15.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/44

(1)

Kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise 1990. aasta konventsiooni, edaspidi “1990. aasta Schengeni konventsioon”, (3) IV jaotise kohaselt loodud Schengeni infosüsteem, edaspidi “SIS”, on tähtis vahend Euroopa Liitu integreeritud Schengeni acquis’ kohaldamiseks.

(2)

Pidades silmas Euroopa Liidu laienemist ja selleks, et võimaldada uute toimingute sisseseadmist infotehnoloogia viimaseid edusamme kasutades, on tunnustatud vajadust töötada välja uus, teise põlvkonna Schengeni infosüsteem, edaspidi “SIS II”, ning on astutud esimesi samme kõnealuse uue süsteemi loomiseks.

(3)

Olemasolevaid sätteid saab mõningal määral kohandada ja mõningaid uusi toiminguid sisse seada juba praegu, kehtiva SISi versiooni raames, eelkõige mis puudutab teatud liiki SISi sisestatud andmetele juurdepääsu võimaldamist ametiasutustele, kelle ülesannete nõuetekohast täitmist lihtsustaks võimalus asjakohaseid andmeid otsida, sealhulgas Europolile ja Eurojusti liikmesriigi liikmetele, puuduvate esemete kategooriate laiendamist, mille kohta hoiatusteateid saab sisestada ning isikuandmete edastamise salvestamist. Selleks eesmärgiks vajalikud tehnilised vahendid tuleb esmalt luua igas liikmesriigis.

(4)

14. ja 15. detsembril 2001. aastal Laekenis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes, eelkõige järeldustes 17 (terrorismivastase võitlusega tegelevate struktuuride vaheline koostöö), 43 (Eurojust ja politseikoostöö seoses Europoliga) ja 21. septembri 2001. aasta terrorismivastase võitluse tegevuskavas osutatakse SISi tõhustamise ning selle võimaluste parandamise vajadusele.

(5)

Peale selle on kasulik kehtestada kogu täiendava teabe vahetamist reguleerivad sätted kõigis liikmesriikides kõnealuseks otstarbeks määratud ametiasutuste (Supplementary Information Request at National Entry) kaudu, luues nimetatud asutustele ühise õigusliku aluse 1990. aasta Schengeni konventsiooni sätete kohaselt ja kehtestades kõnealuste asutuste poolt säilitatavate andmete kustutamise eeskirjad.

(6)

Käesoleva otsuse Europoli käsitlevad sätted loovad õigusliku raamistiku ainult Schengeni infosüsteemile juurdepääsu jaoks ning ei piira tulevikus vajalike meetmete võtmist tehniliste lahenduste või finantsmõjude osas.

(7)

Käesoleva otsuse Eurojusti liikmesriigi liikmeid või nende assistente käsitlevad sätted loovad õigusliku raamistiku ainult Schengeni infosüsteemile juurdepääsu jaoks ning ei piira tulevikus vajalike meetmete võtmist tehniliste lahenduste ega finantsmõjude osas.

(8)

Europoli ja Eurojusti liikmesriigi liikmete ja nende assistentide juurdepääsu SISi andmetele reguleerivad sätted on vaid esimene etapp ega piira edasisi arutelusid selle võimaluse laiendamise kohta teistele 1990. aasta Schengeni konventsiooni sätetele.

(9)

Selleks tehtavad Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete muudatused koosnevad kahest osast: käesolevast otsusest ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 66 põhinevast nõukogu määrusest. Selle põhjuseks on asjaolu, et vastavalt 1990. aasta Schengeni konventsiooni artiklis 93 sätestatule on Schengeni infosüsteemi eesmärk säilitada liikmesriikide territooriumil avalik kord ja turvalisus, sealhulgas riikide julgeolek, ning kohaldada kõnealuse konventsiooni sätteid isikute liikumise kohta neil territooriumidel, kasutades SISi kaudu edastatud teavet kõnealuse konventsiooni kohaselt. Kuna 1990. aasta Schengeni konventsiooni mõningaid sätteid tuleb kohaldada samaaegselt mõlemal eesmärgil, on asjakohane muuta selliseid sätteid mõlemal lepingul põhinevate paralleelsete õigusaktidega, kasutades identseid termineid.

(10)

Käesolev otsus ei piira tulevikus selliste vajalike õigusaktide vastuvõtmist, milles sätestatakse üksikasjalikult SIS II õiguslik struktuur, eesmärgid, toimimine ja kasutamine, nagu näiteks, kuid mitte ainult, süsteemi sisestatavate andmete liigituse täpsema määratlemise eeskirjad, andmete salvestamise eesmärgid ja kriteeriumid, sätted SISi andmete sisu, hoiatusteadete omavaheliste seoste ja hoiatusteadete kokkulangevuse kohta ning täpsemad juurdepääsureeglid SISis sisalduvatele andmetele ning sätted isikuandmete kaitse ja nende kontrolli kohta.

(11)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (4) mis on hõlmatud teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonnaga.

(12)

Ühendkuningriik osaleb käesoleva otsuse vastuvõtmisel vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artiklile 5 ja nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta võtta osa mõnedest Schengeni acquis’ sätetest) (5) artikli 8 lõikele 2.

(13)

Iirimaa osaleb käesoleva otsuse vastuvõtmisel vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artiklile 5 ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta võtta osa mõnedest Schengeni acquis’ sätetest) (6) artikli 6 lõikele 2.

(14)

Käesolev otsus ei piira otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ määratletud korra kohaldamist, mis käsitlevad vastavalt Ühendkuningriigi ja Iirimaa osalist osalemist Schengeni acquis’s.

(15)

Käesolev otsus kujutab endast õigusakti, mis tuleneb Schengeni acquis’st või on sellega muul moel seotud ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses,

1)

Artiklile 92 lisatakse järgmine lõige:

“4.   Kooskõlas siseriiklike õigusaktidega vahetavad liikmesriigid kõnealuseks otstarbeks määratud ametiasutuste (SIRENE) kaudu kogu täiendavat teavet, mis on vajalik seoses hoiatusteadete sisestamisega ning mis võimaldab võtta asjakohaseid meetmeid isikute või esemete, kelle või mille andmed on sisestatud Schengeni infosüsteemi, leidmisel süsteemis tehtud otsingute tulemusel. Kõnealust teavet kasutatakse üksnes eesmärgil, milleks see edastati.”

2)

Artikli 94 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 94 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“3.   Isikute kohta võib edastada ainult järgmisi andmeid:

4)

Artikli 99 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Andmed isikute või sõidukite, paatide, õhusõidukite ja konteinerite kohta sisestatakse kooskõlas hoiatusteate esitanud liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega varjatud jälgimiseks või erikontrolliks vastavalt lõikele 5.”

5)

Artikli 99 lõike 3 viimane lause asendatakse järgmisega:

“Käesoleva lõike kohaselt hoiatusteadet esitav liikmesriik on kohustatud sellest teavitama teisi liikmesriike.”

6)

Artikli 99 lõike 5 esimene lause asendatakse järgmisega:

“5.   Lõikes 1 osutatud erikontrolli ajal võib vastavalt siseriiklikele õigusaktidele lõigetes 2 ja 3 osutatud eesmärgil läbi otsida isikuid, sõidukeid, paate, õhusõidukeid, konteinereid ja kaasatoodud esemeid.”

7)

Artikli 100 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.   Sisestatakse järgmised hõlpsalt tuvastatavate esemete kategooriad:

8)

Artikli 101 lõike 1 lõppu lisatakse järgmine lause:

“Juurdepääs Schengeni infosüsteemi sisestatud andmetele ja nende andmete kohta vahetu päringu tegemise õigus võib olla ka siseriiklikel õiguskaitseorganitel oma ülesannete täitmisel, sealhulgas asutustel, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise eest ja süüdimõistmisele eelneva kohtuliku uurimise eest, nagu on sätestatud siseriiklike õigusaktidega.”

9)

Lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 101 A

1.   Euroopa Politseiametil (Europolil) on oma volituste piires ja omal kulul õigus juurde pääseda Schengeni infosüsteemi vastavalt artiklitele 95, 99 ja 100 sisestatud andmetele ning nende kohta vahetult päringuid teha.

2.   Europol võib otsida ainult andmeid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.

3.   Juhul, kui Europol Schengeni infosüsteemis tehtud otsingu põhjal märkab hoiatusteadet, teavitab ta Europoli konventsioonis määratletud kanalite kaudu liikmesriiki, kes kõnealuse hoiatusteate sisestas.

4.   Schengeni infosüsteemist saadud teabe kasutamine toimub asjaomase liikmesriigi nõusolekul. Kui liikmesriik lubab kõnealust teavet kasutada, juhindutakse Europoli konventsioonist. Europol võib kõnealust teavet edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele ainult asjaomase liikmesriigi nõusolekul.

5.   Europol võib Europoli konventsiooni sätete kohaselt nõuda asjaomaselt liikmesriigilt lisainformatsiooni.

6.   Europol kohustub:

Artikkel 101 B

1.   Eurojusti liikmesriigi liikmetel ja nende assistentidel on õigus juurde pääseda Schengeni infosüsteemi vastavalt artiklitele 95 ja 98 sisestatud andmetele ning nende kohta päringuid teha.

2.   Eurojusti liikmesriigi liikmed ja nende assistendid võivad otsida ainult andmeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.

3.   Juhul, kui Eurojusti liikmesriigi liige märkab Schengeni infosüsteemis tehtud otsingu põhjal hoiatusteadet, teavitab ta liikmesriiki, kes kõnealuse hoiatusteate sisestas. Sellise otsingu tulemusel saadud teavet võib edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele vaid liikmesriigi nõusolekul, kes kõnealuse hoiatusteate sisestas.

4.   Käesolevat artiklit ei saa tõlgendada nii, et see mõjutaks Eurojusti moodustamist käsitleva nõukogu otsuse sätteid andmekaitse kohta või Eurojusti liikmesriigi liikmete või nende assistentide vastutuse kohta omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest või mis mõjutaks kõnealuse nõukogu otsuse artikli 23 kohaselt moodustatud ühise järelevalveasutuse volitusi.

5.   Vastavalt artikli 103 sätetele registreeritakse iga Eurojusti liikmesriigi liikme või assistendi poolt tehtav otsing ja iga nende poolt leitud andmete kasutamine.

6.   Ühtegi Schengeni infosüsteemi osa ei tohi ühendada ühegi teise arvutisüsteemiga ega infosüsteemis sisalduvaid andmeid, millele liikmesriikide liikmetel või nende assistentidel on juurdepääs, edastada mis tahes teise arvutisüsteemi andmete kogumiseks ja töötlemiseks Eurojusti poolt või Eurojustis; samuti ei või ühtegi Schengeni infosüsteemi osa alla laadida või muul moel kopeerida.

7.   Juurdepääs Schengeni infosüsteemi sisestatud andmetele on piiratud liikmesriikide liikmete ja nende assistentidega ega laiene Eurojusti töötajatele.

8.   Artiklis 118 sätestatud meetmed võetakse vastu ja neid kohaldatakse.”

10)

Artikkel 103 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 103

Iga liikmesriik tagab, et andmefaile haldav asutus registreerib iga isikuandmete edastuse Schengeni infosüsteemi siseriiklikus osas, et kontrollida otsingu lubatavust. Registreeringut võib kasutada ainult sel otstarbel ja see kustutatakse kõige varem ühe aasta möödudes ja kõige hiljem kolme aasta pärast.”

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 112 A

1.   Artikli 92 lõikes 4 osutatud asjaomaste ametiasutuste poolt failides säilitatavaid isikuandmeid, mis on sisestatud kõnealuse lõike kohaselt toimunud infovahetuse tulemusena, hoitakse ainult nii kaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks kõnealused andmed esitati. Need kustutatakse igal juhul vähemalt ühe aasta möödumisel pärast seda, kui hoiatusteate või hoiatusteadetega seotud isiku või eseme andmed on kustutatud Schengeni infosüsteemist.

2.   Lõige 1 ei piira liikmesriigi õigust hoida siseriiklikes failides andmeid konkreetsete hoiatusteadete kohta, mis on sisestatud asjaomase liikmesriigi poolt või millega seoses on võetud meetmeid asjaomase liikmesriigi territooriumil. Ajavahemik, mille jooksul asjaomaseid andmeid kõnealustes toimikutes säilitatakse, määratakse siseriiklike õigusaktidega.”

12)

Artikli 113 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Muid andmeid peale artiklis 112 osutatute säilitatakse maksimaalselt kümme aastat ja andmeid artikli 99 lõikes 1 osutatud esemete kohta säilitatakse maksimaalselt viis aastat.”

13)

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 113 A

1.   Muid andmeid, mis ei ole isikuandmed, mida säilitatakse failides artikli 92 lõikes 4 osutatud asutuste poolt sama lõike kohase teabevahetuse tulemusena, hoitakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need on edastatud. Need kustutatakse igal juhul vähemalt ühe aasta möödumisel pärast seda, kui hoiatusteate või hoiatusteadetega seotud isiku või eseme andmed on kustutatud Schengeni infosüsteemist.

2.   Lõige 1 ei piira liikmesriigi õigust hoida siseriiklikes failides andmeid konkreetsete hoiatusteadete kohta, mis on sisestatud asjaomase liikmesriigi poolt või millega seoses on võetud meetmeid asjaomase liikmesriigi territooriumil. Ajavahemik, mille jooksul asjaomaseid andmeid kõnealustes failides säilitatakse, määratakse siseriiklike õigusaktidega.”

—

artikli 1 lõiked 2, 4 ja 6,

—

artikli 1 lõige 3,

—

artikli 1 lõige 7,

—

artikli 1 lõige 9, uus artikkel 101 A,

—

artikli 1 lõige 9, uus artikkel 101 B,

—

artikli 1 lõige 12.