15.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/19

(1)

2004. ja 2005. aastal tekkisid Hispaanias lammaste katarraalse palaviku kolded. Selle haiguse esinemine kujutab tõsist ohtu ühenduse kariloomadele.

(2)

Epideemia leviku võimalikult kiireks takistamiseks peab ühendus rahaliselt toetama liikmesriigi abikõlblikke kulutusi haiguse vastu võitlemise kiireloomuliste meetmete raames otsuses 90/424/EMÜ sätestatud tingimustel.

(3)

Järelvalvetsoonide ja ohustatud tsoonide piiritlemiseks ning nendest tsoonidest veetavate loomade suhtes kehtivate tingimuste kindlaks määramiseks on vastu võetud eri otsuseid, viimati 23. mai 2005 aasta otsus 2005/393/EÜ lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide ning nendest tsoonidest välja- ja läbiveo tingimuste kohta. (3)

(4)

Kuivõrd tegemist on haigusega, mida kannavad edasi vaid “sääsed”, on kõigist otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud meetmetest sobivad üksnes need, mille eesmärk on kas kaitsta loomi vektorite rünnaku eest (putukamürkide kasutamine, väljalaskmine aegadel, mil vektorite aktiivsus on väike) või piirata epideemia levikut loomade vedamisel (otsus 2005/393/EÜ). Vastuvõtlikku liiki loomade tapmine on sobiv ainult kliiniliselt ohustatud loomade puhul.

(5)

Haigusolukorra arengut arvestades on seega kohane viia kollete ümbruses loodud ohustatud tsoonides läbi vaktsineerimiskampaania.

(6)

Vaktsineerimine on meede, mis lubab lisaks juba võetud tõrjemeetmetele:

(7)

Vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (4) artikli 3 lõikele 2 rahastatakse ühenduse eeskirjade kohaselt teostatud veterinaaria- ja fütosanitaariaalaseid meetmeid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust. Nende tegevuste kontroll tuleneb nimetatud määruse artiklitest 8 ja 9.

(8)

Ühenduse rahalise abi andmise tingimuseks on planeeritud tegevuste tõhus teostamine ja kogu vajaliku teabe esitamine ametivõimude poolt ettenähtud tähtaegadeks.

(9)

28. detsembril 2004 esitas Hispaania hinnangu, mille kohaselt haiguse vastu võitlemise kiireloomuliste meetmetega kaasnevad kulud ulatuvad umbes 11,5 miljoni euroni.

(10)

Komisjoni kontrolli läbiviimist oodates toimub praegu ühenduse rahalise abi esimese osamaksu suuruse kindlaks määramine. Selle esimese osa suurus moodustab 50 % karjakasvatajatele loomade ja muude kulude eest makstava hüvitise hinnangulise suuruse alusel arvestatud ühenduse toetusest.

(11)

Täpsustada tuleks mõistet “karjakasvatajatele makstav kiire ja piisav hüvitis”, mida kasutatakse otsuse 90/424/EMÜ artiklis 3 ning mõisteid “mõistlikud maksed” ja “õigustatud maksed” ning loomade sundtapmisega seotud abikõlblike kulude kategooriaid, mis määratletakse kui “muud kulud”.

(12)

Hispaania ametivõimud on nõukogu otsuse 90/424/EMÜ artiklis 3 ettenähtud meetmete osas oma tehnilised ja halduslikud kohustused täielikult täitnud.

(13)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

50 % ulatuses kuludest, mis on seotud

2.

100 % ulatuses kuludest, mis on seotud vaktsiini hankimisega vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 4 ja lõike 5 teise taandes ning käesolevas otsuses sätestatud tingimustele.

a)

kiire ja piisav hüvitis – loomade tapmisele järgneva üheksakümne päeva jooksul makstav hüvitis, mis vastab turuhinnale (hind, mida omanik oleks normaaltingimustes võinud looma eest saada vahetult enne looma nakatumist või surmamist, arvestades looma omadusi, kvaliteeti ja vanust), mis neil oli vahetult enne nakatumist, tapmist või hävitamist;

b)

mõistlikud maksed – maksed, mis on tehtud vahendite või teenuste ostmiseks hinnaga, mis on vastavuses enne lammaste katarraalse palaviku ilmnemist kehtinud turuhindadega;

c)

õigustatud maksed – maksed, mis on tehtud otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud vahendite või teenuste ostmiseks, mille olemus ja otsene seos loomade sundtapmisega ettevõttes on tõendatud.

—

25 % suurune vähendamine maksete pealt, mis on tehtud 91 kuni 105 päeva pärast loomade tapmist;

—

50 % suurune vähendamine maksete pealt, mis on tehtud 106 kuni 120 päeva pärast loomade tapmist;

—

75 % suurune vähendamine maksete pealt, mis on tehtud 121 kuni 135 päeva pärast loomade tapmist;

—

100 % suurune vähendamine maksete pealt, mis on tehtud enam kui 136 päeva pärast loomade tapmist.

a)

käibemaksu;

b)

avalike teenistujate tasusid;

c)

riiklike materjalide, välja arvatud kulumaterjalid, kasutamist;

d)

hüvitisi muude kui sundtapmiste eest;

e)

ühenduse eeskirjade vastaselt saadud hüvitisi, mis on hõlmatud muude ühenduse toetustega, näiteks tapmistoetusega;

f)

hüvitisi, mis on seotud ettevõtte hoonete lammutamise või renoveerimisega, infrastruktuuri kulude ja kuludega, mis on seotud haigusest tingitud majanduslike kaotustega ja tööpuudusega või uute loomade võtmise keeluga.

a)

lõikes 2 sätestatud tähtajal vastavalt II, IIIa ja IIIb lisale esitatud taotlus;

b)

artiklis 2 nimetatud kulusid tõendavad dokumendid, sealhulgas epidemioloogiline aruanne iga ettevõtte kohta, kus loomi tapeti või hävitati, ning finantsaruanne;

c)

artiklis 7 sätestatu kohaselt komisjoni poolt teostatud kohapealsete kontrollide tulemused.