1.   Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus on üle 50 GT, millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud eriotstarbelist püügiluba ja mis kuuluvad NAFO laevaregistrisse, võivad loas ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO tsoonist pärit kalavarusid.

2.   Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO tsooni kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, millel on luba kalastada NAFO tsoonis. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

3.   Lõikes 2 märgitud teave sisaldab järgmist teavet:

4.   Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvate laevade (laevapereta prahitud) kohta edastatakse järgmine teave:

1.   Käesoleva määruse IX lisas nimetatud põhjaliikide spetsialiseeritud püügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille mõnes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) spetsialiseeritud püügil võib võrgusilm olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) spetsialiseeritud püügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades.

2.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille minimaalne silmasuurus on 40 mm.

1.   Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida käesolevas artiklis pole kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2.   Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.

3.   Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid tingimusel, et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma X lisas nimetatud kaitsetega.

4.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvameregarneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega, nagu on kirjeldatud III lisa 4. liites.

1.   Laevade kaptenid ei tohi tegelda nende liikide spetsialiseeritud püügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügi piirarvud. Kalaliigi püük on spetsialiseeritud, kui kõnealune liik massiprotsentides moodustab suurima osa ühe loomusega saadud saagist.

2.   ID lisas nimetatud liikide kaaspüük, mille kohta ühendus ei ole NAFO tsooni mingis osas kvoote kehtestanud ja mis seal saadakse mis tahes liigi spetsialiseeritud püügil, ei tohi olla üle 2 500 kg iga pardal oleva liigi kohta või üle 10 % pardal hoitava kogusaagi massist, olenevalt sellest, kumb on suurem. NAFO tsooni osas, kus teatavate liikide spetsialiseeritud püük on keelatud või kus “muud” kvoodid on täiel määral ära kasutatud, ei tohi ID lisas loetletud liikide kaaspüük olla suurem kui vastavalt 1 250 kg või 5 %.

3.   Kui kaaspüügi piirarvudega kalaliikide kogumäär ühe loomuse kohta ületab lõikes 2 nimetatud määrad, peavad laevad viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast. Kui kaaspüügi piirarvudega kalaliikide kogumäär mis tahes järgmises loomusekohas ületab kõnealused piirmäärad, siirduvad laevad jälle viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ega pöördu sellele alale tagasi enne, kui on möödunud vähemalt 48 tundi.

4.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad siirduvad juhul, kui ID lisas loetletud liikide kaaspüügi kogumäär mis tahes loomusekohas ületab rajoonis 3M 5 % massist ja rajoonis 3L 2,5 % massist, viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.

5.   Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

1.   Töödeldud kala, mis on püütud NAFO tsoonis, märgistatakse nii, et on võimalik eristada kõiki kalaliike ja tooteliike. Märkida tuleb ka saagi pärinemine NAFO tsoonist.

2.   Püügirajoonis 3L püütud krevettide ning alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse saagi pärinemine konkreetselt alalt.

3.   Iga liigi saak paigutatakse selgelt eraldi teiste liikide saakidest. NAFO tsoonis püütud saak paigutatakse eraldi väljastpoolt seda ala püütud saagist.

Saagi võib paigutada mitmesse trümmi ossa, kuid igas trümmiosas eraldatakse see plasti, vineeri, võrgu vms abil selgelt teiste liikide saakidest.

1.   Lisaks sellele, et kalalaevade kaptenid peavad täitma määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11 ja 12 ettenähtud nõudeid, peavad nad kandma püügipäevikusse käesoleva määruse XII lisas loetletud andmed.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XIII lisas nimetatud liikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.

3.   Ühenduse laeva kapten peab ID lisas loetletud liikide saagi kohta:

4.   Lõikes 3 osutatud toodangu päevaraamatut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva suhtes, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on tühjaks laaditud.

5.   Kapten osutab vajalikku abi päevaraamatus esitatud koguste ja pardal säilitatavate töödeldud toodete kontrollimisel.

1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagamada artiklis 25 nimetatud laevade püügikoormuse vastavus liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO tsoonis.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO tsoonis püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2005 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muuhulgas esitada kõnealuses püügipiirkonnas kalastavate laevade andmed ning kavandatud püügipäevade arv NAFO tsoonis.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni laevade kavandatavast tegevusest muudes piirkondades.

Püügikavas peab kajastuma teate esitanud liikmesriigi kasutuses olevatele kalapüügivõimalustele vastav kogu püügikoormus kõnealuses püügipiirkonnas.

Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembril 2005 komisjonile aruande oma püügikavade rakendamise kohta, sealhulgas püügipiirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu ning püügipäevade üldarvu.

1.   Liikmesriik tagab, et laevad, millele antakse artiklis 36 osutatud eriotstarbeline püügiluba, kantakse loetellu, mis sisaldab laevade nimesid ja määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas määratletud sisenumbreid. Liikmesriigid väljastavad eriotstarbelised püügiload alles siis, kui laev on kantud NAFO laevaregistrisse.

2.   Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul lõikes 1 sätestatud loetelu ja kõik hilisemad muudatused.

3.   Muudatused lõikes 1 sätestatud loetelus edastatakse komisjonile vähemalt 5 päeva enne seda, kui kõnealusesse loetellu lisatud laev siseneb NAFO alapiirkonda 2 ning rajoonidesse 3KLMNO. Komisjon edastab loetelu muudatused viivitamata NAFO sekretariaadile.

4.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et jaotada oma süvalestakvoot lõikes 1 osutatud loetellu kantud laevade vahel. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kvootide jaotusest 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

1.   Artikli 37 lõikes 2 nimetatud laevade kaptenid edastavad lipuliikmesriigile järgmise aruande:

2.   Liikmesriigid edastavad lõike 1 punktides a, c ja d sätestatud aruanded kohe pärast kättesaamist komisjonile.

3.   Kui leitakse, et lõike 2 kohaselt teatatud süvalestasaagid on ammendanud 70 % liikmesriikidele määratud kvoodist, edastavad kaptenid lõike 1 punktis b osutatud aruandeid kolme päeva tagant.

1.   Süvalestakoguste lossimine on keelatud muudes kohtades kui NAFO lepinguosaliste määratud sadamates. Süvalesta lossimine on keelatud kolmandate riikide sadamates.

2.   Liikmesriigid määravad sadamad, kus võib süvalesta lossida, ning määravad kindlaks sellega seotud inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas süvalesta igal lossimisel lossitavate koguste registreerimise ja teatamise tingimused.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast määratud sadamate loetelu ning sellele järgneva 15 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud inspekteerimis- ja järelevalvekorra. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

4.   Komisjon edastab lõikes 2 nimetatud määratud sadamate ning NAFO muude lepinguosaliste määratud sadamate loetelu viivitamata kõigile liikmesriikidele.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõiki laevu, mis sisenevad määratud sadamasse alapiirkonnast 2 või rajoonidest 3KLMNO püütud süvalesta lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks, kontrollitakse sadamas NAFO sadamate inspekteerimise kavas ettenähtud korras.

2.   Lõikes 1 nimetatud laevad ei tohi saaki lossida ja/või ümber laadida enne, kui inspektorid on kohal.

3.   Enne transportimist külmhoonesse või muusse sihtkohta kaalutakse kõik lossitud kogused liikide järgi.

4.   Liikmesriigid edastavad vastava inspekteerimisaruande NAFO sekretariaadile ning selle koopia komisjonile seitsme tööpäeva jooksul alates inspekteerimise lõppkuupäevast.

1.   NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenat püüdva ühenduse laeva kapten teatab igal teisel esmaspäeval selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil laev on registreeritud, eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul kõnealustes vööndites püütud meriahvena kogused.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12.00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.

1.   XIV lisas nimetatud liikide spetsialiseeritud püük on kõnealuses lisas nimetatud vööndites ja ajavahemikel keelatud.

2.   Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse XV lisas sätestatud püügi ja kaaspüügi piirarvud kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

1.   Lisaks teabele, mis tuleb esitada püügiloaga laevade kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõikele 2, edastavad liikmesriigid komisjonile alates 1. augustist 2005 kõnealuste laevade kohta järgmised andmed:

2.   Alates 1. augustist 2005 edastavad liikmesriigid komisjonile laevade kohta, millel on püügiluba CCAMLRi tsoonis, võimaluse korral järgmise teabe:

1.   Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLR ile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 7, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkonnas 88.1, rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b väljaspool riigi jurisdiktsiooni all olevaid alasid.

2.   Rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks laev.

3.   Alapiirkonna 88.1 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi ja kaaspüügi piirarvud ning nende jaotus iga alapiirkonna väikeste uurimisüksuste (SSRU) vahel määratakse kindlaks XV lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisüksuses lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügilimiidini, ning uurimisüksus suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

4.   Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

1.   Artiklis 46 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub vastavalt nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuses suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas (29) artiklile 8, pidades silmas meetmeid, mida võetakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Peale nende meetmete on:

2.   Laevade suhtes, mis osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkonnas 88.1, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

1.   Käesoleva jao tähenduses koosneb üks loomus ühes paigas asuvast ühest või mitmest õngejadast. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse kindlaks õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse püügikoguse ja -koormuse aruandluses.

2.   Loomus on uurimuslik järgmistel tingimustel:

1.   Artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisüksustes, mille vahel jaotuvad FAO alapiirkond 88.1 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid:

2.   Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga uurimusliku loomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva uurimusliku loomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.