LISA

“XIII JAGU

TÖÖSTUSJULGEOLEKU ÜHISED MIINIMUMSTANDARDID

Käesolevas jaos käsitletakse sellise tööstustegevusega seotud julgeolekuaspekte, mille puhul erandlikult peetakse läbirääkimisi ja sõlmitakse lepinguid, millega antakse tööstus- või muudele üksustele täitmiseks ülesandeid, mis on seotud EL salastatud teabega, millega kaasneb salastatud teave ja/või mis sisaldavad seda, kaasa arvatud EL salastatud teabe avaldamine või sellele juurdepääs riigihankemenetluse käigus (pakkumisperiood ja lepingueelsed läbirääkimised).

MÕISTED

Käesolevates ühistes miinimumstandardites kasutatakse järgmisi mõisted:

a) salastatud leping– mis tahes toodete tarnimise, tööde teostamise või teenuste osutamise leping, mille täitmise eelduseks on või mille täitmisega kaasneb juurdepääs EL salastatud teabele või sellise teabe loomine;

b) salastatud alltöövõtuleping– leping, mille töövõtja on sõlminud teise töövõtjaga (st alltöövõtjaga) kaupade tarnimise, tööde teostamise või teenuste osutamise eesmärgil, mille täitmise eelduseks on või mille täitmisega kaasneb juurdepääs EL salastatud teabele või sellise teabe loomine;

c) töövõtja– üksikisik või juriidiline isik, kellel on lepinguliste kohustuste võtmiseks õigus- ja teovõime;

d) määratud julgeolekuasutus– asutus, mis vastutab EL liikmesriigi julgeolekuasutuse ees tööstus- või muudele üksustele riigi kõigi tööstusjulgeolekuga seotud poliitikaküsimuste edastamise eest ning kõnealuse poliitika suunamise ja selle rakendamisel abi andmise eest. Siseriiklik julgeolekuasutus võib täita määratud julgeolekuasutuse ülesandeid;

e) ettevõtte julgeolekukontroll– siseriikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse haldusotsus selle kohta, et lähtudes julgeoleku seisukohast võib ettevõte pakkuda piisavat kaitset teatava salastatuse tasemega EL salastatud teabele ja ettevõtte personalile, kellel on tarvis EL salastatud teabele juurdepääsu ning kes on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli ja keda on teavitatud asjakohastest julgeolekunõuetest, mis on vajalikud juurdepääsuks EL salastatud teabele ja selle kaitsmiseks;

f) tööstus- või muu üksus– üksus, mis on kaasatud kaupade tarnimisse, tööde teostamisse või teenuste osutamisse; siia võivad kuuluda tööstus-, kaubandus-, teenindus-, teadus-, uurimis-, haridus- või arendusüksused;

g) tööstusjulgeolek– kaitsemeetmete ja korra kohaldamine, et vältida, avastada ja korvata töövõtja või alltöövõtja poolt lepingueelsetel läbirääkimistel ja lepingute täitmisel käideldud EL salastatud teabe kaotust või kahjustamist;

h) siseriiklik julgeolekuasutus– EL liikmesriigi valitsusasutus, mis lõplikult vastutab EL salastatud teabe kaitsmise eest;

i) lepingu üldine salastatuse tase– kogu lepingu salastatuse kategooria määramine, mis põhineb sellise teabe ja/või materjali salastatuse kategoorial, mida luuakse, avaldatakse või millele saadakse juurdepääs, või mida võidakse luua või avaldada või millele võidakse saada juurdepääs üldise lepingu mis tahes komponendi raames. Lepingu üldine salastatuse tase ei või olla madalam selle mis tahes komponendi kõige kõrgemast salastatuse tasemest, kuid tulenevalt tasemete kogumõjust võib olla sellest kõrgem;

j) julgeolekuaspekte käsitlev dokument– lepingu sõlminud ametiasutuse poolt esitatud konkreetsete lepinguliste tingimuste kogum, mis moodustab sellise salastatud lepingu lahutamatu osa, millega kaasneb juurdepääs EL salastatud teabele või millega kaasneb sellise teabe loomine, ning millega määratakse kindlaks lepingu julgeolekunõuded või need lepingu komponendid, millele on tarvis tagada julgeolek;

k) salastatuse kategooriate määramise juhend– dokument, milles kirjeldatakse programmi või lepingu salastatud komponente, määrates kindlaks neile kohaldatavad salastatuse kategooriad. Salastatuse kategooriate määramise juhendit võib kogu programmi või lepingu kehtivuse aja jooksul täiendada ja nende teabeelementide salastatuse kategooriat võib ümber klassifitseerida või alandada. Salastatuse kategooria määramise juhend peab olema julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi osa.

KORRALDUS

Nõukogu peasekretariaat võib anda liikmesriikides registreeritud tööstus- või muudele üksustele lepinguga selliseid ülesandeid, mis on seotud EL salastatud teabega, millega kaasneb salastatud teave ja/või mis sisaldavad seda.

Nõukogu peasekretariaat tagab, et salastatud lepingute sõlmimisel järgitakse kõiki kõnealustest miinimumstandarditest tulenevaid nõudeid.

Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikel julgeolekuasutustel on asjakohased struktuurid kõnealuste tööstusjulgeoleku miinimumstandardite kohaldamiseks. Neil võib olla üks või mitu määratud julgeolekuasutust.

Nimetatud julgeolekuasutuste juhtkond vastutab lõplikult tööstus- või muudes üksustes Euroopa Liidu salastatud teabe kaitsmise eest.

Kui sõlmitakse kõnealuste miinimumstandardite kohaldamisalasse kuuluv leping või alltöövõtuleping, teatab nõukogu peasekretariaat ja/või vajadusel siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus sellest viivitamata selle liikmesriigi siseriiklikule julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, kus töövõtja või alltöövõtja on registreeritud.

SALASTATUD LEPINGUD

Salastatud lepingute salastatuse kategooria määramisel tuleb arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:

a)	Nõukogu peasekretariaat määrab vajadusel kindlaks kaitset vajava lepingu aspektid ja vastava salastatuse kategooria; sealjuures peab ta arvesse võtma enne lepingu sõlmimist loodud teabele selle koostaja poolt esialgselt määratud salastatuse kategooriat;

b)	lepingu üldine salastatuse kategooria ei või olla madalam kui selle mis tahes komponendi kõrgeim salastatuse kategooria;

c)	lepingulise tegevuse alusel loodud EL salastatud teabe kategooria määratakse vastavalt salastatuse kategooriate määramise juhendile;

d)	asjakohastel juhtudel vastutab nõukogu peasekretariaat lepingu üldise salastatuse kategooria või lepingu mis tahes komponendi salastatuse kategooria muutmise eest, konsulteerides selle koostajaga, ning kõikide huvitatud osapoolte teavitamise eest;

e)	salastatud teavet, mis on avaldatud töövõtjale või alltöövõtjale või on loodud tulenevalt lepingulisest tegevusest, ei tohi kasutada muudel kui salastatud lepingus määratletud eesmärkidel ning seda ei tohi ilma selle koostaja kirjaliku nõusolekuta avaldada kolmandatele isikutele.

Liikmesriikide siseriiklikud julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused vastutavad selle eest, et töövõtjad ja alltöövõtjad, kellega on sõlmitud salastatud lepingud, mis sisaldavad CONFIDENTIEL UE või SECRET UE kategooriasse kuuluvat teavet, võtavad kõik vajalikud meetmed salastatud lepingu täitmisel neile avaldatud või nende poolt loodud EL salastatud teabe kaitsmiseks kooskõlas siseriiklike õigus- ja haldusnormidega. Julgeolekunõuete mittetäitmine võib põhjustada lepingu lõpetamise.

10.

Kõik tööstus- või muud üksused, kes osalevad salastatud lepingute täitmisel, millega kaasneb juurdepääs CONFIDENTIEL UE või SECRET UE kategooria teabele, peavad olema läbinud ettevõtte julgeolekukontrolli. Liikmesriigi siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus teeb otsuse julgeolekukontrolli läbimise kohta, millega kinnitab, et ettevõte suudab pakkuda või tagada EL salastatud teabele piisavat julgeolekut vajalikul salastatuse tasemel.

11.

Siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus vastutab kõigi nende antud liikmesriigis registreeritud tööstus- või muudes üksustes töötavate isikute julgeolekukontrolli läbiviimise eest vastavalt oma siseriiklikele eeskirjadele, kes oma ülesannete tõttu vajavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE või SECRET UE kategooria EL salastatud teabele vastavalt salastatud lepingule.

12.

Salastatud lepingutes peab sisalduma punkti 2 alapunktis j määratletud julgeolekuaspekte käsitlev dokument. Julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis peab sisalduma salastatuse kategooriate määramise juhend.

13.

Enne läbirääkimiste alustamist salastatud lepingu sõlmimiseks võtab nõukogu peasekretariaat ühendust selle liikmesriigi siseriikliku julgeolekuasutusega/määratud julgeolekuasutusega, kus asjaomased tööstus- või muud üksused on registreeritud, et saada kinnitust selle kohta, et nad on läbinud lepingu salastatuse kategooriale vastaval tasemel kehtiva julgeolekukontrolli.

14.

Lepingu sõlminud ametiasutus ei tohi anda eelistatud pakkujale täitmiseks salastatud lepingut enne julgeolekukontrolli läbimist kinnitava tõendi saamist.

15.

Kui liikmesriikide siseriiklikud õigusnormid seda ette ei näe, ei nõuta ettevõtte julgeolekukontrolli RESTREINT UE kategooria teavet sisaldavate lepingute puhul.

16.

Salastatud lepingutega seotud pakkumismenetluste korral peavad pakkumiskutsed sisaldama sätet nõudega, et pakkumise esitaja, kes pakkumist ei esita või keda ei valita, peab tagastama kõik dokumendid kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

17.

Töövõtjal võib osutuda vajalikuks pidada läbirääkimisi salastatud alltöövõtulepingute sõlmimiseks eri tasandi alltöövõtjatega. Töövõtja vastutab selle eest, et oleks tagatud kõigi alltöövõtuga seotud tegevuste teostamine kooskõlas käesolevas jaos sisalduvate ühiste miinimumstandarditega. Töövõtja ei või siiski edastada EL salastatud teavet või materjali alltöövõtjale ilma selle koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

18.

Tingimused, mille alusel töövõtja võib alltöövõtulepinguid sõlmida, peavad olema määratletud nii pakkumises kui ka lepingus. Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides registreeritud üksustega ei tohi sõlmida alltöövõtulepinguid ilma nõukogu peasekretariaadi selge kirjaliku loata.

19.

Kogu lepingu kehtivusaja jooksul jälgib asjaomane siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus koostöös nõukogu peasekretariaadiga lepingu julgeolekualaste sätete täitmist. Salastatud teabega seotud juhtumitest teatamise kohta antakse aru vastavalt käesolevate julgeolekueeskirjade II osa X jao sätetele. Ettevõtte julgeolekukontrolli otsuse muutmisest või selle tühistamisest teatatakse viivitamatult nõukogu peasekretariaadile ja muule siseriiklikule julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, keda oli julgeolekukontrollist teavitatud.

20.

Kui salastatud leping või salastatud alltöövõtuleping lõpetatakse, teatavad nõukogu peasekretariaat ja/või vajadusel siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus sellest viivitamata selle liikmesriigi siseriiklikule julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, kus töövõtja või alltöövõtja on registreeritud.

21.

Pärast salastatud lepingu või alltöövõtulepingu lõpetamist või sõlmimist järgivad töövõtjad ja alltöövõtjad jätkuvalt käesolevas jaos sisalduvaid ühiseid miinimumstandardeid ning säilitavad salastatud teabe konfidentsiaalsuse.

22.

Erisätted salastatud teabe kõrvaldamise kohta lepingu lõppemisel nähakse ette julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis või muudes asjakohastes julgeolekunõudeid kehtestavates sätetes.

KÜLASTUSED

23.

Nõukogu peasekretariaadi personali külastused EL salastatud lepinguid täitvatesse liikmesriikide tööstus- või muudesse üksustesse peavad olema korraldatud asjaomase siseriikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse kaudu. Tööstus- või muude üksuste töötajate külastused, mis toimuvad EL salastatud lepingute raames, peavad olema korraldatud asjaomaste julgeolekuasutuste/määratud julgeolekuasutuste kaudu. EL salastatud lepinguga seotud siseriiklikud julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused võivad siiski nõustuda korraga, mille kohaselt tööstus- või muude üksuste töötajate külastusi võib korraldada otse.

EL SALASTATUD TEABE EDASTAMINE JA VEDU

24.

Euroopa Liidu salastatud teabe edastamisel kohaldatakse käesolevate julgeolekueeskirjade II osa VII jao II peatüki ja vajadusel XI jao sätteid. Nimetatud sätete täiendamiseks kohaldatakse kõiki kehtivaid liikmesriikidevahelisi menetlusi.

25.

Salastatud lepingutega seotud EL salastatud materjali rahvusvaheline vedu toimub vastavalt liikmesriikide siseriiklikule korrale. Rahvusvaheliseks veoks kohaldatavate julgeolekukorralduste läbivaatamisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	julgeolek kindlustatakse saatekohast lõppsihtkohta transportimise kõigil etappidel ja igas olukorras;

b)	saadetisele kohaldatava kaitse tase määratakse selles sisalduva materjali kõrgeima salastatuse kategooria järgi;

c)	vajadusel teostatakse veoteenuseid pakkuvatele äriühingutele ettevõtte julgeolekukontrolli. Sellistel juhtudel teostatakse saadetist käitlevale personalile julgeolekukontroll vastavalt käesolevas jaos sisalduvatele ühistele miinimumstandarditele;

d)	vedu toimub võimalikult täpselt punktist punkti ja see lõpetatakse nii kiiresti kui asjaolud seda võimaldavad;

e)	võimaluse korral peaks teekond kulgema üksnes läbi EL liikmesriikide. Teekond läbi Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tuleks ette võtta üksnes siis, kui selleks on andnud loa nii lähteriigi kui ka vastuvõtjariigi siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus;

f)	enne EL salastatud materjali edastamist koostab saatja veoplaani ning selle kinnitab asjaomane siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus.”