I LISA

TUNNUSTE KÄSITLEMINE

1.   TERASE JA MALMI VANARAUA BILANSI AASTASTATISTIKA

Sissejuhatavad märkused

Liikmesriigid peavad koguma need andmed kõikidelt tehastelt, mis toodavad rauda, terast või NACE Rev 1.1 grupis 27.1 määratletud tooteid ning mis tarbivad ja/või toodavad vanarauda. Esimesel võrdlusaastal (2003) nõustub komisjon, et kaetud rahvastik viitab NACE Rev 1.1 grupile 27.1. Iga tehase kohta tuleb täita eraldi küsimustik, isegi kui mitu nendest moodustavad sama ettevõtte osa. Kui tehas on kohalikult integreerinud terase valukoja, tuleb seda lugeda tehase lahutamatuks osaks. Kohalikult integreeritud tehased on sama juhtkonna alluvuses olevad ja samas asukohas paiknevad tehased. Vorm kehtib valtsimistehastele, mis valtsivad otseselt ümber kasutatud tooteid, mida tavaliselt ei peeta vanarauaks. Kõik raua- ja malmvalutehased, millel puuduvad omaressursid ja mis seega ostavad vanarauda sisse teistelt tehastelt, peavad täitma selle ankeedi samamoodi nagu tootjad. Kuna kohalikult integreeritud või integreerimata malmvalutsehhid ei kuulu NACE Rev 1.1 gruppi 27.1, on need, samamoodi nagu mitteintegreeritud terasevalutehased, välja jäetud.

Vanarauaks loetakse:

—	malmi või terase jääke, mis tekivad raua või terase tootmisel või töötlemisel või mis saadakse vanadest malmi- või terasetoodetest, mis on ümbersulatamiskõlblikud (kaasa arvatud ostetud vanaraud; kuid mis ei sisalda põletatud kaltsineeritud valu või happega söövitatud valu),

—	valukanaleid ja teisi terasevalu jääke (tavaline või sifoonvalu), kaasa arvatud tunnelid ja väravad, survetorude sifoonvalu jäägid jne, ning ka tootmisesse mittekuuluvad praak- ja defektsed valuplokid,

—	kopa ripptäidised (välja arvatud liivvormvalust).

Teisalt jääke, mis sisaldavad rauda, mis on märkimisväärselt saastatud mittemetalse materjaliga ja mis tekivad sulatus- või termotöötluse või mehaanilise töötluse ajal, ei tohiks vanarauaks pidada, näiteks:

—	kõrgahju valukanalid,

—	valu, pritsmete ja muude raua valamise jääkide rennid, jäägid valukaevenditest,

—	terasetehase räbu,

—	katlakivi vaheülekuumendusahjudest ja valtsimisest ja kuumvormstantsimisest,

—	konverteritest pärinevad pritsmed,

—	lõõri ripptäidised ja valamistila ripptäidised, liivvormvalu ripptäidised ja ülejäägid.

Kirjeldused

Kood:

1010

Pealkiri: Varud aasta esimesel päeval

Varud kogu tehases, kaasa arvatud kohalikult integreeritud tegevused, tuleb arvestada nende koodide sisse (kaasa arvatud terasevalutöökojad), välja arvatud malmvalutsehhides hoitavad varud.

Kood:

1020

Pealkiri: Tehases tekkivad

Siia kuuluvad:

valukanalid ja muud valujäägid, terasetehastest ja integreeritud terasevalutöökodadest: vormimisjäägid, terasevalu valupead. Hõlmab defektseid valuplokke ja nende ülejääke, mida ei arvata toodangusse,

protsessijäägid on need, mis tekivad pool- ja valtstoodete tootmisel, sealhulgas üüritöödel, ka valuplokkide jäägid ja defektsed valuplokid ja terasevalu, mis tuvastatakse defektsena pärast seda, kui need on sulatusseadmetest või valutöökojast välja viidud (st pärast seda, kui need on toor- või valuterase toodangu hulka arvatud). See hõlmab kohalikult integreeritud terasevalutöökodades, stantsimismasinates, torutehastes ja traaditehastes ning külmvaltsimistehastes, metallehitustehastes ja teistes osakondades, kus töödeldakse terasest tekkivaid jääke, välja arvatud malmvalutsehhid (vt üldist märkust 1 ülal). Valtsimisjääke, mis kuuluvad ümbervaltsimisele oma valtsimistsehhides, ei loeta uueks vanarauaks,

tagasi saadud vanaraud on teras ja malm, mis tekib vana tehase, masinate ja seadmete, nt valuplokivormide parandamisel ja lahtivõtmisel.

Kood:

1030

Pealkiri: Laekumised (1031 + 1032 + 1033)

Vahendajana tegutseva kaupleja kaudu saadud vanarauda peetakse sobivaks allikatele, mis on tähistatud koodidega 1031, 1032 ja 1033.

Ühenduses laevade lahtimonteerimisel lammutustehastes saadud vanarauda tuleb lugeda kodumaiseks ja ühenduse vanarauaks.

Kood:

1031

Pealkiri: Laekumised omamaistest allikatest

See hõlmab vanaraua laekumisi teistest tehastest või sama ettevõtte teistest osakondadest samas riigis, kaasa arvatud kõrgahjudest, terasetehastest, valtsimistehastest, malmvalutsehhidest (kaasa arvatud integreeritud malmvalutsehhid). Vanaraua laekumised teiste terasetööstuse ettevõtete tehastest ja muudest kui terast tootvatest või kasutavatest tehastest, nt kaevandustest, peaksid selle hulka kuuluma.

See hõlmab ka kodumaiselt turult laekuvat vanarauda, mis saadakse otseselt terasetööstusesse mittekuuluvatelt ettevõtetelt, nagu terase- või malmvalutsehhid, torutehased, stantsimismasinad, ehitustööstus, kaevandustööstus, laevatehased, raudtee-ettevõtted, masinatööstus ja metallitootjad jne.

Kood:

1032

Pealkiri: Laekumised ühenduse teistest liikmesriikidest

See hõlmab vanaraua laekumisi ühenduse teistest riikidest.

Kood:

1033

Pealkiri: Laekumised kolmandatest riikidest

See hõlmab vanaraua laekumisi ELi mittekuuluvatest (või kolmandatest) riikidest.

Kood:

1040

Pealkiri: Saadaolev kokku (1010 + 1020 + 1030)

Varude summa aasta esimesel päeval, tehases tekkivad ja laekumised.

Kood:

1050

Pealkiri: Tarbimine kokku …

Tarbimine kokku näitab tarbitud vanaraua koguseid kokku raua tootmisel kõrgahjudes, elektrilistes rauasulatusahjudes ja ka paagutusseadmetes ning toorterase kogutootmises kasutatud vanaraua tarbimist kokku, kaasa arvatud erilise toormalmi valmistamisel, terase ümbertsementiitimise teel ja kohalikult integreeritud terasevalutöökodade toodang.

Kood:

1051

Pealkiri: … millest elektriahjud

Vanaraua tarbimine terase tootmisel elektriahjudes.

Kood:

1052

Pealkiri: … millest roostevaba vanaraud

10,5 % või enam kroomi ning mitte üle 1,2 % süsinikku sisaldava roostevaba vanaraua tarbimine, koos teiste sulamielementidega või ilma nendeta.

Kood:

1060

Pealkiri: Tarned

Anda aru kõikide vanaraua tarnete kohta, sealhulgas kõikidesse, isegi kohalikult integreeritud valukodadesse.

Kood:

1070

Pealkiri: Varud aasta viimasel päeval (1040 – 1050 – 1060)

Kogu tehase, kaasa arvatud kohalikult integreeritud tegevuse varud peaksid sisalduma nendes koodides (sealhulgas terasevalutöökojad), välja arvatud malmvalutsehhides hoitavad varud.

2.   KÜTUSE JA ENERGIA TARBIMINE NING ELEKTRIENERGIA BILANSS TERASETÖÖSTUSES

Sissejuhatavad märkused tehasetüüpide kohta

Veose ettevalmistuse tsehh hõlmab veose ettevalmistuse tsehhi ja paagutustehast.

Kõrgahjude ja terasesulatuse elektriahjude osas tuleb arvesse võtta ainult otseselt ahjudesse laetava või ahjudes koksi asemel kasutatava kütuse kulu, see tähendab, välja arvatud kauperite, ventilaatorite ja muude kõrgahju varustuse seadmete tarbimine (tuleb ära märkida “Muu tehase” all).

Sulatuskojad hõlmavad terasetehaste ja pidevvalu sulatuskodasid.

Elektrijaamad hõlmavad kogu tehases või mitmetele terasevalutehaste juurde kuuluvates elektrijaamades elektri tootmiseks kasutatava kütuse ja energia kulu. Vt ka üldmärkust nr 2.

Liikmesriigid peavad koguma need andmed kõikidest raua- ja terasevalutehastest, mis on määratletud NACE Rev 1.1 grupis 27.1, kaasa arvatud terasetööstuse ümbervaltsimise ja elektrijaamad, mis on jagatud mitme tehase ja ettevõtte vahel. Neid elektrijaamu tuleks statistika seisukohast vaadelda kui NACE Rev 1.1 grupi 27.1 terasevalutehaseid.

Ühendatud terasetööstuse elektrijaamad

Elektrijaamu, mis on ühised mitmele tehasele või teraseettevõttele, tuleks arvestada ühe asutusena.

Ühendatud terasetööstuse elektrijaamad peaksid vastama küsitlusele otseselt. Topeltkirjete vältimiseks ei peaks tehased, mis kasutavad nende elektrijaamade toodangut, neid andmeid oma individuaalsetesse vastustesse sisse võtma.

Terasevalutehased peaksid siiski näitama oma ressurssides elektrilaekumised ühistest elektrijaamadest kokku (kood 3102) oma välislaekumiste hulgas.

Teiste tööstustega, nt söetööstusega seotud elektrijaamad jäetakse välja.

Elektrit ja auru tootvad tehased

Neid segatehaseid tuleks lugeda osaliselt elektrijaamadeks. Kütusekulu peaks sisaldama ainult seda, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, st jättes välja küttevarustusele omistatavad kogused.

Energiakulu

A osas võtta arvesse kütuse- ja energiakulu raua- ja terasevalutehastes ning nende abitehastes, välja arvatud koksiahjudes (kõrgahjud, paagutusseadmed, kohalikult integreeritud terasevalutöökojad, valtsimistehased jne).

Arvata sisse kogu tarbimine abitehaste poolt (näiteks jõujaamad ja aurumasinad), isegi kui need ei tööta ainult raua- ja terasevalutehastes.

Jätta välja töökojad, mis on integreeritud raua- ja terasevalutehastega, mille tegevus ei ole kaetud NACE Rev 1.1 grupis 27.1.

A osa:   Kütuse ja energiakulu aastastatistika vastavalt ettevõtte tüübile

Kood:

2010

Pealkiri: Tahkekütused (2011 + 2012)

Tahkekütused tuleb registreerida vastavalt nende olekule vastuvõtmise hetkel.

Kood:

2011

Pealkiri: Koks

Hõlmab koksi, poolkoksi, naftakoksi ja peenkoksi.

Kood:

2012

Pealkiri: Teised tahkekütused

Hõlmab sütt ja aglomeraate, pruunsütt ja briketti.

Kood:

2020

Pealkiri: Vedelkütused

Hõlmab kõikide vedelkütuste kulu raua- ja terasevalutehastes ja nende abitehastes, elektrijaamades, kuid välja arvatud koksiahjudes.

Kood:

2030

Pealkiri: Gaas (2031 + 2032 + 2033 + 2034)

Registreeritav kulu peab olema puhaskulu, mis ei sisalda kadusid ega ärapõletatud gaasi.

Gaasikulu tuleb registreerida gigadžaulides (1 gigadžaul = 109 džaul = 1 gigakalorit/4,186), mis põhineb madalamal kütteväärtusel iga gaasi puhul (kuiva gaasi puhul 0° ja 760 mm/Hg).

Kood:

2040

Pealkiri: Kõrgahjugaasi välistarned

See sisaldab kokku kõrgahjugaasi välistarned avalikku varustusse, mis tuleb integreerida terase koksitehastesse, teistesse terasevalutehastesse ja teistele klientidele.

Kood:

2050

Pealkiri: Konvertergaasi välistarned

See sisaldab kokku konverterigaasi välistarned avalikku varustusse, integreeritud terase koksitehasesse, teistesse terasevalutehastesse ja teistele klientidele.

B osa:   Terasetööstuses kasutatava elektrienergia bilansi aastastatistika

Kirjeldused

Kood:

3100

Pealkiri: Ressursid (3101 + 3102)

Vt 3101 ja 3102 kirjeldusi.

Kood:

3101

Pealkiri: Brutotoodang

Brutotoodang, mis vastab kogutarbimisele elektrijaamades, nagu on esitatud A osas elektrijaamade kohta.

Kood:

3102

Pealkiri: Välislaekumised

Väljastpoolt hõlmab avalikke võrke, teisi riike, raua- ja terasevalutehaseid (kaasa arvatud ühised elektrijaamad), terasevalutehaste koksiahje, kohalikult integreeritud tsehhe jne.

Kood:

3200

Pealkiri: Kasutatud (3210 + 3220 + 3230)

3200 liini andmed kokku peaksid vastama 3100 liini kogustele kokku.

Kood:

3210

Pealkiri: Tarbimine vastavalt ettevõttele (3211 + 3212 + 3213 + 3214 + 3215 + 3216 + 3217)

Hõlmab kogutarbimise vastavalt ettevõttele järgmiste liinide kohta (3211 + 3212 + 3213 + 3214 + 3215 + 3216 + 3217).

Kood:

3217

Pealkiri: Muu tehas

Viitab muudele tehasetüüpidele, nagu on kirjeldatud A osas.

Kood:

3220

Pealkiri: Tarned mujale

Vt koodi 3102.

Kood:

3230

Pealkiri: Kaod

Hõlmab kõiki elektrienergia kadusid.

3.   KÜSITLUS RAUA- JA TERASETÖÖSTUSESSE TEHTAVATE INVESTEERINGUTE KOHTA (KULUD JA MAHT)

A osa:   Väljaminekute aastastatistika

Sissejuhatavad märkused

Iga tehase kohta tuleb täita eraldi küsimustik, isegi kui mitu neist moodustavad sama ettevõtte osa.

Investeeringukulud kujutavad võrdlusperioodil materiaalsetesse hüvedesse tehtavaid investeeringuid. Nende hulka arvestatakse uusi ja olemasolevaid kolmandatelt pooltelt ostetud või omakasutuseks toodetud (st materiaalsete kapitalikaupade kapitaliseeritud tootmine) materiaalseid kapitalikaupu, mille kasutusiga on üle aasta ja mis hõlmavad mittetoodetud materiaalseid hüvesid, nagu maa. Kapitaliseeritava kauba kasutusea künnist võib suurendada vastavalt ettevõtte raamatupidamistavadele, kus sellised tavad nõuavad eeldatavat suuremat kasutusiga kui ülalnimetatud üheaastane künnis.

Kõiki investeeringuid hinnatakse enne (st bruto) väärtuse kohandamisi, ja enne tulu mahaarvamist realiseerimistest. Ostetud kaubad hinnatakse ostuhinnaga, st transpordi ja paigalduskulud, tasud, maksud ja omandiõiguse üleandmisega seonduvad muud kulud kaasa arvatud. Omatoodetud materiaalseid hüvesid hinnatakse tootmishinnaga. Ümberkorraldamise protsessi kaudu (nagu ettevõtete ühinemine, ülevõtmine, tegevuse lõpetamine, eraldumine) ostetud kaubad jäetakse välja. Väikeste tööriistade ostud, mida ei kapitaliseerita, arvestatakse jooksvatesse kuludesse.

Siin võetakse arvesse ka kõik lisakulutused, muutmised, täiendused ja renoveerimised, mis pikendavad kapitalikaupade kasutusiga või suurendavad tootmisvõimsust.

Jooksvad hoolduskulud jäetakse välja, nagu väärtus ja jooksvad kulud kapitalikaupadel, mida kasutatakse rendi- ja liisingulepingute all.

Mis puudutab nende investeeringute registreerimist, kus kaupade arvete esitamine, kättetoimetamine, tasumine ja esmakasutus võib toimuda erinevatel võrdlusperioodidel, pakutakse eesmärgiks järgmist meetodit:

—

Investeeringud registreeritakse siis, kui omandiõigused kantakse üle üksusele, kes kavatseb neid kasutada. Kapitaliseeritud toodang registreeritakse tootmise ajal. Mis puutub tuvastatavate järkudena tehtud investeeringute registreerimist, tuleks iga osainvesteering registreerida selle tegemise võrdlusperioodil.

Praktikas võib see osutuda võimatuks ja ettevõtte raamatupidamistavadest tulenevalt peab selles meetodis kasutama järgmisi lähendusi:

—	Investeeringud registreeritakse võrdlusperioodil, mil need üle antakse,

—	Investeeringud registreeritakse võrdlusperioodil, mil need võetakse tootmisprotsessi,

—	Investeeringud registreeritakse võrdlusperioodil, mil need arvele kantakse,

—	Investeeringud registreeritakse võrdlusperioodil, mil nende eest tasutakse.

—	Investeeringut ei registreerita bilansiaruandes. Kõik põhivara lisakulud, realiseerimised ja ülekandmised, nagu ka selle põhivara väärtuse kohaldused näidatakse siiski bilansiaruandes või märkustes raamatupidamise kohta.

Materiaalsed hüved loetletakse ettevõtte raamatupidamises Põhivara – materiaalse põhivara all.

Kirjeldused vastavalt tehase tüübile

Kood:

4010

Pealkiri: Koksitehas

Need hõlmavad:

Ahje, sealhulgas koksiahju siugtorusid koos kõrvalseadmetega, nagu laadimismasinad, tõukurid, muljurid jne, ning ka koksiveokid ja karastustornid.

Kõrvaltehas

Märkus: Iga pealkirja all on hõlmatud tehas, hooned ja kõrvalseadmed.

Kood:

4020

Pealkiri: Veose ettevalmistuse tsehh

Hõlmab rauamaagi ja veose ettevalmistamise tsehhi.

Kood:

4030

Pealkiri: Rauasulatuse ja rauamangaanisulamite tehas (kaasa arvatud kõrgahjud)

Hõlmab elektrilisi toormalmiahje, madala šahtiga ahje ja muid eelsulatustehaseid jne.

Kood:

4040

Pealkiri: Terasetehaste sulatuskojad

AOD (argooni hapniku dekarboniseerimine) protsessi, vaakum- ja kopatöötlusi jne vaadeldakse kui töötlust, mis järgneb lõplikule protsessile; vastavad investeeringukulud (nagu kogu tootmine) tuleb arvesse võtta kategoorias, mis katab vastavat lõplikku protsessi.

Kui tehas hõlmab (või hõlmab tulevikus) terasesulatuskoda ja mikserit, tuleb mikseriga seonduvad kulud arvestada vastava sulatuskoja sisse. Kui tehasel ei ole sulatuskoda, tuleb need kulud arvestada kõrgahjudega seonduvate kulude sisse.

Kood:

4041

Pealkiri: millest elektrilisi

Hõlmab EAF (elektrilise kaarahju) protsessi toorterase tootmiseks, elektriahjudes (kaar- või induktsiooniahjud).

Kood:

4050

Pealkiri: Pidevvalu

Seondub slääbide, bluumide, nelikanttoorikute, prusstoorikute ja pooltorude, välja arvatud pea- ja sabaplokiotste pidevvaluga.

Kood:

4060

Pealkiri: Valtsimistehased (4061 + 4062 + 4063 + 4064)

Iga valtsimistsehhi tüübi puhul tuleb arvesse võtta mitte ainult tsehhi endaga seonduvaid kulusid, vaid ka kulusid, mis seonduvad nendest tsehhidest ülesvoolu (nt vaheülekuumendusahjud) ja allavoolu (nt jahutussängid, juhtpinnad) asuvate seadmetega. Pealkirja “Muud” (kood 4070) alla kuuluvad kulud, mis seonduvad kogu sellise varustusega, mis ei kuulu spetsiaalse tehaseliigi alla peale katmisseadmete (tinatamine, tsinkimine jne), mis on eristatud koodiga 4064.

Kooriku kaliibri tehaste kulud tuleb näidata koodi 4063 – laia ribamaterjali külmvaltsimistehaste – all.

Kood:

4061

Pealkiri: Lehtmaterjal

Selle koodiga registreeritakse lehtmaterjali kuumvaltsimistehaste kulud.

Kood:

4062

Pealkiri: Pikamõõduline materjal

Selle koodiga registreeritakse pikamõõdulise materjali kuumvaltsimistehaste kulud.

Kood:

4063

Pealkiri: Lairiba külmvaltsimistehased

Selle koodiga registreeritakse lairiba külmvaltsimistehaste kulud, pidev- või mittepidev.

Kood:

4064

Pealkiri: Katmisseadmed

Selle koodiga registreeritakse katmisseadmete (katmisliinide) kulud.

Kood:

4070

Pealkiri: Muu tehas

Selle koodi alla kuuluvad:

Kõik elektrienergia, gaasi, vee, auru, õhu ja hapniku keskjaamad ja jaotusvõrgud.

Transport, masinaehituse töökojad, laboratooriumid ja kõik muud süsteemid, mis moodustavad osa kogu tehasest, kuid mida ei saa klassifitseerida erilise sektori osana.

Bluumide, slääbide ja nelikanttoorikute valtsimistsehhid, kui neid pooltooteid ei valata pidevalt ja need on registreeritud koodi 4050 all.

Kood:

4200

Pealkiri: Millest saastamise vähendamisele

Kapitalimahutused meetoditesse, tehnoloogiatesse, protsessidesse või varustusse, mis on mõeldud saasta ja saasteainete kogumiseks ja eemaldamiseks (nt õhuemissioonid, heitveed või tahked jäätmed) pärast nende tekitamist, mis takistavad saaste levikut ja mõõdavad saaste taset ning töötlevad ja käitlevad ettevõtte käitlustegevuses tekkinud saasteaineid.

See pealkiri hõlmab keskkonna valdkondadesse tehtud kulutuste summat: Välisõhu ja õhustiku kaitse, Reovee kontroll, Jääkide käitlus ja Muu keskkonnakaitse tegevus. Muu keskkonnakaitsetegevus hõlmab Pinnase, põhjavee ja pinnavee kaitset ja tervendust, Müra ja vibratsiooni vähendamist, Biomitmekesisuse ja maastiku kaitset, Kiiritusevastast kaitset, Uuringu- ja arendustegevust, Üldist keskkonnahaldust ja -kontrolli, Haridust, koolitust ja teavitust, Jagamatute väljaminekuteni viivat tegevust ning Mujal klassifitseerimata tegevust.

Selle alla kuuluvad:

Investeeringud erinevatesse, identifitseeritavatesse koostisosadesse, mis täiendavad olemasolevat varustust ning mis tehakse tootmise lõpus või täielikult väljaspool tootmisliini (“torustiku lõpu” seadmed).

Investeeringud varustusse (nt filtrid või eraldi puhastusjärgud), mis ühendavad või ekstraheerivad saasteaineid tootmisliini sees, kui nende lisatud süsteemide eemaldamine ei mõjuta peaasjalikult tootmisliini tööd.

Nende kapitalimahutuste põhiotstarve või ülesanne on keskkonnakaitse ja nende eest tehtavaid kogukulusid tuleks deklareerida.

Kulud tuleks deklareerida brutosummadena ilma mis tahes kulude hüvitamiseta, turustatavate kõrvalproduktide tekitamise ja müügita, tehtud säästude või saadud toetusteta.

Ostetud kaupu hinnatakse ostuhinnaga, ilma mahaarvatava käibemaksuta ja muude mahaarvatavate maksudeta, mis on otseselt seotud käibega.

Välja jäetakse:

Keskkonnale kasulikud ettevõtmised ja tegevus, mis oleks tehtud olenemata keskkonnakaitse kaalutlustest, sealhulgas meetmed, mille eesmärgiks on põhiliselt töötervishoid ja -ohutus ning tootmisohutus.

Meetmed saaste vähendamiseks, kui tooteid kasutatakse või visatakse ära (toodete keskkondlik kohandamine), välja arvatud juhul, kui keskkonnapõhimõtted ja õigusnormid laiendavad tootja õiguslikku vastutust ka toodetega pärast kasutamist tekitatud saaste katmiseni või hoolitsemiseni toodete eest, kui need muutuvad jäätmeteks.

Ressursside kasutamise ja säästmise tegevus (nt veevarustuse või energia- või tooraine säästmine), välja arvatud juhul, kui selle põhiotstarve on keskkonnakaitse: nt kui selle tegevuse eesmärgiks on riikliku või rahvusvahelise keskkonnapoliitika juurutamine ja seda ei võeta ette kulude kokkuhoiu kaalutlustel.

B osa:   Mahu aastastatistika

Sissejuhatavad märkused

Maksimaalne võimalik toodang (MPP) vastab toodangule, mida tehas suudaks vaatlusalusel aastal toota lähtudes tavalistest või eeldatavatest tegevustavadest, tootmismeetoditest ja tootevalikust. See on definitsiooni järgi kõrgem kui tegelik toodang.

Muudatused MPPs seonduvad üldiselt:

—	tehtud investeeringutega, kuigi kulud ja muudatus ei toimu tingimata samaaegselt,

—

tegelike või kavandatud alaliste sulgemiste, ülekandmise või müügiga. Suurim võimalik toodang ei vasta varustuse ühegi osa tehnilisele või nominaalvõimsusele, vaid põhineb tehase kogu tehnilisel struktuuril, võttes arvesse seoseid erinevate tootmisjärkude vahel, nt terasevalutehaste ja kõrgahjude vahel.

Maksimaalne võimalik aastatoodang on suurim toodang, mida võib saavutada kõnesoleva aasta jooksul tavalistes töötingimustes, pidades silmas ka parandustöid, hooldust ja tavalisi puhkepäevi, aasta alguses saadavaloleva varustusega, võttes arvesse ka aasta jooksul töösse võetava varustuse lisatoodangut ja olemasolevat varustust, mis tuleks aasta jooksul lõplikult tootmisest kõrvaldada. Tootmise areng põhineb vaadeldava varustuse kõikide koostisosade koormuse tõenäolistel osakaaludel ning oletusel, et tooraine on saadaval.

Üldised arvestusmeetodid

Küsimustiku vastuses tuleb arvesse võtta kõik seadmestikud, mis ei ole alaliselt suletud.

MPP arvestus põhineb normaalsete tegevustingimuste oletusel, sealhulgas:

—	normaalne tööjõu saadavalolek, st MPPs ei tohiks teha muudatusi olukorras, kus tehas kohandub kõikuvate turutingimustega tööjõuga komplekteerimise tasemete ajutiste vähendamiste või suurendamiste abil,

—	normaalne varustuse saadavalolek, st tuleks võimaldada perioodiliste sulgemisaegade hälve tasuliste puhkuste eest, jooksva hoolduse eest ja vajaduse korral elektri hooajalise saadavaloleku eest, (1)

—	normaalne tooraine saadavalolek,

—

normaalne laadungite jaotus nii tooraine kui ka poolviimistletud toodete osas (kui ei ole teisiti määratletud, “normaalne” tähendab eelmise aasta oma) erinevatesse seadmestikesse. Sellistel puhkudel, kus teatavatele seadmetele omastel erilistel põhjustel tuleb selles jaotuses teha muudatusi, võib selliseid muudatusi teha ainult juhul, kui tooraine või poolviimistletud tooted on tõenäoliselt saadaval piisavas koguses,

—	normaalne tootevalik, sama mis eelmisel aastal, kui just ei ole kavandatud spetsiifilisi muudatusi,

—	ei esine probleeme toodete realiseerimisel,

—	ei esine streike ega töösulge,

—	ei esine tehnilisi õnnetusi või seadmete tõrkeid,

—	ei esine tõsiseid katkestusi ilmastikunähtuste, nt üleujutuse tõttu.

Kasutuselevõtt või kasutuselt kõrvaldamine

Juhtudel, kui seadmestik tuleb kastutusele võtta, alaliselt sulgeda, üle kanda või müüa kõnesoleva aasta jooksul, tuleb arvesse võtta kuupäeva, millal kasutuselevõtmine või kõrvaldamine toimub, ja arvestada MPP võrdeliselt kuude arvuga, kui kaua see varustus eeldatavalt töötab. Uue varustuse, eriti väga laiade skeemide puhul tuleks olla ettevaatlik sissetöötamisperioodil saavutatava toodangu suhtes, sest see periood võib kesta mitu aastat.

1.   Terasevalutehased

—   Konverterterased: konverterteraste puhul (nt LD – vakumeerimine kopas, OBM (Oxygen Bodenblasten Maxhutte-) protsess, jne) tuleb kõiki raua- ja terasetootmistehaseid vaadelda koos, st terasevalutehaste MPP võib piirata kuuma metalli saadavalolek; sellistel juhtudel tuleb terasevalutehaste MPP arvutada saadavaloleva raua põhjal, mis võimaldab raua normaalset jaotust vastavalt terasevalutehaste, valukodade, granuleerimistehase ja müügi ning normaalse vanaraua laadungi vahel, mis on vajalik 1 tonni valmistoote jaoks.

—   Elektrisulatuse teel toodetud teras: arvesse tuleb võtta normaalselt saadaolevat elektrienergiavarustust.

—   Üldine: tehnilised kitsaskohad võivad esineda mõnedes abiseadmetes, mis võivad piirata näiteks samaaegse kasutamise ainult kahele ahjule kolmest. (Põhjuseks võib olla tehniline kitsaskoht hapnikuvarustuses, kuumutuskaevudes, sildkraanades jne). Selletõttu tuleks iga sulatuskoda arvestada koos kõikide abiseadmetega, mis mõjutavad selle kasutust.

2.   Valtsimistehased ja katmisliinid

Valtsimistehase või katmisliini MPP tuleb koostada antud tootevaliku alusel, st teatud toodete suuruse ja sektsioonide kindlaks määratud mahtude alusel. Kui ettevõte tunneb ettenägematute turutingimuste tõttu, et ta ei suuda toodangut prognoosida, tuleb kasutada eelneva aasta tootevalikut.

Lisaks tuleb MPP koostada ka tehasesse laetavate poolviimistletud toodete normaalsete mõõtmete ulatuse põhjal.

MPP arvutamisel tuleb arvesse võtta kogu tehases olemasolevaid ülesvoolu ja allavoolu asuvaid kitsaskohti, nt poolviimistletud toodete saadavalolek, toote töötlemise või viimistlemise võime.

Poolviimistletud terase ostmine võib võimaldada muidu piiratud võimalustega tehase või grupi MPPd suurendada ainult juhul, kui vajalik poolviimistletud terase maht võib tõenäoliselt saadaval olla heade kaubandustingimustega aastal. See eeldab tavaliselt pikaajalisi lepinguid või hästi määratletud tarneprogramme.

Üldiselt peaks integreeritud tehases või ainsa grupi tehases valitsema tasakaal terasetootmise ja valtsitud toodete tootmise vahel, pärast seda, kui on võimaldatud saadavaloleva terase normaalne jaotus valtsimistehaste, valukodade ja poolviimistletud toodete vahel torude valmistamiseks või kuumvormstantsimiseks.

Mis puutub tegelikku toodangusse (kood ACP), tuleb see deklareerida brutokoguste alusel iga protsessijärgu lõplikul lõpetamisel enne töötlemist.

See peab sisaldama kõiki tehases valmistatud tooteid, kas nad on oma tarbeks või mitte. Konkreetselt tuleb arvestada kõik üüritööde tooted selle tehase toodangusse, kus nad on valmistatud, ja mitte selle tehase toodangusse, mis on need üüritööd tellinud. See peab katma kõik tooted ja kvaliteedid (mittesulami ja sulamijärgud), kaasa arvatud madalamale järgule viimised, kuid mitte vahetuks ümbersulatamiseks, nagu mittepõhitooted, paksu lehtmetalli ja lehtmetalli lõikamine ja äralõigatud otsad; valtsitud või osaliselt valtsitud terasetoodete lõikamisel allesjäävad tooted, või pooltooted, kus defektsed osad suunatakse vahetult ümbersulatamiseks.

Tegeliku toodangu alaste andmete edastamine ei ole kohustuslik.

Iga tehase kohta tuleb täita eraldi küsimustik, isegi kui mitu neist moodustavad osa samast ettevõttest.

Kirjeldused

Kood:

5010

Pealkiri: Koks

Koksiahjude toodang.

Kood:

5020

Pealkiri: Veose ettevalmistus

Kõikide kõrgahjude täidiseks paagutatud graanuleid ja aglomeraatmaterjale tootvate muude tehaste toodang ja otseselt vähendatud käsnraud.

Kood:

5030

Pealkiri: Toormalm ja rauamangaanisulamid

Kogu raua, peegelmalmi ja kõrgsüsiniku rauamangaanisulamite toodang, mis tuleb tehase kõrgahjudest ja elektrilistest rauasulatusahjudest.

Kood:

5040

Pealkiri: Toorteras

Kogu toorteras.

Kood:

5041

Pealkiri: millest elektrisulatuse teel toodetud

millest toorteras elektrilistest (kaar- ja induktsiooni-) ahjudest.

Kood:

5042

Pealkiri: millest pidevvalu

millest slääbide, bluumide, nelikanttoorikute, prusstoorikute ja pooltorude pidevvalu.

Kood:

5050

Pealkiri: Vahetult kuumvaltsimise teel valmistatud tooted (5051 + 5052)

Hõlmab kuumvaltsimise teel valmistatud tooteid kokku.

Kood:

5051

Pealkiri: Lehtmaterjal

Hõlmab kuumvaltsimise teel saadud lehtmaterjali kokku.

Kood:

5052

Pealkiri: Pikamõõduline materjal

Kuumvaltsimise teel saadud pikamõõduline materjal kokku. Sobivuse tõttu hõlmab see kood valtsitud pooltooteid torude jaoks, sest neid ei saa klassifitseerida teiste koodide all.

Kood:

5060

Pealkiri: Kuumvaltsitud toodetest valmistatud tooted

(Välja arvatud kaetud tooted)

Kuumvaltsitud toodetest valmistatud tooted (välja arvatud kaetud tooted). See kood hõlmab kuumi kitsasribasid kuumvaltsitud lairibast, kuumi paksu lehtmetalli plaate, mis on lõigatud kuumvaltsitud lairibast, külmvaltsitud lehtmaterjali lehtmetalli või spiraali kujul.

Kood:

5061

Pealkiri: millest külmvaltsimise teel valmistatud tooted

millest lehtmaterjal (leht ja ribad), mis on saadud külmvaltsimise teel.

Kood:

5070

Pealkiri: Kaetud tooted

See kood hõlmab pakendusterast (valgeplekk, tinatatud plekk ja riba, ECCS – terase katmine elektrolüüsi teel kroomdioksiidiga), mis on kõik kuumsukelduskatmise või elektrolüüsi metallkattega lehtmetall, paks lehtmetall ja spiraalid, lame või gofreerlehtmetall, ja kõiki lehtmetalle, paksu lehtmetalli ja spiraale, lamedat või gofreeritud, kaetud orgaaniliste katetega.

Koodide määratlus selles küsitluses on antud viitega endisele ESTÜ küsimustikule 2-61.

---

(1)  Korrapäraseid kapitaalremonte mitme aasta lõikes (nt kõrgahi) võib siiski vähendada aasta “keskmisele”.

II LISA

TEHNILINE VORMING

1.   ANDMETE VORM

Andmed saadetakse kirjete kogumina, millest suur osa kirjeldab andmete tunnuseid (riik, aasta, majandustegevus jne). Andmed ise on number, mida saab linkida lippude ja selgitavate joonealuste märkustega. Konfidentsiaalsed andmed tuleb saata selliselt, et tõene väärtus on registreeritud väärtuse alal ja lipp näitab kirjele lisatavate konfidentsiaalsete andmete olemust.

2.   KIRJETE STRUKTUUR

Kirjed koosnevad erineva pikkusega aladest, mis on eraldatud semikooloniga (;). Maksimaalne eeldatav pikkus on näidatud tabelis teile teadmiseks. Vasakult paremale järjestuses on need:

Ala	Tüüp	Maksi-maalne pikkus	Väärtused
Seeria	A	3	Seeria tärkkood (vt allolevat loetelu).
Aasta	A	4	Aasta neljakohalise märgistusega, nt 2003.
Riik	A	6	Riigi kood (vt allolevat loetelu).
Toodangu tüüp	A	3	Suurima võimaliku toodangu eristamiseks tegelikust toodangust (kasutatakse ainult mahualase statistika puhul) või ettevõtte tüübi eristamiseks (veose ettevalmistuse tsehhid, valtsimistsehhid, kõrgahjud ja terasesulatuse elektriahjud, elektrijaamad, sulatuskojad, muud tehased) (kasutatakse vaid kütuse- ja energiakulu statistika jaoks).
Muutuja	A	4	Muutuja kood. Määruses (EÜ) nr 48/2004 (ühenduse terasetööstuse aastastatistika koostamiseks aastatel 2003–2009) sätestatud koodid on 4 tähemärgiga (vt allolevat loetelu).
Andmete väärtus	N	12	Andmete arvuline väärtus väljendatakse täisarvuna ilma kümnendkohtadeta.
Konfidentsiaalsuse lipp	A	1	A, B, C, D: näitab, et andmed on konfidentsiaalsed ja selle konfidentsiaalsuse põhjust (vt allolevat loetelu). Tühiku koht näitab mittekonfidentsiaalseid andmeid.
Dominantsus	N	3	Arvuline väärtus kuni 100. See näitab protsendi dominantsust ühe või kahe ettevõtte kohta, mis domineerivad andmetes ja muudavad need konfidentsiaalseks. Väärtus ümardatakse lähima täisarvuni: nt 90.3 muutub 90, 94.50 muutub 95. See ala on mittekonfidentsiaalsete andmete puhul tühi. Seda ala kasutatakse ainult, kui on kasutatud konfidentsiaalsuse lippe B või C eelneval alal.
Andmete väärtuste ühikud	A	4	Koodid ühikute näitamiseks.

3.   ALADE KIRJELDUS

3.1.   Seeria tüüp

Seeria tüüp	Kood
Terase ja malmi vanaraua bilansi aastastatistika	S10
Kütuse ja energiakulu aastastatistika vastavalt ettevõtte tüübile	S2A
Aastastatistika elektrienergia bilansi kohta terasetööstuses	S2B
Küsitlus raua- ja terasetööstusesse tehtavate investeeringute kohta	S3A
Mahu aastastatistika	S3B

3.2.   Riigid

Riik	Kood
Belgia	BE
Tšehhi Vabariik	CZ
Taani	DK
Saksamaa	DE
Eesti	EE
Kreeka	GR
Hispaania	ES
Prantsusmaa	FR
Iirimaa	IE
Itaalia	IT
Küpros	CY
Läti	LV
Leedu	LT
Luksemburg	LU
Ungari	HU
Malta	MT
Madalmaad	NL
Austria	AT
Portugal	PT
Poola	PL
Sloveenia	SI
Slovakkia	SK
Soome	FI
Rootsi	SE
Ühendkuningriik	UK
Island	IS
Liechtenstein	LI
Norra	NO
Šveits	CH

3.3.   Toodangu või ettevõtte tüüp

Toodangu tüüp	Kood
Suurim võimalik toodang	MPP
Tegelik toodang (ei ole kohustuslik)	ACP
Ettevõtte tüüp
Veose ettevalmistuse tsehh	PLP
Valtsimistsehh	RMD
Kõrgahjud ja terasesulatuse elektriahjud	FRN
Elektrijaamad	EGS
Sulatuskojad	MLS
Muu tehas	OTH

3.4.   Muutujad ja andmete väärtuse ühik

Kood	Pealkiri	Andmete väärtuse ühik
	Terase ja malmi vanaraua bilanss	Tonnid
1010	Varud aasta esimesel päeval	MTON
1020	Tehases tekkivad	MTON
1030	Laekumised (1031 + 1032 + 1033)	MTON
1031	omamaistest allikatest	MTON
1032	ühenduse riikidest	MTON
1033	kolmandatest riikidest	MTON
1040	Saadaolev kokku (1010 + 1020 + 1030)	MTON
1050	Tarbimine kokku …	MTON
1051	… millest elektriahjud	MTON
1052	… millest roostevaba vanaraud	MTON
1060	Tarned	MTON
1070	Varud aasta viimasel päeval (1040 – 1050 – 1060)	MTON
	Kütuse ja energia tarbimine
2010	Tahkekütused (2011 + 2012)	MTON
2011	Koks	MTON
2012	Teised tahkekütused	MTON
2020	Vedelkütused	MTON
2030	Gaas (2031 + 2032 + 2033 + 2034)	GJ
2031	Kõrgahjugaas	GJ
2032	Koksigaas	GJ
2033	Konverterigaas	GJ
2034	Muu gaas	GJ
2040	Kõrgahjugaasi välistarned	GJ
2050	Konverterigaasi välistarned	GJ
	Terasetööstuses kasutatava elektrienergia bilansi aastastatistika	MWh
3100	Ressursid (3101 + 3102)	MWh
3101	Brutotoodang	MWh
3102	Välislaekumised	MWh
3200	Kasutatud (3210 + 3220 + 3230)	MWh
3210	Tarbimine vastavalt ettevõttele (3211 + 3212 + 3213 + 3214 + 3215 + 3216 + 3217)	MWh
3211	Paagutusseadmed ja seadmed veose ettevalmistamiseks	MWh
3212	Kõrgahjud ja terasesulatuse elektriahjud	MWh
3213	Elektrisulatuskojad ja pidevvalu	MWh
3214	Muud sulatuskojad ja pidevvalu	MWh
3215	Valtsimistsehhid	MWh
3216	Elektrijaamad	MWh
3217	Muu tehas	MWh
3220	Tarned mujale	MWh
3230	Kaod	MWh

Rahalised andmed tuleb väljendada tuhandetes eurodes eurotsooni riikide puhul ja rahvusliku omavääringu tuhandetes väljaspool eurotsooni asuvate riikide puhul.

Kood	Pealkiri	Andmete väärtuse ühik
	Raua- ja terasetööstusesse tehtavate investeeringute kulud	Tuhandetes eurodes või rahvusliku omavääringu tuhandetes
4010	Koksitehas	KEUR või KNC
4020	Veose ettevalmistuse tsehh	KEUR või KNC
4030	Rauasulatus ja rauamangaanisulamid (kaasa arvatud kõrgahjud)	KEUR või KNC
4040	Terasetehaste sulatuskojad	KEUR või KNC
4041	millest elektrisulatuse teel toodetud	KEUR või KNC
4050	Pidevvalu	KEUR või KNC
4060	Valtsimistehased (4061 + 4062 + 4063 + 4064)	KEUR või KNC
4061	Lehtmaterjal	KEUR või KNC
4062	Pikamõõduline materjal	KEUR või KNC
4063	Laia ribamaterjali külmvaltsimistehased	KEUR või KNC
4064	Katmisseadmed	KEUR või KNC
4070	Muu tehas	KEUR või KNC
4100	Üldse kokku (4010 + 4020 + 4030 + 4040 + 4050 + 4060 + 4070)	KEUR või KNC
4200	Millest saastamise vähendamisele	KEUR või KNC
	Raua- ja terasetööstuse maksimaalne toodang (tootmismaht)	1 000 tonni aastas
5010	Koks	1 000
5020	Veose ettevalmistus	1 000
5030	Toormalm ja rauamangaanisulamid	1 000
5040	Toorteras	1 000
5041	millest elektrisulatuse teel toodetud	1 000
5042	millest pidevvalu	1 000
5050	Vahetult kuumvaltsimise teel valmistatud tooted (5051 + 5052)	1 000
5051	Lehtmaterjal	1 000
5052	Pikamõõduline materjal	1 000
5060	Kuumvaltsitud toodetest valmistatud tooted (välja arvatud kaetud tooted)	1 000
5061	millest külmvaltsimise teel valmistatud tooted	1 000
5070	Kaetud tooted	1 000

3.5.   Konfidentsiaalsuse lipud

Liikmesriikidel palutakse selgelt märkida konfidentsiaalsed andmed, kasutades alljärgnevalt loetletud lippe:

Konfidentsiaalsuse põhjus	Lipp
Liiga vähe ettevõtteid	A
Üks ettevõte domineerib andmetes	B
Kaks ettevõtet domineerivad andmetes	C
Konfidentsiaalsed andmed teisejärgulise konfidentsiaalsuse tõttu	D

4.   KIRJETE NÄITED

Näide 1

S10;2003;DE;;1010;12345;;;MTON

Terase ja malmi vanaraua bilansi aastastatistika osas olid 1.1.2003 seisuga varud Saksamaal 12 345 tonni. Need andmed ei olnud konfidentsiaalsed.

Näide 2

S3B;2003;SK;MPP;5010;12000;;;MTON

Mahu aastastatistika osas oli maksimaalne võimalik koksitoodang Slovakkias 2003. aastal 12 000 tonni. Need andmed ei olnud konfidentsiaalsed.

Näide 3

S3B;2003;ES;ACP;5040;12000;B;95;MTON

Mahu aastastatistika osas oli toorterase aastatoodang Hispaanias 2003. aastal 12 000 tonni. Need andmed olid konfidentsiaalsed, sest üks ettevõte domineeris andmetes ja esindas 95 % toodangust.

5.   ELEKTROONILINE KUJU

Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed elektroonilisel kujul, mis vastab komisjoni (Eurostat) poolt välja pakutud andmevahetusstandardile.