21.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/39

(1)

Itaalia andis 30. septembril 2003. aastal välja dekreet-seaduse nr DL 269/2003 Disposizioni urgenti per favorire lo sviluppo e la correzione dell’andamento dei conti pubblici (Riiklike finantside arengu edendamise ja trendi korrigeerimise kiirmeetmed), mis avaldati 2. oktoobri 2003. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 229. Dekreet-seaduse DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkt b sätestab maksualased erisoodustused välismaistel messidel osalemisel ja mis anti järgnevalt 24. novembril 2003. aastal ilma muudatusteta välja seadusena nr L 326/2003, mis avaldati 25. novembri 2003. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 274.

(2)

22. oktoobri 2003. aasta kirjas (D/56756) kutsus komisjon Itaalia ametiasutusi üles andma teavet kõnealuste soodustuste ja nende jõustumise kohta, et teha kindlaks, kas abi on käsitletav EÜ asutamislepingu artiklis 87 määratletud tähenduses. Samas kirjas tuletas komisjon Itaaliale meelde kohustust teavitada komisjoni mis tahes meetmest, mis on käsitletav abina EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 tähenduses, enne selle rakendamist.

(3)

11. novembri 2003. aasta kirjas (A/37737) ja 26. novembri 2003. aasta kirjas (A/38138) andsid Itaalia ametiasutused nõutud teavet. 19. detsembril 2003. aastal (D/58192) tuletas komisjon Itaaliale uuesti meelde tema EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaseid kohustusi ja kutsus Itaalia ametiasutusi üles teavitama võimalikke kõnealustest maksusoodustustest kasusaajaid tagajärgede kohta, mis on sätestatud EÜ asutamislepingus ja nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (2) artiklis 14, juhul kui nimetatud soodustused peaksid endast kujutama komisjoni eelneva loata rakendatud abi.

(4)

18. märtsi 2004. aasta kirjas (SG 2004 D/201066) teavitas komisjon Itaaliat otsusest alustada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust maksusoodustuste suhtes, mida Itaalia võimaldab välismaal toimuvatel messidel osalevatele äriühingutele. 1. juuni 2004. aasta kirjas (A/35042) esitasid Itaalia ametiasutused omapoolsed märkused.

(5)

Komisjoni otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas, kutsudes huvitatud isikuid üles esitama omapoolseid märkusi. (3) Komisjonile ei laekunud ühtegi märkust.

(6)

DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkt b näeb ette, et ettevõtte tulumaksu kohustusega äriühingud Itaalias, kes olid dekreedi jõustumise kuupäeval tegutsevad, võivad vähendada maksustatavaid tulusid välismaistel messidel osalemise eest kantud otseste kulude ulatuses. Sätet kohaldatakse üksnes kulude suhtes, mida kasusaajad kandsid DL 269/2003 jõustumise kuupäevale (2. oktoober 2003) järgneval maksuaastal ja sellest tulenevalt mõjutab meede äriühingute, mille majandustsükkel kattub kalendriaastaga, 2004. aasta eest maksustatavate tulude määramist. DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkt b näeb ette, et maksustavate tulude vähendamist kohaldatakse täiendavalt tavapärasele välismaistel messidel osalemise kulude mahaarvamisele kasusaaja tuludeklaratsioonis.

(7)

Seoses äriühingute välismaistel messidel osalemise ärikulude mahaarvamise üldisi eeskirjadega eristatakse Itaalia tulumaksuseadustiku (TUIR) artikli 108 lõikes 2 põhimõtete kohaselt ühelt poolt reklaamikulusid, müügiedenduskulusid (sealhulgas messikulud) ja teiselt poolt esindamiskulusid. Kui esimesed on mahaarvatavad sellel majandusaastal, mil need kanti, või võrdsete osamaksetena sellel majandusaastal, mil need kanti, ja neljal järgneval majandusaastal, siis esindamiskulusid võib maha arvata ainult ühe kolmandiku ulatuses nende kogusummast ja need on samuti mahaarvatavad võrdsete osamaksetena viie aasta jooksul.

(8)

Seoses võimalike erinevate messidel osalemise kululiikidega osutab DL 269/2003 artikli 1 lõige 1 punkt b, et kavaga ettenähtud soodustused piirduvad kauba eksponeerimise kuludega ning kava kohaselt lubatava abi summa hulka ei kuulu muud võimalikud messidel osalemisega seoses kantud kulud.

(9)

Itaalia ametiasutused täpsustasid, et kõnealust toetust kohaldatakse olenemata kululiikidest, mille suhtes, nagu eespool mainitud, kohaldatakse tavaliselt diferentseeritud maksukäsitlust. Itaalia täpsustas tõepoolest, et kõiki messidel osalemise kulusid käsitletakse ühtemoodi, et vältida erinevate kululiikide liigitamisel tekkida võivaid raskusi. Samas arvab DL 269/2003 artikli 1 lõige 1 punkt b aga selgesõnaliselt abikõlblike summade hulgast välja sponsoreerimiskulud, mis moodustavad ühe osa reklaamkuludest ja on tavaliselt täielikult mahaarvatavad eespool mainitud Itaalia tulumaksuseadustiku artikli 108 lõike 2 alusel.

(10)

18. märtsi 2004. aasta kirjas, millega algatati ametlik menetlus, oli komisjon seisukohal, et meede kriteeriumitele, mille kohaselt seda saab käsitleda riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(11)

Komisjon oli täpsemalt seisukohal, et kava pakkus kasusaajatele selektiivset eelist, sest näis pakkuvat soodustust ainult äriühingutele, kes tegelevad eksporttoodete eksponeerimisega, jättes välja muud äritegevused. Näiteks jäävad võimalikest soodustustest kõrvale Itaalia äriühingud, kes turustavad oma tooteid üksnes Itaalia turul, äriühingud, kes tegelevad teenuste pakkumisega, äriühingud, kes kauplevad toodetega, mida ei saa messidel pakkuda, ja äriühingud, kes osalevad messidel Itaalias.

(12)

Samuti oli komisjon arvamusel, et kava soosis nimetatud välismaistel messidel osalevaid Itaalia äriühinguid, tugevdades nende positsiooni välismaiste konkurentide suhtes, kelle hulka kuuluvad nii välimaised äriühingud, kes konkureerivad nimetatud äriühingutega Itaalia ja välismaistel turgudel, kui ka Itaalias tegutsevad välismaised konkurendid, kes konkureerivad kasusaajatega Itaalia turul.

(13)

Kokkuvõttes oli komisjon seisukohal, et kõnealuste maksusoodustuste selektiivset iseloomu ei saanud õigustada Itaalia maksusüsteemi olemuse või struktuuriga ja samuti ei paistnud see kompenseerivat sellistel välismaistel messidel kantud võimalikke osalemiskulusid, sest abi suhtes ei kohaldata välismaal ühtegi maksu ega finantskohustust. Ka ei paistnud, et kohaldada oleks saanud mõnda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud erandit. Soodustused olid seotud kuludega, mis ei ole abikõlblikud ühegi grupierandi määruse ega ühenduse suuniste alusel; eelkõige seoses väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) antavat abi käsitlevat grupierandi määrusega on messidel osalemiseks antav abi abikõlblik ainult juhul, kui see ei ületa abikõlblikest kuludest 50 % ja on antud VKEle tema esmakordse osalemise jaoks kindlal messil või väljapanekul, samas kui kõnealust maksusoodustust kohaldatakse kõigi äriühingute ja mis tahes välismaisel messidel osalemise kõigi kulude suhtes.

(14)

Vastuseks komisjoni 18. märtsi 2004. aasta menetluse algatamise kirjas antud hinnangule tõid Itaalia ametiasutused välja kolm põhitähelepanekut demonstreerimaks asjaolu, et kõnealune kava ei tee vahet erinevate kaubandussektorite potentsiaalsete kasusaajate vahel, vaid et tegemist on kõigile kaubandusega tegelevatele äriühingutele kättesaadava üldmeetmega.

(15)

Esiteks on Itaalia ametiasutused seisukohal, et meede on vahet tegemata kohaldatav kõigi majandussektorite puhul ja on kättesaadav kõigile äriühingutele, kellel on kohustus maksta Itaalias ettevõtte tulumaksu ja kes nad kannavad välismaistel messidel osalemise kulusid. Ka toonitavad Itaalia ametiasutused, et kõnealust maksusoodustust kohaldatakse ka äriühingute suhtes, kellel on välismaal püsiv tegevuskoht. Lisaks märgivad Itaalia ametiasutused, et kõnealune maksusoodustus on rangelt seotud välismaistel messide osalemise kuludega ja sellest ei tulene ebaproportsionaalseid maksusoodustusi. Itaalia ametiasutused on arvamusel, et kava ei edenda messidel osalemist eraldi kaubandustegevusena, vaid kõigile äriühingutele kättesaadava investeeringuna, keda Itaalia valitus tahab julgustada üldisel majanduspoliitilisel eesmärgil. Lõpetuseks selgitavad Itaalia ametiasutused, et soodustust kohaldatakse äriühingute suhtes, kellel on välismaal püsiv tegevuskoht, eeldusel, et messidel osalemise kulud on kandnud Itaalias asuv peakontor.

(16)

Teiseks on Itaalia ametiasutused seisukohal, et meede ei aseta ekspordiga mittetegelevaid äriühinguid ebasoodsasse olukorda, vaid et sellega püütakse anda neile stiimul selleks, et nad leiaksid sellist tüüpi messidel osalemise tasuva olevat. Kui äriühing peaks tootma kaupu või osutama teenuseid, mida ei saa turustada ega eksportida, ei konkureeri ta nende äriühingutega, kes tegutsevad sektoris, kus nimetatud kaupu või teenuseid toodetakse.

(17)

Kolmandaks toonitavad Itaalia ametiasutused asjaolu, et meede on jõus ainult ühe aasta ja et välismaistel messidel osalevatele äriühingutele võimaldatud eelised ei moonuta seetõttu märkimisväärselt ühisturu toimimist.

(18)

Võttes arvesse Itaalia ametiasutuste märkusi, kinnitab komisjon 18. märtsi 2004. aasta ametliku menetluse algatamise kirjas väljendatud seisukohta, et läbivaatamisel olev kava kujutab endast riigiabi, sest kokkuvõttes vastab see EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 ettenähtud kriteeriumitele.

(19)

Esiteks peab meede selleks, et seda võiks vaadelda abina, võimaldama kasusaajatele eelist, mis vähendab nende äritegevuses tavalistes tingimustes kantavaid kulusid. Kõigil Itaalia äriühingutel on kohustus maksta ettevõtte tulumaksu, mida arvestatakse nende raamatupidamises kajastatud brutotulu ja ärikulude vahe kaudu leitava puhaskasumi pealt. Kava võimaldab kasusaajatele lisaks tavalistele maksueesmärkidel lubatud mahaarvamistele äriühingu brutotulust majandusliku soodustuse, mis võrdub maksustava tulu vähendamisega välismaistel messidel osalemise eest kantud kulude ulatuses. Niisuguseid kulusid kandev kasusaaja äriühing kirjendab raamatupidamisarvestusse negatiivse paranduse, mis toob vaadeldaval maksuaastal kaasa tasumisele kuuluva ettevõtte tulumaksu vähendamise. Soodustus väljendub selle maksuaasta väiksemates maksudes, mis kujutab endast kasusaaja jaoks finantssoodustust.

(20)

Esitatud märkustes täheldab Itaalia, et kõnealune kava ei too kasusaajatele kaasa märkimisväärseid soodustusi konkurentsitasandil, sest selle mõju on piiratud tegelikult kantud kuludega ning kohaldatud on samu mehhanisme, mis on ette nähtud Itaalia tulumaksuseadustikus võimaldatavate muude mahaarvestamiste korral.

(21)

Komisjon on siiski arvamusel, nagu ka Itaalia ametiasutused tunnistasid, et vaatlusalusel mahaarvamisel on tavalise maksueesmärkidel lubatud mahaarvamisega võrreldes erakorraline iseloom, mistõttu tuleb seda vaadelda eelisena, mis vähendab kulusid, mida Itaalias ettevõtte tulumaksu tasuma pidavad äriühingud tavaliselt kannavad. Komisjon kinnitab seega oma arvamust, mille kohaselt pakub kõnealune kava kasusaajatele majanduslikku ja finantssoodustust Itaalias maksustatavate tulude vähendamise näol.

(22)

Teiseks peab soodustus olema võimaldatud riigi poolt või riiklikest vahenditest. Kuna Itaalia ei esitanud vastuargumente, kinnitab komisjon ametliku menetluse algatamisel antud hinnangut, mille kohaselt on soodustus omistatav riigile, sest see seisneb tavaliselt Itaalia riigikaasa teenitavast maksutulust loobumises.

(23)

Kolmandaks peab meede olema täpsustav või selekteeriv, sest soosib “teatavaid äriühinguid või teatavate toodete valmistamist”. Põhimõtteliselt väidavad Itaalia ametiasutused, et meede on kättesaadav kõigile Itaalias maksustatavatele äriühingutele, mis teostavad teatavaid Itaalia valitsuse soodustatavaid investeeringuid vastavalt kõnealuse kava majanduspoliitilistele eesmärkidele.

(24)

Pärast hoolikat analüüsi kinnitab komisjon, et Itaalias jõustunud erakorralise maksu kinnipidamise kava näol on tegemist erikavaga, mis soosib üksnes äriühinguid, mis kannavad teatavaid heakskiidetuid välismaistel messidel osalemise kulusid, jättes välja teised äriühingud, kes nimetatud messidel ei osale. Kuigi põhimõtteliselt on abi kättesaadav kõigile äriühingutele, kes osalevad omaalgatuslikult välismaistel messidel, soosib kava tegelikult ainult äriühinguid, kes tegutsevad ekspordisektoris ega ole kättesaadav teistele majandussektoritele. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale on niisugustele äriühingutele võimaldatud soodustustel, kes tegelevad ekspordiga ja kannavad teatavaid nimetatud tegevustega seotud kulusid, selektiivne iseloom. (4)

(25)

Komisjon ei saa nõustuda Itaalia ametiasutuste esitatud põhjendusega, mille kohaselt kaubanduse ja ekspordiga mittetegelevad äriühinguid ei saa võrrelda kaubandusega tegelevate äriühingutega, mistõttu kaval on üldine iseloom. Komisjon on seiskohal, et soodustust, mida pakutakse mõnede kindlate kulude väljaarvamise näol maksubaasist, mis piirdub üksnes ekspordiga tegelevatele äriühingutega ja mis liidetakse tavalisele maksuvähendusele, ei saa käsitleda üldmeetmena. Komisjon toonitab veel, et Itaalia ametiasutused ei tõestanud, et meede on õigustatud maksusüsteemi olemuse või struktuuriga. Igal juhul ei ole kasusaajatele võimaldatud soodustused kooskõlas Itaalia maksusüsteemi sisemise loogikaga ning neil on erakorraline ja ajutine iseloom.

(26)

Komisjon kinnitab, et tema arvates on kava näol tegemist erikavaga, sest näiteks soosib see üksnes äriühinguid, kes tegelevad ekspordiga ja seega “kaupade esitlemisega” välismaistel messidel, erinevalt teenuseid pakkuvatest äriühingutest ja äriühingutest, kelle kaubad ei sobi messidel osalemiseks ning neist, kes osalevad kohalikel messidel.

(27)

Komisjon kinnitab ka oma algseid kahtlusi selle suhtes, kas kõigil maksukohustuslastest äriühingutel Itaalias on õigus samal tasemel hüvitisele seoses nende osalemisega välismaistel messidel. Itaalia ametiasutused kinnitasid, et kõnealuse soodustuse raames hõlmavad abikõlblikud kulud ka neid kulusid, mida kandsid Itaalia äriühingute välismaal paiknevad püsivad tegevuskohad, mis eeldab teataval määral sõltumatust põhikontorist vastavalt Itaalia tulumaksuseadustiku artiklile 162 või püsiva tegevuskoha asukohariigis kehtivatest vastavatest maksutavadest.

(28)

Itaalia väidab siiski, et kõnealust soodustust kohaldatakse üksnes juhul, kui kõnealused kulud on otseselt kandnud Itaalia kasusaaja vastavalt DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punktile b. See kohustab Itaalia äriühingute välismaal paiknevaid püsivaid tegevuskohti või haruettevõtteid maksuvähendusest kasu saamiseks arvama kõnealused kulud maha otse Itaalia kontori arvelt, mistõttu Itaalias baseeruvate äriühingute välismaal paiknevad püsivad tegevuskohad on tegelikult soodustusest välja arvatud. Komisjon järeldab, et ka sel põhjusel ei näi kava olevat kõigile Itaalias maksustatavatele äriühingutele võrdselt kättesaadav.

(29)

Lõpetuseks peab meede kahjustama konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust. Põhimõtteliselt väidab Itaalia, et meede ei kahjusta konkurentsi üldse, ja seejärel, et selle mõju konkurentsile pole kõnealuse kava lühiajalist kestust arvestades märkimisväärne.

(30)

Võttes arvesse meetme mõju, kinnitab komisjon ametliku menetluse algatamisel antud hinnangut. Kooskõlas Euroopa Kohtu konsolideeritud kohtupraktikaga (5) on selleks, et meede konkurentsi moonutaks, piisav, kui kasusaaja konkureerib teiste äriühingutega konkurentsile avatud turgudel. Komisjon toonitab eriti asjaolu, et kõnealune meede moonutab konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust, sest kava eesmärgid ja mõju seonduvad eriti kasusaajate kaubandustingimuste parandamisega nende kaupade ekspordil välismaistele turgudele ja mõjutavad seega otseselt äriühinguid, kes tegelevad rahvusvahelise kaubandusega, sealhulgas ühendusesisese kaubandusega. Lisaks võib ka ühendusevälisele eksporditegevusele suunatud abi mõjutada ühendusesisest kaubandust ja moonutada ühendusesisest konkurentsi. (6)

(31)

Komisjon ei saa heaks kiita väidet kava piiratud mõjude kohta konkurentsile, sest asjaolu, et kava kehtib vaid ühe aasta, ei välista seda, et asjaomased summad on piisavalt suured avaldamaks teatud turgudele märkimisväärset mõju. See kehtib eriti juhul, kui kasusaajateks on suured äriühingud, kes osalevad sageli arvukatel messidel. Arvestades, et abil pole ka kindlat ülemmäära, võib abisumma olla märkimisväärne. Igal juhul poleks abisummale ülemmäära kehtestamine küllaldane välistamaks konkurentsi ja liikmesriikidevahelise kaubanduse moonutamist.

(32)

Peale selle tundub mõistlik uskuda, et meetme lühiajaline kehtivusaeg ei võimalda messidel tavaliselt mitteosalevatel äriühingutel pakutavast soodustustest kasu saada, eriti kui nimetatud äriühingud peavad tegema selliseid otsuseid nagu uuele turule sisenemine. Seepärast näib meede olevat pigem suunatud soosima äriühinguid, kes juba sageli osalevad messidel, sealhulgas äriühinguid, kelle äritegevuse peamine eesmärk on just nimelt korraldada ja hallata kaupade esitlemist messidel ja kes saaksid kõnealusest soodustusest ebaproportsionaalselt suurt kasu, sest nad ei ole DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkti b kohaldamisalast selgesõnaliselt välja arvatud.

(33)

Itaalia ametiasutused rakendasid kava sellest komisjoni eelnevalt teavitamata, jättes seega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 ettenähtud kohustused täitmata. Kuivõrd meede kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ning rakendati ilma komisjoni eelneva heakskiiduta, liigitatakse meede ebaseaduslikuks abiks.

(34)

Kuivõrd kõnealune meede kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleb selle vastavust hinnata EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetega 2 ja 3 ettenähtud erandite alusel.

(35)

Itaalia ametiasutused ei vaielnud otseselt vastu komisjoni 18. märtsi 2004. aasta ametliku uurimise algatamise kirjas avaldatud arvamusele, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul kohaldatav ükski EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 kohastest eranditest, mille alusel võidakse riigiabi vaadelda ühisturuga vastavuses olevana. Komisjon kinnitab seepärast oma 18. märtsi 2004. aasta kirja punktides 25–32 avaldatud hinnangut.

(36)

Antud juhul on eelised seotud kuludega, mis ei ole grupierandi määruste ega ühenduse suuniste kohaselt abikõlblikud. Seoses messidel osalemisega on komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (7)  (8) artikli 5 punktis b sätestatud, et messidel osalemiseks antud abi kiidetakse heaks ainult juhul, kui see ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest ja on antud VKE esimeseks osalemiseks asjaomasel messil või väljapanekul, sellal kui kõnealune maksusoodustus seondub aga kõigi äriühingutega ja kõigi igasugustel välismaistel messidel osalemisega seotud kuludega.

(37)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 2 ettenähtud erandid, mis käsitlevad üksikutele tarbijatele võimaldatavat sotsiaalset tüüpi abi, looduskatastroofidest põhjustatud kahjustuste või teiste erakorraliste sündmuste korvamiseks antavat abi ja Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade võimaldatavat majandusabi, ei ole antud juhul kohaldatavad.

(38)

Kohaldatav ei ole ka EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erand, mis näeb ette, et abi on lubatud anda ebatavaliselt madalala elatustaseme või tugeva vaeghõivega piirkondade majandusliku arengu soodustamiseks.

(39)

Samuti ei saa kava vaadelda Euroopa ühistes huvides oleva tähtsa projektina, ka pole see suunatud Itaalia tõsiste majandushäirete korrigeerimiseks nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis b. Selle eesmärgiks pole ka kultuuri ja pärandi säilitamise edendamine nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d.

(40)

Kava tuleb hinnata EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c valguses. Kõnealune artikkel näeb ette, et abi on lubatud anda teatavate tegevuste ja teatavate majanduspiirkondade arengu hõlbustamiseks, kui see ei muuda kaubandustingimusi ühishuvidele vastupidises suunas. Kavaga tagatud maksusoodustused ei ole seotud eriinvesteeringute, töökohtade loomise ega eriprojektidega. Tegemist on lihtsalt selliste kulude alandamisega, mida kõnealused äriühingud tavaliselt oma eksporditegevuses kandma peaksid, ning seepärast tuleb neid käsitleda riigi ekspordialase tegevusabina. Komisjoni üldise tava kohaselt loetakse selline abi ühisturuga vastuolus olevaks.

(41)

Peale selle täheldab komisjon, et isegi juhul kui leitakse, et kava hõlbustab mõnede majandustegevuste arengut, näiteks Itaalia äriühingute rahvusvaheliseks muutmist, ja sellest tuleneb kaubanduse mahtude suurenemine, ei või komisjon välistada, et tegelik mõju ühendusesisesele kaubandusele ei ole ühishuvidega vastuolus.

(42)

Komisjon järeldab, et kõnealuse meetme abil antud maksusoodustuste näol on tegemist riigi tegevusabikavaga, mille suhtes ei saa kohaldada ühtegi ettenähtud erandit ja mis on seepärast ühisturuga vastuolus. Peale selle on komisjon seisukohal, et Itaalia rakendas kõnealuse meetme ebaseaduslikult.

(43)

Kui ebaseaduslikult tagatud riigiabi leitakse olevat ühisturuga vastuolus, on selle loomulikuks tagajärjeks, et abi tuleb kasusaajatelt tagasi nõuda. Abi tagasinõudmise kaudu taastatakse võimaluste piires enne abi andmist valitsenud konkurentsiseisund.

(44)

Kuigi käesolev menetlus viidi lõpule enne kava jõusoleku maksuaasta lõppu ja seega enne enamiku kasusaajate tasumisele kuuluva maksude lõplikku kindlaksmääramist, ei saa komisjon välistada, et äriühingud ei ole juba abist kasu saanud näiteks käesoleval maksuaastal tasumisele kuuluvate maksude väiksemate ettemaksete kaudu. Komisjon märgib, et pärast uurimise ametlikku algatamist hoiatasid Itaalia ametiasutused avalikult potentsiaalseid kavast kasusaajaid selle võimalikest tagajärgedest, kui komisjon peaks kinnitama, et käesoleva meetme näol on tegemist vastuolus oleva abiga. Sellele vaatamata peab komisjon võimaliku kasusaajatele juba kättesaadavaks tehtud abi tagasisaamiseks vajalikuks, et Itaalia kohustaks potentsiaalseid kavast kasusaajaid tagastama abi koos intressidega kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks. (9) Eriti juhul, kui abi on juba antud jooksva maksuaasta eest tasumisele kuuluvate maksude vähendamise kaudu, peab Itaalia kõik tasumisele kuuluvad maksud tagasi nõudma 2004. aastaks ettenähtud viimase makse kaudu. Igal juhul peab täielik tagastamine olema lõpule viidud hiljemalt käesoleva otsuse teatamise kuupäevale järgneva esimese maksuaasta lõpuks.

(45)

Kasutades käesolevale otsusele lisatud küsimustikku, peab Itaalia esitama komisjonile asjaomaste kasusaajate nimekirja ja selgelt täpsustama ebaseadusliku riigiabi viivitamatuks ja tõhusaks tagastamiseks kavandatud ja juba rakendatud meetmed. Kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest peavad komisjonile olema edastatud ka kõik dokumendid, mis tõendavad tagastamismenetluse algatamist ebaseaduslikust abist kasusaajate suhtes (näiteks ringkirjad, tagastamiskorraldused jne).

(46)

Käesolev otsus käsitleb kava sellisena nagu eespool kirjeldatud ja tuleb rakendada ning kavaga tagatud abi tagasi nõuda viivitamatult. See ei piira aga võimalust, et üksikjuhtudel võidakse kogu või teatavat osa antud abist lugeda ühisturuga vastavuses olevaks, seda eriti VKEdele antavat abi käsitleva grupierandi määruse artikli 5 punkti b tähenduses,

a)

kohustab kõiki artiklis 1 nimetatud abist kasu saajaid ebaseadusliku abi koos intressidega tagasi maksma;

b)

esitab kõik dokumendid, mis kinnitavad, et ebaseaduslikust abist kasusaajate suhtes on algatatud sissenõudmismenetlus.