13.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/1

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2164/98 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate laia toimespektriga antibiootikumide, nimelt amoksitsilliintrihüdraadi, ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini impordi suhtes, mis ei ole jaotatud annusteks ega jaemüügiks pakendatud (“vaatlusalune toode”), mis kuuluvad CN-koodide ex 2941 10 10, ex 2941 10 20 ja ex 2941 90 00 alla ja on pärit Indiast. Meetmeid rakendati väärtuselise tollimaksuna 0 %–12 % ulatuses, mida kohaldati üksikult nimetatud eksportijate impordi suhtes, ja jääktollimaksuna määraga 14,6 %, mida kohaldati teiste eksportijate impordi suhtes.

(2)

Pärast jõusolevate lõplike meetmete kehtivuse eelseisvat lõppemist käsitleva teadaande (3) avaldamist sai komisjon samasugust toodet valmistavatelt seotud ühenduse tootjatelt Sandoz GmbH-lt Austrias ja Sandoz Industrial Products S.A.-lt Hispaanias (“taotlejad”) taotluse määruse (EÜ) nr 2164/98 ühendatud menetluse algatamiseks aegumise läbivaatamiseks ja vahepealseks läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 2 ja artikli 19 lõikele 2. Taotlejad esindavad suurt osa, käesoleval juhul üle 40 %, ühenduse teatavate laia toimespektriga antibiootikumide kogutoodangust.

(3)

Taotlus põhines asjaoludel, et meetmete kehtivuse lõppemisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine ja kahju ühenduse tootmisharule ning et jõus olevate meetmete tase ei ole väidetavalt kahju põhjustava subsideerimise tasakaalustamiseks piisav.

(4)

Enne ühendatud menetluse algatamist aegumise läbivaatamise ja vahepealse läbivaatamise suhtes ja vastavalt algmääruse artikli 22 lõikele 1 ja artikli 10 lõikele 9 teavitas komisjon India valitsust nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamise taotluse esitamisest. India valitsust kutsuti konsultatsioonidele, et selgitada taotlusest tulenevat olukorda ja jõuda vastastikusele kokkuleppele. India valitsus lükkas komisjoni kutse konsultatsioonide pidamiseks tagasi.

(5)

Komisjon uuris taotlejate esitatud tõendeid ja pidas neid piisavaks, et õigustada läbivaatamise algatamist vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 2 ja artikli 19 lõikele 2. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega (4) ühendatud menetluse nõukogu määruse (EÜ) nr 2164/98 aegumise läbivaatamiseks ja vahepealseks läbivaatamiseks.

(6)

Uurimine kestis ajavahemikul 1. aprill 2002–31. märts 2003 (“uurimisperiood”). Kahjutrendide uurimine kattis ajavahemiku alates 1. jaanuarist 1999 kuni uurimisperioodi lõpuni (“kõnealune ajavahemik”).

(7)

Komisjon informeeris uurimise algatamisest ametlikult taotlejaid, teisi teadaolevaid ühenduse tootjaid, eksportivaid tootjaid, importijaid, tarnijaid, kasutajaid ja India valitsust. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada oma arvamused kirjalikult ja taotleda asja arutamist. Esitatud kirjalikke ja suulisi kommentaare arutati ja vajaduse korral arvestati.

(8)

Arvestades taotluses nimetatud, vaatlusalust toodet eksportivate tootjate suurt arvu Indias, nähti ette valikuuringu kasutamine subsideerimise uurimiseks vastavalt algmääruse artiklile 27.

(9)

Ainult piiratud arv eksportivaid tootjaid andis endast teada ja esitas uuringus nõutava teabe. Seepärast ei peetud valikuuringu kasutamist vajalikuks.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele, kes olid endast algatusteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastused saadi viielt ühenduse tootjalt, seitsmelt eksportivalt tootjalt, ühelt importijalt, kahelt tarnijalt ja India valitsuselt.

(11)

Komisjon leidis ja kontrollis üle kõik andmed, mida peeti vajalikuks subsideerimise ja kahju kindlakstegemiseks ja teadasaamiseks, kas subsideerimise ja kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline ja kas meetmete säilitamine või muutmine ei oleks vastuolus ühenduse huvidega. Tehti kontrollkäigud järgmiste huvitatud isikute ruumidesse:

(12)

India valitsust ja teisi huvitatud isikuid informeeriti põhifaktidest ja kaalutlustest, mille alusel otsustati soovitada meetmete jätkamist. Neile anti ka piisavalt aega kommentaaride esitamiseks. Teatavad isikud esitasid oma kirjalikud kommentaarid. Lisaks esitasid India valitsus ja kolm eksportivat tootjat oma seisukohad avalikustamisjärgsetel aruteludel, mille järel esitati kokkuvõtlikud seisukohad. Kõiki ettepanekuid ja kommentaare võeti arvesse, nagu on välja toodud allpool.

(13)

India valitsus ja üks eksportiv tootja tõid avalikustamisjärgsel arutelul välja, et taotlejad ei tooda ühte samasuguse toote tüüpi, s.o tsefaleksiini, ja nõudsid, et seetõttu tuleb uurimise algatamine seoses selle tüübiga tühistada.

(14)

Vastusena sellele ettepanekule tuleb meelde tuletada, et juba algsel uurimisel sätestati, et kõik uuritava toote tüübid (vt allpool jagu B) moodustavad üheainsa tootekategooria. (5) Kõik tüübid kuuluvad samasse kategooriasse, s.o pakendamata poolsünteetiliste laia toimespektriga antibiootikumide hulka, ja neil on sama kasutusviis, st. neid kasutatakse ravimvormide valmistamiseks ravivad erinevate nakkushaiguste raviks. Kuna kõik tüübid moodustavad käesoleva menetluse mõttes ühe toote, mida taotlejad toodavad, tuleb see argument tagasi lükata.

(15)

India valitsus ja üks eksportiv tootja väitsid, et ühenduse tootjate mittekonfidentsiaalsed vastused küsimustikule ei olnud piisavalt detailsed ja ei olnud esitatud vastavalt algmääruse artiklile 29. Väideti, et informatsiooni puudus mittekonfidentsiaalsetes küsimustike vastustes ei andnud koostööd tegevatele eksportijatele piisavat võimalust kaitsta oma huve seoses kahjude ja põhjuslike seoste analüüsiga.

(16)

Sellega seoses tuleb märkida, et nagu välja toodud allpool jaos E, koosneb ühenduse tootmisharu käesolevas uurimises ainult kahest osapoolest, Sandozest ja DSMst. Lisaks tootis üks osapool ainult amoksitsilliintrihüdraati ja ampitsilliintrihüdraati, samas kui teine tootis ka tsefaleksiini. Need ühenduse tootmisharuga seotud eriasjaolud suurendasid uurimise ajal antud teatava informatsiooni konfidentsiaalset iseloomu. Igal juhul sisaldab huvitatud isikutele ülevaatamiseks kättesaadav toimik mõlema koostööd tegeva ühenduse tootja mittekonfidentsiaalseid vastuseid küsimustikule, kus konfidentsiaalsed andmed on esitatud indeksina, et võimaldada konfidentsiaalselt edastatud informatsiooni põhisisu asjakohast mõistmist. Seepärast peetakse ühenduse tootjate mittekonfidentsiaalseid vastuseid küsimustikule vastavaks algmääruse artikli 29 sätetele. Lisaks on kohane märkida, et indekseeritud kahjuandmed, mis on toodud käesoleva määruse jaos F, andsid kõigile huvitatud isikutele kahjudest ja põhjuslikest seostest piisavalt täpse pildi, et olla võimeline analüüsi hindama ja oma huve kaitsma.

(17)

Käesoleva läbivaatamise alla kuuluv toode on sama kui nõukogu määruses (EÜ) nr 2164/98 käsitletud toode, nimelt amoksitsilliintrihüdraat, ampitsilliintrihüdraat ja tsefaleksiin, mis ei ole jaotatud annusteks ega pakendatud jaemüügiks, mis kuuluvad CN-koodide ex 2941 10 10, ex 2941 10 20 ja ex 2941 90 00 alla ja on pärit Indiast (“vaatlusalune toode”).

(18)

Avalikustamisjärgse arutelu käigus on India valitsus ja üks eksportiv tootja juhtinud tähelepanu asjaolule, et üks ühenduse tootja mainis vaatlusalust toodet ja samasugust toodet võrreldes teatavaid erinevusi “stabiilsuses, puhtuses, analüüsis, galeenilistes omadustes jne”. Lisaks mainis ainuke koostööd tegev importija erinevusi seoses lahustuvusega vees.

(19)

Siiski peavad nii vaatlusalune toode kui samasugune toode vastama samadele rahvusvahelistele farmakopöade spetsifikatsioonidele. Ehkki mitte kõiges, on nad ometi üksteisele väga sarnased, nagu on nõutav algmääruse artikli 1 lõikes 5.

(20)

Sellest tulenevalt kinnitas uurimine, et ühenduses ühenduse tootjate poolt toodetud ja müüdavatel amoksitsilliintrihüdraadil, ampitsilliintrihüdraadil ja tsefaleksiinil on vaatlusaluse tootega identsed või sellele väga sarnased füüsikalised omadused ja kasutusalad ning seetõttu saab neid pidada samasuguseks tooteks algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses.

(21)

Läbivaatamise taotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist:

a)

eellubade kava (Advance Licence Scheme – ALS);

b)

imporditollimaksude hüvitamise kavad (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPBS);

c)

erimajandustsoonide/ekspordisuunitlusega üksuste kava (Special Economic Zones – SEZ/Export Oriented Units Scheme – EOUS);

d)

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCGS);

e)

tulumaksukavad (Income Tax Schemes),

f)

ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme – ECS).

(22)

Punktides a–d täpsustatud kavad põhinevad väliskaubanduse arendamise ja korrastamise seadusel (1992. aasta seadus nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992. aastal (väliskaubandusseadus). Nimetatud seadus lubab India valitsusel väljastada ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevaid teadaandeid. Need võetakse kokku dokumentides pealkirjaga “Ekspordi- ja impordipoliitika”, mis antakse kaubandusministeeriumi poolt välja iga viie aasta tagant ja mida ajakohastatakse regulaarselt. Mainitud uurimisperioodi jaoks on oluline üks “Ekspordi ja impordipoliitika” dokument, s.o viie aasta plaan ajavahemikuks 1. aprillist 2002–31. märtsini 2007 (EXIM-poliitika 02–07). Lisaks sellele sätestab India valitsus dokumendis “Menetlusjuhend 1. aprillist 2002–31. märtsini 2007” (1. köide) (HOP I 02–07). (6) Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse regulaarselt.

(23)

Punktis e nimetatud tulumaksukavad põhinevad 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(24)

Punktis f nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35 A, mis lubavad India Reservpangal (“RBI”) juhtida kommertspanku ekspordi krediteerimise alal.

(25)

Läbivaatamise taotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuris komisjon ka järgmisi süsteeme, mida väidetavalt rakendavad regionaalsed valitsused või ametiasutused teatavates India osariikides.

(26)

Üht tulumaksuvabastuse kava (tulumaksusoodustused teadus- ja arendustegevuseks) ja kolme regionaalset kava (Pandžabi tööstussoodustuste kava, Gujarati tööstussoodustuste kava ja Gujarati elektrimaksu tagastamine) läbivaatamise taotluses ei mainitud. Seepärast teatas komisjon India valitsusele vastavalt algmääruse artikli 22 lõikele 1 ja artikli 11 lõikele 10 võimalikust uurimise laiendamisest, et hõlmata ka nimetatud kavad. India valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel, et selgitada väidetavatest süsteemidest tulenevat tegelikku olukorda ja jõuda vastastikusele kokkuleppele. Pärast neid konsultatsioone ja üksmeelse lahenduse puudumisel seoses nende nelja süsteemiga lisas komisjon need subsideerimise uurimisse.

(27)

Kaks eksportivat tootjat väitsid, et eelnevalt antud litsentside kava, tulumaksusoodustused teadus- ja arendustegevuseks ja ekspordi krediteerimise kava tuleb käesolevast uurimisest välja jätta, kuna läbivaatamine peab hõlmama ainult algselt uuritud kavu. Käesoleval juhul neid kolme kava ja regionaalseid kavu esialgse uurimise käigus ei vaadeldud.

(28)

Algmääruse sätted, mis puudutavad aegumise läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist, sellist kitsast lähenemist siiski ei sätesta. Näiteks võib vahepealne läbivaatamine viia meetmete tugevdamisele vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2, kui jõusolevatest meetmetest subsiidiumi tasakaalustamiseks ei piisa. Algmääruse artikli 19 lõige 4 nõuab lisaks uurimist, et “kaaluda, kas subsideerimisega seotud asjaolud … on oluliselt muutunud”. Sel moel võib subsideerimist puudutav vahekontroll juba iseenesest viia kogu subsideerimistegevuse ja mitte ainult algselt uuritud subsideerimiskavade ümberhindamisele, mis võib olla kasuks vaatlusalusele tootele. Lisaks ei pea aegumise läbivaatamine keskenduma ainult algselt uuritud kavadele. Algmääruse artikli 18 lõikes 2 osundatakse “subsideerimise jätkumisele või kordumisele” üldiselt ja mitte algselt uuritud subsideerimiskavadele. Selles tulenevalt ei ole läbivaatamised piiratud algselt uuritud kavadega, vaid peavad hõlmama subsideerimist nii antud hetkel kui tulevikus, sealhulgas ka subsideerimissüsteeme, mida algselt ei uuritud. Tegelikult viib ainult selline lähenemine subsideerimise tegeliku olukorra adekvaatse analüüsimiseni antud uurimisperioodi jooksul. Vastasel korral saaksid valitsused ennast subsideerimiskaristuste eest kaitsta lihtsalt kava ümber nimetades või tehes selles väikseid struktuurilisi muudatusi. See nurjaks tasakaalustavate meetmete sisu ja eesmärgi, milleks on kahjulike subsiidiumide korvamine.

(29)

Kava üksikasjalik kirjeldus sisaldub EXIM-poliitika 02–07 lõigetes 4.1.1 kuni 4.1.14 ja menetlusjuhendi (HOP I 02–07) peatükkides 4.1–4.30.

(30)

ALS koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 31. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse ulatuse poolest. ALSiga seotud soodustusi saavad taotleda tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad, kes on seotud neid varustavate tootjatega, tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Tootjad-eksportijad, kes tarnivad lõppeksportijale, saavad taotleda ALSi soodustusi vahetarnete eest. Peatööettevõtjad, kelle tarned kuuluvad “ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on mainitud EXIM-poliitika 02–07 lõikes 8.2, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele, saavad taotleda soodustusi ekspordi samaväärsete toimingute eest. Soodustusi “ekspordiga samaväärsete toimingute” eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(31)

Eellube väljastatakse:

i)   Tegeliku ekspordi jaoks: See on peamine allkava. See võimaldab tollimaksuvaba sisendmaterjalide importi konkreetse eksporditava toote tootmiseks. “Tegelik” selles kontekstis tähendab, et eksporditav toode peab väljuma India territooriumilt. Impordiluba ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote tüüp, on loal kirjas.

ii)   Iga-aastane vajadus: Selline luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema toodete rühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval eksporditegevusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendmaterjali, mida kasutatakse toodete tootmiseks, mis kuuluvad sellesse rühma. Ta võib eksportida kõiki tulemuseks olevaid tooteid, mis kuuluvad tooterühma, mille tootmiseks kasutatakse sellist tollimaksuvabastusega materjali.

iii)   Vahetarned: See allkava katab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota ühte eksporditavat toodet ja jagavad omavahel tootmise protsessi. Tootja-eksportija valmistab vahetoote. Ta saab importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale ja saada selle jaoks eelloa vahetarnete suhtes. Lõplik eksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima.

iv)   Ekspordiga samaväärsed toimingud: See allkava võimaldab peatööettevõtjal importida tollimaksuvabalt neid sisendmaterjale, mis on vajalikud kaupade tootmiseks, mida müüakse ekspordiga samaväärselt klientide kategooriatele, mida mainitakse EXIM-poliitika 02–07 lõike 8.2 punktides b–f, g, i ja j. India valitsuse sõnul viitavad ekspordiga samaväärsed toimingud nendele tehingutele, mille käigus tarnitud kaubad ei välju riigist. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või ettevõttele, mis paikneb erimajandustsoonis.

v)   Eelnevad vabastusotsused: ALS valdajal, kes kavatseb hankida sisendmaterjale otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks ja need lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab tarnijale õiguse saada hüvitist eeldatava ekspordi eest, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 02–07 lõikes 8.3 (s.o ALS vahetarnete/eeldatava ekspordi jaoks, eeldatava ekspordi tollimaksu tagastus ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse süsteemi alusel tagastatakse maksud ja tollimaksud tarnijale, mitte lõplikule eksportijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii kodumaiste kui imporditud sisendmaterjalide puhul.

vi)   Sisemaised akreditiivid: Allkava hõlmab samuti kodumaiseid tarneid ALS valdajatele. ALS valdaja saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv kodumaise tarnija jaoks. Pank muudab eelloa otseimpordi suhtes kehtetuks, nende toodete väärtuste ja mahtude osas, mida ei impordita, vaid tarnitakse kodumaalt. Kodumaine tarnija on õigustatud saama toetustekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 02–07 lõikes 8.3 (s.o ALS vahetarnete/ekspordiga samaväärsete toimingute suhtes, tolli- ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

Tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul omasid koostööd tegevad eksportijad seoses asjaomase tootega kontsessioone ainult nelja allkava alusel, st i) ALS tegeliku ekspordi osas, ii) ALS iga-aastaste vajaduste osas, iii) ALS vahetarnijate kui lõpliku eksportija varustajate osas ja iv) ALS ekspordiga samaväärsete toimingute suhtes tarnimisel ekspordisuunitlusega üksustele/üksustele erimajandustsoonis. Seepärast pole vaja kindlaks määrata v) eelnevate vabastusotsuste ja vi) sisemaiste akreditiivide tasakaalustatavust.

(32)

Kontrollimise eesmärgil nõuavad India võimud, et loa valdaja peaks “tõele vastavat ja õiget arvestust importkaupade tarbimise ja kasutamise kohta loa alusel” kindlaks määratud formaadis (menetlusjuhendi peatükk 4.30 ja lisa 18), st tegelikku tarbimisregistrit (“lisa 18 register”).

(33)

Põhjenduses 31 toodud allkavade i, iii ja iv osas on nii imporditoetuse kui ekspordi (sealhulgas ekspordiga samaväärsed toimingud) kohustuse maht ja väärtus India valitsuse poolt kindlaks määratud ja dokumenteeritud litsentsil. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud litsentsil dokumenteerima. Mainitud kava raames lubatud impordi maht on määratletud India valitsuse poolt standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-output norms – SION) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks, ja avaldatud dokumendis HOP II 02–07.

(34)

Põhjenduse 31 punktis ii toodud allkava puhul (ALS iga-aastaste vajaduste osas) on loal dokumenteeritud ainult imporditoetus. Loa valdaja on kohustatud “dokumenteerima seosed imporditavate sisenditesisend ja tulemuseks oleva toote vahel” (HOP I 02–07, punkt 4.24 A, alapunkt c).

(35)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada saadava eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettemääratud ajavahemiku jooksul pärast loa väljastamist (18 kuud koos kahe võimaliku 6kuulise pikendusega). ALS puhul iga-aastaste vajaduste osas ei ole tähtaja pikendamine lubatud.

(36)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et sisendmaterjalid, mida koostööd tegevad eksportijad SIONite alusel erinevate allkavade raames tollimaksuvabalt importisid, ületasid koguselt materjali, mis oli vajalik eksporditava toote võrreldava koguse tootmiseks. Seega olid SIONid vaatlusaluse toote jaoks ebatäpsed. Lisaks ei pidanud uurimisperioodi jooksul ükski koostööd tegevatest eksportijatest korrektset tegeliku tarbimise registrit. Neljal juhul ei peetud sellist registrit üldse, hoolimata seaduslikust kohustusest seda teha (vt põhjendus 32). Kahel juhul ei registreeritud ettevõtete poolt tegelikku tarbimist. Ei uuritud eksportijad ega India valitsus suutnud näidata, et impordimaksudest vabastamine ei viinud maksu ülemäärase tagastamiseni.

(37)

India valitsus ja viis koostööd tegevat eksportijat esitasid oma kommentaarid ALS suhtes. Nad väitsid, et ALS töötab lubatud tagastamise või asendava tagastamise süsteemina, mis väidetavalt meenutab EÜ sisese töötlemise süsteemi, ja selle suhtes kohaldatakse algmääruse I, II ja III lisale vastavat kontrolli, et jälgida seoseid tollimaksuvabade imporditud sisendite ja saadud eksporttoodete vahel. India valitsus ja kaks eksportijat väitsid ka, et tasakaalustada saab ainult liigset tollimaksude tagastamist. Nad kinnitasid adekvaatse kontrollisüsteemi toimimist. Selles kontekstis viitasid nad mitmetele kontrollivahenditele, mis olid India valitsuse jaoks kättesaadavad – SIONid, impordi- ja ekspordidokumentide koguseline informatsioon, impordi ja ekspordi tolliregister vastavalt ALS-le, tarbimisregister, imporditollimaksude tagastamise ekspordisertifikaatide raamat (“DEEC raamat”), hüvitiste kinnitamine pärast impordi ja ekspordi toimumist, India tolliasutuse poolsed lisakontrollid, regulaarsed auditid ja vastutusele võtmised pettuse korral. Siiski nõustusid India valitsus ja üks eksportija, et SIONid “võivad vähendada seda, mis on tegelikult tarbitud”. Lisaks ei esitanud ükski eksportija piisavalt tõendeid, et ta oleks nõuetekohaselt pidanud ekspordi- ja impordipoliitikas nõutud tegeliku tarbimise registrit. Lisaks väitis kaks eksportijat, et uurimise läbiviija oleks ise pidanud välja arvutama liigsed tagastamised. Lõpuks väideti, et EÜ on varasemate pretsedentide tõttu kohustatud jätma ALSi tasakaalustamata. Üks eksportija esitas pärast avalikustamisjärgset arutelu ülemääraselt tagastatud tollimaksude arvestuse.

(38)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii ja artikli 2 lõike 2 mõttes, st India valitsuse finantstoetus uuritud eksportijatele.

(39)

Lisaks sõltub ALS tegeliku ekspordi osas, ALS iga-aastaste vajaduste osas ja ALS vahetarnete osas juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse neid eristavateks ja tasakaalustatavateks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a. Ilma ekspordikohustuseta ei saa ettevõte nende kavade raames toetust.

(40)

ALS ekspordiga samaväärsed toimingud on käesoleva juhtumi tingimustel de facto sõltuvad eksporditegevusest. Neid soodustusi kasutas ainult üks ettevõte vähesel määral ja ainult ekspordisuunitlusega üksustele või erimajandustsooni üksustele tarnides; mõlemad kategooriad on ära mainitud EXIM-poliitika 02–07 lõike 8.2 punktis b. See ettevõte teatas, et tema kliendid lõpuks eksportisid vaatlusaluse toote. Ekspordisuunitlusega üksuse/erimajandustsooni eesmärk on eksport, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 02–07 lõikes 6.1. Sel moel toetatakse kodumaist tarnijat ekspordiga samaväärsete toimingute osas, kuna India valitsus eeldab, et eksporditulu saab seejärel eksportija, mis paikneb ekspordisuunitlusega üksuses/erimajandustsoonis. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a peetakse subsiidiumi ekspordist sõltuvaks juhul, kui faktid näitavad, et subsiidiumi andmine, ehkki see ei ole juriidiliselt eksporditegevusest sõltuv, on tegelikult seotud tegelike või oodatavate ekspordituludega.

(41)

Ühtegi praegusel juhul kasutatud allkavadest ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Seda otsust kinnitab avalikustamisjärgsete esildiste tähelepanelik kaalumine. Need ei vasta rangetele reeglitele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja reeglid) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja reeglid). India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa lõige 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise skeemide korral III lisa II osa lõige 2). SIONid vaatlusaluse toote jaoks ei olnud piisavalt täpsed. Ükski avaldatud kommentaar ei ole seda järeldust muutnud. Vastupidi, India valitsus isegi nõustus, et SIONid on ebatäpsed. Sellega on tõestatud, et SIONeid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende liigagi leebete standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära ekspordi tootmises. Lisaks ei toimunud India valitsuse poolt läbiviidavat efektiivset kontrolli, mis põhineks korrektselt peetud tarbimisregistril (“lisa 18 register”). Peale selle ei sooritanud India valitsus edasisi uurimisi, mis põhineks tegelikel kasutatud sisenditel, kuigi efektiivselt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tuleks see tavaliselt sooritada (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3), samuti ei tõestatud, et liigset tagastamist ei toimunud. Väidetav ALS võrreldavus EÜ sisemise töötlemise süsteemiga pole oluline, kuna EÜ süsteem ei ole käesoleva uurimise objektiks.

(42)

Teisi kontrolli vahendeid, mida avalikustamise ajal mainiti, kas enam pole olemas (nt DEEC-raamat, mille tühistas EXIM-poliitika 02–07) või põhinevad need arvatavasti tegeliku tarbimise registrite efektiivse kontrolli puudumisel liiga leebetel SIONitel, mis ei ole piisav (st informatsioon impordi- ja ekspordidokumentidel, tolliregister, ALS hüvitiste kontroll). India ametiasutuste auditiaruandeid seoses uurimisaluste eksportijatega ei esitatud.

(43)

Lõpuks, kuna ALSi pole käesoleva uurimise ajal kindlakstehtud faktidega võrreldavate faktide alusel varem analüüsitud, eriti arvestades SIONite ebatäpsust vaatlusaluse toote suhtes, puudub siduv pretsedent olemasoleva kava tasakaalustamata jätmiseks.

(44)

Seepärast on need neli allkava tasakaalustatavad.

(45)

Lubatavate tollimaksu tagastamise süsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastamissüsteemide puudumisel on tasakaalustatav soodustus kogu tagastatud imporditollimaks, mis oleks tavaliselt tulnud tasuda sisendite importimisel. Erinevalt pärast avalikustamist esitatud India valitsuse ja kahe eksportija esildistest ei näe algmäärus ette mitte ainult “liigse” tagastatud tollimaksu tasakaalustamist. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taandele ii ja I lisa punktile i võidakse tasakaalustada ainult liigne tollimaksude tagastamine, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul pole need tingimused siiski täidetud. Seega, kui on kindlaks tehtud adekvaatse kontrollimisprotsessi puudumine, pole ülaltoodud erand tagastamissüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II osas ja III lisa II osas, ei kuulu uurimise läbiviija ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taandele ii peab uurimise läbiviija ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi sobivuse ümberlükkamiseks. Lisaks tuleb märkida, et India ametiasutuste poolne lisauurimine efektiivselt rakendatud kontrollisüsteemi puudumisel tuleb läbi viia õigeaegselt, st tavaliselt enne tasakaalustava tollimaksu uurimise kohapealset kontrollimist. Ühe eksportija poolt pärast avalikustamist esitatud ülemäärase tollimaksu tagastamise arvestus polnud ei õigeaegne ega India valitsuse poolt sooritatud. Seepärast tuleb see kõrvale jätta.

(46)

Subsiidiumisummad ALSi kasutavatele eksportijatele arvutati imporditollimaksude alusel (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks), mis jäid saamata materjalidelt, mis imporditi nelja allkava alusel, mida kasutati vaatlusaluse toote jaoks uurimisperioodi jooksul, nagu on välja toodud põhjenduses 31 (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati subsiidiumisummadest maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, kui esitati õigustatud taotlused. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on need subsiidiumisummad jaotatud uurimisperioodi vältel eksporditud vaatlusaluse toote kogustele (nimetaja), kuna subsiidium on õiguslikult eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste põhjal.

(47)

Kuus ettevõtet sai sellest kavast uurimisperioodi jooksul kasu, saades subsiidiume vahemikus 22,0 % kuni 25,8 % (vt tabel põhjenduses 154).

(48)

DEPBS detailne kirjeldus sisaldub EXIM-poliitika 02–07 lõikes 4.3 ja dokumendi HOP I 02–07 peatükis 4.

(49)

Kava raames toetatakse tootvaid eksportijaid ja vahendavaid eksportijaid.

(50)

Selle kava alusel võib iga tingimustele vastav eksportija taotleda krediiti, mis arvutatakse protsendina eksporditud valmistoodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPBS-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluste toodete jaoks. Need määratakse SIONite alusel, arvestades eeldatavat imporditud sisendite sisaldust eksporditavas tootes ja tollimaksu sellele eeldatavale impordile, sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte.

(51)

Et olla abikõlblik selle kava alusel, peab ettevõte eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama deklaratsiooni India ametiasutustele, näidates, et eksport toimub DEPBSi alusel. Kaupade eksportimiseks väljastavad India tolliasutused lähetamismenetluse ajal ekspordi saatearve. See dokument näitab muu hulgas DEPBS krediidi suurust, mis antakse selle eksporditehingu jaoks. Sellel ajahetkel teab eksportija abi suurust, mille ta saab. Pärast seda, kui tolliasutus väljastab saatearve, ei ole India valitsusel DEPBS krediidi andmise osas enam otsustusõigust. Abi arvutatakse, kasutades DEPBS taset, mis kehtib ekspordideklaratsiooni tegemise ajal. Seepärast puudub võimalus tagasiulatuvateks muudatusteks soodustuste taseme osas.

(52)

Samuti leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPBS krediiti arvestada pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna raamatupidamisaruannetes.

(53)

Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks ükskõik milliste piiramatult imporditavate kaupade järgneval importimisel, välja arvatud kapitalikaubad. Krediidi eest imporditud kaupu võib müüa siseriiklikul turul (kuulub müügimaksu alla) või kasutada muul moel.

(54)

DEPBS krediit on vabalt edasiantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(55)

DEPBS krediidi taotlus võib katta kuni 25 eksporditehingut ja elektroonilisel esitamisel piiramatu arvu eksporditehinguid. De facto ei eksisteeri rangeid tähtaegu DEPB krediidi taotlemiseks, kuna dokumendi HOP I 02–07 peatükis 4.47 mainitud ajavahemikke arvestatakse alati alates kõige viimasest eksporditehingust, mis sisaldub antud DEPBS taotluses.

(56)

Avalikustamisel esitas kolm eksportijat, kes said kasu nimetatud kava alusel, oma kommentaarid mainitud DEPBS analüüsi kohta. Nad leidsid, et i) vastupidiselt põhjendustes 53 ja 59 sisalduvatele tähelepanekutele tuleb DEPBS alusel imporditavaid materjale väidetavalt kasutada ekspordiks mõeldud tootmiseks ja DEPBS krediiti saab väidetavalt saada ainult siis, kui eksporditakse kaupu, mille sisendmaterjalide eest on makstud imporditollimaksu, ii) uut tasakaalustatavate summade arvutusmetodoloogiat (mis keskendub eksporditehingule, vt põhjendusi 61 ja 62) ei tohiks kasutada, kuna soodustus realiseerub ainult krediidi kasutamisel, ja põhjusel, et uus lähenemine erineb diskrimineerivalt eelnevast EÜ pretsedendist, iii) DEPBS tuleks tasakaalustada ainult sel määral, mil saadi krediiti vaatlusaluse toote jaoks, ja iv) tuleb arvestada DEPBS-taseme vähendamist 2004. aasta veebruaris.

(57)

DEPBS pakub subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii ja artikli 2 lõike 2 mõistes. DEPBS krediit on India valitsuse poolne rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks importtollimaksude korvamiseks, vähendades sellega India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on DEPBS krediit kasuks eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(58)

Lisaks sõltub DEPBS juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda eristavaks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a.

(59)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. See ei vasta rangetele reeglitele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise definitsioon ja reeglid) ja III lisas (asendava tagastamise definitsioon ja reeglid). Eksportijal ei ole kohustust tegelikult tarbida tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis ja krediidi summat ei arvutata tegelikult kasutatud sisendmaterjalide alusel. Lisaks puudub süsteem või -menetlus, et kinnitada, milliseid sisendeid tarvitatakse eksporditud toote tootmisprotsessis või kas esines importtollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ja II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada DEPBS alusel abi sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Abi saamiseks piisab eksportijal kaupade eksportimisest ilma näitamata, et sisendmaterjali imporditi. Seega on isegi eksportijad, kes hangivad kõik oma sisendid kodumaalt ja ei impordi sisendina kasutatavaid kaupu, õigustatud saama abi DEPBS alusel.

(60)

Ei ühe eksportija poolt esitatud väide, et selle kava alusel imporditud materjale tuleb kasutada ekspordiks minevate kaupade tootmiseks, ega väide, et DEPBS-krediiti on võimalik saada ainult tingimusel, et kasutataval sisendmaterjalil lasub importtollimaks, pole tõendust leidnud. Selles kontekstis tuleb samuti märkida, et India valitsus ei vaidlustanud ühelgi hetkel ülaltoodud DEPBS kirjeldust. Seetõttu tuleb need nõuded tagasi lükata.

(61)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid uurimisperioodi jooksul leitud soodustuste alusel. Sellega seoses arvestati, et saaja saab kasu ajahetkel, kui mainitud kava alusel sooritatakse eksporditehing. Sel hetkel on India valitsus kohustatud tollimaksust loobuma, mis on finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii mõistes. Nagu on väidetud põhjenduses 51, puudub India valitsusel pärast seda, kui ametiasutused väljastavad eksporditunnistuse, mis muu hulgas näitab DEPBS-krediidi summat, mis antakse selle eksporditehingu eest, valikuvõimalus, kas anda subsiidiumi või mitte, ja tal puudub ka otsustusõigus subsiidiumi suuruse üle. Nagu on mainitud samas põhjenduses, puudub muutustel DEPBS määrades tegeliku ekspordi ja DEPBS litsentsi väljastamise vahel tagasiulatuv mõju soodustuse määrale. Lisaks, nagu on kirjas põhjenduses 52, võivad ettevõtted vastavalt India raamatupidamisstandarditele arvestada DEPBS krediiti tekkepõhiselt sissetulekuna selles eksporditehingu staadiumis. Lõpuks, arvestades fakti, et ettevõte on teadlik, et saab subsiidiumi DEPBS alusel ning saab kasu ka muude kavade alusel, on ettevõttel juba palju soodsam konkurentsiseisund, kuna ta saab subsiidiumide arvelt hindu langetada.

(62)

Tasakaalustava tollimaksu rakendamise eesmärgiks on võidelda ebaseaduslikel konkurentsieelistel põhinevate ebaausate kaubandustavadega. Ülaltoodu valguses peetakse õigeks hinnata DEPBS alusel saadud kasu kui uurimisperioodi jooksul selle kava raames kõigi eksporditehingute käigus saadud krediidi summat.

(63)

Avalikustamisjärgsed kommentaarid ei ole viinud selle arvestuspõhimõtte muutmisele. Uut metodoloogiat on juba lähiminevikus Euroopa ühenduste poolt kasutatud näiteks grafiitelektroodide süsteemide juhtumi puhul. (7) Lisaks ei keela õiguskindluse ja õigustatud ootuste printsiibid sellist metodoloogia muutmist. Esmalt ei ole uue lähenemise tulemuseks täielik kava ümberhindamine – kava on tegelikult alati olnud tasakaalustatav. See puudutab ainult subsiidiumi suuruse arvutamist, et seda lähemalt siduda tegeliku olukorraga uurimisperioodi vältel. Teiseks tuleneb selline lähenemine muu hulgas komisjoni poolt äsjaste uurimuste käigus tuvastatud faktidest, nagu näiteks DEPBS krediidi arvestamine tekkepõhise sissetulekuna vastavalt India raamatupidamisstandardile ja sellise krediidi taotlemise tähtaegade de facto puudumine ekspordi-impordipoliitika alusel. Lisaks on avalikustamisjärgsed kommentaarid kinnitanud, et selle kava alusel tehtud eksporditehingu hetkel on eksportija saanud tagasivõetamatu õiguse DEPBS-krediidile. Kasusaamise kindlaksmääramisel on oluline arvestada siiski tehingu toimumise hetke, nagu on välja toodud põhjenduses 61, ja mitte järgnevat kasutamist, kuna juba tagatud õigustega eksportija on finantsilises mõistes eelisseisundis.

(64)

Vastupidiselt mõnede eksportivate tootjate väidetele tuli tasakaalustatava DEPBS-krediidi arvutamisel arvestada isegi DEPBS-krediiti, mis saadi vaatlusaluse tootega mitteseotud ekspordi eest. DEPBS alusel ei eksisteeri mingit kohustust, mis piiraks krediidi kasutamist konkreetse tootega seotud imporditollimaksuvaba sisendmaterjaliga. Vastupidi, DEPBS-krediit on vabalt edasiantav, seda saab isegi müüa ja kasutada ükskõik milliste piiramatult imporditavate kaupade importimiseks (vaatlusaluse toote sisendmaterjalid kuuluvad sellesse kategooriasse), välja arvatud kapitalikaubad. Sellest tulenevalt võib vaatlusalune toode saada kasu igast antud DEPBS-krediidist.

(65)

Lisaks ei saa arvestada DEPBS määra vähendamist pärast uurimisperioodi, kuna algmääruse artikli 11 lõige 1 sätestab, et uurimisperioodile järgneva perioodiga seotud informatsiooni ei võeta tavaliselt arvesse. Lisaks sellele puudub tagatis, et India valitsus ei tõsta tulevikus DEPBS määrasid.

(66)

Õigustatud taotluste esitamisel arvestati subsiidiumisumma (lugeja) leidmisel krediidisummadest maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 taandele a. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on need subsiidiumisummad jaotatud kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Uurimisperioodi jooksul sai sellest kavast kasu viis ettevõtet, kes said subsiidiume 3,2 % ja 8,0 % vahel (vt tabel põhjenduses 154).

(67)

Nende kavade üksikasjalik kirjeldus sisaldub EXIM-poliitika 02–07 peatükis 6 (EOUS) ja dokumendi HOP I 02–07 peatükis 7 (SEZS).

(68)

Välja arvatud ainult kaubandusega tegelevad ettevõtted, saavad SEZSi või EOUSi kasutada kõik ettevõtted, mis ekspordivad kogu oma toodangut või teenuseid. Siiski peavad tööstussektori ettevõtted, erinevalt teenustest ja põllumajandusest, ületama minimaalse investeeringute läve põhivarade osas (10 miljonit India ruupiat), et olla abikõlblik EOUSi alusel.

(69)

SEZS on eelneva eksportkauba tootmise eritsoonide kava (EPZS) järeltulija. Erimajandustsoonid (SEZ) on konkreetselt piiritletud maksuvabad enklaavid ja neid peetakse EXIM-poliitika 02–07 alusel võõrterritooriumiks kaubandustehingute, tollimaksude ja maksude eesmärgil. Juba on loodud 14 SEZi ja India valitsuse poolt on heaks kiidetud veel 13 SEZi loomine.

(70)

Ekspordisuunitlusega üksused (EOU) on geograafiliselt paindlikumad ja neid saab luua kõikjal üle India. See kava täiendab SEZSi.

(71)

EOU või SEZ staatuse taotlus peab sisaldama põhjalikku teavet järgmise viie aasta kohta, mis sisaldab muu hulgas plaanitavaid tootmismahte, eeldatavat ekspordi väärtust, impordivajadusi ja kodumaiseid vajadusi. Kui ametiasutused kiidavad ettevõtte taotluse heaks, edastatakse nõusolekuga seotud tingimused ettevõttele. Nõusolek ettevõtte tunnustamiseks SEZ/EOU alusel kehtib viis aastat. Nõusolekut võib pikendada edasisteks perioodideks.

(72)

Otsustava EOU või SEZ kohustusena, nagu sätestab EXIM-poliitika 02–07, tuleb saavutada netotulu välisvaluutas, st vaatlusperioodi jooksul (5 aastat) peab ekspordi koguväärtus olema suurem kui imporditud kaupade koguväärtus.

(73)

EOU/SEZ üksustel on õigus järgmistele kontsessioonidele

(74)

Kuigi mõlema kava puhul on kontsessioonid suures osas sarnased, leidub teatud erinevusi. Näiteks saab ainult EOU 50 %lise maksuvabastuse kodumaal müüdavate kaupade maksudest, samas kui SEZ peab sellise müügi korral maksma 100 % makse. EOU võib müüa kuni 50 % oma käibest kodumaal selliste vähendatud maksudega.

(75)

Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliametnike kontrolli all vastavalt tolliseaduse jaole 65.

(76)

Nad on seadusega kohustatud pidama kindlaksmääratud formaadis arvestust kogu impordi üle, kõigi imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise kohta ning ekspordi kohta. Need dokumendid tuleb esitada regulaarselt pädevatele asutustele (“kvartali- ja aastaaruanded”).

(77)

Siiski ei pea EOU või SEZ üksus “seostama iga impordisaadetist ekspordi, teistele üksustele edastamise, kodumaise müügi või valmistoodanguga”, HOP I 02–07 lisa 14-I lõige 10.2 ja lisa 14-II lõige 13.2.

(78)

Müük kodumaal toimub ja registreeritakse ettevõtte enda kinnituse alusel. EOU ekspordisaadetiste lähetamisprotsessi kontrollib tolli-/aktsiisiametnik, kes töötab pidevalt EOU juures. Ettevõte on kohustatud tasuma India valitsusele sellise pideva ühendusametniku palga.

(79)

“Kõik SEZ üksuse tegevused tsoonis, sealhulgas kaupade eksport ja reimport, toimuvad ettevõtte enda kinnituse alusel, kui ei ole sätestatud teisiti”, nagu on sätestatud menetlusjuhendi lisa 14-II lõikes 29. Seega ei toimu tolliasutuste poolt SEZ üksuse ekspordisaadetiste rutiinset kontrolli.

(80)

Käesoleval juhul kasutas EOUS üks koostööd tegevatest eksportijatest. Kuna SEZS ei kasutatud, pole vaja analüüsida selle kava tasakaalustamist. Kaastööd tegev eksportija kasutas EOUS selleks, et importida toorainet ja kapitalikaupu importtollimaksuvabalt, et soetada kaupu kodumaalt aktsiisimaksuta ja saada tagasi müügimaks ning müüa osa oma toodangust kodumaisel turul. Sellega sai ta kõiki soodustusi, mida on kirjeldatud põhjenduse 73 punktides i–iv. Asjaomane eksportija sai EOUS alusel kasu ka tulumaksusoodustusest. Kuna nimetatud tulumaksusoodustus kuulub üldisemalt kasutatava maksusoodustuste kava alla, on selle analüüs välja toodud põhjendustes 117 ja 118.

(81)

Avalikustamisjärgselt väitis üks tootja, et kui EOUS tuleks üldse tasakaalustada, tuleks seda teha ainult sel määral, mil kodumaise müügi maksud ei kata imporditollimaksu vabastust sisendmaterjalide osas, mida kasutatakse kodumaal müüdava toodangu valmistamiseks (“ülemäärane tagastamine”). Eksportija on arvamusel, et EOUSi osas, mis väidetavalt meenutab EÜ sisemise töötlemise süsteemi, vastab kontrollisüsteem algmääruse I, II ja III lisa sätetele. Ta väitis, et India valitsus ei nõua saadetisepõhist korrelatsioon sisendmaterjalide ja saadud eksporttoodangu vahel (vt põhjendus 77), kuna vastavalt algmäärusele või WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule (Agreement on Subsidies and Countervailing Measures – ASCM) piisava kontrollisüsteemi jaoks kohustuslik. Lisaks viitas eksportija oma ettevõtte sisesele partiidokumentide süsteemile kui sisendi ja toodangu vahelisele seosele. Eksportija märkis veel, et tema kodumaine müük moodustab uurimisperioodil müügist alla 5 %. Samuti väitis ta, et regulaarne iga kuu müügimaksu tagastamise hindamine India valitsuse poolt on piisav, vastamaks algmääruses sätestatud kontrollistandarditele.

(82)

Lisaks leidis ta, et i) arvestuse jaoks ei tuleks kasutada uurimisperioodi vältel imporditud tooraine kogust, nagu see on kirjas selle EOU aastaaruande põhjenduses 19, vaid selle perioodi vältel tarbitud tooraine kogust, nagu see on kirjas selle aruande põhjenduses 20, ja ii) periood, mille peale kapitalikaupade impordilt säästetud maksud ära jagatakse, peaks põhinema konkreetse ettevõtte amortisatsiooniperioodil ja mitte kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate keskmisel amortisatsiooniperioodil. Lisaks väitis ta, et lisatud intressi (uurimisperioodi jooksul Indias kehtinud turuintressimäär) tuleb vähendada kaalutud keskmise määrani selle EOU rajamise ajal.

(83)

EOU vabastamine kahte tüüpi importtollimaksudest (“põhitollimaks” ja “spetsiaalne lisatollimaks”) ning müügimaksu tagastamine on India valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks oodatav selle kava puudumisel, jääb saamata, millest EOU saab kasu algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes, kuna muul juhul nõutavate tollimaksude maksmatajätmisega ja müügimaksu tagasi saamisega säästab see oma likviidsust.

(84)

Vabastamine aktsiisimaksust ja selle importtollimaksu ekvivalendist (“lisatollimaks”) ei põhjusta siiski muidu saadavate tulude saamatajäämist. Aktsiisi ja lisatollimaksu saab tasumise korral kasutada krediidina edasiste tollimaksukohustuste jaoks (nn CENVAT mehhanism). Seepärast pole need maksud lõplikud. CENVAT krediidi abil on lõplik tollimaks ainult lisandväärtusel, mitte sisendmaterjalidel.

(85)

Seega on subsiidiumideks algmääruse artikli 2 tähenduses ainult vabastamine põhitollimaksust, spetsiaalsest lisatollimaksust ja müügimaksu tagasimaksmine. Need sõltuvad juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse neid eristavateks ja tasakaalustatavateks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a. EOU ekspordi eesmärk, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 02–07 lõikes 6.1, on conditio sine qua non saada soodustusi.

(86)

Lisaks ei saa neid subsiidiume erinevalt ühe eksportija poolt esitatud ettepanekust pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Need ei vasta rangetele reeglitele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktides h ja i, II lisas (tagastamise definitsioon ja reeglid) ja III lisas (asendava tagastamise definitsioon ja reeglid). EOUS väidetav võrreldavus EÜ sisemise töötlemise süsteemiga pole oluline, kuna EÜ süsteem ei ole käesoleva uurimise objektiks.

(87)

Kuni müügimaksu tagasimakseid ja vabastust importtollimaksudest kasutatakse kapitalikaupade hankimiseks, ei vasta nad lubatavate tagastamissüsteemide reeglitele, kuna neid kaupu ei tarbita tootmisprotsessis, nagu nõuab lisa I punkt h (müügimaksu tagastamine) ja punkt i (imporditollimaksu soodustused). Eksportija polnud selle analüüsiga nõus ja väitis, et kuna kapitalikaubad on tootmise jaoks vajalikud, ei saa neid iseenesest välja arvata ükskõik millisest tollimaksu tagastamisest. Siiski ei tulene selline põhjendus I lisa punktides h ja i esitatud selgest sõnastusest, kuna kapitalikaupu kasutatakse tootmise jaoks, mitte ei tarbita selle käigus. Seetõttu lükatakse põhjendus tagasi.

(88)

Lisaks (see puudutab ka teisi soodustusi, mis on kasutatavad selle kava alusel) leidis hoolimata eksportija poolt esitatud dokumentide hoolikast läbivaatamisest kinnitust, et India valitsusel puudub efektiivne kontrollisüsteem või menetlus, et kinnitada, kas ja millises summas kasutati impordimaksu- ja müügimaksuvabu sisendeid eksporditud toote tootmisel (algmääruse II lisa II osa lõige 4 ja asendava tagastamise skeemide korral algmääruse III lisa II osa lõige 2).

(89)

EOU-l lubatakse siseturul müüa olulisel hulgal oma toodangut – kuni 50 % aastasest käibest. Seepärast ei sisaldu seadustes kohustust kogu saadud toodete koguse eksportimiseks. Tänu enda poolt kinnitamise protseduurile toimuvad need kodumaised tehingud ilma valitsusametnike järelevalve ja kontrollita. Sellest tulenevalt pole EOU valdused vähemalt osalt India ametkondade füüsilise kontrolli all. See suurendab edasiste kontrollivahendite tähtsust, eriti tollimaksuvabade sisendmaterjalide ja saadud eksporttoodete seotuse osas, et süsteem võiks kvalifitseeruda tollimaksu tagastamise kontrollisüsteemina. Arvestati, et asjaomane EOU ei müünud siseturul 50 %, vaid ainult umbes 5 % oma aastasest käibest uurimisperioodi vältel. Siiski ei mõjuta see kasutatava kontrollisüsteemi üldisemat hindamist.

(90)

Edasiste kasutatavate kontrollmehhanismide puhul tuleb meeles pidada, nagu on märgitud põhjenduses 77 ja kinnitatud eksportija poolt, et EOU ei pea de jure seostama iga impordisaadetist vastava tulemuseks oleva toote sihtpunktiga. Siiski annaks ainult selline saadetiste kontrollimine India valitsusele piisavalt informatsiooni sisendmaterjalide lõpliku sihtpunkti kohta, et kontrollida, et tolli-/müügimaksusoodustused ei ületaks eksporttoodangu sisendeid. Ettevõtte oma hinnangul põhinevast teabest igakuise maksude tagastamise kohta, mida regulaarselt hindavad India ametiasutused, ei piisa. Ettevõttesisesed süsteemid, mida rakendatakse ilma seadusliku kohustuseta “Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumendi alusel, nt partiidokumentide süsteem, ei ole piisavad asendamaks ka keskse tähtsusega tollimaksude tagastamise süsteemi. Lisaks tuleb tollimaksude tagastamise süsteem välja töötada ja rakendada valitsuse poolt ja informatsioonisüsteemi loomist ei tohi jätta iga üksiku asjaomase ettevõtte juhtkonna osaks. India ametkondade auditiaruandeid nõuti nii ettevõttelt kui India valitsuselt, kuid neid ei saadud ja seega ei vaadatud üle. Sellest tulenevalt leidis kinnitust, et kuna India ekspordi-impordipoliitika ei nõua EOU-lt selgelt sisendmaterjalide ja saadud toote vahelise seose näitamist, puudub India valitsuse poolne efektiivne kontrollimehhanism määramaks, milliseid sisendeid tarvitati ekspordiks tootmises ja millistes kogustes.

(91)

Samuti ei viinud India valitsus läbi edasisi uurimisi, mis põhineksid tegelikel kasutatud sisenditel, kuigi need tuleks efektiivselt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa lõige 5 ja III lisa II osa lõige 3), ega tõestanud, et ülemäärast tagastamist ei toimunud. Tuleb meenutada, et põhimõtteliselt tuleb selline edasine uurimine lõpule viia enne, kui sooritatakse kontrollkäik sellise uurimise käigus, nii et kontrollkäik, kui seda peetakse õigustatuks, saaks toimuda sellise edasise uurimise alusel, kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 8 ja artikli 26 lõikega 1.

(92)

Lubatavate tollimaksu tagastamise süsteemide või asendavate tagastamise süsteemide puudumisel on tasakaalustatav kasu kogu sissenõudmata jäänud importtollimaks (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) ning tagastatud müügimaks uurimisperioodi jooksul.

(93)

Eksportija nõe arvestada ainult säästetud tollimakse ja muid makse, mis on seotud uurimisperioodi jooksul tarbitud sisenditega, lükati tagasi. Kasu saamine algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses leiab aset juba sisendmaterjalide tollimaksu- või müügimaksuvabal hankimisel, kuna tavaliselt tuleks selles staadiumis need maksud tasuda.

(94)

Subsiidiumisummad EOUSi kasutava eksportija jaoks arvutati uurimisperioodi vältel tootmissektorile imporditud materjalilt (pakendamata ravimid ja vaheained) saamata jäänud importtollimaksude alusel (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks), ja selles sektoris tagastatud müügimaksude alusel. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu farmaatsiasektori ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sellisel moel saadud subsiidiumi määr oli 29,6 %.

(95)

Erinevalt toorainetest ei sisaldu kapitalikaubad füüsiliselt valmiskaupades. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutatakse uurimisaluse ettevõtte kasu imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu põhjal, jagades selle summa vaatlusalust toodet tootvas tööstuses kasutatavate vastavate kapitalikaupade tavalisele amortiseerumisajale. Et määrata sellist tavalist amortiseerumisaega, arvutati kõigi koostööd tegevate eksportijate amortiseerumisaegade kaalutud keskmine. Uurimisaluse EOU nõe kasutada konkreetse ettevõtte amortiseerumisaega tuli tagasi lükata, kuna “tavaline” ei ole mitte “individuaalse”, vaid “representatiivse keskmise” sünonüüm. Niiviisi arvutatud summale lisatakse uuritaval perioodil lisandunud intress, et summa kajastaks soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul ja kogu mainitud kava raames saadud kasu saajale. Lisatud intressimäär põhines läbivaatamise uurimisperioodi jooksul Indias kehtinud turuintressimääral. Eksportija nõue kasutada madalamat keskmist intressimäära tulemust ei muutnud, st subsiidiumimarginaal jäi samaks. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 ja lõikele 3, on see subsiidiumisumma jaotatud sektori ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sellisel moel saadud subsiidiumimarginaal oli 1,3 %.

(96)

Seega oli kogu EOUS subsiidiumimarginaal asjaomase ettevõtte jaoks 30,9 %.

(97)

EPCGS detailne kirjeldus sisaldub EXIM-poliitika 02–07 peatükis 5 ja menetlusjuhendi peatükis 5.

(98)

Kava alusel saavad soodustusi taotleda tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad, kes on seotud neid varustavate tootjatega ja teenusepakkujatega.

(99)

Ekspordikohustuse tingimustel lubatakse ettevõttel importida kapitalikaupu (uusi ja alates 2003. aasta aprillist kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCGS litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist võimaldab kava kõigile selle alusel imporditud kapitalikaupadele 5 %list vähendatud importtollimaksu. Kuni 2000. aasta 31. märtsini rakendati 11 %list tollimaksu (mis sisaldas 10 %list lisamaksu) ja suure väärtusega importkaupade puhul 0 %list tollimaksu. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava koguse eksportkaupade tootmiseks teatava aja vältel.

(100)

EPCGS litsentsi valdaja võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importi ära kasutada. Alternatiivselt võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute soodustust seoses kapitalikaupade tarnimisega ERCGS litsentsi valdajale.

(101)

Avalikustamisjärgselt leidsid India valitsus ja üks eksportiv tootja, et i) teave kapitalikaupade jaoks kasutatava amortisatsiooniperioodi kohta pole väidetavalt huvitatud isikutele piisavalt selgelt avaldatud ja ii) pole piisavalt välja toodud, miks ja millises ulatuses on lisatud intress, et saada tasakaalustatav subsiidiumisumma.

(102)

EPCGS pakub subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse poolne finantstoetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on tollimaksu vähendamine kasuks eksportijale, kuna importimisel säästetud tollimaksud parandavad tema likviidsust.

(103)

Lisaks sõltub EPCGS juriidiliselt eksporditegevusest, kuna neid litsentse ei väljastata ilma ekspordikohustuseta. Seepärast peetakse seda spetsiifiliseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a.

(104)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate kaupade tootmisel.

(105)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad kapitalikaupade tasumata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab nende kaupade normaalsele amortisatsiooniajale antibiootikumitööstuses. Vastavalt kehtestatud tavadele on selliselt arvutatud summale lisatud selle perioodi intress, mis kajastab soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäära. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Uurimisperioodil sai selle kava alusel kasu neli ettevõtet. Saadud subsiidiumid olid ebaolulised.

(106)

Et EPCGSi antud juhul ei tasakaalustata, ei ole kommentaaridele vaja vastata.

(107)

Kava üksikasjad on esitatud India Reservpanga (Reserve Bank of India – RBI) IECD koondringkirjas nr 5/04.02.02/2002-03 (ekspordikrediit välisvaluutas) ning IECD koondringkirjas nr 4/04.02.02/2002-03 (ekspordikrediit ruupiates), mis on suunatud India kõikidele kommertspankadele.

(108)

Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad.

(109)

Selle kava raames kehtestab RBI kohustuslikud intressi ülemmäärad ekspordikrediidile nii India ruupiates kui välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda, “eesmärgiga teha laen eksportijatele kättesaadavaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise intressimääraga”. ECS koosneb kahest alakavast, veoeelse ekspordikrediidi kavast (“pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist ning veojärgse ekspordikrediidi kava, mis pakub käibekapitalikrediiti eesmärgiga rahastada ekspordiga seotud debitoorset võlgnevust. Samuti on RBI andnud pankadele korralduse suunata teatav summa kogulaenust ekspordi finantseerimiseks.

(110)

RBI koondringkirjade tulemusel võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga, võrreldes tavapäraste kommertslaenude intressimääradega (“sularahalaenud”), mille suuruse määrab selgelt kindlaks turu olukord. Selles osas märgib koondringkiri “Ekspordikrediit ruupiates”, et “käesolevas ringkirjas esitatud eksportijatele antavad laenuintresside ülemmäärad on madalamad maksimaalsetest laenumääradest, mida küsitakse tavapärastelt laenuvõtjatelt ning seetõttu on tegemist soodusintressiga”. Ülemmäära erinevus võib väheneda hea krediidireitinguga ettevõtete jaoks, kes võivad saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

(111)

Kaks eksportijat, kes said selle kava raames soodustusi, väitsid, et ECS ei ole tasakaalustatav subsiidium. Nad väitsid, et i) tasakaalustatav subsiidium nõuab riiklikku rahastamist, ii) ECSi krediidimäärad on kujunenud turutingimuste alusel, sest erinevad kommertspangad pakuvad märkimisväärselt erinevaid intressimäärasid, ja iii) sularahalaenude intressimäärad on ekspordilaenude intressimääradest kõrgemad, sest ekspordi finantseerimine on vähem riskantne ning välisvaluuta ekspordikrediiti mõjutav vabalt konverteeritava välisvaluuta inflatsioon on väidetavalt madalam, võrreldes India ruupiaga, mis nende sõnul mõjutab intressimäärasid.

(112)

Üks eksportija väitis, esitamata seejuures arvutusi uue subsiidiumimarginaali leidmiseks, et arvutamisel tuleb kasutada teiste pankade määrasid, mitte kontrollkäigu raames kindlaks tehtud laenu andvate pankade määrasid, ning võrdluseks tuleb võtta nii ekspordikrediidi kui sularahalaenu madalaimad intressimäärad. Teine eksportija pakkus ilma tõendeid esitamata, et laenusummat tuleb vähendada 25 %, mis väidetavalt esindab omakapitali, ehkki raamatupidamisaruannetes näidatakse seda väliskapitalina.

(113)

Kõigepealt saab ECSi krediidi soodusintressimäär, mis on kehtestatud põhjenduses 107 mainitud RBI koondringkirjades vähendada eksportija intressikulusid, võrreldes nende laenukuludega, mida kehtestavad turutingimused, ning anda algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses eksportijale soodustusi. Jõuti järeldusele, et kasu said ainult need koostööd tegevad eksportijad, kelle puhul leiti selliseid intressimäärade erinevusi. Vastupidiselt eelnevalt esitatud väidetele ei saa neid erinevusi seletada lihtsalt kommertspankade turukäitumisega. Ekspordi finantseerimine ei ole iseenesest vähem riskantne kodumaisest finantseerimisest. Tegelikult peetakse seda tavaliselt isegi riskantsemaks ning tagatise määr sellise laenu võtmisel põhineb hoolimata finantseerimisobjektist antud kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad RBI metodoloogiast kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale individuaalselt. Ilma RBI koondringkirjadeta ei oleks kommertspangad kohustatud pakkuma eksporti rahastavatele laenuvõtjatele soodsamat välisvaluuta ekspordilaenude intressimäära välisvaluutas. Kokkuvõtlikuks vastuseks eeltoodule peab meenutama, et RBI koondringkirja eesmärk on pakkuda ekspordikrediiti “rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise intressimääraga” ning ka RBI peab ekspordikrediidi intressimäära “soodusintressimääraks”. Teiseks ja hoolimata sellest, et ECSi sooduslaene annavad kommertspangad, on see soodustus valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti iv tähenduses. Selles kontekstis peab märkima, et ei algmääruse artikli 2 lõike 1 punkt iv ega ASCM ei nõua, et subsiidium peaks kajastuma riigieelarves (nt India valitsuse poolse kommertspankade kulude hüvitamise näol), vaid ainult valitsuse korraldust algmääruse artikli 2 lõike 1 taanetes i, ii ja iii sätestatud funktsioonide teostamiseks. RBI on avalik asutus ning kuulub algmääruse artikli 1 lõikes 3 “valitsuse” definitsiooni alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning RBI juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. RBI-l on õigus anda korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud teatud tingimustega, nende seas ekspordilaenude intressi ülemmäärad, mis on kohustuslikuks tehtud RBI koondringkirjades ning RBI korraldused selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See korraldus kohustab kommertspankasid täitma neid funktsioone, mis on nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taandes i – käesoleval juhul on tegemist laenudega ekspordi soodusfinantseerimise näol. Selline otsene rahaline ülekanne laenu kujulteatavatel tingimustel kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine suuresti valitsuste tavalisest menetlusest, mis on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taandega iv. Seda subsiidiumi peetakse spetsiifiliseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on seotud eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses.

(114)

Subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul makstud ekspordilaenuintressi ning antud ettevõtte tavapärase kommertslaenu intressimäära erinevuse põhjal. See subsiidiumisumma (lugeja) jaotati ekspordi kogutoodangule uurimisperioodi jooksul (nimetaja) kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2, sest subsiidium sõltus eksporditegevusest, mitte toodetud, eksporditud või transporditud kogusest. Ühe eksportija hilisem väide, et krediidisummat, mis tehti kindlaks kontrollkäigu jooksul, tuleks vähendada 25 %, sest see väidetavalt sisaldas see sel määral omafinantseeringut – väide, mida ei esitatud ei enne kontrollkäiku ega kontrollkäigu jooksul – ei ole põhjendatud ning on seetõttu vastuvõetamatu. Nõue, mille kohaselt peaks laenu andvate pankade osas kasutama uut informatsiooni, mis erineb kontrollkäigu ajal esitatust, tuleb samuti tagasi lükata, sest see informatsioon ei laekunud õigeaegselt ja seda ei saa kontrollida. Igal juhul ei ole asjaomane eksportija põhjendanud oma väidet, et ta sai ekspordikrediiti ainult kõige soodsamate tingimustega kommertspankadelt. ECS raames sai kasu kuus ettevõtet. Nad said subsiidiume kuni 2,3 %.

(115)

Neli uuritavat eksportijat said hüvitisi osalise maksuvabastuse näol oma ekspordimüügi kasumi pealt uurimisperioodi jooksul. Selle maksuvabastuse õiguslik alus on sätestatud ITA jaos 80HHC.

(116)

ITA mainitud säte tühistati alates hindamisaastast 2005–2006 (st majandusaasta alates 1. aprillist 2004–31. märts 2005). Järelikult ei ole ITA jao 80HHC põhjal saadud ühtegi soodustust pärast 31. märtsi 2004. Samal ajal kui uurimisperioodi jooksul said selle plaani raames soodustusi neli uuritavat eksportijat, on plaani rakendamine nüüdseks peatatud ning seda ei tasakaalustata, kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1.

(117)

Kuni 31. märtsini 2010 on jõus täielik maksuvabastus ekspordimüügi kasumilt uutele ettevõtetele SEZis, vabakaubanduspiirkonnas, elektroonilise riist- või tarkvara tehnoloogiapargis (ITA jagu 10 A) või vastloodud EOUdele (ITA jagu 10 B) kümne esimese tootmisaasta jooksul.

(118)

Üks ettevõte sai kasu viimase kümne aasta jooksul ITA jao 10 B põhjal, alates majandusaastast 1993–1994. Seetõttu ei saa see ettevõte ITA jao 10 B kohaseid soodustusi alates majandusaastast 2003–2004 enam kasutada. Seetõttu seda kava käesoleval juhul ei tasakaalustata, kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1.

(119)

ITIRADi üksikasjalik kirjeldus leidub ITA jaos 35(2AB).

(120)

Selle plaani raames saavad soodustusi taotleda ettevõtted, kes tegelevad biotehnoloogia alal või valmistavad ravimeid, farmaatsiatooteid, kemikaale, elektroonikaseadmeid, arvuteid või arvutitarkvara, telekommunikatsioonivahendeid, helikoptereid, lennukeid ja muid tooteid, mille abikõlblikkusest käesoleva kava alusel on teatatud.

(121)

Kulutuste osas (v.a maa või ehitiste hind), mis on seotud ettevõttesiseseks teadus- ja arendustegevuseks vajalike vahenditega, mis India valitsuse teadus- ja tööstusuuringute ministeerium on heaks kiitnud, on lubatud tulumaksuvähendus summa võrra, mis vastab 150 % de facto kuludele. Fiktiivsete kulude (mida tegelikult ei esinenud) vähendamisega 50 % võrra saab tulumaksubaasi ja tulumaksukoormat kunstlikult vähendada.

(122)

Üks eksportija, kes selle kava alusel sai abi, väitis järgmist: seda kava ei saa tasakaalustada, sest i) kuigi ITIRADi rakendamist piiratakse teatavate majandussektoritega, ei pea ettevõtja seda spetsiifiliseks vastavalt algmääruse artiklile 3 lõikele 2, sest toetuse sihtgrupp hõlmab mainitud sektorite kõiki ettevõtteid ning ii) kulutuste suhtes, mis on tehtud pärast 31. märtsi 2005, selle kava raames soodustusi ei anta, kooskõlas ITA jao 35(2AB) alajaoga 5.

(123)

ITIRAD annab subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii ning artikli 2 lõike 2 tähenduses. Kunstlik maksubaasi vähendamine ITA jao 35 (2AB) põhjal kujutab endast India valitsuse finantstoetust, sest see vähendab India valitsuse tulumaksu kogusuurust. Lisaks saab ettevõte tulumaksuvähendusest kasu, sest see parandab ettevõtte likviidsust.

(124)

India valitsus väitis korduvalt, ilma põhjendusi esitamata, et ITIRADi abikõlblikkus tugineb objektiivsetele kriteeriumitele ning seetõttu ei ole see plaan eristav. Siiski kinnitab ITA jagu 35 (2AB) selgesõnaliselt, et ITIRAD on de jure eristav vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 2 punktile a ning seetõttu tasakaalustatav. Abikõlblikkus selle kava raames ei tulene objektiivsuse kriteeriumitest, mis on neutraalsed algmääruse artikli 3 lõikele 2 punkti b tähenduses. Selle kava raames saavad hüvitisi vaid teatud tööstussektorid, mis on ära märgitud põhjenduses 120; seega ei kohalda India valitsus mainitud kava kõigi tööstussektorite suhtes. Vastupidiselt ühe eksportija esitatud vastuväitele on selline piirang eristav, sest algmääruse artikli 3 lõikes 2 esitatud kategooria “tootmisharude rühm” viitab sektorist tulenevatele piirangutele. Piirang ei ole majandusliku iseloomuga ning seda ei kohaldata horisontaalselt, näiteks töötajate arvu või ettevõtte suuruse põhjal.

(125)

Samuti ei põhjenda väide, et mainitud kava ei kehti pärast 31. märtsi 2005 tehtud kulutuste suhtes, kava sobimatust tasakaalustamiseks algmääruse artikli 15 lõike 1 tähenduses. Pole tõendatud, et kava oli tühistatud juba uurimistulemuste kinnitamise hetkel või et eksportija ei saa enam ITIRADi alusel soodustusi. Vastupidi, ITIRAD on jõus kogu maksuaasta 2005–2006 (majandusaasta 2004–2005) jooksul, ning selle raames pakutakse endiselt hüvitisi. Lisaks ei ole eksportija oma väiteid, nagu ei kavatseks India valitsus kava rakendamist pikendada, põhjendanud. Pealegi on kava juba varem pikendatud. (8) Ei ole midagi, mis näitaks, et pikendamist ei ole kavas jätkata ka tulevase maksuseaduse alusel, eriti arvestades, et India valitsus ei ole ei konsultatsioonide ajal ega ka oma kommentaarides märkinud, et 31. märtsil 2005 kava rakendamine i) lõpetatakse või ii) seda ei asendata muu sarnase maksusoodustusega.

(126)

Subsiidiumisumma arvutati selle põhjal, mil määral erines uurimisperioodi jooksul maksmisele kuuluv tulumaks, kui kohaldati ITA jao 35(2AB) sätet, sellest tulumaksust, mis oleks tulnud maksta siis, kui mainitud sätet ei oleks kohaldatud. Subsiidiumisumma (lugeja) jaotati uurimisperioodi jooksul toodetud kogutoodangule (nimetaja), vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2, sest subsiidium on seotud nii kodumaise kui ekspordi kogumüügiga ning selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Ühele ettevõttele, kes sai ITIRADi raames soodustusi, kehtestati sel viisil subsiidiumimarginaal 1,5 %.

(127)

Gujarati ja Pandžabi osariigid rahastavad sobivaid tööstusettevõtteid soodustuste näol, mis kujutavad endast vabastust või/ja kustutusvabadust müügi- ja ostumaksust, selleks et ergutada majanduslikult mahajäänud piirkondade tööstuslikku arengut nendes osariikides. Et need kavad on peaaegu identsed, hinnatakse neid ühiselt.

(128)

Gujarati valitsuse (GOG) ja Pandžabi valitsuse (GOP) rakendatud kavade üksikasjalik kirjeldus sisaldub vastavalt GOG 16. oktoobri 1990. aasta resolutsioonis nr INC-1090-1023-(2)-I (GR Nr 2) ja GOP 20. märtsi 1996. aasta resolutsioonis nr 15/43/96-5IB/2238.

(129)

Ettevõtted, mis loovad uue tööstusüksuse või laiendavad suuremahuliselt olemasolevat tööstusüksust mahajäänud piirkonnas, on abikõlblikud nende kavade alusel. On olemas ka täielik nimekiri abiks tootmisharudest, milles tegutsevad ettevõtted nende kavade alusel soodustusi taotleda ei saa.

(130)

Nende kavade raames peavad ettevõtted investeerima mahajäänud piirkondadesse. Need piirkonnad, mis esindavad kahe osariigi kindlaid territoriaalüksusi, klassifitseeritakse vastavalt nende majanduslikule arengule erinevatesse kategooriasse. Samal ajal esineb kavadest väljajäetud piirkondi, või piirkondi, mille osalemine sooduskavades keelustatakse. Soodustuste summa kindlaksmääramise peamisteks kriteeriumiteks on investeeringu suurus ja piirkond, kus ettevõte asub.

(131)

Soodustusi võib anda igal ajahetkel, sest puuduvad ajalised piirangud nii avalduse esitamiseks kui ka kvantitatiivsete kriteeriumite täitmiseks.

(132)

Kaks eksportijat, kes on saanud IISi raames kasu, on väitnud, et i) IIS ei ole ekspordisubsiidium, ii) IIS on vaid kindlaksmääratud mahajäänud piirkondades sobiva infrastruktuuri puudumise tõttu tehtud lisakulutuste kompensatsioon ning iii) üks eksportija väitis, et ta ei saanud alates 5. juulist 2003 mainitud kavaga seotud soodustusi.

(133)

Mainitud kavad annavad subsiidiumi algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Need kujutavad endast Gujarati ja Pandžabi valitsuste finantstoetust, sest pakutud soodustused – vabastus müügi- ja ostumaksust – vähendavad maksutulu. Lisaks sellele toovad need soodustused ettevõttele kasu, parandades selle finantsolukorda, kuna maksud, mis tuleks muul juhul tasuda, jäävada maksmata.

(134)

Veel enam, need kavad on regionaalselt eristavad algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a ja artikli 3 lõike 3 tähenduses, sest on kättesaadavad ettevõtetele, mis on investeerinud kindlaksmääratud geograafilistesse piirkondadesse, mis kuuluvad asjaomaste osariikide jurisdiktsiooni alla. Need ei ole kättesaadavad ettevõtetele, mis asuvad neist piirkondadest väljaspool, ning lisaks erineb abi oma tasemelt, sõltuvalt piirkonnast.

(135)

India valitsus ei jaga seda hinnangut. Esiteks väidab ta, et vastavalt India põhiseadusele ei kohaldata rahvusvahelise kaubanduse osas müügimaksu. Sellest tulenevalt ei põhjusta need kavad saamata jäänud tulu, mis muul juhul seoses eksporditehingutega tekiks, ja seetõttu ei tuleks neid tasakaalustada. Siiski ei hinnata kava, vastupidiselt kahe eksportija avalikustamisjärgsele ettepanekule, ekspordisubsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses, mis otseselt keskendub vaatlusaluse toote ekspordile, vaid kui muul viisil eristavat (vt põhjendus 134). Subsiidiumikava tasakaalustatavaks nimetamiseks ei ole vaja otsest seost subsiidiumi ja eksporditava toote vahel. Kooskõlas algmääruse artikli 1 lõikega 1 on piisav, kui luua otsene seos subsideerimise ja tootmisettevõtte vahel. Tuginedes põhimõttele, et “raha on asendatav”, kajastub igasugune kohalik subsideerimine tänu madalamatele hindadele ka eksporditehingutes, sest subsideerimine parandab ettevõtte kogulikviidsust. Lisaks ei ole India valitsus tõestanud, et üldine eksportmüügi müügimaksuvabastus hõlmab ka sisendmaterjali ostumaksuga maksustamist. Tegelikult on käesoleva juhtumi raames ettevõtted kasutanud IISi ka ostumaksu maksmatajätmiseks.

(136)

Lisaks nimetas India valitsus, et ehkki IIS on piiratud teatavate mahajäänud piirkondadega Pandžabi ja Gujarati territooriumidel, ei peaks seda pidama eristavaks, sest väidetavalt ei eelistata teatavaid ettevõtteid nendes piirkondades. Siiski on India valitsus nõus, et mitte kõik tootmisharud nendel kindlaksmääratud territooriumidel ei saa IIS alusel kasu. Tegelikult on regionaalse piiranguga riiklik subsideerimiskava juba iseenesest eristav – ka siis, kui see kehtiks kõigi teatavas piirkondades tegutsevate ettevõtete suhtes. Sellised kavad eelistavad selgelt teatavaid ettevõtteid teistele, sest ettevõte abikõlblikus piirkonnas võib abi saada, samal ajal kui konkureeriv ettevõte piirkonnas, mis ei ole abikõlblik, abi ei saa. Selline eristamine ei ole objektiivne algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti b tähenduses ning on seetõttu eristav, sest kava ei rakendata horisontaalselt kogu riigi territooriumil.

(137)

Väidetav IISi raames eraldatud kompensatsioon puudulikust infrastruktuurist tulenevate lisakulude katmiseks ei muuda, erinevalt ühe eksportija arvamusest, subsiidiumi hindamist tasakaalustatavaks. Selliseid väidetavaid kulusid ei ole põhjendatud.

(138)

Eksportija, kes väitis, et ei saa enam osa IIS soodustustest, ei ole oma väidet põhjendanud, selleks näiteks Gujarati valitsuse kinnitust esitades. Oma 2002–2003. aasta tegevusaruandes (mis hõlmab uurimisperioodi) väitis ta seevastu, et taotleb IIS soodustuste pikendamist kuni 2012. aastani. Peab märkima, et pikendamine on Gujarati IIS osas võimalik. Ettevõte ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Gujarati valitsus oleks pikenduse andmisest keeldunud.

(139)

India valitsuse väited ja avalikustamisjärgsed kommentaarid ei ole seetõttu muutnud mainitud müügi- ja ostumaksust vabastamise kavadele antud hinnangut, milles need tunnistati tasakaalustatavaks.

(140)

Subsiidiumi suurus arvutati müügi- ja ostumaksu summa alusel, mis oleks tavajuhul uurimisperioodi jooksul maksmisele kuulunud, kuid mis jäeti mainitud kavade raames maksmata. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 jaotati subsiidiumisumma (lugeja) uurimisperioodi kogukäibele (nimetaja), sest toetus ei sõltu ekspordist ning seda ei eraldatud toodetud, eksporditud või transporditud koguse põhjal. Nimetatud perioodi jooksul said kolm ettevõtet kavade alusel soodustusi. Neile anti subsiidiume 2,4 % ulatuses (2 ettevõtet) ja 3,1 % ulatuses.

(141)

Gujarati osariik annab sobivatele tööstusettevõtetele soodustusi elektrimaksust vabastuse näol, selleks et ergutada majanduslikult mahajäänud piirkondade tööstuslikku arengut selles osariigis.

(142)

Gujarati valitsuse elektrimaksust vabastamise kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1958. aasta Bombay elektrimaksu seadusel, eriti selle 3. osa lõike 2 punktis vi ning punkti vii alapunktides a ja b, mida on muudetud Gujarati seaduste korra muutmisega 1960. aastal.

(143)

Abikõlblikuks loetakse ettevõtteid, kes on investeerinud mahajäänud piirkondadesse, avades seal uue tööstusüksuse või tehes suuremahulisi kapitaliinvesteeringuid olemasoleva tööstusüksuse laiendamiseks.

(144)

Kavas saavad osaleda ettevõtted, mis on investeerinud teatavas kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas, mis kuulub Gujarati osariigi jurisdiktsiooni alla. See volitab Gujarati valitsust vabastama mis tahes piirkondi ja uusi tööstusettevõtteid elektrimaksu maksmise kohustusest. Lisaks on uued tööstusettevõtted, mis on asutatud kindlaksmääratud piirkondades, viie aasta jooksul alates tootmise algusest kas elektrimaksust vabastatud või kohustatud maksma tavalisest maksumäärast poole.

(145)

Vastavalt ühe vastava kava alusel soodustuse saanud eksportija avaldusele ei ole ta väidetavalt selle kava alusel rohkem soodustusi saanud. Lisaks väitis veel üks eksportija, et ei mainitud kava võimalusi kasutanud. Viimase eksportija osas peab märkima, et tema subsiidiumisumma arvutamisel mainitud kava ei arvestatud.

(146)

See kava kujutab endast subsiidiumi algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tegemist on Gujarati valitsuse finantstoetusega, sest see sooduskava vähendab osariigi saadavat tulu. Lisaks saab ettevõte sellest kasu. Tegemist on regionaalselt eristava kavaga algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a ja artikli 3 lõike 3 tähenduses, sest see on kättesaadav ainult nendele ettevõtetele, kes on investeerinud teatavates kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades, mis kuuluvad Gujarati osariigi jurisdiktsiooni alla. Lisaks ei ole sobivuskriteeriume ja –tingimusi nende soodustuste osas selgelt ette nähtud seaduse, määruse või mõne muu ametliku dokumendiga. Kontrollkäikude ajal selgus, et üks ettevõte kasutas kava üheksa aasta jooksul. Peale Bombay elektrimaksu seaduse ei pakkunud see ettevõte mingit informatsiooni, mis oleks võinud muuta selle analüüsi tulemusi, ehkki seda paluti.

(147)

India valitsus väitis, et seni, kuni kava ei tasakaalustatud ühel teisel juhul 1999. aastal, sest seda peeti horisontaalselt kohaldatavaks terves riigis, ei saa seda ka nüüd tasakaalustada. Selle väite toetuseks esitati ainult Maharashtra osariigi tööstuse-, energia- ja tööhõiveministeeriumi teatis 1958. aasta Bombay elektrimaksu seaduse kohta. Antud informatsioon ei puuduta Gujarati osariiki. Lisaks tuleb märkida, et vastavalt sellele teatisele ei ole EDE sooduskava kättesaadav Maharashtra kõigis piirkondades ja seega peetakse seda siiski regionaalselt eristavaks. Tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul kasutase seda kava üks uuritavatest eksportijatest, kes tegutses Gujaratis. Siit järeldatakse, et põhjustel, mida on nimetatud eelmises põhjenduses, on antud kava selle eksportija jaoks tasakaalustatav.

(148)

Eksportija, kes väitis, et ei ole enam EDE-kava alusel abikõlblik, ei ole seda väidet põhjendanud, esitades selleks näiteks Gujarati valitsuse kinnituse. Oma 2002–2003 aasta tegevusaruandes (mis hõlmab uurimisperioodi) väitis ta seevastu, et taotleb pikendust EDE-kava soodustuste osas kuni 2012. aastani, nagu ta seda juba viimase üheksa aasta jooksul teinud oli, hoolimata tõsiasjast, et seaduse järgi võib osalemist EDE-kavades pikendada ainult viie aastani. Ettevõte ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Gujarati valitsus on selle pikendustaotluse tagasi lükanud.

(149)

Eksportiva tootja soodustuse arvutamisel on lähtutud elektrimaksu summast, mis oleks uurimisperioodi jooksul tavajuhul maksmisele kuulunud, kuid mis mainitud skeemi alusel jäi maksmata. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 on subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud uurimisperioodi kogukäibele (nimetaja), sest see puudutab nii kodumaist müüki kui eksporti ning selle eraldamisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. EDE soodustust saanud ühe ettevõtte subsiidiumimarginaal oli 0,2 %.

(150)

On leitud, et eksportivad tootjad ei saanud PSI raames tasakaalustatavaid soodustusi.

(151)

Järjepideva praktika kohaselt peetakse seotud ettevõtteid subsiidiumimäära kindlaksmääramisel üheksainsaks üksuseks. Individuaalsete subsiidiumimäärade arvutamine võib soodustada tasakaalustavatest meetmetest hoidumist, vähendades nende tõhusust ning võimaldades seotud tootjatel suunata oma eksporti ühenduse riikidesse madalaima individuaalse määraga ettevõtte kaudu. Vastavast olukorrast hoidumiseks arvutatakse kõigepealt iga seotud ettevõtte individuaalne subsiidiumisumma ning seejärel leitakse nende subsiidiumisummade kaalutud keskmine.

(152)

Kahte eksportivat tootjat peetakse seotud ettevõteteks ja neile omistatakse üks subsiidiumimäär, sest neil mõlemal on võimalus teise ettevõtte tegevust piirata. Vastavalt nende aastaaruannetele on nende juhid omavahel sugulased ning võivad avaldada “märkimisväärset mõju” teineteise ettevõtetele. India raamatupidamisstandardite järgi tähendab märkimisväärne mõju osalemist ettevõtte rahandust ja/või tegevust puudutavates otsustes. Selline mõju tähendab India raamatupidamisstandardite järgi kvalifitseerumist “seotuks”. Vastavalt Euroopa tolliseadusele peetakse isikuid seotuks, kui nad kontrollivad teineteist või on sama perekonna liikmed. (9)

(153)

Üks mainitud eksportivatest tootjatest ei nõustunud ülaltoodud seotud isikute analüüsiga. Ta väitis ilma tõendeid esitamata, et ärisidemeid kahe nimetatud ettevõtte vahel ei eksisteeri. Kuid eksportiv tootja ei vaidlustanud põhjenduses 152 esitatud fakte ega põhjendanud, miks ei saaks neid ettevõtteid hoolimata esitatud faktidest pidada seotud isikuteks. Kokkuvõttes tuleb väide tähelepanuta jätta.

Algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem jääb uuritud eksportivate tootjate puhul vahemikku 25,3 % ja 35,1 %.

(154)

Suurt koostöövalmidust silmas pidades otsustati subsiidiumide suuruseks koostööd mitte tegevate ettevõtete jaoks kinnitada koostööd teinud eksportijate puhul kõrgeima tuvastatud subsiidiumimääraga ettevõtte subsiidiumimäär 35,1 %.

(155)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 2 on uuritud, kas jõus olevate meetmete lõpetamine võiks tõenäoliselt välja viia subsideerimise jätkamisele või kordamisele.

(156)

Nagu on märgitud ülaltoodud põhjendustes 21–153, on kindlaks tehtud, et uurimisperioodi jooksul said vaatlusaluse toote eksportijad Indiast jätkuvalt India ametiasutustelt tasakaalustatavaid subsideerimishüvitisi. Tegelikult olid subsiidiumimarginaalid läbivaatamise ajal kõrgemad nendest, mis tehti kindlaks esialgse uurimise ajal ja jäid vahemikku 0 %–15,3 % (nõukogu määruse (EÜ) nr 2164/98 põhjendus 43). Üksnes põhjendustes 115 ja 116 märgitud subsideerimiskavaga (80 HHC ITA) ei jätkatud, samal ajal kui mõnel teisel juhul ei olnud üksikud ettevõtted teatud kavade jaoks enam sobivad. See kajastub ka subsiidiumimäärade arvutamisel. Ülejäänud asjassepuutuvad subsiidiumikavad annavad jätkuvalt soodustusi ning ei esine märke sellest, et need programmid lähemas tulevikus lõpetatakse või neid muudetakse. Sellise tegevuse puudumisel saavad vaatlusaluse toote eksportijad jätkuvalt tasakaalustatavaid subsiidiume. Iga eksportijat peetakse sobivaks mitme subsiidiumikava jaoks. Sellistel tingimustel arvatakse kokkuvõttes, et subsideerimine jätkub tõenäoliselt ka tulevikus.

(157)

Et on näidatud, et subsideerimine jätkus läbivaatamise ajal ja jätkub tõenäoliselt ka tulevikus, ei ole subsideerimise kordamise võimalus enam asjakohane.

(158)

Uurimisperioodi jooksul toodeti ühenduses samasuguseid tooteid ühenduse järgmiste tootjate poolt: Sandoz, DSM, ACS Dobfar SpA ja Antibioticos S.A. Sandoz palus kehtivate subsiidiumivastaste meetmete kehtivuse pikendamise kontrolli ja vahekontrolli ühendatud menetlust. DSM toetas seda palvet. Sandoz ja DSM tegid läbivaatamisel täielikku koostööd. Teised ühenduse tootjad ei teinud koostööd ja ei olnud vastu ka aegumise läbivaatamise ja vahepealse läbivaatamise ühendatud menetlusele.

(159)

Üks koostööd teinud ühenduse tootja importis nimetatud perioodi jooksul kahte liiki vaatlusalust toodet Indiast ning teistest kolmandatest riikidest. See tegevus ei muuda tema kvalifitseerumist tootjaks algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses. Võrreldes ühenduses toodetud samasuguse tootega oli uurimisperioodi jooksul Indiast imporditud koguse osakaal suhteliselt väike – alla 10 %. Pealegi on mainitud ettevõtte vaatlusaluse toote import Indiast ajutine, sest ettevõte tegeleb oma tootmise ümberstruktureerimisega ühenduses ning oli alustanud samasuguste tooteliikide tootmisega, mida importis muu hulgas ka Indiast.

(160)

Koostööd tegevad ühenduse tootjad tootsid uurimisperioodi jooksul samasugust toodet mahus, mis moodustas 70,5 % ühenduse samasuguse toote kogutoodangust. Need ettevõtted kujutavad seega endast ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses. Edaspidi nimetatakse neid “ühenduse tootmisharuks”.

(161)

Mahu- ja hinnasuundumuste hindamisel kasutati asjaomast Eurostati TARIC koodide 2941101010, 2941102010 ja 2941900030 statistikat koos andmetega, mis on saadud ühenduse tootmisharu kontrollitud vastustest küsimustikule.

(162)

Ühenduse tootmisharu andmed saadi koostööd tegevate ühenduse tootjate kontrollitud vastustest küsimustikule.

(163)

Vajadusel võeti konfidentsiaalsuse kaalutlustel suundumuste näitamiseks kasutusele indeksid.

(164)

Avalikustamise järel väitis üks eksportija, et kahjuanalüüs oleks pidanud aset leidma informatsiooni alusel ühenduse turu kohta pärast laienemist 1. mail 2004, hõlmates ka kümmet uut liikmesriiki.

(165)

Arvestades, et algmääruse artikli 11 lõikes 1 sätestatakse, et uurimisperioodile järgneva perioodiga seotud teavet ei ole tarvis arvesse võtta ning et laienemine leidis aset pärast uurimisperioodi, tuleb see ettepanek tagasi lükata. Ka näitab asjassepuutuv informatsioon, et 10 uues liikmesriigis ei toodeta samasuguseid tooteid, mis muudaks ühenduse tootmisharu olukorda.

(166)

Üldise märkusena lisas üks eksportija ilma edasiste põhjendusteta, et avaldatud kahjuanalüüs ei arvestanud kõiki algmääruse artiklis 8 tingimuseks seatud faktoreid ning ei toetunud kindlatele tõenditele.

(167)

Konkreetseid nõudeid kahjuanalüüsi konkreetsete aspektide osas käsitletakse järgneva analüüsi vastavates osades. Vastuseks üldisele kommentaarile peab märkima, et i) kahjuanalüüsi aluseks võeti tõendatud ja kontrollitud faktid ning, ii) nagu allpool on välja toodud, hinnati algmääruse artikli 8 lõike 2 kõiki impordiga seotud faktoreid ja artikli 8 lõikes 5 mainitud kõiki 17 näitajat, mis on seotud ühenduse tootmisharu olukorraga, ning lisaks subsideeritud impordile ka kõiki teisi teadaolevaid faktoreid, kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 7.

(168)

Selleks et tuvastada, kas ühenduse tootmisharu on kandnud kahju, ning kindlaks määrata tarbimist ja erinevaid ühenduse tootmisharu majandusnäitajaid, uuriti, kas ja millises ulatuses tuli analüüsi puhul arvesse võtta ühenduse tootmisharu samasuguste toodete edasist kasutust.

(169)

Tõepoolest on ühenduse tootmisharu müünud samasuguseid tooteid nii i) sõltumatule kliendile kui ka ii) tootmisahela järgmise etapi töötlemisel samasse ettevõtete gruppi kuuluvatele üksustele (“seotud üksused”). Müük sõltumatutele üksustele moodustas “vabaturu”. Müüki seotud üksustele käsitletakse suletud turuna, sest puudub võimalus vabalt tarnijat valida.

(170)

Järgmiste ühenduse tootmisharu majandusnäitajate osas on leitud, et analüüs ja hindamine peavad keskenduma vabaturul valitsevale olukorrale: ühenduse turu müügimaht ja müügihinnad, turuosa, kasv, kasumlikkus, ekspordimaht ja -hinnad. Seal kus oli võimalik ja õigustatud, võrreldi järgnevalt neid tulemusi suletud turu andmetega, selleks et pakkuda täit pilti ühenduse tootmisharu olukorrast.

(171)

Mis puudutab teisi majandusnäitajaid, siis leiti uurimise põhjal, et neid tuleks hinnata tervikliku tegevuse taustal. Tõepoolest sõltuvad tootmine (nii suletud turu kui vabaturu tootmine), tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, aktsiad, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime terviktegevusest, sõltumata sellest, kas toodangut müüakse suletud turul või vabaturul.

(172)

Kaks eksportijat vaidlustasid analüüsi vaba ja suletud turu osas. Nende väitel ei olnud analüüs objektiivne algmääruse artikli 8 lõike 2 tähenduses.

(173)

Siiski on leitud, et uurimise käigus ilmnes selge eristus vaba ja suletud turu vahel. Suletud turu ostjal ei jää muud valikut kui osta suletud turu tarnijalt. Sellises olukorras peab analüüs peamiselt keskenduma vabaturule, sest müük suletud turul ei saanud konkureerida vabaturul müüdavate toodetega ning seetõttu subsideeritud import seda ei mõjutanud. Märgitakse ka, et hoolimata selgest vahetegemisest ei ignoreerinud kahjuanalüüs suletud turgu. Vastupidi: kaht turusituatsiooni vastandati, nagu järgnevast nähtub, selleks et saavutada objektiivset lõpphinnangut ühenduse tootmisharu tervikolukorra kohta. Järelikult tuleb nõue tagasi lükata.

(174)

Selleks et arvutada ühenduse tarbimist vaatlusaluse toote ja samasuguse toote osas, lisas komisjon:

Nagu näidatakse allolevas tabelis, suurenes vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimine ühenduses vaatlusaluse perioodi jooksul 51 % võrra.

(175)

India valitsus ja üks eksportija väitsid, et ülaltoodud tarbimisandmeid oleks pidanud üksikasjalikumalt esitama, tuues eraldi välja andmed ühenduse tootjate kohta ning eristades tarbimist vabaturul ja suletud turul. Veel väideti, et ei ole kontrollitud andmete usaldusväärsust nende ühenduse tootjate osas, kes ei kuulu ühenduse tootmisharusse.

(176)

Märgitakse, et ühenduse tootmisharu koosneb ainult kahest isikust, kellest ainult üks tegutseb suletud turul. Seetõttu ei ole algmääruse artikli 29 valguses (“konfidentsiaalsus”) võimalik avaldada detailsemaid andmeid. Mis puudutab andmeid ühenduse teiste tootjate kohta, siis tuleb meenutada, et erinevalt ühenduse tootmisharust ei teinud nad koostööd. Muu kättesaadava informatsiooni puudumisel, mis selgitaks nende panust ühenduse tarbimisse, kasutati läbivaatamistaotlusel esitatud andmeid. Lisaks ei pakkunud asjaomased isikud vastukäivat informatsiooni ja samuti ei tõstatanud andmete kontroll kahtlusi nende usaldusväärsuse osas.

(177)

Vaatlusaluse toote import suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt. Uurimisperioodi jooksul oli import 159 % võrra suurem 1999. aasta impordist. See kasvas palju kiiremini kui üldine tarbimiskasv (51 %) ja import muudest kolmandatest riikidest (13 %) ning müük ühenduse tootmisharus (80 %). Arvesse võttes India arengumaa staatust ning algmääruse artikli 14 lõike 4 sätteid, leiti, et impordimaht Indiast uurimisperioodi jooksul moodustas tunduvalt rohkem kui 4 % samasuguste toodete koguimpordist ühendusse.

(178)

Vaatlusaluse toote keskmine impordihind kasvas pisut, jõudes tippu 2002. aastal ja langedes seejärel 2001. aasta eelsele tasemele.

(179)

India impordi turuosa ühenduse turul kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 71 % võrra. Väideti, et kasv peaks olema ainult 66 %, mitte 71 %. Turuosa allapoole ümardatud protsendist lähtudes on see väide aritmeetiliselt õige. Sellest hoolimata on ülaltoodud indeks korrektselt arvutatud. Eesmärgiga saavutada täpne indekseerimine ei ole turuosa protsendipunkte ümmardatud. Seda võib täheldada, kui võrrelda 1999. ja 2000. aasta indekseeritud arvusid ja protsendipunkte. Lisaks on vastavat metoodikat järjepidevalt kasutatud käesoleva määruse kõikides tabelites.

(180)

Selleks et kindlaks teha hinna allalöömise ulatust, analüüsiti uurimisperioodi kohta saadud hinnaandmeid. Selleks võrreldi ühenduse tootmisharu müügihindu esimestele sõltumatutele klientidele (tehasehindade tasemel) India eksportivate tootjate müügihindadega nende esimestele sõltumatutele klientidele ühenduses (impordi CIF-väärtus), mõlemal juhul pärast hinnaalanduste, maksevähendite ja komisjonitasude mahaarvamist.

(181)

Tuginedes küsimustiku vastustele, võis võrdluse eesmärgil kindlaks määrata vaatlusaluse toote ja samasuguse toote erinevad alaliigid, lähtudes tooteliigist (sh amoksitsilliintrihüdraat, ampitsilliintrihüdraat ja tsefaleksiin) ja selle variantidest (nt pulber või kompaktne ravimvorm).

(182)

Ühenduse tootmisharu müügihindu ja eksportivate tootjate impordi CIF-väärtust võrreldi samal kauplemistasandil, nimelt ühenduse turu ettevõtjate/turustajate kaalutud keskmise hinna põhjal toote alaliigi kohta. Uurimisperioodi jooksul toimus ühenduse eksportivate tootjate müük peamiselt ettevõtjate/turustajate kaudu.

(183)

Võrdluse tulemus, mis väljendub ühenduse tootmisharu müügihindade protsentides uurimisperioodi jooksul, näitas märkimisväärseid hinna allalöömise marginaale. See näitaja ühe eksportiva tootja kohta võis kõikuda 11,5 % ja 17,1 % vahel. Järelikult näitavad need hinna allalöömise näitajad Indiast ühendusse imporditud toodete püsivat hinnasurvet ühenduse turule, hoolimata jõusolevatest meetmetest.

(184)

Ühenduse tarbimise pideva suurenemise tagajärjel kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt ühenduse tootmisharu samasuguse toote tootmine. See positiivne suund muutus veelgi märgatavamaks uurimisperioodi jooksul, kui üks koostööd tegevatest ühenduse tootjatest alustas ühenduses teatavat tüüpi samasuguse toote tootmist, mida ta siiani oli vaid importinud.

(185)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus näitas tootmisega sarnaselt positiivset suundumust. Osaliselt põhjustasid seda olulised investeeringud uude tehasesse, mis tehti uurimisperioodi jooksul ühe koostööd tegeva tootja poolt.

(186)

Tootmisvõimsuse rakendamise määr vaatlusaluse perioodi jooksul on olnud stabiilne ning suhteliselt kõrgel tasemel. Selline rakendamise kõrge määr on sellist tüüpi tootmisharule omane, peamiselt samasuguse toote tootmises kasutatava pideva tootmisprotsessi tõttu ning ühenduse tootmisharus lisaks ka suletud turu tõttu.

(187)

Kolm eksportijat väitsid, et nende faktorite areng ei näita kahju olemasolust vähimatki märki. Siiski peab märkima, et kahju osas tehtud järeldused ei põhine nendel faktoritel.

(188)

Ühenduse tarbimise soodsa arengu tõttu suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse vabaturul. Ühenduse tootmisharu vabaturu müügimaht kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul rohkem kui ühenduse tarbimine. Siiski suurenes ühenduse tootmisharu vabaturu müügimaht 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes ühenduse tootmisharu vabaturu müügimaht ühenduse tarbimisega võrreldes vähem. Ühenduse tootmisharu vabaturu müügimahu mahukas suurenemine ajavahemikul 1999–2000 on peamiselt põhjustatud teiste ühenduse tootjate ülevõtmisest ühenduse tootmisharu poolt. Siiski on ühenduse tootmisharu vabaturu müügimahu kasv (80 %) vaatlusaluse perioodi jooksul vähem silmatorkav kui vaatlusaluse toote impordi kasv (159 %) sama perioodi jooksul.

(189)

India valitsus ja neli eksportijat viitasid ühenduse tootmisharu üldisele käibe suurenemisele kui positiivsele märgile ning väitsid, et see ei toeta kahju kajastavaid fakte. Märgiti ka, et ühenduse tootmisharu tegevuse võrdlemine India eksportijate tegevusega võib olla eksitav konkurentide märkimisväärselt erineva suuruse tõttu.

(190)

Vastuseks neile väidetele peab märkima, et müügimahu arengut ei vaadelda antud juhul kahju ulatuse määramise põhifaktorina. Et ühenduse tootmisharu müügimahu kasvu võib paljuski pidada 2000. aasta ülevõtmiste tulemuseks (varasemate konkurentide müügi kajastumine uutes näitajates), ei saa seda käsitleda kahju puudumise indikaatorina. Lisaks vähenes ühenduse tootmisharu vabaturu müügimaht 2001. aastal ja uurimisperioodi jooksul.

(191)

Hoolimata ühenduse kasvavas tarbimises kajastuvast suurenevast nõudlusest, langesid aastatel 1999–2000 ühenduse tootmisharu keskmised vabaturu müügihinnad. See annab tunnistust konkurentide survest hindadele. Hinnad püsisid stabiilselt madalal kuni uurimisperioodi lõpuni, kuigi nõudlus kasvas veelgi.

(192)

India valitsus ja kolm eksportijat väitsid, et arengut hindade osas võib pidada ühenduse tootmisharu jaoks positiivseks.

(193)

Seda väidet ei saa aktsepteerida. Tegelikult ei olnud ühenduse tootmisharu vaatlusaluse perioodi jooksul kordagi olukorras, mis oleks võimaldanud saavutada mittekahjustavat hinnataset.

(194)

Ühenduse tootmisharu suurendas oma turuosa 30 % võrra ajavahemikul 1999–2000, kahjustades teiste ühenduse tootjate ja kolmandatest maadest (v.a India) eksportijate turuosa. Siiski langes ühenduse tootmisharu turuosa alates 2000. aastast kuni uurimisperioodini, mil see saavutas madalaima taseme pärast 1999. aastat. See langus toimus üheaegselt Indiast pärineva impordi turuosa kiire kasvuga.

(195)

Üks eksportija väitis, et ühenduse tootmisharu turuosa vähenemist 2001. aastal ning uurimisperioodi ei saa pidada märkimisväärseks, kui arvestada 2000. aasta kasvu, ning tõi välja ka ühenduse tootmisharu turuosa üldise kasvu vaatlusaluse perioodi vältel.

(196)

Siiski ei ole see väide vastuvõetav, sest see keskendub ainult 1999. aastale, pööramata tähelepanu uurimisperioodile ning ignoreerides 2000. aasta kasvu erakorralisust. See eksportija ei ole andnud selgitust, miks ühenduse tootmisharu vabaturu turuosa taandarengut pärast 2000. aastat ei saa pidada negatiivseks.

(197)

Selles kontekstis väitis kaks teist eksportijat, et arvestades suletud turu positiivsemat arengut, tuleneb see ühenduse tootmisharu vabatahtlikust valikust valida kasutoovam turg.

(198)

Seda väidet ei saa vastuvõetavaks pidada, sest see ei võta arvesse suuremaid varusid, mida oleks olnud võimalik vabaturul müüa.

(199)

Samal ajal kui ühenduse tootmisharu müügimaht vabaturul kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 80 %, suurenes suletud turul teostatud müük 89 %. Eelkõige alates 2001. aastast võib täheldada ühenduse tootmisharu suletud turu laienemist, samal ajal kui vabaturu olukord jäi praktiliselt muutumatuks. See toimus üheaegselt Indiast pärineva impordi kiire kasvuga vabaturul, millest järeldub, et ühenduse tootmisharu kasutas võimalust turu vahetamiseks, vähemalt teatud ulatuses, selleks et ära hoida otsest konkurentsi vaatlusaluse toote madalate hindadega subsideeritud impordiga.

(200)

Sarnast mudelit võib täheldada, kui võrrelda ühenduse tootmisharu turuosa kasvusuundumusi vabaturul ja suletud turul. Seegi annab tunnistust suletud turu kasvavast strateegilisest tähtsusest ühenduse tootmisharu jaoks alates 2001. aastast.

(201)

Samal ajal kui vabaturu hinnad hakkasid vähenema juba 2000. aastal, jätkasid suletud turu ettevõttesisesed hinnad mõõdukat kasvu kuni 2001. aastani. Mõningase viivitusega hakkasid hinnad 2002. aastal ka suletud turul langema. Seda võib seletada tõsiasjaga, et ettevõttesisesed hinnad ei muutu nii kiiresti, sest neid ei kujunda otsene konkurents. Tuleb märkida, et vabaturu ja suletud turu hindade üldine on vaatlusaluse perioodi jooksul sarnased.

(202)

Ühenduse tootmisharu varude tase aasta lõpus võrreldes toodanguga langes ajavahemikul 1999–2000 26 % võrra, kuid tõusis uurimisperioodi lõpus järsult üle 155 %. See kasv toimus üheaegselt impordi kahekordistumisega Indiast samal perioodil.

(203)

India valitsus ja neli eksportijat väitsid, et varude suurenemine ei olnud ebaharilikult suur ning seetõttu ei viita see kahjule. Nad vaidlustasid ka aastalõpu varude taseme hindamiseks kasutatava metoodika. Selle asemel pakuti teisi lähenemisi, nagu varude liikuv keskmine või varudele vastavate müügipäevade arv.

(204)

Vastuseks tuleb märkida, et varude taseme hindamisel kasutati ühenduse standardmetoodikat. See lähenemine on objektiivne ning kooskõlas WTO kohustustega. Nõue kasutada teist metoodikat ei ole põhjendatud. Seetõttu on ettepanek valida alternatiivne metoodika tagasi lükatud. Teiseks ei saa kontrollitud faktide põhjal eitada, et varude tase suurenes järsult.

(205)

Ühenduse tootmisharu kasumlikkus, väljendatult vabaturu puhasmüügi tasuvusena, paranes märkimisväärselt, võrreldes 1999. aasta kahju toova olukorraga. Pärast olemasolevate meetmete rakendamist 1998. aastal kasvas kasumlikkus kuni 2001. aastani, kuid vähenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel järsult. Lisaks sellele peab märkima, et ühenduse tootmisharu ei olnud vaatlusaluse perioodi jooksul kordagi olukorras, mis oleks võimaldanud saavutada vähemalt poole sellest kasumimarginaalist, mis oleks esialgse uurimise tulemuste alusel olnud ootuspäraselt saavutatav subsideeritud impordi puudumisel (15 %). Kasumlikkuse areng, eriti selle langus alates 2002. aastast, on väga oluline faktor, sest mõjutab ühenduse tootmisharu teadus- ja arendustegevuseks vajalike finantsressursside taset, mis on vajalik olemasolevate toodete tootmisprotsessi edasiseks parandamiseks ning uute toodete väljaarendamiseks.

(206)

India valitsus ja neli eksportijat esitasid kommentaare kasumlikkuse analüüsi suhtes. Nad väitsid, et i) ühenduse tootmisharu saavutas mõistliku kasumlikkuse taseme, ii) et 10 %ne mittekahjustav kasumimarginaal (vt põhjendus 260) oleks liiga kõrge ning 5 % on piisav, iii) kasumlikkuse vähenemine on sisuliselt tingitud ühenduse tootmisharu investeerimispoliitikast, iv) ühe isiku tegevust tootmise alustamisel võib kvalifitseerida kui endale tekitatud kahju ning et v) kasumlikkuse analüüs oleks tulnud esitada iga ühenduse tootja kohta eraldi.

(207)

Tuleb jälle märkida, et ühenduse tootmisharu ei olnud vaatlusaluse perioodi jooksul kordagi olukorras, et saavutada ootuspäraseid kasumimarginaale. 2002. aastal alanud langus tegi seega ennegi mitterahuldava olukorra lihtsalt veelgi halvemaks. Ka ei saa farmaatsiasektori erilise olukorda arvestades 5 %st tasuvusnäitajat pidada piisavaks. Ühenduse tootmisharu on tõestanud, et võib sarnaste pakendamata ravimite puhul saavutada kasumimäärad, mis ulatuvad üle 10 %. Selline kasumitase on vajalik selleks, et pakkuda farmaatsiasektorile jätkusuutlikkuseks vajalikke finantsressursse, selleks et läbi viia kõrge majandusriski tasemega. Lisaks ei saa ühenduse tootmisharu ootuspäraste kasumimarginaalide puudumist seletada pelgalt investeerimispoliitikaga. Vaatlusalusel perioodil alustas tootmist vaid üks ühenduse tootjatest, kuid kumbki neist ei saavutanud ootuspäraseid kasumimarginaale. Ka ei ole algmääruse artikli 29 valguses (“konfidentsiaalsus”) võimalik lisada rohkem üksikasju.

(208)

Suletud turu kasumlikkuse näitajad sarnanevad vabaturu omadele, ehkki kõrgemal tasemel: need suurenevad kuni 2001. aastani ning hakkavad seejärel vähenema. Erinev kasumitase on põhjustatud peamiselt sellest, et i) suletud turul on müügi üld- ja majanduskulud madalamad, sest need ei tarvitse sisaldada turustuskulusid; ning ii) sisehinnad on võrreldes vabaturu hindadega kõrgemad. Ilma suletud turu kõrgema kasumimäärata oleks tootmisharu finantsolukord veelgi halvem.

(209)

Pärast 1999. aastat on ühenduse tootmisharu jätkuvalt investeerinud samasuguse toote tootmisse. Eriti 2002. aastal on tehtud olulisi investeeringuid uude tootmistehnoloogiasse, et säilitada konkurentsivõimet, parandada keskkonna- ja ohutusstandardeid ning suurendada tootmisvõimsust.

(210)

Ajavahemikul 1999–2001, st pärast meetmete kehtestamist, paranes investeeringutasuvus. Hiljem on see siiski tugevalt langenud. Kuigi langus võib olla osaliselt põhjustatud uue tehase sisseseadmisest, mõjutab seda olukorda ebasoodne kasumitase, mida põhjustab konkurentide hinnasurve.

(211)

Vaatlusaluse ajavahemiku jooksul on samasuguse toote müügist tulenevate rahavoogude muutused teatud määral tingitud ühenduse tootmisharu investeerimispoliitikast sellel ajavahemikul. Siiski ei saa rahavoogude suurt langust 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel seletada ainult selle faktoriga. Ka konkurentide hinnasurve aitas kaasa ebasoodsale arengule rahavoogude osas.

(212)

Kapitali kaasamise osas ei olnud ühenduse tootmisharul mingeid märkimisväärseid raskusi.

(213)

India valitsus ja eksportijad on avaldanud arvamust, et i) ülaltoodud andmed tuleks esitada eraldi iga ühenduse tootja kohta, ii) kapitali kaasamise võime ei toeta andmeid kahju kohta, iii) rahavoogude sellised suundumused ei ole väidetavalt võimalikud, arvestades investeeringutasuvuse ja kasumlikkuse näitajaid ning tuleks seetõttu uuesti läbi vaadata ning iv) ilma edasiste põhjendusteta ei ole analüüs piisav.

(214)

Neile väidetele vastuseks tuleb meelde tuletada, et kooskõlas algmääruse artikliga 29 (“konfidentsiaalsus”) ei saa andmeid esitada eraldi iga ühenduse tootja kohta. Mis puutub kapitali kaasamise võimesse, ei ole tehtud ühtki negatiivset järeldust kahju osas. Rahavoogude osas esitatud väite kohta saab öelda, et pärast põhjalikku uurimist leidis ülaltoodud indeks kinnitust. Vastuseks üldisele väitele nende faktorite ebapiisava analüüsi kohta tuleb arvestada, et i) järeldused kahju kohta ei baseeru sisuliselt nendel näitajatel ning ii) väites ei ole põhjendatud, miks edasine põhjalikum analüüs peaks uurimustulemust tervikuna muutma.

(215)

Samasuguse tootega seotud tööhõive jäi kuni 2001. aastani stabiilseks ning kasvas märkimisväärselt 2002. aastal tänu uue tehase asutamisele ühenduses ühe koostööd tegeva ühenduse tootja poolt. Palkade kogukulu näitas sama suundumust. Tootlikkus töötaja kohta suurenes kuni 2001. aastani, kuid langes 2002. aastal. Seda võib selgelt seostada uute tehase algusfaasiga. Uurimise jooksul ei leitud tõendeid tõhususe vähenemise kohta.

(216)

India valitsus ja neli eksportijat avaldasid arvamust, et tööhõive, tootlikkuse ja palkade suundumused ei toeta antud juhul olulise kahju kohta esitatud teavet.

(217)

Siiski peab märkima, et sellist järeldust ei ole tööhõive ja tootlikkuse osas tehtud. Mis puudutab palkasid, siis kasvas ainult palkade kogusumma. Keskmine palk ühe töötaja kohta isegi veidi vähenes (vt allpool toodud tabelit). See näitab, et i) ei esinenud positiivset arengut ühe töötaja kohta ning et ii) ühenduse tootmisharu võib pidada kuluefektiivseks.

(218)

Arvestades Indiast pärineva subsideeritud impordi mahtu ning eelkõige hindasid, ei saa tegelikku subsideerimissummat, mis on märkimisväärne, pidada tähtsusetuks.

(219)

Selles kontekstis väitsid India valitsus ja kolm eksportijat, et subsiidiumimarginaalid on liialdatud.

(220)

Siiski on uurimine näidanud, nagu nähtub ka eeltoodud põhjendustest 153 ja 154, et tasakaalustatavate subsiidiumide määr, väljendatud ad valorem uurimisaluste eksportivate tootjate kohta, jäi vahemikku 25,3 %–35,1 %. See on selge märk olulisest subsideerimisest.

(221)

Vaatlusaluse perioodi jooksul paranes ühenduse tootmisharu olukord. Siiski ei toibunud see täielikult varasemast subsideerimisest ning on jätkuvalt nõrk.

(222)

Ajavahemikul 1999. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes subsideeritud vaatlusaluse toote impordimaht märgatavalt, 159 % võrra, ning selle turuosa ühenduse turul kasvas 70 %. See areng vastandub tunduvalt vähemsoodsale arengule teiste riikide eksportijate ja ühenduse tootmisharu osas. Import ühenduse turule teistest riikidest kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul ainult 7 % ning nende turuosa koguni vähenes 29 %. Ühenduse tootmisharu müügimaht kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 80 % ja turuosa 20 %. Siiski võib kõnealust positiivset arengut sisuliselt pidada toimunuks tänu teiste ühenduse tootjate ülevõtmisele ühenduse tootmisharu poolt 2000. aastal. Alates 2001. aastast on ühenduse tootmisharu turuosa ühtlaselt kahanenud. Eelkõige tuleb märkida, et 2000. aastal ei pidanud ühenduse tootmisharu sammu ühenduse tarbimise suurenemisega ning ühenduse turule tuli juurde konkurente Indiast.

(223)

Sellega seoses peab märkima, et vaatlusaluse perioodi jooksul jäi India subsideeritud impordi keskmine hind püsivalt madalamaks ühenduse tootmisharu omast. Uurimisperioodi jooksul lõi import mainitud riigist ühenduse tootmisharu hinnad alla. Kaalutud keskmisena jäi hindade allalöömine uurimisperioodi jooksul vahemikku 11,5 %–17,1 %.

(224)

Indiast pärineva subsideeritud impordi järgselt hinnasurve tulemusel ei saavutanud ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil kordagi mittekahjustavat hinnataset. Kuigi ühenduse tootmisharu kasumitase pärast meetmete rakendamist paranes, on see alates 2001. aastast vähenenud ning selle tegelik tase jääb tunduvalt alla tasemele, mis oleks saavutatud subsideeritud impordi puudumisel: 10 % käibest (vt põhjendus 260).

(225)

See ühenduse tootmisharu negatiivne arengusuundumus peegeldub ka investeerimistasuvuse ja rahavoogude näitajates.

(226)

Mis puudutab müüki suletud turul, siis ühenduse tootmisharu võimalus müüa osa toodangust suletud turul võimaldas rakendada tootmisvõimsust. Tootmisvõimsuse rakendamise kõrge tase aitab mastaabisäästu tõttu langetada tootmiskulu. Nagu eelpool märgitud, ei erinenud müügimahtude, hindade ja turuosade suundumused vabaturul ja suletud kuigi märkimisväärselt. Ilma suletud turu kõrgema kasumitasemeta oleks tootmisharu veelgi halvemas finantsolukorras. Nii ei aidanud suletud turg kahjule kaasa. Ilma suletud turuta oleks ühenduse tootmisharu kandnud isegi suuremat kahju.

(227)

Kahe eksportija sõnul ei saa järeldada, nagu ei oleks suletud turg kahju suurendanud, sest suletud turu müügihinnad ei ole väidetavalt usaldusväärsed, mis tähendab, et suletud turukasumitase võib olla kunstlikult liiga kõrge.

(228)

Siiski suletud turu kõrgem kasumitase ei ole saavutatud peamiselt tänu kõrgematele sisehindadele, vaid tingitud eelkõige madalamatest müügikuludest (vt põhjendus 208). Pealegi ei võta see väide arvesse mastaabisäästu. Seega ei muuda see järeldust, et müük suletud turul kahju ei suurendanud.

(229)

Selle tulemusel leidis kinnitust, et üldiselt on ühenduse tootmisharu kandnud olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 1 tähenduses. Peab meenutama, et algmääruse artikli 8 lõige 5 ei kinnita, et olulise kahju tuvastamiseks peaksid kõik ühenduse tootmisharu majandusindikaatorid olema negatiivsed. Pealegi ei ole kõik majandusindikaatorid sama kaaluga. Kasumlikkus on siiski üks tähtsamaid majandusindikaatoreid, sest kujutab endast iga ettevõtte peaeesmärki. Antud juhul on tegemist liiga madala kasumitasemega. Teine tähtis kahjunäitaja, mis mõjutab oluliselt kasumlikkust, on hinnatase. Ühenduse tootmisharu ei olnud vaatlusaluse perioodi jooksul kordagi saavutanud vabaturul mittekahjustavat hinnataset ja seda välise hinnasurve, eelkõige Indiast pärineva subsideeritud impordi mõjul.

(230)

2000. aastal kaotas India tõenäoliselt meetmete rakendamise tõttu vaheperioodiks oma positsiooni suuruselt teise eksportijana ühenduse turule, samas kui eelkõige Omani eksportijaid hõivasid turuosa. Siiski pole alates sellest ajast India eksportijad mitte ainult parandanud oma positsiooni, vaid uurimisperioodi jooksul saavutasid nad isegi juhtpositsiooni suurima eksportijana ühendusse.

(231)

Indiast pärineva subsideeritud impordi suurenemine, seda eriti alates 2002. aastast, leidis aset üheaegselt tõsiasjaga, et 2002 aastal vähenes ühenduse tootmisharu kasumlikkus 2001. aastaga võrreldes, ligikaudu 36 % võrra. On leitud, et selle aja jooksul asutas üks ühenduse eksportijatest uue tehase, mis võis avaldada mõju tema kasumlikkusele. Ent leiti, et kasumitase vähenes oluliselt ka teisel ühenduse tootjal, kes ei olnud tegevuse algusfaasis: võrreldes 2001. aastaga 17 % ja see langes uurimisperioodi jooksul veelgi. Pealegi tõdeti põhjenduses 207, et ühenduse tootmisharu ei saavutanud kordagi mittekahjustavat hinnataset. 2002. aastast alates pidi ühendus oma turuosa kaitseks hindasid veelgi alla laskma.

(232)

Kolm eksportijat märkis, et India impordi osa ühenduse turust, mis moodustas uurimisperioodil 2,5 %, ja selle osakaal koguimpordist, mis oli uurimisperioodil 8,4 %, mis mõlemad 2002. aastaga võrreldes pisut vähenesid, on liiga väikesed ja marginaalsed, et avaldada kahjustavat mõju, eriti kui arvesse võtta ühenduse tootmisharu suuremat turuosa. Lisaks väideti, et suhtarvudena esitatud analüüs võib olla ekslik, sest India alustas 1999. aastal väga madalalt tasemelt, 1,5 % turuosa ja 3,7 % impordimahuga.

(233)

Vastuseks sellele avaldusele peab märkima, et nii India turuosa kui ka impordimaht uurimisperioodil ületas miinimumläve, mis on sätestatud algmääruse artikli 10 lõikes 11 ja artikli 14 lõikes 4, avaldades seega põhjuslikku mõju. Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 6 võib põhjuslik mõju väljenduda nii subsideeritud impordi mahus kui hinnatasemes. Selline mõju hinnatasemele on praegusel juhul ilmne. Nagu esialgse uurimise ajal juba täheldati, on vaatlusalune toode – masskaup – kõrge hinnatundlikkusega ning reageerib survele koheselt. Sellisel juhul võivad ka väikesed kogused mõjutada turuhindasid. Vaatlusaluse perioodi jooksul kehtestasid India hinnad tegelikult hinnasurve keskmised näitajad.

(234)

Seetõttu kinnitatakse, et vaatlusaluse perioodi jooksul avaldas subsideeritud import Indiast märkimisväärset negatiivset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, eriti kasumlikkuse osas.

(235)

Vaatlusaluse toote import ülejäänud riikidest, v.a India, suurenes vaid 7 % võrra ajavahemikul 1999. aastast kuni uurimisperioodini, jäädes oluliselt allapoole ühenduse tarbimise kasvumäärast. Nende riikide seas on Omaan, USA, Hiina, Lõuna-Korea ja Singapur peamisteks tarnijateks ühenduse turule. Siiski olid nende keskmised impordihinnad märkimisväärselt kõrgemad India impordihindadest ning kui välja arvata Omaani impordihinnad, kõrgemad ka ühenduse tootmisharu hindadest. Omaani impordihinnad on ühenduse tootmisharu hindadega võrreldaval tasemel, kuid Omaani turuosa suurenemine vaatlusaluse perioodi jooksul oli tunduvalt vähem märgatav, võrreldes ülejäänud kolmandate riikidega.

(236)

India valitsus ja kaks eksportijat väitsid, et keskmiste müügihindade võrdlemisel oleks pidanud arvesse võtma India impordi tasakaalustavat tollimaksu. See omakorda toonuks väidetavalt kaasa India ja Omaani praktiliselt samad hinnatasemed. Lisaks sellele märgiti, et mõne kolmanda riigi (peamiselt USA ja Hiina) keskmised hinnad vähenesid vaadeldava perioodi jooksul märkimisväärselt, samal ajal kui India hinnad kasvasid. Lisaks märkis üks teine eksportija, et India impordimahu vähenemist ajavahemikus 2002. aastast kuni uurimisperioodini ei ole analüüsi koostades piisaval määral arvesse võetud; et muud kolmandad riigid olid peamised tarnijad ning et Lõuna-Korea ja India keskmised hinnad olid ajavahemikus 1999–2001 sarnased.

(237)

Mis puudutab tasakaalustavat tollimaksu, peab märkima, et suurem osa India impordist kuulus tollimaksu nullmäära alla või sellise tollimaksumäära alla, mis siiski jätab keskmise maaletoomishinna Omaani keskmisest hinnatasemest madalamaks. Nii ei avaldanud Omaani import hindadele keskmiselt samaväärset survet. Lisaks olid ka ülejäänud kolmandate riikide impordihinnad vaatlusaluse perioodi jooksul keskmiselt kõrgemad India hinnatasemest, mis näitab selgelt, et India oli hinnasurve peamiseks allikaks. Mahu osas oli tõdemus õige, sest India ei olnud vaatlusaluse perioodi jooksul ainsaks olulise impordi allikaks. Siiski tuletame meelde, et India on ainus riik, mille suhtes kohaldatakse meetmeid. See mõjutas loomulikult oluliselt vaatlusaluse toote kaubavoogusid. Meetmetest hoolimata kasvas import Indiast oluliselt alates 2001. aastast ning India taastas oma positsiooni suuruselt teise eksportijana 2002. aastal ja saavutas uurimisperioodi jooksul isegi juhtpositsiooni. Seetõttu ei mõjutanud India impordi väike langus ajavahemikus 2002 kuni uurimisperioodini turgu ning lõpuks võitis India hinnapoliitika. Järelikult ei saa esitatud väidetega nõustuda. On kinnitust leidnud, et import kolmandatest riikidest ei võinud tekitada ühenduse tootmisharule sellist kahju, mis hävitaks põhjusliku seose India subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(238)

Vaatlusaluse toote tarbimine ühenduse turul kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 51 % võrra. Nii ei saa kahju, mida ühenduse tootmisharu kandis, seostada nõudluse vähenemisega ühenduse turul.

(239)

Ühenduse tootmisharu eksporditegevus kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 16 %. Ühenduse tootmisharu keskmised ekspordihinnad olid 10–15 % kõrgemad ühenduse müügihindadest. Seega ei saanud ühenduse tootmisharu eksporditegevus kahju suurendada.

(240)

Antud kontekstis märkisid India valitsus ja üks eksportija, et ühenduse tootmisharu mainis küsimustiku vastustes tihedat konkurentsi India konkurentide tegevuse tõttu kolmandate maade turgudel, mis tähendab ühenduse tootmisharule madalaid hindu ning turuosa kaotust kolmandates riikides, mis läheb selgelt vastuollu eeltoodud järeldusega. Ühenduse tootmisharu hinnangu alusel saab järeldada, et ühenduse turul ei toimu kahjustamist või puudub põhjuslik seos India impordiga.

(241)

Siinkohal peab märkima, et arvestades selliste toodete turu kasvu kogu maailmas, puudub vastuolu ühenduse tootmisharu ekspordihindade vähenemise ja kolmandate riikide turuosa kaotamise ning tõsiasja vahel, et ekspordimaht on tegelikult suurenenud ning hinnad kõrgemad kui ühenduse tootmisharu hinnad ühenduse turul. Ehkki ühenduse tootmisharu eksporditegevus oleks olnud veelgi tulemuslikum ilma madala hinnaga subsideeritud India ekspordi põhjustatud konkurentsita kolmandate riikide turgudel, ei ole mingit märki sellest, et ühenduse tootmisharu ei kannatanud ühenduse turul kahjuliku hinnakonkurentsi tõttu, mille peamiseks põhjustajaks oli madala hinnaga subsideeritud import Indiast. Seega tuleb see väide tagasi lükata.

(242)

Ühenduse tootmisharu on oluline konkurent vaatlusaluse toote osas, mida näitab selle turuosa suurus, ning on jätkuvalt investeerinud oma tootmise kaasajastamisse. Tootlikkuse vähenemine ühe töötaja kohta 1 kg alusel pärast 2001. aastat võib olla põhjustatud ainult uue tootmisüksuse rajamisest ühe ühenduse tootja poolt, olles seega ajutise iseloomuga. Järelikult ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et konkurentsivõime puudumine oleks hävitanud põhjusliku seose India impordi ja ühenduse tootmisharu poolt kantud kahju vahel.

(243)

Nagu põhjenduses 226 on märgitud, ei aidanud suletud turu kasutamine kahjustava olukorra tekkele kaasa. Ilma suletud turuta oleks ühenduse tootmisharu olukord võinud seevastu olla isegi halvem.

(244)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 2 on uuritud, kas jõus olevate meetmete lõpetamine võiks põhjustada kahju jätkumist või kordumist.

(245)

Nagu põhjendustest 161–243 selgub, on ühenduse tootmisharu uurimisperioodi jooksul hoolimata jõusolevatest meetmetest kandnud kahju, mille põhjustas vaatlusaluse toote subsideeritud import. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase jäi käesoleva uurimise andmetel 17,3 % ja 48,1 % vahemikku ning on kõrgem esialgse uurimise tasemest (12,6 %–28,9 %), hoolimata tõsiasjast, et läbivaatamisel vähendati ühenduse tootmisharu põhjendatud kasumimarginaali esialgse uurimisega võrreldes ühe kolmandiku võrra (vt põhjendus 260). Pealegi kinnitas uurimine, et hoolimata kodumaisest müügist ja ekspordist teistesse maadesse on Indias vaatlusaluse toote osas Indias veel märkimisväärselt palju kasutamata mahtu, mis puudutab eriti eksportijaid, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse tollimaksu suhteliselt kõrgete määradega. Seetõttu järeldatakse, et subsideeritud madala hinnaga import Indiast edaspidi suureneb ning kui meetmed kehtivuse kaotavad, jätkub kahju tõenäoliselt ka tulevikus.

(246)

Et ühenduse tootmisharu kannab jätkuvalt olulist kahju subsideeritud impordi tõttu, hoolimata olemasolevatest meetmetest, ei ole vaja analüüsida kahju kordumise võimalikkust.

(247)

Uuriti, kas on olemas kaalukaid põhjusi, mis viiks järelduseni, et antud juhtumi puhul ei ole ühenduse huvides jätkata meetmete kohaldamist. Sellel eesmärgil ja kooskõlas algmääruse artikli 31 lõikega 1 uuriti meetmete võimalikku mõju kõikidele pooltele. Selleks et hinnata, kas meetmete jätkamine on ühenduse huvides, saadeti vaatlusaluse toote kasutajatele ja importijatele ning samasuguse toote tootmises kasutatava toormaterjali tarnijatele küsimustikud.

(248)

Nagu eelpool selgus, on ühenduse tootmisharu, mis toodab samasugust toodet, jätkuvalt oma tootmist suurendanud. See on toimunud tänu ühenduse tootmisharu konkurentsivõime säilitamisse tehtud investeeringute pidevale kasvule. Meenutagem, et uurimisperioodi jooksul laiendas ühendus oma tootmisüksusi, rajas ühe uue tehase ühenduse sees ning planeerib edaspidi rajada ühenduses veel üks uus tehas. Seda ühenduse tootmisharu jätkuva investeerimise protsessi on pidurdanud eelkõige madal kasumitase, mida põhjustas India impordi pidev surve ühenduse turuhindadele vaatlusaluse toote osas.

Leitakse, et ilma kohaste meetmeteta subsideeritud impordi mõjude korrigeerimisel, seisab ühenduse tootmisharu jätkuvalt silmitsi hindade allalöömisega ja madala hinnatasemega, mis avaldab negatiivset mõju kasumlikkusele, investeeringutasuvusele ning rahavoogudele. See võib isegi asetada ühenduse tootmisharu elujõulisuse löögi alla. Sellest tulenevalt järeldati, et meetmete aegumine ei ole ühenduse tootmisharu huvides.

(249)

Kõigi vaatlusaluse toote teadaolevatele importijatele/ettevõtjatele saadeti küsimustikud, kuid 19st vastas ainult üks. Pealegi ei kommenteerinud koostööd tegev importija meetmete jätkamise võimalikku mõju oma ettevõttele. Vastavalt laekunud informatsioonile selgus, et ühenduse importijad/ettevõtjad tarnivad vaatlusalust toodet erinevatest allikatest. Et puuduvad sisulised kvaliteedierinevused Indiast imporditavate toote ning teistest allikatest saadud toote vahel, eeldatakse, et ühenduse importijatel/ettevõtjatel ei ole meetmete rakendamise jätkamisel raske hankida vaatlusalust toodet teistest erinevatest allikatest. Koostööd tegev importija kaupleb suure hulga erinevate toodetega ning ei ole seetõttu eluliselt sõltuv vaatlusalustest toodetest. Kuigi tema vaatlusaluse toote müük antud perioodi jooksul suurenes märgatavalt (mahult seitse korda), esindas see müük vaid väikest osa kogukäibest (ca 1,4 % uurimisperioodi jooksul). Lõpuks ei selgunud importija vastustest, kas meetmete jätkamine mõjutaks tööhõivet, sest imporditegevus ei ole eriti töömahukas.

(250)

Kuigi importijad/ettevõtjad ei ole meetmetest huvitatud, võib olemasoleva informatsiooni põhjal järeldada, et võimalik huvi lubada meetmetel aeguda ei kaalu üles ühenduse tootmisharu tegelikku huvi jätkuvalt võidelda ebaausate ja kahjustavate India kauplemistavadega, nagu on kokkuvõtlikult näidatud põhjenduses 248.

(251)

Selleks et hinnata tasakaalustavate meetmete jätkumise võimalikku mõju ühenduse tootmisharu tarnijatele, saadeti kõigile teadaolevatele tarnijatele küsimustikud. Kokku lähetati kuus sellist küsimustikku ning saadi kaks vastust. Eelkõige need tarnijad, kes varustavad ühenduse tootmisharu glükoosiga, on huvitatud meetmete jätkumisest. Kuigi ühenduse tootmisharu ei kuulu nende tarnijate kõige olulisemate klientide hulka, aitab see tegevus siiski kaasa tarnijate tööhõivele ja kasumlikkusele. Kui ühenduse tootmisharu kärbib või koguni katkestab samasuguse toote tootmise, on see kasutoov ärisuhe ohustatud.

(252)

Seetõttu ning vastupidise informatsiooni puudumisel järeldatakse, et meetmete jätkamine oleks kooskõlas tarnijate huvidega.

(253)

Küsimustikud saadeti viiele ühenduse vaatlusaluse toote teadaolevale kasutajale, st farmaatsiaettevõtetele. Komisjon küsis muu info seas nende kommentaare selle suhtes, kas meetmete säilitamine oleks ühenduse huvides ja kuidas need meetmed nende tegevust mõjutaksid. Paraku ei laekunud ühtegi vastust ega kommentaari. Arvestades, et kasutajad võivad saada vaatlusalust toodet mitte ainult Indiast, vaid ka teistest allikatest, ning igasuguse informatsiooni puudumisel meetmete majandusliku mõju kohta kasutajate ettevõtetele (nt tööhõive, kasumlikkuse, investeerimispoliitika osas) ei olnud võimalik välja tuua ühegi kasutaja huvi, mis oleks olulise tähendusega.

(254)

Kuigi koostööd tegevatelt huvitatud isikutelt saadud teabe põhjal võib arvata, et hoolimata vaikimisest võivad kasutajad suhtuda meetmetesse mittesoosivalt, ei saa kasutajate põhjendatud huvi meetmete lõpetamise vastu üles kaaluda ühenduse tootmisharu huvi jätkuvalt võidelda ebaausate ja kahjustavate India kauplemistavadega, nagu on kokkuvõtlikult näidatud põhjenduses 248.

(255)

Ühe eksportija sõnul ei ole ühenduse tarbijahuve piisavalt arvesse võetud ning seetõttu ei ole ühenduse huvianalüüs täielikult kooskõlas algmääruse artikliga 31. Väideti, et see, kui ravimitootjad seisavad lõplike ravimvormide tootmisel silmitsi suurenenud kuludest tuleneva hinnatõusuga, võib tarbijate huve negatiivselt mõjutada.

(256)

Sellele väitele vastuseks tuleks meenutada, et ükski tarbijaorganisatsioon ei ole esitanud selle uurimise ajal ühtegi kommentaari. Lisaks omavad ühenduse tarbijad enamasti ravikindlustust. Ei ole esitatud ühtegi tõendatud põhjendust selles suhtes, kas teatavate antibiootikumisegude hinnatõus võiks negatiivselt mõjutada ravikindlustuse makseid. Jääb ka selgusetuks, millisel määral võiksid teatavate antibiootikumisegude tootjad – st kasutajad – hinnatõusu lubada. Sellistel tingimustel ei ole võimalik välja tuua määrava tähtsusega ühenduse tarbijate huvisid kahjustavaid mõjusid.

(257)

Olles uurinud erinevaid asjassepuutuvaid huvisid, on selge, et ühenduse üldisest huvist lähtudes ei kaalu neist ükski üles ühenduse tootmisharu huvi toetada meetmete jätkamist. Meetmete jätkamise mõju võib eeldatavasti pakkuda ühenduse tootmisharule võimalust viia oma kasumlikkus ootuspärasele tasemele ning jätkata investeerimiskava ühenduses, mis mõjutaks soodsalt tööhõivet ja konkurentsivõimet. Teisest küljest ei täheldatud olemasoleva informatsiooni põhjal ka ühegi ühenduse asjaomase isiku (importijad/kauplejad, tarnijad, kasutajad ja tarbijad) vastandlikku huvi.

(258)

Jätkuva subsideerimise, kahju ja ühenduse huvide osas tehtud järeldusi silmas pidades peetakse sobivaks säilitada tasakaalustavad meetmed vaatlusaluse toote Indiast pärineva impordi suhtes. Nende meetmete ulatuse kehtestamisel lähtuti uurimisperioodi vältel leitud subsiidiumimääradest ja tollimaksu summast, mis on vajalik ühenduse tootmisharu kahju kõrvaldamiseks.

(259)

Kahju kõrvaldamiseks vajalik hinnatõus tehti kindlaks iga ettevõtte kohta eraldi, võrreldes vaatlusaluse toote kaalutud keskmist impordihinda mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüb samasugust toodet ühenduse turul. Hinnaerinevust väljendatakse protsentides impordi CIF-väärtusest.

(260)

Mittekahjustava hinna arvutamisel võeti aluseks ühenduse tootmisharu kaalutud omahind koos 10 % kasumimarginaaliga. See kasumimarginaal, mis on ühe kolmandiku võrra väiksem esialgsel uurimisel kasutatust (vt põhjendust 205), väljendab ühenduse tootmisharu saavutatavat kasumimarginaali sarnaste tootegruppide osas, mis ei sõltu kõlvatust konkurentsist. Kasvanud konkurentsi tingimustes peetakse seda sobivaks miinimummarginaaliks esialgse uurimise käigus kasutatud 15 % asemel. See kasum lubaks ühenduse tootmisharul jätkuvalt investeerida teadus- ja arendustegevusse, et olla püsivalt konkurentsivõimeline.

(261)

Eriasjaolude puudumisel peeti sobivaks standardse tollimaksu (ad valorem) rakendamist.

(262)

Tollimaksumäära taseme osas oli nelja koostööd tegeva eksportija puhul subsiidiumimäär kõrgem kahju kõrvaldamise tasemest. Seega peetakse kookõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 nende nelja eksportija impordi osas ühenduse tootmisharu kahju heastamisel piisavakstollimaksu madalamat taset, mis peegeldab kahju kõrvaldamise taset. Nende eksportijate impordi suhtes kohaldatav tollimaksu määr peaks jääma vahemikku 17,3 %-30,3 %. Mis puudutab ülejäänud kolme eksportijat, siis kahju kõrvaldamise tase jäi nende puhul kõrgemale kehtestatud subsiidiumimäärast ja seega peaksid neid ettevõtteid puudutavad meetmed tuginema viimasele. Nende eksportijate impordi suhtes tuleks kohaldada tollimaksu määra vahemikus 25,3 %–32 %. Arvestades, et India eksportijate koostöövalmidus oli kõrge (üle 80 %), tuleks imporditollimaksu määr kõigi teiste ettevõtete jaoks kehtestada selle ettevõtte järgi, kellel on kõrgeim tollimaksu määr, st 32 %.

(263)

Individuaalsete ettevõtete tasakaalustava tollimaksu määrad, mis käesoleva määrusega kindlaks määratakse, peegeldavad koostööd teinud eksportijate olukorda uurimisperioodi jooksul. Seega on need kohaldatavad ainult nende ettevõtete vaatlusaluse toote impordi suhtes. Määruse regulatiivosas nimetamata teiste ettevõtete, sealhulgas nimetatud ettevõtetega seotud ettevõtete poolt toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes neid soodsamaid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja need alluvad tollimaksumääradele, mida kohaldatakse “kõigi teiste ettevõtete” suhtes.

(264)

Kõik pretensioonid, milles taotletakse individuaalse tasakaalustava tollimaksumäära kohaldamist (nt pärast üksuse nimemuutust või pärast uue tootmis- või müügiüksuse rajamist) tuleb esitada komisjonile (10) koos kogu asjaomase informatsiooniga, eriti mis puudutab muutusi ettevõtte tootmistegevuses, kodumaises ja eksportmüügis, mis on seotud näiteks nime muutmisega või uuetootmis- või müügiüksuse rajamisega. Vajadusel ning pärast konsulteerimist nõuandekomiteega muudetakse määrust vastavalt, uuendades individuaalsetest tollimaksumääradest kasu saavate ettevõtete nimekirja,

—

17,3 %, KDL Biotech Ltd., Mumbai (TARIC lisakood: A580),

—

28,1 %, Nectar Lifesciences Ltd., Chandigarh (TARIC lisakood: A581),

—

25,3 %, Nestor Pharmaceuticals Ltd., New Delhi (TARIC lisakood: A582),

—

30,3 %, Ranbaxy Laboratories Ltd., New Delhi (TARIC lisakood: 8221),

—

28,1 %, Torrent Gujarat Biotech Ltd., Ahmadabad (TARIC lisakood: A583),

—

28,1 %, Surya Pharmaceuticals Ltd., Chandigarh (TARIC lisakood: A584),

—

32 % kõigile teistele ettevõtetele (TARIC lisakood: 8900).