24.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 130/22

KOMISJONI OTSUS,

23. mai 2005,

lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide ning nendest tsoonidest välja- või läbiveo tingimuste kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1478)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/393/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 punkti d, artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõike 1 punkti c ja artikli 19 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2003/828/EÜ (2) nähakse ette selliste geograafiliste piirkondade piiritlemist, kus liikmesriigid peavad kehtestama lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid (kitsendustega tsoonid). Kõnealuses otsusus sätestatakse ka tingimused erandite tegemiseks direktiiviga 2000/75/EÜ (väljaviimiskeeld) kehtestatud keelust loomade, nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote teatavate liikumiste korral.

(2)

Pärast lammaste katarraalse palaviku puhangu levimist või uute puhangute levimist kolmandatest riikidest ühendusse, on otsust 2003/828/EÜ mitu korda muudetud, et viia kõnealuste tsoonide piiritlemine vastavusse uute loomatervishoiu nõuetega.

(3)

Ühenduse õigusaktide selguse huvides tuleb otsus 2003/828/EÜ tühistada ning asendada käesoleva otsusega.

(4)

Vastavalt direktiivile 2000/75/EÜ tuleb ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide piiritlemisel arvestada lammaste katarraalse palavikuga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ja episotoloogilisi tegureid ning kontrollimeetmeid. Arvestades neid tegureid ja meetmeid ning liikmesriikide esitatud teavet, tuleks tsoonid säilitada selliselt, nagu on sätestatud otsuses 2003/828/EÜ, välja arvatud Kreeka ja Portugali puhul.

(5)

Viimaste teaduslike andmete kohaselt on vaktsineeritud loomade vedamine ohutu, olenemata viiruse levikust päritolukohas või vektori aktiivsusest sihtkohas. Seetõttu tuleks kõnealuse teadusliku teabe valguses muuta otsuses 2003/828/EÜ sätestatud erandeid siseriikliku liikumisega seotud väljaviimiskeelu suhtes.

(6)

Vastavalt otsusele 2003/828/EÜ kuulub Kreeka geograafiliste piirkondade hulka, kus tuleb kehtestada kitsendustega tsoone. Kreeka on esitanud komisjonile vastavalt direktiivile 2000/75/EÜ nõuetekohaselt põhjendatud palve kustutada Kreeka otsuses 2003/828/EÜ sätestatud piirkondade loetelust. Seetõttu on asjakohane Kreeka kõnealusest loetelust kustutada.

(7)

Portugal on esitanud nõuetekohaselt põhjendatud palve muuta otsuses 2003/828/EÜ sätestatud kitsendustega tsoonide piiritlemist selles liikmesriigis. Arvestades Portugali asjaomastel aladel lammaste katarraalse palavikuga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ja episotoloogilisi tegureid, tuleks nende tsoonide piiritlemist muuta.

(8)

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva otsuse eesmärk on piiritleda geograafilised piirkonnad, kus liikmesriigid kehtestavad ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid (kitsendustega tsoonid), nagu on sätestatud direktiivi 2000/75/EÜ artikli 8 lõikes 1.

Lisaks on käesoleva otsuse eesmärk määrata kindlaks direktiivi 2000/75/EÜ (väljaviimiskeeld) artikli 9 lõike 1 punktis c ja artikli 10 lõikes 1 sätestatud väljaviimiskeelu erandite tingimused loomade, nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote vedamiseks kitsendustega tsoonidest välja ja läbi (transiit).

Käesolevat otsust ei kohaldata artikli 2 esimeses lõigus nimetatud liikumisele kitsendustega tsooni sees, kui muudes artiklites ei sätestata teisiti.

Artikkel 2

Kitsendustega tsoonide piiritlemine

Kitsendustega tsoonid A, B, C, D ja E piiritletakse geograafiliste piirkondadena I lisas.

Erandeid kitsendustega tsoonidest väljaviimiskeelu suhtes tehakse ainult vastavalt artiklitele 3, 4, 5 ja 6.

Kitsendustega tsooni E puhul on mäletsejaliste hulka kuuluvate elusloomade vedamiseks Hispaania ja Portugali vahel nõutav asjaomaste pädevate asutuste luba, mis põhineb kahepoolsel kokkuleppel.

Artikkel 3

Väljaviimiskeelu erandid seoses siseriikliku liikumisega

1.   Loomade, nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote siseriikliku liikumise puhul tehakse kitsendustega tsoonist väljaviimiskeelust erandeid tingimusel, et loomad, nende seemenerakud, munarakud ja embrüod vastavad II lisas sätestatud tingimustele või käesoleva artikli lõigetele 2 või 3.

2.   Pädev asutus teeb lõikes 1 osutatud siseriikliku liikumise puhul kitsendustega tsoonist väljaviimiskeelust erandi juhul, kui:

a)

loomad on pärit pädeva asutuse poolt vastuvõetud vaktsineerimisprogrammi alusel vaktsineeritud karjast;

b)

loomad on vaktsineeritud vähemalt 30 päeva ja mitte rohkem kui 12 kuud enne liikumist serotüübi/serotüüpide vastu, mis esineb/esinevad või võib/võivad esineda epidemioloogiliselt asjakohases päritolupiirkonnas.

3.   Kui kitsendustega tsoonide epidemioloogiliselt asjakohases piirkonnas on vektori aktiivsuse peatumisest möödunud rohkem kui 40 päeva, võib pädev asutus teha väljaviimiskeelust erandeid järgmiste loomade siseriiklikele liikumistele:

a)

loomad, kelle sihtkohaks olevad põllumajandusettevõtted on piirkondlik pädev asutus selleks otstarbeks registreerinud ja keda võib kõnealustest põllumajandusettevõtetest viia ainult tapamajja;

b)

loomad, kelle seroloogilise testi (ELISA või AGID*) tulemused on negatiivsed või kes on seroloogiliselt positiivsed, kuid viroloogiliselt negatiivsed (PCR-negatiivsed*) või

c)

loomad, kes on sündinud pärast vektori aktiivsuse peatumise kuupäeva.

Pädev asutus teeb käesoleva lõikega ettenähtud erandeid ainult vektori aktiivsuse peatumise ajal.

Kui direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõike 1 punktiga b ettenähtud epidemioloogilise järelevalve programmi alusel tuvastatakse, et vektori aktiivsus on asjaomases kitsendustega tsoonis taastunud, tagab pädev asutus, et selliseid erandeid enam ei kohaldata.

4.   Pädeva asutuse kontrolli all määratakse kord, et tagada käesolevas artiklis ettenähtud tingimustel veetavaid loomi ei veeta edasi teise liikmesriiki.

Artikkel 4

Väljaviimiskeelu erandid siseriikliku veo puhul tapamajja

Loomade veo puhul kitsendustega tsoonist otse samas liikmesriigis asuvasse tapamajja võib pädev asutus teha väljaviimiskeelust erandi juhul, kui:

a)

iga juhtumi puhul viiakse läbi riskianalüüs loomade ja vektori võimaliku kokkupuute kohta tapamajja transportimisel, võttes arvesse:

i)

direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõike 1 punktis b ette nähtud järelevalveprogrammi andmeid vektori aktiivsuse kohta;

ii)

vahemaad kitsendusteta tsooni sisenemise punkti ja tapamaja vahel;

iii)

punktis ii osutatud marsruudi entomoloogilisi andmeid;

iv)

transportimise kellaaega, arvestades vektorite aktiivsusaegu;

v)

insektitsiidide võimalikku kasutamist vastavalt nõukogu direktiivile 96/23/EÜ; (3)

b)

veetavatel loomadel ei ilmne transportimise päeval lammaste katarraalse palaviku sümptomeid;

c)

loomi transporditakse pädeva asutuse poolt pitseeritud sõidukites ning viiakse ametliku järelevalve all otse tapamajja;

d)

tapamaja eest vastutavat pädevat asutust teavitatakse enne transportimist kavatsusest saata loomad tapamajja ning viimane teavitab lähetavat pädevat asutust nende kohalejõudmisest.

Artikkel 5

Väljaviimiskeelu erandid loomade puhul, kes viiakse ühendusesisese kaubanduse eesmärgil kitsendustega tsoonist välja

1.   Pädev asutus võib loomade, nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote ühendusesisestele saadetistele teha kitsendustega tsoonist väljaviimiskeelust erandeid juhul, kui:

a)

loomad, nende seemnerakud, munarakud ja embrüod vastavad artikli 3 tingimustele ja

b)

sihtliikmesriik annab enne veo alustamist oma heakskiidu.

2.   Loomade päritoluliikmesriik, kes kasutab lõikes 1 sätestatud erandit tagab, et nõukogu direktiivides 64/432/EMÜ, (4) 88/407/EMÜ, (5) 89/556/EMÜ, (6) 91/68/EMÜ (7) ja 92/65/EMÜ (8) sätestatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele lisatakse järgmine täiendav sõnastus:

“loomad/sperma/munarakud/embrüod (9) vastavalt otsusele 2005/393/EÜ.

Artikkel 6

Loomade vedu läbi kitsendustega tsooni

1.   Kitsendusteta tsoonist pärinevate loomade vedu läbi kitsendustega tsooni lubatakse juhul, kui loomi ja transpordivahendit töödeldakse laadimiskohas või igal juhul enne kitsendustega tsooni sisenemist insektitsiidiga.

Kui veo ajal läbi kitsendustega tsooni on peatuspaigas ette nähtud puhkeaeg, töödeldakse loomi insektitsiidiga, et kaitsta neid vektorite võimaliku rünnaku eest.

2.   Ühendusesiseses kaubanduses nõuab loomade läbivedu transiit- ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste luba ning direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud veterinaarsertifikaatidele lisatakse järgmine täiendav sõnastus:

“Töödeldud insektitsiidiga (toote nimi) (kuupäev) (kellaaeg) kooskõlas otsusega 2005/393/EÜ.”

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

Liikmesriigid muudavad kaubanduse suhtes kohaldatavaid meetmeid, et viia need käesoleva otsusega vastavusse, ning avalikustavad võetud meetmed kohe. Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2003/828/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 9

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 13. juunist 2005.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.

(2)  ELT L 311, 27.11.2003, lk 41. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/216/EÜ (ELT L 69, 16.3.2005, lk 39).

(3)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(4)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

(5)  EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10.

(6)  EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1.

(7)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.

(8)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(9)  mittevajalik läbi kriipsutada.”

I LISA

Kitsendustega tsoonid: geograafilised piirkonnad, kus liikmesriigid kehtestavad ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid

Tsoon A

(serotüübid 2 ja 9 ning vähemal määral 4 ja 16)

Itaalia

Abruzzo

:

Chieti, kõik Avezzano-Sulmona kohalike tervishoiuasutuste alla kuuluvad haldusüksused

Basilicata

:

Matera, Potenza

Calabria

:

Catanzaro, Cosenza, Crotone, Reggio Calabria, Vibo Valentia

Campania

:

Caserta, Benevento, Avellino, Napoli, Salerno

Lazio

:

Frosinone, Latina

Molise

:

Isernia, Campobasso

Puglia

:

Foggia, Bari, Lecce, Taranto, Brindisi

Sicilia

:

Agrigento, Catania, Caltanissetta, Enna, Messina, Palermo, Ragusa, Siracusa ja Trapani

Malta

Tsoon B

(serotüüp 2)

Itaalia

Abruzzo

:

L’Aquila, välja arvatud kõik Avezzano-Sulmona kohalike tervishoiuasutuste alla kuuluvad haldusüksused

Lazio

:

Viterbo, Roma, Rieti

Marche

:

Ascoli Piceno, Macerata

Toscana

:

Massa Carrara, Pisa, Grosseto, Livorno

Umbria

:

Terni ja Perugia

Tsoon C

(serotüübid 2 ja 4 ning vähemal määral 16)

Prantsusmaa

Corse du sud, Haute Corse

Hispaania

Islas Baleares (kus puudub serotüüp 16)

Itaalia

Sardegna

:

Cagliari, Nuoro, Sassari, Oristano

Tsoon D

Küpros

Tsoon E

(serotüüp 4)

Hispaania:

—

Cádizi, Málaga, Sevilla, Huelva, Córdoba, Cáceresi, Badajozi provintsid

—

Jaeni provints (Jaeni ja Andujari piirkonnad)

—

Toledo provints (Oropesa, Talavera de la Reina, Belvis de Jara ja Los Navalmoralesi piirkonnad)

—

Ciudad Reali provints (Horcajo de los Montesi, Piedrabuena, Almadéni ja Almodóvar del Campo piirkonnad)

Portugal:

—

Algarve piirkondlik põllumajandusamet: kõik concelho’d

—

Alentejo piirkondlik põllumajandusamet: kõik concelho’d

—

Ribatejo e Oeste piirkondlik põllumajandusamet: Montijo (Canha, S. Isidoro de Pegõesi ja Pegõesi freguesia'd), Coruche, Setúbali, Palmela, Alcochete, Benavente, Salvaterra de Magose, Almeirimi, Alpiarça, Chamusca, Constância, Abrantesi ja Sardoali concelho’d

—

Beira Interiori piirkondlik põllumajandusamet: Penamacori, Fundão, Oleirose, Sertã, Vila de Rei, Idanha a Nova, Castelo Branco, Proença-a-Nova, Vila Velha de Rodao ja Mação conchelo’d

II LISA

nagu on osutatud artikli 3 lõikes 1

A.   Elusloomad peavad olema:

1.

kaitstud Culicoides’i liiki kuuluvate putukate rünnaku eest vähemalt 100 päeva enne vedu; või

2.

kaitstud Culicoides’i liiki kuuluvate putukate rünnaku eest vähemalt 28 päeva enne vedu ja läbinud selle ajavahemiku jooksul seroloogilise testi BTV-rühma antikehade tuvastamiseks, näiteks BT võrdleva ELISA või BT AGID testi, mõlemal juhul negatiivse tulemusega, kusjuures testide vahel peab olema vähemalt seitse päeva ja esimene test tehakse vähemalt 21 päeva pärast karantiinilauta jõudmist; või

3.

kaitstud Culicoides’i liiki kuuluvate putukate rünnaku eest vähemalt 14 päeva enne vedu ja läbinud selle ajavahemiku jooksul negatiivse tulemusega BTV isolatsioonitesti või polümeraasi ahelreaktsiooni test kahel korral võetud vereproovidele, kusjuures testide vahel peab olema vähemalt seitse päeva ja esimene test tehakse vähemalt seitse päeva pärast karantiinilauta jõudmist; ja

4.

kaitstud Culicoides’i liiki kuuluvate putukate rünnaku eest laadimiskohale transportimise ajal.

B.   Sperma peab pärinema doonoritelt, kes on:

1.

kaitstud Culicoides’i liiki kuuluvate putukate rünnaku eest vähemalt 100 päeva enne seemnerakkude kogumise algust ja selle ajal; või

2.

läbinud selle ajavahemiku jooksul negatiivse tulemusega seroloogilise testi BTV rühma antikehade tuvastamiseks, näiteks BT võrdleva ELISA või BT AGID testi, vähemalt iga 60 päeva järel kogumisaja jooksul, ning 28 ja 60 päeva pärast viimast kogumist kõnealuse saadetise jaoks; või

3.

läbinud negatiivse tulemusega viirusisolatsiooni või polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) testi vereproovidel, mis tuleb võtta kõnealuse saadetise jaoks sperma kogumise alguses ja lõpus ning vähemalt iga seitsme päeva järel (viirusisolatsiooni test) või vähemalt iga 28 päeva järel (PCR test).

C.   Munarakud ja embrüod peavad pärinema doonoritelt, kes on:

1.

kaitstud Culicoides’i liiki kuuluvate putukate rünnaku eest vähemalt 100 päeva enne embrüote/munarakkude kogumise algust ja selle ajal; või

2.

läbinud selle ajavahemiku jooksul negatiivse tulemusega seroloogilise testi BTV rühma antikehade tuvastamiseks, näiteks BT võrdleva ELISA või BT AGID testi, 28 kuni 60 päeva pärast kogumispäeva; või

3.

läbinud negatiivse tulemusega BTV isolatsioonitesti või polümeraasi ahelreaktsiooni testi, mis tehti kogumispäeval võetud vereproovil.