mis käsitleb kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimist protokolli ajutise kohaldamise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Komoori Islamiliitvabariigi vahelises Komooride rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2010

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2,

Ühenduse nimel kiidetakse heaks kirjavahetuse teel sõlmitav kokkulepe protokolli ajutise kohaldamise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Komoori Islamiliitvabariigi vahelises Komooride rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2010.

Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe ja protokoll on lisatud käesolevale otsusele.

Protokollis ette nähtud kalastusvõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kui kõnealused liikmesriigid esitavad vähem litsentsitaotlusi, kui neile protokolli alusel on võimaldatud, võib komisjon võtta arvesse teise liikmesriigi litsentsitaotlusi.

Komisjoni 14. märtsi 2001 aasta määruse (EÜ) nr 500/2001 (2) kohaselt peavad liikmesriigid, kelle laevadele on käesoleva protokolli alusel võimaldatud kalapüük Komooride kalastusvööndis, teatama komisjonile püütud varude kogused.

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isikud, kes on volitatud ühenduse suhtes siduvale kokkuleppele alla kirjutama.

Brüssel, 20. september 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT

protokolli ajutise kohaldamise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Komoori islamiliitvabariigi vahelises komooride rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2010

Pidades silmas 24. novembril 2004. aastal parafeeritud protokolli, millega määratakse kindlaks Komooride rannikuvetes kalastamise võimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2010, on mul au teatada, et Komooride valitsus on valmis kõnealust protokolli alates 1. jaanuarist 2005 ajutiselt kohaldama, kuni see vastavalt artiklile 13 jõustub, kui Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse aastasest hüvitisest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. septembrit 2005.

Oleksin tänulik kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub eespool nimetatuga.

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

“Pidades silmas 24. novembril 2004. aastal parafeeritud protokolli, millega määratakse kindlaks Komooride rannikuvetes kalastamise võimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2010, on mul au teatada, et Komooride valitsus on valmis kõnealust protokolli alates 1. jaanuarist 2005 ajutiselt kohaldama, kuni see vastavalt artiklile 13 jõustub, kui Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse aastasest hüvitisest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. septembrit 2005.

Oleksin tänulik kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub eespool nimetatuga.”

millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Komoori islamiliitvabariigi vahelises Komooride rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2010

1. Kokkuleppe artiklis 2 nimetatud kalapüügivõimalused kuueks aastaks alates 1. jaanuarist 2005 on järgmised:

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4 ja 5 toodud tingimustel.

3. Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad Komooride vetes kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas toodud tingimustel väljastatud püügilitsents.

1. Kokkuleppe artiklis 6 ette nähtud rahaline hüvitis artiklis 1 osutatud ajavahemikuks on 2 340 000 EUR.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4, 5 ja 6 toodud tingimustel.

3. Komisjoni käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise hüvitise suurus on 390 000 EUR aastas.

4. Kui ühenduse laevad ületavad neile Komooride vetes kehtestatud püügikoguse, mis on 6 000 tonni aastas, suurendatakse aastast rahalist hüvitist 65 EUR võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane koguhüvitis ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (780 000 EUR). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele koguhüvitisele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Rahalise hüvitise esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 30. septembril 2005 ja järgnevatel aastatel protokolli allkirjastamise aastapäeval.

6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 6 toodud tingimustel Komooride ametiasutuste ainupädevuses.

7. Käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1 osutatud rahalise hüvitise osamakse makstakse riigi keskpangas Komooride kalandusministeeriumi poolt avatud arveldusarvele. Ülejäänud summa makstakse Komooride riigi keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele.

Vastavalt kokkuleppe artiklile 5 peavad pooled India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel üksteisega kokkuleppe artikliga 7 ettenähtud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral teaduskohtumise järgselt ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, et artiklis 3 nimetatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjustata Komooride ressursside säästlikku kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist hüvitist proportsionaalselt ja pro rata temporis. Komisjoni poolt makstav aastane rahaline hüvitis ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne määratud summa.

2. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele koguhüvitisele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

3. Kui pooled lepivad kokku artiklis 3 toodud meetmete võtmises (vähendada artiklis 1 nimetatud kalapüügivõimalusi), vähendatakse rahalist hüvitist proportsionaalselt ja pro rata temporis.

4. Kalapüügivõimalusi võib ka eri laevakategooriate vahel jaotada, tingimusel et pooled selles kokku lepivad ja et järgitakse teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vajalik rahaline hüvitis ümber kavandada, lepivad pooled selles kokku.

Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 osutatud, peavad pooled selles osas enne Komooride ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist nõu. Sellisel juhul lepivad pooled kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi.

1. Kui tõsised asjaolud, välja arvatud loodusnähtused, takistavad kalapüüki Komooride vetes, võib ühendus artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalise hüvitise maksmise peatada pärast seda, kui pooled on võimaluse korral nõu pidanud ja tingimusel et Euroopa Ühendus on peatamise hetkeks kõik tasumisele kuulunud summad tasunud.

2. Rahalise hüvitise maksmine algab uuesti pärast seda, kui pooled on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalastustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja olukord võimaldab tavapärast kalapüüki jätkata.

3. Ühenduse laevadele artiklis 4 toodud tingimustel antud litsentside kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli takistatud.

1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalisest hüvitisest 60 % on suunatud Komooride kalandussektoris vastutustundliku kalapüügi arendamiseks ja elluviimiseks. Hüvitise maksmine toimub vastavalt poolte kokkuleppel määratud eesmärkidele ja nende täitmiseks koostatud aastasele ja mitmeaastasele tööplaanile.

2. Eespool nimetatud lõike 1 sätete elluviimiseks lepivad pooled kokkuleppe artikliga 7 ette nähtud ühiskomitees kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektorisiseses programmis ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:

3. Iga mitmeaastase sektorisisese programmi muudatusettepanek tuleb ühiskomitees poolte poolt heaks kiita.

4. Igal aastal otsustavad Komoorid, kui suur summa lõikes 1 nimetatud rahalisest hüvitisest on vajalik mitmeaastase programmi elluviimiseks. Esimesel protokolli jõustumise aastal tuleb selle summa suurus ühendusele edastada mitmeaastasele sektorisisesele programmile heakskiidu saamisel ühiskomitee poolt. Iga järgneva aasta eraldis tuleb Komooride poolt ühendusele edastada hiljemalt eelneva aasta 30. novembriks.

5. Pärast hinnangu andmist aastasele tegevusele mitmeaastase valdkondliku plaani elluviimise osas peavad pooled vajadusel nõu, et määrata kindlaks käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalise hüvitise ümberjaotamise kord, eraldamaks vastavalt tulemusele kava elluviimiseks vajalik tegelik summa.

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad pooled nõu kokkuleppe artiklis 7 ette nähtud ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe poole algatusel peatada, kui pooli vastandav erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamise järgselt kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud pool esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad pooled omavahelistele erimeelsustele lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist hüvitist vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Kui ühendus ei tee artiklis 2 ette nähtud makseid, võib artiklis 3 toodud tingimustel käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

Ühenduse laevad püüavad Komooride vetes kala kooskõlas Komooride siseriiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui kokkuleppes, käesolevas protokollis koos lisa ja selle liidetega nähakse ette teisiti.

Protokolli, selle lisa ja liidete kohaldamise kolmandal aastal võivad pooled protokolli, lisa ja liidete sätted uuesti läbi vaadata, et neisse vajadusel parandusi teha. Kõnealused parandused võivad sisaldada registertonne ja laevaomanike tehtud ettemakseid.

Euroopa Majandusühenduse ja Komoori Islamiliitvabariigi vahelise Komooride rannikuvetes kalastamise kokkuleppe lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga.

1. Käesolev kokkulepe ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal pooled teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

1. Kalapüügilitsents Komooride vetes kalastamiseks antakse üksnes sobivatele ühenduse laevadele.

2. Laev on sobiv juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud kalapüügikeeldu Komooridel. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid Komooride ametivõimudega, st nad peavad olema täitnud kõik esmased kohustused, mis tulenevad kalastustegevusest Komooride ja ühenduse vaheliste kalastuskokkulepete alusel.

3. Iga ühenduse laeva, mis kalapüügilitsentsi taotleb, peab esindama Komooridel asuv volitatud esindaja. Esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud litsentsitaotluses.

4. Pädevad ühenduse ametiasutused esitavad pädevatele Komooride ametiasutustele litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib kokkuleppe raames kala püüda, tehes seda vähemalt 20 päeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

5. Taotlused esitatakse pädevatele Komooride ametiasutustele vormidel, mille näidised on antud 1. liites.

8. Litsentsitasu sisaldab kõiki siseriiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

9. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Mauritiusel asuva delegatsiooni vahendusel 15 päeva jooksul alates ülaltoodud punktis 6 nimetatud dokumentide laekumisest pädevatele Komooride ametiasutustele.

10. Kui Euroopa Komisjoni delegatsioon on litsentsi allkirjastamise hetkel suletud, saadetakse litsents otse laevaomaniku esindajale ning selle koopia jäetakse delegatsioonile.

12. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduste taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma.

13. Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel pädevale Komooride ametiasutusele.

14. Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi pädevatele Komooride ametiasutustele. Euroopa Komisjoni Mauritiusel asuvat delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

15. Litsents peab alati olema laeva pardal, ilma et see piiraks käesoleva lisa VII peatüki lõiget 2.

3. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

4. Hiljemalt iga aasta 31. juuliks koostab Euroopa Ühenduste Komisjon püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse, mis põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kontrollimises pädevate liikmesriikide teadusasutuste, näiteks instituutide Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO) ja Instituto de Investigação das Pescas e do Mar (IPIMAR) poolt kinnitatud püügiandmetel.

5. Nimetatud lõplik arvestus edastatakse samaaegselt pädevale Komooride ametiasutusele ja laevaomanikele.

6. Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad pädevatele Komooride ametiasutustele hiljemalt järgneva aasta 31. augustiks pangakontole, mis on ära toodud käesoleva peatüki 1. jao lõikes 7.

7. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

Et vältida väikesemahulise kalapüügi kahjustamist Komooride vetes, ei ole ühenduse laevadel lubatud kala püüda lähemal kui 10 meremiili iga saare kaldast ega kolme meremiili raadiuses igast Komooride kalanduse eest vastutava ministeeriumi paigaldatud peibutuspüügivahendist, mille asukohast on teatatud Euroopa Komisjoni esindajale Mauritiusel.

Kokkuleppe artiklis 7 nimetatud ühiskomitee võib neid sätteid uuesti läbi vaadata.

2. Laevad, millel lubatakse käesoleva kokkuleppe alusel Komooride vetes kalastada, saadavad oma püügiaruanded Komooride kalanduse eest vastutavale ministeeriumile järgmiselt sätestatud korras:

3. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Komooride valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Komooridel kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

1. Iga ühenduse laev võtab üheks püügireisiks Komooride vetes oma kuludega tööle vähemalt 1 kohaliku meremehe.

3. Laevaomanikud valivad neile pädeva Komooride ametiasutuse poolt esitatud nimekirjast välja laevale võetavad meremehed.

4. Laevaomanik või tema esindaja edastab pädevale Komooride ametiasutusele oma laevale tööle võetud kohalike meremeeste nimed, märkega selle kohta, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

5. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

6. Kohalike meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu pädevate Komooride ametiasutustega. Lepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

7. Kohalike meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Komooride ametiasutuste kokkuleppel. Kohalike meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui teiste Komooride laevaperede puhul ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

8. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees tööle võtmise kuupäeval ette nähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

9. Kui kohalikke meremehi ei palgata muul põhjusel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased ühenduse laevaomanikud kohustatud iga püügireisi päeva eest Komooride vetes maksma kindlaksmääratud summana 20 USA dollarit. Summa tasutakse hiljemalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 6 toodud kuupäeval.

10. Seda summat kasutatakse kohalike meremeeste/kalameeste koolituseks ja see makstakse pangakontole, mille asjaomased Komooride ametiasutused teatavaks teevad.

Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) määrustest ja soovitustest.

1. Laevad, millel lubatakse käesoleva kokkuleppe alusel Komooride vetes kalastada, võtavad alltoodud korra kohaselt pardale Komooride kalanduse eest vastutava ametiasutuse määratud vaatlejad.

1.1. Komooride kalandusministeeriumi taotlusel võtavad tuunipüügilaevad pardale ühe kõnealuse ministeeriumi poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Komooride vetes püütud saagikoguseid.

1.2. Komooride asjaomane ametiasutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamatult Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3. Litsentsi väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev Komooride ametiasutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib pädevate Komooride ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Komooride pädevad ametiasutused esitavad vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja Komooride ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Komoori vetes toimuva püügireisi alguses vastavalt määratud laevade nimekirja teatavakstegemisele.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10 päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes Komooride sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub Komooride vetest, tuleb võtta kõik meetmed tema kiireks tagasijõudmiseks Komooridele; kulud selleks kannab laevaomanik.

7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevatele Komooride ametiasutustele, koopia sellest saadab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Aruande koopia jäetakse teadusvaatleja laevalt lahkumisel kaptenile.

13. Iga laev tagab võimaluste piires vaatlejatele samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused, kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

14. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad pädevad Komooride ametiasutused.

15. Laevaomanikud maksavad teadusliku vaatluse kulude katteks 20 USA dollarit iga päeva eest ja laeva kohta. Seda makstakse koos litsentsitasudega täiendavalt.

1. Euroopa Ühendus haldab ja uuendab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt püügiluba väljastatud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Komooride ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Ühenduse laevad kantakse eelmises punktis osutatud nimekirja niipea, kui laekub teatis käesoleva lisa I peatüki 2. jaotises punktis 3 osutatud ettemakse tasumise kohta. Sellisel juhul võib laevaomanik saada ärakirja nimekirjast ning hoida seda kuni püügilitsentsi saamiseni pardal.

3.1. Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Komooride vetesse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Komooride ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette.

3.2. Lahkumisest teatamisel edastatakse ka andmed laeva asukoha, pardal oleva saagi koguse ja püütud kalaliikide kohta. Sidepidamine toimub eeldatavalt faksi teel, või kui laeval faks puudub, siis raadio teel.

3.3. Kui laev leitakse kalastamas ilma, et sellest oleks pädevat Komooride ametiasutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4. Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress püügilitsentsi väljastamisel.

4.1. Komooride vetes kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Komooride ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2. Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

Kõiki käesoleva kokkuleppe alusel kalastavaid laevu jälgitakse 3. liite sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui Komooride ametiasutused on Euroopa Komisjoni Mauritiusel asuvat delegatsiooni teavitanud Komooride laevaseirekeskuse töölehakkamisest.

6.1. Pädevad Komooride ametiasutused teavitavad Komooride vetes ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide rakendamisest Euroopa Komisjoni ja liikmesriiki, mille lipu alla laev sõidab, hiljemalt 48 tunni jooksul.

6.2. Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7.1. Laeva kapten kirjutab pädeva Komooride asutuse koostatud protokollile alla.

7.2. Antud allkiri ei piira õigusi ega meetmeid, mis kaptenil on või mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

7.3. Kapten juhatab laeva Komooride ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui on tegemist kergekujulise rikkumisega, võib Komooride pädev ametiasutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8.1. Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, pädevad Komooride asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2. Koosolekul vahetavad pooled dokumente ja teavet, mis võimaldavad süüks pandud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9.1. Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2. Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus Komooride õigusaktide alusel.

9.3. Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis pädevate Komooride ametiasutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See tagastatakse laevaomanikule niipea, kui kohtumenetlus lõppeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad pädevad Komooride asutused neile ülejäänud summa.

10.1. Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Komooride vetes ümber laadida, teevad seda Komooride sadamate reididel.

10.2. Kõnealuste laevade omanikud edastavad pädevatele Komooride asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

10.3. Ümberlaadimist käsitletakse kui lahkumist Komooride vetest. Seega peavad laevad edastama pädevatele Komooride ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Komooride vetest lahkuda.

10.4. Komooride vetes ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Komooride kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

11. Komooride sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Komoori inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.