25.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 52/51

KOMISJONI SOOVITUS,

15. veebruar 2005,

noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/162/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 211 teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon esitas 21. mail 2003. aastal vastu võetud teatises oma tegevuskava “Äriühinguõiguse kaasaajastamine ja äriühingute haldamise tugevdamine Euroopa Liidus – arengukava”. (1) Tegevuskava põhieesmärk on tugevdada aktsionäride õigusi, kaitsta töötajaid, võlausaldajaid ja muid äriühinguga seotud osapooli, kohandada eri liiki äriühingute puhul sobival viisil äriühinguõigust ja äriühingu haldamise eeskirju, ning edendada nende tõhusust ja konkurentsivõimet, võttes eriti arvesse mõningaid konkreetseid piiriüleseid küsimusi.

(2)

Euroopa Parlament tervitas tegevuskava oma 21. aprilli 2004. aasta resolutsioonis ja väljendas tugevat toetust suuremale osale selle algatustest. Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles esitama eeskirjad huvide konflikti kõrvaldamiseks ja ennetamiseks ning rõhutas, et noteeritud äriühingutel peaks olema kontrollkomisjon, mille ülesannete hulka peaks kuuluma välisaudiitori sõltumatuse, objektiivsuse ja tõhususe kontrollimine.

(3)

Äriühingud võtavad haldusorgani tegevülesanneteta liikmeid ja haldus- või järelevalveorgani liikmeid tööle mitmel eesmärgil. Neil on eriti oluline roll tegevjuhtkonna ja juhtivorgani liikmete kontrollimisel ning huvide konflikti hõlmavate olukordade lahendamisel. Selle rolli suurendamine nimetatud valdkonnas on eriti oluline usalduse taastamiseks finantsturgude vastu. Seetõttu tuleks kutsuda liikmesriike üles võtma vastu meetmed, mida oleks võimalik kohaldada noteeritud äriühingute ehk selliste äriühingute suhtes, kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda ühenduse reguleeritud turul. Käesoleva soovituse kohaldamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse korporatiivset tüüpi ühisinvesteerimisettevõtjate erisusi ja vältima erineva õigusliku olemusega ühisinvesteerimisettevõtjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. Ühisinvesteerimisettevõtjate puhul, kes on määratletud nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivis 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (2) on viimases direktiivis juba sätestatud hulk konkreetseid haldusmehhanisme. Et vältida põhjendamatut muude korporatiivset tüüpi ühisinvesteerimisettevõtjate ebavõrdset kohtlemist, kelle suhtes ei kohaldata ELi ühtlustatud õigusakte, peaksid liikmesriigid võtma arvesse seda, kas ja mil määral kõnealuste ühtlustamata ühisinvesteerimisettevõtjate suhtes kohaldatavad haldusmehhanismid on samaväärsed.

(4)

Pidades silmas paljude kaalul olevate küsimuste keerukust, ei pruugi üksikasjalike siduvate eeskirjade vastuvõtmine olla tingimata kõige soovitavam ja tõhusam viis taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Paljudes liikmesriikides on tavaks soodustada vastuvõetud äriühingute halduseeskirjade täitmist avalikustamise teel, mis põhineb lähenemisviisil, mille kohaselt äriühinguid kutsutakse üles avalikustama, kas nad täidavad eeskirju, ning selgitama nendest sisulise kõrvalekaldumise põhjusi (comply or explain). Kõnealune lähenemisviis võimaldab äriühingutel võtta arvesse valdkonna- ja äriühingupõhiseid nõudeid ning turgudel hinnata esitatud selgitusi ja põhjendusi. Seetõttu on haldusorgani tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete edendamist silmas pidades asjakohane julgustada kõiki liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et kehtestada siseriiklikul tasandil kas eeskirjade täitmise ja nendest kõrvalekaldumise põhjuste selgitamise lähenemisviisi kasutades või siis seadusandluse teel käesolevas soovituses esitatud põhimõtetest lähtuvad sätted.

(5)

Kui liikmesriigid otsustavad kasutada eeskirjade täitmise ja nendest kõrvalekaldumise põhjuste selgitamise lähenemisviisi (mille kohaselt äriühingutelt nõutakse nende tavade selgitamist, võrreldes häid tavasid käsitlevate kindlaksmääratud soovitustega), peaks neil olema võimalik lähtuda turul osalejate väljatöötatud vastavatest soovitustest.

(6)

Käesoleva soovituse kohaselt vastuvõetavate liikmesriikide meetmete põhieesmärk peaks olema parandada noteeritud äriühingute haldamist. Kuna kõnealune eesmärk on oluline nii tegelike kui ka võimalike investorite kaitse seisukohalt kõigis ühenduse noteeritud äriühingutes, olenemata sellest, kas need on asutatud ühes liikmesriikidest, peaksid kõnealused meetmed hõlmama ka kolmandate riikide äriühinguid, mis on noteeritud ühenduses.

(7)

Sõltumatute esindajate osalemist juhatuses, kes oleksid võimelised juhtkonna otsuseid vaidlustama, loetakse laialdaselt üheks aktsionäride ja muude huvigruppide huvide kaitsmise viisidest. Hajutatud omandivormiga äriühingutes on esmatähtis küsimus, kuidas kohustada juhtkonda nõrkade aktsionäride ees aru andma. Äriühingutes, kus on kontrolli omavad aktsionärid, tuleb keskenduda pigem selle tagamisele, et äriühingut juhitaks viisil, mis võtab piisavalt arvesse vähemusaktsionäride huve. Mõlemal juhul on oluline kolmandate isikute piisava kaitse tagamine. Sõltumata äriühingu haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani ametlikust ülesehitusest, tuleks juhtimistegevuse suhtes kohaldada tõhusat ja piisavalt sõltumatut järelevalvet. Sõltumatuse all tuleb siinkohal mõista olulise huvide konflikti puudumist, kusjuures tuleb pöörata tähelepanu mis tahes ohtudele, mis võivad tuleneda haldus- või järelevalveorgani liikme tihedatest suhetest äriühingu konkurendiga.

(8)

Juhtimistegevuse tõhusa ja piisavalt sõltumatu järelevalve tagamiseks peaks haldus- või järelevalveorgan koosnema piisavast arvust haldusorgani tegevülesanneteta liikmetest ja haldus- või järelevalveorgani liikmetest, kes ei täida juhtivülesandeid vastavas äriühingus ega tema kontsernis ja kes on sõltumatud (st nende puhul puudub oluline huvide konflikt). Pidades silmas liikmesriikide õigussüsteemide erinevusi, ei tohiks ühenduse tasandil täpselt määratleda, kui suur peaks olema sõltumatute liikmete osakaal kogu haldus- või järelevalveorganis.

(9)

Haldusorgani tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete järelevalvet peetakse üldiselt oluliseks kolmes valdkonnas, kus juhtkonna huvide konflikti võimalus on eriti suur, eelkõige juhul, kui tegu on küsimustega, mis ei kuulu otseselt aktsionäride kohustuste hulka: haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete nimetamine, nende töötasu ning kontroll. Seetõttu on asjakohane soodustada kõnealustes valdkondades haldusorgani tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesandeid ning toetada haldus- või järelevalveorganis ametissemääramise, töötasu ja kontrollkomisjoni loomist.

(10)

Ilma, et see piiraks omanike koosoleku volitusi, on põhimõtteliselt ainult haldus- või järelevalveorganil kui tervikul õigus vastu võtta otsuseid ning ta on kollektiivse organina üheskoos vastutav oma ülesannete täitmise eest. Haldus- või järelevalveorganil on õigus määrata kindlaks komisjonide arv ja ülesehitus, mida ta peab oma töö lihtsustamiseks asjakohaseks, kuid kõnealused komisjonid ei asenda põhimõtteliselt kõnealust organit ennast. Seetõttu peaks ametissemääramise, töötasu ja kontrollkomisjon üldreeglina esitama soovitusi, et valmistada ette haldus- või järelevalveorganis vastu võetavad otsused. Sellele vaatamata ei tohiks välistada, et haldus- või järelevalveorgan delegeerib osa oma otsustusõigusest komisjonidele, kui ta peab seda asjakohaseks ja kui see on siseriikliku õigusega lubatud, kuigi ta jääb samal ajal täielikult vastutavaks oma pädevusalas tehtud otsuste eest.

(11)

Kuna kandidaatide kindlakstegemisel vabade kohtade täitmiseks haldus- või järelevalveorganis kerkivad ühe- või kaheastmelise juhtimissüsteemi puhul esile küsimused, mis on seotud juhtkonda kontrollivate haldusorgani tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete valimisega või juhtkonna ametis jätkamisega, peaks ametissemääramise komisjon koosnema peamiselt sõltumatutest haldusorgani tegevülesanneteta liikmetest ja haldus- või järelevalveorgani liikmetest. Siiski jääks võimalus sõltumatuse kriteeriumidele mitte vastavate haldusorgani tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete osalemiseks. Samuti jääks võimalus tegevjuhtkonna osalemiseks (kui ametissemääramise komisjon luuakse üheastmelise juhtimissüsteemiga äriühingu haldus- või järelevalveorganis ja nad ei moodusta komisjonis enamust).

(12)

Kuna liikmesriigid lähenevad juhtkonna ametissemääramise ja tagandamisega tegelevatele organitele erinevalt, peaks haldus- või järelevalveorganis loodud ametissemääramise komisjoni põhiülesanne olema tagada, et kui haldus- või järelevalveorgan osaleb ametissemääramise ja tagandamise protsessis (sõltumata sellest, kas tal on siseriikliku õiguse kohaselt õigus teha ettepanekuid või otsuseid), täidetaks kõnealune ülesanne võimalikult objektiivselt ja professionaalselt. Seega peaks ametissemääramise komisjon põhiliselt tegema haldus- või järelevalveorganile ettepanekuid juhtkonna ametissemääramise ja tagandamise kohta, mille viib läbi vastavalt siseriiklikule äriõigusele pädev organ.

(13)

Töötasude valdkonnas on liikmesriikides vastuvõetud äriühingute halduseeskirjades tavaks keskenduda esmajärjekorras tegevjuhtkonna ja juhtivorgani liikmete töötasudele, kuna see on kõige olulisem huvide konflikti ja kuritarvitamise ohu allikas. Paljudes eeskirjades mööndakse, et haldus- või järelevalveorgan peaks samuti pöörama mõningat tähelepanu kõrgema juhtkonna liikmete töötasu poliitikale. Lõpuks pööratakse eritähelepanu aktsiaoptsioonidele. Kuna liikmesriigid lähenevad haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete töötasu kinnitamise organitele erinevalt, peaks haldus- või järelevalveorganis loodud töötasu komisjoni põhiülesanne olema tagada, et kui haldus- või järelevalveorgan osaleb töötasude kinnitamise protsessis (olenemata sellest, kas tal on siseriikliku õiguse kohaselt õigus teha ettepanekuid või otsuseid), täidetaks kõnealune ülesanne võimalikult objektiivselt ja professionaalselt. Seega peaks töötasu komisjon põhiliselt tegema haldus- või järelevalveorganile ettepanekuid selliste töötasuküsimuste kohta, mille üle otsustab vastavalt siseriiklikule äriõigusele pädev organ.

(14)

Haldus- või järelevalveorgani kaheks peamiseks ülesandeks loetakse tavaliselt selle tagamist, et äriühingu esitatud finantsaruanded ja muu teave annaks viimase olukorrast täpse ja täieliku ülevaate, ning riski hindamiseks ja juhtimiseks ettenähtud menetluste järelevalvet. Seoses sellega on enamikes äriühingute halduseeskirjades määratud kontrollkomisjonile oluline koht haldus- või järelevalveorgani abistamisel kõnealuste ülesannete täitmisel. Mõnedes liikmesriikides kuuluvad sellised ülesanded osaliselt või tervikuna organitele, mis tegutsevad väljaspool haldus- või järelevalveorganit. Seetõttu on asjakohane sätestada, et haldus- või järelevalveorganis loodud kontrollkomisjon peaks reeglina tegema haldus- või järelevalveorganile soovitusi eelmainitud auditiküsimustes ning et samu ülesandeid võiksid täita ka muud haldus- või järelevalveorgani välised struktuurid, mis on sama tõhusad.

(15)

Et haldusorgani tegevülesanneteta liikmed ja haldus- või järelevalveorgani liikmed saaksid täita oma ülesandeid tõhusalt, peaks neil olema sobiv taust ja kõnealuse töö jaoks piisavalt aega. Lisaks peaks piisav arv neist vastama asjakohastele sõltumatuse kriteeriumidele. Haldusorgani tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete määramiseks peaks kõnealustes küsimustes olema küllaldaselt teavet, mida tuleks piisavalt sageli ajakohastada.

(16)

Haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete kvalifikatsiooni osas rõhutatakse enamike äriühingute halduseeskirjades, et haldus- või järelevalveorgan vajab kvalifitseeritud liikmeid, mööndes samal ajal, et sobiv kvalifikatsioon tuleks lubada määratleda äriühingul endal, kuna see sõltub muuhulgas viimase tegevusest, suurusest ja keskkonnast ning kuna kõik haldus- või järelevalveorgani liikmed peavad vastama neile nõuetele. Sellele vaatamata tekitab harilikult eriti muret vajadus erialase pädevuse järele kontrollkomisjonis, mille puhul peetakse hädavajalikuks mõningaid konkreetseid teadmisi. Seetõttu peaks haldus- või järelevalveorgan määrama kindlaks oma soovitava koosseisu, hindama seda korrapäraselt ning pöörama eritähelepanu kontrollkomisjonis vajatavatele kogemustele.

(17)

Haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete kohustuste osas püütakse enamike äriühingute halduseeskirjades tagada, et nad pühendaksid oma ülesannetele piisavalt aega. Mõnedes kõnealustest eeskirjadest piiratakse muudes äriühingutes täidetavate juhatuse liikme funktsioonide arvu: juhatuse esimehe ja tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikme ametikohta loetakse tavaliselt haldusorgani tegevülesanneteta liikme ja haldus- või järelevalveorgani liikme ametikohast vastutusrikkamaks, kuid muude lubatud ametikohtade täpses arvus esineb suuri erinevusi. Haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikme osalemisaste võib olla väga erinev, olenevalt äriühingust ja viimase keskkonnast. Kõnealusel juhul, peaks iga liige kohustuma hoidma oma kohustused tasakaalus.

(18)

Üldiselt tunnistatakse liikmesriikides vastuvõetud äriühingute halduseeskirjades, et sõltumatute ehk selliste haldusorgani tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete osakaal, kellel puhul puudub sisuline huvide konflikt, peaks olema märkimisväärne. Sõltumatuse all mõistetakse enamasti lähedaste sidemete puudumist juhtkonna, kontrolli omavate aktsionäride või äriühingu endaga. Kuna sõltumatuse täpse tähenduse osas puudub üksmeel, on asjakohane määratleda selle üldine eesmärk. Tuleks ka sätestada mitteammendavalt mõned olukorrad, mis kirjeldaksid suhteid või asjaolusid, mille puhul peetakse harilikult võimalikuks huvide konflikti tekkimist ning mida liikmesriigid peavad nõuetekohaselt arvestama, kui nad kehtestavad siseriiklikul tasandil haldus- ja järelevalveorganis kasutamiseks mõeldud kriteeriumid. Sõltumatuse tähenduse peaks põhimõtteliselt määratlema haldus- või järelevalveorgan ise. Sõltumatuse kriteeriumide rakendamisel peaks haldus- või järelevalveorgan pöörama tähelepanu pigem nende sisule kui vormile.

(19)

Pidades silmas haldusorgani tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete tähtsust usalduse taastamisel ning üldisemas plaanis usaldusväärsemate äriühingute haldustavade väljatöötamisel, tuleks tähelepanelikult jälgida liikmesriikide tehtavat käesoleva soovituse rakendamisel,

SOOVITAB JÄRGMIST:

I OSA

KOHALDAMISALA JA MÄÄRATLUSED

1.   Kohaldamisala

1.1.   Liikmesriike kutsutakse üles võtma vajalikud meetmed, et kehtestada siseriiklikul tasandil eeskirjade täitmise ja nendest kõrvalekaldumise põhjuste selgitamise lähenemisviisi kasutades või seadusandluse ja juriidiliste dokumentide abil, mis on vastavas õiguslikus keskkonnas kõige sobivamad, haldusorgani tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ja komisjonide ülesandeid käsitlevad sätted, mida kasutatakse noteeritud äriühingutes.

Siiski peaksid liikmesriigid nõuetekohaselt arvestama direktiiviga 85/611/EMÜ sätestatud korporatiivset tüüpi ühisinvesteerimisettevõtjate erisusi. Liikmesriigid peaksid samuti arvestama selliste korporatiivset tüüpi ühisinvesteerimisettevõtjate erisusi, kes ei kuulu kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse, kelle ainus eesmärk on investeerida investoritelt saadud raha erinevatesse varadesse ning kes ei püüa õiguslikult ega juhtkonna kaudu kontrollida emitente, kelle investeeringutel nende tegevus põhineb.

1.2.   Kui liikmesriigid otsustavad kasutada eeskirjade täitmise ja nendest kõrvalekaldumise põhjuste selgitamise lähenemisviisi, mille kohaselt äriühingutelt nõutakse nende tavade selgitamist, lähtudes häid tavasid käsitlevatest kindlaksmääratud soovitustest, tuleks äriühingutelt nõuda, et nad täpsustaksid igal aastal, millised soovitused nad on jätnud täitmata (ning kui soovitused on püsiva iseloomuga, siis millal need eelarveperioodi ajal täitmata jäeti), ning selgitaksid sisuliselt ja konkreetselt, millises ulatuses ja mis põhjusel toimus sisuline kõrvalekaldumine.

1.3.   Käesolevas soovituses esitatud põhimõtteid arvesse võttes tuleks liikmesriikidel pöörata eriti tähelepanu alljärgnevale:

1.3.1.   Ülesannete ja omaduste puhul, mis liikmesriigid on omistanud haldus- või järelevalveorganis loodud komisjonidele ning mida toetatakse käesolevas soovituses, tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse siseriiklikus õiguses määratletud äriühingute vastavate organite õigusi ja kohustusi.

1.3.2.   Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida kas kasutada osaliselt või tervikuna haldus- või järelevalveorganis loodavate käesolevas soovituses kirjeldatud omadustega komisjonide asemel muid haldus- või järelevalveorgani väliseid struktuure või menetlusi. Need struktuurid ja menetlused võivad olla siseriikliku õiguse alusel äriühingutele kohustuslikud või kujutada endast siseriiklikul tasandil eeskirjade täitmise ja nendest kõrvalekaldumise põhjuste selgitamise lähenemisviisi raames soovitatavaid häid tavasid ja peaksid olema samaväärse toimega ja sama tõhusad.

1.4.   Noteeritud äriühingute puhul, mis on asutatud ühes liikmesriikidest, peaksid liikmesriikides kehtestatavad sätted hõlmama vähemalt nende endi territooriumil asutatud noteeritud äriühinguid.

Noteeritud äriühingute puhul, mis ei ole asutatud ühes liikmesriikidest, peaksid liikmesriikides kehtestatavad sätted hõlmama vähemalt selliseid noteeritud äriühinguid, mis on esmalt noteeritud nende territooriumil loodud reguleeritud turul.

2.   Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi määratlusi

2.1.   Noteeritud äriühing – äriühing, kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda vähemalt ühe liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses.

2.2.   Haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liige – äriühingu haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liige.

2.3.   Tegevjuhtkonna liige – haldusorgani liige, kes osaleb (üheastmelise juhtimissüsteemiga) äriühingu igapäevases juhtimises.

2.4.   Haldusorgani tegevülesanneteta liige – (üheastmelise juhtimissüsteemiga) äriühingu haldusorgani liige, kes ei ole tegevjuhtkonna liige.

2.5.   Juhtivorgani liige – (kaheastmelise juhtimissüsteemiga) äriühingu juhtivorgani liige.

2.6.   Haldus- või järelevalveorgani liige – (kaheastmelise juhtimissüsteemiga) äriühingu haldus- või järelevalveorgani liige.

II OSA

HALDUSORGANI TEGEVÜLESANNETETA LIIKMETE JA HALDUS- VÕI JÄRELEVALVEORGANI LIIKMETE ESINDATUS JA ÜLESANDED HALDUS- VÕI JÄRELEVALVEORGANIS

3.   Haldusorgani tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete esindatus

3.1.   Haldus-, juhtiv- ja järelevalveorganites peaks tegevjuhtkonna/juhtivorganite liikmete ja haldusorgani tegevülesanneteta liikmete/haldus- või järelevalveorganite liikmete vahel olema kokkuvõttes nõuetekohane tasakaal, et ükski isik ega väike isikute rühm ei domineeriks nendes organites otsuste tegemist.

3.2.   Haldus- või järelevalveorgani esimehe olemasolevad ega eelnevad juhtimisülesanded ei tohi takistada teda objektiivse järelevalve teostamisel. Üheastmelise juhtimissüsteemi puhul on üks võimalus selle tagamiseks esimehe ja tegevjuhi ametikohtade lahutamine, ühe- ja kaheastmelise juhtimissüsteemi puhul võib olla lahendus selles, et tegevjuht ei saa automaatselt haldus- või järelevalveorgani esimeheks. Juhul kui äriühing otsustab esimehe ja tegevjuhi ametikohad ühendada või määrata varasema tegevjuhi kohe haldus- või järelevalveorgani esimeheks, peaks sellega kaasnema teave kasutusele võetud tagatiste kohta.

4.   Haldus- või järelevalveorganite sõltumatute liikmete arv

Äriühingu haldus- või järelevalveorganisse tuleks valida piisav arv sõltumatuid haldusorgani tegevülesanneteta liikmeid ja haldus- või järelevalveorgani liikmeid, et kui haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete puhul tekib sisuline huvide konflikt, oleks tagatud selle nõuetekohane lahendamine.

5.   Haldus- või järelevalveorgani komisjonide korraldus

Haldus- või järelevalveorgani töö peaks olema korraldatud viisil, et piisaval arvul sõltumatutel haldusorgani tegevülesanneteta liikmetel ja haldus- või järelevalveorgani liikmetel oleks tõhus roll peamistes valdkondades, kus huvide konflikti oht on eriti suur. Selleks tuleks haldus- või järelevalveorganis luua ametissemääramise, töötasu ja kontrollkomisjonid, kui kõnealune organ tegeleb vastavalt siseriiklikule õigusele ametissemääramise, töötasu ja kontrollimisega, võttes arvesse I lisa, ilma et see piiraks punkti 7 kohaldamist.

6.   Komisjonide ülesanded haldus- või järelevalveorganis

6.1.   Ametissemääramise, töötasu ja kontrollkomisjonid peaksid esitama soovitusi, et valmistada ette otsused, mille võtab vastu haldus- või järelevalveorgan. Komisjonide esmaeesmärk peaks olema haldus- või järelevalveorgani töö tõhustamine, kontrollides seda, kas otsustes on võetud arvesse kõiki nõudeid, ning aidata korraldada kõnealuse organi tööd, et tagada sisulise huvide konflikti puudumine tema vastu võetud otsuste puhul. Komisjonide loomine ei ole põhimõtteliselt mõeldud selleks, et asendada haldus- või järelevalveorganit küsimustes, mida loetakse viimase pädevusse kuuluvaks. Haldus- või järelevalveorgan vastutab ka edaspidi täielikult tema vastutusalas tehtud otsuste eest.

6.2.   Haldus- või järelevalveorgan peaks määratlema iga loodava komisjoni pädevuse. Otsustusõiguse delegeerimise kohta, kui see on vastavalt siseriiklikule õigusele lubatud, tuleb teha selgesõnaline avaldus, seda tuleb nõuetekohaselt kirjeldada ja see tuleb avalikustada igati selgel viisil.

7.   Komisjonide loomise paindlikkus

7.1.   Äriühingud peaksid tagama, et ametissemääramise, töötasu ja kontrollkomisjonidele antud ülesanded oleks täidetud. Äriühingud võivad siiski rühmitada ülesanded oma äranägemise kohaselt ja luua vähem kui kolm komisjoni. Sellises olukorras peaksid äriühingud konkreetselt selgitama, miks nad on valinud erineva lähenemisviisi ja kuidas see vastab kõigi kolme komisjoni eesmärkidele.

7.2.   Väikese haldus- või järelevalveorganiga äriühingutes võib kolmele komisjonile antud ülesandeid teostada haldus- või järelevalveorgan tervikuna tingimusel, et tema koosseis vastab komisjonide puhul soovitavatele nõuetele ning et selle kohta antakse nõuetekohast teavet. Sellisel juhul tuleks haldus- või järelevalveorgani komisjoni käsitlevaid siseriiklikke sätteid (eriti seoses nende ülesannete, toimimise ja läbipaistvusega) kohaldada vajaduse korral kogu haldus- või järelevalveorgani suhtes.

8.   Haldus- või järelevalveorgani hindamine

Haldus- või järelevalveorgan peaks igal aastal andma oma tegevusele hinnangu. Hinnang peaks hõlmama tema liikmete koosseisu, üldist korraldust ja toimimist, sisaldama hinnangut haldus- või järelevalveorgani ja tema komisjonide iga liikme pädevuse ja tõhususe kohta ning hindama, kui tulemuslikult haldus- või järelevalveorgan on tegutsenud, võrreldes talle seatud eesmärkidega.

9.   Läbipaistvus ja teabevahetus

9.1.   Haldus- või järelevalveorgan peaks vähemalt kord aastas avalikustama (osana teabest, mis äriühing avalikustab igal aastal oma haldusstruktuuride ja -tavade kohta) piisavalt teavet oma sisekorralduse ja menetluste kohta, mida kohaldatakse tema tegevuse suhtes, osutades sealhulgas sellele, mil määral haldus- või järelevalveorgani läbiviidud enesehinnang on toonud kaasa sisulisi muudatusi.

9.2.   Haldus- või järelevalveorgan peaks tagama, et aktsionäre teavitataks nõuetekohaselt äriühingu tegevusest, tema strateegilisest lähenemisest ning ohtude ja huvide konfliktide kontrollimisest. Haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete ülesanded seoses teabevahetusega ja aktsionäridega suhtlemisel peaksid olema selgelt määratletud.

III OSA

HALDUSORGANI TEGEVÜLESANNETETA LIIKMED JA HALDUS- VÕI JÄRELEVALVEORGANI LIIKMED

10.   Ametissemääramine ja tagandamine

Haldusorgani tegevülesanneteta liikmed ja haldus- või järelevalveorgani liikmed, keda on võimalik ühekaupa tagasi valida, tuleks nimetada kindlaks määratud ajavahemikuks, mille maksimaalne pikkus määratakse kindlaks siseriiklikul tasandil, et võimaldada nii vajalike kogemuste omandamist kui ka ametikoha piisavalt sagedat kinnitamist. Liikmeid peaks olema võimalik tagandada, kuid see ei tohiks olla lihtsam kui tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmete tagandamine.

11.   Kvalifikatsioon

11.1.   Kvalifikatsioonidevahelise tasakaalu säilitamiseks peaks haldus- või järelevalveorgan äriühingu ülesehitusest ja tegevusest lähtudes määrama kindlaks oma soovitava koosseisu ja seda korrapäraselt hindama. Haldus- või järelevalveorgan peaks tagama, et tema koosseisu kuuluvate liikmete erinevad teadmised, otsustusvõime ja kogemus on kokkuvõttes piisavad, et täita oma ülesandeid nõuetekohaselt.

11.2.   Kontrollkomisjoni liikmetel peaks üheskoos olema hiljutine ja asjakohane rahanduse ja raamatupidamise taust ja töökogemus vastava valdkonna noteeritud äriühingutega.

11.3.   Igale uuele haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmele tuleks korraldada tema nõuetele vastav sissejuhatav programm, mis tutvustab vajalikul määral liikme ülesandeid ning äriühingu korraldust ja tegevust. Haldus- või järelevalveorgan peaks vaatama igal aastal läbi valdkonnad, kus haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmed peaksid oma oskusi ja teadmisi täiendama.

11.4.   Kui tehakse ettepanek haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani ametissemääramiseks, tuleks avalikustada tema eripädevus, mis on haldus- või järelevalveorganis töötamise puhul asjakohane. Et turgudel ja avalikkusel oleks võimalik aja möödudes hinnata, kas kõnealune pädevus on jätkuvalt piisav, peaks haldus- või järelevalveorgan avalikustama igal aastal oma liikmete koosseisu ning teabe iga haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikme eripädevuse kohta, mis on haldus- või järelevalveorganis töötamise puhul asjakohane.

12.   Kohustused

12.1.   Iga haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani töötaja peaks pühendama oma ülesannetele piisavalt aega ja tähelepanu ning piirama oma muid ametialaseid kohustusi (eelkõige töötamist muude äriühingute haldus-, juhtiv- ja järelevalveorganites) sel määral, et oleks tagatud tema ülesannete nõuetekohane täitmine.

12.2.   Kui tehakse ettepanek haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani ametissemääramiseks, tuleks avalikustada tema muud ametialased kohustused. Haldus- või järelevalveorganile tuleks hilisematest muutustest teatada. Haldus- või järelevalveorgan peaks igal aastal koguma selliste kohustuste kohta andmeid ja tegema need oma aastaaruandes kättesaadavaks.

13.   Sõltumatus

13.1.   Haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liiget tuleks pidada sõltumatuks, ainult siis kui tal ei ole mingeid äri-, perekonna- ega muid suhteid äriühinguga, kontrolli omava aktsionäriga ega nende kummagi juhtivorganiga, mis looksid tema otsustamisvõimet kahjustava huvide konflikti.

13.2.   Siseriiklikul tasandil tuleks võtta vastu mitmed kriteeriumid haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete sõltumatuse hindamiseks, arvestades II lisas esitatud juhiseid, kus määratakse kindlaks hulk olukordi, mis hõlmavad suhteid või asjaolusid, mille puhul peetakse harilikult võimalikuks huvide konflikti tekkimist. Sõltumatuse tähenduse määratleb põhimõtteliselt haldus- või järelevalveorgan ise. Seega võib haldus- või järelevalveorgan otsustada, et kuigi haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liige vastab kõigile kriteeriumidele, millega siseriiklikul tasandil hinnatakse haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete sõltumatust, ei saa teda pidada sõltumatuks konkreetsete asjaolude tagajärjel, mis tulenevad tema isikust või äriühingust. Sama kehtib vastupidistel juhtudel.

13.3.   Haldus- või järelevalveorgani otsuse kohta, kas konkreetset haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liiget tuleks pidada sõltumatuks, tuleks avalikustada nõuetekohane teave.

13.3.1.   Kui tehakse ettepanek haldusorgani tegevülesanneteta liikme või haldus- või järelevalveorgani liikme ametissemääramiseks, tuleks äriühingul avalikustada, kas ta peab teda sõltumatuks. Kui vähemalt üks kriteerium, millega siseriiklikul tasandil hinnatakse haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete sõltumatust, ei ole täidetud, tuleks äriühingul avalikustada, miks ta peab kõnealust liiget sellele vaatamata sõltumatuks. Äriühingud peaksid samuti igal aastal avalikustama, milliseid haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmeid nad peavad sõltumatuks.

13.3.2.   Kui vähemalt üks kriteerium, millega siseriiklikul tasandil hinnatakse haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete sõltumatust, ei ole täidetud terve aasta jooksul, tuleks äriühingul avalikustada, miks ta peab kõnealust liiget sõltumatuks. Haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete sõltumatuse kohta esitatud andmete täpsuse tagamiseks tuleks äriühingul nõuda, et nad tõendaksid oma sõltumatust korrapäraste ajavahemike järel uuesti.

IV OSA

LÕPPSÄTTED

14.   Kontrollimine

Liikmesriike kutsutakse üles võtma 30. juuniks 2006 meetmed, mis on vajalikud käesolevas soovituses esitatud põhimõtete rakendamiseks, ning teatama vastavalt käesolevale soovitusele võetud meetmetest komisjonile, et viimasel oleks võimalik jälgida tähelepanelikult olukorda ja hinnata selle põhjal vajadust täiendavate meetmete järele.

15.   Adressaadid

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1)  KOM(2003) 284 lõplik.

(2)  EÜT L 375, 31.12.1985 lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/39/EÜ (ELT L 145, 30.4.2004 lk 1).

Alljärgnevates lisades antakse täiendavaid juhiseid käesolevas soovituses esitatud põhimõtete tõlgendamiseks.

I LISA

Haldus- või järelevalveorgani komisjonid

1.   ÜHISED TUNNUSJOONED

1.1.   Suurus

Haldus- või järelevalveorganis loodud komisjonid koosnevad tavaliselt vähemalt kolmest liikmest. Väikese haldus- või järelevalveorganiga äriühingu puhul võivad need erandjuhul koosneda ainult kahest liikmest.

1.2.   Koosseis

Komisjonide esimehe ja liikmete määramisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse seda, et oleks tagatud komisjoni koosseisu uuenemine ja ei sõltutaks liigselt ühestki konkreetsest isikust.

1.3.   Pädevus

Haldus- või järelevalveorgan peaks kirjeldama täpselt iga komisjoni volitusi.

1.4.   Olemasolevad vahendid

Äriühing peaks tagama, et komisjonidel on oma ülesannete täitmiseks piisavad vahendid, mille hulka kuulub samuti õigus saada eelkõige äriühingu töötajatelt kogu vajalik teave või küsida sõltumatut ametialast nõu nende pädevusse kuuluvates küsimustes.

1.5.   Komisjonide koosolekutel osalemine

Komisjonide iseseisvuse ja objektiivsuse tagamiseks peaks nendel haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmetel, kes ei kuulu komisjoni, olema lubatud osaleda selle koosolekutel üksnes komisjoni kutsel. Komisjon võib kutsuda osalema teatavaid töötajaid ja eksperte või nõuda nende osalemist.

1.6.   Läbipaistvus

1.

Komisjonid peaksid täitma oma ülesandeid neile antud volituste raames ja tagama korrapäraste aruannete esitamise haldus- või järelevalveorganile oma tegevuse ja tulemuste kohta.

2.

Iga loodud komisjoni pädevus, mis selgitab tema ülesannet ja volitusi, mis haldus- või järelevalveorgan on talle delegeerinud juhul, kui see on vastavalt siseriiklikule õigusele lubatud, tuleks avalikustada vähemalt kord aastas (osana teabest, mis äriühing avalikustab igal aastal oma haldusstruktuuride ja -tavade kohta). Äriühingud peaksid samuti igal aastal avalikustama olemasolevate komisjonide avalduse, kus käsitletakse nende liikmeid, koosolekute arvu ja nendel osalemist aasta vältel ning peamist tegevust. Kontrollkomisjon peaks kinnitama, et ta on veendunud auditi sõltumatuses, ja kirjeldama lühidalt kõnealuse otsuse tegemiseks astutud samme.

3.

Iga komisjoni esimehel peaks olema võimalik suhelda aktsionäridega otse. Selleks vajalikud asjaolud tuleks täpsustada komisjoni pädevuse määratluses.

2.   AMETISSEMÄÄRAMISE KOMISJON

2.1.   Loomine ja koosseis

1.

Kui haldus- või järelevalveorgan osaleb vastavalt siseriiklikule õigusele kas otsuste tegemise või siis soovituste esitamise teel, mida kaalub teine äriühingu organ, haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete ametimääramisel ja/või tagandamisel, tuleks haldus- või järelevalveorganis luua ametissemääramise komisjon.

2.

Sõltumatud haldusorgani tegevülesanneteta liikmed ja haldus- või järelevalveorgani liikmed peaksid moodustama ametissemääramise komisjonis vähemalt enamuse. Kui äriühing peab asjakohaseks, et ametissemääramise komisjonis moodustaksid vähemuse mittesõltumatud liikmed, võib tegevjuht olla selle liige.

2.2.   Ülesanded

1.

Ametissemääramise komisjon peaks vähemalt:

—

tegema kindlaks ja soovitama haldus- või järelevalveorganile heakskiitmiseks kandidaadid, et täita viimases vabanevad ametikohad. Seejuures peaks ametissemääramise komisjon hindama, kas oskused, teadmise ja kogemused on haldus- või järelevalveorganis tasakaalus, valmistama ette konkreetse ametikohaga seotud ülesannete ja selle puhul nõutavate võimete kirjelduse ning hindama selle eeldatavat ajakulu;

—

hindama korrapäraselt ühe- või kaheastmelise juhtumissüsteemiga haldus- või järelevalveorgani ülesehitust, suurust, koosseisu ja tulemuslikkust ning tegema haldus- või järelevalveorganile soovitusi muudatuste kohta;

—

hindama korrapäraselt iga haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikme oskusi, teadmisi ja kogemusi ning andma sellest aru haldus- või järelevalveorganile;

—

kaaluda nõuetekohaselt ametijärglastega seotud kavasid käsitlevaid küsimusi.

2.

Lisaks peaks ametissemääramise komisjon vaatama läbi põhimõtted, mille alusel haldus- või järelevalveorgan valib ja nimetab ametisse kõrgema juhtkonna.

2.3.   Töötamine

1.

Ametissemääramise komisjon peaks kaaluma kõigi asjaomaste poolte, sealhulgas juhtkonna ja aktsionäride (1) esitatud ettepanekuid. Eelkõige peaks ametissemääramise komisjon konsulteerima piisavalt tegevjuhiga ja võimaldama tal esitada soovitusi eriti küsimustes, mis on seotud tegevjuhtkonna/juhtivorgani liikmete või kõrgema juhtkonnaga.

2.

Ametissemääramise komisjonil peaks olema võimalik kasutada mis tahes vahendeid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas äriühinguväliseid nõuandeid või reklaami, ning äriühing peaks andma talle selleks piisavalt raha.

3.   TÖÖTASU KOMISJON

3.1.   Loomine ja koosseis

1.

Kui haldus- või järelevalveorgan osaleb vastavalt siseriiklikule õigusele kas otsuste tegemise või soovituste esitamise teel, mida kaalub teine äriühingu organ, haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete töötasu kinnitamisel, tuleks haldus- või järelevalveorganis luua töötasu komisjon.

2.

Töötasu komisjon peaks koosnema eranditult haldusorgani tegevülesanneteta liikmetest ja haldus- või järelevalveorgani liikmetest. Vähemalt enamik selle liikmetest peaksid olema sõltumatud.

3.2.   Ülesanded

1.

Tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmete puhul peaks komisjon vähemalt:

—

tegema haldus- või järelevalveorganile ettepanekuid seoses tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmete töötasu poliitikaga. Selline poliitika peaks käsitlema kõiki hüvitusviise, sealhulgas eriti püsipalka, tulemuspalgakavasid, pensionikorraldust ja hüvitist töösuhte lõpetamise puhul. Tulemuspalka käsitlevate ettepanekutega peaksid olema kaasas soovitused sellega seotud eesmärkide ja hindamiskriteeriumide kohta, et viia tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmete palk nõuetekohaselt kooskõlla aktsionäride pikaajaliste huvidega ja äriühingu haldus- või järelevalveorgani kehtestatud eesmärkidega;

—

tegema haldus- või järelevalveorganile ettepanekuid tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmetele määratavate individuaalsete töötasude kohta, tagades nende vastavuse äriühingus vastu võetud töötasupoliitikale ning asjaomaste liikmete tulemuslikkuse hindamise. Seejuures tuleks komisjoni nõuetekohaselt teavitada koguhüvitisest, mida tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmed saavad muudelt kontserni kuuluvatelt äriühingutelt;

—

tegema haldus- või järelevalveorganile ettepanekuid tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmetele kohaste lepingutüüpide kohta;

—

aidata haldus- või järelevalveorganil jälgida, kuidas äriühing täidab olemasolevaid töötasuga seotud komponentide avalikustamist käsitlevaid sätteid (eriti kohaldatava töötasupoliitika ning tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmetele määratud individuaalse töötasu puhul).

2.

Haldus- või järelevalveorgani määratletud kõrgema juhtkonna puhul peaks komisjon vähemalt:

—

tegema tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmetele üldisi soovitusi kõrgema juhtkonna töötasu taseme ja struktuuri kohta;

—

jälgima tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmete esitatud piisava teabe põhjal kõrgema juhtkonna töötasu taset ja struktuuri.

3.

Haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmetele, juhtidele või muudele töötajatele pakutavate võimalike aktsiaoptsioonide ja muude aktsiatel põhinevate preemiate puhul peaks komisjon vähemalt:

—

pidama aru üldise poliitika üle, mis on seotud selliste kavade, eriti aktsiaoptsioonide pakkumisega ning tegema haldus- või järelevalveorganile sellega seotud ettepanekuid;

—

esitama aastaaruandes või vajaduse korral omanike koosolekul ülevaate sellealastest andmetest;

—

tegema haldus- või järelevalveorganile ettepanekuid selle kohta, kas pakkuda eesõigust aktsiate märkimiseks või ostmiseks, täpsustades nii enda valitud viisi põhjuseid kui ka tagajärgi.

3.3.   Töötamine

1.

Töötasu komisjon peaks küsima vähemalt esimehe või tegevjuhi seisukohta muude tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmete töötasu kohta.

2.

Töötasu komisjonil peaks olema võimalus kasutada konsultantide abi, et saada vajalikku teavet töötasusüsteemi osas kehtivate turustandardite kohta. Komisjon peaks vastutama teda nõustavate töötasukonsultantide valiku kriteeriumide, valimise, nimetamise ja volituste kehtestamise eest ning ta peaks saama äriühingult selleks piisavalt raha.

4.   KONTROLLKOMISJON

4.1.   Koosseis

Kontrollkomisjon peaks koosnema eranditult haldusorgani tegevülesanneteta liikmetest või haldus- või järelevalveorgani liikmetest. Vähemalt enamik selle liikmetest peaksid olema sõltumatud.

4.2.   Ülesanded

1.

Äriühingus vastu võetud sisemiste põhimõtete ja korra puhul peaks kontrollkomisjon aitama haldus- või järelevalveorganil vähemalt:

—

jälgida äriühingu esitatud finantsteabe õigsust, eelkõige äriühingus ja tema konsortsiumis kasutatava raamatupidamismetoodika (sealhulgas konsortsiumi kuuluvate äriühingute raamatupidamisaruannete konsolideerimise kriteeriumide) asjakohasuse ja ühtluse läbivaatamise teel;

—

vaadata kord aastas läbi sisekontrolli ja riskijuhtumissüsteemid, et tagada peamiste ohtude (sealhulgas seadusandluse ja õigusnormide täitmisega seotud ohtude) kindlakstegemine, juhtimine ja avalikustamine;

—

tagada siseauditi tegevus, eelkõige soovituste tegemise teel siseauditi osakonna juhataja valimise, nimetamise, tagasinimetamise ja tagandamise ning osakonna eelarve kohta ning jälgides juhtivorgani võimet reageerida tema järeldustele ja soovitustele. Kui äriühingul ei ole siseauditiosakonda, tuleks vähemalt kord aastas kaaluda selle loomise vajadust.

2.

Äriühingu palgatud välisaudiitori puhul peaks kontrollkomisjon vähemalt:

—

tegema haldus- või järelevalveorganile soovitusi selle kohta, et siseriikliku äriühinguõiguse kohane pädev organ valiks, nimetaks, nimetaks tagasi või tagandaks välisaudiitori, ning seoses viimase palkamistingimustega;

—

jälgida välisaudiitori sõltumatust ja objektiivsust, eelkõige selle kontrollimisel, kas audiitorfirma täidab kehtivaid suuniseid seoses auditipartnerite vahetamise, äriühingu makstavate tasude taseme ja muude nendega seonduvate õigusaktide nõuetega;

—

jälgida pidevalt osutatud auditiväliste teenuste iseloomu ja ulatust, lähtudes muuhulgas kõigist välisaudiitori avalikustatud tasudest, mida äriühing ja tema kontsern on maksnud audiitorfirmale ja nende võrgule, et ennetada sisulise huvide konflikti tekkimist. Komisjon peaks kehtestama vastavalt komisjoni soovituse 2002/590/EÜ (2) põhimõtetele ja suunistele poliitika, milles täpsustataks auditiväliste teenuste tüübid a) keelatud, b) lubatud pärast komisjonipoolset läbivaatamist ja c) lubatud ilma komisjonipoolse läbivaatamiseta, ning neid rakendama;

—

kontrollida välisauditi tõhusust ja juhtivorgani võimet reageerida välisaudiitori järeldusotsuses tehtud soovitustele;

—

uurida välisaudiitori tagasiastumise põhjuseid ja teha soovitusi mis tahes vajalike meetmete kohta.

4.3.   Töötamine

1.

Äriühing peaks korraldama uuetele kontrollkomisjoni liikmetele tutvustava programmi ning pakkuma seejärel jätkuvalt ja aegsasti asjakohast koolitust. Kõigile komisjoni liikmetele tuleb anda eelkõige täielikku teavet äriühingu raamatupidamise, rahastamise ja tegevuse iseärasuste kohta.

2.

Juhtivorgan peaks teavitama kontrollkomisjoni raamatupidamismeetoditest, mida kasutatakse suuremate ebatavaliste tehingute puhul, kui on võimalik valida erinevate lähenemisviiside vahel. Seoses sellega tuleks pöörata eritähelepanu mis tahes tegevusele, mida äriühing teostab offshore-finantskeskustes ja/või erivahendite kaudu, ning selle kohta esitatavatele põhjendustele.

3.

Kontrollkomisjon otsustab, kas ja millal tegevjuht või juhtivorgani esimees, rahandusjuht (või rahanduse, raamatupidamise ja eelarvevahendite eest vastutavad vanemtöötajad), sise- ja välisaudiitor peaksid tema koosolekutel osalema. Komisjonil peaks olema õigus kohtuda soovi korral mis tahes asjaomase isikuga, ilma et tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmed viibiksid selle juures.

4.

Lisaks tõhusa töösideme säilitamisele juhtivorganiga peaks sise- ja välisaudiitoritele olema tagatud vaba juurdepääs haldus- või järelevalveorganile. Sel puhul on sise- ja välisaudiitorite jaoks peamine kontaktpunkt kontrollkomisjon.

5.

Kontrollkomisjoni tuleks teavitada siseaudiitori töökavast ja talle tuleks saata siseauditi aruanded või regulaarsed kokkuvõtted.

6.

Kontrollkomisjoni tuleks teavitada välisaudiitori töökavast ja ta peaks saama välisaudiitori aruande kõigi viimase suhete kohta äriühinguga ja tema kontserniga. Komisjoni tuleks teavitada aegsasti kõigist auditist tulenevatest küsimustest.

7.

Kontrollkomisjonil peaks olema võimalik saada nõu ja abi äriühingu välistelt õigus-, raamatupidamis- või muudelt nõuandjatelt, kui ta peab seda vajalikuks oma ülesannete täitmiseks, ning ta peaks saama äriühingult selleks piisavalt raha.

8.

Kontrollkomisjon peaks kontrollima äriühingu kinnipidamist olemasolevatest sätetest, mis käsitlevad töötajate võimalust teatada märkimisväärsetest eeskirjade eiramisest äriühingus kaebuste või anonüümsete avalduste kaudu, mis tehakse harilikult sõltumatule haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmele, ning komisjon peaks tagama, et on nähtud ette kord selliste küsimuste proportsionaalseks ja sõltumatuks uurimiseks ning asjakohasteks edasisteks meetmeteks.

9.

Kontrollkomisjon peaks andma haldus- või järelevalveorganile aru vähemalt iga kuue kuu järel, kui kiidetakse heaks aasta- ja poolaastaaruanded.

(1)  Kui aktsionärid esitavad ametissemääramise komisjonile kaalumiseks kandidaadi, kuid viimane ei soovita teda haldus- või järelevalveorganile heakskiitmiseks, ei takista see aktsionäre esitamast sama kandidaate otse osanike koosolekul, mille raames neil on siseriikliku õiguse kohaselt õigus esitada vastavasisulisi otsuse eelnõusid.

(2)  EÜT L 191, 19.7.2002, lk 22.

II LISA

Sõltumatud haldusorgani tegevülesanneteta liikmed ja haldus- või järelevalveorgani liikmed

1.

Ei ole võimalik koostada täielikku loetelu haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete sõltumatust ohustavatest teguritest. Nende määratlemisel olulisena näivad suhted või asjaolud võivad liikmesriigiti ja äriühinguti erineda ning aja jooksul võivad kõnealuses valdkonnas kujuneda välja head tavad. Sellele vaatamata tunnistatakse sageli mitut olulist asjaolu, millest haldus- või järelevalveorganil on abi selle kindlakstegemisel, kas haldusorgani tegevülesanneteta liiget ja haldus- või järelevalveorgani liiget võib pidada sõltumatuks, kuigi üldiselt valitseb arusaam, et iga konkreetse haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikme sõltumatus peaks põhinema sisulistel, mitte vormilistel asjaoludel. Seoses sellega tuleks siseriiklikul tasandil võtta vastu mitu kriteeriumi, mida haldus- või järelevalveorganid saaksid kasutada. Sellised kriteeriumid, mis tuleks kohandada siseriiklikele oludele, peaksid põhinema vähemalt järgmiste asjaolude nõuetekohasel arvestamisel:

a)

Sõltumatu liige ei tohi olla äriühingu või tema sidusühingu juhtkonna ega juhtivorgani liige ega olla töötanud sellisel ametikohal viimase viie aasta jooksul.

b)

Sõltumatu liige ei tohi olla äriühingu ega tema sidusühingu töötaja ega olla töötanud sellisel ametikohal kolme viimase aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui haldusorgani tegevülesanneteta liige ja haldus- või järelevalveorgani liige ei kuulu kõrgemasse juhtkonda ja ta on valitud kõnealusesse organisse töötajaid esindava süsteemi raames, mis on seaduslikult tunnistatud ning näeb ette piisava kaitse õigusvastase töölt vabastamise ja muude ebaõiglase kohtlemise liikide vastu.

c)

Sõltumatu liige ei tohi saada ega olla saanud äriühingult ega tema sidusühingult märkimisväärset lisatasu peale haldus- või järelevalveorgani liikmena saadava tasu. Sellise lisatasu hulka kuulub eelkõige osalemine aktsiaoptsioonides või muudes tulemuspalga kavades, kuid see ei hõlma kindlaid summasid, mida saadakse pensionikava (sealhulgas tagantjärele makstava hüvitise) raames varasema töötamise eest äriühingus (tingimusel, et selline hüvitis ei sõltu mingil viisil töö jätkamisest).

d)

Sõltumatu liige ei ole kontrolli omav aktsionär ega esinda teda/neid mingil viisil (kontrolli määratlemisel lähtutakse nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõikes 1 mainitud juhtudest); (1)

e)

Sõltumatul liikmel ei tohi olla ega olla olnud viimase aasta jooksul äriühinguga ega tema sidusühinguga olulisi ärisuhteid, olgu see otse või sellise organi partneri, aktsionäri, haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikme või vanemtöötajana, kellel on nimetatud suhe. Ärisuhte hulka kuulub kaupade või teenuste (sealhulgas finants-, õigus-, nõuande- või konsultanditeenuste) oluline pakkumine, oluliste klientide hulka kuulumine ja see, kui organisatsioon saab äriühingult või temal kontsernilt olulist toetust.

f)

Sõltumatu liige ei tohi olla ega olla olnud viimase kolme aasta jooksul äriühingu või tema sidusühingu praeguse ega varasema välisaudiitori partner ega töötaja.

g)

Sõltumatu liige ei tohi olla sellise teise äriühingu tegevjuhtkonna ega juhtimisorgani liige, kus keegi tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmetest on haldusorgani tegevülesanneteta liige või haldus- või järelevalveorgani liige, ning tal ei tohi olla muid olulisi sidemeid äriühingu tegevjuhtkonna liikmetega läbi osalemise muudes äriühingutes või organites.

h)

Sõltumatu liige ei tohi olla töötanud haldus- või järelevalveorganis haldusorgani tegevülesanneteta liikmena ega haldus- või järelevalveorgani liikmena üle kolme ametiaja (või vastasel korral üle 12 aasta, kui siseriiklikus õiguses sätestatud ametiaeg on väga lühike).

i)

Sõltumatu liige ei tohi olla tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikme ega punktides a–h osutatud olukorras olevate isikute lähedane perekonnaliige.

2.

Sõltumatu liige kohustub: a) jääma igas olukorras oma analüüsis, otsustes ja tegevuses sõltumatuks, b) mitte taotlema ega võtma vastu põhjendamatuid soodustusi, mida võiks pidada tema sõltumatust kahjustavateks, ning c) avaldama selgesõnaliselt oma vastuseisu juhul, kui ta leiab, et haldus- või järelevalveorgani otsus võib äriühingut kahjustada. Kui haldus- või järelevalveorgan on teinud otsuse, mille suhtes sõltumatul haldusorgani tegevülesanneteta liikmel ja haldus- või järelevalveorgani liikmel on tõsiseid reservatsioone, peaks viimane tegema sellest vastavad järeldused. Ametikohast loobumise puhul peaks ta selgitama oma põhjuseid kirjas, mis saadetakse haldus- või järelevalveorganile või kontrollkomisjonile ning vajadusel äriühingu välistele asjaomastele organitele.

(1)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).