4.5.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 117/13 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 648/2005,
13. aprill 2005,
millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 26, 95, 133 ja 135,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EMÜ) nr 2913/92 (3) sätestatakse tollikäitluse eeskirjad imporditud või eksporditavatele kaupadele. |
(2) |
Ühenduse tolliterritooriumile toodavatele või sealt välja viidavatele kaupadele on vaja kehtestada tollikontrolli kaitse võrdväärne tase. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja ühenduses kehtestada tollikontrolli võrdväärne tase ja tagada tollikontrolli ühtlustatud kohaldamine liikmesriikide poolt, kes on peamiselt vastutavad nende kontrollimeetmete kohaldamise eest. Sellised kontrollimeetmed peaksid põhinema kaupade ja ettevõtjate valiku suhtes ühiselt kokkulepitud standarditel ja riskikriteeriumitel, et minimeerida ühendusele ja selle kodanikele ning ühenduse kaubanduspartneritele ilmnevaid riske. Seepärast peaksid liikmesriigid ja komisjon kehtestama ühenduse ühise riskijuhtimise raamistiku, et toetada ühist lähenemisviisi nii, et prioriteedid oleksid määratud tulemuslikult ja vahendid jaotatud tõhusalt eesmärgiga säilitada sobiv tasakaal tollikontrolli ja seadusliku kaubavahetuse hõlbustamise vahel. Selline raamistik peaks samuti sätestama ühised kriteeriumid ja ühtlustatud nõuded volitatud ettevõtjatele ning tagama selliste kriteeriumite ja nõuete ühtlustatud kohaldamise. Kõiki liikmesriike hõlmava ühise riskijuhtimise raamistiku loomine ei tohiks takistada liikmesriike kontrollimast kaupu pisteliselt. |
(3) |
Liikmesriigid peaksid andma volitatud ettevõtja staatuse igale ettevõtjale, kes vastab ettevõtja kontrollisüsteemide, finantsilise maksejõulisuse ja vastavusandmetega seotud ühistele kriteeriumitele. Teised liikmesriigid peaksid tunnustama ühe liikmesriigi antud volitatud ettevõtja staatust, kuid see ei anna automaatselt õigust saada tollieeskirjades ette nähtud lihtsustusi teistes liikmesriikides. Teised liikmesriigid peaksid siiski volitatud ettevõtjatele lubama lihtsustuste kasutamist, kui ettevõtjad vastavad teatavate lihtsustuste kasutamise kõikidele erinõuetele. Lihtsustuste kasutamise taotluse kaalumisel ei pea teised liikmesriigid kordama ettevõtja kontrollisüsteemide, finantsilise maksejõulisuse või vastavusandmete hindamist, mille on läbi viinud liikmesriik, kes andis ettevõtjale volitatud ettevõtja staatuse, kuid nad peaks tagama teatava lihtsustuse kasutamise kõikide muude erinõuete täitmise. Lihtsustuste kasutamist teistes liikmesriikides võib koordineerida ka asjaomaste tolliametite vahelise kokkuleppega. |
(4) |
Lihtsustused tollieeskirjade alusel ei tohiks jätkuvalt piirata ühenduse tolliseadustikus määratletud ning eelkõige turvalisuse ja julgeolekuga seotud tollikontrolli. Selliste kontrollimeetmete eest vastutab toll ja õigus kontrollida peaks jääma, kuigi samas tuleks volitatud ettevõtja staatust tunnustada nende asutuste poolt tegurina riskianalüüsi käigus ja ettevõtjale turvalisus- ning julgeolekualaste hõlbustuste andmisel. |
(5) |
Riskiga seotud informatsiooni import- ja eksportkaupade kohta peaks jagama liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vahel. Selleks tuleks luua ühine, turvaline süsteem, mis võimaldab pädevatel asutustel sellele informatsioonile õigeaegselt ja tulemuslikult juurde pääseda ning seda edastada ja vahetada. Sellist informatsiooni võib jagada kolmandate riikidega, kui rahvusvaheline leping näeb nii ette. |
(6) |
Tuleks täpsustada, millistel tingimustel võib ettevõtjatelt tollile antud informatsiooni avaldada teistele asutustele samas liikmesriigis, teistes liikmesriikides, komisjonile või kolmandate riikide asutustele. Sel eesmärgil peab olema selgelt ära märgitud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5) kohaldavad nii pädevad asutused kui ka kõik teised vastavalt tolliseadustikule andmeid saanud asutused isikuandmete töötlemise suhtes. |
(7) |
Selleks, et võimaldada asjakohaseid riskipõhiseid kontrollimeetmeid, on vaja kehtestada saabumis- või väljumiseelse informatsiooni nõue ühenduse tolliterritooriumile toodud või sealt välja viidud kaupade suhtes, välja arvatud õhu- või mereteid pidi liikuvatele, sellel territooriumil mittepeatuvatele kaupadele. Selline informatsioon peaks olema kättesaadav enne kaupade ühenduse tolliterritooriumile toomist või sealt välja viimist. Vastavalt kaupade, transpordi või ettevõtjate liigile või kui rahvusvaheline leping näeb ette erilisi julgeolekukorraldusi, saab määrata erinevaid ajakavasid ja eeskirju. Julgeolekulünkade vältimiseks peab kehtestama nõude vabatsooni toodud või sealt välja viidud kaupade suhtes. |
(8) |
Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2913/92 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EMÜ) nr 2913/92 muudetakse järgmiselt.
1. |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
2. |
Lisatakse järgmine jagu ja artikkel: “1A jagu Volitatud ettevõtjad Artikkel 5a 1. Pärast vajaduse korral teiste pädevate asutustega konsulteerimist annab toll vastavalt lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele volitatud ettevõtja staatuse igale ühenduse tolliterritooriumil asutatud ettevõtjale. Volitatud ettevõtja saab hõlbustusi turvalisus- ja julgeolekualase tollikontrolli suhtes ja/või tollieeskirjadega ette nähtud lihtsustusi. Ilma, et see piiraks tollikontrolli, tunnustavad liikmesriikide tollid vastavalt lõikes 2 sätestatud eeskirjadele ja tingimustele volitatud ettevõtja staatust. Volitatud ettevõtja staatuse tunnustamise alusel ja tingimusel, et ühenduse tollialastes õigusaktides sätestatud konkreetset tüüpi lihtsustusega seotud nõuded on täidetud, lubab toll ettevõtjal saada lihtsustusi. 2. Volitatud ettevõtja staatuse andmise kriteeriumid sisaldavad:
Komiteemenetluse korras määratakse kindlaks eeskirjad
ja tingimused, mille alusel
|
3. |
Artikkel 13 asendatakse järgmisega: “Artikkel 13 1. Toll võib vastavalt kehtivates õigusaktides ettenähtud tingimustele teha mis tahes vajalikke kontrolle, et tagada tollieeskirjade ning teiste ühenduse ja kolmandate riikide vahel liikuvate kaupade sisenemist, väljumist, transiiti, edasitoimetamist ja eesmärgipärast kasutamist ning ühenduse staatust mitteomavate kaupade olemasolu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine. Ühenduse õigusaktide nõuetekohase kohaldamise eesmärgil võib tollikontrolli läbi viia kolmandas riigis, kui rahvusvaheline leping näeb nii ette. 2. Tollikontroll, välja arvatud pisteline kontroll, põhineb riskianalüüsil ja kasutab automatiseeritud andmetöötluse meetodit eesmärgiga teha kindlaks ja määratleda risk ning arendada vajalikud meetmed selle hindamiseks siseriiklikul, ühenduse ja kus võimalik, rahvusvahelisel tasandil arendatud kriteeriumite põhjal. Ühise riskijuhtimise raamistiku kindlaks määramiseks ning ühiste kriteeriumite ja esmatähtsate kontrollitavate piirkondade kehtestamiseks kasutatakse komiteemenetlust. Liikmesriigid kehtestavad koostöös komisjoniga elektroonilise süsteemi riskijuhtimise rakendamiseks. 3. Kui kontrolle teevad peale tolli ka teised asutused, tuleb neid teha tihedas koostöös tolliga, võimaluse korral samal ajal ja samas kohas. 4. Käesolevas artiklis ettenähtud kontrollide raames võivad toll ja muud pädevad asutused, näiteks veterinaar- ja politseiasutused, vahetada ühenduse ja kolmandate riikide vahel liikuvate kaupade sisenemise, väljumise, transiidi, edasitoimetamise ja eesmärgipärase kasutamise ning ühenduse staatust mitteomavate kaupade olemasolu kontekstis saadud andmeid omavahel, liikmesriikide tolliametite vahel ja edastada neid komisjonile, kui see on nõutav riski minimeerimise eesmärgil. Konfidentsiaalsete andmete edastamine kolmandate riikide tollile ja teistele asutusele (nt julgeolekuasutused) on lubatud ainult rahvusvahelise lepingu raames tingimusel, et järgitakse kehtivaid andmekaitsealaseid sätteid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (7)” |
4. |
Artikkel 15 asendatakse järgmisega: “Artikkel 15 Kogu konfidentsiaalse sisuga või konfidentsiaalselt antud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Pädevad asutused ei avalda teavet ilma seda andnud isiku või ameti otsese loata. Teabe edastamine on siiski lubatud, kui pädevad asutused on kohustatud seda tegema vastavalt kehtivatele õigusaktidele, eriti seoses kohtumenetlustega. Teabe avaldamine või edastamine toimub täielikult arvestades kehtivaid andmekaitsealaseid sätteid, eriti direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/2001.” |
5. |
[Ei puuduta eestikeelset versiooni]. |
6. |
III jaotise 1. peatükis lisatakse järgmised artiklid: “Artikkel 36a 1. Ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba kohta peab esitama ülddeklaratsiooni, välja arvatud tolliterritooriumi territoriaalvett või õhuruumi läbivatel sellel territooriumil mittepeatuvatel transpordivahenditel veetava kauba kohta. 2. Ülddeklaratsioon esitatakse sisenemistolliasutuses. Toll võib võimaldada ülddeklaratsiooni esitamist teises tolliasutuses tingimusel, et see asutus edastab viivitamata sisenemistolliasutusele vajalikud andmed elektrooniliselt või teeb need elektrooniliselt kättesaadavaks. Toll võib lubada, et ülddeklaratsiooni esitamise asemel esitatakse teade ja ülddeklaratsiooni andmetega võimaldatakse tutvuda ettevõtja elektroonilise süsteemi vahendusel. 3. Ülddeklaratsioon esitatakse enne kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist. 4. Komiteemenetluse korras kehtestatakse
vastavalt eriasjaoludele ja teatavatele kaubavedude, transpordiliikide ja ettevõtjate suhtes või kui rahvusvaheline leping näeb ette erilisi julgeolekukorraldusi. Artikkel 36b 1. Kasutades vajadusel rahvusvahelisi standardeid ja kaubandustavasid, luuakse komiteemenetluse korras ühine andmekogum ja ülddeklaratsiooni vorm, mis sisaldavad, peamiselt turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil, riskianalüüsiks ja tollikontrolli nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikke andmeid. 2. Ülddeklaratsioonid esitatakse andmetöötluse meetodit kasutades. Kaubanduslikku, sadama- või transpordialast teavet võib kasutada tingimusel, et see sisaldab vajalikke andmeid. Toll võib erandlikel asjaoludel võtta ülddeklaratsiooni vastu paberkandjal tingimusel, et selle suhtes kohaldatakse riskijuhtimise sama taset nagu andmetöötluse meetodit kasutades esitatud ülddeklaratsioonide suhtes. 3. Ülddeklaratsiooni esitab isik, kes toob kauba või on võtnud vastutuse kauba veo eest ühenduse tolliterritooriumile. 4. Olenemata lõikes 3 osutatud isiku kohustusest võib ülddeklaratsiooni esitada:
5. Lõigetes 3 ja 4 märgitud isikut võib tema taotluse korral volitada muutma ühte või mitut ülddeklaratsiooni üksikasjadest pärast selle esitamist. Muudatused ei ole siiski võimalikud pärast seda, kui toll
Artikkel 36c 1. Sisenemistolliasutus võib ülddeklaratsiooni esitamist mitte kohaldada kauba suhtes, mille kohta on enne artikli 36a lõigetes 3 või 4 märgitud tähtaja möödumist esitatud tollideklaratsioon. Sellisel juhul sisaldab tollideklaratsioon vähemalt ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke andmeid ja tal on ülddeklaratsiooni staatus, kuni ta aktsepteeritakse vastavalt artiklile 63. Toll võib võimaldada tollideklaratsiooni esitamist imporditolliasutuses, mis ei ole sisenemistolliasutus, tingimusel, et see asutus edastab viivitamata sisenemistolliasutusele vajalikud üksikasjad elektrooniliselt või teeb need elektrooniliselt kättesaadavaks. 2. Kui tollideklaratsioon esitatakse muul moel kui andmetöötluse meetodit kasutades, kohaldab toll andmete suhtes riskijuhtimise sama taset nagu andmetöötluse meetodi abil tehtud tollideklaratsioonide suhtes.” |
7. |
[Ei puuduta eestikeelset versiooni]. |
8. |
Artikli 38 lõige 5 asendatakse järgmisega: 5. “ Lõikeid 1 — 4 ning artikleid 36a — 36c ja 39 — 53 ei kohaldata kauba suhtes, mis on kahe ühenduse tolliterritooriumil asuva punkti vahel mere või õhu teel transportimise käigus ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud, tingimusel, et kaupa veetakse regulaarlennu- või laevaliini otsetrassi mööda, väljaspool ühenduse tolliterritooriumi peatumata.” |
9. |
Artikkel 40 asendatakse järgmisega: “Artikkel 40 Tolliterritooriumile toodud kauba esitab tollile isik, kes tõi selle kõnealusele territooriumile, või kui see on asjakohane, siis isik, kes võtab vastutuse kauba tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest, välja arvatud ühenduse territoriaalvett või tolliterritooriumi õhuruumi läbivatel sellel territooriumil mittepeatuvatel transpordivahenditel veetavate kaupade korral. Kaupu esitav isik viitab kauba suhtes eelnevalt esitatud üld- või tollideklaratsioonile.” |
10. |
III jaotise 3. peatükk nimetatakse ümber järgmiselt: “Tollile esitatud kauba mahalaadimine”. |
11. |
Artiklid 43 — 45 jäetakse välja. |
12. |
Artikli 170 lõige 2 asendatakse järgmisega: 2. “ Kaup esitatakse tollile ja see läbib ettenähtud tolliformaalsused siis, kui:
|
13. |
Artikli 176 lõige 2 asendatakse järgmisega: 2. “ Kui kaup laaditakse ümber vabatsoonis, peavad selle toiminguga seotud dokumendid olema tollile kättesaadavad. Sellise ümberlaadimisega seotud kauba lühiajalist ladustamist loetakse toimingu lahutamatuks osaks. Vahetult väljapoolt ühenduse tolliterritooriumi vabatsooni toodud kauba või vabatsoonist vahetult ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba kohta peab esitama ülddeklaratsiooni vastavalt artiklitele 36a — 36c või 182a — 182d.” |
14. |
Artikkel 181 asendatakse järgmisega: “Artikkel 181 Toll teeb kindlaks, et kauba vabatsoonist või -laost ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimisel järgitakse eksporti, välistöötlemist, reeksporti, peatamisprotseduure või sisetransiidiprotseduuri reguleerivaid eeskirju, samuti V jaotise sätteid.” |
15. |
Artikli 182 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja sõnad “Reekspordist või”. |
16. |
V jaotisse (Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidav kaup) lisatakse järgmised artiklid: “Artikkel 182a 1. Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba, välja arvatud tolliterritooriumi territoriaalvett või õhuruumi läbivatel sellel territooriumil mittepeatuvatel transpordivahenditel veetavate kaupade kohta peab esitama kas tollideklaratsiooni või ülddeklaratsiooni, kui tollideklaratsioon ei ole nõutav. 2. Komiteemenetluse korras kehtestatakse
vastavalt erakorralistele asjaoludele ja teatavatele kaubavedude, transpordiliikide ja ettevõtjate suhtes või kui rahvusvaheline leping näeb ette erilisi julgeolekukorraldusi. Artikkel 182b 1. Kui ühendusest väljaviidavale kaubale määratakse tollikäitlusviis, mille puhul on tollieeskirjade kohaselt nõutav tollideklaratsioon, esitatakse käesolev tollideklaratsioon eksporditolliasutusele enne kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist. 2. Kui eksporditolliasutus ei ole sama kui väljumistolliasutus, edastab eksporditolliasutus viivitamata väljumistolliasutusele vajalikud andmed elektrooniliselt või teeb need elektrooniliselt kättesaadavaks. 3. Tollideklaratsioon sisaldab vähemalt artikli 182d lõikes 1 märgitud ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke andmeid. 4. Kui tollideklaratsioon esitatakse muul moel kui andmetöötluse meetodit kasutades, kohaldab toll andmete suhtes riskijuhtimise sama taset nagu andmetöötluse meetodit kasutades esitatud tollideklaratsioonide suhtes. Artikkel 182c 1. Kui ühendusest väljaviidavale kaubale ei määrata tollikäitlusviisi, mille puhul on nõutav tollideklaratsioon, esitatakse ülddeklaratsioon väljumistolliasutusele enne kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist. 2. Toll võib võimaldada ülddeklaratsiooni esitamist teises tolliasutuses tingimusel, et see asutus edastab viivitamata väljumistolliasutusele vajalikud andmed elektrooniliselt või teeb need elektrooniliselt kättesaadavaks. 3. Toll võib lubada, et ülddeklaratsiooni esitamise asemel esitatakse teade ja ülddeklaratsiooni andmetega võimaldatakse tutvuda ettevõtja elektroonilise süsteemi vahendusel. Artikkel 182d 1. Kasutades vajadusel rahvusvahelisi standardeid ja kaubandustavasid, luuakse komiteemenetluse korras ühine andmekogum ja ülddeklaratsiooni vorm, mis sisaldavad, peamiselt turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil, riskianalüüsiks ja tollikontrolli nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikke andmeid. 2. Ülddeklaratsioonid esitatakse andmetöötluse meetodit kasutades. Kaubanduslikku, sadama- või transpordialast teavet võib kasutada tingimusel, et see sisaldab vajalikke andmeid. Toll võib erandlikel asjaoludel võtta ülddeklaratsiooni vastu paberkandjal tingimusel, et selle suhtes kohaldatakse riskijuhtimise sama taset nagu andmetöötluse meetodit kasutades esitatud ülddeklaratsioonide suhtes. 3. Ülddeklaratsiooni esitab:
4. Lõikes 3 märgitud isikut võib tema taotluse korral volitada muutma ühte või mitut ülddeklaratsiooni üksikasjadest pärast selle esitamist. Muudatused ei ole siiski võimalikud pärast seda, kui toll:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 5a lõiget 2, artikli 13 lõike 2 teist lõiku, artikli 36a lõiget 4, artikli 36b lõiget 1, artikli 182a lõiget 2 ja artikli 182d lõiget 1 kohaldatakse alates 11 maist 2005.
Kõiki teisi sätteid kohaldatakse pärast teises lõigus osutatud artiklite põhjal kehtestatud rakendussätete jõustumist. Artiklites 13, 36a, 36b, 36c, 182b, 182c ja 182d ette nähtud elektrooniline deklareerimine ning vajalikud automatiseeritud süsteemid riskijuhtimise rakendamiseks ja sisenemis-, impordi-, ekspordi- ja väljumistolliasutuste vahel andmete elektrooniliseks vahetamiseks peavad siiski olema võetud kasutusele kolm aasta jooksul kõnealuste artiklite kohaldatavaks muutumisest.
Hiljemalt kahe aasta möödumisel kohaldamise algusest hindab komisjon kõiki liikmesriikide esitatud taotlusi kolmandas lõigus osutatud tähtaja pikendamiseks elektroonilise deklareerimise ning riskijuhtimise rakendamiseks ja andmete elektrooniliseks vahetamiseks vajalike automatiseeritud süsteemide kasutuselevõtu edasilükkamiseks. Komisjon esitab aruande parlamendile ja nõukogule ning kui see on asjakohane, teeb ettepaneku kolmandas lõigus osutatud kolmeaastase tähtaja pikendamiseks.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 13. aprill 2005
Euroopa Parlamendi nimel
president
J. P. BORELL FONTELLES
Nõukogu nimel
eesistuja
N. SCHMIT
(1) ELT C 110, 30.4.2004, lk 72.
(2) Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 29. novembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 38 E, 15.2.2005, lk 36) ja Euroopa Parlamendi 23. veebruari 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(4) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).