—

Staap on EL sõjaliste erialateadmiste allikas;

—

staap tagab sideme ühelt poolt ELSK ja teiselt poolt EL käsutuses olevate sõjaliste ressursside vahel ning annab ELSK juhiste kohaselt sõjalist nõu EL organitele;

—

staap täidab kolme peamist operatiivset ülesannet: varajane hoiatamine, olukorra hindamine ja strateegiline planeerimine;

—

staap tagab varajase hoiatamise. Staap planeerib, hindab ja annab soovitusi seoses kriisiohjamise kontseptsiooni ja üldise sõjalise strateegiaga ning viib ellu ELSK otsused ja suunised;

—

staap toetab ELSKd olukorra hindamise ja kõigi EL lepingu artikli 17 lõikes 2 sätestatud operatsioonide ja ülesannete, sealhulgas Euroopa julgeolekustrateegias kindlaks määratud operatsioonide ja ülesannete strateegilise planeerimise (1) sõjaliste aspektide osas kõigi EL juhitavate operatsioonide puhul, olenemata sellest, kas EL kasutab NATO vahendeid ja võimsust või mitte;

—

staap toetab (peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee taotlusel) ajutisi missioone kolmandatesse riikidesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, andes vastavalt vajadusele konfliktide ennetamise, kriisiohjamise ja konfliktijärgse stabiliseerimise sõjaliste aspektidega seotud nõu ja abi;

—

staap aitab kaasa sõjaliste võimete alaste eesmärkide väljatöötamisele, hindamisele ja läbivaatamisele, võttes asjaomaste liikmesriikide puhul arvesse vajadust tagada vastavalt kokkulepitud menetlustele sidusus NATO kaitseplaneerimisprotsessi ning rahupartnerluse planeerimis- ja aruandlusprotsessiga;

—

staap teeb tihedat koostööd Euroopa Kaitseagentuuriga;

—

staap vastutab koolituse, õppuste ja koostegutsemisvõime vallas liikmesriikide poolt EL käsutusse antud relvajõudude ja võimsuse järelevalve ja hindamise ning neid käsitlevate soovituste andmise eest;

—

staap tagab võime tugevdada riiklikku peakorterit, mis on määratud EL iseseisvat operatsiooni läbi viima, eelkõige tsiviil-sõjalise staabiüksuse kaudu;

—

staap vastutab tsiviil-sõjalise staabiüksuse kaudu EL iseseisvate sõjaliste operatsioonide planeerimise ja läbiviimise eest ning tagab ELSS võime luua kiiresti operatsioonide keskus konkreetse operatsiooni läbiviimiseks, eelkõige juhul, kui on vaja tsiviil-sõjalist ühisreageerimist ja riiklikku peakorterit ei ole kindlaks määratud, pärast seda, kui nõukogu on ELSK nõuandel nimetatud operatsiooni käsitleva otsuse vastu võtnud.

—

Staap annab ELSK juhiste kohaselt sõjalist nõu peasekretärile/kõrgele esindajale ja EL organitele;

—

staap jälgib potentsiaalseid kriisikoldeid, tuginedes asjakohastele riiklikule ja riikidevahelisele luurealasele võimsusele;

—

staap annab vaatluskeskusele sõjalist teavet ja kasutab selle töö tulemusi;

—

staap tegeleb strateegilise eelplaneerimise sõjaliste aspektidega;

—

staap määrab koostöös NATOga EL juhitavateks operatsioonideks kindlaks Euroopa riiklikud ja riikidevahelise väed ning koostab nendest loendi;

—

staap aitab kaasa liikmesriikide poolt EL käsutusse antud riiklike ja riikidevaheliste vägede arendamisele ja ettevalmistamisele (sealhulgas koolitus ja õppused). Üksikasjalikud sätted suhete kohta NATOga määratakse kindlaks asjaomastes dokumentides;

—

staap organiseerib ja koordineerib menetlusi riiklike ja riikidevaheliste peakorteritega, sealhulgas EL käsutusse antud NATO peakorteritega, tagades võimalikult suure vastavuse NATO menetlustele;

—

staap annab panuse terrorismivastase võitluse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika mõõtme sõjalistesse aspektidesse;

—

staap aitab välja töötada kontseptsioone, doktriini, plaane ja menetlusi sõjaliste vahendite ja võimsuse kasutamiseks loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide tagajärgede likvideerimisega seotud operatsioonides;

—

staap määrab kindlaks, planeerib ja viib läbi EL kriisiohjamise menetluste sõjalised aspektid, sealhulgas EL-NATO menetlustega seotud õppused, ning hindab neid;

—

staap osaleb operatsioonide ja õppustega seotud kulutuste hindamisel;

—

staap teeb koostööd riikidevaheliste vägede riiklike ja riikidevaheliste peakorteritega;

—

staap loob vastavalt EL-NATO vahelistele alalistele kokkulepetele alalised suhted NATOga;

—

staap võtab ELSSis vastu NATO kontaktrühma ja säilitab EL staabiüksuse SHAPEis kooskõlas eesistujariigi aruandega Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta, mille nõukogu võttis vastu 13. detsembril 2004;

—

staap loob kokkuleppel ÜRO ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas OSCE ja Aafrika Liiduga, asjakohased suhted nendes organisatsioonides kindlaksmääratud kontaktisikutega;

—

staap aitab läbi viia saadud kogemuste vajalikku põhjalikku analüüsi;

—

tsiviil-sõjalise staabiüksuse kaudu täidetavad ülesanded:

—

Staap taotleb konkreetset teavet luureasutustelt ja muud asjakohast teavet kõigilt olemasolevatelt allikatelt ning töötleb seda;

—

staap toetab ELSKd selle osalemisel poliitika- ja julgeolekukomitee esialgse planeerimisjuhendi ja planeerimisjuhiste koostamisel;

—

staap koostab ja seab prioriteetsuse järjekorda sõjalis-strateegilised tegevusvariandid, mis on ELSK poolt poliitika- ja julgeolekukomiteele antava sõjalise nõu aluseks:

—

staap määrab koostöös riiklike planeerimisstaapide ja vajaduse korral NATOga kindlaks relvajõud, mis võiksid osaleda võimalikes EL juhitavates operatsioonides;

—

staap abistab operatsiooni ülemat tehnilise koostöö tegemisel kolmandate riikidega, kes on avaldanud soovi panustada sõjaliselt EL juhitavasse operatsiooni, ja relvajõudude moodustamist käsitleva konverentsi ettevalmistamisel;

—

staap jätkab kriisiolukordade jälgimist;

—

tsiviil-sõjalise staabiüksuse kaudu täidetavad ülesanded:

—

ELSS, mis tegutseb ELSK suuniste alusel, jälgib pidevalt operatsioonide kõiki sõjalisi aspekte. Staap viib koostöös operatsioonile määratud operatsiooni ülemaga läbi strateegilise analüüsi, toetamaks ELSKd strateegilise juhtimise eest vastutava poliitika- ja julgeolekukomitee nõustamisel;

—

pidades silmas poliitilisi ja operatsiooni puudutavaid arenguid, esitab staap ELSKle uued tegevusvariandid, mis on ELSK poolt poliitika- ja julgeolekukomiteele antava sõjalise nõu aluseks;

—

staap aitab tugevdada operatsioonide keskuse tuuma ning vajaduse korral EL operatsioonide keskust;

—

tsiviil-sõjalise staabiüksuse kaudu täidetavad ülesanded:

—

Staap töötab ELSK sõjaliste suuniste alusel ning annab sellele oma tegevusest aru;

—

ELSS on nõukogu peasekretariaadi struktuuriüksus, mis allub otse peasekretärile/kõrgele esindajale ning tegutseb tihedas koostöös teiste nõukogu peasekretariaadi struktuuriüksustega;

—

ELSS juhib ELSS ülemjuhataja, kes on kindralleitnanti auastmega;

—

staap koosneb liikmesriikidest lähetatud rahvusvahelise pädevusega personalist kooskõlas eeskirjadega, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati tööle lähetatud liikmesriikide ekspertide ja sõjaväelaste suhtes, ning nõukogu peasekretariaadist ja komisjonist lähetatud ametnikest. ELSS personalivaliku protsessi parandamiseks soovitatakse liikmesriikidel esitada igale taotletavale ametikohale mitu kandidaati.

—

tulemaks toime kõigi ülesannetega, on ELSSil A lisas esitatud struktuur;

—

kriisiohjamise olukordades või õppuste ajal võib ELSS oma teadmisi, inimressursse ja infrastruktuuri kasutades moodustada kriisimeeskondi. Lisaks sellele võib staap vajaduse korral taotleda ELSK kaudu EL liikmesriikidelt ajutist lisapersonali;

—

tsiviil-sõjalise staabiüksuse missiooni, ülesanded ja struktuuri ning operatsioonide keskuse ülesehituse kiitis nõukogu heaks 13. detsembril 2004 ja Euroopa Ülemkogu kinnitas need 16.–17. detsembril 2004. ELSK annab ELSS ülemjuhataja kaudu suuniseid tsiviil-sõjalise staabiüksuse sõjalise tegevuse kohta. Staabiüksuse poolt kriisiohjamise tsiviilaspektidesse antava panuse eest vastutab DGE. Kõnealuse tegevuse kohta antakse kriisiohjamise tsiviilaspektide komiteele aru vastavalt kriisiohjamise tsiviilaspekte käsitlevatele menetlustele.