30.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/1

(1)

Ühendus ja Seišellid on pidanud läbirääkimisi, et määrata kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelisele Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppele (1) lisatud protokollis selle kohaldamisaja lõpus tehtavad muudatused või täiendused.

(2)

Läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 23. septembril 2004 uus protokoll.

(3)

Vastavalt kõnealusele protokollile on ühenduse kaluritel 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011 kalapüügivõimalused Seišelli Vabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

(4)

Ühenduse laevade kalastustegevuse jätkumise tagamiseks on oluline nimetatud protokoll võimalikult kiiresti heaks kiita. Sel põhjusel on kokkuleppeosalised parafeerinud kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe, milles sätestatakse parafeeritud protokolli ajutine kohaldamine alates 18. jaanuarist 2005. Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe tuleks alla kirjutada, tingimusel et nõukogu selle sõlmib.

(5)

Liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotamise meetod tuleks kindlaks määrata kalapüügivõimaluste tavapärase jaotamise põhjal vastavalt kalastamise kokkuleppele,

1.

Üksnes nõuetele vastavad ühenduse laevad võivad saada litsentsi kalapüügiks Seišellide vetes vastavalt protokollile, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011.

2.

Et laev oleks nõuetele vastav, ei tohi selle omanikul, kaptenil või laeval endal olla keelatud Seišellide vetes kalastamine. Neil ei tohi olla probleeme Seišellide asutustega, kuivõrd nad peavad olema täitnud kõik eelnevad kohustused, mis tulenevad ühendusega sõlmitud kalastamise kokkulepete alusel läbiviidavast kalastustegevusest Seišellide vetes.

3.

Püügilitsentsi taotlevaid ühenduse laevu esindab Seišellidel asuv esindaja. Esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud litsentsitaotluses.

4.

Asjaomased ühenduse asutused esitavad vähemalt 20 päeva enne taotletava kehtivusaja alguskuupäeva Seišellide kalandusasutusele (SFA – Seychelles Fishing Authority) taotluse iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda. Laevaomanikud, kes ei ole esitanud litsentsitaotlust enne kehtivusaega, võivad seda teha kehtivusaja jooksul hiljemalt 20 päeva enne kalastustegevuse algust. Sellistel juhtudel tasuvad laevaomanikud kõik litsentsitasud täisaasta eest.

5.

Taotlused esitatakse Seišellide pädevale asutusele vastavalt 1. liites toodud näidisele.

6.

Litsentsitaotlustele lisatakse järgmised dokumendid:

7.

Litsentsitasu makstakse Seišellide asutuste määratud arveldusarvele.

8.

Litsentsitasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

9.

Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laevaomanikele või nende esindajatele 15 päeva jooksul pärast kõigi punktis 6 ettenähtud dokumentide laekumist Seišellide pädevale asutusele.

Koopia saadetakse Euroopa Komisjoni esindusele Seišellidel.

10.

Litsentsid väljastatakse konkreetsele laevale ja neid ei saa edasi anda.

11.

Euroopa Ühenduse taotlusel ja tõendatud vääramatu jõu korral asendatakse laeva litsents järelejäänud kehtivusajaks uue litsentsiga teisele laevale, mille tunnusjooned sarnanevad esimesele laevale, täiendava litsentsitasuta. Kui asenduslaeva brutoregistertonnaaž (BRT) ületab asendatava laeva oma, makstakse litsentsitasu erinevus siiski pro rata temporis.

12.

Esimese laeva omanik või esindaja tagastab tühistatud litsentsi Seišellide pädevale asutusele Euroopa Komisjoni Seišellide eest vastutava delegatsiooni kaudu.

13.

Uus litsents hakkab kehtima päevast, mil laevaomanik tagastab tühistatud litsentsi Seišellide pädevale asutusele. Euroopa Komisjoni Seišellide eest vastutavat delegatsiooni teavitatakse litsentsi edasiandmisest.

14.

Litsents peab olema kogu aeg laeva pardal, ilma et see piiraks käesoleva lisa IX peatüki punkti 2 kohaldamist.

1.

Litsentside kehtivusaeg on üks aasta ja litsentse on võimalik uuendada.

2.

Litsentsitasu on 25 EUR iga Seišellide vetes püütud tonni kohta.

3.

Litsentsid väljastatakse siis, kui järgmised standardsummad on makstud pädevatele siseriiklikele asutustele:

4.

SFA koostab eelmise kalendriaasta eest makstavate litsentsitasude aruande ühenduse laevade püügiaruannete ja muu SFA käsutuses oleva teabe alusel.

5.

Aruanne saadetakse komisjonile enne käesoleva aasta 31. märtsi. Komisjon edastab selle enne 15. aprilli samaaegselt laevaomanikele ja asjaomaste liikmesriikide asutustele.

6.

Kui laevaomanikud ei nõustu SFA esitatud aruandega, võivad nad konsulteerida püügistatistika kontrollimiseks pädevate teadusasutustega, nagu IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia) ja IPIMAR (Instituto de Investigação das Pescas e do Mar), ning arutada seejärel Seišellide asutustega lõpliku aruande kinnitamist enne käesoleva aasta 31. maid. Kui laevaomanikel selleks kuupäevaks märkusi ei ole, loetakse SFA esitatud aruanne lõplikuks.

7.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõplikust aruandest oma laevade kohta.

8.

Kooskõlas protokolli artikli 2 lõikega 6 tasuvad laevaomanikud kõik täiendavad maksed Seišellide pädevatele asutustele hiljemalt sama aasta 30. juuniks Seišellide asutuste määratud pangakontole.

9.

Kui lõpparuande summa on punktis 3 ettenähtud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet laevaomanikule.

1.

Käesoleva lisa kohaldamisel on ühenduse laeva merereisi kestus määratletud järgmiselt:

2.

Seišellide vetes kokkuleppe alusel kalastada tohtivad laevad on kohustatud teavitama oma püügikogustest Seišellide pädevat asutust järgmisel viisil:

3.

Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, jätab Seišellide valitsus endale õiguse peatada nõudeid rikkuva laeva litsents kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada Seišellide õigusaktides sätestatud sanktsioone. Sellest teavitatakse lipuliikmesriiki ja Euroopa Komisjoni.

1.

Iga tuunipüügiseiner võtab oma püügireisiks Seišellide vetes pardale vähemalt kaks Seišellide meremeest, kelle määrab laeva esindaja kokkuleppel laevaomanikuga Seišellide pädeva asutuse esitatud loetelust.

2.

Laevaomanikud püüavad täiendavalt pardale võtta Seišellide meremehi.

3.

Laevaomanik või esindaja teatab Seišellide pädevale asutusele asjaomase laeva pardale võetud Seišellide meremeeste nimed ja andmed, nimetades nende ametikoha meeskonnas.

4.

Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

5.

Seišellide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostavad laevaomaniku esindajad ja meremehed ja/või nende ametiühingud või esindajad kokkuleppel Seišellide pädevate asutustega. Need lepingud hõlmavad ka meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustuse korda, sealhulgas elu-, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustust ning pensionisoodustusi.

6.

Seišellide meremeeste palgad maksavad laevaomanikud. Need määratakse kindlaks enne litsentside väljastamist laevaomanike või nende esindajate ja Seišellide pädevate asutuste vahelise kahepoolse lepinguga. Seišellide meremeestele pakutavad palgatingimused ei tohi siiski olla halvemad kui Seišellide laevameeskondadel, kes täidavad sarnaseid ülesandeid, ning ei tohi kindlasti jääda allapoole ILO norme.

7.

Tööhõiveseaduse täitmisel ja kohaldamisel käsitletakse laevaomaniku agenti tema kohaliku esindajana. Esindaja ja meremeeste vahel sõlmitud leping hõlmab ka viimaste tagasisõidu- ja pensionisoodustusi.

8.

Ühenduse laevadele tööle võetud meremehed teatavad oma kohaleilmumisest määratud laeva kaptenile üks päev enne kavandatud laevalemineku kuupäeva. Kui meremees ei teata oma kohaleilmumisest laevalemineku kokkulepitud kuupäeval ja ajal, on laevaomanikud automaatselt vabastatud kohustusest see meremees pardale võtta.

9.

Kui ühtki Seišellide meremeest pole pardale võetud muul kui punktis 8 ettenähtud põhjusel, on laevaomanikud kohustatud tasuma kindla summa, mis põhineb päevade arvul, mil see laev tegutseb Seišellide vetes, korrutatuna kindlaks määratud päevasummaga – 20 dollarit. Kindel summa makstakse Seišellide asutustele hiljemalt I peatüki 2. jao 8. punktis sätestatud kuupäevaks.

10.

Seda summat kasutatakse Seišellide meremeeste/kalameeste koolitamiseks ja see makstakse Seišellide asutuste määratud kontole.

1.

Laevad, millel on lubatud Seišellide vetes kokkuleppe alusel kala püüda, võtavad pardale Seišellide määratud vaatlejad järgmistel tingimustel.

2.

Vaatlejate pardal viibimise aja määrab Seišellide pädev asutus, kuid üldiselt ei peaks see ületama kohustuste täitmiseks vajalikku aega. Pädev asutus teatab sellest laevaomanikele või nende esindajatele samaaegselt asjaomase laeva pardale määratud vaatleja nimega.

3.

Vaatlejate pardale võtmise tingimused lepitakse kokku laevaomanike või nende esindajate ja Seišellide asutuste vahel.

4.

Vaatlejad võetakse pardale laevaomaniku valitud viisil pärast määratud laevade loetelu teatamist.

5.

Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul ja kümnepäevase etteteatamisega, millises Seišellide sadamas ja mis kuupäeval nad kavatsevad vaatlejad pardale võtta.

6.

Kui vaatlejad võetakse pardale välissadamas, kannab nende reisikulud laevaomanik. Kui tuunipüügilaev, mille pardal on Seišellide vaatleja, lahkub Seišellide vetest, tuleb võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine Seišellidele laevaomaniku kulul.

7.

Kui vaatleja ei ole kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, siis vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardale võtmise kohustusest.

8.

Vaatlejaid koheldakse laeva juhtkonna liikmetena. Nad täidavad järgmisi ülesandeid:

9.

Laevakaptenid teevad kõik, mis nende võimuses, et tagada vaatlejate ohutus ja heaolu nende kohustuse täitmisel.

10.

Samuti antakse neile võimaluse korral kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten võimaldab neile juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalastustegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud eelkõige püügipäevik ja logiraamat, ning nendele laevaosadele, millele juurdepääs võimaldab vaatlejatel täita nende ülesandeid.

11.

Pardal olles vaatlejad:

12.

Vaatlejad koostavad ja allkirjastavad vaatlusperioodi lõpul ja enne laevast lahkumist tegevusaruande, edastavad selle Seišellide pädevatele asutustele ning saadavad selle koopia Euroopa Komisjonile. Aruande ühe koopia esitab vaatleja enne laevalt lahkumist kaptenile.

13.

Laevaomanikud kannavad vaatlejate majutuskulud samadel tingimustel nagu laeva juhtkonna liikmete omad.

14.

Vaatleja palga ja sotsiaalmaksu tasuvad Seišellide pädevad asutused.

1.

Laevade loetelu

Euroopa Ühendus peab ajakohastatud loetelu laevadest, millele on püügilitsents väljastatud käesoleva protokolli alusel. Kõnealune loetelu teatatakse kalandusjärelevalve eest vastutavatele Seišellide asutustele kohe pärast koostamist ja iga kord pärast ajakohastamist.

2.

Laevaseiresüsteem

Ühenduse laevu jälgitakse muuhulgas laevaseiresüsteemidega, ilma diskrimineerimata ja vastavalt 4. liite sätetele.

3.

Seišellide vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

4.

Kontrollimiskord

5.

Ümberlaadimine

1.

Sanktsioonid

Eespool nimetatud eeskirjade, elusressursside kaitse ja majandamise eeskirjade või Seišellide õigusaktide järgimata jätmist võib karistada laeva püügilitsentsi peatamise, tühistamise või uuendamata jätmisega.

Lipuriigile ja Euroopa Komisjonile teatatakse viivitamata igast peatamisest või tühistamisest ja sellega seotud asjakohastest faktidest. Litsentsi peatamise ajal või tühistatud litsentsi järelejäänud kehtivusajal võib Euroopa Komisjon taotleda teist litsentsi, mida oleks muidu rakendatud teise laevaomaniku laeva puhul vastavalt I peatüki 1. jao punktis 11 sätestatud korrale.

2.

Kalalaevade arestimine

Seišellide asutused teatavad Euroopa Komisjoni Seišellide delegatsioonile ja lipuriigile 48 tunni jooksul igast ühenduse liikmesriigi lipu all sõitva ja vastavalt kokkuleppele Seišellide kalastusvööndis kalastava laeva arestimisest ning edastavad lühiaruande sellise arestimise asjaoludest ja põhjustest. Delegatsioonile ja lipuriigile teatatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud sanktsioonidest.

1.

Seišellide asutused teatavad satelliitseire rakendamiseks lipuriikide kalapüügi seire keskustele (edaspidi “seirekeskus”) Seišellide vete koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid).

Seišellide asutused edastavad selle teabe elektrooniliselt WGS-84 datum andmesüsteemis väljendatuna kümnendkraadides.

2.

Seišellide asutused ja siseriiklikud seirekeskused vahetavad X.25-aadresside, vajadusel muude turvaliste teabevahetusprotokollidega ja elektroonilise andmeedastuse erisustega seotud teavet seirekeskuste kohta punktides 4 ja 6 ettenähtud tingimustel. Nimetatud teave sisaldab seirekeskuste vahelises üldises teabevahetuses kasutamiseks järgmisi andmeid, kui need on olemas: nimed, telefoni- ja faksinumbrid, elektronpostiaadressid (Internet).

3.

Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 500 meetri ning usaldusvahemikus 99 %.

4.

Kui Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppe alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliitseiresüsteem, siseneb Seišellide vetesse, peab lipuliikmesriigi seirekeskus saatma sisenemisele järgnevad asukohateated automaatselt, vähemalt tunniste ajavahemike tagant (sagedus), reaalajas Seišellide seirekeskusele. Sõnumid identifitseeritakse asukohateadetena.

5.

Punktis 4 ettenähtud teated edastatakse elektrooniliselt X.25 formaadis või muu turvalise asjaomaste seirekeskuste vahel eelnevalt kokku lepitud andmeedastusprotokolliga. Kõik teated edastatakse automaatselt reaalajas vastavalt käesoleva liite 1. lisa määratlustele.

Laeval on keelatud Seišellide vetes oma satelliitseiresüsteemi seadet välja lülitada.

6.

Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmetes tekib tehniline rike või need lakkavad töötamast, edastab laeva kapten punktis 4 kindlaksmääratud teabe faksiga või e-postiga õigel ajal lipuliikmesriigi seirekeskusele. Selliste asjaolude korral tuleb saata vähemalt üks globaalne asukohateade iga nelja tunni tagant, mil laev viibib Seišellide vetes. Selline globaalne asukohateade sisaldab laevakapteni registreeritud laeva igatunniseid asukohti nende nelja tunni jooksul. Lipuliikmesriigi seirekeskus või laev saadavad need sõnumid viivitamata Seišellide seirekeskusele. Vajaduse või kahtluste korral võib Seišellide kalandusasutus (SFA) paluda laevalt asukohateadet iga tunni tagant. Rikkis seadmed parandatakse või asendatakse niipea, kui laev on püügireisi lõpetanud, või hiljemalt ühe kuu jooksul. Pärast kõnealust tähtpäeva ei tohi kõnealune laev teha ühtegi reisi enne, kui seadmed on parandatud või asendatud.

7.

Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvara elemendid peavad olema võltsimiskindlad, st mitte võimaldama valeandmete sisestamist või väljastamist ning neid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada. Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras keskkonnatingimustele vaatamata. Satelliitseadme hävitamine, kahjustamine, töökõlbmatuks tegemine või süsteemi sekkumine on keelatud.

Kapten tagab eelkõige, et:

Eespool nimetatud kohustuste mis tahes rikkumine võib kaptenile kaasa tuua sanktsioone vastavalt Seišellide õigusnormidele, tingimusel et laev on Seišellide vetes.

8.

Lipuriikide seirekeskused kontrollivad oma laevade jälgimist Seišellide vetes ühetunniste intervallidega. Kui laevade jälgimist ei kontrollita ettenähtud korras, teatatakse sellest viivitamata Seišellide seirekeskusele ning kohaldatakse punktis 6 sätestatud menetlust.

9.

Asjaomased seirekeskused ja Seišellide seirekeskus teevad käesolevate sätete rakendamiseks koostööd. Kui Seišellide seirekeskus tuvastab, et lipuliikmesriik ei edasta teavet punktis 4 kindlaksmääratud viisil, informeerib ta sellest viivitamatult teist kokkuleppeosalist. Teate laekumisel teatab see kahekümne nelja (24) tunni jooksul Seišellide seirekeskusele mitteedastamise põhjused ning teatab mõistliku ajapikenduse käesolevate sätetega vastavusse viimiseks. Kui ajapikendusest kinni ei peeta, lahendavad kaks kokkuleppeosalist need probleemid kirjalikult või vastavalt punktis 13 kirjeldatule.

10.

Käesolevate sätete kohaselt teisele kokkuleppeosalisele edastatud seireandmed on ette nähtud kasutamiseks ainult Seišellide asutuste poolt Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppe alusel kalastavate ühenduse laevade kontrollimisel, haldamisel, jälgimisel ja korralekutsumisel. Selliseid andmeid ei tohi ühelgi juhul muudele isikutele teatada, välja arvatud asjaomase lipuriigi kirjalikul nõusolekul igal üksikjuhtumil eraldi või Seišellide kohtu otsusega.

11.

Kokkuleppeosalised lepivad kokku kummagi osalise taotluse korral satelliitseireseadmetega seotud teabe vahetamises, et käesolevate sätete kohaldamisel vastaksid kõik seadmed teise kokkuleppeosalise nõuetele.

12.

Kokkuleppeosalised lepivad kokku käesolevate sätete ülevaatamises vastavalt vajadusele, kaasa arvatud üksiklaevadega seotud rikke- või hälbejuhtumid. Sellistest juhtumitest tuleb SFA-l teatada EÜ lipuliikmesriikidele vähemalt 15 päeva enne ülevaatamiseks korraldatud kohtumist.

13.

Käesolevate sätete tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse kokkuleppeosaliste vaheliste konsultatsioonidega Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalastamise kokkuleppe artiklis 7 ettenähtud ühiskomitee raames.

14.

Käesolevad sätted jõustuvad 18. jaanuaril 2005.

—

kaks kaldkriipsu (//) ja kood tähistavad edastamise algust,

—

üks kaldkriips (/) eraldab koodi andmeühikust.

30.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/3

30.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/4

a)

40 ookeani tuunipüügiseinerile ja

b)

12 triivõngejadaga kalapüügilaevale.

a)

ühe- ja mitmeaastastes suunistes lõikes 1 ettenähtud rahalise toetuse protsendimäära kasutamiseks;

b)

vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks vajalikes ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Seišellide riiklikus kalanduspoliitikas ja muudes vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamisega seotud või neid mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteete;

c)

igal aastal saadavate tulemuste hindamise kriteeriumides ja korras.