(1)

Meetmest teatati 6. novembri 1997. aasta kirjas, toetudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3. Abi saaja oli ilmselt ka varem samasugust abi saanud. Seetõttu kanti meede selliste abimeetmete nimekirja, millest ei ole teatatud. 4. veebruari 1998. aasta, 10. juuni 1998. aasta ja 4. veebruari 1999. aasta kirjades edastas Saksamaa komisjonile täiendavat teavet.

(2)

7. juuni 1999. aasta kirjas teatas komisjon Saksamaale otsusest algatada kõnealuse abi suhtes menetlus asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatuid isikuid üles esitama oma märkusi.

(4)

Saadud arvamused edastati Saksamaale palvega esitada oma märkused. Saksamaa esitas oma märkused 23. veebruari 2000. aasta kirjas.

(5)

18. mai 2005. aasta kirjas, mis laekus 23. mail 2005, palus Saksamaa komisjonil võtta otsus vastu olemasoleva teabe põhjal, toetudes nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (3) artikli 7 lõikele 7.

(6)

Abi saav ettevõte Greußener Salamifabrik GmbH oli lihatööstusettevõte, mis valmistas ja turustas eri liiki vorsti- ja lihatooteid. Ettevõte ei tapnud loomi ise, vaid töötles tapaliha. Saksamaa edastatud teabe järgi algatati 1. oktoobril 1999. aastal Greußener Salamifabrik GmbH varade suhtes pankrotimenetlus. Menetluse tulemusest komisjoni ei teavitatud. Näib siiski, et vähemalt ettevõtte sisseseadet kasutatakse edasi nime all Greußener Salami- und Schinkenfabrik GmbH. Käesolevas otsuses esitatud märkused käivad siiski hiljem pankrotistunud ettevõtte Greußener Salamifabrik GmbH kohta.

(7)

Käibe pideva vähenemise tõttu töötas ettevõte alates 1995. aastast kahjumiga ja äritegevuse rahavoog oli alates 1995. aastast negatiivne. Dr. Zimmermann & Partneri 1996. aasta septembri hinnangu põhjal saab järeldada, et ettevõtte äritegevuse rahavoog oli sel ajal äärmiselt kriitiline. Asjaolu, et ettevõte oli rahalistes raskustes, on komisjoni otsuses menetluse algatamise kohta (4) ära märgitud, ja seda ei ole kontrollimenetluse käigus kahtluse alla seatud. Vajalikuks peeti Greußener Salamifabrik ümberkorraldamist, mille rahastamiseks pidi ettevõte 1996. aasta neljandas kvartalis võtma täiendavat laenu (summas 375 000 Saksa marka Dresdner Bank AGst ja 725 000 Saksa marka Sparkasse Erfurtist). Mõlemale laenule andis Thüringer Aufbaubank 80 % garantii juhuks, kui pankrotivara likvideerimisest ei peaks jätkuma laenuandjate nõuete rahuldamiseks, millega oli tagatud 880 000 Saksa marga suurune summa. Sellest garantiist (edaspidi “abi 1”) komisjoni ei teavitatud, rikkudes sellega komisjoni 5. aprilli 1989. aasta liikmesriikidele saadetud kirja SG(89) D/4328 sätteid.

(8)

8. jaanuaril 1997. aastal võttis Ergewa GmbH üle 75 % abi saava ettevõtte osakutest. Uus omanik kandis bilansist välja Venemaale suunatud kindlustamata eksporditehingutest tekkinud lootusetud nõuded ja viis läbi põhivara amortiseerimise väärtuses 1,2 miljonit Saksa marka. See tegevus koos jätkuva müügilangusega põhjustas bilansiseisu halvenemise, mis muutis vajalikuks uue ümberkorraldamise.

(9)

Saksamaa selgitas oma 6. novembri 1997. aasta teatises, et Greußener Salamifabrik ei ole 1997. aastaks püstitatud käibe ja tulude eesmärke täitnud, et ettevõte on pidevas pankrotiohus ja lähtuda tuleb sellest, et ettevõte ei ole enam suuteline maksma pankadele laenu tagasi. Seetõttu koostas Schitag, Ernst & Young Deutsche Allgemeine Treuhand AG 1997. aasta augustis Greußener Salamifabrik GmbH uue saneerimiskava. Uue saneerimiskavaga nähti ette kolm liiki meetmeid:

(10)

Ümberkorraldamise ühe osana loobus Sparkasse Erfurt 1,7 miljoni Saksa marga suurusest nõudest. Selle kompenseerimiseks kasutati osaliselt ära varem Thüringer Aufbaubanki (riigipanga) antud tagatis 725 000 Saksa marga suurusele laenule (vrd punkt 7); 370 000 Saksa marka (64 % tagatissummast) maksti ümberkorraldamise käigus Sparkasse Erfurtile. Lisaks kasutati osaliselt tagatist, mille Bürgschaftsbank Thüringen GmbH (erapank) oli 1993. aastal andnud 1 miljoni Saksa marga suurusele laenule; 590 000 Saksa marka (74 % tagatissummast) maksti Sparkasse Erfurtile.

(11)

Lisaks refinantseeris Dresdner Bank Erfurt laenu suuruses 2,5 miljonit Saksa marka, mille oli eraldanud Sparkasse Erfurt. Dresdner Bank andis kõnesoleva laenu siiski vaid sel tingimusel, et Thüringer Aufbaubank annab laenule 80 % garantii.

(12)

Uuest 2 miljoni Saksa marga suurusest garantiist ja varasema pangagarantii osalisest kasutamisest (370 000 Saksa marka) teatati komisjonile 6. novembri 1997. aasta kirjaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ja vastavalt komisjoni 5. aprilli 1989. aasta kirjale liikmesriikidele SG(89) D/4328. Edaspidi nimetatakse mõlemaid meetmeid “abiks 2”. Saksamaa teatas oma 4. veebruari 1999. aasta kirjas ja uuesti 18. mai 2005. aasta kirjas, et Thüringer Aufbaubanki 2 miljoni Saksa marga suurune garantii antakse vaid eeldusel, et komisjon selle heaks kiidab.

(13)

Dresdner Bank Erfurti 2,5 miljoni Saksa marga suurune laen maksti Greußener Salamifabrik GmbH-le välja.

(14)

Lisaks andis Ergewa GmbH, kelle omanduses oli 75 % äriühingu osadest, ettevõttele allutatud 1,5 miljoni Saksa marga suuruse laenu.

(15)

Turundusstrateegia sisaldab kolme järgmist eesmärki: tootearendus, tootepoliitika ja müügi soodustamine. Nende eesmärkide täitmisega saavutataks suurem turule orienteeritus.

(16)

Kõige hõlpsamini teostatavad kokkuhoiumeetmed viidi läbi juba ühe varasema ümberkorraldamise käigus. Saneerimiskavaga nähti siiski ette kulude täiendav kärpimine, et vähendada eelkõige elektritarbimist ja transpordikulusid.

(17)

Komisjonile edastatud teabe põhjal pidid kõik need abinõud ettevõtte jälle elujõuliseks muutma ja selle rentaabluse taastama. Selleks oleks siiski vajalik olnud käibe suurendamine 6 845 000 Saksa margalt 1996. aastal 7 miljoni Saksa margani 1998. aastal ja 8 miljoni Saksa margani 1999. aastal.

(18)

Komisjon algatas menetluse Greußener Salamifabrik suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel, toetudes nimetatud meetmetele, mis seisnevad kokkuvõtlikult järgnevas:

(19)

Kuna garantiid anti rahalistes raskustes ettevõttele, lähtub komisjon sellest, et abi osa abi andmise ajal on 100 % tagatud summast, nimelt 880 000 Saksa marka 1996. aastal ja 2 miljonit Saksa marka 1997. aastal, niisiis kokku 2,88 miljonit Saksa marka.

(20)

Komisjon algatas nimetatud meetmete suhtes menetluse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel, sest oli kahtlus, kas meede on kooskõlas komisjoni 5. aprilli 1989. aasta kirjaga SG(89) D/4328 riigi garantii vormis antava riigiabi kohta ja ühenduse 1994. aasta ja 1997. aasta suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi hindamise kohta. (5) Suunistele toetudes kahtles komisjon, kas ümberkorraldamine võimaldab ettevõtte rentaablust taastada, kas on kinni peetud ühekordse ümberkorraldamisabi põhimõttest ja ümberkorralduskava täieliku rakendamise nõudest.

(21)

Abi 1 anti riigi garantii vormis, mis tähendab, et see peab olema kooskõlas komisjoni 5. aprilli 1989. aasta kirjaga liikmesriikidele SG(89) D/4328. Nimetatud kirjas selgitab komisjon, et garantii vormis antav riigiabi on lubatud vaid juhul, kui selle kasutamine on lepinguliselt seotud eritingimustega, mis võivad sisaldada isegi abi saavale ettevõttele pankroti väljakuulutamise esitamist. Edastatud teabest ei selgu, et eespool nimetatud garantii kasutamine oleks olnud seotud eritingimustega.

(22)

Abi anti põhjusel, et ettevõte oli rahalistes raskustes ja seda oli vaja saneerida. Seetõttu oli vajalik abi kontrollimine garantii andmise ajal kehtinud ühenduse suuniste põhjal, mis käsitlevad raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi. Abi 1 kohta puudub komisjonil igasugune teave, mille alusel saaks kontrollida selle kokkusobivust eespool nimetatud suunistega. Abi 2 osas ei täidetud ilmselgelt ümberkorraldamissuuniste kolme tingimust. Nähtavasti ei taastanud abi andmine ettevõtte rentaablust. Lisaks püüdis ettevõte nähtavasti taastada rentaablust sellega, et lahendas oma probleeme laienemise teel. Sedalaadi laienemine võib tekitada põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Lisaks ei olnud selge, kas ümberkorralduskava on täielikult ellu viidud.

(23)

Komisjonile laekusid Kemper Fleischwarenfabriki (Nortrup), Saksamaal asuvaid lihatööstusettevõtteid esindava ühenduse Bundesverband der Deutschen Fleischwarenindustrie e.V. (Bonn) ja kolmanda huvitatud isiku (kes soovis jääda anonüümseks) märkused. Kõik kolm huvitatud isikut olid seisukohal, et käibe suurendamine oleks olnud võimalik vaid hindade alandamise teel, mis oleks olnud sektorile kahjulik. Bundesverband der Deutschen Fleischwarenindustrie e.V. juhtis tähelepanu sellele, et aastas lahkub turult 1 % Saksamaa lihatööstusettevõtetest. Sellel konkurentsitihedal turul jäävat ellu vaid parimad. Mõne ettevõtte kunstlik elushoidmine kahjustavat sektori huve. Lisaks järgivat esitatud turundusstrateegiat peaaegu kõik sektori ettevõtted. Bundesverband der Deutschen Fleischwarenindustrie e.V. arvamuse kohaselt olevat sedalaadi strateegia edukaks rakendamiseks vajalikud märkimisväärsed vahendid, mis paraku puudusid.

(24)

Pärast taotletud ja saadud tähtajapikendust esitas Saksamaa 22. juuli 1999. aasta, 28. juuli 1999. aasta, 6. augusti 1999. aasta ja 23. veebruari 2000. aasta kirjades oma märkused.

(25)

Esimeses kirjas teatas Saksamaa, et ettevõte on osaliselt üle võetud.

(26)

Teises kirjas teatas Saksamaa soovist edastada garantiileping, mis sisaldab garantii andmise eeltingimusi, esitas esimeseks ümberkorraldamiseks koostatud ümberkorralduskava ja teatas ka soovist edastada pärast teist ümberkorraldamist oodatavad finantstulemused. Lisaks esitati täiendavaid andmeid küsimuse kohta, miks ei saavutatud käibealaseid eesmärke pärast teist saneerimist.

(27)

Lisaks märkis Saksamaa 28. juuli 1999. aasta kirjas, et ettevõte ei kavatsevat tootmisvõimsust suurendada, vaid tootvat ka edaspidi umbes sama palju kui eelmistel aastatel (1994/1995). Ettevõtte probleemid olevat põhjustatud välistest teguritest nagu sigade katku puhkemine, Vene turu äralangemine ja BSE-kriis. Lisaks olevat vähe usutav, et abi võiks põhjustada konkurentsimoonutusi, sest abi saava ettevõtte puhul on tegemist VKEga, mis on tegev ainult Tüüringis.

(28)

Kolmanda, 6. augusti 1999. aasta kirjaga edastas Saksamaa garantiilepingu ja esimeseks ümberkorraldamiseks koostatud saneerimiskava.

(29)

23. veebruari 2000. aasta kirjas teatas Saksamaa, et Greußener Salamifabrik GmbH suhtes on algatatud pankrotimenetlus ja pangad ei võimalda ettevõttel krediidiliine kasutada. Lisatud oli ka ettevõtte peapanga Dresdner Bank kiri, milles pank sedastab, et kindlasti tuleb arvestada abi vaidlustamisega konkureerivate ettevõtete poolt.

(30)

Meetmetega antakse abi lihatööstusettevõttele. Vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 (veiseliha- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta) (6) artiklile 40 ja vastavalt nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse (EMÜ) nr 2759/75 (sealihaturu ühise korralduse kohta) (7) artiklile 21 kohaldatakse nende määrustega reguleeritavate toodete suhtes EÜ asutamislepingu artikleid 87–89. Sektorite suhtes, milles abimeedet rakendatakse, kohaldatakse seetõttu riigiabi käsitlevaid ühenduse suuniseid.

(31)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(32)

Abi anti tagatise vormis antava riigiabina. Tagatised võimaldasid abi saaval ettevõttel laenu saada, et jääda pankroti või ümberkorraldamise asemel tegevaks.

(33)

Abi 1 anti 1996. aastal. Teatamata riigiabi hinnatakse selle andmise ajal kehtinud õigusnormide alusel. Õiguslik alus riigi antud garantii hindamiseks oli 1996. aastal komisjoni 5. aprilli 1989. aasta kiri liikmesriikidele SG(89) D/4328. Selles kirjas selgitab komisjon, et igasuguse riigi antud garantii suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1. Lisandub veel asjaolu, et raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi hindamise suuniste (1994. aasta suunised) punkti 2.3 kohaselt võib raskustes olevale ettevõttele antavate riiklike laenutagatiste puhul oletada, et rahasiirded sisaldavad riigiabi. Nagu punktis 7 märgitud, oli abi saav ettevõte abi 1 andmise ajal rahalistes raskustes. Vastavalt 1994. aasta suuniste punktile 2.1 on vähenev rentaablus, kahanev käive ja väiksem rahakäive raskustes oleva äriühingu tavapärased tunnused.

(34)

Abist 2 teatati 1997. aastal. Teatatud riigiabi hinnatakse selle andmise ajal kehtinud õigusnormide alusel. Komisjoni teatise (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist garantiidena antava riigiabi suhtes) (8) punktis 4 on nimetatud neli tingimust, mille puhul üksikud riiklikud garantiid ei ole käsitatavad riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Kuna Saksamaa selgitas, et laenuvõtja Greußener Salamifabrik GmbH oli teise garantii andmise ajal käsitatav raskustes oleva ettevõttena (vrd punkt 9), on täitmata juba esimene seal nimetatud tingimustest.

(35)

Seega on meetme puhul tegemist riigi ressurssidest (Thüringer Aufbaubank vahendusel) antud abiga.

(36)

Et garantiid anti rahalistes raskustes ettevõttele, lähtub komisjon sellest, et abi osa on 100 % tagatud summast suuruses 880 000 Saksa marka esimese ja 2 miljonit Saksa marka teise garantii eest, seega kokku 2,88 miljonit Saksa marka.

(37)

Abi annab eelise teatud ettevõtetele, antud juhul üheleainsale ettevõttele, Greußener Salamifabrik GmbH-le.

(38)

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt viitab ühe ettevõtte konkurentsiseisundi parandamine riigiabi kaudu üldjuhul konkurentsimoonutusele konkureerivate ettevõtete suhtes, kes sedalaadi toetust ei saa. (9) Abi võrdlemisi väike maht ja abi saanud ettevõtte suhteliselt väike suurus ei välista aprioorselt liikmesriikide vahelise kaubanduse kahjustamist. (10)

(39)

Meede kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust siis, kui see raskendab sissevedu teistest liikmesriikidest või hõlbustab väljavedu teistesse liikmesriikidesse. Otsustava tähtsusega on seejuures, kas ühendusesisene kaubavahetus areneb küsitava meetme tõttu erinevalt või ähvardab erinevalt areneda.

(40)

Tooted, millele antakse eelis riigiabi eeskirjade kohaselt, on liikmesriikidevahelise kaubanduse esemed (11) ja seega konkurentsile avatud. Seetõttu on põhjust karta, et ühendusesisene kaubandus on eespool nimetatud meetme tõttu arenenud teisiti.

(41)

Seega kujutab käesolev meede endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(42)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi andmise keelule järgnevad lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandid.

(43)

Abimeetme liigi ja eesmärgi tõttu puuduvad eeltingimused erandite kohaldamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 2. Saksamaa ei ole artikli 87 lõike 2 kohaldamist ka taotlenud.

(44)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 on loetletud riigiabi liigid, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks. Nende kokkusobivust asutamislepinguga tuleb kontrollida lisaks riiklikule aspektile ka ühenduse seisukohast. Ühisturu tõrgeteta toimimise tagamiseks tuleb artikli 87 lõikes 3 loetletud erandeid tõlgendada kitsamas tähenduses.

(45)

Toetudes EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a tuleb ära märkida, et abi saav ettevõte asub piirkonnas, mille majanduslik olukord on riigipoolse regionaalabi andmise suuniste kohaselt (12) EL keskmiste näitajatega võrreldes äärmiselt ebasoodne (sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta – mõõdetuna ostujõu pariteetides – on madalam kui 75 % ühenduse keskmisest näitajast). Vastavalt riigipoolse regionaalabi andmise suunistele (ja nende suuniste varasemale redaktsioonile) (13) ei kohaldata piirkondades antava riigiabi eeskirju vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a põllumajandussektori suhtes. Seega ei saa toetuda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a põhjendamaks abi andmist asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.

(46)

Toetudes EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile b, sedastab komisjon, et kõnesoleva meetme puhul ei ole tegemist abiga üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või tõsise häire kõrvaldamiseks Saksamaa majanduses.

(47)

Lisaks ei ole meede ette nähtud ega sobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d sätestatud eesmärkide teostamiseks.

(48)

Abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks võib komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui niisugune abi soodustab teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengut ega mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(49)

Üldjuhul hindaks komisjon raskustes olevatele ettevõtetele antava abi kokkusobivust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c ühenduse 2004. aasta suuniste alusel, mis käsitlevad raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi (14) (2004. aasta suunised). Nende suuniste punktide 103 ja 104 kohaselt hindab komisjon siiski enne 10. oktoobrit 2004 teatatud abi ning enne 2004. aasta suuniste avaldamist täies mahus antud teatamata päästmis- ja ümberkorraldamisabi abist teatamise või abi andmise ajal kehtinud suuniste alusel. Abi 1 anti 1996. aastal, abist 2 teatati 1997. aasta novembris. Sel ajal kehtisid 1994. aasta suunised. 1994. aasta suuniste punkti 2.2 kohaselt on põllumajandussektori osas liikmesriikide pädevuses rakendada selles sektoris üksikute abisaajate puhul jätkuvalt enne nimetatud suuniste jõustumist kehtinud komisjoni päästmis- ja ümberkorraldamisabi erieeskirju. Saksamaa ei taotlenud selle võimaluse kasutamist. Seetõttu hinnatakse meedet 1994. aasta suuniste sätete alusel.

(50)

Abi 1 kujutab endast riigi laenugarantiid 80 % ulatuses väärtuses 1,1 miljonit Saksa marka. Komisjon algatas menetluse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel järgmistel põhjustel:

(51)

Saksamaa edastas garantiilepingu koopia. Selle kohaselt võib garantiid kasutada ainult juhul, kui abi saav ettevõte on rahalistes raskustes (pankrotimenetlus vms) ja kui tagatud laenu ei ole võimalik ettevõtte muude varade müügi arvelt kustutada. Seega oli komisjoni 5. aprilli 1989. aasta kirjas liikmesriikidele SG(89) D/4328 (15) nimetatud eeltingimus täidetud. See tähendab, et tagatis oli kooskõlas riigi garantiidele esitatavate eritingimustega.

(52)

Et abi saav ettevõte Greußener Salamifabrik GmbH oli tagatise andmise ajal käsitatav raskustes oleva ettevõttena, tuleb abi hinnata siiski tagatise andmise ajal kehtinud ühenduse sätete, mis käsitlevad raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi hindamist, põhjal (vrd punkt 49). Garantii anti abi saava ettevõtte saneerimise käigus.

(53)

Saksamaa edastas Dr. Zimmermann & Partneri raporti 9. septembrist 1996. Saksamaa antud teabe põhjal kujutab nimetatud raport endast saneerimiskava, mis oli esitatud esimese riigiabi andmise ajal. Raport ei ole aga kahel põhjusel käsitatav saneerimiskavana: raporti staatus ei ole selge ja raportis isegi ei mainita ümberkorraldamist.

(54)

Pigem näib raporti puhul olevat tegemist ettevõtte kirjeldusega 9. septembri 1996 seisuga. Selle kohaselt olid ettevõtte raskused põhjustatud BSE-kriisist ja Ida-Euroopa eksporditurgude äralangemisest. Siiski sisaldas raport – oletatavasti hilisemal ajal – käsitsi muudetud arve. Nende paranduste staatus ei ole selge. Lisaks ei ole selge, kas kava pälvis ettevõtte omanike heakskiidu.

(55)

Raport annab teavet ettevõtte kulude struktuuri ja kapitalivajaduse kohta 1996. aasta septembris. Vaatamata sellele, et kirjeldatakse olemasoleva juhtimissüsteemi tõhustamist, ei ole selge, kuidas kavatsetakse ettevõtet ümber korraldada. Kui raport oli koostamise ajal mõeldud ümberkorralduskavana, mis ei ole selge, võiks sellest nii aru saada, nagu oleks ettevõttel võimalik raskustest üle saada laienemise teel ja ilma igasuguse ümberkorraldamiseta.

(56)

Vastavalt 1994. aasta suunistele võib abi pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

(57)

Dr. Zimmermann & Partneri raporti kohaselt on abi saava ettevõtte käive 1994. aastast alates pidevalt vähenenud. Siiski olevat, nagu raportis sedastatakse, järgmisel aastal oodata taas käibe suurenemist. Selgitust selle oodatava arengu kohta siiski ei anta, kuigi rentaabluse taastamine sõltus sellest trendimuutusest. 1994. aasta suuniste punkti 3.2.2 alapunkti i kohaselt peab “ettevõtte elujõulisuse paranemine […] tulenema peamiselt ümberkorraldamiskavas sisalduvatest sisemistest meetmetest. See võib välistel teguritel nagu kõrgematel hindadel […] põhineda ainult sel juhul, kui turu arengu kohta tehtud oletused on üldtunnustatud.” Kuna see eeltingimus ei ole täidetud, ei leia komisjon, et garantii vormis antav riigiabi võimaldaks rentaabluse taastada.

(58)

Et taastada rentaablus, oli vaja suurendada käivet. Kuigi käibe suurendamine oleks ilmselt olnud võimalik olemasoleva tootmisvõimsusega, oleksid konkureerivad ettevõtted rentaabluse taastamise tõttu turuosa kaotanud (kui turg oleks stabiilne, nagu nn ümberkorralduskavas sedastatud, nõudlus väheneks). Seetõttu teeb komisjon ka selles osas järelduse, et abi ei ole põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks kohane, sest rentaabluse taastamine oleks kahjustanud konkureerivaid ettevõtteid.

(59)

Ümberkorraldamisega seotud kulude ja kasu proportsionaalsuse nõude täitmist on raske hinnata. Abi saavatelt äriühingutelt oodatakse üldjuhul omavahenditest või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu tehtavat olulist panust ümberkorraldamiskavasse. Dr. Zimmermann & Partneri raporti kohaselt pidi omanik investeerima ettevõttesse uut kapitali, kuid ei ole selge, kas seda ka tegelikult tehti. Seetõttu ei saa komisjon lõplikult sedastada, kas abi on selle punkti osas 1994. aasta suunistega kooskõlas.

(60)

Lisaks on ebaselge, kuidas pidi nn ümberkorraldamise üle järelevalvet teostatama. Järelikult ei ole ka see suunistes nimetatud tingimus täidetud.

(61)

Greußener Salamifabrik GmbH vastab kriteeriumidele, mille järgi liigitatakse ettevõte väikese ja keskmise suurusega ettevõtteks (VKE). 1994. aasta suuniste punkti 3.2.4 kohaselt ei sätesta komisjon VKEdele antava ümberkorraldamisabi puhul nii rangeid tingimusi kui suurtele ettevõtetele antava ümberkorraldamisabi puhul, sest väikeettevõtetele antav abi mõjutab kaubandustingimusi üldjuhul vähem. Sätestatud tingimuste leebem kohaldamine VKEdele antava ümberkorraldamisabi puhul puudutab siiski eelkõige tootmisvõimsuse vähendamise kohustust struktuurilise ülevõimsusega sektorites ja aruannete esitamise nõudeid. Ilma et see piiraks sätestatud tingimuste leebemat kohaldamist VKEde suhtes, oli juba sedastatud, et abi ei taasta abi saava ettevõtte rentaablust (vrd punkt 57) ja tekitab põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

(62)

Nimetatud põhjustel peab komisjon esimest abi, mis anti Greußener Salamifabrik GmbH-le riigi garantiide vormis suuruses kuni 880 000 Saksa marka, EÜ asutamislepingu artiklitega 87 ja 88 kokkusobimatuks. Kuna abi anti õigusvastaselt ja on asutamislepinguga kokkusobimatu, tuleb see tagasi maksta.

(63)

Teine abi kujutab endast 370 000 Saksa marga osalist kasutamist ja väljamaksmist Sparkasse Erfurtile esimese garantii raames 1997. aastal toimunud võlatingimuste muutmise/ümberkorraldamise käigus ning 80 % ulatuses riigi antud 2,5 miljoni Saksa marga suurust laenugarantiid, mille väljastas 1997. aastal Dresdner Bank.

(64)

Kuna esimene riigi garantii, nagu punktis 62 esitatud, kujutab endast Greußener Salamifabrik GmbH-le õigusvastaselt antud, EÜ asutamislepingu artiklitega 87 ja 88 kokkusobimatut abi, kehtivad need sedastused ka esimese garantii osalise kasutamise kohta teise ümberkorralduskava põhjal.

(65)

80 % riigi laenugarantiid suuruses 2,5 miljonit Saksa marka hinnatakse komisjoni teatise (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist garantiidena antava riigiabi suhtes) sätete kohaselt (vrd punkt 34). Komisjoni käsutuses olevatest pangagarantiide üldtingimustest, mida rakendab Thüringer Aufbaubank, nähtub, et garantiid võib kasutada ainult juhul, kui abi saav ettevõte on rahalistes raskustes (pankrotimenetlus vms) ja kui tagatud laenu ei ole võimalik ettevõtte muude varade müügi arvelt kustutada (vrd ka punkt 51). Eespool mainitud komisjoni teatise punktis 5.3 nimetatud eritingimused on seega täidetud.

(66)

Vastavalt 1994. aasta suuniste punktile 2.1 on vähenev rentaablus, suurenev kahjum, kahanev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, väiksem rahakäive, kasvav võlg ja suurenev intressikoormus ning varade vähenev puhasväärtus raskustes oleva äriühingu tavapärased tunnused.

(67)

Kuna Saksamaa oli selgitanud, et ettevõte oli pidevas pankrotiohus, sedastati, et Greußener Salamifabrik GmbH oli tagatise andmise ajal käsitatav raskustes oleva ettevõttena (vrd punktid 9 ja 34). Seetõttu hinnatakse abi kehtinud ühenduse sätete alusel, mis käsitlevad raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi hindamist. Nagu punktis 49 märgitud, on siinjuures tegemist 1994. aasta suunistega. Komisjon algatas kõnealuse abi suhtes menetluse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel, sest oli kahtlus, kas olid täidetud järgmised 1994. aasta suunistes sätestatud eeltingimused:

(68)

1994. aasta suuniste punkti 3.2.2 alapunkti i kohaselt tohib ümberkorraldamisabi anda üldjuhul ainult ühel korral. Saksamaa ei ole selle punkti osas selgitusi andnud.

(69)

Asjaolu, et teise ümberkorraldamise raames anti uus abi, rikub ühekordse ümberkorraldamisabi põhimõtet.

(70)

Komisjonil oli kahtlus, kas ümberkorralduskava, mis esitati teise ümberkorraldamisabi (teise garantii vormis) põhjendamiseks, võimaldaks taastada ettevõtte rentaabluse. Selleks oleks olnud vajalik käibe märkimisväärne suurendamine. Tundus siiski vähe usutavana, et see tõepoolest aset leiaks, eelkõige seetõttu, et juba menetluse algatamise ajal olid esimesed käibeprognoosid liiga optimistlikuks osutunud. Saksamaa ei edastanud põhjendusi ega selgitusi teatatud käibeprognooside kohta. Seetõttu on komisjonil jätkuvalt kahtlusi, kas on täidetud eeltingimus, et ümberkorralduskava võimaldab taastada ettevõtte pikaajalise rentaabluse.

(71)

Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimise kriteeriumi kohta esitas Saksamaa kaks argumenti. Esiteks olevat kõnealune ettevõte liiga väike, et konkurentsi moonutada või ühendusesisest kaubandust mõjutada. Teiseks ei kavandavat ettevõte tootmisvõimsuse suurendamist, vaid pelgalt olemasolevate võimsuste paremat kasutamist.

(72)

Esimese argumendi lükkab ümber Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktika (vrd punkt 38). Teise argumendi kohta tuleb märkida, et komisjon nõuab vastavalt 1994. aasta suuniste punkti 3.2.2 alapunktile ii tootmisvõimsuse vähendamist vaid ühenduses esineva struktuurilise ülevõimsuse korral. Menetluse algatamise ajal tegi komisjon kindlaks, et kõnealuses sektoris ülevõimsust ei esinenud. Igatahes tõstatas komisjon küsimuse, kuidas sai meedet pidada ühishuvi eesmärkidega vastavuses olevaks, kui see oli suunatud tootmise suurendamisele, mis põhjustaks konkureerivate ettevõtete turuosa automaatse vähenemise.

(73)

Saksamaa ei selgitanud, kuidas oleks turg tulnud toime suurenenud toodanguga, ilma et see oleks konkureerivatele ettevõtetele negatiivselt mõjunud. Lisaks ei ole Saksamaa esitanud andmeid kõnesoleva ettevõtte jaoks ilmneva kasu ja sektori kui terviku kulude omavahelise proportsiooni kohta. Seetõttu ei ole komisjonil võimalik hinnata, kas abi andmisel välditakse põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

(74)

Saksamaa ei edastanud teavet ümberkorralduskava rakendamise järelevalve kohta.

(75)

8. jaanuaril 1997 võttis Ergewa GmbH üle 75 % abi saava ettevõtte osadest. Ei ole selge, kas Ergewa GmbHd saab liigitada VKEks 1994. aasta suuniste mõistes ja kas seeläbi on muutunud Greußener Salamifabrik GmbH staatus, kelle osakutest on Ergewa omandis rohkem kui 25 %. Isegi kui VKEdele antava ümberkorraldamisabi hindamisel lähtutakse sätete leebemast kohaldamisest (1994. aasta suuniste punkt 3.2.4), tuleb siiski märkida, et – nagu punktis 72 nimetatud – sektoris ei esine ülevõimsust ja nõudeid järelevalve kohta ei olnud ebapiisava teabe tõttu võimalik hinnata. Asjaolu, et abi saavat ettevõtet oleks tõenäoliselt veel ka 1997. aastal saanud liigitada VKEks, ei too seega kaasa muudatusi käesoleva abi hindamisel.

(76)

Nimetatud põhjustel on komisjon seisukohal, et teine abi, mis anti Greußener Salamifabrik GmbH-le riigi garantiina summas kuni 2 miljonit Saksa marka, on EÜ asutamislepingu artiklitega 87 ja 88 kokkusobimatu. Saksamaa teatas oma 4. veebruari 1999. aasta kirjas ja uuesti 18. mai 2005. aasta kirjas, et garantii anti vaid tingimusel, et komisjon selle heaks kiidab. Et selle garantii raames ei ole makseid tehtud, langeb ära asutamislepinguga kokkusobimatu abi tagastamise nõue.

(77)

Komisjon sedastab, et riigiabi, mis anti riigi garantiidena suuruses 880 000 Saksa marka (abi 1) ja 2 miljonit Saksa marka (abi 2), niisiis kokku 2,88 miljonit Saksa marka, laenudele väärtuses 1,1 miljonit Saksa marka ja 2,5 miljonit Saksa marka, niisiis kokku 3,6 miljonit Saksa marka, on ühisturuga kokkusobimatu.

(78)

Õigusvastaselt antud ja asutamislepinguga kokkusobimatu abi kuulub tagasimaksmisele. Komisjon sedastab, et 1. oktoobril 1999 algatati Greußener Salamifabrik GmbH suhtes pankrotimenetlus. Kuna komisjonile ei ole teada, kas ettevõtte tegevus pankrotimenetluse käigus lõpetati, võib tagasimaksmine olla nõutav ka edaspidi.

(79)

Komisjon juhib Saksamaa tähelepanu sellele, et vastavalt komisjoni teatise (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist garantiidena antava riigiabi suhtes) punktidele 6.4 ja 6.5 kuulub küsimus, kas abi õigusvastasus puudutab riigi ja kolmandate isikute vahelist õigussuhet, kontrollimisele riigi õiguse alusel. Riigikohtud peavad teataval juhul kontrollima, kas garantiilepingutest kinnipidamine on vastuolus siseriigi õigusnormidega; selle küsimuse kontrollimisel peaksid nad arvesse võtma ühenduse õiguse rikkumist,