30.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/56

(1)

Komisjonile teatati 11. aprilli 2002. aasta kirjaga S(2002) 4231, registreeritud numbri NN/110/02 all, et Hispaania Kuningriik andis abi lennuettevõttele Intermediación Aérea SL (edaspidi “Intermed”) lennutransporditeenuste osutamiseks liinil Girona–Madrid–Girona. Komisjon taotles 23. mai 2002. aasta kirjaga Hispaania ametivõimudelt kogu asjakohast teavet. Viimased vastasid 1. juuli 2002. aasta kirjaga, registreeritud 5. juulil 2002. aastal.

(2)

Komisjon teavitas 13. detsembri 2002. aasta kirjaga Hispaania Kuningriiki oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud abimeetmetega.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi abi kohta.

(4)

9. jaanuari 2003. aasta kirjaga taotlesid Hispaania alaline esindus Euroopa Liidus, Hispaania ametivõimud tähtaja pikendust 13. detsembri 2003. aasta kirjale vastamiseks. Komisjon andis 20. jaanuari 2003. aasta kirjaga TREN/A4(20032) 838 viisteist tööpäeva tähtaja pikendust.

(5)

Hispaania ametivõimud saatsid märkused 18. märtsi 2003. aasta kirjaga, viide A24-3996 registreeritud komisjoni peasekretariaadis 19. märtsil 2003.

(6)

Komisjon sai sellel teemal märkusi huvitatud isikutelt. Ta edastas need Hispaania Kuningriigile 2003. aasta 13. märtsi ja 2. aprilli kirjadega, andes talle võimaluse kommenteerimiseks, ning sai Hispaania kommentaarid 7. mai 2003. aasta kirjaga.

(7)

Komisjoni valduses olevate andmete järgi on Hispaania ametivõimude ettenähtud meetmed esitatud “Girona ja Madridi linnu teenindavate lennuliinide lepingus”, mille sõlmisid 26. märtsil 2002. aastal Generalitat de Catalunya, Diputación de Girona, Girona’i Kaubandustööstuskoda ja Intermedi esindaja (edaspidi “leping”).

(8)

Abi eesmärgiks on soodustada konkurentsivõimelise ja kvaliteetse õhutranspordi arendamist liinil Girona-Madrid-Girona, kasutades lennukeid, mis vastavad asjakohastele mugavuse ja usaldusväärsuse tingimustele, ning muuta see ühendus asjakohaselt tasuvaks.

(9)

Olukorras, kus puudus regulaarne teenindus Girona ja Madridi linnade vahel, kusjuures ükski lennuettevõtja ei pakkunud seda teenust, võttis Kataloonia piirkondlik valitsus individuaalse kirja teel ühendust ajavahemikul 2001. juulist kuni novembrini mitmete siseriiklike õhutranspordiettevõtjatega ning ka ühenduse teiste liikmesriikide õhutranspordiettevõtjatega (Aerolíneas de Baleares (AeBal), Spanair S.A. (Spanair), Air Europa Líneas Aéreas (Air Europa), KLM UK Limited, Intermed, Air Catalunya S.A. (Air Catalunya), Ibertrans Aérea S.A. (Ibertrans) ja Navegación y Servicios Canarios S.A. (Naysa), et tutvustada neile oma algatust, millega julgustatakse selle lennuühenduse sisseseadmist, ja kutsuda neid üles oma teenuseid pakkuma või avaldama valmisolekut kõnealuse lennu tagamiseks.

(10)

Selle protsessi lõpuks täheldasid Kataloonia piirkondliku valitsuse ametivõimud, et ainus lennuettevõtja, kes oli ilmutanud valmisolekut ja võimet selle regulaarse lennuühenduse tagamiseks ja sellega seonduvate avaliku teenindamise kohustuste võtmiseks, oli Intermed ning järelikult sõlmitigi leping selle õhutranspordiettevõtjaga.

(11)

Hispaania ametivõimude andmetel kindlustasid Girona–Madrid–Girona’i lennuühendust ühelt poolt Société Intermed 48-kohalise lennukiga ATR 42-300 alates 2002. aasta 15. aprillist tagatud regulaarse teenusega ja teiselt poolt tšarterteenus, mida osutas alates 2002. aasta 3. aprillist selle kohtuasja hageja lennukiga SA-227.

(12)

Girona’i lennujaam on väike lennujaam, mille reisijate arvu osas on toimunud järgmised arengud. (3)

Reisijateveo areng

(13)

Leping näeb ette, et Intermed kasutab kõnealuse teenuse osutamiseks turbopropelleriga lennukit ATR 42-300, mille põhiomadused on järgmised:

(14)

Esialgu on sisse seatud kaks lendu päevas esmaspäevast reedeni järgmise sõiduplaaniga:

(15)

Üldiselt peavad lendude kellaajad alati võimaldama Girona’ist tuleval reisijal viibida vähemalt 5 tundi Madridis, alates sihtkohta saabumisest.

(16)

Abi suurim kogusumma lepinguga kaetud ajavahemikul ulatub 4 337 086,18 euroni. Kataloonia piirkondlik valitsus ja Girona provintsi volikogu kohustuvad kandma Girona ja Madridi vahelise lennuteenuse rahastamise järgmiste määrade piires:

(17)

Intermedile makstav abi arvutatakse Girona–Madrid–Girona ühendust tagavate lennukite aasta keskmise kohatäituvuse alusel, kasutades lepingu V lisas määratletud valemit.

(18)

Hispaania ametivõimude antud teabe põhjal on keskmise kohatäituvuse (32 inimest) alusel arvutatud maksumus lennu kohta 3 980,55 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

(19)

Girona provintsi volikogu kohustub lisaks korraldama ja rahastama kõik selle lennuühendusega seonduvad müügitoetuse reklaami- ja turundusmeetmed lepingu kehtivuse ajal maksimaalses summas 120 202 eurot.

(20)

Samamoodi kohustub Girona kaubandus-, tööstus- ja navigatsioonikoda viima edukalt lõpule tema pädevusse kuuluvad meetmed, mis osutuvad vajalikuks lepingu esemeks oleva lennu hea kulgemise toetamiseks ja tagamiseks.

(21)

Lepingu lõpetamine on ette nähtud täie õigusega juhul, kui näiteks mõni teine lennuettevõtja seaks ilma riigiabita või mis tahes muu riigipoolse rahastamiseta sisse lennu Girona ja Madridi vahel, mis vastab lepinguga hõlmatud lennu analoogsetele omadustele, nimelt lennuki tüübi, teenuse sageduse, hindade ja ajavahemiku osas.

(22)

Leping on sõlmitud ajavahemikuks 2002. aasta 26. märtsist2005. aasta 31. detsembrini. 2002. aasta detsembris teenus siiski peatati komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise tagajärjel.

(23)

Kõnealune leping näeb ette ka kohatäituvust, regulaarsust, täpsust, maapealse käitusabi teenuseid käsitlevad sätted ning ka kehtivad hinnad.

(24)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses avaldas komisjon kahtlust kõnealuse abi vastavuses EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikega 2, eelkõige seoses nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) (5) artiklis 4 kehtestatud menetluse eiramisega.

(25)

Komisjon taotles nimelt Hispaanialt ühelt poolt hüvitamise vajadust ning kõnealuse avaliku teenuse puhaskulusid tõendavate andmete ning hüvituse mahu arvutamisel aluseks võetud andmete ning, teiselt poolt, määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklis 4 kehtestatud menetluse eiramist õigustavate põhjenduste edastamist.

(26)

Air Catalunya lennuettevõte osutab, et lennuühendust Girona ja Madridi vahel teenindab ühelt poolt abisaaja ja tema ise alates 2002. aasta 3. aprillist ilma riigipoolse rahastamiseta. Kõnealune lennuettevõte juhib tähelepanu talle tekitatud kahjulikele tagajärgedele ja asjaolule, et toimus ilmne konkurentsi moonutamine. Ta märgib, et Girona-Madrid-Girona ühendusele ei kehtinud määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklis 4 kehtestatud menetluste järgi avaliku teenindamise kohustust. Kõnealust abi ei saa kuulutada asutamislepinguga kokkusobivaks, sest see ei täida avaliku teenindamise ülesandele omase vajalikkuse ja proportsionaalsuse tingimusi. Air Catalunya peatas oma teenuse samuti 2002. aasta detsembris.

(27)

Austrian Airlines A.G. (Austrian Airlines) osutab lisaks, et EÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ja EMP lepingu artikli 61 kohaldamise suunistes kehtestatud eeskirju seoses lennundussektorile osutatava riigiabiga ei ole kõnealusel juhul järgitud.

(28)

Hispaania ametivõimud osutavad, et 2002. aasta detsembris ametliku uurimismenetluse algatamisest alates peatati abi maksmine Intermedile ja järelikult oli see ettevõte sunnitud peatama 2002. aasta detsembris Girona-Madridi lennu, kuna tal oli võimatu sellega kaasnevaid kulusid kanda, mis näitab, et kõnealune lend ei ole ühelegi lennuettevõttele tasuv.

(29)

Girona-Madridi lennuliini osaline rahastamine on ajaliselt piiratud nimelt seni, kuni kõnealune liin tugevneb ja saavutab isetasuvuse.

(30)

Hispaania ametivõimude hinnangul ei vasta Intermedi lennuettevõtte valimiseks järgitud menetlus määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklis 4 sätestatud menetlusele avaliku teenindamise kohustuse kehtestamiseks ühel teataval lennuliinil.

(31)

Kataloonia piirkondlik valitsus esitas ametliku taotluse Hispaania territoriaalarengu ministeeriumile avaliku teenindamise kohustuse (ATK) kehtestamiseks Girona-Madridi lennuliinile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 sätetele. Kõnealune ministeerium seda taotlust siiski ei rahuldanud põhjendusel, et puudusid piisavad põhjused nimetatud määruse artikli 4 kohaldamiseks.

(32)

Hispaania ametivõimude hinnangul on täidetud määruses (EMÜ) nr 2408/92 nõutud praktilised tingimused selleks, et kõnealust teenust saaks pidada avalikuks või üldist huvi pakkuvaks teenuseks.

(33)

Asjaolu, et ei leidu lennuettevõtjat, kes võiks seda lennuliini teenindada, annab tunnistust vähesest majanduslikust huvist kõnealuse liini vastu. Üksnes avaliku võimu sekkumine võiks seega tagada Girona–Madridi lennuliini teeninduse, mis vastab stabiilsuse ja regulaarsuse standarditele. Selleks on oluline meenutada, et Air Catalunya hakkas teostama Girona–Madridi liinil äritegevust samal ajal kui Intermed, see tähendab 2002. aasta aprillis. Enne seda ja alates 2001. aasta 28. oktoobrist, millal eelmine lennuettevõte selle tegevuse lõpetas, ei teenindanud Girona–Madridi liini ükski lennuettevõte. Sellel hädavajalikuks peetud liinil ei toimunud tegevust viis kuud, mis ajendas avalikku võimu sekkuma tulenevalt selle lennuliini olulisusest kodanikele.

(34)

Hispaania ametivõimud märgivad Girona ja Madridi vahelise lennuliini sisseseadmise tähtsust piirkonna majandusliku arengu jaoks.

(35)

Kuna aga ei täidetud kohustuse püstitamise formaalseid tingimusi, see tähendab ei toimunud kõikidele lennuettevõtjatele avatud ning komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatatud enampakkumise väljakuulutamist, ei saa toetuse puhul eeldada riigiabi puudumist EÜ asutamislepingu artikli 87 alusel ning see allub järelikult seda valdkonda reguleerivatele asutamislepingu üldeeskirjadele. Seda analüüsi kinnitavad lennuettevõtjatele antava riigiabi hindamise suunised komisjoni teatises asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ning EMP lepingu artikli 61 kohaldamise kohta lennundussektori riigiabi suhtes, (6) mille punktis 23 osutatakse, et “sellise lennuettevõtja kahjumi hüvitamist, kes ei ole valitud määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 kohaselt, hinnatakse endiselt riigiabi üldeeskirjade põhjal. Sama reegel kehtib hüvitiste suhtes, mis ei ole arvutatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti h kohaselt”.

(36)

Hispaania ametivõimude sõnul ei mõjuta avaliku teenindamise kohustuste vormikohase väljakuulutamise puudumine mingil määral kõnealuse lennuliini avaliku teenuse iseloomu.

(37)

Hispaania ametivõimude sõnul võib Intermedile antud hüvitist pidada EÜ asutamislepingu artikli 87 alusel riigiabiks, mis on ebaseaduslik komisjonile eelnevalt teatamata jätmise ja määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 sätete eiramise tõttu, ent asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel siiski ühisturuga kokkusobiv. Kuigi see ei ole õhutranspordisektoris kohustuseks tehtud avaliku teenuse rahastamiseks asjakohane raamistik, võiksid käesoleva juhtumi eripärad ja, konkreetsemalt, konkurentsi ja ühendusesisese kaubanduse vähene mõjutamine, abi viivitamatu peatamine pärast ametliku uurimismenetluse algatamist, selle tulemusel Intermedi lennu lõpetamine, abi väike suurus ja kaheksa kuuga piirdunud abi andmise lühike kestus õigustada kõnealuse sätte kohaldamist erandkorras.

(38)

Selleks et oleks võimalik kohaldada artikli 86 lõiget 2, peab hüvitis olema vajalik ja proportsionaalne.

(39)

Intermedile lepingus kehtestatud tingimused teenuse regulaarsuse, järjepidevuse, veomahu ja hinnakujunduse osas muudavad lennu mittetasuvaks mistahes lennuettevõttele. Haldusega seonduvad kulud tekitavad tegelikult ülemääraseid kulusid, mida ärilistel alustel tegev ettevõte ei saaks enda kanda võtta.

(40)

Seda tõendab asjaolu, et ei ole ühtegi märkimisväärset konkurenti, kes suudaks teenindada Girona–Madridi lennuliini Intermedile kehtestatud sageduse, veomahu ja järjepidevuse tingimustel. Varem seda liini teenindanud ettevõte oli sunnitud kõnealuse tegevuse lõpetama, sest see ei olnud tasuv. Asi on selles, et mitmed lennuettevõtted, kellelt piirkondlik valitsus selle teenuse pakkumist taotleb, ei ole selle vastu huvi avaldanud ning on selgelt teada andnud, et nad kahtlevad selle teenuse majanduslikus teostatavuses.

(41)

Mis puutub Air Catalunya’sse, siis teda ei saa pidada märkimisväärseks konkurendiks. Air Catalunya’t oli nimelt kutsutud osalema valimise ajal, kuid tema pakkumist ei saadud vastu võtta, kuna kõnealusel ettevõttel ei ole lennuettevõtja tegevusluba (AOC) ega tegevusluba Hispaanias tegutsemiseks. (7) Isegi kui määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklis 4 ATK kehtestamiseks sätestatud menetlust oleks järgitud, ei oleks Air Catalunya saanud enampakkumisel osaleda, sest see oli mõeldud üksnes regulaarlendude tegevusluba omavatele ettevõtetele. Igal juhul erinevad selle ettevõtte pakutud lendude, mis ei olnud regulaarsed, tingimused oluliselt Intermedile kehtestatud lennusagedustest ja veomahtudest. Näiteks, kui Air Catalunya prahitud lennuki kohatäituvuse määr oli minimaalne, tühistati lend ja kohalviibivad reisijad jäeti Madridi jõudmiseks ilma kiire ja tõhusa transpordivahendita.

(42)

Lõpuks rõhutab kõnealuse lennuliini mittetasuvust asjaolu, et vaatamata sellele, et Intermedi lennud lõpetati, ei paku seda teenust ükski lennuettevõte, isegi mitte Air Catalunya.

(43)

Intermedile antud abi ei ületa pädeva asutuse poolt kehtestatud nõudmiste täitmisega kaasnevate ülemääraste kulude tasakaalustamiseks vajalikku minimaalset hüvitist. Intermedile antud hüvitis ulatub 919 879,98 euroni. Lepingu III lisa alusel on keskmise kohatäituvuse määra (32 inimest) alusel arvutatud lennu maksumus 3 980,55 eurot. Intermedi lendude arv lepingu kehtivuse ajal ulatub 640, millest saadud tulu ulatus 876 934,30 euroni. Sellest järeldub, et teenuse osutamisega kaasnev puudujääk oli ligikaudu 1 670 608,70 eurot. Selle arvu annab lennu maksumus ehk 3 980,55 eurot, mis korrutatakse teostatud lendude arvuga, see tähendab 2 547 552,00 eurot, millest lahutatakse saadud tulud ehk 876 943,30 eurot. Järelikult oli avalike võimude poolt antud abi (919 879,98 eurot) lennuettevõttele ajavahemikul 2002. aasta aprillist kuni detsembrini Girona–Madridi liini teostamisest tekkinud puudujäägist väiksem.

(44)

Nagu teatab Euroopa Kohtu pidev kohtupraktika “riigiabi maksmine on vastuvõetav asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel eelmainitud lepingu artikli 87 keelust hoolimata juhul, kui kõnealune abi on mõeldud ainult üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks volitatud ettevõtte pädevusse kuuluva eriülesande täitmisel tekkinud ülemääraste kulude hüvitamiseks ning kui selle abi andmine osutub vajalikuks selleks, et nimetatud ettevõte suudaks tagada oma avaliku teenistuse kohustused majandusliku tasakaalu tingimustes”. (8)

(45)

Intermedile antud abi on vähese tähtsusega, kuna see on alla miljoni euro. Sellele lisandub lepingu suhteline lühiajalisus (kõigest 8 kuud: 2002. aasta aprillist detsembrini).

(46)

Air Catalunya või teiste potentsiaalsete konkurentide positsiooni kõnealusel liinil ei kahjustata tulevikus mingil määral, sest abi maksmine peatati menetluse algatamisest alates, ning piirkondlik valitsus ja Diputación de Girona kohustusid lõpetama ametlikult omal ajal Intermediga sõlmitud lepingu.

(47)

Kõigi nende elementide tulemusel on Intermedile antud abi poolt võimalikult põhjustatav negatiivne mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele minimaalne.

(48)

Hispaania ametivõimude hinnangul ei saa Altmarki kohtuasjast tulenevat (Euroopa Kohtus pooleliolev kohtuasi Hispaania ametivõimude märkuste saatmise kuupäeval) kohtupraktikat kõnealusel juhul kohaldada, sest selles asjas käsitletud toimik puudutab asutamislepingu artikli 73 kohaldamist avaliku teenindamise kohustuste kehtestamiseks väljaspool maismaatranspordi osas kehtivate eeskirjadega sätestatud raamistikku.

(49)

Hispaania ametivõimud hindavad, et Intermedi lennuettevõttele antud toetuste tagajärjel algatatud menetlus võib lõppeda komisjoni otsuse kohaldamisega, mis vaatamata sellele, et see kuulutab abi ebaseaduslikuks ja et see abi on peatatud, ei nõua makstud abi tagasi saamist, vaid peab seda artikli 86 lõike 2 alusel ühisturuga kokkusobivaks.

(50)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 osutatakse, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(51)

Komisjoni teatise punktis 18 EÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ning EMP lepingu artikli 61 kohaldamise kohta lennundussektori riigiabi suhtes kehtestatakse eeldus riigiabi puudumise kohta, kui avaliku teenindamise kohustus omistati ja sellega seonduv hüvitis arvutati kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artiklis 4 sätestatud menetlusega. Kriteeriumid, mis võimaldavad hinnata, kas avaliku teenuse hüvitamises sisaldub abi, täpsustati seejärel 24. juuli 2003. aasta kohtuotsusega Altmarki  (9) kohtuasjas.

(52)

Nagu on selgitatud käesoleva otsuse motiveeringupunktides 9–23 käesoleva otsuse punktis 2.3. kirjeldatud teenuse osutaja valimise kohta, valisid Kataloonia piirkondliku valitsuse ametivõimud lennuettevõtte, järgimata määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklis 4 kehtestatud kohustusi, mis on esmatähtsad võrdse kohtlemise põhimõtte ja menetluse asjakohase kulgemise tagamiseks.

(53)

Nimelt,

(54)

Hispaania ametivõimud peavad kõnealust meedet kõigest hoolimata hüvitiseks Intermedi lennuettevõttele pandud avaliku teenindamise kohustuste eest.

(55)

Komisjoni hinnangul on ainus viis avaliku teenindamise kohustuste kehtestamiseks õhutranspordisektoris määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 kohaldamine. Selles määruses on nõukogu kehtestanud ühtsed ja mittediskrimineerivad eeskirjad lennuliikluse õiguste andmiseks lennuliinidel, mille suhtes on kehtestatud avaliku teenindamise kohustused. Hüvitise arvutamise kriteeriumid on selgelt määratletud. Vastavalt ülalnimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punktile h arvutatud hüvitis oleks võimaldanud (vastupidises suunas viitavate märkide puudumisel) eeldada rahalise eelise puudumist selle lennuettevõtte kasuks. (10)

(56)

Määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktis h sätestatakse, et “Liikmesriik võib hüvitada lõigu f alusel valitud lennuettevõtja kulud, et see ettevõtja vastaks käesoleva lõike alusel kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse korral nõutavatele standarditele; sellisel kulude hüvitamisel peab arvestama teenindamisest tulenevaid kulusid ja tulusid.” Komisjoni hinnangul ei vasta Hispaania ametivõimude poolt Intermedi lennuettevõtja kasuks kavandatud meede nimetatud määruse artikli 4 sätetele.

(57)

Sellest johtuvalt kõnealune abi puudumise eeldus antud juhul ei kehti.

(58)

Lennundussektori riigiabi suuniste punktis 23 osutatakse, et “Sellise lennuettevõtja kahjumi hüvitamist, kes ei ole valitud määruse ( EMÜ ) nr 2408/92 artikli 4 kohaselt, hinnatakse endiselt riigiabi üldeeskirjade põhjal. Sama reegel kehtib hüvitiste suhtes, mis ei ole arvutatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti h kohaselt.” Samamoodi kehtestatakse punktis 17, et “Hüvitamise lubatavuse üle otsustatakse riigiabi põhimõtete alusel, nagu neid tõlgendatakse Euroopa Kohtu praktikas”.

(59)

Komisjon on arvamusel, et kui teatud kindlas sektoris kohustavad ühenduse eeskirjad omistama avaliku teenindamise kohustusi konkurentsi loomise raames, tähendab nende eeskirjade mittejärgimine, et antud hüvitis kujutab tavaliselt abi asutamislepingu artikli 87.1 alusel. Komisjon analüüsib siiski, kas kõnealune rahalise eelise andmise meede Intermedi lennuettevõttele, ja eelkõige, kas kõnealune hüvitis täidab Euroopa Kohtu kohtupraktikas nimelt 24. juuli 2003. aasta Altmarki kohtuasjas kehtestatud kriteeriumid.

(60)

See kohtuotsus kinnitab, et avaliku teenindamise kohustuste hüvitamiseks antud summad ei ole riigiabi, kui on täidetud mitmed tingimused. Euroopa Kohtu andmetel tuleneb kohtupraktikast, (11)“et niivõrd, kuivõrd riigi sekkumist tuleb käsitleda hüvitisena, mis kujutab kohustuste vastastikust täitmist abisaajate ettevõtete poolt avaliku teenindamise kohustuste täitmiseks osutatud teenuste eest selliselt, et need ettevõtted ei saa tegelikkuses rahalist eelist ning et nimetatud sekkumisega ei asetata neid ettevõtteid soodsamasse konkurentsiolukorda nendega konkureerivate ettevõtete suhtes, ei kujuta selline sekkumine asutamislepingu artikli 92 lõike 1 rikkumist. Siiski selleks, et konkreetsel juhul võiks sellist hüvitist vabastada riigiabi määratlusest, peavad täidetud olema teatud tingimused.” (12)

(61)

Kohus kehtestab neli tingimust. Kolm esimest tingimust kehtivad igal juhul. Neljas tingimus näeb ette 2 alternatiivi, kõrvaldamaks hüvitisega antava vähimagi rahalise eelise võimaluse.

(62)

Kohtu kehtestatud esimese tingimuse järgi peab hüvitist saav ettevõte olema tegelikult kohustatud avaliku teenindamise kohustuste täitmiseks ning need kohustused peavad olema selgelt määratletud. Teise tingimuse järgi tuleb hüvitise arvutamisel aluseks võetud näitajad eelnevalt kehtestada objektiivselt ning selgelt ja arusaadavalt.

(63)

Antud juhul tehti hüvitist saavale ettevõttele ülesandeks lepingus määratletud teatavate kohustuste täitmine. Need kohustused ning lepingu III, IV ja V lisades kehtestatud hüvitise arvestamise parameetrid on pädevate piirkondlike asutuste ja lennuveoteenuse täitmiseks juba valitud äriühingu vahel toimunud läbirääkimiste tulemus. Kataloonia piirkondlik valitsus võttis nimelt individuaalse kirja teel ühendust ajavahemikul 2001. aasta juuli–november mitmete lennuettevõtjatega, et tutvustada neile oma algatust, mis seisnes selle lennuliini sisseseadmise julgustamises, ning kutsuda neid esitama pakkumisi või avaldama valmisolekut selle lennu tagamiseks. Selle ühendusevõtmise raames piirduvad piirkondlikud asutused taotlusega, et lennuettevõtted, kelle poole pöörduti, esitaksid pakkumised. Nendes kirjades ei ole esitatud üksikasju ettevõtete kohustuste ega hüvitamise parameetrite kohta. Ei ole välistatud, et piirkondlike asutuste taotluse tagasi lükanud lennuettevõtted võisid olla lepingu sõlmimisest huvitatud, kui kohustuste ja hüvitise arvutamise parameetrite konkreetsemad üksikasjad oleks olnud kättesaadavad piirkondlike asutuste taotluse saatmise hetkest peale.

Komisjon arvestab antud juhul, et avaliku teenindamise kohustused ei olnud määratletud selgelt ja arusaadavalt ning järelikult ei ole Altmarki kohtuasjas kehtestatud esimene tingimus täidetud.

(64)

Lisaks teatati 26. märtsil 2002. aastal Generalitat de Cataluña, Diputación de Gerona, Girona Kaubandus-tööstuskoja ja äriühingu Intermediación Aérea SL (Intermed) vahel sõlmitud lepingust lihtsalt pressiteates, kuid seda ei avaldatud ametlikult ning komisjoni andmeil ei olnud see kolmandatele huvitatud isikutele kättesaadav. Pealegi on õhutranspordisektoris hüvitise eelnevalt, objektiivselt ja läbipaistvalt arvutamise parameetrid kehtestatud ühenduse seadusandja poolt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklis 4 fikseeritud viisil, millest ei peetud kinni.

(65)

Komisjon arvestab lisaks, et parameetreid, mille alusel antud juhul hüvitist arvutati, ei kehtestatud eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil. Altmarki kohtuotsuses kehtestatud teine tingimus ei ole seega täidetud.

(66)

Kohtu kehtestatud kolmanda tingimuse järgi ei tohi hüvitis ületada avaliku teenindamise kohustuste täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katteks vajalikku määra, arvestades sellega seonduvaid tulusid ning mõistlikku kasu nende kohustuste täitmise eest. Selle tingimuse täitmine on hädavajalik, tagamaks, et hüvitist saavale ettevõttele ei ole antud eelist, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, tugevdades selle ettevõtte konkurentsipositsiooni. Selle tingimuse eesmärgiks on vältida ülemääraste hüvitiste andmist ettevõtetele ja vältida hüvitise andmist kujul või summas, mis võimaldab ettevõttele ülemäärast käibekapitali, mida see võiks suunata tegevustesse, mis võiksid konkurentsi moonutada.

Lennundussektoris seadusandja poolt kasutatav meetod selliste ülemääraste hüvitamiste vältimiseks, aga ka turulepääsemise piiramise kahjulike mõjude piiramiseks on määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklis 4 kehtestatud pakkumismenetluse range järgimine.

(67)

Komisjon hindab, et sellist pakkumismenetlust enne liikmesriigi teostatavat ostu loetakse tavaliselt piisavaks, välistamaks võimalust, et see liikmesriik taotleb eelise andmist teatavale ettevõttele. Esimese astme kohus kinnitas seda lähenemist. (13) Ta hindab, et pakkumiskutse puudumisel on raske täpselt määratleda, kas Intermedi äriühingu saadud summa vastab avaliku teenindamise kohustuste täitmisest tulenevatele kuludele või kas see kujutab ülemäärast hüvitamist ja eelist äriühingule.

(68)

Hispaania ametivõimud hindavad, et antud toetuse summa on väiksem tekitatud puudujäägist kuudel, mil teenust osutati ja järelikult ülemäärast hüvitamist ei esine. Komisjon hindab, et hüvitise määra kehtestamiseks objektiivsete vahendite puudumisel vastavalt nõukogu kehtestatud kohustuslikele eeskirjadele ei saa välistada, et teised lennuettevõtted oleksid võinud pakkuda kõnealust teenust väiksema toetuse määraga.

(69)

Komisjoni hinnangul ei ole antud juhul Altmarki kohtuotsuse kolmas tingimus täidetud.

(70)

Neljas tingimus sisaldab kahte sätet:

(71)

Neljanda tingimuse esimene säte ei ole kõnealusel juhul täidetud. Hispaania ametivõimude järgitud valimise menetlus ei täida kõikide riigihankemenetluste puhul hädavajalikke läbipaistvuse ja objektiivsuse kriteeriume, nagu on osutatud käesoleva otsuse punktides 51 ja 52, et seda valikut võiks pidada tõelise konkurentsi tingimustes teostatud valikuks ning seega ei saa seda pidada piisavalt läbipaistvaks selleks, et tagada “vähimat maksumust haldusterritoriaalsele üksusele”.

(72)

Punktis 70 b nimetatud neljanda tingimuse teine säte paistab põhimõtteliselt kohaldatav vaid juhul, kui ei ole pakkumiskutse avaldamise kohustust ning mitte juhul, kui see kohustus kehtib, kuid seda kohustust ei täidetud. Siiski, oletades, et neljanda tingimuse teist sätet tuleks antud juhul kohaldada, peab komisjon järeldama, et sellest ei peetud kinni. Hüvitist nimelt ei arvutatud “nende kulude analüüsi alusel, mis esineksid ühel keskmisel hästi juhitud ja asjakohaste avaliku teenindamise nõuete täitmiseks sobivate transpordivahenditega varustatud ettevõttel nende kohustuste täitmisel, arvestades sellega seonduvaid tulusid ning mõistlikku kasu nende kohustuste täitmise eest”. Tegelikult, nagu selgitati teise tingimuse analüüsimisel, ei teostanud ametivõimud eelnevat kulude analüüsi ega hinnanud nende kokkusobivust või kokkusobimatust selle standardiga, vaid piirdusid kõnealuse teenusepakkuja tegelike kulude hüvitamisega. Hispaania ametivõimud ei esitanud andmeid, mis võimaldaksid komisjonil taolist kontrolli läbi viia. Nendel tingimustel on ilmne, et Altmarki kohtuotsuses kehtestatud neljas tingimus ei ole samuti täidetud.

(73)

Komisjon täheldab seega, et ükski Altmarki kohtuotsuse tingimustest ei ole antud juhul täidetud. Eelneva põhjal kaasneb selle meetmega abisaajale eelis.

(74)

Riigiabi mõiste asutamislepingu alusel ja selliselt, nagu seda tõlgendab Euroopa Kohus, viitab igasugusele otseselt või kaudselt riigi ressurssidest antud või riigile või selleks määratud või sellel eesmärgil asutatud asutustele lisakulu kujutavale eelisele.

(75)

Antud juhul näeb leping ette, et abisaaja ettevõte saab maksimaalselt 4 337 086,18 eurot kogu lepingu kehtivuse ajal, mida rahastavad Generalitat de Catalunya ja Diputación de Girona. Nagu kinnitavad Hispaania ametivõimud, ulatub tegelikult väljamakstud abisumma 919 879,98 euroni. See otseselt Hispaania ametivõimude antud summa kinnitab selgelt riigi ressursside osalemist.

(76)

Kõnealused meetmed on suunatud üksnes ühele transpordisektorile, nimelt õhutranspordile, ja ainult ühe lennuliini, Girona–Madrid–Girona, teenindamiseks.

(77)

Leping sõlmiti ainult ühe lennuettevõttega. Hispaania ametivõimudelt saadud andmetest ei ole võimalik järeldada, et samu meetmeid kohaldataks teistele ettevõtetele, kes otsustaksid võimaluse korral pakkuda regulaarseid õhutransporditeenuseid Madridi ja Gerona vahel.

(78)

Kõnealust meedet peetakse järelikult valikuliseks.

(79)

Et sedastada konkurentsimoonutust, piisab, kui riigi sekkumine muudab kunstlikult ühe ettevõtte tootmiskulude teatavaid elemente ja tugevdab selle ettevõtte positsiooni teiste ühendusesiseses kaubanduses konkureerivate ettevõtete suhtes. (14) Kohus arvestab, (15) et ei ole mingil määral välistatud, et riiklik toetus, mida antakse ühele ettevõttele, kes pakub vaid kohalikke või piirkondlikke transporditeenuseid ning ei paku transporditeenuseid väljaspool oma päritoluriiki, võiks siiski mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Teisalt rõhutas kohus ka, et abi võib olla liikmesriikidevahelist kaubandust kahjustavat ja konkurentsitingimusi moonutavat laadi, isegi kui abisaaja ettevõte, kes konkureerib teiste liikmesriikide ettevõtetega, ei osale ise piiriüleses tegevuses. Nimelt, kui üks liikmesriik annab abi ühele ettevõttele, võib see säilitada või suurendada riigisisest pakkumist selle tagajärjega, et teistes liikmesriikides asuvate ettevõtete võimalused pakkuda oma teenuseid selle liikmesriigi turul on vähenenud. (16)

(80)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (17) ei ole kohaldatav transpordisektorile vastavalt selle kolmandale motiveeringupunktile ja selle artikli 1 punktile a. Kohtu kohtupraktika järgi ei ole künnist või protsendimäära, millest madalama taseme korral võib arvestada, et liikmesriikidevahelist kaubandust ei kahjustata. Abi suhteliselt vähene suurus või abisaaja ettevõtte suhteliselt tagasihoidlik suurus ei välista tegelikult a priori konkurentsi ja liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamise võimalust. (18)

(81)

Antud juhul teenindavad Girona ja Madridi vahelist lennuliini kaks ettevõtet, üks saab riigilt rahalist toetust ja teine ei saa riigilt rahalist toetust.

(82)

On tõsi, et leping näeb ette lepingu lõpetamise klausli, mida kohaldatakse juhul, kui mõni teine lennuettevõte pakuks ilma riigi abita või muu riigipoolse rahastamiseta Girona ja Madridi vahelist lendu, mis vastaks lepingu esemeks oleva lennuga analoogsetele omadustele nimelt lennuki tüübi, teenuse sageduse, hindade ja ajavahemiku osas.

(83)

Siiski, kui võimalik konkureeriv ettevõtja pakub teenuseid, mis ei vasta eelnimetatud omadustele (näiteks väiksema lennuki kasutamine), kinnitaks see ise valikulist iseloomu, sest kaks ettevõtjat tegutseksid samal lennuliinil, kusjuures üks neist saaks abi ja teine mitte. Käesoleva kohtuasja hageja nimelt teenindab Girona–Madrid–Girona lennuliini, saamata riigiabi. Hispaania ametivõimudelt saadud andmete järgi alustas hageja Girona–Madrid–Girona tšarterlende, kasutades väiksema mahutavusega 20kohaliseid lennukeid, mis ei vasta lepingu nõuetele.

(84)

Lisaks mõjutavad kõnealused meetmed liikmesriikidevahelist kaubandust juba sellepärast, et need puudutavad äriühingut, mille tegevusalaks on transport, mis oma olemuselt puudutab otseselt kaubavahetust ja hõlmab osa ühisturust. Lisaks moonutavad need meetmed konkurentsi selle turu piires, sest on suunatud ainult ühele ettevõttele, mis on konkurentsiolukorras teise ühenduse lennuettevõttega, nimelt õhutranspordi liberaliseerimise kolmanda tahu jõustumisest alates (“kolmas pakett”) 1. jaanuarist 1993. Nendel tingimustel kujutab Hispaania ametivõimude poolt eeliste andmine Intermedile abi EÜ asutamislepingu artikli 87 sätete alusel.

(85)

Girona provintsi volikogu lubatud meetmeid kõikide selle lennuliiniga seonduvate müügitoetuse ja turunduse reklaamitegevuste korraldamiseks ja rahastamiseks lepingu kehtivuse ajal maksimaalses summas 120 202 eurot tuleb samuti pidada riigiabiks. Sisuliselt on need riigi vahenditest rahastatud meetmed suunatud üldsusele uue lennuteenuse loomise tutvustamiseks.

(86)

Kuna asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimused on täidetud, peab komisjon järeldama, et tegemist on riigiabi meetmega, mida tuleb uurida, kontrollimaks selle kokkusobivust asutamislepingu sätetega.

(87)

Komisjon avaldab kahetsust, et Hispaania rakendas abi, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 sätteid.

(88)

Olles määratlenud vaatlusaluste meetmete riigiabi olemuse vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 1, kusjuures seda hinnangut kinnitavad Hispaania ametivõimud, peab komisjon uurima, kas neid meetmeid võib pidada ühisturuga kokkusobivaks asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 ja artikli 86 lõike 2 alusel.

(89)

Komisjon peab hindama abi kokkusobivust asutamislepingu artikli 87 lõike 2 lõigu a alusel, mille järgi on ühisturuga kokkusobiv üksiktarbijatele antav sotsiaalabi tingimusel, et sellist abi antakse ilma asjaosaliste toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta. Komisjoni teatise põhjal lennundussektori riigiabi kohta peab abi olema sotsiaalabi olemusega, see tähendab, et see peab põhimõtteliselt katma ainult teatavaid lennuliine kasutavate reisijate kategooriaid (lapsed, puuetega inimesed, vähese sissetulekuga inimesed). Siiski, kui tegemist on ebasoodsa piirkonna liiniga, eelkõige saartega, võib abi hõlmata piirkonna kogu elanikkonda. Sama teatise järgi tuleb abi anda ilma teenuste päritolul põhineva diskrimineerimiseta, see tähendab olenemata Euroopa Majanduspiirkonna lennuettevõtetest, kes teenuseid pakuvad. See eeldab ka mistahes takistuste puudumist kõikide ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsule lennuühendusele.

(90)

Antud juhul makstakse abi eranditult lennuettevõttele, kes teenindab kõnealust lennuliini, erinevalt konkureerivast lennuettevõtjast. Selle abi õiguslik alus ei näi võimaldavat teiste lennuettevõtete juurdepääsu toetuskavale. Järelikult ei täida see abi esimest nõutud tingimust, nimelt lennuettevõtjatevahelise diskrimineerimise puudumist.

(91)

Artikli 87 lõike 2 lõigus b ettenähtud erandit ei kohaldata, sest antud juhul ei ole tegemist loodusõnnetuste või muude erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antud abiga.

(92)

Artikli 87 lõikes 3 on loetletud abiliigid, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(93)

Ühisturu hea toimimise säilitamiseks ja lähtuvalt asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punkti g põhimõtetest tuleb erandeid artikli 87 lõike 1 sätetest, nagu need on määratletud artikli 87 lõikes 3, toetuskava või iga üksiku meetme uurimisel rangelt tõlgendada. Lisaks, võttes arvesse kasvavat konkurentsi seoses õhutranspordi liberaliseerimisega, peab komisjon järgima ranget riigiabi kontrolli poliitikat, vältimaks, et see abi avaldaks üldhuvidega vastuolus olevaid kõrvalmõjusid.

(94)

Siiski võiks see abi olla lubatav stardiabina, mida analüüsitakse punktis 101.

(95)

Ainus põhjendus, mida Hispaania ametivõimud esile toovad, puudutab asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamist. Selles osas hindab komisjon, et abi kokkusobivaks kuulutamiseks asutamislepingu selle sätte alusel tuleb järgida kahte tingimust: abi vajalikkus ja proportsionaalsus.

(96)

Komisjon peab meenutama, et Hispaania ametivõimud ei vaidlusta määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 sätete eiramist. Seda võiks vaadelda kui asjaolu, millest ilmneb, et Hispaania ametivõimud ei pidanud vajalikuks avaliku teenindamise kohustuste kehtestamist kõnealuse lennuliini suhtes. See leidis kinnitust, kui komisjon oli juba haldusmenetluse algatanud, sest Kataloonia piirkondlike asutuste 13. juuni 2002. aasta taotlusel keeldusid Hispaania pädevad ametivõimud menetluse algatamisest avaliku teenindamise kohustuste kehtestamiseks “põhjendusel, et puudusid piisavad põhjused nimetatud määruse artiklist 4 lähtumiseks.”. (20) Nendel asjaoludel näiks vastuoluline väita ühelt poolt, et teenus on vajalik asutamislepingu artikli 86 lõike 2 raames ja, teiselt poolt, arvestada, et kõnealune teenus ei ole vajalik lennundussektoris avaliku teenuse kohustuste suhtes kehtiva tavalise õigusliku raamistiku kohaldamiseks.

(97)

Määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklis 4 kehtestatud menetluse eiramise tõttu ei saa kinnitada ka abi proportsionaalsust. Hispaania ametivõimud hindavad, et antud toetuse summa on väiksem teenuse osutamise kuudel esinenud puudujäägist ning järelikult ei esine ülemäärast hüvitamist. Komisjon ei vaidlusta, et abi summa on teenuse puudujäägist väiksem, kuid ta hindab, et objektiivsete vahendite puudumisel hüvitustaseme määramiseks, kohaldades nõukogu kehtestatud kohustuslikke eeskirju, ei saa välistada, et teised lennuettevõtted oleksid võinud pakkuda kõnealust teenust madalama toetusraha tasemega.

(98)

Kohtu kohtupraktika järgi (21) tuleks teostada kokkusobivuse seostatud hinnang, kui ühe abi teatavad tingimused on vastuolus asutamislepingu konkreetsete sätetega peale EÜ artiklite 87 ja 88, ning on lahutamatult seotud abi esemega, nii et ei ole võimalik neid eraldi hinnata. Sel oletusel lisanduksid nende teiste sätete tingimused EÜ asutamislepingu artikli 86 lõigest 2 tulenevatele kokkusobivustingimustele. Lisaks on selge, et riigiabi käsitlev menetlus ei tohi kunagi anda asutamislepingu erisätetele (22) ega nende sätete alusel võetud ühenduse eeskirjadele vastupidist tulemust.

(99)

Antud juhul on määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 menetlus lahutamatult abiga seotud. Vastavalt sellele kohtupraktikale ei ole seega võimalik lugeda kokkusobivaks abi, mille andmise tingimused ei täida määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklit 4. Pealegi sisaldab asutamislepingu artikli 86 lõike 2 viimane lause ka lisanõuet: “kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega”. Komisjon hindab, et antud juhtumi taolistel juhtudel oleks määrust (EMÜ) nr 2408/92 rikkudes antud abi lubamine vastuolu ühenduse huvidega.

(100)

Järelikult ei saa kõnealust abi lugeda asutamislepingu artikli 86 lõikega 2 kokkusobivaks.

(101)

Oma 12. veebruari 2004. aasta otsuses 2004/393/EÜ eeliste kohta, mis Wallonne’i piirkond ja Charleroi Bruxelles Sud lennujaam andsid Ryanairi lennuettevõttele selle asumisel Charleroi’sse, (23) punkt 278, leiab komisjon, et abi võimaldab sellel ettevõttel arendada ja kindlustada praegu alakasutatud ja haldusterritoriaalsele üksusele kulukate piirkondlike lennujaamastruktuuride paremat kasutamist, pakkudes teatavat huvi ühenduse tasemel ja kuuludes ühise transpordipoliitika eesmärkide hulka.

(102)

Selles otsuses hindas komisjon, et teatav tegevusabi, mis on mõeldud uute lennuliinide käivitamise soodustamiseks või teatavate lennusageduste tugevdamiseks, võib olla väikeste piirkondlike lennuväljade arendamiseks vajalik instrument. See võib nimelt veenda huvitatud ettevõtteid võtma uutesse teedesse investeerimise riski. Siiski, et oleks võimalik pidada sellist abi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel kokkusobivaks, tuleks määratleda igal juhul eraldi, kas abi on vajalik ja proportsionaalne taotletava eesmärgi seisukohast ja kas ta ei kahjusta kaubavahetust, olles vastuolus ühiste huvidega.

(103)

Tegevusabi peetakse harva ühisturuga kokkusobivaks niivõrd, kuivõrd see moonutab tavaliselt konkurentsitingimusi sektorites, kus seda antakse, kusjuures lähtuvalt selle abi olemusest ei ole võimalik saavutada eesmärke, mis on seatud asutamislepingu sätete klauslitega. Tegelikult ei eelda see abi ettevõtte tehnilisi või struktuurilisi muudatusi, soodustades vaid tema ärilist arengut, see võimaldab ettevõttel üksnes pakkuda oma klientidele kunstlikult soodsaid tingimusi ja suurendada põhjendamatult kasu.

(104)

See põhimõte võimaldab siiski teatavaid erandeid ja komisjon on mõnikord lugenud seda tüüpi abi kokkusobivaks teatavate tingimuste täitmise abil. (24)

(105)

Sellise abi kokkusobivaks pidamiseks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel tuleks seega määratleda, kas antud juhul makstud abi on taotletava eesmärgi jaoks vajalik ja sellega proportsionaalne ning kas see ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(106)

Esimene tingimus stardiabi andmiseks on, et abi kuulub ühtse lennujaamade arendusprojekti raamesse ning peegeldab tahet arendada nende mitte alati rentaablite infrastruktuuride tasuvust.

(107)

Piirkondliku arengu, turismi, kohaliku majanduse või piirkonna maine edendamine on üksnes selle esmajoones lennujaamade kestvat arengut taotleva ühtse poliitika tagajärg.

(108)

Piirkondlikud lennujaamad võiksid ka kujutada lahendust transpordipoliitika probleemile: suuremate lennujaamade võimsuspiiri saavutamisele. (25)

(109)

Käesoleval juhul ei viita mitte mingid andmed, et teistel lennuettevõtetel, kes sooviksid käivitada liine Girona ja teiste sihtkohtade vahel, oleks juurdepääs sarnasele abile. Komisjoni ei ole teavitatud sellise lennuväljategevuse arendamise projekti olemasolust. Hispaania ametivõimud piirduvad teavitamisega, et Girona lennujaam ei võta vastu ühtegi regulaarlendu, kuni teeninduse kehtestamiseni Girona ja Madridi vahel.

(110)

Komisjon määratles abi vajaduse kriteeriumi “Ryanair” otsuses. (26) Selle alusel peab stardiabi osutuma lennujaama arendamise seisukohast hädavajalikuks. Teatavad tingimused peavad olema täidetud.

(111)

Esiteks tuleb lennuettevõtetele makstavat abi rakendada üksnes uute teede või uute sõidusageduste avamisel, millega kaasneb piirkondlikult lennuväljalt väljuvate reisijatevedude netomahtude suurenemine, selliselt, et võetakse üle osa lennuettevõtte kanda olevast riskist.

(112)

Teiseks ei tohi abi maksta, kui teed juba teenindatakse: lennuettevõte kanda olev risk on väiksem, koguni olematu ja abi vajadus ei ole põhjendatud. Seega, kui üks lennuettevõte juba teenindab ühte lennuväljalt väljuvat teed, ei saa ta kasutada riigi toetust.

(113)

Kolmandaks ei tohi abi ühelt poolt maksta lennuettevõttele uue liini jaoks, mida see ettevõte hakkab teenindama juba stardiabi saanud endise liini asemel ja pärast selle liini teenindamise lõpetamist, kui kõik muu jääb endiseks ja lennujaamale ei too see abi ühtegi puhtalt positiivset mõju lennujaama asukohas vastuvõetavate reisijate arvu osas. Teiselt poolt ei tohi abi anda ka liini jaoks, mida lennuettevõte kindlustab teise liini asemel, mida ta teenindas varem mõnelt teiselt lennuväljalt, mis asus samaväärse majandusliku või rahvastikualase tähtsusega piirkonnas. Komisjon hindab, et on esmatähtis, et stardiabiga ei kaasneks toetuse ülepakkumine, näiteks selliste liinide ümberpaigutamise kaudu, kui suurim abisumma on juba antud. Selline praktika oleks nimelt vastuolus stardiabi eesmärgiga, mis on asjaomase lennuvälja arendamine vastavalt ühistele huvidele.

(114)

Neljandaks ei tohi abi suunata juba avatud liinide avamiseks ja seda lennuväljalt väljuvat teed juba teenindava olemasoleva lennuettevõttega otse konkureerima asuva uue turule siseneja abistamiseks. Uus turule tulija peab olemasoleva lennuettevõttega võistlemiseks lootma üksnes oma jõududele ja mitte riigiabile.

(115)

Esimese, teise ja neljanda tingimuse puhul tuleb meenutada, et Girona-Madrid-Girona liini teenindas juba teine lennuettevõte kuni 2001. aasta 28. oktoobrini, kuid oli selle tegevuse lõpetanud teenuse tasuvuse puudumise tõttu. Lepingu sõlmimise ajal asjaomaste avalike võimude ja Intermedi vahel 26. märtsil 2002. aastal ei teenindanud liini teine transpordiettevõtja. Ometi alustas teine ettevõtja, Air Catalunya, mõni päev hiljem, 3. aprillil 2002. aastal, sama lennuliini teenindamist. Lõpuks alustas Intermed oma tegevust 15. aprillil 2002. aastal. Asjaolu, et kaks lennuettevõtjat alustasid Girona–Madrid–Girona lennuliini teenindamist 12päevase vahega, ei võimalda selgelt ja lõplikult määratleda, kas Intermedi osutatud teenust võib pidada uueks liiniks.

(116)

Kolmas tingimus on antud juhul täidetud, sest Madrid–Gerona–Madridi liini teenindas esimesena Intermed.

(117)

Alguses esinevaid turundus- ja reklaamikulusid lennuliini tutvustamiseks võib pidada vajalikuks lähtuvalt nende eesmärgist, milleks on üldsuse teavitamine sellest lennuliinist.

(118)

Abi peab olema ergutava mõjuga: see peab võimaldama ettevõttel arendada tegevust, mida see ettevõte ilma riigi toetuseta ette ei võtaks. Kuid see tegevus peab aja jooksul osutuma tasuvaks ilma abita. Sellepärast peabki uute lennuliinide käikulaskmiseks või sõidusageduste tugevdamiseks mõeldud abi olema ajaliselt piiratud. Abi kasutatakse uue tee kasutuselevõtmiseks, kuid see ei saa toetada seda teed kunstlikult: teed peavad aja jooksul majanduslikult tasuvaks osutuma.

(119)

Komisjon hindas, et stardiabi raames õhutranspordisektoris (27) oleks mõistlik maksimaalne ajavahemik viis aastat pärast iga liini avamist, eriti Euroopa-siseste lennuliinide puhul punktist punkti.

(120)

Antud juhul on Girona–Madridi liini osaline rahastamine ning reklaamimeetmed ajaliselt piiratud (lepingu kehtivusaeg oli kolm aastat) nimelt seni, kuni kõnealune liin tugevneb ja muutub isetasuvaks või sellepärast, et teine lennuettevõtja seab ilma riigi abita või muu riigi rahastamiseta sisse Girona ja Madridi vahelise lennu, mis vastab lepingu esemeks oleva lennuga analoogsetele omadustele nimelt lennuki tüübi, teenuse sageduse, hindade ja ajavahemiku osas.

(121)

Abi ja selle konteksti vahel tuleb kehtestada proportsionaalsuse topeltseos. Esiteks peab valitsema range seos lennujaama arenduse eesmärgi, mis hõlmab reisijateveo netoarendust, ja lennuettevõttele makstud abi taseme vahel. Abisumma tuleb seega arvutada reisija kohta. Lennuettevõtet, kes ei suuda tuua lennuväljale selle arendamiseks vajalikke reisijate veomahte, ei soositaks seega põhjendamatult. Vastupidi, lennuettevõte, kes saavutab lennuvälja arengut võimaldavad eesmärgid, saaks sellest kasu.

(122)

Teist proportsionaalsuse seost tuleb hinnata abi ja selle saaja kanda olevate kulude vahel. Komisjon meenutab, et abi suurust, mida komisjon piirab 50 % stardiabi korral, ei kohaldata asjaomase lennuettevõtte kõikidele tegevuskuludele, ilma tulusid arvestamata.

(123)

Ühele lennuettevõttele lennuteenuste arendamiseks antud abisumma peab olema läbipaistev, näiteks arvutatud lennuki pardale asunud reisija kohta, et see oleks kergesti tuvastatav ja tuvastatud.

(124)

Asjaolu, et lennujaam on valmis andma abi, mille vastutasuks on majanduslikud teenused, nagu uute liinide avamine, tuleb avalikustada, võimaldamaks huvitatud lennuettevõtetel huvi avaldada ja pakkumises võitjaks tulla. Riigihangete ja kontsessioonide eeskirju ja põhimõtteid tuleks seega sellisel juhtudel järgida.

(125)

Eesmärgiks seatavad kriteeriumid peab välja arendama lennuteenuste arendamist julgustada sooviv lennujaam abi maksimaalse summa ja kestvuse osas, tagamaks võrdse kohtlemise lennuettevõtete vahel.

(126)

Liikmesriikide tasandil tuleb ette näha abimehhanismid, tagamaks, et abi andmisel ei esine diskrimineerimist ja et ühelegi lennuettevõttele ei antaks põhjendamatult eeliseid teatud kindlal lennuväljal.

(127)

Tuleb raekndada karistusmehhanisme niivõrd, kuivõrd transpordiettevõte ei täida ühe lennujaama ees võetud kohustusi abi maksmise ajal. Abi tagasinõudmise süsteem võib võimaldada lennujaamal tagada, et lennuettevõte täidab oma kohuseid. Antud juhul sisaldab leping tõepoolest abi tagasinõudmise mehhanismi Intermedi kohuste täitmata jätmise korral.

(128)

Antud abi ei tohi põhimõtteliselt kumuleerida teiste lennuettevõttele antud toetustega, kui tegemist on sotsiaalset laadi abiga või avalike teenuste hüvitistega, kui sellist toetust loetakse abiks. Seda abi ei tohiks ka, vastavalt eespool kehtestatud proportsionaalsuse eeskirjadele, kumuleerida muu abiga samade kulude katteks, sealhulgas juhul, kui seda abi makstakse teises liikmesriigis. Uuele lennuliinile antav koguabi ei tohi kunagi ületada 50 % selle sihtkoha käikulaskmise kuludest.

(129)

Lennuühenduste stardiabi ergutava iseloomu säilitamiseks ainult piirkondlike lennujaamade arendamise vahendina peab komisjon vajalikuks tagada, et selline abi ei kujutaks kaudseid eeliseid rahvusvahelisele liiklusele ja konkurentsile juba laialt avatud suuremõõdulistele lennujaamadele. Eritähelepanu tuleks seega pöörata abikõlblike kulude piirangutele, kui üks lennuliin ühendab Girona, käesoleval juhul, suurema lennujaamaga, nagu Madrid.

(130)

Sellist abi ei või anda ka juhul, kui juurdepääs ühele teele on reserveeritud ühele ainsale õhutranspordiettevõtjale määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 ja eriti selle artikli lõike 1 punkti d alusel.

(131)

Antud juhul ei saa Intermed oma Gironast väljuvate liinide eest toetust sotsiaalabina või avaliku teenuse hüvitisena, nagu eespool märgitud. Juurdepääs Intermedi teenindatavale Gironast väljuvale liinile ei ole ka reserveeritud ainult sellele transportijale konkurentsi loomise menetluse alusel, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklis 4.

(132)

Komisjon täheldab, et abi, mille Generalitat de Catalunya, Diputación de Girona, Girona Kaubandus-Tööstuskoda maksis Intermedile, täidab mõned piirkondlikelt lennuväljadelt väljuvate lennuteenuste edendamiseks suunatud stardiabi suhtes kehtivad tingimused ning et seega tuleb kokkusobivuse saavutamiseks kehtestada tingimused teatavatel juhtudel.

(133)

Generalitat de Catalunya, Diputación de Girona, Girona Kaubandus-Tööstuskoja antud dotatsioone Girona ja Madridi vahelise lennuteenuste rahastamise kujul peetakse ühisturuga kokkusobivaks kui uute lennuliinide käikulaskmiseks vajalik abi juhul, kui täidetakse järgmised tingimused:

(134)

Kui need tingimused ei ole täidetud, peab Hispaania tagasi nõudma eelmises motiveeringupunktis osutatud kogu vastava abi.

a)

katma täiendavad käivitamiskulud, mida lennuettevõttel ei oleks esinenud, kui ta oleks olnud täiel määral tegutsev, ning mis vajavad riigi panust, et jagada käivitamisperioodile omast teostamatuse riski;

b)

vastupidi, mitte katma regulaarseid tegevuskulusid, nagu lennukite üürimine või amortiseerumine, kütus, meeskonna palgad või toitlustamiskulud (catering).