurostati ekspordiandmete põhjal. Märgitakse, et nagu osutatud põhjenduses 98, kohandati ekspordi CIF-hinda, arvestades ühenduses ning Venemaalt ja Hiinast imporditud PTFE kvaliteedi erinevust. Teiseks, kuna kogu Venemaalt imporditud PTFE müüdi hulgimüüjatele, kuid ühenduse tootmisharu müüs oma toodangut töötlevale tööstusele, tehti kohandus ka eri kaubandustasandite arvessevõtmiseks. Muu usaldusväärsema teabe puudumisel määrati selleks kohanduseks esialgu hinnanguliselt 5 %, mida peeti sõltumatu importija mõistlikuks kasumimarginaaliks.

(159)

Arvestades, et mitte ühelegi komisjoniga koostööd teinud Hiina tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, võeti Hiina impordi kahjustava mõju kõrvaldamist võimaldav tasemeks kõigi kolme koostööd teinud Hiina eksportiva tootja kahjustavate marginaalide kaalutud keskmine.

(160)

Eelnevat silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 tuleks kehtestada Venemaalt ja Hiinast pärit impordi suhtes ajutised dumpinguvastased tollimaksud, mis vastavad dumpingumarginaalide ja kahjumimarginaalide madalaimale tasemele, võttes arvesse madalama tollimaksu eeskirja.

(161)

Kavandatavad ajutised dumpinguvastased tollimaksud on järgmised:

(162)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleb märkida, et seoses käesoleva määrusega tehtud järeldused tollimaksu kehtestamise kohta on esialgsed ning neid võidakse võimalike lõplike meetmete kehtestamise eesmärgil uuesti läbi vaadata,