raamatupidamise lahususe ja kuluarvestussüsteemide kohta vastavalt elektroonilist sidet reguleerivale raamistikule

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

(8) Otsesed kulud on kulud, mis täielikult ja ühemõtteliselt kantakse teatavate tegevuste katteks.

(9) Kaudsed kulud on kulud, mis nõuavad jaotamist, kasutades õiglast ja objektiivset omistamismetoodikat.

(10) Mõned varad võivad nõuded ületada või võib võrguarhitektuur olla allpool optimaalset taset. Altpoolt ülespoole majandus-/insenertehnilise mudeli rakendamine aitab saada teavet ebatõhusate ja tarbetult kantud kulude kohta, mis tuleks kõrvaldada.

LISA

SUUNISED ARUANDLUSNÕUETE JA TEABE AVALDAMISE KOHTA

Käesolevas lisas kirjeldatakse korrapärase aruandluse raamistikku, avaldamise küsimusi ja nõuetele vastavuse tõendit.

Vastavalt soovituse punktis 2 soovitatud põhimõtetele peavad kuluarvestuse ja raamatupidamise lahususe süsteemid andma finantsteavet sellise üksikasjalikkusega, mis näitab vastavust mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetega, adekvaatselt määratledes ja omistades tulusid, kulusid, kasutatud kapitali ja operaatori poolt läbi viidud mitmesuguste tegevuste mahte. Selline raamatupidamisteave tuleks riigi reguleerivale asutusele viivitamata kättesaadavaks teha.

Reguleeritava raamatupidamisaruandluse hea esitamine tagab selle, et raamatupidamisaruannete oluline teave edastatakse selgelt ja tõhusalt ning seda tehakse nii lihtsalt ja konkreetselt kui võimalik. Teabe esitamine raamatupidamisaruannetes hõlmab teatavat üldistamist ja kokkuvõtmist. Kui see protsess viiakse läbi korralikult, on tulemuseks ulatuslikum teave, kuna selline esitamine täidab mitmesuguseid reguleerivaid eesmärke, näiteks tõestades, et tasud on kulupõhised või et puudub põhjendamatu diskrimineerimine.

Raamatupidamisaruanded hõlmavad tõendavaid lisasid ja täiendavaid andmikke, mis raamatupidamisaruandeid avardavad ja selgitavad. Nii raamatupidamisaruanded kui ka tõendavad lisad moodustavad ühtse terviku.

Reguleeritavat raamatupidamisteavet kasutavad riigi reguleerivad asutused ja teised isikud, keda võivad mõjutada kõnealusel teabel põhinevad reguleerivad otsused, näiteks konkurendid, investorid ja tarbijad. Selles kontekstis võib teabe avaldamine aidata kaasa avatud ja konkurentsi pakkuvale turule ning samuti suurendada reguleeritava raamatupidamissüsteemi usaldusväärsust.

Täielikku avaldamist võivad siiski piirata ärisaladust käsitlevad siseriiklikud ja ühenduse eeskirjad. Seetõttu soovitatakse riigi reguleerivatel asutustel pärast operaatorite arvamuse ärakuulamist määratleda, missugust teavet tuleb käsitada konfidentsiaalsena ning ei või kättesaadavaks teha.

1. Teabe ettevalmistamine ja avaldamine

Ette valmistada ja avaldada tuleks järgmine finantsteave (võttes arvesse konfidentsiaalsust ja siseriiklikke õigusakte) asjakohase turu/teenuse kohta:

—	Kasumiaruanded,

—	aruanne kasutatud kapitali kohta (üksikasjalik arvutusmetoodika ja kasutatud parameetrite väärtused),

—	konsolideerimine ja ühitamine seadusjärgse raamatupidamisaruandluse või kuluarvutlusteabe muu allikaga,

—	kuluarvutlusmetoodika kirjeldus, sealhulgas viide kulubaasile ja standarditele, paigutamise ja hindamise metoodika, kaudsete kulude kindlaksmääramine ja käsitlemine,

—	mittediskrimineerimist käsitlevad lisad (üksikasjalikud ülekandekulud),

—	audiitori hinnang (kui seda nõuab riigi reguleeriv asutus),

—	arvestuspõhimõtete ja reguleerivate raamatupidamispõhimõtete kirjeldus,

—	tõend ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele vastavuse kohta,

—	vajaduse korral muud täiendavad andmikud.

Aruandevormid, mis võivad järgida seadusjärgset raamatupidamise standardmudelit, tuleks riigi reguleeriva asutuse poolt pärast operaatoritega konsulteerimist eelnevalt kindlaks määrata. Tõendit ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele vastavuse kohta, audiitori hinnangut ning raamatupidamis- ja arvestuspõhimõtete, kasutatud metoodikate ja protseduuride, nimelt kulude paigutuse metoodika kirjeldust ei saa lugeda konfidentsiaalseks. Ilma et see piiraks siseriiklike ja ühenduse ärisaladust käsitlevate õigusaktide kohaldamist, tuleks auditi tulemused teha üldsusele kättesaadavaks.

2. Nõuetele vastavuse tõend

Iga-aastane nõuetele vastavuse tõend peab sisaldama vähemalt järgmist:

—	audiitori järeldused,

—	kõik kindlakstehtud rikkumised,

—	audiitori soovitused (koos vastavate tagajärgedega),

—	järgitava kontrollmetoodika täielik kirjeldus ning

—	mõned finants- ja raamatupidamisalased koondandmed (näiteks jooksevhindades kuluarvestuse korrektsioonid, omistamismetoodika põhjal tehtud peamised oletused, eraldatud kulude tase ning mudeli detailsuse aste).

Nõuetele vastavuse tõendi ja auditi tulemuste avaldamine peab toimuma huvitatud isikutele kergesti ligipääsetavas vormis, näiteks paberkandjal või elektroonilisel kujul, või operaatori või riigi reguleeriva asutuse veebilehel.

3. Aruandeperiood

Reguleeritava raamatupidamisaruandluse avaldamine peaks toimuma kord aastas ning võimalikult kiiresti pärast aruandeaasta lõppu. Vastavustõendi avaldamine peaks toimuma hiljemalt kahe kuu jooksul pärast reguleeriva auditi lõppu või mitte hiljem kui praeguses, reguleerivates kohustustes sätestatud praktikas.