21.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/1

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (2) (edaspidi “lõplik määrus”) Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist ja Taist pärineva polüetüleentereftalaadi (edaspidi “PET”) suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Komisjon teatas 22. mail 2003. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (3) Koreast ja Taiwanist (edaspidi “asjaomased riigid”) pärineva PET ühendusse importimise suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise algatamisest.

(3)

Taotluse vahepealse läbivaatamise algatamiseks esitas 2003. aasta aprillis Euroopa Plastitootjate Assotsiatsioon (edaspidi “taotleja”) tootjate nimel, kelle panus vastab suuremale osale, käesoleval juhul 80 %le ühenduse PET kogutoodangust. Taotluses esitati esmapilgul piisavad tõendid selle kohta, et dumping ja kahju on kordunud ja olemasolevad meetmed ei ole küllaldased kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks. Esitatud tõendeid peeti piisavaks õigustamaks olemasolevate meetmete täieliku vahepealse läbivaatamise algatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(4)

30. juunil 2004 võttis taotleja oma taotluse vahepealse läbivaatamise kohta tagasi.

(5)

Sellele vaatamata leiti, et pidades silmas olemasolevaid tõendeid ja juba saadud esialgseid uurimistulemusi, on ainult dumpingut käsitleva uurimise jätkamine õigustatud ex officio. Mis puutub kõikidesse muudesse läbivaatamisega seotud uurimise aspektidesse, siis leiti, et vahepealne läbivaatamine tuleks pärast taotluse tagasivõtmist lõpetada. Sellest käsitlusviisist teatati kõikidele huvitatud isikutele, kusjuures ükski nendest ei esitanud märkusi.

(6)

Komisjon avaldas 22. mail 2003Euroopa Liidu Teatajas teate (4) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Austraaliast, Hiina Rahvavabariigist ja Pakistanist pärineva PET impordi suhtes ühendusse.

(7)

Komisjon kehtestas määruses (EÜ) nr 306/2004 (5) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Austraaliast, Hiina Rahvavabariigist ja Pakistanist pärineva PET impordi suhtes. Nõukogu kehtestas määruses (EÜ) nr 1467/2004 (6) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Austraaliast ja Hiina Rahvavabariigist pärineva PET impordi suhtes ja lõpetas Pakistanist pärineva PET impordi menetluse.

(8)

Komisjoni talitused teatasid ametlikult taotlejale, taotluses märgitud ühenduse tootjatele, muudele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja teadaolevatele huvitatud ühendustele ning Korea Vabariigi ning Taiwani esindajatele uurimise alustamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Taotleja poolt esindatud ühenduse tootjad, muud koostööd tegevad ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad, tarnijad, kasutajad ja kasutajate ühendused teatasid oma seisukohad. Kõik huvitatud isikud, kes esitasid sellekohase taotluse, kuulati ära.

(10)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastused saadi seitsmelt taotleja poolt esindatud ühenduse tootjalt, neljalt muult ühenduse tootjalt, kolmelt Korea Vabariigi eksportivalt tootjalt, kaasa arvatud üks äriühing, kelle suhtes praegu ei kohaldata individuaalseid tollimakse; neljalt Taiwani eksportivalt tootjalt, kaasa arvatud üks äriühing, kelle suhtes praegu ei kohaldata individuaalseid tollimakse, kahelt tarnijalt, kahelt sidusimportijalt, neljalt sõltumatult importijalt ja üheksalt sõltumatult ühenduses asuvalt kasutajalt.

(11)

Uurimise alustamise teates märgiti, et selles uurimises võidakse kasutada väljavõttelist uuringut. Kuna asjaomastes riikides oli oodatust vähem koostööst huvitatud eksportivaid tootjaid, otsustati, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(12)

Komisjoni talitused kogusid ja kontrollisid kogu dumpingu ja sellest tuleneva kahju määramiseks vajalikuks peetavat teavet ning tegid kontrollimisi järgmiste äriühingute valdustes:

(13)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003.

(14)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgse uurimise puhul, s.o PET, mille ISO standardi 1628-5 kohane viskoossusarv on vähemalt 78 ml/g, mis pärineb Korea Vabariigist ja Taiwanist ning mida käesoleval ajal liigitatakse CN-koodi 3907 60 20 alla.

(15)

Nagu esialgses uurimises, tehti ka käesolevas uurimises kindlaks, et Korea Vabariigi ja Taiwani siseturgude jaoks toodetaval ning seal müüdaval PET-l ühelt poolt ja ühenduse jaoks toodetaval ja seal müüdaval PET-l teiselt poolt on ühesugused põhilised füüsikalised ning keemilised omadused ja kasutusotstarbed. Sellepärast otsustati, et kõik PET liigid, mille viskoossusarv on vähemalt 78 ml/g, on samalaadsed algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Järgnevalt sätestatud üldisi meetodeid on rakendatud kõikide Korea Vabariigi ja Taiwani eksportivate tootjate puhul ning need meetodid on samad, mida kasutati esialgsel uurimisel. Sellepärast kirjeldatakse dumpingu uurimise tulemuste esitamisel kummagi asjaomase riigi puhul ainult seda, mis on kummalegi eksportivale riigile eriomane.

(17)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks kummagi eksportiva tootja puhul kindlaks, kas tema asjakohase toote kogu müük omal maal oli representatiivne võrreldes tema kogu müügiga eksportimiseks ühendusse. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt peeti omamaist müüki representatiivseks, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi üldmaht moodustas vähemalt 5 % tema ühendusse suunatud eksportmüügi üldmahust.

(18)

Seejärel identifitseeriti PET liigid, mida müüsid omal maal representatiivse omamaise kogumüügiga äriühingud ja mis olid identsed või otseselt võrreldavad PET liikidega, mida müüdi eksportimiseks ühendusse.

(19)

Kui teatava eksportiva tootja poolt siseturul müüdud PET liigi puhul leiti, et see liik on otseselt võrreldav PET liigiga, mida müüdi eksportimiseks ühendusse, selgitati välja, kas omamaine müük oli piisavalt representatiivne algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Asjakohase PET liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt representatiivsena, kui selle liigi omamaise müügi üldmaht uurimisperioodi jooksul oli vähemalt 5 % ühenduse turule eksporditud võrreldavate PET liikide müügi üldmahust.

(20)

Selle selgitamiseks, kas PET liikide omamaist müüki võib käsitleda müügina tavalise kaubandustegevuse käigus, määrati kindlaks, kui suure osa iga PET liigi müügist moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele. Juhul kui arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud PET liigi müügimaht vastas vähemalt 80 %le müügi kogumahust ja kui selle liigi kaalutud keskmine hind vastas vähemalt tootmise omahinnale, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kogu uurimisperioodi jooksul toimunud selle liigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte. Kui teatava PET liigi kasumliku müügi maht oli väiksem kui 80 %, kuid siiski üle 10 % selle liigi müügi kogumahust, või kui selle liigi kaalutud keskmine hind oli väiksem tootmise omahinnast, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati ainult selle liigi kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(21)

Leiti, et kõikide PET liikide kasumlik müük moodustas vähemalt 10 % vastava liigi müügi kogumahust.

(22)

Kõikidel juhtudel, kui asjakohast toodet eksporditi sõltumatutele ühenduses asuvatele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8, täpsemalt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(23)

Kui ekspordimüük toimus sidusimportija kaudu, tuletati ekspordihind sidusimportijalt sõltumatule kliendile edasimüügi hinna põhjal. Seejuures tehti parandused kõikide importimise ja edasimüügi vahelisel ajal sidusimportija poolt kantud kulude arvessevõtmiseks, kaasa arvatud müügikulud, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Asjakohane kasumimarginaal määrati kindlaks ühenduse turul tegutsevate koostööd tegevate sõltumatute kauplejate/importijate poolt antud andmete põhjal.

(24)

Ekspordihindu võrreldi normaalväärtusega tehasehindade tasandil. Selleks et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, tehti parandused hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajalikud täpsustused tehti kõikidel juhtudel, kui neid peeti mõistlikeks, veatuteks ja kontrollitud tõenditega põhjendatuteks.

(25)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 arvutati iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul dumpingumarginaal, võrreldes kaalutud keskmisi ekspordihindu kaalutud keskmise normaalväärtusega.

(26)

Nende riikide puhul, kelle koostöö määra hinnati kõrgeks (üle 80 %) ja kelle puhul ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidus koostööst, kehtestati dumpingu jääkmarginaal koostööd tegevate äriühingute jaoks ettenähtud kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel, selleks et tagada nende meetmete efektiivsus.

(27)

Nende riikide puhul, kelle koostöö määra hinnati madalaks, määrati kindlaks dumpingu jääkmarginaal vastavalt algmääruse artiklile 18, s.o olemasolevate faktide alusel.

(28)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt eksportivalt tootjalt, kellest üks ei eksportinud PETd ühendusse uurimisperioodi jooksul, ja kahelt importijalt, kes olid seotud ühega kõnealustest eksportivatest tootjatest. Tehti kindlaks, et koostööd tegevate eksportijate osa vastas 100 %le asjakohase toote ekspordist uurimisperioodi jooksul.

(29)

Kõikide Korea eksportivate tootjate poolt eksporditud PET liikide puhul oli võimalik normaalväärtust kindlaks määrata tavalise kaubandustegevuse käigus sõltumatute klientide poolt omamaisel turul makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1.

(30)

Üks Korea eksportiv tootja müüs PETd eksportimiseks ühendusse nii otse sõltumatutele klientidele kui ka Koreas ja Euroopa Ühenduses asuvate sidusimportijate kaudu. Seetõttu kehtestati viimasel juhtumil tuletatud ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt.

(31)

Õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mille puhul oli väidetud ja näidatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Selle põhjal tehti soodustusi seoses veotingimuste, kindlustuse, käitlemiskulude, komisjonitasu, krediidi, pakendamise, tollimaksu ja pangakulude erinevustega.

(32)

Algmääruse artikli 2 lõikes 11 sätestatu kohaselt võrreldi iga ühendusse eksporditud asjakohase toote liigi kaalutud keskmist ekspordihinda vastava liigi kaalutud keskmise normaalväärtusega.

(33)

Võrdlus näitas, et kolme koostööd tegeva eksportiva tootja puhul dumpingut ei esinenud või seda esines vähesel määral. Dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse tollipiiril ilma tollimakse tasumata on järgmised:

(34)

Kaks teadaolevat Korea eksportivat PET tootjat, kelle suhtes praegu kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid, näitasid, et nad ei eksportinud PETd uurimisperioodi jooksul. Need eksportijad ei esitanud tõendeid selle kohta, et nende impordimarginaalide ümberhindamine oleks õigustatud.

(35)

Pidades silmas Korea äriühingute kõrget koostöö määra (vt eespool põhjendus 28), kehtestati dumpingu jääkmarginaal koostööd tegevate äriühingute jaoks ettenähtud kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel kooskõlas põhjenduses 26 esitatud lähenemisviisiga. Võrreldes esialgse uurimisega, jäi määr samaks.

(36)

Vastused küsimustikule saadi neljalt eksportivalt tootjalt, kellest üks ei eksportinud PETd ühendusse uurimisperioodi jooksul. Tehti kindlaks, et koostööd tegevate eksportijate osa vastas vähem kui 60 %le asjakohase toote ekspordist Taiwanist uurimisperioodi jooksul.

(37)

Kõikide Taiwani eksportivate tootjate poolt eksporditud PET liikide puhul oli võimalik normaalväärtust kindlaks määrata tavalise kaubandustegevuse käigus sõltumatute klientide poolt omamaisel turul makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1.

(38)

Ekspordihinnad määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8, täpsemalt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(39)

Õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mille puhul oli väidetud ja näidatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Selle põhjal tehti soodustusi seoses veotingimuste, kindlustuse, käitlemiskulude, komisjonitasu, krediidi, pakendamise, tollimaksu ja pangakulude erinevustega.

(40)

Algmääruse artikli 2 lõikes 11 sätestatu kohaselt võrreldi iga ühendusse eksporditud asjakohase toote liigi kaalutud keskmist ekspordihinda vastava liigi kaalutud keskmise normaalväärtusega.

(41)

Võrdlus näitas, et kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul esines dumping. Dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse tollipiiril ilma tollimakse tasumata on järgmised:

(42)

Üks eksportiv tootja, kelle suhtes praegu kohaldatakse individuaalset tollimaksumäära, tegi selle menetluse käigus koostööd, kuigi ta ei müünud PETd eksportimiseks ühendusse uurimisperioodi jooksul. Esitatud andmete alusel leiti, et tema dumpingumarginaal tuleb jätta muutmata, kuna ta ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema impordimarginaali ümberhindamine oleks õigustatud.

(43)

Üks teadaolev Taiwani PET eksportija, kelle suhtes praegu kohaldatakse individuaalset tollimaksumäära, ei teinud selle menetluse käigus koostööd. Selleks, et mitte julgustada koostööst hoidumist, peeti selle eksportija puhul vajalikuks mitte kehtestada individuaalset tollimaksu. Veelgi tähtsam on aga, andmed, mis oleksid võimaldanud määrata individuaalset tollimaksu, polnud kättesaadavad.

(44)

Silmas pidades kõnealust asjaolu ja Taiwani äriühingute madalat koostöö määra (vt eespool põhjendus 36), määrati dumpingu jääkmarginaal põhjenduse 27 kohaselt vastavalt algmääruse artiklile 18.

(45)

Dumpingu jääkmarginaal, mis arvutati Eurostati ja koostööd tegevate eksportivate tootjate andmete põhjal ja väljendati protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse tollipiiril ilma tollimakse tasumata, on järgmine:

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti ka, kas esialgse uurimise suhtes muutunud asjaolusid, mis on seotud dumpinguga, võib põhjendatult pidada püsivaiks.

(47)

Uurimisperioodi jooksul eksportinud ja seoses uurimisega koostööd teinud äriühingute puhul näitas käesolev läbivaatamine, et nende äriühingute dumpingumarginaal jäi samale või langes miinimumtasemele. Selle peamine põhjus oli, et kuigi nende äriühingute puhul normaalväärtused ja omamaise müügi hinnad kasvasid võrreldes esialgse uurimise andmetega, kasvasid müügihinnad ühenduse turul siiski suurema marginaali võrra. Leiti, et tegelikult olid ühendusse eksportimise hinnad käesoleval uurimisperioodil keskmiselt 53 % kõrgemad kui esialgsel uurimisperioodil kindlaks määratud ekspordihinnad. Ei leitud märke, mis osutaksid, et need muutused võiksid olla ebapüsivad. Märkida tuleks ka asjaolu, et kõnealustel äriühingutel oli uurimisperioodi jooksul kõrge tootmisvõimsuse rakendusaste, ületades 80 %. Kõnealustel äriühingutel ei ole plaanis tõsta olemasolevat võimsust, piirates seega kõikide tulevikus tehtavate muudatuste võimalust asjaoludes. Seepärast loetakse ebatõenäoliseks muudatusi ekspordihinna ja mahu osas.

(48)

Üks äriühing, kes ei eksportinud PETd ühendusse esialgse uurimise korral, tegi koostööd ja eksportis kõnealust toodet ühendusse käesoleva uurimise ajal. Selle äriühingu puhul leiti samuti, et dumpingumarginaal on minimaalne. Normaalväärtus ja omamaised ning ekspordihinnad olid selle äriühingu puhul samas suurusjärgus kui teisel kahel koostööd tegeval äriühingul.

(49)

Nagu nenditi põhjenduses –, ei leitud kahe koostööd teinud eksportiva tootja puhul, kes ei eksportinud PETd ühendusse uurimisperioodi jooksul, tõendeid, mis oleksid õigustanud nendele kohaldatavate tollimaksude muutmist. Tuleb meelde tuletada, et esialgsel uurimisel avastati dumpingumarginaali ulatuslik kõikumine (1,4–55,8 %), mis näitab, et Korea äriühingud kasutavad dumpingut oluliselt erineval määral. Sellepärast ei saa järeldada, et uurimisperioodil ühendusse eksportinud tootjate puhul leitud minimaalsed dumpingumarginaalid on representatiivsed nende eksportijate suhtes, kes samal ajal ei eksportinud PETd ühendusse. Seega ei ole kõnealuste äriühingute puhul tõendeid, mis õigustaksid nendele äriühingutele praegu kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude läbivaatamist. Ka ei ole kättesaadavad andmed, mis lubaksid neile kehtestada individuaalse dumpingumäära. Kõnealused järeldused tehti asjaomastele pooltele teatavaks, kumbki neist ei ole esitanud omapoolseid märkusi ega esitanud täiendavat teavet.

(50)

Kolm äriühingut Taiwani neljast äriühingust, kelle suhtes käesoleval ajal kohaldatakse individuaalseid tollimakse, tegid käesoleva uurimise ajal koostööd. Nendest ühe puhul leiti käesoleval uurimisel, et äriühingu dumpingumarginaal on langenud miinimumtasemele. Teise äriühingu puhul langes dumpingumarginaal esialgse uurimisperioodi 7,8 %-lt 4,6 %-le käesoleval uurimisperioodil. Seoses olukorraga Korea Vabariigis, oli selle peamiseks põhjuseks, et kuigi nende äriühingute puhul normaalväärtused ja omamaise müügi hinnad kasvasid võrreldes esialgse uurimise andmetega, kasvasid müügihinnad ühenduse turul siiski suurema marginaali võrra. Taiwani puhul leiti, et ühendusse eksportimise hinnad olid käesoleval uurimisperioodil keskmiselt 42 % kõrgemad kui esialgsel uurimiseperioodil kindlaks määratud ekspordihinnad. Nende äriühingute puhul leiti ka, et nende tootmisvõimsuse rakendamisaste oli sarnane Korea äriühingute tootmisvõimsuse rakendamisastmega. Ka ei olnud kõnealustel äriühingutel plaanis olemasolevat tootmisvõimsust tõsta.

(51)

Kolmas koostööd teinud äriühing, kelle suhtes praegu kohaldatakse individuaalset tollimaksu, esitas tõendid, et ta ei eksportinud asjakohast toodet ühendusse käesoleva uurimisperioodi jooksul.

(52)

Peale selle tegi uurimise ajal koostööd üks Taiwani äriühing, kes ei eksportinud kõnealust toodet ühendusse esialgse uurimise korral. Selle äriühingu dumpingumarginaal on 10,7 %.

(53)

Kolme koostööd teinud tootja puhul, kes eksportisid PETd ühendusse käesoleva uurimisperioodi jooksul, ei ole alust arvata, et käesoleva ja esialgse uurimise võrdlemisel ilmnenud muutused, eriti ühendusse eksportimise hindade tõus, võiksid olla ebapüsivad. Sellepärast käsitletakse kõnealuste äriühingute dumpingumarginaale, mis on arvutatud käesoleva uurimisega seoses esitatud andmete põhjal, usaldusväärsetena.

(54)

Tootja puhul, kes tegi koostööd, kuid ei eksportinud PETd ühendusse käesoleva uurimisperioodi jooksul, ei ole tõendeid, mis õigustaksid tema suhtes praegu kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude läbivaatamist. Seetõttu on peetud asjakohaseks mitte muuta praegust marginaali. Korea puhul ei ole kättesaadavaid andmeid, mis võimaldaksid kõnealusele äriühingule kehtestada individuaalse marginaali. Asjaomane pool ei teinud pärast järelduste teatavakstegemist märkusi ega esitanud täiendavat informatsiooni.

(55)

Pidades silmas muutunud asjaolude püsivuse ja dumpingu kohta tehtud järeldusi, tuleb Korea Vabariigist ja Taiwanist pärineva asjakohase toote impordiga seotud praegusi dumpinguvastaseid meetmeid muuta, nii et need kajastaksid leitud uusi dumpingumarginaale.

(56)

Asjaolu, et PET hinnad võivad kõikuda koos toornafta hindade kõikumisega, ei tohi kaasa tuua kõrgemaid tollimakse. Sellepärast peeti vajalikuks, et muudetud tollimakse väljendataks erisummana tonni kohta. Sellist lähenemist järgiti esialgses uurimises.

(57)

Äriühingute dumpinguvastase tollimaksu individuaalmäärad kehtestati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need individuaalmäärad asjaomaste äriühingutega seotud ja selle uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud äriühingute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud äriühing, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(58)

Tehakse ettepanek kehtestada äriühingutele, kes eksportisid PETd ühendusse uurimisperioodi jooksul, järgmised dumpinguvastased tollimaksud:

(59)

Vastavalt põhjenduses 45 kirjeldatud läbivaadatud dumpingu marginaalile peaks Taiwani puhul dumpinguvastast jääktollimaksu suurendama 143,4 euroni tonni kohta.

(60)

Huvitatud isikutele teatati kõikidest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti muuta kehtivat määrust. Märkusi ei saadud,