24.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/81

(1)

13. novembril 2002. aastal lõpetas komisjon oma otsusega 2003/599/EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse Prantsusmaa poolt ettevõttele Bull eraldatava 450 miljoni euro suuruse rahalise ettemaksu kohta. Abi kiideti heaks tingimusel, et see makstakse tagasi hiljemalt 17. juuniks 2003. (2) Kuna Prantsusmaa ei järginud nimetatud otsust, (3) pöördus komisjon 26. novembril 2003 Euroopa Kohtu poole. 2003. aasta lõpul ja 2004. aasta alguses toimusid mitmed koosolekud, mille käigus Prantsusmaa ametiasutused ja ettevõte Bull selgitasid Bulli ümberstruktureerimiskava sisu, eeskätt selle kolmandat, rekapitaliseerimise etappi. Prantsusmaa teatas käesoleva otsuse aluseks olevast abiprojektist 20. veebruari 2004. aasta kirjas.

(2)

16. märtsi 2004. aasta kirjas teavitas komisjon Prantsusmaad oma otsusest alustada selle abi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (4) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse abi kohta oma märkused.

(4)

Komisjonile esitasid oma märkused ettevõtte Bull töövõtjate esindajad. Nimetatud esindajate delegatsiooni ja komisjoni vaheline kohtumine toimus 8. juunil 2004, selle kokkusaamise käigus esitasid esindajad komisjonile lisateavet. Komisjon edastas nimetatud teabe Prantsusmaale kommenteerimiseks ning esitas samas asjaolude kohta mitmeid küsimusi. Prantsusmaa edastas oma kommentaarid ja vastused komisjonile 28. mai 2004. aasta ja 29. juuli 2004. aasta kirjades. 10. septembril 2004 toimus koosolek, millel osalesid komisjoni, Prantsusmaa ja ettevõtte Bull esindajad.

(5)

Ettevõtte Bull näol on tegemist rahvusvahelise infotehnoloogiakontserniga, mis asub Euroopas ja tegutseb enam kui 100 riigis. (5) Kontsern Bull tegutseb peamiselt kahes valdkonnas:

(6)

Ettevõtte Bull käive 2003. aastal oli 1 265 miljonit eurot, mis jagunes järgmiselt: tooted 46 %, lepinguline hooldus 27 % ja teenused 27 %.

(7)

Ettevõte Bull on Prantsuse õiguse alusel tegutsev aktsiaselts. Pärast 2004. aasta juulis toimunud rekapitaliseerimist ja pärast endistele võlakirjaomanikele uute aktsiate omandamist võimaldavate aktsiate märkimiskviitungite pakkumist on ettevõtte aktsionärideks France Télécom ja NEC, mõlemad 10,1 %ga, Axa Private Equity ja Artemis 8,6 %ga, ettevõtte Bull juhtkond 5,1 %ga, Motorola 3,0 %ga ja Debeka 2,9 %ga. Prantsuse riigi osalus on vaid 2,9 % ning ülejäänud 57,3 % omanikeks on väikeaktsionärid.

(8)

Alates 1994. aastast rakendas Bull 1990. aastate alguses tekkinud probleemide lahendamiseks meetmeid, mida nähti ette eelmise ümberstruktureerimiskavaga, mis hõlmas Prantsusmaa kohustusi ja mille komisjon võttis teadmiseks oma 12. oktoobri 1994 otsusega 94/1073/EÜ (Prantsusmaa poolt ettevõttele Bull teatamata kapitalisuurendamise teel antava riigiabi kohta). (6) Sealjuures loobuti tütarettevõttest Zenith Data Systems ja suleti haru OSS (open systems and software). Lisaks privatiseeris Prantsusmaa ettevõtte Bull, avades selle kapitali. Alates 1999. aastast oli ettevõte Bull taas sunnitud loovutama oma aktivaid ja koondama personali. 2000. aastal loovutati strateegilise tsentraliseerimise kava kohaselt mittestrateegilisteks hinnatud aktivad, sellega kaasnes ka kulude piiramine. 2001. aasta lõpul oli Bulli personal kogu Euroopa ulatuses kahanenud ligikaudu 9 500 töötajani, 1999. aastal oli vastav arv olnud 11 500.

(9)

Lõikes 8 esitatud meetmete võtmisele vaatamata kukkus kava 2001. aastal läbi. Ühelt poolt ei võimaldanud tehnoloogiavaldkonna börsikriis ettevõttel Bull müüa edasi kolmandatele isikutele oma sügavas kahjumis olevat filiaali Integris. Teiselt poolt mõjus kriis Interneti-sektoris väga raskelt Internetiga seotud tehnoloogiate arengule. Telekommunikatsioonituru kokkuvarisemine ja Interneti-buumi lõppemine, ettevõtete kasumi järsk vähenemine ja rahvusvaheliste suhete pingestumine tõid kaasa nõudluse languse. Ettevõtete kulutused arvutitele langesid 2002. aastal järsult (keskmise ja suure võimsusega serverite osas oli vähenemine 25 %). Teenuste turul toimus võrreldes eelneva kasvuga drastiline tagasiminek, mille põhjuseks oli 2000. aasta probleem ja euro kasutuselevõtt. Majandusliku olukorra halvenemine seoses 2001. aasta 11. septembri sündmustega raskendas ettevõtte Bull olukorda veelgi.

(10)

Ettevõte Bull oli mitmeid aastaid olulisel määral investeerinud Interneti-tehnoloogiatesse, keskendades oma kommertspakkumise “e-teenustele” ja “võrguinfrastruktuuridele”. Interneti-sektori kriis näitas, et Bull oli selles plaanis teinud ebaõige tehnoloogilise valiku ning keskendunud turgudele, kus ta ei saavutanud edu. Lisaks ilmnes ettevõtte puhul märkimisväärne sidususe puudumine ühelt poolt ettevõtte turunduslike ambitsioonide ja pakutavate toodete vahel ning teiselt poolt tehnoloogiaarenduse investeeringute ning kaubanduslike ja halduskulutuste vahel.

(11)

Ettevõte sai väga suurte lisakulutustega seotud rahalise tagasilöögi seoses oma Ameerika Ühendriikides tegutsevate töövõtjate pensionisüsteemiga. Ameerika Ühendriikides kehtivate eeskirjade kohaselt hõlmab konsolideeritud eelarve aktivapool väljamakstavaid pensione ning see väljendub pensionifondi aktiva ülejäägis (hetke turuväärtuses) võrreldes tulevaste makstavate pensionidega seotud vastava võlaga. 2002. aastal otsustas Bull anda kõik oma pensionide maksmise kohustused üle kindlustusseltsidele. Et samal ajal leidis aset ka börsilangus, tekkis selle otsuse tõttu 2002–2003 aasta jooksul rahaline kahju 87 miljoni euro ulatuses.

(12)

Kindlustunde puudumine ettevõtte finantsseisukorra osas tõi kaasa klientide teatava kõhkluse suurte projektide elluviimisel, sest kliendid ei olnud enam kindlad, et ettevõte suudab võetud kohustusi järgnevate aastate jooksul täita. Varustajad seadsid rangemaid maksetingimusi, samal ajal ei andnud pangad ettevõttele Bull tagatisi.

(13)

2. detsembril 2001 nimetati ametisse ettevõtte Bull uus president. Tema esitatud ümberstruktureerimiskava, mille haldusnõukogu kiitis heaks 2002. aasta märtsis, hõlmab üldkulude ja töötajate arvu otsustavat vähendamist ning keskendumist ettevõtte tugevatele külgedele tööstuslike aktivate märkimisväärses ulatuses loovutamise teel. Arengustrateegia tugineb kolmel põhiteljel:

(14)

Peamised rahanduslikud meetmed on järgmised:

(15)

Pärast nimetatud meetmete rakendamist peaks ettevõttegrupi Bull omakapital ulatuma 59,2 miljoni euroni. Kavaga seotud finantsnäitajad on esitatud tabelis 1.

Tabel

(16)

Teatatud abi kujutab endast Prantsuse riigi tasutavat 517 miljoni euro suurust rahasummat, mis makstakse välja kõige varem 31. detsembril 2004. See summa vastab otsusega 2003/599/EÜ lubatud päästmisabile ning hõlmab seejuures ka pärast 2001. aasta detsembris ja 2002. aasta juunis tehtud väljamakseid kogunenud intresse. Uut abisummat ei maksta reaalselt välja enne, kui ettevõte Bull on kõnealuse päästmisabi tagasi maksnud. Väljamakstava abi on riik seostanud ettevõtte kohustusega tagasimaksmiseks, kui ettevõte jõuab taas heale järjele. See tagasimakse on struktureeritud ettevõtte Bull maksetena riigile 23,5 % ulatuses oma tulust koos maksudega konsolideeritud alusel kaheksa aasta jooksul alates 31. detsembril 2005 lõppevast majandusaastast.

(17)

Prantsuse ametiasutuste väidete kohaselt hõlmab selle klausliga seotud hetkeväärtus ligikaudu 50–60 miljonit eurot. Seega on abi maksimaalseks ulatuseks 467 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 90 % võlanõudest. Sel viisil püüavad Prantsusmaa ametiasutused tagada sama olukorda kui konverteeritavate obligatsioonide omanike puhul, kes samuti loobuvad oma võlanõudest ligikaudu 90 % ulatuses.

(18)

Asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse alustamise otsus hõlmab abimeetmele antavat esialgset hinnangut, mis tuleneb ühenduse suunistest raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberstruktureerimiseks antava riigiabi kohta (10) (edaspidi “suunised”). Nimetatud otsuses avaldas komisjon kahtlust, kas antud kava võimaldab ettevõtte elujõulisust taastada. Viimased rahanduslikud näitajad annavad alust uskuda elujõulisuse taastamist juhul, kui eelarve tasakaalustatakse, kuid komisjoni hinnangul on üks aasta liialt lühike aeg, et tõestada elujõulisuse taastamist. Kõnealuste turgude kohta esitatud prognoosid ei olnud eriti üksikasjalikud ega tasakaalustatud ning tundus, et teatavad turud jäid eriti lühiajalises perspektiivis ikkagi raskesse seisu. Laiemas plaanis ei võimaldanud Prantsusmaa ametiasutuste edastatud teave hinnata, kas ettevõte Bull on võimeline ära kasutama turgude võimalikku ühendamist, kuivõrd ettevõttegrupi alles jääv tööstuslik tegevus tugineb suures osas selliste süsteemide tootmisele, mille osas konkurents on tihe. Lisaks sellele ei hõlmanud rekapitaliseerimiskava varasemate osapoolte, France Télécomi ja NECi kõrval ühtegi uut osapoolt.

(19)

Arvesse võttes abi suurt mahtu, kartis komisjon samuti, et abi võib kaasa tuua konkurentsi moonutamist, et abi ei ole piiratud minimaalse vajaliku summaga ning et selle andmisega kaasnevad ettevõttele liigsed rahalised vahendid, mida ettevõte võib kasutada agressiivseks tegevuseks, mis toob kaasa turusuhete moonutusi ja mis ei ole seotud ümberstruktureerimisprotsessiga. Nii näiteks ei olnud selge, kui suur on pärast abi andmist ettevõtte maksevõime ja likviidsuse määr ning kuidas need parameetrid suhestuvad ettevõtte konkurentide omadega asjaomastel turgudel.

(20)

Prantsusmaa edastas kõnealuste turgude uusimad suundumused, täpsustused peamiste konkurentide kohta nii rahanduslike näitajate kujul kui ka viimaste kuude lõikes, tuues välja eeskätt rekapitaliseerimise edukuse.

(21)

Prantsusmaa rõhutas, et antava abiga kaasnevad ka teatavate aktsionäride ja eraõiguslike võlausaldajate olulised rahalised kohustused. Konkurentsi seisukohalt tundub ettevõtte Bull jaluleaitamine pigem Euroopa turul konkurentsi soodustavana kui seda häirivana. Ettevõtte Bull turuosa ei võimalda seda vaadelda kui “hinnaliidrit”, pigem on tegemist “kõrvalseisjaga”, kes on vajalik konkurentsi elavdamiseks. Ettevõtte Bull strateegia, mis on suunatud Itaniumile ja avatud lähtekoodiga tarkvarale, tugevdab seda rolli tulevikus veelgi.

(22)

Prantsusmaa märgib, et ettevõtte majandustulemuste paranemine leidis kinnitust kogu 2003. aasta kestel halveneva konjunktuuri tingimustes. 2004. aasta kohta koostatavad prognoosid, mis on endiselt seotud keerulise majanduskeskkonnaga, annavad alust eeldada 2003. aastaga võrreldavaid majandustulemusi: 2004. aasta esimese poolaasta EBIT moodustas 17 miljonit eurot ja puhastulu 2 miljonit eurot. Sellest nähtub, et ettevõttel on õnnestunud märkimisväärselt langetada oma kasumi nullpunkti. Sellistel tingimustel kaasneb 2005. aastal eeldatava turgude taashõivamise tulemusena saavutatava diskonteeritud käibe suurenemise, ettevõtte uute pakkumiste väljatöötamise ja rahandusliku seisundi tervenemisega automaatselt ka kasumlikkuse täiendav kasv. Ettevõtte äriplaan ajavahemikuks 2004–2007 tõestab samuti, et ettevõtte elujõulisus on püsivalt taastatud.

(23)

Võttes oma arendustegevuse aluseks Inteli 64bitisel arhitektuuril põhinevad serverid, on Bull lähtunud tehnoloogilistest valikutest, mis vastavad klientide vajadustele lähiaastatel. Lisaks avab sellise tehnoloogia kasutamine Bulli serveritel ka uusi arengusuundi, eeskätt teaduslike arvutuste valdkonnas.

(24)

Teenuste osas hõlmab Bulli strateegia korraga kolme eraldi pädevusala ja kolme prioriteetset sektorit. Pädevusalad on järgmised: 1) avatud infrastruktuuride integratsioon ja väljaarendamine, 2) infosüsteemide turvamine ja 3) hajutatud süsteemide info genereerimine. Prioriteetseteks sektoriteks, millega on seotud Bulli kõige kindlamad kliendid, on haldussüsteemid, telekommunikatsiooniettevõtjad ja avalikud teenused (“utilities”).

(25)

Need pädevusalad ja valitud sektorid on heas kooskõlas ekspertide prognoosidel põhinevate turgude üldiste suundumustega: infrastruktuuridega seotud kulutuste optimeerimine ja vähendamine (mis toob kaasa vajaduse avatud infrastruktuuride väljatöötamise järele), linnastumine ja infosüsteemide konsolideerumine (Bulli spetsialiseerumisvaldkond), süsteemihaldus ja turvamine (valdkonnad, milles Bull osaleb mitmeti – nii andmete krüpteerimise, tarkvara koostamise kui ka integreerimise alal). Bull on end väga kiiresti sisse seadnud teatavatel uutel turgudel – mobiilplatvormid, elektrooniline haldus, elektroonilise isikutunnistuse ja elektroonilise allkirja üleüldine levik.

(26)

Kuivõrd Bulli osakaal on äärmiselt ebaoluline ning asjaomaste turgude kontsentratsiooni tase on väga kõrge, ei too Bullile antav abi kaasa konkurentsi moonutamist. Teatavate spetsiifiliste turgude osas on Bulli pakutav ainukeseks tõsiselt õetavaks alternatiiviks IBMile. Lisaks sellele muudab Bulli avatud lähtekoodiga tarkvarale suunatud strateegia konkurentsi lähiaastate serveriturul dünaamilisemaks.

(27)

Abi on piiratud minimaalse vajaliku ulatusega. Ettevõtte elujõulisuse taastamine toimub nimelt omakapitali taastamise teel, mille põhiosadeks on antav abi ja võlakoorma likvideerimine. Eri investorid ei nõustuks investeerima, kui osa ettevõtte elujõulisuse taastamiseks vajalikust rahastamisest oleks tagatud laenude abil.

(28)

Pärast abi andmist ei peaks ettevõttel tekkima ülemääraseid rahalisi vahendeid. Abi võimaldab taastada ettevõtte omakapitali sobilikul tasemel, mis ei ole kaugeltki mitte ülemäärane, sest seda kinnitab võlgade ja omavahendite suhe ning lühiajaliste võlgade ja käibevahendite suhe võrrelduna peamiste konkurentide samade suhtarvudega.

(29)

Erasektori osaluse kohta ümberstruktureerimiskava elluviimises tuleb nimetada kolme asjaolu: ettevõtte enda tehtud pingutused ajavahemikul 2002–2003, kapitali suurendamine ja konverteeritavate obligatsioonide omanike panus.

(30)

Prantsusmaa meenutab, et ettevõttele Bull päästmisabi andmist lubava otsuse 2003/599/EÜ põhjendustes 60 ja 70 on komisjon sõnaselgelt näidanud, et Prantsusmaa ei või anda abi ettevõtte Bull ümberstruktureerimiseks enne 31. detsembrit 2004.

(31)

Ettevõtte Bull töövõtjate esindajad toetavad ümberstruktureerimiskava ning rõhutavad abi vajalikkust ettevõtte jaluleaitamiseks ja olemasolevate töökohtade säilitamiseks. Nad nõustuvad Prantsusmaa ametiasutuste esitatud väidetega ning nende edastatud lisateave ja materjalid sisaldavad andmeid eeskätt ettevõtte elujõulisuse ja konkurentsivõime kohta. Nende väited edastati Prantsusmaa ametiasutustele, kes väljendasid nende seisukohtadega nõusolekut.

(32)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on “igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(33)

Prantsusmaa poolt teatatud meetme näol on tegemist abiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Et abi eraldajaks on riik, toimub abi rahastamine riigi vahenditest ning abi saajaks on konkreetne ettevõte, Bull. Abi ei saa käsitleda erainvestori tavalise käitumisena turumajanduse tingimustes. Sealjuures ei saa väita, et riik sekkub samadel alustel ja samadel tingimustel kui konverteeritavate obligatsioonide omanikud, sest Prantsusmaa võlanõue on seotud riigi antud päästmisabiga, mille tagasimaksmise tähtaeg on möödunud ja sellest võlanõudest loobumist või tagasimakstava abiga sama suure uue abi andmist ei saa käsitleda investori tavalise käitumisena ning seda ei saa pidada seega erainvestori normaalseks toimimiseks. Lisaks erineb teatatud abimeede oma vormi ja tingimuste poolest aktsionäride ja konverteeritavate obligatsioonide omanike finantsmeetmetest. On kindel, et teatatud meetme rakendamisega ei kaasne teiste aktsionäride samalaadseid finantskohustusi. Abi kahjustab liikmesriikide vahelist kaubavahetust ja kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, sest Bulli näol on tegemist rahvusvahelise ettevõttega ning selle tooted on rahvusvahelise kaubavahetuse objektiks. Lisaks on Bullil konkurente ühisturul, näiteks IBM, Fujitsu/Siemens, Sun ja HP. Prantsusmaa ametiasutused ei vaidlusta seda hinnangut.

(34)

Teatatud meedet tuleb hinnata kui sihtotstarbelist riigiabi. Asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud erandid nimetatud artikli lõikes 1 sätestatud üldisest kokkusobimatusest.

(35)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatakse, et ühisturuga kokkusobivaks võib pidada riigiabi teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Sellest lähtuvalt võttis komisjon vastu erisuunised raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberstruktureerimiseks antava riigiabi hindamiseks. (11) Võttes arvesse ettevõtte Bull omavahendite kohta käivaid arvandmeid, on selge, et ettevõte on raskustes nimetatud suuniste punkti 5a tähenduses ning et kogu ettevõttegrupp on raskustes nimetatud suuniste punktide 4 kuni 8 tähenduses. (12) Pärast küsimuse läbivaatamist leidis komisjon, et mitte ükski muu ühenduse raamdokument ega muu säte ei võimalda antud juhul kuulutada abi ühisturuga kokkusobivaks. Prantsusmaa ei ole seejuures viidanud ühelegi teisele asutamislepingust tulenevale erandile ning on kõnealuse abi kokkusobivuse kaitsmisel tuginenud üksnes suunistele. Seetõttu andis komisjon abile hinnangu lähtuvalt nimetatud suunistest.

(36)

Suunistes sätestatakse ümberkorraldusabi lubamiseks neli kumulatiivset tingimust: plaan, mis tagab elujõulisuse pikaajaliselt, konkurentsimoonutuste ärahoidmine, abi piirdumine minimaalse määraga ja ümberkorralduskava täielik rakendamine. Lisaks rakendatakse “ühekordse abi” põhimõtet ja Deggendorfi (13) kohtupraktikast tulenevat põhimõtet.

(37)

Suuniste kohaselt on abi andmise tingimuseks ümberstruktureerimiskava elluviimine, kusjuures igal üksikul juhul kinnitab selle kava komisjon. Ümberstruktureerimiskava peab ellu viima lühima võimaliku aja jooksul ja see peab võimaldama mõistliku aja jooksul taastada ettevõtte pikaajalise elujõulisuse ning selle aluseks peavad olema tulevaste toimimistingimuste realistlikud prognoosid. Ümberstruktureerimiseks mõeldud abi peab seega põhinema realistlikul ümberstruktureerimiskaval, millega liikmesriik võtab endale kohustusi.

(38)

Kõnealune abi on seotud 2002. aasta märtsi ümberstruktureerimiskavaga ning selles sisalduvate finantsmeetmetega, mida abist teatamisel täpsustati. Kava hõlmab ajavahemikku kuni 2007. aasta lõpuni, selle ajavahemiku lõpuks peab ettevõtte finantsseisund olema taastatud ja uus struktuur välja arendatud. Enamik meetmetest on juba rakendatud ning rekapitaliseerimine on juba läbi viidud. Seejuures on ajavahemikku kuni 2007. aasta lõpuni võimalik pidada mõistlikuks ja vajalikuks ajavahemikuks ettevõtte pakkumise ümberstruktureerimiseks ning ettevõtte tegevuse kohandamiseks asjaomaste turgude arenguga.

(39)

Kava tundub põhinevat ettevõtte tulevaste tegutsemistingimuste osas realistlikel prognoosidel. Kava lähtub turgude aeglasest taashõivamisest ega tundu olevat liialdatult optimistlik. Kava hõlmab kolme stsenaariumi, millest kõige soodsam on tegelikele tulemustele kõige lähedasem. Kavas rõhutatakse vajadust taastada sidusus ettevõtte strateegia, tugevate külgede, klientide vajaduste ja tehnoloogia arengu vahel. Kavas võetakse arvesse tehnoloogilisi ja kaubanduslikke määramatuselemente ning see tundub Prantsusmaa ametiasutuste edastatud lisateabe valguses piisavalt üksikasjalikuna.

(40)

Ettevõtte elujõulisuse parandamine tuleneb eeskätt seesmistest meetmetest, sealjuures peamiselt investeerimisalase kõrvaltegevuse loovutamisest, pakkumise ümberstruktureerimisest ja üldkulude vähendamisest.

(41)

Ettevõtte raskused on põhjustatud eeskätt valedest tehnoloogilistest valikutest ning keskendumisest turgudele, kus Bull ei olnud edukas. Nendest tegevusaladest on loobutud, sealhulgas on loobutud ka teenindusvõrgust mitmetes Euroopa riikides. Mitmed spetsiifilised kahjumiallikad, näiteks pensionisüsteemiga seotud kahjum, ei ole korduva iseloomuga. Enamik tippjuhtidest on välja vahetatud. Bull keskendub oma tugevatele külgedele.

(42)

Ajavahemikul 2000. kuni 2002. aastani moodustas kogukasum ettevõtte käibest 21–25 %. Samas ületas uurimis- ja arenduskulude, kaubanduskulude ja halduskulude summa kogukasumit ligikaudu 100 miljonit eurot igal aastal. Ümberstruktureerimiskavas nähakse ette selle lahknevuse vähendamine: uuringu- ja arenduskulud vähenevad 2000. aasta 160 miljonilt eurolt aastateks 2006–2007 kavandatud […]* miljoni euroni. Kaubandus- ja halduskulud vähenevad 2000. aasta 706 miljonilt eurolt 2006.–2007. aastaks kavandatud […]* miljoni euroni. Kavandamisel on võetud arvesse võimalikest kohtuotsustest tulenevaid tulusid. Selle rea maht suureneb ja ulatub 2007. aastal […] %* käibest. Nende prognooside alusel ulatub ettevõtte tulevane EBIT koos kohtuotsustest tulenevate tuludega […] %ni*. 2003. aasta ja 2004. aasta esimese poolaasta tulemused kinnitavad neid prognoose. Seda arvesse võttes leiab komisjon, et ümberstruktureerimiskava võimaldab saavutada rahuldavat tegevuse tulemust.

(43)

Prognooside kohaselt taastub nõudlus aeglasemalt kui eelmisel kümnendil; see on tingitud mitme teguri koosmõjust: sidetariifide alanemine, suure läbilaskevõimega võrkude levik, kaugtoimingute levik avalikus sektoris, Interneti-põhiste jagatud rakenduste võimsuse kasv, mobiilsuse suurenemine, turvanõuetega seotud piirangute varasemast suurem arvessevõtt ning varasemate analoogseadmete üldine asendumine digitaaltehnoloogiaga. IDC (International Data Corporation) viimaste prognooside kohaselt peaks serverituru maht Euroopas ajavahemikul 2003.–2007. aastani kasvama 44 % võrra ning keskmise ja suure võimsusega serverite turg 39 % võrra. Bulli ühe tegevusvaldkonna, 64bitilistel Inteli komponentidel põhinevate serverite turu osakaal peaks märkimisväärselt suurenema. 2007. aastaks jõuab turu maht hinnanguliselt 2,4 miljardi USA dollarini, mis moodustab 16 % serveriturust (2003. aastal oli see alla 1 %).

(44)

2002. aasta detsembris tehtud uuringu alusel prognoosib IDC, et praegusest kuni 2006. aastani kasvavad Lääne-Euroopas ettevõtete tehtavad kulutused teenustele ligikaudu 30 % ja kulutused serveritele ligi 20 %. Gartneri viimaste prognooside (2003. aasta november) kohaselt kasvavad Lääne-Euroopas teenustele tehtavad kulutused 2004. aastal 3 %, kusjuures ajavahemiku 2002–2007 keskmiseks kasvutasemeks jääb 6,2 %. Serverite osas on kasv diferentseeritud ja sõltub kasutatavast tehnoloogiast, Intel Itaniumi detailide osas, mis on Bulli uute serveripakkumiste aluseks ja mida hakati kasutama 2003. aastal, peaks käive 2008. aastaks ulatuma 8 miljardi euroni. Teenuste turg on äärmiselt killustatud, väga tiheda konkurentsiga ning pidevalt ümberstruktureeruv, pikaajalises plaanis on teenuste turu mahu kasv kiirem kui toodete turu oma. Kokkuvõttes võib öelda, et asjaomasel turul valitsevad tingimused ei ole sellised, mis seaksid ettevõtte elujõulisuse taastamise kahtluse alla, ning võimaldavad ümberstruktureerimiskava kohaselt suurendada kogumüügis teenuste osa ja brutokasumit.

(45)

Mitmed teised uuringud kinnitavad kasvuprognoose Bulli hõivatavates turuniššides ning valitud tehnoloogilistes lahendustes peituvaid võimalusi. (14)

(46)

Praeguste klientide suured GCOS serverid on oluliseks tellimuste allikaks. Samas jõuab GCOS serverite väljavahetamine aastaks […]* põhiosas lõpule ning Bull peab suutma konkurentidega võistelda ning oma isegi tagasihoidlikke ambitsioone ellu viima juba uutes tingimustes. Seetõttu on komisjon toonud välja põhjendustes 47 kuni 54 esitatud seisukohad.

(47)

Panustades 64bitise Inteli arhitektuuriga lahendustele, avatud lähtekoodiga tarkvarale ja püüdes kasu lõigata detailide standardiseerimisest (“commoditisation”), on Bull ilmselt teinud õige tehnoloogilise valiku, mis vastab turgude arengule ja tema klientide vajadustele. Turgude areng toob kaasa konkurentsi tihenemise serveri- ja teenuseturgudel, kuid tänu oma suurusele on Bull võimeline investeerima arvestatavaid summasid TAsse ning tegema laiemaid ja sidusamaid pakkumisvalikuid kui uued ja kitsamalt spetsialiseeritud ettevõtted. Samas võimaldab ettevõtte Bull suurus võita poolehoidjaid ka selliste klientide seas, kelle jaoks serveripakkuja valik on strateegilise tähtsusega. Suurettevõtted, näiteks IBM, HP ja Dell, on pigem spetsialiseeritud suurearvulisele seeriatoodangule, mille rakendusala on laiem ja mille tarbijatel ei ole vajadust “isikupärastatud” toodete järele.

(48)

Kavas on esitatud sihtsektorid, mis on vaadeldavad kindlamate klientidena: avalik sektor, riigikaitse ja julgeolek ning telekommunikatsiooniettevõtjad. Bullil ei ole ambitsioone, mis ulatuks kaugemale “nišiettevõtte” omadest.

(49)

Sõltumatud eksperdid (15) andsid positiivse hinnangu uute, GCOS servereid väljavahetavate NovaScale serverite turule jõudmisele. Bull on seoses sellega teinud märkimisväärses ulatuses olulisi müügitehinguid, see tootesari eristub konkureerivatest toodetest hinna, töökindluse, kasutamislihtsuse ja mõõtmete kohandatavuse poolest.

(50)

Bulli ümberstruktureerimine võimaldab ettevõttel taastada sidususe oma oskusteabe, oma pakkumise, ettevõtte struktuuri ja lühiajaliste eesmärkide vahel. Ettevõtte probleemide üheks oluliseks põhjuseks oli just nimelt sellise sidususe puudumine. 2002. aastal toimunud töötajaskonna noorenemine ja laialdane valik strateegilisi koostööpartnereid peaks kindlustama tehnoloogilised trumbid ka tulevikus.

(51)

Inteli protsessoril, sealjuures eeskätt 64bitisel protsessoril põhinevate uute serveriseeriate osakaal on väga suur: aastaks 2007 peaks käive ulatuma […] %ni* kogumüügist, brutokasum peaks olema […] %*. Et tegemist ei ole enam tehnoloogia “omanikuga”, on tõenäoline, et kasum ei ulatu endiste CGOS serveritega seotud kasumitasanditeni. 64bitised serverid võimaldavad üles ehitada keerulisemaid ja suuremaid süsteeme kui “tavalised” 32bitilised, on aga seejuures viimastest kallimad. Bull üritab võita oma klientide usaldust oma 64bitiste serverite tehnilise kvaliteediga ning lisab oma toodetele tunnustatud kvaliteediga eriteenused. Ettevõte arendab oma meeskonna ja klientide vahelist koostööd. Komisjon leiab, et selline strateegia on kooskõlas Bulli keskendumisega teatavatele sektoritele.

(52)

Teenuste segmendi osas tuleks nimetada mõningaid järeldusi juba mainitud Forresteri aruandest. (16) Avatud lähtekoodiga tarkvaraga seotud teenuste osas võib tunnistada, et Bulli tegevuse tase on kõrgem kui teistel üldsuunitlusega ettevõtetel, näiteks IBMil. Keskmiste ja suurte üldsuunitlusega ettevõtete seas on Bull ainuke, kelle teenustel on täielik tehnoloogiline kate. Aruandes tuuakse välja veel vaid üks väike avatud lähtekoodiga lahendustega tegelev ettevõte, kellel on samalaadne kate.

(53)

Rekapitaliseerimisprojekt ei hõlma ühtegi uut tööstuspartnerit lisaks varasematele osalistele, kelleks on France Télécom ja NEC. Samas toetab kindlustusselts Debeka osalemine strateegiat, mis näeb ette keskendumist piiratud arvule sektoritele. Lisaks on Bullil mitmeid partnerettevõtteid ning ettevõte osaleb mitmetes olulistes tulevikku suunatud tehnoloogiaarendusprojektides. Lõpuks võib näitena mainida esimest lõpptootja lepingut Kraftway, Venemaa juhtiva Intelil põhinevate serverite tootjaga. Veel võib nimetada lepingut, mis käsitleb serverite levitamist Hiinas.

(54)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et ümberstruktureerimiskava võimaldab Bullil end rahuldavalt jalule seada. Unustamata asjaomaste turgude tehnoloogilisi ja äririske, leiab komisjon, et elujõulisuse taastamine on piisavalt tagatud.

(55)

Ümberstruktureerimiseks antav abi peab komisjoni loa saamiseks vastama veel ühele tingimusele, mille kohaselt tuleb meetmeid võtta selliselt, et võimaluse piires välditakse abi võimalikke negatiivseid mõjusid konkurentidele.

(56)

Prantsusmaa on märkinud, et Bulli turuosa teenuste ja serverite valdkonnas on väga väike. Serverite osas tuleb kõnealust geograafilist turgu vaadelda maailma või vähemalt Euroopa ulatuses. 2002. aastal oli Bulli turuosa kogu “ühenduse 15” serverituru ulatuses ligikaudu 3 %. Keskmise ja suure võimsusega serverite turul oli Bulli turuosa ligikaudu 5 %, jäädes kaugele maha peamiste konkurentide IBMi (40 %), HP–Compaqi (24 %), Suni (17 %) ja Fujitsu (9 %) turuosast. Vaid suure võimsusega serverite osas oli Bulli turuosa suurem. Bull soovib olla Euroopa liidriks Inteli 64bitisel arhitektuuril põhinevate lahenduste ja avatud lähtekoodiga tarkvara osas sihtturgudel. Inteli 64bitisel arhitektuuril põhinevate serverite turu mahuks 2007. aastal on hinnanguliselt 2,4 miljardit USA dollarit, mis moodustab 16 % serverituru mahust (2003. aastal 1 %).

(57)

Teenuste valdkonnas on teatavaid eripärasid, mille tõttu asjaomast geograafilist turgu tuleks vaadelda Euroopa turuna, kuigi ka piirkondlikke ja riiklikke turge ei saa jätta arvestamata. “Ühenduse 15” turgudel hõlmas Bull 2002. aastal turuosa, mille suurus oli ligikaudu 0,4 %, alates 2002. aastast on Bull veelgi enam keskendunud infrastruktuuriteenuste osutamisele ja teistele spetsialiseeritud tegevusaladele, mis on toonud kaasa käibe olulise vähenemise teenuste valdkonnas. Gartneri Instituudi avaldatud, 2003. aasta septembris läbi viidud uurimuse põhjal ei ole Bull ülemaailmsel informaatikateenuste turul esimese kümne konkureeriva ettevõtte hulgas ning on 2002. aasta seisuga Euroopa turul alles kahekümne teisel kohal. Seda turgu iseloomustab samas väga tihe konkurents, mis võimaldas komisjonil näiteks lubada mitmete Bulli konkurentide ühinemist (HP – Compaq, (17) Cap Gemini – Transiciel, (18) ATOS Origin – SEMA (19) ning leida, et nimetatud ühinemised ei kahjusta konkurentsitingimusi informaatikateenuste turul.

(58)

Seejuures on ettevõte suuremal määral esindatud teatavates geograafilistes piirkondades, eeskätt Prantsusmaal. Kuid konkurents jääb tihedaks ka nendes geograafilistes piirkondades.

(59)

Euroopa serverituru teatavate segmentide osas on Bulli jaluleaitamine pigem turukonkurentsi dünaamikat suurendavaks asjaoluks, eeskätt nende segmentide puhul, kus IBMi ülemvõim on eriti ilmne. Nii on näiteks suure andmesideintensiivsusega süsteemide puhul Bulli pakkumine IBMile ainukeseks alternatiiviks nende klientide puhul, kelle jaoks üleminek Suni, HP või Winteli lahendustele on keeruline (pangad, kindlustusseltsid, ühiskondlikud asutused, haldusasutused jne). […]* näitab, et sellised kliendid soovivad säilitada Bulli pakkumist elujõulisena. Samas on tegemist väga spetsiifiliste turuniššidega ja Bulli jaluleaitamine ei mõjuta oluliselt kõrgtehnoloogiliste serverite segmenti tervikuna.

(60)

Komisjon võtab samuti arvesse, et Bulli strateegia on suunatud avatud lähtekoodiga tarkvarale. Sealjuures on enamik ettevõtte konkurente samal ajal ka partneriteks mitmetes arendusprojektides. Ükski konkurentidest ei ole pärast menetluse alustamist maininud konkurentsi kahjustamist.

(61)

Ühtegi välist kasvutegurit ei ole ette nähtud, välja arvatud oskusteabe omandamine, mis on antud sektoris tavaline. Bull leiab, et mis tahes oluline ost läheks vastuollu ümberstruktureerimiskava strateegiaga ning tekitaks integreerumisprobleeme.

(62)

Bull on loovutanud olulise osa oma aktivatest. Toodete segmendis on Bull loovutanud valdkonnad, mis on seotud pangaautomaatide, makseterminalide ja kiipkaartidega, samuti märkimisväärse osa vahetarkvara valdkonnast. Teenuste turul on Bull oma filiaali Integris müümisega ettevõttele Steria loovutanud suurema osa väljaspool Prantsusmaad ja Itaaliat paiknevast kaubandusvõrgust. Ümberstruktureerimiskava kohaselt nähakse ette keskendumist teatavatele põhitegevusaladele. Sellega piiratakse veelgi abi mõju liikmesriikide vahelisele konkurentsile. Selles osas on oluline, et ümberstruktureerimiskavas ette nähtud strateegiast peetaks reaalselt kinni.

(63)

Ülalnimetatut silmas pidades leiab komisjon, et konkurentsi kahjustamist on välditud. Bulli positsioon asjaomastel turgudel, millele lisandub ümberstruktureerimiskavast kinnipidamine ja turgudele keskendumine, välistavad vajaduse täiendavate vastumeetmete järele.

(64)

Selleks, et abi oleks võimalik lubada, peab olema täidetud ka kolmas tingimus, mille kohaselt peab abi suurus ja ulatus olema rangelt piiratud minimaalse vajaliku määraga, mis võimaldab ettevõtte ümberstruktureerimist ettevõtte, selle aktsionäride või ettevõttegrupi, millesse ettevõte kuulub, rahalisi võimalusi arvestades. Abi saajad peavad omavahenditega olulisel määral ümberstruktureerimiskavas osalema. Igal juhul tuleb komisjonile tõestada, et abi kasutatakse üksnes ettevõtte elujõulisuse taastamiseks ning et see ei võimalda abi saajal suurendada oma toodangumahtu ümberstruktureerimiskava elluviimise ajajärgul.

(65)

Abi saaja enda ja tema aktsionäride osalus on märkimisväärne. Alates 31. detsembrist 2001 on Bull paigutanud ümberstruktureerimisse ligikaudu 160 miljonit eurot, mis pärineb kõrvalteenustega seotud aktivate loovutamisest 2002. aastal ja 2003. aasta esimesel poolaastal. Lisaks on ettevõte reserveerinud ümberstruktureerimistoiminguteks 94 miljonit eurot, mis pärineb kuni 31. detsembrini 2001 ettevõtte käsutada olevatest finantsallikatest. (20) Olemasolevad ja uued aktsionärid on toetanud rekapitaliseerimist 44,2 miljoni euro ulatuses, tegemist on märkimisväärse panusega. Seda hinnangut ei mõjuta asjaolu, et investeeringud pärinevad osaliselt ettevõtetelt, kes on Bulli partnerid (France Télécom, NEC), Bulli kliendid (Debeka) või ettevõtte juhtkonna liikmed. Komisjon võib samuti võtta arvesse lisakapitali, mis tuleneb uute aktsiate märkimist võimaldavate võlakirjade realiseerimisest, see kapital ulatub 17 miljoni euroni, ehkki endiste konverteeritavate obligatsioonide omanikud ei olnud kohustatud valima nimetatud võimalust.

(66)

Ettevõtte maksujõulisuse ja likviidsuse tase pärast abi andmist on võrreldav peamiste konkurentidega, kui abi vaadelda võlana. Rahanduslik normaliseerumine võimaldab eeskätt saada pankade tagatisi jooksvate toimingute jaoks. Kava kohaselt nähakse ette, et Bulli lühiajaline väline finantseerimine jätkub ning põhineb võlakohustuste muutmisel väärtpaberiteks […]* kuni […]* miljoni euro ulatuses. Võttes arvesse turgudega seotud riske ja asjaolu, et Bulli näol on tegemist “nišiettevõttega”, tundub vähetõenäoline, et rahandusasutused oleksid valmis avama uusi krediidiliine agressiivsete toimingute jaoks, mis ei ole seotud ümberstruktureerimisprotsessiga.

(67)

Prantsuse ametiasutused leiavad, et kui abi oleks väiksem, ei nõustuks ülejäänud partnerid investeerima ning konverteeritavate obligatsioonide omanikud ei võtaks vastu neile tehtavat pakkumist vahetada oma võlakohustused uuteks väärtpaberiteks. Seoses ühe Ameerika investeerimisfondi pakutud peamise alternatiivse võimalusega, mis ei leidnud toetust, on Prantsusmaa ametiasutused piisavalt selgitanud, et sellega kaasneva abi suurus ei oleks väiksem. Nimetatud fond nägi ette suuremat kapitalisüsti kui investorite grupi poolt pakutav 33 miljonit eurot, kuid konverteeritavate obligatsioonide omanike antav tagatis 11 miljoni euro ulatuses katab selle vahe.

(68)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et abi ei too ettevõttele kaasa liigseid rahalisi vahendeid, mida ettevõte võib kasutada agressiivseks tegevuseks, mis toob kaasa turusuhete moonutusi ega ole seotud ümberstruktureerimisprotsessiga.

(69)

Et vältida mis tahes liigset abi, täpsustatakse suuniste punktis 48, et ümberstruktureerimisabi võib anda vaid ühe korra. Kui ettevõttele on minevikus juba antud ümberstruktureerimisabi ja kui ümberstruktureerimisperiood on lõppenud vähem kui kümne aasta eest, ei luba komisjon üldjuhul anda uut ümberstruktureerimisabi, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, mis on ettenägematud ja milles ei saa süüdistada ettevõtet. Antud juhul makstakse teatatud abi välja kõige varem 2004. aasta 31. detsembril. 1993. ja 1994. aastal andis Prantsusmaa ettevõttele Bull ümberstruktureerimisabi, komisjon kinnitas nimetatud abi 1994. aasta lõpul. Kõnealune ümberstruktureerimisperiood ulatub aga kuni 1995. aasta lõpuni. Seega on otsus 2003/599/EÜ, millega komisjon kinnitas päästmisabi andmise (21) ja mille põhjenduses 60 viidatakse 31. detsembrile 2004 kui kuupäevale, millest alates on võimalik anda uut ümberstruktureerimisabi, selles osas ebatäpne. Antud juhul ei ole veel möödunud kümneaastane ajavahemik.

(70)

Samas ei saa ühekordse abi põhimõtet rakendada absoluutsetel alustel. Euroopa Kohtu otsuse kohaselt, (22) mis tehti küll ESTÜ kohta, kuid mis kehtib samaväärsena ka EÜ puhul, antakse abi kohta kehtivate sätetega komisjonile pädevus, mis võimaldab tal toimida ettenägematus olukorras, võttes arvesse turutingimuste arenevat iseloomu. Sellistes tingimustes piiraks ühekordse abi põhimõtte valimatu rakendamine liigselt seda abikategooriat, mida võiks pidada vajalikuks abiks, ega võimaldaks komisjonil vaadelda igal juhul eraldi, kas mingi konkreetne ümberstruktureerimise abiprojekt on vajalik asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks. Samuti ei saa komisjon hilisema abi samale abisaajale andmise keelamisel tugineda põhimõtteliselt üksnes varasemale otsusele. (23)

(71)

Selles osas täpsustavad suunised võimalust mitte arvestada ühekordse abi põhimõtet erandlikes, ettenägematutes ja mitte ettevõtte süüks pandavates tingimustes. Siinjuures tuleks märkida, et kuigi info- ja sidetehnoloogiasektori kriis 2001. aastal ei olnud erakorraline ega ettenägematu, oli selle ulatus, eeskätt Interneti- ja telekommunikatsioonisegmendis siiski erakordne, ettenägematu ja ettevõttele Bull mitte süüks pandav. Teiseks asjaoluks, mida antud juhul tuleb arvesse võtta, on tehnoloogia ülikiire areng antud sektoris.

(72)

Lisaks tuleb rõhutada, et ettevõte Bull ja Prantsusmaa järgisid täpselt varasemat sõltumatu eksperdi poolt välja töötatud ja komisjoni poolt heaks kiidetud ümberstruktureerimiskava, mis hõlmas erastamist, partnerlussuhteid NECi ja France Télécomiga ning mitmete aktivate loovutamist, kusjuures nimetatud kava elluviimine ei võimaldanud ära hoida praegusi raskusi. Omaaegsed raskused olid väga suures osas seotud harukontorite ja filiaalidega, mis ümberstruktureerimiskava elluviimise käigus loovutati, näiteks Zenith Data Systems mikroarvutite sektoris ja OSS haru. Toimus ettevõtte Bull esimene ümberstruktureerimine, mille käigus ettevõte püüdis kohaneda oma keskkonnaga. Seda olulist muudatust kajastas ka ettevõtte töötajate arvu vähenemine: töötajate arv oli 1990. aastal 44 500, 1995. aastal 24 000 ja 1999. aastal 11 500. Ettevõtte praegused raskused, mida kirjeldatakse põhjendustes 9 kuni 12, on olemuselt erinevad nendest, mis viisid ümberstruktureerimiseni aastatel 1993–1995.

(73)

Eelnevast tuleneb, et antud juhul järgitakse üldist lähenemisviisi, mille tõttu rakendatakse ühekordse abi põhimõtet, see tähendab, et välditakse liigse abi andmist. Riik ei ole ettevõtet Bull kunstlikult elus hoidnud, kuigi ettevõtte raskused kordusid – abi, mida antakse käesoleva otsuse alusel, on suunatud olemuslikult uute raskuste kõrvaldamiseks.

(74)

Eelnevale lisaks tuleb märkida, et kümneaastane tähtaeg on peaaegu möödunud.

(75)

Kokkuvõtteks leiab komisjon antud küsimuses, et ühekordse abi kriteerium ei ole vastuolus teatatud abi lubamisega.

(76)

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt seoses Deggendorfi kohtuasjaga (24) peab komisjon abi kokkusobivuse hindamisel võtma arvesse kõiki olulisi aspekte, eeskätt antud abi ja teiste, tagastamisele mittekuuluvate abisummade võimalikku kumulatiivset mõju. Antud juhul on Bullile välja makstud päästmisabi, mille lubamise eelduseks oli selle tagasimaksmine ettevõtte Bull poolt hiljemalt 17. juuniks 2003. Prantsusmaa ametiasutuste kinnituste kohaselt ei maksta teatatud abi välja enne, kui päästmisabi on tagasi makstud. Sellisel juhul on Deggendorfi põhimõttest kinni peetud, kuid komisjon peab siiski veenduma, et need asjaolud vastavad tegelikkusele.

(77)

Suuniste punkti 43 kohaselt tuleb komisjonile teatatud täpsustatud ja täiendatud ümberstruktureerimiskavast täiel määral kinni pidada.

(78)

Suuniste punktide 45 ja 46 kohaselt esitatakse komisjonile iga-aastased aruanded.

(79)

Komisjon leiab, et Prantsusmaa teatatud abi, mida antakse ettevõttele Bull ümberstruktureerimiseks, on ühisturuga kokkusobiv eeldusel, et Prantsusmaa täidab kõiki võetud kohustusi ja et kõik esitatud tingimused on täidetud,