10.6.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 150/1

KOMISJONI OTSUS,

30. juuni 2004,

mitmete maksumeetmete kohta, mida Belgia kavatseb rakendada meretranspordi valdkonnas

(teatavaks tehtud numbri K(2004)2040 all)

(ainult prantsus- ja hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/417/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkused vastavalt nimetatud artiklitele (1) ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Ülevaade menetlusest

(1)

Oma alalise esinduse 14. juuni 2002. aasta kirjaga teatas Belgia valitsus vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 mitmete kaubalaevastiku toetuseks rakendatavate maksumeetmete kehtestamisest. Nimetatud meetmed sisalduvad programmseaduse eelnõus ning on registreeritud teatatud abimeetmete registris numbri N 433/02 all. Enne kui komisjon jõudis väljendada oma seisukohta, viidi nimetatud meetmed 2. augusti 2002. aasta programmseadusesse sisse.

(2)

19. märtsil 2003 otsustas komisjon (2) algatada 2. augusti 2002. aasta programmseaduse mõningate aspektide kohta ametliku uurimismenetluse vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EMÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (3) artiklile 6 (menetluse registreerimisnumbriks sai sellest hetkest alates C 20/03) ning kiita heaks programmseaduse teised sätted meretranspordi sektoris.

(3)

7. mai 2003. aasta kuningliku dekreediga rakendasid Belgia ametiasutused mitmeid merendussektorit käsitlevaid programmseaduse sätteid (kõnealuse programmseaduse artiklid 115 kuni 127), täpsustades kuningliku dekreedi preambulis, et see otsus ei paku “mingit õiguslikku alust, millele maksukohuslane saaks maksuameti või riikliku kohtu ees tugineda nende maksualaste abimeetmete kohaldamisele, mille kokkusobivust komisjon on vaadelnud” oma 19. märtsi 2003. aasta otsuse põhjal.

(4)	7. mai 2003. aasta kirjas esitasid Belgia ametiasutused oma kommentaarid komisjoni 19. märtsi 2003. aasta otsusele.

(5)	26. juuni 2003. aasta kirjas esitas komisjon Belgia ametiasutustele teatava hulga täiendavaid küsimusi. Pärast komisjoni 18. augusti 2003. aasta meeldetuletuskirja saamist vastasid Belgia ametiasutused komisjoni küsimustele 12. septembri 2003. aasta kirjas.

(6)	17. jaanuaril 2004 avaldati ühenduse uued suunised riigiabi kohta meretranspordi valdkonnas Euroopa Liidu Teatajas (4). Need suunised jõustusid samal päeval.

1.2. Abi nimetus

(7)	Käesolev otsus laieneb maksumeetmetele, mis sisalduvad meretranspordi kohta kehtestatud 2. augusti 2002. aasta programmseaduses, JAOTIS V – Finantsküsimused, PEATÜKK I – Meresõit.

1.3. Abi saajad

(8)	Erinevad abikavad on suunatud Belgias asuvatele ettevõtetele, kes tegutsevad meretranspordi, merevarude kasutamise ja puksiiriteenuste sektorites.

1.4. Abi eesmärk

(9)	Nimetatud maksumeetmete põhieesmärgiks on tuua Belgia kontrolli all olevad laevad tagasi Belgia lipu alla, kuivõrd kogu kaubalaevastik on Belgia lipu alt lahkunud.

2. ABIMEETMETE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(10)

Programmseadusega nähakse ette rida maksumeetmeid Belgia meretranspordi toetuseks:

—	tonnaažil põhinev kindla maksumääraga skeem laevandusettevõtetele;

—

meetmed selliste laevandusettevõtete toetuseks, kes ei ole valinud tonnaažil põhinevat kindla maksumääraga skeemi; tegemist on meetmetega, mis hõlmavad laevade kiirendatud amortisatsiooni, kasumi maksuvabastust laevade müügil, taaskasutamistingimustega seotud maksuvabastust ning maksude mahaarvamist laevade ostmisel;

—	registreerimistasu kaotamine laevadele hüpoteegi seadmisel;

—	tonnaažil põhinev kindla maksumääraga skeem kolmanda isiku nimel tegutsevate laevahaldurite jaoks, kusjuures need haldurid osutavad teenuseid reederite nimel.

(11)

Tonnaažil põhinev kindla maksumääraga skeem (5) seisneb selles, et selle valinud laevandusettevõtete puhul asendatakse ettevõttemaksu arvestamiseks kasutatav maksustamisalus kindla maksumääraga, mis põhineb asjaomase laevastiku tonnaažil. Nimetatud skeem ei esita mingeid tingimusi selles osas, millise lipu all laev sõidab.

(12)

Samalaadne skeem, mille tulemusena saab määrata veelgi soodsamad kindlad maksumäärad, on ette nähtud kohaldamiseks kolmanda isiku nimel tegutsevate laevahaldurite korral, kuid selle maksustamisskeemi rakendamise tingimuseks on nõue, et kolmveerand laevastikust peab olema registreeritud Belgia lipu all.

2.1. Kindla maksumääraga skeem

(13)

Kindla maksumääraga skeemi on võimalik rakendada laevade puhul, mida kasutatakse järgmisteks kindla maksumääraga skeemile kõlblikeks tegevusteks:

—	laeva kasutamine kaupade või isikute transpordiks rahvusvaheliste mereteede kaudu ning laevade kasutamine mere loodusvarade avastamiseks või kasutamiseks,

—	kasum, mis tuleneb registreerimistunnistusega laeva kasutamisest pukseerimiseks, laevade saatmiseks ja teistest tegevustest merel,

—	kõik tegevused, mis konkureerivad otseselt laevade ülalnimetatud kasutustega.

(14)	Oma 5. septembri 2002. aasta kirjaga täpsustasid Belgia ametiasutused, et kalapüügisektori tegevus ei kuulu skeemile kõlblike tegevuste hulka.

(15)

Ettevõtte tulumaksu suurus laevandusettevõtetele, (6) kes on valinud kindla maksumääraga skeemi, kehtestatakse ühtse määra alusel, lähtuvalt skeemile kõlblike laevade netotonnaažist. Ettevõtte tulumaksuga maksustatav maksubaas vastab summale, mis saadakse kõikide skeemile kõlblike laevade (7) üksiksummade summeerimisel, lähtudes alljärgnevatest vahemikest 100 neto(register)tonni (NT) lõikes iga alanud 24tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laev on käigus või mitte:

(eurot 100 NT kohta)
kuni 1 000 netotonni	1,00
1 001 kuni 10 000 netotonni	0,60
10 001 kuni 20 000 netotonni	0,40
20 001 kuni 40 000 netotonni	0,20
üle 40 001 netotonni	0,05

(16)

Laevandusettevõtted, kes on valinud kindla maksumääraga skeemi, jäävad sellega seotuks kümneaastase ajavahemiku jooksul. Selle ajavahemiku lõppemisel pikeneb kindla maksumääraga skeemi periood vaikimisi uue kümneaastase ajavahemiku võrra, välja arvatud juhul, kui asjaomane ettevõte teatab eelnevalt oma soovist loobuda kindla maksumääraga skeemist.

(17)

Lisaks sellele nähakse kindla maksumääraga skeemi raames ette veel täiendavaid soodustusi uuematele laevadele. Programmseaduse artikli 119 lõikes 2 sätestatakse, et ülalnimetatud tariifide järgi ühtsete määrade alusel maksustatavaid tulusid vähendatakse täiendavalt:

—	50 % ni kindlasummalisest päevamäärast laevade puhul, mis on nende tarnimise päeval uuemad kui viis aastat;

—	75 % ni kindlasummalisest päevamäärast laevade puhul, mille vanuseks nende tarnimise päeval on vähemalt viis kuid kuni kümme aastat.

(18)	Laeva vanus määratakse lähtuvalt tarnimiskuupäevast, mis on kinnitatud mere- ja jõelaevanduse hüpoteegipidaja või laevade registreerimise valdkonna pädeva ametiasutuse poolt.

(19)

Vastavalt programmseaduse artikli 120 lõikele 2 ei saa kindla maksumääraga skeemi maksubaasist teha mahaarvamisi varasemate rahandusaastate kahjumi arvel. Merelaevandustegevuse võimalikku mahaarvestamata kahjumit hetkel, mil merelaevandusest tulenevaid tulusid arvestatakse esmakordselt tonnaaži alusel, võib tuludest mahaarvamiseks üle kanda ajavahemikule, mis järgneb perioodile, mil tulusid nimetatud viisil määratakse. Samas on erandina võimalik kindla maksumääraga skeemi maksubaasist maha arvata sama maksustamisperioodi jooksul tekkinud ettevõttekahjum ettevõtte mõnes teises harus, kui seda kahjumit ei ole võimalik maha arvata ühegi teise kindla maksumääraga skeemi alla kuuluva haru kasumist.

2.2. Maksumeetmed laevandusettevõtete jaoks, kes ei ole valinud kindla maksumääraga skeemi

(20)	Kõikide maksuperioodide jooksul, mille kestel laevandusettevõte ei ole valinud kindla maksumääraga skeemi, võivad sellele ettevõttele laieneda kolme liiki maksusoodustused, mille puhul ei kohaldata Belgia 1992. aasta tulumaksuseadustikku.

2.2.1. Kiirendatud amortisatsioon (8)

(21)

Uuena või kasutuses olnuna ostetud laevadele, mis saavad esmakordselt Belgia maksukohuslase omandiks, selliste laevade osadele ja jooksvatele kuludele, mis on seotud selliste laevade suurte remonditöödega ning kasutuses olnud laevade puhul ka ümberehitustöödega, võib rakendada järgmisi amortisatsioonimäärasid:

—	20 % laeva käikuandmise aruandeaastal,

—	15 % kahel järgneval aruandeaastal,

—	10 % igal järgneval aruandeaastal, kuni täieliku amortisatsioonini.

(22)

Amortisatsioonieraldiste puudujäägid kolmel esimesel aruandeaastal alates laeva käikuandmise aruandeaastast korvatakse puudujäägi ilmnemise maksustamisperioodile järgneva maksustamisperioodi jooksul, seda isegi väljaspool lõikes 2 mainitud tavalisi amortiseerimisaegu, võttes arvesse, et aastase amortiseerimise kogumäär ühe laeva kohta ei saa mingil juhul ületada 20 % investeeringu väärtusest.

(23)	Sel viisil amortiseeritud laevadele ei laiene Belgia 1992. aasta tulumaksuseadustiku artiklis 64 ette nähtud kahaneva amortisatsiooni kord.

(24)	Laevadele, mis ei ole ostetud uutena ja mis ei saa esmakordselt Belgia maksukohuslase omandiks, laieneb siiski võimalus nende lineaarseks amortisatsiooniks nende tavalise kasutusaja kestel.

(25)	Programmseadusega ette nähtud konkreetne amortisatsioonikord on Belgias juba mitukümmend aastat rakendatud haldusmeetme õiguslikuks väljenduseks. See haldusmeede leiab seaduses käsitlemist selleks, et tugevdada selle meetme õiguslikku alust ning tagada kogu süsteemi järjepidevus.

2.2.2. Kasumi maksuvabastus laevade müügil

(26)

Artiklis 122 (9) nähakse ette, et laevade müügil tekkiv põhivara realiseerimiskasum allutatakse maksuvabastusele, kui võõrandatud laevad on olnud laevandusettevõtte omanduses müügihetkest arvates enam kui viie aasta jooksul ja juhul kui laeva realiseerimishinnaga vähemalt võrdset summat kasutatakse viie aasta jooksul laevade, laevade kaasomanduse osade, laevade osade või ühenduses registreeritud laevandusettevõtete aktsiate või osakute ostmiseks, eeldusel et need laevandusettevõtted tegelevad üksnes kindla maksumääraga skeemile kõlblike tegevusaladega (10).

(27)	Juhul kui põhivara realiseerimiskasumit eespool nimetatud tingimustel uuesti ei kasutata, arvestatakse see selle maksustamisperioodi kasumiks, mille kestel taaskasutamiseks ette nähtud ajavahemik lõpeb.

(28)

Taaskasutamise objektiks olev investeering peab aktivana säilima vähemalt viie aasta jooksul. Samas on võimalik selle asendamine müügi teel kolme kuu jooksul. Kui taaskasutamise objektiks olev investeering sel viisil asendatakse, kohaldatakse käesoleva artikli põhivara realiseerimiskasumit käsitlevaid eeskirju omandatud asendusvarale.

(29)	Müügi korral pärast ajavahemiku lõppemist, mil maksubaasi arvestati tonnaaži alusel, on põhivara realiseerimiskasumi arvestamiseks vajalik netojääkväärtus määratud tavaliste amortiseerimiseeskirjade alusel, seda ka ajavahemiku osas, mil merelaevandusest tuleneva kasum arvestati tonnaaži alusel.

2.2.3. Maksusoodustused laevade ostu korral (11)

(30)

Belgias asuvad ettevõtted või Belgias mitteasuvate ettevõtete Belgias asuvad filiaalid, kes tegelevad ainult kindla maksumääraga skeemile kõlblike tegevusaladega (12), võivad uute või kasutatud ja esmakordselt Belgia maksukohuslase omandiks saavate laevade ostmisel saada investeeringuteks maksusoodustust, mis võrdub 30 % ga omandamishinnast.

(31)

Maksusoodustuse mittekasutamisel kasumi puudumise või ebapiisavuse tõttu teataval aruandeaastal kantakse kasutamata maksusoodustus üle järgmistele maksustamisperioodidele. Vastavalt kindla maksumääraga skeemi kehtestamisel esitatavatele kahjumiaruannetele kohaldatavatele sätetele võib maksusoodustuse võimalikku rakendamata osa hetkel, mil merelaevandusest saadavat kasumit arvestatakse esmakordselt tonnaaži alusel, kasumist mahaarvamiseks üle kanda ajavahemikule, mis järgneb perioodile, mil tulusid nimetatud viisil määratletakse.

2.2.4. Registreerimistasu vähendamine laevadele hüpoteegi seadmisel

(32)

Belgia registri-, hüpoteegi- ja kohtutasude seadustikku muudeti, võimaldamaks laevadele hüpoteegi seadmisel mitte tasuda proportsionaalset registreerimistasu, sõltumata sellest, kas laevale laieneb kindla maksumääraga skeem või mitte. See registreerimistasu vähendamine laieneb nii avamerelaevadele kui ka sisevetes kasutatavatele laevadele seatavate hüpoteekide korral.

(33)

Belgia praeguse maksustamissüsteemi kohaselt tuleb hüpoteegi seadmisel (lisaks mõningatele väga väikestele kindla suurusega maksudele) tasuda hüpoteegi hoidja töötasu suuruses 0,052 % ning registreerimistasu suuruses 0,5 % hüpoteegi väärtusest. Belgia ametiasutuste kinnitusel on just nimetatud viimane tasu selleks faktoriks, mis teeb laevade registreerimise Belgia lipu all suhteliselt ebapopulaarseks. Uue maksustamiskorra kohaselt muudetaks registreerimistasu hüpoteegi seadmisel Belgia registri-, hüpoteegi ja kohtutasude seadustiku artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldiseks kindla suurusega maksuks, mille suuruseks on 25 eurot.

(34)

Vastavalt nimetatud seadustiku artiklile 92/2 (13) kuulub laeva või väikelaeva hüpoteegi edasiandmisel omanduse tasulise loovutamise, kokkuleppelise asendamise või mistahes muu tasulise kokkuleppe teel samuti tasumisele registreerimistasu suuruses 0,5 %. Vastavalt sama seadustiku artiklile 93 ei kohaldata selle tasu maksmist hüpoteegiga tagatavatele summadele, välja arvatud üksnes intresside ja renditulude osas, mida tagatakse 16. detsembri 1951. aasta hüpoteegiseaduse artikli 87 alusel.

2.2.5. Tonnaažil põhinev kindla maksumääraga skeem, mis laieneb kolmanda isiku nimel tegutsevatele laevahalduritele (14)

(35)

Programmseaduse artikli 124 kohaselt laieneb ka kolmanda isiku nimel tegutsevatele laevahalduritele kindla maksumääraga skeem, mille maksumäärad on aga kümme korda soodsamad, kui laevandusettevõttele kohaldatavad maksumäärad, sest samad maksumäärad rakenduvad haldusalustele laevadele mitte 100 NT vahemike kaupa, vaid 1 000 NT vahemike kaupa:

(eurot 1000 NT kohta)
kuni 1 000 netotonni	1,00
1 001 kuni 10 000 netotonni	0,60
10 001 kuni 20 000 netotonni	0,40
20 001 kuni 40 000 netotonni	0,20
üle 40 001 netotonni	0,05

(36)	Selle korra rakendamine on siiski seotud tingimusega, et 75 % haldusalustest laevadest on registreeritud Belgia lipu all.

(37)

Kolmanda isiku nimel tegutsevad laevade haldurid on üldjuhul teenindusettevõtted, mis valmistavad reederi nimel laevad käikuandmiseks ette, varustavad laevad nõutava sisseseadega ning komplekteerivad laeva meeskonna. Programmseaduse artikli 115 lõikes 4 määratletakse kolmanda isiku nimel tegutsevat laeva haldurit kui “maksukohuslast [kes] tagab laeva tehnilise haldamise ja/või varustamise kolmanda isiku nimel”. Selliste kolmanda isiku nimel tegutsevate haldurite puhul ei ole tegemist transpordiettevõtetega kui sellistega. Belgia ametiasutused kinnitasid oma 5. detsembri 2002. aasta kirjas, et kolmanda isiku nimel tegutsevate laevade haldamise puhul on tegemist reederite kasuks toimuva teenuseosutamisega ning et kolmanda isiku nimel tegutsevad haldurid ei müü ei kaupade ega reisijate transportimise teenust.

2.3. Muud meretranspordi alal rakendatavad meetmed

(38)

Meretranspordile Belgias laienevad veel alljärgnevad abimeetmed:

—	maksuvabastuskord ettevõtjate makstavale sotsiaalkindlustusmaksule ning töövõtjate maksusummade maksimaalväärtuse piiramine (komisjoni poolt heaks kiidetud 24. veebruari 1998 (15) ja 23. juuni 1999 (16) otsustega);

—	ametkondlikest maksudest vabastamise kord (komisjoni poolt heaks kiidetud 27. juuni 2000 otsusega (17)).

2.4. Menetluse algatamise põhjuste kirjeldus

(39)

Oma 19. märtsi 2003. aasta otsuses kinnitas komisjon programmseadusega ette nähtud abimeetmed, välja arvatud selle seitse konkreetset punkti, mille suhtes komisjon väljendas kahtlust nende kokkusobivuses ühisturuga. Neli nendest seitsmest punktist käsitlevad kindla maksumääraga skeemi ja kolm neist punktidest käsitlevad teisi programmseadusega ette nähtud abimeetmeid.

2.4.1. Reederitele laienev kindla maksumääraga skeem

2.4.1.1. Maksumäärad laevadele tonnaažiga üle 40 000 tonni

(40)

Kuigi ühenduse suunised võimaldavad põhimõtteliselt selliste maksumäärade kehtestamist, soovib komisjon välja selgitada, kas maksumäär 0,05 eurot iga 100 netotonni kohta üle 40 000 netotonni võib kaasa tuua ühendusesisese konkurentsi moonutamise, kuivõrd mitte ükski komisjoni poolt varem kinnitatud kindla maksumääraga skeem ei sisalda nii soodsaid maksumäärasid nimetatud tonnaaži ületavate laevade jaoks.

(41)

Alljärgnevas tabelis on näidatud, millised on komisjoni poolt kinnitatud kindla maksumääraga skeemi puhul tariifid maksustatava tulu määramiseks, kusjuures see maksustatav tulu ise on maksustatud ettevõttemaksu määradega.

Tabel 1.

Maksumäärad maksustatava tulu määramiseks mõningate liikmesriikide kindla maksumääraga skeemide puhul

Päevased maksumäärad eurodes 100 tonni kohta
	NL	DE	DK	UK	ES	IE	FI	FR
0–1 000 netotonni	0,91	0,92	0,94	0,97	0,9	1	1,38	0,93
kuni 10 000 netotonni	0,67	0,69	0,67	0,73	0,7	0,75	1,03	0,71
kuni 25 000 netotonni	0,46	0,46	0,4	0,48	0,4	0,5	0,69	0,47
üle 25 000 netotonni	0,23	0,23	0,27	0,24	0,2	0,25	0,57	0,24
Allikas: komisjon

(42)

Oma 30. oktoobri 2002. aasta kirjas palus komisjon Belgial esitada kogu teave ja selgitused, mis põhjendavad 0,05 euro suurust maksumäära tonnaažiga üle 40 000 tonni laevade puhul, võttes arvesse, et komisjoni poolt varasemalt kinnitatud kindla maksumääraga skeemide korral teistes liikmesriikides jäävad maksumäärad kõige suurema tonnaažiga laevade puhul vahemikku 0,20–0,25 eurot.

(43)

Oma 5. detsembri 2002. aasta kirjas esitasid Belgia ametiasutused nimetatud maksumäärade kehtestamise põhjendamiseks üle 40 000 tonnise tonnaažiga laevadele alljärgnevad andmed. Ametiasutuste poolt esitatud arvandmete põhjal tõuseb üle 40 000 tonnise tonnaažiga laevade arv 2002. aasta novembriks 1 257 aluseni ülemaailmsest 28 155 aluselisest laevastikust. Kuigi sellised laevad moodustavad arvuliselt vaid 4,5 % ülemaailmsest laevastikust, moodustab selle osa kandevõime 34,17 % ülemaailmse laevastiku kandevõimest (18).

(44)

Nagu nähtub järgmisest Belgia ametiasutuste esitatud tabelist, on üksnes 143 nendest laevadest, ehk 0,5 % ülemaailmsest laevastikust arvuliselt ja 3,5 % mahu lõikes, registreeritud liikmesriikides.

Tabel 2.

Üle 40 000 tonnise tonnaažiga laevade arv liikmesriikides

Riik	Laevade arv	Märkused
Kreeka	108	laevastik koosneb 3 261 alusest, millest 2 476 (75 %) on CNUCEDi andmeil registreeritud välisriikides (36 laeva > 60 000 NT, millest 17 > 100 000 NT)
Hispaania	7	6 naftatankerit < 48 933 NT + 1 naftatanker mahuga 60 120 NT
Itaalia	6	2 naftatankerit mahuga 45 740 NT + 4 puistlasti- või maagilaeva < 47 584 NT + 1 puistlastilaeva mahuga 56 579 NT
Suurbritannia	6	4 konteinerlaeva < 48 880 NT + 1 naftatanker mahuga 41 316 NT + 1 naftatanker mahuga 105 889 NT
Prantsusmaa	4	1 puistlastilaev mahuga 56 709 NT + 2 naftatankerit <100 000 NT + 1 naftatanker mahuga 108 708 NT
Saksamaa	4	4 konteinerlaeva < 42 233 NT
Madalmaad	4	2 konteinerlaeva mahuga 46 660 NT + 2 konteinerlaeva mahuga 48 880 NT
Luksemburg	3	3 naftatankerit mahuga 84 545 NT kuni 95 323 NT
Portugal	1	1 puistlastilaev mahuga 49 344 NT
Allikas: Belgia ametiasutused

(45)

Belgia ametiasutused on seisukohal, et eespool nimetatud arvud võivad vajadusel näidata, et kuigi muude kindla maksumääraga skeemide puhul maksumäär laevade tonnaaži suurenedes väheneb, ei võeta nende puhul siiski piisavalt arvesse suuremõõtmelisi laevu. Nimelt moodustavad olulise osa Belgia reederite laevastikust tankerid (53 % laevadest tonnaažiga üle 40 000 tonni) ja puistlastilaevad (41,7 % laevadest tonnaažiga üle 40 000 tonni). Nendele andmetele tuginedes väidavad Belgia ametiasutused, et juhul kui laevadele tonnaažiga üle 40 000 tonni ei kehtestata soodsamaid tariife, jäävad suuremad Belgia omanduses olevad laevad registreerituks mugavuslipu all.

(46)

Oma 19. märtsi 2003. aasta otsuses väljendas komisjon siiski kartust, et sedavõrd madala maksumäära sisseviimine võib tuua kaasa olukorra, et mõningad reederid väljastpoolt Belgiat hakkavad oma laevu ühenduse registrist üle viima Belgia registrisse. Seega leiab komisjon, et kõnealune maksumäär võib kaasa tuua ühendusesisese konkurentsi moonutamist. Seetõttu algatas komisjon ülevaatusmenetluse maksumäära kohta 0,05 eurot 100 netotonni kohta, mis laieneb üle 40 000tonnise tonnaažiga laevadele.

2.4.1.2. Lisategevused, millel ei ole otsest seost transpordiga

(47)

Komisjon ei ole siiani nõustunud sellega, et tonnaažil põhinevad kindla maksumääraga skeemid võiksid kompenseerida tegevusalasid, mis ei ole otseselt meretranspordiga seotud. Kuid oma 5. detsembri 2002. aasta kirjas esitasid Belgia ametiasutused loetelu tegevusaladest, millest mõnede osas tekkis komisjonil sügav kahtlus nende otsese seotuse osas transpordiga. Sellisteks tegevusaladeks on:

—	lisategevused ja ajutised tegevused, mida ettevõte rakendab selleks, et kasutada täiel määral ära oma töötajate potentsiaal ja vahendid, mis on seotud tema põhitegevusega, kusjuures nende tegevuste maht on põhitegevusega võrreldes väga väike;

—	kaupade müük, mis ei ole mõeldud laeva pardal tarbimiseks, näiteks luksuskaubad, ning teenuste osutamine, millel puudub meretranspordiga otsene side, näiteks kihlveod, laua- ja kasiinomängud, reisijatele korraldatavad ekskursioonid;

—	reklaam ja turustamine;

—	tulud, mis pärinevad käibekapitali lühiajalistest investeeringutest, samas välistatakse finantspõhivarast saadavad tulud;

—	omaenda laevadele suunatud laevamaakleriteenuse osutamisega seotud tegevus;

—	käibevara, nagu halduskinnisvara ning kasutatavate laevade laadimiseks ja lossimiseks kasutatud vahendite võõrandamine.

(48)	Komisjon leidis, et sellised lisategevused ei ole otseselt meretranspordiga seotud ning ei konkureeri seetõttu otseselt transporditeenuse osutamisega.

(49)	Antud konkreetsel juhul väljendas komisjon seega oma 19. märtsi 2003. aasta otsuses kahtlust, kas ülalnimetatud tegevuste kõlblikkus kindla maksumääraga skeemile on kokkusobiv ühisturuga.

2.4.1.3. Kindla määraga maksust teiste, kindla maksumääraga skeemile mittekõlblike harude kahjumi mahaarvamine

(50)

Komisjoni poolt kinnitatud teistes liikmesriikides kohaldatavad kindla maksumääraga skeemid ei hõlma komisjonile praeguseks kättesaadava teabe kohaselt programmseaduse artikli 120 lõikes 1 sätestatud meetmetega samalaadseid meetmeid (19). Nimetatud meetmed võimaldavad ettevõtetel, kes tegelevad samaaegselt kindla maksumääraga skeemile kõlblike ja mittekõlblike tegevustega, arvata tonnaažil põhinevast kindla maksumääraga maksustatavast tulust maha ettevõtte teiste harude kahjum, kui seda kahjumit ei ole võimalik maha arvata mis tahes teise, kindla maksumääraga skeemile mittekõlbliku haru kasumist nimetatud aruandeaastal.

(51)	Komisjon leiab, et selline eeskiri on vastuolus üldise nõudega kindla maksumääraga skeemile kõlblike ja mittekõlblike tegevuste arvestusliku lahushoidmise kohta, varasemalt heakskiidetud kindla maksumääraga skeemide puhul on seda põhimõtet silmas peetud.

(52)

Komisjon väljendas seega kahtlust eelise osas, mida sel viisil antaks Belgia maksusüsteemile allutatud laevandusettevõtetele ning soovis saada teiste liikmesriikide ning kõigi huvitatud osapoolte arvamust nimetatud sätte mõju kohta konkurentsi vallas. Seetõttu algatas komisjon ülevaatusmenetluse ka programmseaduse artikli 120 lõike 1 sätete kohta.

2.4.1.4. Mahaarvamised uuemate laevade puhul

(53)	Mitte ükski komisjoni poolt varasemalt heakskiidetud kindla maksumääraga skeem ei näe ette määratletava maksubaasi vähendamist sõltuvalt laeva vanusest.

(54)

Komisjon väljendas oma 19. märtsi 2003. aasta otsuses kahtlust, kas see täiendav soodustus on tõepoolest asjakohane uuemate laevade Belgia lipu all registreerimise soodustamiseks, kuivõrd nendel laevadel on üldiselt lihtsam täita Belgia lipu all registreerimiseks nõutavaid ohutusnõudeid kui vanematel laevadel. Komisjon märkis, et nimelt vanemate laevade puhul tekib suurem kalduvus neid registreerida mugavuslipu all. Lisaks sellele pakub nimetatud säte laevadele, mis on uuemad kui 10 aastat oluliselt madalamat kindlat maksumäära kui teistes liikmesriikides, kes on kehtestanud komisjoni kinnitatud kindla maksumääraga skeemi.

(55)	Seetõttu algatas komisjon ametliku uurimismenetluse soodustuste osas, mis nähakse programmseaduse artikli 119 lõikega 2 ette laevadele, mille vanus on alla 10 aasta.

2.4.2. Väljaspool kindla maksumääraga skeemi reederitele laienevad meetmed

2.4.2.1. Kiirendatud amortisatsioon väljaspool meretranspordi sektorit

(56)

Vastupidiselt ühenduse suunistele ei näe kiirendatud amortisatsioonikord ette seost kindla maksumääraga skeemile kõlblike tegevusaladega. Seetõttu väljendas komisjon oma 19. märtsi 2003. aasta otsuses kahtlust selle korra kokkusobivuse küsimuses, selles osas, mis käsitleb selle korra laienemist laevadele, mis ei ole määratud meretranspordi vajadusteks ja mille tegevused ei kuulu kindla maksumääraga skeemile kõlblike tegevuste hulka.

2.4.2.2. Registreerimistasu vähendamine laevadele hüpoteegi seadmisel

(57)

Registreerimistasu vähendamine hüpoteegi seadmisel puudutab ainult laevadele seatavaid hüpoteeke, sõltumata sellest, kas tegemist on avamerel või sisevetel kurseerivate laevadega, välistades hüpoteegid, mis hõlmavad teiselaadseid investeeringuid, näiteks kinnisvara. Komisjon leidis esialgse analüüsi põhjal, et sellist vähendamist võib pidada valikuliseks, kuivõrd see puudutab üksnes teatavat tüüpi vara, millele on võimalik hüpoteeki seada ning soodustab vähemalt mõningal määral laevadele suunatud tegevusi. Komisjon väljendas seega kahtlust küsimuses, kas nimetatud vähendamise näol on tegemist riigiabiga või üldise meetmega.

(58)

Kui meedet käsitletaks riigiabina asutamislepingu tähenduses, oleks komisjonil tõsiseid kahtlusi selle meetme kokkusobivuses ühisturuga, kuivõrd selle meetmega osutatud abi ei oleks suunatud mitte üksnes merelaevandusega, sealhulgas mitte ainult meretranspordiga seotud tegevusaladele, vaid samaväärselt ka laevandusele sisevetel, millele aga ei laiene ülalnimetatud komisjoni suunised, vaid nõukogu 4. juuni 1970. aasta määrus (EMÜ) nr 1107/70 toetuste andmise kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordile (20). See määrus aga ei võimalda sellelaadse abi andmist.

(59)	Seetõttu väljendas komisjon oma 19. märtsi 2003. aasta otsuses kahtlust, kas registreerimistasu vähendamise laienemine muudele laevadele kui meretranspordi alaseks tegutsemiseks määratud laevadele on kokkusobiv ühisturuga.

2.4.2.3. Kolmanda isiku nimel tegutsevatele laevahalduritele laienev kindla maksumääraga skeem

(60)

Esiteks märkis komisjon selles osas, mis puudutab kolmanda isiku nimel tegutsevatele laevahalduritele laienevat kindla maksumääraga skeemi oma 19. märtsi 2003. aasta otsuses, et nende haldurite tegevus, vähemalt selles osas, mis puudutab nende erialast korraldust Belgias, ei ole seostatav meretranspordi alase tegevusega. Kuid ühenduse suunised laienevad üksnes meretranspordiettevõtetele (21). Belgia tundub olevat esimene riik, kes soovib kehtestada kindla maksumääraga skeemi meretranspordi ettevõtete alltöövõtjatele.

(61)

Teiseks tõi komisjon välja asjaolu, et samale laevale võib samaaegselt laieneda kindla maksumääraga skeem, mis on seotud selle laeva reederiga ja selle laeva halduriga, kusjuures tuleb meenutada, et viimasele kohaldatakse kindla maksustamisbaasi määratlemisel kümme korda madalamaid määrasid kui esimesele.

(62)

Kolmandaks ei ole Belgia esitanud andmeid, mis võimaldaksid näidata, et kolmanda isiku nimel töötavatele laevahalduritele laienev kindla maksumääraga skeem võib soodustada ühenduse lipu all registreeritud laevastiku konkurentsivõimelisust. Eeskätt ei ole Belgia ametiasutused näidanud, et see maksustamisskeem võimaldab kaudselt soodustada Belgia reedereid laevahaldurite poolt nende reederite kulul osutatavate teenuste madalamate hindadega.

(63)

Neljandaks, isegi kui haldur asub Belgias ja tema toimingud sooritatakse Belgia territooriumil, ei ole kindel, et kõik laevade haldamiseks maismaal sooritatavad tegevused toimuvad ühenduse territooriumil. On võimalik, et osa teenustest, näiteks laevade kaubanduslik ja strateegiline haldamine, mida ei sooritata kolmanda isiku kulul, osutatakse kolmandates riikides.

(64)	Viiendaks, Belgia ei esitanud enne menetluse algatamist majanduslikke andmeid, mis võimaldaksid põhjendada asjaolu, et kolmanda isiku nimel tegutsevatele laevahalduritele kohaldatav maksubaas on kümme korda väiksem kui reederitele kohaldatav.

(65)

Lõpuks ei ole komisjon kindel, et kolmanda isiku nimel tegutsevad laevahaldurid töötavad eranditult Belgia või ühenduse reederite heaks. Ettepanekus sisalduva maksustamisskeemi kohaldamise ainukeseks tingimuseks on nõue, et kolmveerand haldusalustest laevadest peavad olema registreeritud Belgia registris. Kui halduritel on veerandi haldusaluse laevastiku ulatuses võimalik osutada teenuseid reederitele, kes ei ole ühenduse maksukohuslased, tekitatakse teatavale osale ühendusevälistele ettevõtetele majandussoodustusi.

(66)	Kõikidel neil põhjustel väljendas komisjon oma 19. märtsi 2003. aasta otsuses kahtlust kolmanda isiku kulul tegutsevatele laevahalduritele kohaldatava maksustamisskeemi kokkusobivuse kohta (22).

3. HUVITATUD OSAPOOLTE MÄRKUSED

3.1. Ühingu Union Royale des Armateurs Belges märkused

(67)	Oma 26. augusti 2003. aasta kirjaga esitas Belgia reedereid ühendav mittetulundusühing Union Royale des Armateurs Belges (edaspidi “kuninglik ühing”), komisjonile oma märkused ametliku uurimismenetluse aluseks olevate punktide kohta.

(68)

Kõigepealt toob kuninglik ühing esile asjaolu, et üle 40 000tonnise tonnaažiga laevadele kehtestatud madala maksumäära eesmärgiks on tuua need laevad tagasi ühenduse lipu alla, samas meenutab kuninglik ühing, et nimetatud laevad moodustavad arvuliselt ainult 4,5 % ülemaailmsest laevastikust (1 257 alust ülemaailmse laevastiku 28 155 alusest), kuid seevastu moodustavad need laevad kandevõime osas 34,17 % (253 430 610 tonni 741 600 000 tonnisest ülemaailmse laevastiku täielikust kandevõimest).

(69)

Uuematele laevadele rakendatava soodustuse kohta (50 % vähem kui viie aasta vanustele laevadele ja 25 % laevadele, mille vanus jääb vahemikku 5 kuni 10 aastat), märgib kuninglik ühing, et selle eesmärgiks on soodustada uusi laevastikke, mis sisaldavad ohutumaid ja keskkonnasõbralikumaid laevu. Ühing märgib samuti, et need soodustused võivad kaasa aidata tööjõu püsimisele ja kvaliteedi tõstmisele merelaevandussektoris ning sadamateenistustes ning toetada merelaevanduse alase oskusteabe säilimist Euroopas.

(70)

Laevandusettevõtete võimaluse kohta arvata kindla määraga maksust maha oma teiste harude kahjum, rõhutab kuninglik ühing, et selle võimaluse keelamine tooks kaasa osade Belgia ettevõtete diskrimineerimise, sest ettevõtted, mis ei kuulu merelaevandusharu alla, saavad kompenseerida ühe haru majandusaasta kahjumit teatavas harus teiste harude kasumiga, samas kui seda kahjumit ei ole võimalik maha arvata tonnaaži põhjal määratletavast kasumist.

(71)

Lisas esitatud tegevusvaldkondade loetelu kohta, mille kohta komisjon väljendas kahtlust, märgib kuninglik ühing, et Belgia valitsus lähtus OECD kommentaaridest ning Madalmaade ja Ühendkuningriigi poolt kasutatavatest laevade tonnaaži alusel kehtestavatest maksusüsteemidest. Ühing rõhutab eeskätt, et omaenda laevadele suunatud laevamaakleriteenuse osutamise alane tegevus haakub suurepäraselt ühenduse suunistega.

(72)	Laevade kiirendatud amortisatsioonikorra kohta rõhutab kuninglik ühing, et just ühing ise taotles Belgia valitsuselt tema arvates juba asutamislepingu jõustumisest alates olemasoleva maksustamisskeemi õiguslikku kinnitamist, selleks et tugevdada selle korra õiguslikku alust.

(73)

Registreerimistasu vähendamise kohta nendele laevadele hüpoteegi seadmisel, mis ei ole määratud meretranspordiks, märgib kuninglik ühing, et vastavat tasu enamikus teistest liikmesriikides ei ole. Sellise vähendamisega mittenõustumine tähendaks asetada Belgia laevaomanikud ebasoodsatesse konkurentsitingimustesse. Lisaks sellele rõhutab kuninglik ühing, et nimetatud meede soodustab jõelaevanduse konkurentsitingimuste parandamist.

(74)

Kolmanda isiku nimel tegutsevate laevahaldurite osas rõhutab kuninglik ühing, et ettepanekus sisalduv maksustamiskord nõuab, et vähemalt 75 % laevadest oleks registreeritud Belgia lipu all. Ühing märgib samuti, et on õiglane, et halduritele kohaldatav kindla maksumääraga skeem erineb reederitele kohaldatavast maksustamisskeemist, sest haldurite ja reederite ametid on erinevad ning nende poolt võetavad riskid ei ole samalaadsed.

3.2. Föderatsiooni Zentralverband der Deutschen Seehafenbetriebe märkused

(75)

Oma 3. juuli 2003. aasta kirjas esitas Saksamaa sadamaettevõtete föderatsioon (Zentralverband der Deutschen Seehafenbetriebe) komisjonile oma märkused. Föderatsioon on seisukohal, et meretranspordile osutatav abi ei tohi kaasa tuua ühendusesisese konkurentsi moonutamist puksiiriteenuste sektoris. Föderatsioon rõhutab, et Euroopa erinevate sadamate konkurentsivõimelisus sõltub olulisel määral puksiiriteenuste kuludest. Föderatsioon rõhutab, et konkurentsi areng puksiiriettevõtete vahel ühe sadama piires ning sadamate vahel on soovitatav, sest see toetab erinevate sadamate konkurentsivõime säilitamist. Samas, vaatamata konkurentsi vajalikkusele, peab see konkurents toimuma sarnastes konkurentsitingimustes.

(76)

Föderatsioon kahetseb, et kindla maksumääraga skeem laieneb Belgia puksiiriettevõtetele. Üldises plaanis on ta seisukohal, et töötasudele rakendatavad soodustused, mis laienevad puksiiriettevõtetele, ei ole kokkusobivad ühenduse suunistega. Kokkuvõttes nõuab föderatsioon, et kõik puksiiriteenuste sektorile suunatud abimeetmed kuulutataks ühisturuga kokkusobimatuteks.

3.3. Kaubanduskoja Handelskammer Hamburg märkused

(77)	Oma 18. juuli 2003. aasta kirjas esitas Hamburgi kaubanduskoda (Handelskammer Hamburg) komisjonile oma märkused Hamburgi majanduskogukonna ja ettevõtete esindajana.

(78)

Kaubanduskoda väljendas kartust, et Belgia kehtestatud tonnaažil põhinev kindla maksumääraga skeem moonutab konkurentsi mitte üksnes puksiiriettevõtete, vaid ka Põhja-Euroopa sadamate vahel. Kaubanduskoda on seisukohal, et ühenduse suunised ei peaks laienema laevandusele sisevetes ning meresadamates ja nende ümbruses. Seetõttu nõuab kaubanduskoda, et ametlik uurimismenetlus laieneks ka kõnealuse maksustamiskorra kohaldamisele puksiiriteenuste sektorile.

3.4. Ettevõtte Bugsier märkused

(79)

Oma 2. juuni 2003. aasta kirjas esitas ettevõte Bugsier Rederei- und Bergungs- Gesellsschaft mbH komisjonile oma märkused kui asjast huvitatud osapool. Ettevõte nõuab, et komisjon võtaks otsustamisel arvesse ettevõtte poolt komisjonile ajavahemikul 2000–2003 saadetud kirju. Eeskätt leiab ettevõte, et programmseaduses sätestatud tingimused puksiiriteenuste kohta, eeskätt kriteerium “merel laeva registreerimistunnistuse alusel”, ei ole piisavad selleks, et vältida ühendusesisese konkurentsi moonutamist sadamapuksiiriteenuste valdkonnas ning nõuab komisjonilt ametliku uurimismenetluse laiendamist ka programmseaduse sellele aspektile.

4. BELGIA KOMMENTAARID

(80)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6 lõikele 2 saatis komisjon Belgia ametiasutustele kommenteerimiseks järgmised dokumendid:

—	7. augusti 2003. aasta kirjas Zentralverband der Deutschen Seehafenbetriebe esitatud märkused;

—	7. augusti 2003. aasta kirjas Handelskammer Hamburg'i esitatud märkused;

—	7. augusti 2003. aasta kirjas ettevõtte Bugsier Rederei- und Bergungs- Gesellschaft mbH esitatud märkused;

—	17. septembri 2003. aasta kirjas ühingu Union Royale des Armateurs Belges esitatud märkused.

(81)	Komisjon ei ole Belgia ametiasutustelt saanud edastatud märkuste kohta kommentaare.

(82)	Oma 7. mai 2003. aasta kirjaga esitasid Belgia ametiasutused komisjonile oma kommentaarid komisjoni 19. märtsi 2003. aasta otsuse kohta algatada ametlik uurimismenetlus mõningate meretranspordi valdkonnas rakendatavate maksualaste meetmete teatavate aspektide kohta.

4.1. Reederitele kohaldatav kindla maksumääraga skeem

4.1.1. Kindla maksumääraga skeemiga kehtestatav madal maksumäär laevadele tonnaažiga üle 40 000 tonni (23)

(83)

Oma 19. märtsi 2003. aasta otsusega soovib komisjon välja selgitada, kas vaatamata sellele, et komisjoni suunised meretranspordi alal antava abi kohta (24) ei keela põhimõtteliselt maksumäära 0,05 eurot iga 100 tonni kohta üle 40 000tonnise tonnaaži korral, võib selline maksustamisskeem kaasa tuua ühendusesisese konkurentsi moonutamist. Ükski varem komisjoni poolt kinnitatud kindla maksumääraga skeem ei ole sisaldanud nii soodsaid tingimusi laevadele tonnaažiga üle 40 000 tonni. Lisaks sellele, nagu nähtub tabelist 1, on komisjon püüdnud hoida erinevate varasemalt kinnitatud kindla maksumääraga skeemide maksumäärasid suhteliselt kitsas vahemikus, selleks et vältida erinevate maksustamisskeemide suurt lahknevust ühenduse piires.

(84)

Belgia rõhutab, et see maksumäär ei ole iseenesest vastuoluline ühenduse suunistega. Sealjuures märgivad Belgia ametiasutused, et nimetatud meetme eesmärgiks ei ole tekitada ühendusesisese konkurentsi moonutamist, vaid soodustada Belgia kontrolli all olevate üle 40 000tonnise tonnaažiga laevade tagasitulekut Belgia lipu alla.

(85)

Belgia ametiasutused meenutavad, et üle 40 000tonnise tonnaažiga laevad moodustavad arvuliselt ülemaailmsest laevastikust ainult 4,5 %, tegemist on 1 257 alusega. Neist laevadest on ainult 143, seega 11,38 % registreeritud ühenduse riikides. Neist viimastest on enamik (108 laeva ehk 75,52 % üle 40 000tonnise tonnaažiga laevastikust Euroopas) registreeritud Kreekas. Võttes arvesse nimetatud laevade piiratud arvu, eeldavad Belgia ametiasutused, et teised liikmesriigid ei ole siiani kehtestanud seda tüüpi laevade jaoks konkreetseid meetmeid.

(86)

Samas soovis Belgia suuremahulisi laevu tuua oma lipu alla, pakkudes välja maksumäära, mis arvestab muuhulgas ka just nende laevade eripäradega. Belgia ametiasutused märgivad, et isegi pärast Belgia ettepanekus sisalduva kindla maksumääraga skeemi kehtestamist ületab maksude tase 2 või isegi 2,5 korda teatavate mugavuslippe võimaldavate riikide omi või sellistes riikides nagu Malta ja Küpros tasutavate maksude taset. Nende viimaste riikide kohta rõhutavad Belgia ametiasutused, et pigem toob konkurentsi moonutamist kaasa nende riikide liitumine Euroopa Liiduga, kui Belgia poolt suure tonnaažiga laevade suhtes kindla maksumääraga skeemi kehtestamine.

(87)

Belgia ametiasutuste arvates ei takista asjaolu, et teised liikmesriigid ei ole näidanud suure tonnaažiga laevade vastu üles konkreetset huvi, mis on tingitud tõenäoliselt sellest, et nendes liikmesriikides on asjassepuutuvate laevade arv väga väike või puuduvad sellised laevad üldse, Belgial rakendamast kõnealuses valdkonnas teistsugust poliitikat.

(88)	Lõpuks viitavad Belgia ametiasutused ühenduse suunistele, mille punkti 3.1 lõigus 2, on öeldud, et “parimaks lahenduseks oleks luua tingimused, mis võimaldavad reederitel tõhusalt konkureerida mugavuslippudega”.

4.1.2. Teatavate transporditegevusega otseselt mitteseotud tegevusalade hõlmamine kindla maksumääraga skeemi rakendamisse

(89)

Kindla maksumääraga skeemile kõlblike tegevusalade nimekirja koostamisel, mis edastati komisjonile 5. detsembri 2002. aasta vastuses, lähtus Belgia järgmistest asjaoludest:

—	OECD kommentaarid tulu- ja kapitali maksustamise kokkuleppe näidisele – eeskätt kommentaar, mis käsitleb artiklit 8: “mere- ja õhunavigatsioon”;

—	Madalmaade ja Ühendkuningriigi poolt kasutatavad laevade tonnaaži alusel kehtestatavad maksuskeemid, mis kinnitati komisjoni poolt 20. märtsi 1996. aasta ja 2. augusti 2000. aasta otsustega.

(90)	Võttes arvesse, et kindla maksumääraga skeemile kõlblike tegevusalade nimekiri tugines teatavatel olemasolevatel maksustamisskeemidel, leiavad Belgia ametiasutused, et komisjon peaks nende ettepanekute suhtes üles näitama samasugust suhtumist kui teiste liikmesriikide puhul.

(91)

Belgia ametiasutused täpsustavad, et ettepanekus käsitletavad lisategevused ja ajutised tegevused, mida ettevõte rakendab selleks, et täiel määral ära kasutada oma töötajaskonna potentsiaal ning ettevõtte põhitegevuseks ette nähtud vahendid, kusjuures nende tegevuste maht jääb ettevõtte põhitegevusega võrreldes minimaalseks, on inspireeritud Ühendkuningriigi tonnaažil põhinevast kindla maksumääraga skeemist (25).

(92)

Ettepaneku selle osa kohta, mis puudutab pardal tarbimiseks mittemääratud kaupade müüki, nagu luksuskaubad ning meretranspordiga otseselt mitteseotud teenuste osutamist, nagu kihlveod, lauamängud ja kasiinomängud ning reisijate ekskursioonid, väidavad Belgia ametiasutused, et meetme kirjeldus on samuti inspireeritud Ühendkuningriigi tonnaažil põhinevast kindla maksumääraga skeemist.

(93)	Reklaami ja turustamise osas rõhutavad Belgia ametiasutused, et OECD maksustamise kokkuleppe näidise kommentaari punktides 7 ja 8 loetakse reklaam ja turustamine laevade otsese ekspluatatsiooniga seotud lisategevuste hulka (26).

(94)

Tulude osas, mis tulenevad käibekapitali lühiajalisest investeerimisest, omaenda laevadele suunatud laevamaakleri teenuse osutamisest (27) ja käibevara, nagu halduskinnisvara ja laevade laadimiseks ja lossimiseks kasutatavad vahendid, võõrandamisest, tuginevad Belgia ametiasutused seletuskirjal (28), mis käsitleb Madalmaade tonnaažil põhinevat kindla maksumääraga skeemi (29).

4.1.3. Sätted, mis on suunatud tonnaažil põhineva kindla maksumääraga skeemi abil teiste harude sellise kahjumi katmise lubamist, mida ei ole võimalik katta ettevõtte mõne teise haru kasumist

(95)	Belgia maksuõigus sätestab ettevõttemaksu osas, et ettevõtted on maksukohuslased kasumi kogusumma ulatuses. See eeldab võimalust omavahel kompenseerida ettevõtte kõikide harude ja/või asutuste kasumit ja kahjumit sama maksusaasta jooksul.

(96)	Belgia ametiasutused meenutavad, et kindla maksumääraga skeemi alusel ei määratleta mitte tonnaažil põhinevat kindlasummalist maksu, vaid merelaevandusest tulenevaid maksustatavat kasumit.

(97)

Lisaks sellele leiavad Belgia ametiasutused, et komisjoni väljendatud seisukoht viib diskrimineerimisele Belgia ettevõtete vahel, kuivõrd ettevõtted, millel ei ole merelaevandusharu, võivad teatavate harude aasta kahjumit kompenseerida teiste harude kasumiga, kuid seda kahjumit ei ole võimalik kompenseerida tonnaaži põhjal määratletud kasumiga.

4.1.4. 50 %ne soodustus laevadele, mille vanus on vähem kui viis aastat ja 25 %ne soodustus laevadele, mille vanus on vahemikus 5 aastat kuni 10 aastat

(98)

Belgia ametiasutused rõhutavad, et ühenduse suunised ei kehtesta mingeid eeskirju maksumäärade kohta, mida liikmesriikidel on lubatud kehtestada kindla maksumääraga skeemi raames ega ka võimaluse kohta kehtestada soodustusi uuematele laevadele. Asjaolu, et varem kinnitatud kindla maksumääraga skeemide raames selliseid soodustusi ei ole kehtestatud, ei saa Belgia ametiasutuste arvates takistada Belgial sellist soodustust kehtestada.

(99)

Komisjon märgib oma 19. märtsi 2003. aasta otsuses, et talle on kogemuse põhjal teada, et vanematel laevadel on suurem soodumus olla registreeritud mugavuslipu all. Belgia ametiasutused kinnitavad, et need väited on alusetud ega vasta tegelikkusele, viidates väljavõttele 2002. aasta aruandest “Review of Maritime Transport” (30), mille nad lisasid oma 7. mai 2003. aasta kirjale.

4.2. Väljaspool kindla maksumääraga skeemi reederitele suunatud meetmed

4.2.1. Kiirendatud amortisatsiooni kord

(100)

Vastavalt Belgia ametiasutuste väidetele pärineb kiirendatud amortisatsioonikord juba 1951. aastast ning on läbinud juba mitmeid muudatusi, millest viimane tehti 1996. aastal. Seega pärineb nimetatud kord juba asutamislepingu allakirjutamisele eelnevast ajast. 2. augusti 2002 programmseaduse abil kirjutati see kord õigusakti sisse, eesmärgiga tugevdada selle korra õiguslikku alust.

(101)

Belgia ametiasutused esitasid komisjonile teatavat tõendavat teavet, mis näitab, et kõnealune kord oli olemas juba enne asutamislepingu jõustumist 1. jaanuaril 1958. Belgia ametiasutused esitasid oma 7. mai 2003. aasta kirja lisas rahandusministeeriumi 24. augusti 1951. aasta sise-eeskirja, milles määratletakse laevade spetsiifilise amortisatsioonikorra rakendamise tingimused ning rahandusministeeriumi 13. jaanuari 1967. aasta kirja reederite üldisele ametiühingule, milles teatatakse, et nimetatud korda kohaldatakse endiselt.

4.2.2. Meretranspordiks mittemääratud laevade hüpoteekide registreerimistasude vähendamine

(102)

Maksusoodustusi on võimalik rakendada üldkorras, eeldusel, et nende kohaldamine on piiratud meretranspordi alaste tegevustega. Belgia ametiasutused on seisukohal, et registreerimistasude vähendamine meretranspordiga seotud laevade korral on kokkusobiv ühenduse suuniste punktiga 3.1, kui nimetatud meede on käsitletav abina asutamislepingu tähenduses.

(103)

Belgia ametiasutused väitsid, et nimetatud meetme sisseviimine oli põhiliselt tingitud samalaadsete maksude puudumisest laevade hüpoteekide registreerimisel Madalmaades ja Luksemburgi Suurhertsogiriigis. Belgia ametiasutuste väidete kohaselt asetab sellise maksu puudumine kahes Belgia naaberriigis Belgia laevastiku konkurentsitingimuste seisukohalt ebasoodsasse olukorda.

4.2.3. Kolmanda isiku nimel tegutsevatele halduritele kohaldatav kord (31)

(104)

Vastuseks komisjoni 19. märtsi 2003. aasta otsuses esitatud seisukohtadele väidavad Belgia ametiasutused, viidates programmseaduse eelnõu seletuskirjale, et kindla maksumääraga skeem kehtestati selleks, et suurendada laevade tehnilise haldamise konkurentsivõimelisust ja selleks, et moodustada laevade meeskonnad halduslepingu alusel. Vastavalt Belgia ametiasutuste väidetele on nimetatud tegevuste alal olemas suur turg, millel Belgia hõlmab siiani vaid väga piiratud osa.

(105)

Vastavalt Belgia ametiasutuste väidetele mainitakse ühenduse suunistes selgesõnaliselt, et lisategevused (nagu laevade haldamine) on ümber paiknemas kolmandatesse riikidesse (punkt 1.2, lõik 5), mille tulemuseks on veelgi suurem töökohtade kaotus nii merel kui ka maismaal. Programmseadusega nähakse ette, et vähemalt 75 % haldusalustest laevadest on registreeritud Belgia laevaregistris. Belgia ametiasutused märgivad, et sellist tingimust ei ole esitatud meretranspordikompaniidele suunatud kindla maksumääraga skeemi puhul. Halduritele suunatud maksustamisskeemi kohaldamiseks ei või haldurid tegeleda teiste tegevusvaldkondadega peale laevade haldamise.

(106)

Lisaks sellele tunnistavad Belgia ametiasutused, et sama laeva võib kindla maksumääraga skeemi määratlemiseks vaadelda kahest seisukohast – reederi seisukohast ja halduri seisukohast. Kuivõrd tegemist on õiguslikult eraldiseisvate isikutega, kelle tegevusalad on erinevad, peavad Belgia ametiasutused õigustatuks, et sel juhul määratletakse ja maksustatakse ka tulusid eraldi. Belgia ametiasutuste seisukoha kohaselt on erinevate maksumäärade rakendamine põhjendatud järgmise tõdemuse valguses – erinevad tegevused annavad alust erinevate tasustamismäärade rakendamiseks.

5. HINNANG ABIMEETMELE

5.1. Määratlemine, kas tegemist on abiga EÜ asutamislepingu tähenduses

(107)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 1, on igasugune liikmesriikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(108)

Tonnaažil põhineva kindla maksumääraga skeemi kaudu kavatsevad Belgia ametiasutused anda riigi ressurssidest soodustusi teatavatele ettevõtetele. Sellised toetused ähvardavad kahjustada konkurentsi ning võivad kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Ülalnimetatud põhjustel tuleb ametliku uurimismenetluse objektiks olevaid erinevaid kõnealuseid küsimusi vaadelda riigiabina asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(109)

Laevade kiirendatud amortisatsiooni kord, mis hõlmab Belgia 1992. aasta tulumaksuseaduse artiklitega 61 kuni 64 võrreldes veelgi soodsamaid amortiseerimistingimusi, on selektiivne selles mõttes, et see kord laieneb ainult ühele piiratud varade liigile. Meetme näol on kindlalt tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(110)

Järgnevalt tuleb kontrollida, kas registreerimistasu näol laevadele ja väikelaevadele hüpoteegi seadmisel on tegemist abiga. Belgia ametiasutused ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid tõestada, et selline registreerimistasu on ühenduse piires midagi ainulaadset või et teistes liikmesriikides ei ole laevale hüpoteegi seadmisel kehtestatud samalaadseid tasusid.

(111)

Lisaks sellele märgib komisjon, et nimetatud registreerimistasu makstakse kinnisvarale seatavate hüpoteekide korral ning et kõnealune maksustamisskeem ei ole piiratud meretranspordiks või sisevetel kurseerimiseks määratud laevadega. Komisjon märgib, et hüpoteekide registreerimistasude üldise loogika kohaselt peaks registreerimistasu suurus olema proportsionaalne hüpoteegi suurusega, sõltumata sellest, mis liiki varadele hüpoteek seatakse.

(112)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et selle tasu kaotamise või oluline vähendamise näol üksnes osa asjaomaste sektorite puhul on tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuivõrd kehtiv kord jääb kestma hüpoteegiregistriga seotud ülejäänud tegevusalade jaoks. Lisaks sellele rakendatakse meedet üksnes üht liiki varade puhul, teiste vara liikide puhul peale laevade sellist registreerimistasu vähendamist ei võimaldata. Seega ei ole seda meedet võimalik vaadelda üldotstarbelise meetmena.

(113)

Mis puudutab kolmanda isiku nimel tegutsevaid laevahaldureid, samuti aga ka reederitele kohaldatavat kindla maksumääraga skeemi, siis ka nende puhul on tegemist abimeetmetega asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(114)

Sealjuures meenutab komisjon, et asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabina käsitletavate abimeetmete iseloomu kinnitati 19. märtsi 2003. aasta otsuses. Belgia ametiasutused ei ole sealjuures vaidlustanud seda hinnangut oma kommentaarides, mida nad selle otsuse kohta on andnud.

(115)

Üldises plaanis leiab komisjon, et ametlikule uurimismenetlusele allutatud abimeetmed on ebaseaduslikud ka selles osas, et pärast 7. mai 2003. aasta kuningliku dekreedi väljakuulutamist ei ole enam õiguslikku ega halduslikku takistust nende meetmete rakendamiseks. Komisjon avaldab kahetsust, et Belgia viis nimetatud meetmed ellu ilma komisjonipoolse heakskiiduta.

5.2. Õiguslik alus

(116)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Komisjon käsitleb asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c antud küsimuses rakendatava asjaomase õigusliku alusena.

(117)

Merelaevanduse sektoris rakendatavaid abimeetmeid tuleb eeskätt vaadelda ühenduse suuniste seisukohalt seoses riigiabiga meretranspordi valdkonnas. Nende ühenduse suunistega määratletakse riigiabi süsteemid, mida on võimalik rakendada ühenduse merelaevandussektori huvide toetamiseks üldistel eesmärkidel, nagu:

—	ühenduse töökohtade säilitamine (samaaegselt nii merel kui maismaal);

—	turvalisuse tõstmine;

—	merelaevanduse alase oskusteabe säilitamine ühenduses ning merelaevandusalaste oskuste arendamine.

(118)

Võttes arvesse, et ametliku uurimismenetluse aluseks olevad meetmed on ellu viidud, on kohane tugineda eri meetmete jõustumishetkel kehtivatele õigusaktidele. Seega põhineb komisjoni poolt tehtud erinevate vaadeldavate maksumeetmete kokkusobivuse analüüs ühenduse kehtivatel suunistel, seega 17. jaanuaril 2004. aastal avaldatud suunistel (32). Sealjuures ei erine uued suunised ettevõtete maksustamisega seotud abimeetmete küsimustes (33) märkimisväärselt endistest suunistest, välja arvatud selles osas, mis puudutab kolmanda isiku nimel tegutsevaid laevahaldureid. Kuna vaadeldavad meetmed võivad puudutada meretranspordist erinevaid sektoreid, pöördus komisjon nendes sektorites riigiabile kohaldatavate ühenduse õigusaktide poole.

5.3. Kindla maksumääraga skeemist tulenevate meetmete analüüs

(119)

Kõigepealt võtab komisjon teadmiseks erinevate asjast huvitatud osapoolte edastatud märkused vajaduse kohta laiendada maksumeetmete kohta sooritatavat ametlikku uurimismenetlust pukseerimisteenuste sektorile. Komisjon meenutab, et programmseaduse see aspekt ei saa olla käesoleva otsuse objektiks, kuivõrd seda ei käsitletud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses. Komisjon tuletab meelde, et menetluse avamisel antud hinnangu kohaselt leidis ta, et programmseaduses sätestatud tingimused on piisavad selleks, et välistada maksusoodustuste rakendamist mistahes pukseerimisteenuste osutamisega seotud tegevusele, kuivõrd see sektor ei ole seotud meretranspordi määratlusega. Mitmed asjast huvitatud osapooled seadsid selle hinnangu kahtluse alla, kuigi 19. märtsi 2003. aasta otsusega ei olnud neil palutud esitada oma kommentaare programmseaduse selle aspekti kohta. Komisjon teeb ettepaneku käsitleda programmseaduse seda aspekti teises otsuses, mis tugineb sügavamale analüüsile programmseaduse mõju osas Belgia puksiiriteenuste osutamise sektorile.

(120)

Erinevate asjast huvitatud osapoolte märkuste ja Belgia ametiasutuste antud kommentaaride valguses vaatleb komisjon järgemööda seitset punkti, mille kohta ta algatas 19. märtsil 2003 ametliku uurimismenetluse.

5.3.1. Maksumäärad laevadele tonnaažiga üle 40 000 tonni

(121)

Komisjon märgib kõigepealt, et Belgia ametiasutused on kohustunud mitte rakendama 0,05 euro suurust maksumäära enne, kui komisjon ei ole langetanud ametliku uurimismenetluse tulemusena otsust selle määra kokkusobivuse kohta ühisturuga. See meede ei ole seega ellu viidud.

(122)

Komisjon märgib samuti, et mitte ühegi tema poolt varasemalt kinnitatud kindla maksumääraga skeemi raames ei ole ette nähtud erisuhtumist väga suuremahuliste laevade osas ning et ühenduse suunised jätavad õiguse hinnangu andmiseks kindla maksumääraga skeemi raames kehtestatavate maksumäärade piiri kohta. Lisaks sellele ei oma komisjon nende maksustamisskeemide osas piisavat kogemust, et otsustada, kas maksumäärad on olnud piisavalt soodsad, et kallutada reedereid suuretonnaažilisi laevu, nagu need laevad, millele on kehtestatud 0,05 euro suurune maksumäär ja mis on registreeritud kolmandate riikide lipu all, tooma tagasi ühenduse lipu alla.

(123)

Komisjon on seisukohal, et ühisturuga on kokkusobimatu Belgia ametiasutuste kava rakendada 0,05 euro suurust erimaksumäära ka nendele laevadele tonnaažiga üle 40 000 tonni, mis on juba registreeritud mõne liikmesriigi lipu all. Suuniste eesmärgiks on eeskätt tugevdada ühenduse laevastikku, sealjuures eeskätt luua ühendusesiseseid töökohti ja tagada muuhulgas, et laevad oleks allutatud ühenduse eeskirjadele ohutuse vallas. On selge, et see eesmärk on juba täidetud, kui laev on juba registreeritud mõne liikmesriigi lipu all.

(124)

Samas tuleb vältida seda, et reederid üritavad ära kasutada 0,05 euro suurust maksumäära, registreerides oma laevad mõne ühenduse riigilipu alt ümber Belgia lipu alla, kasutades selleks ajutist ümberregistreerimist mõne kolmanda riigi lipu all. Seetõttu, eesmärgiga vältida seda, et 0,05 euro suuruse maksumäära kehtestamine tooks kaasa laevade ühendusesisese ümberregistreerimise, peab komisjon vajalikuks kehtestada kolmandate riikide registritest pärinevate laevade puhul vähemalt viie aasta pikkune nõutav ajavahemik, mille jooksul Belgia lipu all registreeritav laev peab olema eelnevalt olnud registreeritud ühendusevälise riigi lipu all. Selline tingimus võimaldab tegelikult saavutada ühenduse suunistes väljendatud eesmärki, mis seisneb ühenduse reederitele kuuluvate ja kolmandate riikide lipu all registreeritud laevade tagasitoomist ühenduse laevaregistritesse, vältides seejuures ühendusesisese kaubanduse kahjustamist.

(125)

Seega leiab komisjon, et 0,05 euro suuruse maksumäära kehtestamine iga 100 tonni kohta üle 40 000 tonni, nii nagu see nähakse ette 2. augusti 2002. aasta programmseaduse artikli 119 lõikega 1, on kokkusobiv ühisturuga, tingimusel et asjaomased laevad on uued või on viimase viie aasta jooksul olnud registreeritud ühendusvälise riigi lipu all. Juhul kui seda tingimust ei arvestata, peab komisjon nimetatud meedet ühisturuga kokkusobimatuks. Selliste tagatiste puudumisel tekib oluline oht, et nimetatud 0,05 euro suurune maksumäär võib tuua kaasa konkurentsi moonutamist ühendusesisese kaubanduse raames.

5.3.2. Kindla maksumääraga skeemi laienemine teatavatest tegevusvaldkondadest saadavale kasumile

(126)

Komisjon märgib kõigepealt, et tegevusalad, mille kohta algatati ametlik uurimismenetlus, pärinevad nimekirjast, mille Belgia ametiasutused edastasid 5. detsembril 2002. aastal vastuseks komisjoni esitatud nõudele. Nagu Belgia ametiasutused meenutasid oma 7. mai 2003. aasta kirjas, lähtus Belgia selle esialgse nimekirja koostamisel OECD tulu- ja kapitali maksustamise kokkuleppe näidisest ning Madalmaades ja Ühendkuningriigis kasutatavast laevade tonnaaži alusel kehtestatud maksustamisskeemist.

(127)

Komisjon märgib, et menetluse algatamise aluseks olnud tegevusalade nimekirjas on samaaegselt kasumit teenivad tegevused, mille puhul on täiesti õigustatud küsimus, kas tegemist on kindla maksumääraga skeemile kõlblike tegevustega, ning teiselt poolt reederitele üksnes kulusid põhjustavad tegevused, mille korral see küsimus ei ole õigustatud. Need viimased tegevused on sisuliselt seotud meretranspordi alaste tegevustega ning nende põhjustatud kulude arvessevõtmine kindla maksumääraga skeemi alusel arvestatavate tulude määratlemise raamistikus on loogiliselt põhjendatud, muuhulgas ka seetõttu, et neid kulusid ei kasutataks võimalike kindla maksumääraga skeemile mittekõlblike tegevuste tuludest mahaarvamiseks.

5.3.2.1. Lisategevused ja ajutised tegevused

(128)

Mis puutub lisategevustesse ja ajutistesse tegevustesse, “mida ettevõte teostab selleks, et täiel määral ära kasutada oma töötajate potentsiaali ja ettevõtte põhitegevuseks määratud vahendeid, kusjuures nende tegevuste maht on nimetatud põhitegevuse mahuga võrreldes minimaalne,” siis märgib komisjon, et Belgia ametiasutused ei ole esitanud argumenti, mis põhjendaks, et sellised tegevused on hädavajalikud või sisuliselt meretranspordiga seotud. Ametiasutused ei ole samuti täpsustanud, millises ulatuses ja millistel tingimustel võivad nimetatud maksustamisskeemile mittevastavad tegevused olla haaratud kindla maksumääraga skeemi raamistikku.

(129)

Komisjon on seega seisukohal, et kui sellised tegevused ei kuulu mõnda kõnealusele maksustamisskeemile vastavasse tegevusvaldkonda, ei ole nende tegevuste puhul tegemist kõnealusele maksustamisskeemile kõlblike tegevustega. Komisjon meenutab, et ta on oma viimastes otsustes mittekõlblike tegevuste osas püsivalt rakendanud lähenemist, mille kohaselt tuleb meretranspordi alal kohaldatavate soodussüsteemide rakendamisel vältida mis tahes kuritarvitamist.

(130)

Komisjon leiab lõpuks, et soodustuste ulatuse määratluse ja selgete eeskirjade puudumine lisategevuste ja ajutiste tegevuste osas võib anda põhjust maksustamisskeemi algsetest eesmärkidest kõrvalekaldumiseks.

(131)

Kõigil ülalnimetatud põhjustel leiab komisjon, et nende tegevuste hõlmamine kindla maksumääraga skeemi rakendamise raamidesse ei ole ühisturuga kokkusobiv.

5.3.2.2. Toodete ja teenuste müük, mis ei ole mõeldud pardal tarbimiseks

(132)

Selles küsimuses on kohane kontrollida, kas pardal tarbimiseks mittemääratud toodete, nagu luksuskaupade müük ning meretranspordiga otseselt mitteseotud teenuste, nagu kihlveod, laua- ja kasiinomängud ning reisijate ekskursioonid, osutamine võib olla vaadeldav nimetatud maksustamisskeemile kõlbliku tegevustena.

(133)

Eesmärgiga säilitada ühenduse suuniste eesmärgile vastavat võrdväärset ühendusesisest konkurentsiolukorda, on komisjoni varasemates otsustes jätkuvalt väljendatud poliitikaks olnud mitte lubada allutada kindla maksumääraga skeemidele reisijate meretranspordiga otseselt mitte seotud kaupade müüki ja teenuste osutamist. Komisjon leiab, et luksuskaupade müük ja kihlvedude ning laua- ja kasiinomängudega seotud teenuste osutamine nimetatud maksustamisskeemile kõlblike laevade pardal ei saa olla sisuliselt seotud reisijate meretranspordiga ning seega ei saa neid tegevusi käsitleda nimetatud maksustamisskeemile kõlblike tegevustena. Nimelt sellisest loogikast lähtuvalt ei hõlmatud selliseid tegevusi ühemõtteliselt Iirimaa (34), Soome (35) ja Prantsusmaa (36) kehtestatud kindla maksumääraga skeemi raamistikku.

(134)

Komisjon leiab, et Belgia ametiasutused ei saa tugineda liikmesriigi maksustamisskeemi kehtestamiseks vastuvõetud õigusaktidele, kui nendest õigusaktidest ei ole komisjoni teavitatud ja kui neid õigusakte ei nimetata komisjoni otsuses, millega kõnealune maksustamisskeem heaks kiidetakse. Teiste sõnadega ei saa liikmesriik kasutada teistes liikmesriikides kehtestatud mitteõiguspäraseid, viidatud või tegelikke abimeetmeid samalaadsete abimeetmete kokkusobivuse põhjendamiseks oma territooriumil.

(135)

Lähtuvalt ülaltoodud seisukohtadest leiab komisjon, et pardal tarbimiseks mittemõeldud toodete müügi ja teenuste osutamise allutamine kindla maksumääraga skeemile ei ole ühisturuga kokkusobiv.

5.3.2.3. Reklaam ja turustamine

(136)

Oluline on teha vahet, kas reklaami- ja turustamisalased tegevused on reederi jaoks kulude allikaks (kolmanda isiku poolt osutatud teenused) või tuluallikaks (reederi enese poolt osutatud teenused).

(137)

Juhul kui need tegevused toovad kaasa meretranspordiga seotud kulutusi (laevandusettevõtte enese tegevusele suunatud reklaami ja turustamisega seotud kulutused), võivad reklaam ja turustamine olla hõlmatud kindla maksumääraga skeemi raamistikku. Sel juhul on reklaami ja turustamise näol tegemist nimetatud maksustamisskeemile kõlblike tegevustega, kuivõrd tegemist ei ole laevandusettevõttele kasumit tootvate tegevustega.

(138)

Juhul kui reklaami ja turustamisega seotud tegevused on laevandusettevõtte jaoks kasumit tootvateks tegevusteks, on kohane kontrollida, kas need tegevused on sisuliselt seotud meretranspordi alase tegevusega. Nii näiteks on komisjon ühenduse suunistest tulenevalt seisukohal, et üksnes meretranspordiga vahetult seotud tegevused võivad olla kindla maksumääraga skeemile kõlblikud ning et “tegevused, millel ei ole mingit seost meretranspordiga”, ei saa seda olla. Reklaamipinna müük reisilaevade pardal kujutab endast reisijate meretransporti teostava ettevõtte tavalist tegevust. Selle näite korral võib sellise tegevuse lülitamist kindla maksumääraga skeemi raamistikku pidada ühisturuga kokkusobivaks. Samas juhul kui reklaami ja turustamisega seotud tegevused on laevandusettevõtte jaoks vaid lisategevusteks ning ei ole otseselt seotud meretranspordi teenusega, on komisjon seisukohal, et neid tegevusi ei saa lugeda nimetatud maksustamisskeemile kõlblikeks.

5.3.2.4. Käibekapitali lühiajalisest investeerimisest tulenevad tulud

(139)

Samalaadselt mis tahes äriettevõttega on ka merelaevanduses tulud, mis tulenevad käibekapitali lühiajalistest paigutamistest, normaalse finantshalduse tulemuseks. Lisaks sellele võivad need tulud olla üsna olulised selliste merelaevandusettevõtete jaoks, kelle tegevus on loomult märkimisväärselt hooajaline.

(140)

Jooksva käibekapitali lühiajaline paigutamine on tavapärane tegevusala, mis on laevandusettevõtte põhitegevusega otseselt seotud. Komisjoni hinnangul on seetõttu tegemist nimetatud maksustamisskeemile kõlblike tuludega, sedavõrd kui need tulud on seotud laevandusettevõtte tavalise käibekapitaliga seotud finantstuludega, mis on seotud nimetatud maksustamisskeemile kõlblike tegevustega. Juhul kui finantstulud tulenevad laevandusettevõtte erakorralistest rahalistest vahenditest või on seotud pikaajaliste rahapaigutustega, samuti juhul kui nad on seotud kapitaliga, mis tuleneb nimetatud maksustamisskeemile mittekõlblikest tegevustest, siis sel juhul on komisjon seisukohal, et sellistele tuludele ei saa kohaldada kindla maksumääraga skeemi.

(141)

Komisjoni seisukohaks on, et käibekapitali lühiajalisest investeerimisest saadavad tulud on ühisturuga kokkusobivad, sedavõrd kui need tulud on seotud laevandusettevõtte tavalise käibekapitaliga ja tulenevad nimetatud maksustamisskeemile kõlblikest tegevustest.

5.3.2.5. Omaenda laevale suunatud laevamaakleriteenuse alane tegevus

(142)

Laevamaakleriteenus seisneb sadamas laevale lasti otsimises, kusjuures see tegevus toimub reederi kulul ja kaitseb reederi huvisid. Omaenda laevale suunatud laevamaakleriteenus seisneb omaenda laevadele sadamas täiendava lasti otsimises laeva täielikuks täislaadimiseks.

(143)

Belgia ametiasutused tõid esile asjaolu, et nad tuginesid tonnaažil põhineva kindla maksumääraga skeemi sätestava Madalmaade seaduse seletuskirjale (37). Komisjon meenutab, et ta ei saa arvestada seda argumenti tunnistamaks nimetatud tegevuse vastavust maksustamisskeemile.

(144)

Komisjon märgib siiski, et see tegevus ei ole laevandusettevõtte jaoks kasumit tootvaks tegevuseks, sedavõrd kui tegemist on reederi tavalise tegevusega, kes otsib oma laevadele maksimaalseid lastimisvõimalusi. See tegevus ei tooda reederi olemasolevatele klientidele täiendavat lisaväärtust ega tekita täiendavat käivet ning ei saa olla aluseks uute klientide poolt täiendava töötasu maksmiseks laeva täieliku lastimise eest. Tegemist on reederi tavalise tegevusega, kes muretseb oma vahendite kasumitootlikkuse pärast.

(145)

Ülalnimetatud põhjustel leiab komisjon, et omaenda kulul toimuva laevamaakleriteenuse alase tegevuse kõlblikkus kindla maksumääraga skeemile on ühisturuga kokkusobiv.

5.3.2.6. Käibevarade võõrandamine

(146)

Käibevarade, nagu omaenda vajadusteks laevade lastimiseks ja lossimiseks kasutatavate vahendite võõrandamist võib vaadelda meretranspordiga vahetult seotud tegevusena, mis samaväärselt laevadega sooritatavatelt tehingutelt tekkivale põhivara realiseerimiskasumile vastab traditsiooniliselt kindla maksumääraga skeemile, kui see tulu määratakse pro rata temporis põhimõttel kindla maksumääraga skeemi all.

(147)

Samas on põhivara realiseerimiskasum teisiti käsitletav kontorihoonete osas, mis ei ole oma loomult seotud meretranspordiga. Selliseid varasid võib kasutada ka mistahes muud tüüpi ettevõte. Juhul kui võõrandamise aluseks ei ole varad, mis on olemuslikult määratud meretranspordi alaseks tegevuseks, ei kuulu nende varade müügil tekkiv põhivara realiseerimiskasum kindla maksumääraga skeemi alla.

(148)

Ainult meretranspordiga olemuslikult seotud põhivara realiseerimiskasumi hõlmamine kindla maksumääraga skeemi raamesse on seega ühisturuga kokkusobiv.

5.3.2.7. Kokkuvõte erinevate vaadeldud tegevuste vastavusest kindla maksumääraga skeemile

(149)

Kokkuvõtteks leiab komisjon, et järgmiste tegevuste seostamine kindla maksumääraga skeemiga ei ole ühisturuga kokkusobiv:

—	lisategevused ja ajutised tegevused;

—	pardal tarbimiseks mittemõeldud toodete, nagu luksuskaubad, müük ning teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud meretranspordiga, nagu kihlveod, laua- ja kasiinomängud ning reisijate ekskursioonid;

—	investeerimistulud, kui need ei ole seotud ettevõtte sularahavahendite tuludega;

—	reklaam ja turustamine, sedavõrd kui need tegevused ei ole seotud reklaamipindade müügiga kõnealusele maksustamisskeemile kõlblike laevade pardal;

—	kolmandatele isikutele kuuluvatele laevadele suunatud laevamaakleriteenuste alane tegevus;

—	käibevarade võõrandamine, juhul kui need varad oma olemuselt ei ole meretranspordiga seotud.

(150)

Samas leiab komisjon, et järgmiste tegevuste seostamine kindla maksumääraga skeemiga on ühisturuga kokkusobiv:

—	käibekapitali lühiajalise investeerimisega seotud tulud, kui need vastavad ettevõtte sularahavahendite tulule;

—	reklaam ja turustamine, sedavõrd kui need tegevused on seotud reklaamipindade müügiga nimetatud maksustamiskorrale allutamiskõlblike laevade pardal;

—	omaenda laevadele suunatud laevamaakleriteenuste alane tegevus;

—	käibevarade võõrandamine, kui need varad on olemuslikult määratud meretranspordi valdkonnas kasutamiseks.

5.3.3. Kindla määraga maksu mahaarvamine teiste harude kahjumist

(151)

Komisjon meenutab, et oma varasemates otsustes on ta nõudnud kuritarvitusvastaste meetmete rakendamist (neid kutsutakse ka “ring-fencing” meetmeteks), mille rakendamise eesmärgiks on vältida algselt meretranspordi valdkonnas kohaldamiseks mõeldud meetmete rakendamist seoses kõnealusele maksustamisskeemile mittekõlblike tegevustega. Selline piiravate meetmete rakendamine on oluline selleks, et vältida ühenduse meretransporditööstuse kaitsemehhanismide usaldusväärsuse langust ning sellest tulenevalt tagada nende mehhanismide vastavus ühenduse õigusele, kui need mehhanismid laienevad tegevustele, mis ei ole seotud meretranspordi sektoris valitseva rahvusvahelise konkurentsi survega.

(152)

Seetõttu peab komisjon äärmiselt oluliseks täpset arvestuslikku vahetegemist kindla maksumääraga skeemile kõlblike ja mittekõlblike tegevuste vahel, et määratleda nendele tegevustele kohaldatav vastav maksustamiskord. Seda põhimõtet jälgitakse ka teiste komisjoni poolt heakskiidetud kindla maksumääraga skeemide puhul.

(153)

Belgia ametiasutustel ei õnnestunud tõestada, et vahetegemise kaotamine merelaevandusharude vahel on vajalik, seda nii merelaevandussektori kui ka teiste asjassepuutuvate sektorite osas.

(154)

Komisjon ei saa samuti aru Union Royale des Armateurs Belges väitest, mille kohaselt karistatakse ettevõtteid, kes ei ole välja kujundanud eraldi harusid (38). Samas võtavad Belgia ametiasutused oma 5. septembri 2002. aasta kirjas kohustuse, et ettevõte, mille tegevusalaks on samaaegselt kindla maksumääraga skeemile vastavad ja mittevastavad tegevusalad, rakendab tööle eraldi raamatupidamisüksuse. Selline kohustus on komisjoni jaoks nimetatud maksustamissüsteemile kõlblike ja mittekõlblike tegevuste arvestusliku lahushoidmise tagatiseks. Kuningliku ühingu poolt toodud näide ei ole seega asjakohane.

(155)

Pidades vajalikuks ranget arvestuslikku vahetegemist maksustamisskeemile kõlblike ja mittekõlblike tegevuste vahel, leiab komisjon, et programmseaduse artikli 120 lõike 2 sätted, mis võimaldavad kindlaksmääratud maksustatavast tulust arvata maha teiste, tavalisele maksustamisskeemile kõlblike harude võimalik kahjum, ei ole ühisturuga kokkusobivad.

5.3.4. Soodustused vähem kui 10 aastat vanadele laevadele

(156)

Komisjon võtab teadmiseks, et Belgia ametiasutuste sooviks on soodustada uuemate laevade kasutamist, eesmärgiga muuta laevastik ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Komisjon märgib samas, et mitte ükski teistes liikmesriikides kehtestatud ja komisjoni poolt heaks kiidetud tonnaažil põhinev kindla maksumääraga skeem ei sisalda spetsiifilisi maksumäärasid, mille suurus sõltub asjaomase laeva vanusest.

(157)

Komisjon märgib muuhulgas, et kui Belgia poolt kehtestatavad nominaalmäärad võimaldavad viia maksustamistaseme võrreldavaks teiste komisjoni poolt varasemalt teiste liikmesriikide osas heakskiidetud maksustamisskeemide omaga, siis uuematele laevadele rakendatavate 25 % ste ja 50 % ste soodustuste puhul on olukord erinev. Juhul kui need soodustused rakendatakse, muudavad need Belgia maksustamistaseme teistes liikmesriikides juba rakendatud maksustamisskeemidega võrreldes väga soodsaks.

(158)

Oma varasemates otsustes on komisjon püüdnud suunata kindla maksumääraga skeeme näitajate ühtlustamise ning võimalikult lähedaste maksumäärade suunas, nagu nähtub tabelist 1. Asjaolu, et ühenduse suunistes ei ole märgitud, kas on võimalik ette näha uuemate laevade positiivset diskrimineerimist või mitte, ei võta komisjonilt ära õigust hinnata, millised meetmed võivad kaasa tuua ühisturuga kokkusobimatuid moonutusi. Komisjoni arvates rikub soodustuste tegemine laevadele, mille vanus jääb vahemikku 0 kuni 10 aastat, kindla maksumääraga skeemiga kehtestanud liikmesriikide vahel saavutatud tasakaalu. Komisjon leiab seega, et ühistes huvides on mitte lubada teatavatel kindla maksumääraga skeemidel liialt eristuda varasemalt heakskiidetud maksustamisskeemidest ning eeskätt lubada soodustada uuemaid laevu.

(159)

Lisaks sellele leiab komisjon, et ühenduse suunistes määratletud eesmärkide toetamiseks ei ole vajalik näha ette täiendavaid soodustusi uuemate laevade osas.

(160)

Eelnevat arvesse võttes leiab komisjon, et programmseaduse artikli 119 lõikes 2 sätestatud soodustused ei ole ühisturuga kokkusobivad.

5.4. Meretranspordi alal rakendatavate kindla maksumääraga skeemi väliste meetmete analüüs

5.4.1. Kiirendatud amortisatsiooni korra rakendamine laevadele, mis ei ole määratud meretranspordiks

(161)

Komisjon meenutab kõigepealt, et nimetatud meede on abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuivõrd see võimaldab mööda minna 1992. aasta Belgia tulumaksuseadustiku artiklitest 61 kuni 64, sätestades kiirendatud amortisatsiooni võimaluse ning võimaldades nimetatud artiklitega sätestatust veelgi soodsamaid amortisatsioonitingimusi.

(162)

Komisjon märgib, et ühenduse suunised ei keela meretranspordi valdkonnas rakendada kiirendatud amortisatsiooni. Samas leiab ta, et kõnealuse maksustamisskeemi näol on tegemist olemasoleva meetmega määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b tähenduses.

(163)

Komisjon märgib siiski, et kõnealune kiirendatud amortisatsioon võib hõlmata lisaks meretranspordile veel mitmeid teisi sektoreid, nagu kalandus (39) või jõetransport (40), milles selliste abimeetmete rakendamine ei ole lubatav.

(164)

Komisjon leiab, et 19. märtsi 2003. aasta otsus, millega algatati ametlik uurimismenetlus, on samas ka Belgia jaoks ettepanekuks esitada oma märkused määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 17 lõike 2 kohta.

(165)

Võttes arvesse põhjendamatut eelist, mida selline maksustamisskeem võimaldab laevadele, mille tegevusala ei ole nimetatud maksustamisskeemi kõlblik, peab komisjon vajalikuks teha Belgiale ettepanek rakendada antud olukorras meetmeid, mis vastavad määrusele (EÜ) nr 659/1999. Seega teeb komisjon käesoleva otsusega Belgiale ettepaneku rakendada järgmisi vajalikke meetmeid: Belgia välistab enne 30. juunit 2005 programmseaduse artiklis 121 ette nähtud amortisatsiooniga seotud erikorra rakendamise kõikide laevade osas, mille tegevus ei ole kindla maksumääraga skeemi kõlblik. Belgia teavitab komisjoni enne 31. detsembrit 2004 oma otsusest nõustuda nimetatud vajalike meetmetega.

5.4.2. Hüpoteegi registreerimistasu vähendamine laevade puhul, mis ei ole määratud meretranspordiks

(166)

Sarnaselt eelneva punkti all vaadeldud meetmega, märgib komisjon, et erinevad ühenduse eeskirjad võivad hõlmata lisaks meretranspordile veel mitmeid teisi sektoreid, nagu kalandus (41) või jõetransport, milles selliste abimeetmete rakendamine ei ole lubatav.

(167)

Kuigi ühenduse suunised võimaldavad rakendada selliseid investeeringutele suunatud abimeetmeid, nii nagu seda kinnitatakse ka komisjoni 19. märtsi 2003. aasta otsuses, on olukord erinev laevade osas, mis oma loomult ei ole määratud meretranspordiks (puksiirid, bagerid, siseveelaevad jne). Komisjon leiab seetõttu, et laevade puhul, mis ei ole määratud meretranspordiks, on hüpoteegi registreerimistasu vähendamine või ärakaotamine ühisturuga kokkusobimatu riigiabi.

5.4.3. Kolmanda isiku nimel tegutsevatele laevahalduritele kohaldatav kindla maksumääraga skeem

(168)

Komisjon märgib, et mitte ükski asjast huvitatud osapool peale ühingu Union Royale des Armateurs Belges ei ole esitanud märkusi laevahalduritele kohaldatava maksustamisskeemi kohta, kuigi see maksustamisskeem oli 19. märtsil 2003 alustatud ametliku uurimismenetluse objektiks.

(169)

Komisjon uuris küsimust, kas kolmanda isiku nimel tegutsevate laevahaldurite tegevus on vaadeldav meretranspordi alase tegevusena. Kolmanda isiku nimel toimuv laevahaldus, mida mõnes riigis nimetatakse ka sõnaga “ship-management”, seisneb Belgia puhul laevale meeskonna leidmises ja vajadusel laeva varustamises meretranspordi alase tegevuse teostamiseks vajaliku sisseseadega. Kolmanda isiku nimel tegutsev laevahaldur osutab teenust reederile või laevaomanikule – ta ei sõlmi transpordilepingut veose saatjaga. Tema tegevust ei saa seega vaadelda transporditeenuse osutamisena.

(170)

17. jaanuaril 2004. aastal avaldatud ühenduse uued suunised abimeetmete kohta meretranspordi alal näevad ette, et laevade haldusettevõtted, mis tagavad laevale täies ulatuses meeskonnahalduse ja tehnilise halduse, võivad olla abimeetmete objektiks (42). Sellised haldusettevõtted on kindla maksumääraga skeemile vastavad üksnes juhul, kui nad võtavad enda peale kogu vastutuse laeva kasutamise eest ning samuti ISM koodeksis (43) ette nähtud ülesanded ja vastutused. Komisjon saab pidada lubatavaks üksnes selliseid laevahalduritele suunatud abimeetmeid, mis vastavad uutes ühenduse suunistes sätestatud tingimustele.

(171)

Selles osas, mis puudutab kolmanda isiku nimel tegutsevaid laevahaldureid, võtab komisjon mõningate Belgia ametiasutuste esitatud arvandmete põhjal teadmiseks, et laevastiku sama tonnaaži juures on halduri käive oluliselt väiksem kui reederi oma, selle põhjuseks on reederi poolt kantavad kapitalikulud, mida halduril ei ole. Belgia ametiasutuste esitatud näite kohaselt on Very Large Crude Carrier (VLCC) tüüpi laeva puhul halduri ja reederi käivete ulatuse vahekord üks sajale. Sellest näitest ilmneb, et kui haldurile kohaldatav kindla maksumääraga skeem oleks seotud samasuguste maksumääradega kui reederite puhul, oleks tema kindlaksmääratud maks märkimisväärselt suurem, kui see oleks tavalise ettevõttemaksu tasumise korra kohaselt. Komisjon on seisukohal, et kui see väide tugineks nende kahe kõnealuse elukutsega seotud käivete vahekorra põhjalikumal uuringul samaväärse laevastiku korral, võiks asjaolu, et haldurite maksustamismäärad on madalamad kui reederite omad, olla tõesti loogiliselt põhjendatud. Sellise uuringu puudumise tõttu on komisjon seisukohal, et ta ei saa tema käsutuses oleva teabe kohaselt lubada praegusel etapil reederite ja laevahaldurite kümnekordse erinevusega tonnaažil põhinevaid maksumäärasid.

(172)

Võttes arvesse eelnevaid märkusi ja komisjoni käsutuses olevat teavet, on komisjon seisukohal, et kolmanda isiku nimel tegutsevatele laevahalduritele kohaldatav maksustamisskeem, mis hõlmab haldusaluse laevastiku tonnaažil põhinevat maksustamist, on ühisturuga kokkusobiv, kui tonnaažiga seotud maksumäärad on samad, mida rakendatakse meretranspordiettevõtetele ja juhul kui kõnealused laevahaldurid tagavad samaaegselt laevade meeskonnahalduse ja tehnilise halduse, vastavalt nõuetele, mis on sätestatud 17. jaanuaril 2004 avaldatud ühenduse suunistes abimeetmete kohta meretranspordi valdkonnas.

6. KOKKUVÕTTED

(173)

Kokkuvõttes on komisjoni seisukoht 2. augusti 2002. aasta programmseadusega kehtestatud reederite suhtes rakendatava kindla maksumääraga skeemi suhtes järgmine:

a)	0,05 euro suuruse maksumäära kehtestamine iga 100 tonni kohta üle 40 000 tonnise tonnaaži puhul (programmseaduse artikkel 119, lõige 1) on ühisturuga kokkusobiv, tingimusel, et asjaomased laevad on uued või on viimase viie aasta jooksul olnud registreeritud ühendusvälise riigi lipu all;

kindla maksumääraga skeemi raames ei ole järgmiste tulude katmine (programmseaduse artikli 115 lõige 2) ühisturuga kokkusobiv:

—	lisategevused ja ajutised tegevused;

—	pardal tarbimiseks mitte mõeldud toodete, näiteks luksuskaupade müük, ja meretranspordiga otseselt mitteseotud teenuste, nagu kihlveod, laua- ja kasiinomängud ning reisijate ekskursioonid, osutamine;

—	käibekapitali lühiajaline investeerimine, kui see ei lange kokku kindla maksumääraga skeemile kõlblikest tegevustest (44) saadava ettevõtte sularahavahendite tuluga;

—	reklaam ja turustamine, kui need ei ole seotud reklaamipinna müügiga kindla maksumääraga skeemile kõlblike laevade pardal;

—	laevamaakleriteenusega seotud tegevus, mis on suunatud kolmandatele isikutele kuuluvatele laevadele;

—	käibevara võõrandamine, kui need varad oma iseloomu tõttu ei ole seotud meretranspordiga;

kindla maksumääraga skeemi raames on järgmiste tulude katmine (programmseaduse artikli 115 lõige 2) ühisturuga kokkusobiv:

—	käibekapitali lühiajaline investeerimine, kui see langeb kokku kindla maksumääraga skeemile kõlblikest tegevustest (45) saadava ettevõtte sularahavahendite tuluga;

—	reklaam ja turustamine, kui need on seotud reklaamipinna müügiga kindla maksumääraga skeemile kõlblike laevade pardal;

—	laevamaakleriteenusega seotud tegevus, mis on suunatud omaenda laevadele;

—	käibevara võõrandamine, kui see käibevara on oma loomult seotud meretranspordi valdkonnaga.

d)	tonnaažil põhineva kindlaksmääratud maksu vähendamine ettevõtte teiste harude kahjumi põhjal, mida ei ole võimalik maha arvata ettevõtte mis tahes teise haru kasumist antud aruandeaasta osas (programmseaduse artikkel 120, lõige 1), ei ole ühisturuga kokkusobiv;

e)	vähendatud maksumäärad kindla määraga maksu arvestamiseks vähem kui 10 aasta vanuste laevade puhul (programmseaduse artikkel 119, lõige 2), ei ole ühisturuga kokkusobivad.

(174)

Väljaspool kindla maksumääraga skeemi reederite suhtes rakendatavate finantsmeetmete osas leiab komisjon, et ühisturuga ei ole kokkusobivad järgmised meetmed:

—	programmseaduse artiklis 121 ette nähtud spetsiifiline amortisatsioonisüsteem, kõikide laevade osas, mille tegevus ei ole kindla maksumääraga skeemile vastav;

—	hüpoteegi registreerimistasude vähendamine laevade puhul, mis ei ole määratud meretranspordiks.

(175)

Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal ei saa komisjon pidada ühisturuga kokkusobivaks kolmanda isiku nimel tegutsevatele laevahalduritele suunatud kindla maksumääraga skeemi, nii nagu see on sätestatud programmseaduse artiklis 124. See seisukoht võib vajaduse korral kuuluda uue teavitamise ja põhjalikuma asjaosalise teabe alusel komisjoni hilisema otsusega ülevaatamisele.

(176)

Seevastu leiab komisjon, et ühisturuga on kokkusobiv kolmanda isiku nimel tegutsevatele laevahalduritele suunatud kindla maksumääraga skeem, eeldusel et tonnaažil põhinevad maksumäärad on samasugused kui meretranspordiettevõtetele kohaldatavad maksumäärad ning eeldusel, et kõnealused haldurid tagavad samaaegselt laevade meeskonnahalduse ja tehnilise halduse, vastavalt nõuetele, mis on sätestatud 17. jaanuaril 2004 avaldatud ühenduse suunistes abimeetmete kohta meretranspordi valdkonnas.

(177)

Käesolev otsus kuulub viivitamatult täitmisele, sealhulgas selles osas, mis puudutab võimalike ebaseaduslikult eraldatud üksikisiku toetuste tagasimaksmist, piiramata võimalust, et need toetused ei kvalifitseeru riigiabiks, kuivõrd ei vasta asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud neljale tingimusele või on käsitletavad ühisturuga kokkusobivate abimeetmetena antud konkreetse abimeetme iseloomu tõttu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maksumeetmete näol, mis sisalduvad Belgia 2. augusti 2002. aasta programmseaduses ja mille kohta komisjon algatas 19. märtsil 2003. aastal ametliku uurimismenetluse, on tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Reederitele suunatud kindla maksumääraga skeem maksumääraga 0,05 eurot iga 100 tonni kohta üle 40 000 tonnise tonnaaži korral sisseviimine on ühisturuga kokkusobiv, tingimusel, et laevad tonnaažiga üle 40 000 tonni, mida nimetatud soodustariifi rakendamine puudutab, on uued või on olnud registreeritud kolmanda riigi lipu all viie aasta jooksul, mis eelnevad nende laevade hõlmamisele kindla maksumääraga skeemi alla.

Artikkel 3

1. Reederitele suunatud kindla maksumääraga skeemile ei vasta tulud, mis on saadud järgmistest tegevusaladest:

a)	lisategevused ja ajutised tegevused;

b)	pardal tarbimiseks mitte mõeldud kaupade, näiteks luksuskaubad, müük, ja meretranspordiga otseselt mitteseotud teenuste, nagu kihlveod, laua- ja kasiinomängud ning reisijate ekskursioonid, osutamine;

c)	käibekapitali lühiajalised investeerimistulud, kui need ei lange kokku kindla maksumääraga skeemile kõlblikest tegevustest saadavate ettevõtte sularahavahendite tuludega;

d)	reklaam ja turustamine, kui need ei ole seotud reklaamipinna müügiga kindla maksumääraga skeemile kõlblike laevade pardal;

e)	laevamaakleriteenusega seotud tegevus, mis on suunatud kolmandatele isikutele kuuluvatele laevadele;

f)	käibevara võõrandamine, kui need varad oma iseloomu tõttu ei ole seotud meretranspordiga.

Nende tulude allutamine reederitele suunatud kindla maksumääraga skeemile ei ole ühisturuga kokkusobiv.

2. Reederitele suunatud kindla maksumääraga skeemile vastavad tulud, mis tulenevad järgmistest tegevusaladest:

a)	käibekapitali lühiajaline investeerimistulud, kui need langevad kokku kindla maksumääraga skeemile kõlblikest tegevustest saadavate ettevõtte sularahavahendite tuludega;

b)	reklaam ja turustamine, kui need on seotud reklaamipinna müügiga kindla maksumääraga skeemile kõlblike laevade pardal;

c)	laevamaakleriteenusega seotud tegevus, mis on suunatud omaenda laevadele;

d)	käibevara võõrandamine, kui see käibevara on oma loomult seotud meretranspordi valdkonnaga.

Nende tulude allutamine reederitele suunatud kindla maksumääraga skeemile on kokkusobiv ühisturuga, kusjuures tuleb arvesse võtta käesolevas lõikes sätestatud tingimusi.

Artikkel 4

Tonnaažil põhineva reederitele suunatud kindlaksmääratletava maksu mahaarvamine seoses ettevõtte teiste, kindla maksumäära skeemile mittekõlblike harude kahjumiga ei ole ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 5

Maksumäärade vähendamine reederitele suunatud kindla maksumääraga skeemi raames, mida kohaldatakse vähem kui 10 aasta vanustele laevadele, ei ole ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 6

Laevade kiirendatud amortisatsiooni korra kohaldamine laevadele, mis ei ole loomult määratud meretranspordiks, ei ole ühisturuga kokkusobiv.

Vajalike meetmetena on Belgiale tehtud ettepanek välistada enne 30. juunit 2005. aastat amortisatsiooniga seotud erikorra rakendamine kõikide laevade osas, mis oma olemuselt ei ole seotud meretranspordiga.

Belgia teavitab komisjoni enne 31. detsembrit 2004 oma otsusest nõustuda nimetatud vajalike meetmetega.

Artikkel 7

Oma loomult meretranspordiks mittemääratud laevadele kohaldatav hüpoteegi registreerimistasude vähendamine või kaotamine ei ole ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 8

Kolmanda isiku nimel tegutsevatele laevahalduritele suunatud kindla maksumääraga skeem on ühisturuga kokkusobiv, kui kõnealused haldurid tagavad samaaegselt laevade meeskonnahalduse ja tehnilise halduse, vastavalt kehtivate ühenduse suuniste sätetele abimeetmete kohta meretranspordi valdkonnas ning kui tonnaažil põhinevad maksumäärad on samasugused kui meretranspordiettevõtetele kohaldatavad maksumäärad.

Artikkel 9

Kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest teavitab Belgia komisjoni meetmetest, mis on võetud 2. augusti 2002. aasta programmseaduse vastavusse viimiseks käesoleva otsusega ning selleks, et vajadusel tagasi maksta nimetatud programmseaduse rakendamise käigus seadusvastaselt eraldatud individuaalsed toetused. Intresside arvestamine toimub vastavuses komisjoni määrusega (EÜ) nr 794/2004 (46), eriti selle artiklitega 9, 10 ja 11.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 30. juuni 2004

Komisjoni nimel,

Loyola DE PALACIO

asepresident

(1) ELT C 145, 21.6.2003, lk 4.

(2) Vt joonealust märkust 1.

(3) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4) ELT C 13, 17.1.2004, lk 3.

(5) Inglise keeles nimetatakse ka Tonnage Tax.

(6) Vt komisjoni 19. märtsi 2003. aasta otsuse osa 2.8.

(7) Vt joonealust märkust 6.

(8) 2. augusti 2002. aasta programmseaduse artiklis 121 käsitletud meede:

“Art. 121

§ 1. Arvesse võttes käesolevas osas mainitud erandeid, toimub uute või kasutuses olnud laevade amortisatsioon vastavalt 1992. aasta tulumaksuseadustiku artiklitele 61 kuni 64.

§ 2. Uute laevade, uute laevade kaasomandi osade ja uute laevade osade puhul on lubatavad järgmised amortisatsiooni protsendimäärad: 20 % laeva käikuandmise aruandeaasta jooksul, 15 % mõlema kahe järgmise rahandusaasta jooksul. 10 % iga järgneva aruandeaasta kohta kuni täieliku amortisatsioonini.

§ 3. Amortisatsioonieraldiste puudujäägid kolmel esimesel aruandeaastal alates laeva käikuandmise aruandeaastast korvatakse puudujäägi ilmnemise maksustamisperioodile järgneva maksustamisperioodi jooksul, seda isegi väljaspool lõikes 2 mainitud tavalisi amortisatsiooniaegu, võttes arvesse, et aastase amortisatsiooni kogumäär ühe laeva kohta ei saa mingil juhul ületada 20 % investeeringu väärtusest või ostuhinnast

§ 4. Laevadele, mille amortisatsioon toimub käesolevas artiklis sätestatud korra kohaselt, ei saa kohaldada 1992. aasta tulumaksuseaduse artiklis 64 sätestatud kahaneva amortisatsiooni korda.

§ 5. Laevadele, laevade kaasomandi osadele ja laevade osadele, mis nende omandamisel ei olnud uued, võib kohaldada lõigetes 1 kuni 4 käsitletud amortisatsiooni, kui need laevad saavad Belgia maksukohuslase omandiks esimest korda. Laevad, mis nende omandamisel ei olnud uued ja mida punkti 1 kohaselt ei saa amortiseerida lõigetes 1 kuni 4 käsitletud amortisatsioonikorra kohaselt, võib amortiseerida lineaarselt tavalise kasutusaja jooksul. Lõigetes 1 kuni 4 käsitletud amortisatsiooni võib samuti rakendada kasutatud laevade ostmisel suurte remonditööde ja teostatud ümberehitustööde korral.

§ 6. Käesoleva artikli sätted ei ole kohaldatavad ajavahemikul, mil merelaevandusest tulenevaid tulusid arvestatakse tonnaaži alusel.

§ 7. Võõrandamisel pärast ajavahemiku lõppemist, mil merelaevandusest tulenevaid tulusid arvestati tonnaaži alusel, määratakse artiklis 122 mainitud tulude arvestamiseks vajalik rahanduslik netoväärtus rahanduses tavaliste amortisatsioonieeskirjade alusel, seda ka ajavahemiku osas, mil merelaevandusest tulenevaid tulusid arvestati tonnaaži alusel.”

(9) 2. augusti 2002. aasta programmseaduse artiklis 122 käsitletud meede:

“Art. 122

§ 1. Arvesse võttes käesolevas osas mainitud erandeid, kohaldatakse laevadega sooritatavatelt tehingutelt tekkivale ja artikli 115 lõikes 2 käsitletud tegevusaladel tegutsevatelt Belgias asuvatelt ettevõtetelt või Belgias mitteasuvate ettevõtete Belgias asuvatelt filiaalidelt pärinevale põhivara realiseerimiskasumile 1992. aasta tulumaksuseadustiku artikli 190 sätteid.

§ 2. Kui alljärgnevalt nimetatud viisil ja tähtaegade jooksul toimub realiseerimisväärtusega võrdse summa taaskasutamine, rakendatakse laeva võõrandamisel tekkivale põhivara realiseerimiskasumile maksuvabastust, kui võõrandatavad laevad on võõrandamise hetkel olnud käsitletavad kinnisvarana enam kui viis aastat.

§ 3. Taaskasutamise objektiks peavad olema laevad, laevade kaasomandi osad, laevade osad või Euroopa Liidus registreeritud merendusalase äriühingu aktsiad või osakud.

§ 4. Taaskasutamine peab toimuma hiljemalt erialase tegevuse lõppemisel ja enamalt viie aasta jooksul alates põhivara realiseerimiskasumi tekkimise maksustamisperioodi esimesest päevast või alates põhivara realiseerimiskasumi tekkimise maksustamisperioodile eelneva eelviimase maksustamisperioodi esimesest päevast.

§ 5. Selleks et põhjendada lõikes 1 käsitletud maksustamiskorra kohaldamist, peab maksukohuslane esitama rahandusministri või tema esindaja kinnitatud vormis rahandusaruande koos maksustatava rahandusaasta tulumaksudeklaratsiooniga põhivara realiseerimiskasumi tekkimise aruandeaasta ja iga järgneva aruandeaasta kohta kuni taaskasutamise teostamisele vastavalt lõigetele 2 kuni 4.

§ 6. Kui lõigetes 1 kuni 4 määratletud kujul ja nimetatud tähtaegade jooksul taaskasutamist ei toimu, arvestatakse põhivara realiseerimiskasum selle maksustamisperioodi kasumiks, mille kestel lõpeb taaskasutamiseks ettenähtud tähtaeg.

§ 7. Taaskasutamise objektiks olev investeering peab aktivana säilima vähemalt viie aasta jooksul. Samas on võimalik selle asendamine võõrandamise teel kolme kuu jooksul. Kui taaskasutamise objektiks olev investeering sel viisil asendatakse, kohaldatakse käesoleva artikli võõrandamiseeskirju omandatud asendusvarale.

§ 8. Käesoleva artikli sätted ei ole kohaldatavad ajavahemikul, mil merelaevandusest tulenevat kasumit arvestatakse tonnaaži alusel.”

(10) Vt komisjoni 19. märtsi 2003. aasta otsuse osa 2.8.2.

(11) 2. augusti 2002. aasta programmseaduse artiklis 123 käsitletud meede:

“Art. 123

§ 1. Erandina 1992. aasta tulumaksuseadustiku artiklites 68 ja 201 sätestatud korrast võib üksnes artiklis 115 nimetatud tegevusaladel tegutsevatele Belgias asuvatele ettevõtetele või Belgias mitteasuvate ettevõtete Belgias asuvatele filiaalide uute laevade või esmakordselt Belgia maksukohuslase omandiks saavate kasutuses olnud laevade omandamisel rakendada maksusoodustust investeerimiseks, mille suurus on 30 % nende laevade omandamishinnast.

§ 2. Käesoleva artikli sätted ei ole kohaldatavad ajavahemikul, mil merelaevandusest tulenev kasum arvestatakse tonnaaži alusel.

§ 3. Kasumi puudumisel või ebapiisavusel maksustamisperioodil, mil investeerimissoodustust on võimalik kasutada, kantakse rakendamata maksuvabastus üle järgmistele maksustamisperioodidele.

§ 4. Investeerimise maksusoodustuse võimalikku rakendamata osa hetkel, mil merelaevandusest tulenev kasum arvestatakse esmakordselt tonnaaži alusel, võib kasumist mahaarvamiseks üle kanda ajavahemikule, mis järgneb perioodile, mil kasumit nimetatud viisil määratletakse.”

(12) Vt joonealust märkust 6.

(13) Muudetud 18. aprilli 1967. aasta kuningliku dekreedi nr 12 artikliga 17 ning 22. detsembri 1998. aasta seadusega.

(14) 2. augusti 2002. aasta programmseaduse artikkel 124.

(15) Kiri SG(98) D/1660. Juhtum NN 98/97.

(16) Kiri SG(99) D/4583. Juhtum NN 35/99.

(17) Kiri SG(2000) D/105460. Juhtum N 142/00.

(18) 253 430 610 netotonni ülemaailmse laevastiku 741 600 000 netotonnist.

(19)

“Art. 120

§ 1. Maksustamisperioodil kindla maksumääraga määratletud tuludest on võimalik maha arvata tegevusalane kahjum, mis on sama maksustamisperioodi jooksul tekkinud ettevõtte teistes harudes, niivõrd kui seda ei ole võimalik maha arvata ettevõtte mõne teise haru tuludest.”

(20) EÜT L 130, 15.6.1970, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 543/97 (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 6).

(21) Ühenduse suuniste osas 3.1 “laevandusettevõtete maksustamiskord”, viidatakse maksustamisskeemidele, mida kohaldatakse “laevandusettevõtetele” ja “reederitele”.

(22)

“Art. 124

§ 1. Maksukohuslase soovil määratletakse kolmanda isiku nimel toimuvast laevade haldusest tulenevad maksustatavad tulud erandina 1992. aasta tulumaksuseadustiku artiklite 183, 185, 189 kuni 207, 233, lõik 1 ja 235 kuni 240 sätetest kokkuleppelisel alusel lähtuvalt haldusaluste laevade tonnaažist

§ 2. Maksukohuslane esitab lõikes 1 viidatud taotluse maksuametile, kes langetab selles küsimuses otsuse kolme kuu jooksul taotluse saamise päevast. Maksukohuslase ja maksuameti ühise kokkuleppega on seda tähtaega võimalik pikendada. Maksuameti langetatud otsust taotluse kohta on võimalik vaidlustada.

§ 3. Juhul kui lõikes 1 viidatud taotlus rahuldatakse, algab ajavahemik, mil merelaevandusest tulenevaid tulusid arvestatakse tonnaaži alusel alates taotluse esitamisele järgnevast maksustamisperioodist. Maksukohuslane võib loobuda ülalnimetatud maksustamisskeemi rakendamisest hiljemalt kolm kuud enne maksustamisperioodi lõppemist, mis langeb kümnendale kalendriaastale või selle kordsele, mis järgneb kalendriaastale, mil taotlus esitati.

§ 4. Maksustamisperioodil arvestatakse kolmanda isiku nimel laevade haldamise maksustatavat tulu iga laeva iga 1 000 [register]tonni kohta päevas vastavalt järgmises tabelis esitatud tariifidele:

1,00 eurot vahemikus kuni 1 000 netotonni;

0,60 eurot vahemikus 1 000 kuni 10 000 netotonni;

0,40 eurot vahemikus 10 000 kuni 20 000 netotonni;

0,20 eurot vahemikus 20 000 kuni 40 000 netotonni;

0,05 eurot üle 40 000 netotonni.

§ 5. Kolmanda isiku nimel toimuva laevade haldamise võimalikku rakendamata kahjumit hetkel, mil merelaevandusest tulenevaid tulusid arvestatakse esmakordselt tonnaaži alusel, võib tuludest mahaarvamiseks üle kanda ajavahemikule, mis järgneb perioodile, mil tulusid nimetatud viisil määratakse.

§ 6. Käesolevas artiklis sätestatud skeemi kohaldatakse ainult nendele maksukohuslastele, kes tegelevad laevade haldamisega kolmanda isiku kulul ja kelle haldusalustest laevadest 75 % on registreeritud Belgia laevaregistris. Ettevõtted, kes taotlevad käesolevas artiklis sätestatud skeemi kohaldamist, ei või tegeleda teiste tegevusaladega peale laevade haldamise.”

(23) Programmseaduse artikkel 119, lõige 1.

(24) Varasem versioon (EÜT C 205, 5.7.1997, lk 5).

(25) Komisjoni 2. augusti 2000. aasta otsus, juhtum N 790/99.

(26)

“7.

Merelaevandusettevõtted […] tegelevad sageli täiendavate tegevustega, mis on enamal või vähemal määral seotud otsese laevade kasutamisega […]. Vaatamata sellele, et siinkohal ei ole võimalik esitada loetelu kõikidest tegevusaladest, mille osas antud meedet on võimalik rakendada, võib osutuda otstarbekaks esitada siiski mõned näited.

“7.

Meede laieneb eeskätt järgmistele tegevustele:

[…]

c)	reklaam ja äriteave;

[…]”

(26)

“7.

Meede laieneb eeskätt järgmistele tegevustele:

[…]

c)	reklaam ja äriteave;

[…]”

(27) Hollandi keeles kasutatakse ka sõna “cargadoor”.

(28) Tweede Kamer der Staten-Generaal, vergaderjaar 1995-1996, 24 482, nr 3. Belgia ametiasutuste tehtud mitteametlik tõlge Madalmaade seletuskirjast: “Käesoleva artikli rakendamisel hõlmavad merelaevandusest tulenev kasum tulusid, mis pärinevad tegevusaladest, mis on ülalnimetatud laevade kasutamisega otseselt seotud. Selliste tegevustena käsitletakse laevade laadimist ja tühjakslaadimist reederi poolt tema enda kulul, samuti ka laevamaakleri teenuse osutamist omaenda kulul. Neid otseses seoses olevaid tegevusi hõlmatakse nimetatud maksustamisskeemi üksnes juhul, kui neid rakendatakse seoses maksukohuslase kasutatavate laevadega. Samuti käsitletakse otseses seoses olevate tegevustena varade võõrandamist, kui neid varasid kasutatakse maksukohuslase poolt laeva kasutamisel. Ülalnimetatu puudutab üksnes maksukohuslase poolt kasutatavaid laevu, aga ka näiteks kinnisvara, kus paiknevad ettevõtte juhatus ja vahendid, mida kasutatakse laevade laadimiseks ja tühjakslaadimiseks”.

(29) Komisjoni 20. märtsi 1996. aasta otsus, juhtum N 738/95.

(30) CNUCEDi sekretariaadi aruanne UNCTAD/RMT/2002 UNITED NATIONS PUBLICATION Sales n° E.02.II.D.23 ISBN 92-1-112571-5 ISSN 0566-7682

(31) Programmseaduse artikkel 124.

(32) Vt joonealust märkust 4.

(33) Vt ühenduse suuniste osa 3.1.

(34) Komisjoni 11. detsembri 2002. aasta otsus, juhtum N 504/02. Vt eriti punkti 29.

(35) Komisjoni 16. oktoobri 2002. aasta otsus, juhtum N 195/02. Vt eriti osa 2.8.2.

(36) Komisjoni 13. mai 2003. aasta otsus, juhtum N 737/02. Vt eriti punkti 26.

(37) Vt joonealust märkust 29.

(38) Vt osa 3.1, punkt 70.

(39) Vt suuniseid riigiabi jälgimiseks kalanduse ja akvakultuuri sektoris (EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7).

(40) Vt joonealust märkust 20.

(41) Vt joonealust märkust 39.

(42) Vt eeskätt ühenduse suuniste osa 3.1: “Samuti on oluline märkida, et kuigi ülalnimetatud maksustamisskeemide tavalisteks subjektideks on ühenduses asuvad merelaevandusettevõtted, saavad neid samade sätete alusel kasutada ka ühenduses asuvad laevade haldusettevõtted. Laevade haldusettevõtted on juriidilised isikud, kes osutavad laevaomanikele erinevaid teenuseid, nagu tehniline kontroll, personali värbamine ja koolitus, meeskondade haldus ja laevade kasutamine. Teatavatel juhtudel tegelevad laevahaldurid samaaegselt nii laevade tehnilise halduse kui ka meeskonna haldusega. Sel juhul toimivad nad transpordialase tegevuse osas tüüpiliste “reederitena”. Lisaks sellele on selles valdkond sarnaselt meretranspordi valdkonnaga tegemist tugeva ja areneva rahvusvahelise konkurentsiga. Neil põhjustel tundub olevat kohane võimaldada kohaldada maksustamissoodustusi ka sellele laevahaldurite kategooriale.”

(43) “ISM koodeks”: Laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvaheline koodeks, vastu võetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) resolutsiooniga A.741(18).

(44) Kindla maksumääraga skeemile vastavaid tegevusalasid on kirjeldatud 19. märtsi 2003. aasta otsuse osa 2.8.2 punktides 66 kuni 75 ning käesoleva otsuse punkti 173 alapunktis c.

(45) Vt joonealust märkust 44.

(46) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.