(1)

Määruse (EÜ) nr 1013/97 põhjal andis komisjon 6. augusti 1997. aasta otsuses (4) loa abi andmiseks Hispaania avalik-õiguslike laevatehaste ümberkorraldamiseks ligikaudu 1 900 miljoni euroni ulatuvas summas. Nimetatud määruse alusel oli abi heakskiitmise tingimuseks, et rohkem abi ümberkorraldamiseks ei anta.

(2)

Komisjon sai ajakirjanduse vahendusel teada, et aastatel 1999 ja 2000 toimusid mitmed tehingud, mis mõjutasid Hispaania avalik-õiguslikke tsiviilolemusega laevatehaseid. Komisjon palus 27. jaanuari ja 29. märtsi 2000. aasta kirjadega selle kohta teavet. Hispaania ei vastanud kummalegi nendest kahest kirjast.

(3)

12. juuli 2000. aasta otsusega algatas komisjon asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 kehtestatud menetlust (edaspidi “algatamisotsus”) tehingu suhtes, millega riigiettevõte “Tööstusosalusega riigiettevõte” (SEPI) ostis Astilleros Españoles SA-lt kaks laevatehast Juliana ja Cádiz ning Manises’i mootoritehase eraldi ettevõtetena. Hispaania ametivõimudele teatati sellest otsusest komisjoni 1. augusti 2000. aasta kirja teel.

(4)

Hispaania esitas menetluse algatamise kohta märkused 18. mai ja 24. septembri 2001. aasta kirjadega. Ta teatas ka komisjonile, et SEPI oli 2000. aasta juulis otsustanud ühendada kõik Hispaania riiklikud laevatehased ühte gruppi.

(5)

28. novembril 2001. aastal otsustas komisjon laiendada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 kehtestatud menetlust (edaspidi “esimene laiendamine”) täiendavatele tehingutele ühelt poolt SEPI ja Bazán’i ning teiselt poolt AESA ja Bazán’i vahel uue grupi IZAR loomiseks. Komisjon teatas 28. novembri 2001. aasta kirjaga Hispaaniale menetluse laiendamisest ja palus kogu asjakohast teavet, mis võiks aidata hinnata abi mõju tehingutele. Komisjon selgitas 29. novembri 2002. aasta kirjas, et abi mõju õigeks hindamiseks vajab ta asjasse puutuvate laevatehaste ja AESA aastaaruandeid, nagu ka kõiki teisi dokumente, mis selgitavad, kuidas ettevõtteid hinnati omanikuvahetuse hetkel.

(6)

Hispaania esitas 31. jaanuari 2002. aasta kirjas oma märkused menetluse esimese laiendamise kohta. Komisjon meenutas Hispaaniale 28. veebruari 2002. aasta kuupäeva kandva kirja teel, et viimane peab ikkagi esitama ettevõtete aastaaruanded. Hispaania edastas täiendava teabe 29. juuli 2002. aasta kirja teel, mis siiski ei sisaldanud taotletud aastaaruandeid.

(7)

Kuna Hispaania aastaaruandeid ei edastanud, otsustas komisjon 12. augustil 2002. aastal saata teabe esitamise korralduse kooskõlas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõikega 3, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (5) nõudes Hispaanialt nimetatud teabe saatmist. Hispaaniat teavitati 12. augusti 2002. aasta kirja teel. Komisjon rõhutas, et kui ta ei saa nõutud andmeid, võtab ta lõpliku otsuse vastu olemasoleva teabe alusel. Hispaania vastas taotlusele 16. oktoobri 2002. aasta kirjaga, kuid ei saatnud taotletud aastaaruandeid.

(8)

Komisjon otsustas 27. mail 2003 aastal laiendada taas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 kehtestatud menetlust (edaspidi “teine laiendamine”), hõlmamaks riigiabi, mille ta oli just tuvastanud ning mis näis ebaseaduslik seoses SEPI ja AESA ning nende laevatehaste vaheliste tehingutega. Komisjon teavitas 27. mai 2003. aasta kirjaga Hispaaniat menetluse laiendamisest ning taotles kogu asjakohast teavet kahtlase riigiabi hindamiseks. Hispaania vastas teisele laiendamisele 10. juuli 2003. aasta kirjaga. 16. oktoobril ja 11. novembril 2003. aastal saadetud kirjadega palus komisjon veel selgitusi. Hispaania vastas 25. novembri 2003. aasta kirjaga ja saatis veel teavet 14. aprilli 2004. aasta kirjaga.

(9)

Pärast menetluse algatamist sai komisjon 18. detsembri 2000. aasta kirjaga märkused Taanilt ning pärast esimest laiendamist Ühendkuningriigi märkused 22. veebruari 2002. aasta kirjaga. Pärast teist laiendamist saadi 24. septembri 2003. aasta kirjaga märkused Royal Van Lent Shipyard’ilt, sama kuupäeva kirjaga ühelt osapoolelt, kes soovis anonüümseks jääda, ning IZAR-ilt 6. oktoobri 2003. aasta kirjaga. Need märkused saadeti Hispaaniale 14. veebruari 2001. aasta, 6. märtsi 2002. aasta ja 13. oktoobri 2003. aasta kirjadega. Hispaania esitas oma märkused 14. märtsi 2001. aasta, 4. aprilli 2002. aasta ja 10. novembri 2003. aasta kuupäeva kandvate kirjadega. 14. novembril 2003. aastal esitas IZAR komisjoni vastu kaebuse (6) esimese astme kohtule, nõudes menetluse teise laiendamise tühistamist.

(10)

Asjasse puutuvad ettevõtted on Astilleros Españoles SA (AESA), E.N. Bazán de Construcciones Navales Militares SA (Bazán), IZAR Construcciones Navales (IZAR), Astilleros de Cádiz SRL. (Cádiz), Astilleros de Puerto Real SRL. (Puerto Real), Astilleros de Sestao SRL. (Sestao), Astilleros de Sevilla SRL. (Sevilla), Juliana Constructora Gijonesa SA (Juliana), Manises'i Diiselmootoritehase SA (Manises) ning y Astilleros y Talleres del Noroeste (Astano, mis muutis hiljem oma nime Fene-ks).

(11)

Alates 1998. aastast kuuluvad kõik Hispaania avalik-õiguslikud laevatehased riigiettevõtte SEPI struktuuri. Enne 1998. aastat olid kõik tsiviillaevatehased (peale Astano, mis kuulus juba otseselt talle) iseseisvad ettevõtted, mis kuulusid äriühingule AESA, mis on SEPI tütarettevõte. AESA ei tegelenud otseselt laevaehitustegevusega, vaid oli valdusettevõte, mis juhtis aktiivselt oma laevatehaseid. SEPI-le kuulus ka Bazán, ettevõte, mis hõlmas peamiselt kolme sõjalaevatehast (mitte iseseisvate ettevõtetena). 1998. aasta alguses oli avalik-õiguslike laevatehaste omandi struktuur järgmine:

(12)

Esimeses tehingute kogumis (edaspidi “ülekandmine 1”) 28. detsembril 1999 ostis SEPI AESA-lt laevatehased Cádiz ja Juliana ning Manises’i mootoriettevõtte hinnaga 15 300 000 eurot. (7) Laevatehased Barreras ja Astander erastati ning need ei ole enam käesoleva uurimise objektiks. See andis tulemuseks järgmise struktuuri:

(13)

2000. aasta juulis otsustas SEPI kõik riiklikud laevatehased ümber rühmitada ühte gruppi. Ettevõtete ühinemine toimus kahe põhioperatsiooni teel. Ühes operatsioonis (“ülekandmine 2”) ostis SEPI-le kuuluv sõjalaevatehaste grupp Bazán kolm AESA-le jäänud laevatehast (Puerto Real, Sestao ja Sevilla) hinnaga üks peseeta iga laevatehase kohta.

(14)

Teises operatsioonis (“ülekandmine 3”) ostis Bazán kolm laevatehast (Juliana, Cádiz ja Astano) ja Manises’i Mootoritehase otse SEPI-lt, samuti hinnaga üks peseeta iga tehase kohta. Kõik ettevõtted likvideeriti ja rühmitati ümber Bazán’isse, mis muutis oma nime IZAR-iks. Laevatehaste praegune struktuur on seega järgmine:

(15)

Menetluse algatamisel tegi komisjon teatavaks, et tal oli kahtlusi, kas ülekandmine 1, milles SEPI maksis AESA-le kolme ettevõtte, Juliana, Cádiz'i ja Manises'i eest hinna, mis, nagu hiljem teada saadi, ulatus 60 miljoni euroni, kujutas endast riigiabi.

(16)

Komisjonil oli samuti kahtlusi selle abi ühisturuga kokkusobivuse osas, sest see ei paistnud olevat kooskõlas komisjoni 1997. aasta otsusega, millega kiideti heaks avalik-õiguslike laevatehaste ümberkorraldamiseks antava abi viimane pakett, ja järelikult moodustas kokkusobimatu ümberkorraldusabi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1540/98 artikli 5 lõike 1 teise lõigu esimese taandega. Kõnealune lähenemine põhines eelkõige järgmistel väidetel:

(17)

Esiteks ei paistnud “müük” olevat ehtne operatsioon, vaid pigem kapitalitoetus, mis võimaldas AESA-l ja endiselt talle kuuluvatel laevatehastel (Puerto Real, Sevilla ja Sestao) sel hetkel edasi toimida.

(18)

Teiseks, arvestades laevatehaste eelnevat käitumist ja nende näiliselt kesiseid tulemusi, paistis tõenäoline, et ükski äriinvestor ei oleks valmis neid ostma sellistes tingimustes.

(19)

25. novembril 2001. aastal otsustas komisjon laiendada menetlust, hõlmamaks ülekandmisi 2 ja 3, mis teostati kõikide hispaania riiklike laevatehaste ümberrühmitamiseks ühte gruppi. Menetluse laiendamisel täheldas komisjon, et 1999. ja 2000. aasta vahel toimunud tehingud olid sarnased, mis viis lõpuks kõikide riiklike laevatehaste ühe grupi loomisele. Seetõttu tuli menetlust laiendada kõikidele ettevõtete ühinemiseni viivatele tehingutele, hindamaks täielikult ja õigesti tsiviillaevatehastele antud võimalikku riigiabi SEPI grupi mitmetes tehingutes.

(20)

Selles kontekstis rõhutas komisjon, et välistamaks riigiabi esinemise, peab kapitalitoetus avalik-õiguslikele ettevõtetele toimuma turutingimustes. Seepärast kahtles ta, kas müügihinda 1 peseeta laevatehase eest ja mootoritehase eest võis pidada turuhinnaks ja kas seega anti nimetatud tehingute kaudu IZAR-le riigiabist tulenev majanduslik eelis.

(21)

Kuna kohaldatavad ühenduse sätted ei võimaldanud anda rohkem abi avalik-õiguslike tsiviillaevatehaste päästmiseks ja ümberkorraldamiseks, kahtles komisjon, kas need tehingud olid ühisturuga kokkusobivad.

(22)

Oma hilisemates uuringutes avastas komisjon, et 1999. aastal laenas SEPI 194 400 000 eurot nendele kolmele ettevõttele Cádiz, Juliana ja Manises, mis ta äsja ostis. Kuna näib, et need laenud anti kriisiolukorras olevatele ettevõtetele, hindas komisjon, et need võisid moodustada riigiabi.

(23)

Lisaks täheldas komisjon, et 18. juulil 2000. aastal sai AESA SEPI-lt kapitalitoetust summas 252 400 000 eurot, mis võis moodustada riigiabi. Tuvastati, et laevatehased Puerto Real, Sestao ja Sevilla said peaaegu samaaegselt AESA-lt sarnases summas kapitalitoetusi. See AESA kapitalitoetus oma kolmele laevatehasele toimus kõigest kaks päeva enne nende üle andmist Bazán’ile.

(24)

Lõpuks näib, et Bazán’ile hüvitati 68 200 000 eurone kahjum seoses Astano, Cádiz’i, Juliana ja Manises’i laevatehaste ostuga. Komisjon tõstatas seega küsimuse, kas SEPI võis anda selle summa neljale ettevõttele seoses nende ülekandmisega Bazán’ile.

(25)

Kõnealuse uue teabe põhjal, mis on otseselt seotud ülekandmistega, mis viisid 27. mail 2003. aastal IZAR-i loomiseni, otsustas komisjon laiendada menetlust, sest ta kahtles, kas need laenud ja kapitalitoetused on ühisturuga kokkusobivad.

(26)

Lõpuks võib märkida, et menetluse teisel laiendamisel rõhutas komisjon, et juhul kui täiendava abi andmisega seonduvad kahtlused osutuvad õigeks vastavalt kõnealuse menetluse algatamise otsuses väljendatule, võis 1997. aastal Hispaania riiklike laevatehaste uueks ümberkorraldamiseks antud abi pidada kokkusobimatuks ning see tuleb tagasi saada.

(27)

Menetluse algatamisel sai komisjon märkused Taanilt, kes oli arvamusel, et AESA ja SEPI vahelist tehingut tuleb pidada ebaseaduslikuks kapitalitoetuseks, millega rikutakse 1997. aastal AESA-le antud abipaketti. Taani toetas seega komisjoni otsust menetluse algatamiseks.

(28)

Taani väitis lisaks, et kuna Bazán sai 1998. aastal abi tingimusel, et ta lõpetab äriotstarbelise laevaehituse, ei täitnud Bazán’i poolt mitmete tsiviilõiguslike laevatehaste ostmine seda tingimust. Taani lisas lõpuks, et Taani laevatehased on kannatanud riigiabi saanud Hispaania laevatehaste konkurentsi tõttu.

(29)

Komisjon sai menetluse laiendamise kohta märkused Ühendkuningriigilt. Ühendkuningriik jagab komisjoni kahtlusi selles osas, kas avalik-õiguslike laevatehaste ümberkorraldamine Hispaanias on kokkusobiv turu põhimõtetega. Ta rõhutab, et valdavaks küsimuseks on riigiettevõtte AESA võlgade käsitlemine, mis olid Ühendkuningriigi kinnitusel tehingu hetkel olulised. Ühendkuningriik hindab, et äriettevõtte- ja laevatehaste gruppide ühte ainsasse asutusse IZAR-isse ümber rühmitamine pakub suuremaid võimalusi võimalikuks kõrvalekaldumiseks riigiabi eeskirjadest.

(30)

Ühendkuningriigi sõnul on briti tööstuses laialdaselt jagatud arvamus, et Hispaania laevatehased saavad olulisi laevaehituse ja ümbertöötlemise lepinguid mitte nende enda konkurentsivõimelisuse tõttu, vaid tänu nende käsutuses olevatele abimeetmetele. Ta väidab, et esineb konkreetseid näiteid, kus nendele laevatehastele anti leping, mille kohta olid pakkumise esitanud ka briti laevatehased, ning mille puhul on raske selgitada, kas rakendati normaalseid kaubandustingimusi. Ka usub ta, et pidevat nimevahetamist kahjumiga töötavate laevatehaste nimetuse osas kasutatakse mehhanismina, mis võimaldab jätkuvalt anda toetusi sektorile, mis väldib esmatähtsat ümberkorraldamist.

(31)

Komisjon sai märkused kolmelt poolelt. Üks anonüümseks jääda sooviv pool tegi ühismärkuse kõnealuse juhtumi ja riigiabi juhtumi C 38/03 (ex NN 10/03) kohta. (8) Ta täheldab, et IZAR tegeleb lõbusõidulaevade, eriti luksusjahtide ehitamise, parandamise, hoolduse ja ümberehitusega, ning rõhutab, et uuritav abi on tekitanud ränga moonutuse lõbusõidulaevade turul ja et IZAR-i sõjalaevatehase seadmestikke Cartagenas ja San Fernandos kasutatakse sellel otstarbel. Saadi veel üks ühismärkus selle juhtumi ja juhtumi C 38/03 kohta Royal van Lent Shipyard Royal BV-lt, kes tegeleb megajahtlaevade ehitamisega. Ettevõte kinnitab, et Hispaania valitsuse poolt viimastel aastatel antud abi on olnud äärmiselt kahjustav paljudele konkurentidele sellel turul.

(32)

Komisjon sai märkused ka IZAR-ilt, kes väidab esiteks, et SEPI poolt antud vahendeid ei tule pidada riigi ressurssideks. SEPI 194 400 000 eurose laenu kohta AESA-le kinnitab IZAR, et tegemist ei olnud uue laenuga, vaid ainult selle laenu ülevõtmisega SEPI poolt, mille AESA oli andnud oma laevatehastele. SEPI 252 400 000 eurose kapitalitoetuse kohta AESA-le väidab IZAR, et see toimus 2000. aasta septembris, hetkel, mil AESA-l ei olnud ühtegi laevatehast, ja mida ei või seega pidada laevatehastele antud abiks. Mis puudutab 68 200 000 euro suuruse kahjumi katmist SEPI poolt IZAR-ile, selle kohta kinnitab IZAR, et seda ei toimunud, nagu võib näha tema aastaaruandest, ning lisab lõpuks, et kasutati ebaõiget õiguslikku alust ning et ei ole mõistlik tagasi taotleda Hispaania avalik-õiguslikele laevatehastele 1997. aastal antud abi.

(33)

Oma märkustes menetluse algatamise kohta selgitas Hispaania, et summa, mille SEPI maksis AESA-le mõlema laevatehase ja mootoritehase eest, oli märkimisväärselt madalam kui algatamisotsuses nimetatud summa. Tegelikult oli kolme ettevõtte hind 15 300 000 eurot (ja mitte 60 miljonit, mis on nimetatud algatamisotsuses), mis jagunes järgmiselt: 8 054 000 Cádiz’i; 5 235 000 Juliana ja 2 013 000 Manises’i eest.

(34)

Lisaks esitas Hispaania komisjonile väiteid, miks tema arvates ülekandmine 1 ei moodustanud riigiabi. Põhiväiteks oli, et tehingud teostati kolme ettevõtte erastamise ettevalmistuseks. Kuna SEPI on erastamise alal asjatundja, tuli kolm ettevõtet üle kanda SEPI-le. Siiski ilmnes väga kiiresti, et ei leidu ühtegi huvitatud ostjat. See oli ettevõtete hilisema Bazán’ile ülekandmise põhjuseks.

(35)

Kuna tehingute väidetav eesmärk oli kolme ettevõtte ettevalmistamine erastamiseks, arvestab Hispaania, et SEPI-l ei tulnud ettevõtete ostmisel tegutseda turul osalejana, vaid ainult maksta mõistuspärane hind, ja sellistel asjaoludel näis arvestuslik väärtus parima lahendusena.

(36)

Pärast menetluse esimest laiendamist edastas Hispaania komisjonile järgmised väited selle kohta, et ülekandmistes 2 ja 3 ei esinenud riigiabi, see tähendab selle kohta, miks oli hind 1 peseeta ettevõtte eest õigustatud.

(37)

Hispaania sõnul toimis SEPI kui kõikide asjaomaste ettevõtete 100 % aktsiate omanik turul osalejana, kui ta otsustas kogu laevaehituse ühte gruppi ümber rühmitada sünergiate saavutamise eesmärgil. Samuti oli vaja suurendada sõjalise toodangu võimsust, pidades silmas suurt tellimuste arvu ja selle sektori eeldatavat kasvu tulevikus.

(38)

Hispaania rõhutas ka, et ei olnud mingit seost esimese tehingute grupi, milles osalesid AESA ja SEPI, ning teise grupi vahel, mis viis IZAR-i loomiseni. Esimesed viisid kolme ettevõtte erastamiseni, samal ajal kui teistega taotleti suure Hispaania laevaehituse grupi loomist.

(39)

Hispaania väidab, et asjaolu, et nende samade ettevõtete hind (Cádiz, Juliana ja Manises) muutus lühikese aja jooksul 15 300 000 eurost 3 peseetaks, näitab ainult, et kahel tehingul olid erinevad eesmärgid.

(40)

Laevatehaste ülekandmine ühes kõigi selle aktivate ja passivatega Bazán’ile ei anna mistahes eelist ühelegi laevatehasele. Lisaks väidab Hispaania, et tehingutes ei kasutatud riigiressursse.

(41)

Hispaania arutleb ka, et kuigi ülekandmises 2 võiks tõendada teatud eelist Bazán’ile, on Bazán’i sõjalise olemuse tõttu kaheldav, kas asutamislepingu artikli 88 lõige 2 on kohaldatav, lähtuvalt EÜ asutamislepingu artiklis 296 sätestatud erandist.

(42)

Ka väidetakse, et ühe grupi sisetehingus kasutatav hind ei pea tingimata põhinema turuhinnal. Lisaks kinnitab Hispaania, et vaatlusalustes tehingutes kasutatud hinnad (1 peseeta) olid täiesti mõistuspärased ja peegeldasid asjaomaste laevatehaste väärtust. Turu investor ei oleks maksnud rohkem, ning selles olukorras ei oleks olnud sobilik kasutada arvestuslikule väärtusele võrdset hinda.

(43)

Hispaania väidab, et üldpõhimõtteliselt ei mõjuta tegevuse ümberkorraldamine sama grupi sees vastloodud uue ettevõtte konkurentsitingimusi või sellesse integreeritud ettevõtete konkurentsitingimusi. Selles punktis viitab Hispaania Euroopa Ühenduste Kohtu praktikale selle 27. märtsi 1980. aasta lahendites kohtuasjas 61/79, Denkavit Italiana, 15. märtsi 1994. aasta kohtuasjas C-387/92, Hispaania Välispank, (9)5. märtsi 1994. aasta kohtuasjas C-387/92, Hispaania Välispank (10) ja 1. detsembri 1998. aasta kohtuasjas C-200/97, Ecotrade/ Altiformi. (11)

(44)

Lisaks juhul, kui komisjon peab hinda liiga madalaks ja seega Bazán/IZAR-ile riigiabi kujutavaks, viitab Hispaania komisjoni 27. juuli 1994. aasta otsusele (12) millega teatati, et kuigi autotehase ülekandmise eest makstud hind kahe Treuhand’i asutuse vahel oli tõenäoliselt liiga madal, ei omanud see komisjoni hinnangul tähtsust, sest tegemist oli Treuhand’i sisetehinguga.

(45)

Hispaania väitis lisaks, et ei olnud olemas mõistuspärast turuhinda ja seetõttu ei saa komisjon määratleda vaidlust tekitavat riigiabi, nagu seda nõuab määrus (EÜ) nr 659/1999, kohtupraktika ja komisjoni enda praktika.

(46)

Hispaania edastas ka teabe asjaomaste laevatehaste arvestusliku hinna ja neist igaühe puhul väljaarvutatud majandusriskide kohta. Riskid jagunesid kolmeks elemendiks: olemasolevate lepingute majandusriskid, võimsuse alakasutusest tulenevad majandusriskid ja muud majandusriskid (kaubandus-, tööhõive- ja maksuriskid). Hispaania väitis, et arvestusliku väärtuse kasutamisel aluseks võetava väärtusena ja arvutatud riskide maha arvamisel peegeldab hind 1 peseeta ettevõtte eest tegelikku väärtust ja seega ei esine mistahes eelist Bazán/IZAR-i ostjale (vt tabelit 1).

Tabel 1

Arvestuslikud väärtused ja individuaalsete tehingutega seonduvad riskid 2000. aasta juulis

(47)

Vastuseks Taani märkustele leidis Hispaania, et Bazán’ile antud abiga seonduvad märkused ei puuduta seda menetlust ning ei ole seega asjaomased. Hispaania tõrjus lisaks väited, et AESA ja SEPI vahelised tehingud moodustavad abi, sest need ei sisaldanud ühtegi põhjendamatut fondide liikumist. Lõpuks teatab Hispaania, et Taani laevatehastel esinevad probleemid ei tulene Hispaania laevatehaste konkurentsist, vaid Korea ebaseaduslikust konkurentsist.

(48)

Ühendkuningriigilt saadud märkuste kohta avaldab Hispaania üllatust seoses väidetega ristsubsideerimise kohta sõjalise ja tsiviiltoodangu vahel, sest ta väidab, et Ühendkuningriigil on palju tsiviil- ja sõjalise segatoodanguga laevatehaseid. Ta eitab ka, et Hispaania laevatehaste suhtes on kohaldatud mistahes Euroopa Komisjoni poolt lubamatuid meetmeid.

(49)

Pärast menetluse teist laiendamist esitas Hispaania komisjonile järgmised väited põhjuste kohta, mille tõttu ei olnud tema arvates tegemist riigiabiga laenudes ja kapitalitoetustes, mida komisjon analüüsis.

(50)

Esiteks väidab Hispaania, et SEPI toimis turumajanduse erainvestorina, kes taotleb suurimat kasu, ja et komisjon ei tõestanud, et SEPI vahendid tulenevad riigilt või on riigile omistatavad.

(51)

Seoses SEPI laenudega Cádiz’ile, Julianale ja Manises’ile teatab Hispaania, et kui 22. detsembril 1999 võttis SEPI need kolm ettevõtet üle, olid neil võlgnevused AESA-le vastavalt 120 800 000 eurot (Cádiz); 47 200 000 eurot (Juliana) ja 24 100 000 eurot (Manises). Mida SEPI tegi, oli see, et ta võttis kõnealused AESA laenud üle. Seda ei saa pidada uueks abiks laevatehastele. Pealegi olid rakendatud intressimäärad sarnased turumääradega (MIBOR pluss 8 punkti).

(52)

Seoses SEPI 252 400 000 euro kapitalitoetusega AESA-le, teatab Hispaania esiteks, et kapitalitoetust ei antud 18. juulil 2000. aastal, nagu märgitakse algatamisotsuses, vaid sama aasta septembris. Sel ajal ei arendanud AESA mistahes tegevust, sest ta oli juba müünud oma viimased laevatehased Bazán’ile. Järelikult ei võinud see kapitalitoetus põhjustada mistahes konkurentsimoonutust ja oli mõeldud AESA korraliku sulgemise korraldamiseks. Hispaania viitab siinkohal 21. märtsi 1991. aasta kohtulahendile kohtuasjas C-303/88, ENI-Lanerossi. (13)

(53)

Seoses kahtlaste kapitalitoetustega Astanole, Cádiz’ile, Julianale ja Manises’ile teatab Hispaania, et IZAR-i 2000. aasta aruandes on toodud 68 200 000 euro kahjum seoses nelja asjaomase laevatehase omandamisega. Hispaania sõnul ei andnud SEPI laevatehastele mistahes abi enne nende ülekandmist Bazán’ile.

(54)

Hispaania esitas lisaks laiaulatuslikud väited võimaluse vastu, et osa 1997. aastal lubatud abist muutub kokkusobimatuks juhul, kui komisjon teatab, et Hispaania avalik-õiguslikele laevatehastele anti veel ebaseaduslikku abi.

(55)

Vastuseks kolmandate poolte märkustele on Hispaania täielikult nõus IZAR-i poolt väidetuga. Seoses luksusjahtide tootmise asjaoluga, mida nimetasid teised kaks poolt, väidab Hispaania esiteks, et need laevad ei kuulu määruse (EÜ) nr 1540/98 reguleerimisalasse ning seega ei tule märkusi arvesse võtta. Pealegi ehitab neid luksusjahte IZAR ilma mistahes riigiabita ja IZAR-i maailmaturu osa sellel turul on minimaalne (alla […] %). Ta eitab ka, et osa väidetavatest investeeringutest tehti San Fernando ja Cartagena laevatehastesse.

(56)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kooskõlas juba nimetatud kohtu praktikaga on täidetud kaubanduse mõjutamise nõue, kui abisaaja ettevõte arendab majandustegevust, milles toimub liikmesriikidevaheline kaubandus.

(57)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile e võib ühisturuga kokkusobivaks pidada muud liiki abi, mida võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks määrata nõukogu otsusega. Selle alusel võttis nõukogu 29. juunil 1998. aastal vastu määruse (EÜ) nr 1540/98, mis kehtis 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2003 ning mida kohaldatakse kogu sel ajavahemikul ebaseaduslikult antud riigiabi suhtes kooskõlas komisjoni teatisega ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade määratlemise kohta. (14)

(58)

Laevaehitus on majanduslik tegevusala, mis hõlmab liikmesriikidevahelist kaubandust. Järelikult kuulub laevaehitusele antav abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse.

(59)

Komisjon täheldab, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1540/98 tähendab “laevaehitus” iseliikuvate avamere kaubalaevade ehitamist. Komisjon täheldab lisaks sellele, et nimetatud määruse artiklis 2 sätestatakse, et laevaehitusele ja laevade remondile ja ümberehitusele antav abi on ühisturuga kokkusobiv ainult juhul, kui see täidab määruse sätteid. See kehtib mitte üksnes sellise tegevusega tegelevatele ettevõtetele, vaid ka seonduvatele asutustele antava abi suhtes.

(60)

Komisjon kiitis 1997. aasta augustis kooskõlas määrusega 1013/97 erakorraliselt heaks Hispaania avalik-õiguslike tsiviillaevatehaste ümberkorraldamise abi paketi eesmärgiga, et 1998. aasta lõpul on need tehased taas toimivad. Ühes eelnevalt heaks kiidetud abiga ulatus pakett kokku 318 000 miljoni peseetani (1 900 miljonit eurot).

(61)

Oma nõusolekut andes rõhutas nõukogu abipaketi ainulaadset ja lõplikku olemust. Hispaania valitsus kohustus tagama, et laevatehased ei saa mistahes muud ümberkorraldamise, päästmise, kahjumi hüvitamise või erastamise abi. Seda peegeldasid tingimused, mille komisjon kehtestas abi heakskiitmise otsusega ja mida rõhutati ka määruse (EÜ) nr 1540/98 artikli 5 lõike 1 teise lõigu esimeses taandes, kus täpsustatakse, et ei või anda mistahes päästmise või ümberkorraldamise abi ettevõttele, millele on sellist abi juba antud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/97.

(62)

Järelikult oleks mistahes komisjoni 1997. aasta augusti esialgse otsusega lubatust suurem abi ühisturuga kokkusobimatu, kui seda ei ole just heaks kiidetud mõnel muul õiguslikul alusel.

(63)

Komisjon täheldab, et laevatehased Sestao, Puerto Real, Sevilla, Cádiz ja Juliana ehitasid või remontisid tol ajal laevu ja et seega kuulus nimetatud ettevõtete tegevus selle määruse kohaldamisalasse. Manises’t ja Fenet (endine Astano) võib pidada seostatud asutusteks. Komisjon täheldab lisaks, et AESA ja IZAR kui valdusettevõtted või mitmete laevatehaste omanikud kuuluvad endiselt määruse (EÜ) nr 1540/98 artikli 1 raamesse. See vastab komisjoni järgitud liinile eelnevates otsustes Hispaania avalik-õiguslike laevatehaste kohta, eriti komisjoni oma otsuses abi heaks kiitmise kohta 1997. aastal ja 1999. (15) aasta otsuses SEPI poolt AESA-le antud abi kokkusobimatuks kuulutamise kohta.

(64)

Nagu varem täheldatud, hõlmab kõnealune juhtum ettevõtete kolme erinevat ülekandmist erinevate valdusettevõtete vahel ja nende ülekandmistega seotud võimalikku abi. Hindamisel uuritakse asjakohaseid aspekte kõigis kolmes ülekandmises. Seega ei saa menetluse algatamisel ja kahel laiendamisel tõstatatud küsimusi käsitleda eraldi.

(65)

Algatamisotsuses ja laiendamistel oletas komisjon, et SEPI tegutses riigi nimel, see tähendab, et tema käitumine erinevates tehingutes oli omistatav riigile. Hispaania vaidlustas selle oletuse, väites, et SEPI toimib iseseisvalt ja seega ei ole tema käitumine omistatav riigile. Igatahes toimis SEPI Hispaania arvates turu investorina ja seega ei saa kahte SEPI poolt antud vahendite kogu antud juhul pidada riigiabiks.

(66)

Komisjon täheldab, et SEPI on otseselt rahandusministeeriumist sõltuv avalik-õiguslik ettevõte ja seda peetakse seega riigiettevõtteks komisjoni direktiivi 2000/52/EÜ (16) alusel, millega muudetakse komisjoni direktiivi 80/723/EMÜ, (17) sest avalikud võimud võivad oma omandi või rahalise osaluse tõttu avaldada otseselt või kaudselt domineerivat mõju SEPI-s.

(67)

Kohus määratles, millal peetakse vahendeid riigiressurssideks, teatades, et kaasa arvatud juhul, kui kõnesolevale meetmele vastavad summad ei olnud alaliselt riigikassale omistatavad, piisab asjaolust, et need olid pidevalt avaliku kontrolli all ja seega saadaval pädevatele riigivõimudele selleks, et pidada neid riigi ressurssideks (kohtu 23. novembri 1999. aasta lahend kohtuasjas C-83/98, P. France v Ladbroke Racing ja komisjon (18)). See on selgelt kohaldatav SEPI ressurssidele.

(68)

Oma 16. mai 2002. aasta lahendis kohtuasjas C-482/99, Stardust Marine (19) võttis kohus kokku kriteeriumid, mille alusel võiks riigile omistada avalik-õigusliku ettevõtte jaoks võetud abimeetmed. Kohtu järgi võib seda järeldada tõenduste kogumikust, mis tulenevad juhtumi asjaoludest ja kontekstist, milles meede tarvitusele võeti.

(69)

Kohtu nimetatud tõenduste näiteks on avalik-õigusliku ettevõtte integreerimine avaliku halduse struktuuridesse, tema tegevuse olemus ja selle tegevuse teostamine normaalse eraettevõtete konkurentsitingimustega turul, ettevõtte õigussubjektsus (avaliku õiguse või normaalse ühinguõiguse pädevusse kuulumine), avalike võimude poolt teostatava järelevalve intensiivsus selle juhtimises või mistahes muu tõendus, mis näitab konkreetsel juhul avalike võimude asjasse segatust meetme võtmisel, või ebatõenäosust, et nad ei ole asjasse segatud, võttes arvesse ka meetme raame, selle sisu või tingimusi, mida see sisaldab.

(70)

SEPI on erilise õigusliku staatusega ettevõte ainuüksi sellepärast, et näiteks selle aastaaruannetega ei saa tutvuda Hispaania riiklikus registris. Ettevõtet juhib suures osas riigisekretäridest ja teistest otseselt valitsusega seotud isikutest koosnev haldusnõukogu. Ettevõtte tegevuse olemus hõlmab riigiettevõtete erastamist, mis on avaliku asjaga väga tihedalt seotud tegevus. Pealegi tegutses SEPI minevikus laevatehaste suhtes viisil, mida võib omistada riigile, nagu osa 1997. aastal lubatud ümberkorraldamisabi ja ebaseadusliku abi andmine 1998. aastal. (20) Võib täheldada ka, et SEPI annab riigiabi teistes valdkondades, nagu söetööstuse abi. (21)

(71)

Eelnevatest motiveeringupunktidest 66 ja 67 lähtub, et SEPI vahendid on riigi ressursid. Pealegi selgitatakse motiveeringupunktides 68 kuni 70, kuidas tuleb vahendite andmist laevaehitusettevõtetele pidada riigile omistatavaks, kui seda antakse tingimustel, mis ei ole kooskõlas turumajanduse põhimõtetega.

(72)

Riigi ja avalik-õiguslike ettevõtete vaheliste rahaliste tehingute suhtes kohaldatav üldpõhimõte on niinimetatud turumajanduse investori põhimõte. Eeldusel, et SEPI vahendid on riigiressursid, on esmaoluline, et majandustehingutes oma laevaehituse tütarettevõtetega (kas tegemist on majandustegevusega ettevõtetega või valdusettevõtetega, mis hõlmavad selliseid ettevõtteid) toimiks SEPI täielikult kooskõlas turumajanduse investori põhimõttega.

(73)

Turumajanduse investori põhimõtet selgitatakse üksikasjalikult komisjoni teatises liikmesriikidele seoses asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ning komisjoni direktiivi 80/723/EMÜ artikli 5 kohaldamisega tootmissektori avalik-õiguslike ettevõtete suhtes. (22) Kohus teatas ka näiteks oma 10. juuli 1986. aasta lahendis kohtuasjas 40/85, (Boch), (23) et õige viis määratlemaks, kas meede kujutab riigiabi, on kohaldada kriteeriumi, mil määral võiks ettevõte saada asjaomaseid summasid erakapitaliturgudel samadel tingimustel, ja nimelt, kas sarnastel asjaoludel oleks eraaktsionär, võttes arvesse kasumi saamise võimalikkust ja arvestamata mistahes sotsiaal-, regionaal- või sektoriaalpoliitika elemente, teinud kõnealuse kapitalipanuse.

(74)

Komisjon ei välista, et SEPI antud vahendid võivad mitte sisaldada abielemente eeldusel, et SEPI järgib turu investori põhimõtet. Seetõttu hindab komisjon iga uuritud tehingu puhul, kas SEPI toimis turu investori põhimõttel.

(75)

Hispaania väidab lisaks, et tehingud SEPI grupis ei pea vastama turutingimustele ja viitab juhtumitele, kus komisjon ei nõudnud, et grupisisesed tehingud toimuksid turutingimustel.

(76)

Komisjon hindab, et kuigi teatavatel väga spetsiifilistel juhtudel on vastuvõetav, et riikliku grupi sees antakse ettevõtted üle mittekaubanduslikes tingimustes, ei ole vastuvõetav, kui riigiressursse kantakse üle ettevõtetele, mis konkureerivad teiste ettevõtetega ühisel turul.

(77)

28. detsembril 1999. aastal ostis SEPI AESA-lt kolm ettevõtet, Juliana, Cádiz ja Manises. Riigiabi olemasolu määratlemiseks selles ülekandmises tuleb hinnata kahte elementi. Üks küsimus on, kas ostuhind, mille SEPI maksis AESA-le, on turuhind, ning teine, kas SEPI laenud tema ostetud ettevõtetele järgisid turu investori põhimõtet.

(78)

Esiteks võib täheldada, et Hispaania teatas komisjonile, et kolme ettevõtte eest makstud hind oli 15 302 000 eurot ja mitte 60 miljonit, nagu märgitakse menetluse algatamise otsuses. Hispaania oli eelnevalt kinnitanud, et 15 302 000 eurot, mis SEPI maksis kolme ettevõtte eest, vastas arvestuslikule väärtusele tehingu hetkel, kuid viimases uurimisjärgus teatas, et see oli arvestuslik väärtus varasemal, ent täpsustamata 1999. aasta kuupäeval.

(79)

Hispaania väidab pealegi, et SEPI ei pidanud maksma turuhinda, sest ta ostis kolm laevatehast nende erastamiseks. Siiski ei sõltu meetme klassifitseerimine riigiabiks selle eesmärgist, vaid selle tagajärjest. Asjaolu, et laevatehased osteti väidetavaks otstarbeks (erastamine) ei ole põhjuseks ülekandmise riigiabi olemuse välistamiseks. Pealegi, arvestades, et SEPI on riigiettevõte, tuleb korrata, et SEPI ja ühisturul konkureerivate ettevõtete vahelised rahalised tehingud peavad alati põhinema turupõhimõtetel. Järelikult, kui SEPI maksis ettevõtte eest turuhinnast kõrgemat hinda, on sel juhul tegemist riigiabiga müüjale, antud juhul AESA-le.

(80)

Komisjon täheldab, et SEPI ei suutnud kolme ettevõtet erastada. Seevastu müüdi need 2000. juulis Bazán’ile, SEPI tütarettevõttele, see tähendab seitse kuud pärast müügitehingut, hinnaga 1 peseeta igaüks.

(81)

Asjaomaste ettevõtete aastaaruanded näitavad, et kõikide ja kolmest ettevõttest igaühe arvestuslik hind 1999. aasta lõpul, kolm päeva pärast müügitehingut, oli kahjumlik, kujutades negatiivset summat kokku – 40 646 000 eurot, mis jaguneb järgmistesse summadesse: Cádiz – 13 745 000 eurot; Juliana – 18 679 000 eurot; Manises – 8 222 000 eurot).

(82)

Lisaks hindas Hispaania vastavalt eelnevalt selgitatule nende kolme ettevõtte turuhinda 2000. aasta juulis, kui need anti üle Bazán’ile. Hispaania väidab, et sel hetkel oli turuhind arvestuslik hind miinus väljaarvutatud riskid, mis ei kuulunud ettevõtete bilanssi. Riskid seisnesid näiteks kahjumites ehitamisel olevate laevade eest ja normaalsest väiksemast tegevusest tulenevates kuludes. Kuigi need tegurid võivad aja jooksul muutuda, on mõistuspärane oletada, et need ei muutu tuntavalt seitsme kuu jooksul. Kolme vaatlusaluse ettevõtte puhul arvutas Hispaania, et 2000. aasta juulis ulatusid riskid kokku 25 300 000 euroni.

(83)

Seetõttu järeldab komisjon, et 28. detsembril 1999. aastal maksis SEPI 15 302 000 eurot kolme ettevõtte eest, mille arvestuslik väärtus oli kolm päeva hiljem negatiivne miinus 40 646 000 eurot, pluss riskid, milleks seitse kuud hiljem arvestati 25 300 000 eurot. Seega võib järeldada, et SEPI maksis ettevõtete eest rohkem kui turuhinna. Mistahes summat, mis ületab turuhinna, tuleb pidada riigiabiks müüjale, AESA-le.

(84)

2002. aasta juuli taotluses teabe saamiseks palus komisjon kõikide dokumentide koopiaid, mis võiks selgitada ettevõtete hindamist omanikuvahetuse hetkel. Hispaania ei andnud selle tehingu kohta teavet ja seega võib komisjon arvutada turuhinda ainult olemasoleva teabe põhjal.

(85)

Turuväärtus vastab sel juhul arvestuslikule väärtusele miinus finantsriskid. Teabe puudumise tõttu ei ole komisjonil võimalik arvutada finantsriskide täpset väärtust. Nende riskide ülehindamise vältimiseks võtab ta seega omaks ettevaatliku lähenemise ja oletab, et finantsriske ei ole. Seega oleks antud asjaoludel ettevaatlik lähenemine turuhinnale kasutada parimat lähendamist arvestuslikule väärtusele.

(86)

Tehingu kuupäeval, see tähendab 28. detsembril 1999. aastal on parim saadaolev arvestusliku väärtuse hindamine arvestuslik väärtus 31. detsembril 1999, mis on negatiivne väärtus: miinus 40 646 000 eurot. Sellest arvust lähtuvalt ei ületaks kolme ettevõtte turuväärtus seda summat.

(87)

Olemasoleva teabe põhjal võib seega järeldada, et AESA müüs SEPI-le, 15 302 000 euro eest kolm ettevõtet, mille väärtus oli kõige enam miinus 40 646 000 eurot, mis eeldab AESA-le vähemalt 55 948 000 eurost kasumit.

(88)

Kokkuvõtteks ei saa arvestada, et SEPI poolt 15 302 000 euro maksmine kolme ettevõtte Cádiz, Juliana ja Manises eest oleks kooskõlas turu investori põhimõttega. Järelikult tuleb lugeda, et AESA poolt saadud 55 948 000 eurone kasum moodustab riigiabi. Pärast müüki omas AESA siiski veel kolme tsiviillaevade ehitusega tegelevat laevatehast. See riigiabi oli ebaseaduslik niivõrd, kuivõrd sellest ei teatatud komisjonile ja see ei ole kokkusobiv ühisturuga niivõrd, kuivõrd seda ei saa lubada ümberkorraldamise ega mistahes muud tüüpi abina.

(89)

AESA ja talle kuuluvate ettevõtete 1998. ja 1999. aasta aruanded kinnitavad, et kõikide operatsioonide jätkumine sõltus vastava aktsionäri, see tähendab SEPI finantsabist AESA-le ning AESA abist laevatehastele. Selle teabe alusel järeldab komisjon, et abi, mis SEPI andis AESA-le selles tehingus, kanti üle kolmele ettevõttele, mis olid veel AESA omandis (Sestao, Sevilla ja Puerto Real). Komisjoni otsuses (24) ebaseadusliku riigiabi kohta, mille SEPI andis AESA-le 1998. aastal, mida kinnitas hiljem kohus oma 21. märtsi 2002. aasta lahendis kohtuasjas C-36/00, Hispaania v komisjon, (25) oli komisjon juba jõudnud järeldusele, et riigiabi AESA-le tähendas riigiabi tema laevaehitustegevusele.

(90)

Menetluse teisel laiendamisel täheldas komisjon, et SEPI andis 1999. aastal kolmele ettevõttele Juliana, Cádiz ja Manises laene summas 194 400 000 eurot. Komisjon kahtlustas, tegemist võis olla riigiabiga nendele ettevõtetele.

(91)

Asjaoludest lähtuvalt oli olukord järgmine. Nendel kolmel laevatehasel (Juliana, Cádiz ja Manises) oli kogunenud 192 100 000 eurone võlgnevus AESA-le. Kui SEPI võttis kolm ettevõtet oma hoolde, andis ta neile ka 192 100 000 eurot ettemaksu (Cádiz: 120,8 miljonit; Juliana 47,2 miljonit; Manises 24,1 miljonit), mida kasutati võlgade tasumiseks AESA-le. Need laenud anti intressitüübiga, mis võrdub MIBOR pluss 8 punkti. SEPI omakorda võttis oma hoolde AESA 192 100 000 eurose laenu. Nende menetluse teisel laiendamisel teatatud 192 100 000 euro ja 194 400 000 euro vaheline vahe (2 100 000 eurot) tuleneb väikestest, juba varem SEPI poolt laevatehastele antud laenudest.

(92)

Riigiabi seisukohast peab hinnang keskenduma tehingule, millega riik kandis riigiressursid abisaajatele üle, see tähendab SEPI 192 100 000 eurose laenuga kolmele ettevõttele: Juliana, Cádiz ja Manises. Oletatakse, et 2 100 000 eurone vahe selle summa ja menetluse teisel laiendamisel teatatud 194 400 000 euro vahel ei ole riigiabi, sest ei ole määratletud, millal ja kuidas see raha anti.

(93)

Hindamisele kuuluv element on, nagu kohus kehtestas kohtuasjas 40/85 (Boch), kas sarnastel asjaoludel oleks erainvestor andnud selliseid laene, pidades silmas kasumi saamise võimalikkust ja jättes kõrvale kõik sotsiaal- ja regionaalpoliitika ja sektoriaalsed kaalutlused. Seega on küsimus, kas erainvestor, kaasa arvatud juhul, kui ta võtaks otsuse ühe grupi terviku tasemel, ootaks normaalses turumajanduses vastuvõetavat tasuvust investeeritud kapitali eest. Kohus kinnitas, et sobiv meetod hindamaks, kas laen moodustab riigiabi, on rakendada kriteeriumit määratlemaks, mil määral võiks ettevõte saada vajalikke summasid erakapitaliturgudel, mida nimetatakse erainvestori katseks. (26)

(94)

Juliana, Cádiz’i ja Manises’i aastaaruanded näitavad selgesti, et need kolm ettevõtet olid kriisiolukorras. Nende kõigi arvestuslikud väärtused olid 1998. aasta lõpul negatiivsed ja neil registreeriti kahjumid 1999. aastal. Ka audiitor teatas nii 1998. kui ka 1999. aasta aruannetes, et ettevõtted vajasid tegevuse jätkamiseks oma aktsionäride toetust. Lisaks ei olnud ka märke sellest, et laevatehaste raske rahaline olukord võiks paraneda.

(95)

Nendel põhjustel võib määratleda, et kolmel ettevõttel ei oleks olnud võimalik saada laene erakapitaliturgudelt. See tähendab, need laenud ei oleks läbinud erainvestori katset. Nendel samadel põhjustel ei saanud SEPI oodata laenude tagastamist intressidega. Järelikult ei järginud selliste ressursside võimaldamine SEPI poolt laevatehastele erainvestori põhimõtet ning laenud moodustavad riigiabi kolmele ettevõttele. See riigiabi oli ebaseaduslik niivõrd, kuivõrd sellest ei teatatud komisjonile ja see ei ole kokkusobiv ühisturuga niivõrd, kuivõrd seda ei saa lubada ümberkorralduse või mistahes muud tüüpi abina.

(96)

Hispaania sõnul tagastas 12. septembril 2000. aastal 192 100 000 eurosed laenud koos intressidega SEPI-le IZAR, kes oli sel ajal võtnud oma hoolde Juliana, Cádiz'i ja Manises'i ning oli need ettevõtted likvideerinud. Seega saadi see ebaseaduslik riigiabi tagasi. Siiski teeb komisjon ettepaneku kasutada seda teavet teises riigiabi puudutavas uurimises C 38/03, milles vaadeldakse, mil määral tulid SEPI kapitalitoetused IZAR-ile kasuks tsiviillaevaehitusele.

(97)

20. juulil 2000. aastal müüs AESA Bazán’ile kolm järelejäänud laevatehast: Puerto Real, Sestao ja Sevilla. (27)

(98)

Riigiabi olemasolu määratlemiseks tuleb hinnata kahte küsimust, mis tõstatati menetluse laiendamise otsustes. Üks element on, kas ostuhind, mille IZAR maksis AESA-le oli turuhind, ning teine, kas SEPI 252 425 000 eurone toetus AESA-le järgis turuinvestori põhimõtet.

(99)

18. juulil 2000. aastal, kaks päeva enne seda, kui AESA müüs oma laevatehased (Sestao, Sevilla ja Puerto Real) Bazán’ile, otsustas SEPI anda AESA-le 252 425 000 eurot kapitalina. See kapital maksti välja 2000. aasta septembris. Hispaania kinnitab, et kuna kapital anti alles 2000. aasta septembris, kui AESA oli juba müünud oma laevatehased, ei saanud see laevaehituse konkurentsi moonutada.

(100)

AESA 2000. aasta aruande järgi andis see oma kolmele laevatehasele 309 miljonit eurot toetust enne nende Bazán/IZAR-ile müümist. Nende laevatehaste aastaaruanded näitavad, et toetus anti võla tühistamise teel. Hispaania kinnitas, et AESA “kohaldas” laevatehaste võlad nende müümiseks Bazán’ile “et paremini peegeldada laevatehaste väärtust”, kuid ei andnud ühtegi arvu.

(101)

Pärast võla tühistamist müüs AESA ettevõtted Bazán’ile hinnaga 1 peseeta igaüks. Müügitehing tekitas AESA-le 198 miljoni euro suuruse arvestusliku kahjumi. Koos teiste laevaehitusest tulenevatega kahjudega ulatus kogukahjum AESA-le 2000. aastal 271 miljoni euroni. Ilma SEPI kapitalitoetuseta oleks AESA omakapital olnud 2000. aasta lõpus negatiivne 259 miljoni euroses summas ja ta oleks tulnud vastavalt ühinguõigusele likvideerida.

(102)

Asjaolu, mida tuleb eelvaadeldu põhjal hinnata, on kas eraaktsionär oleks sarnastel asjaoludel andnud kapitalitoetust ja kas ta võiks oodata vastuvõetavat tasuvuse määra investeeritud kapitalilt.

(103)

Esiteks on ilmne, et AESA ei saanud tekitada kapitaliga vastuvõetavat kasumit, sest ta kasutas vahendeid oma laevatehaste võlgade tühistamisega seonduvate kulude ja järgneva kahjumi katteks, mis tulenes nende laevatehaste müügist Bazán’ile. Pealegi on AESA ettevõtete grupp, mis ei arenda muud tüüpi tegevust, mistõttu ei ole ta võimeline tekitama oma kasumit. Võib samuti välja jätta võimaluse, et meetmete lõplikud kasusaajad, laevatehased tekitasid Bazán/IZAR-i omanduses vastuvõetavat tulu, nimelt nende viimaste tulemuste tõttu ja ümberkorraldusmeetmete puudumise tõttu. Seda kinnitavad ka IZAR-i aastaaruanded, mis näitavad, et tema tsiviillaevatehastel esinesid kahjumid 2000., 2001. ja 2002. aastal.

(104)

Seega võib järeldada, et SEPI kapitalitoetus AESA-le ei järginud turuinvestori põhimõtet ja moodustab riigiabi.

(105)

Siinkohal tuleb rõhutada, et AESA, tühistades oma laevatehaste võlad summas 309 miljonit eurot, parandas nende rahalist olukorda sama summa võrra. Võib ka väita, et kuna AESA võla tühistamine ei eeldanud mistahes sularahamakset, võimaldas SEPI 18. juuli 2000. aasta otsus anda 252 425 000 eurot AESA-le, kuigi summat ei makstud välja enne 2000. aasta septembrit, AESA-l tühistada viivitamatult võlad vajaduseta oma maksejõuetust välja kuulutada.

(106)

Riigiabi seisukohast anti abi SEPI 18. juuli 2000. aasta otsusega kapitalitoetuse andmiseks, sest see otsus oli eeltingimuseks, et AESA saaks leevendada laevatehaste võlgu. Selle abi lõplikud abisaajad olid laevatehased, sest operatsiooni tagajärjeks oli, et laevatehased tühistasid oma võlad AESA-le.

(107)

AESA võla tühistamine parandas asjasse puutuvate laevatehaste rahalist olukorda 309 miljoni euro võrra. Siiski hindab komisjon ainult SEPI vahendite andmist, mis selles tehingus ulatub 252 425 000 euroni. See riigiabi oli ebaseaduslik niivõrd, kuivõrd sellest ei teatatud komisjonile ja see ei ole kokkusobiv ühisturuga niivõrd, kuivõrd seda ei saa lubada ümberkorralduse või mistahes muud tüüpi abina.

(108)

Kuigi võib järeldada, et ei järgitud turumajanduse investori põhimõtet, viitab Hispaania ka õigusele anda kapitalitoetust, tagamaks korralik ettevõtte tegevuse lõpetamine vastavalt Lanerossi (28) kohtuotsuses väljendatule. Komisjon arvestab, et Hispaania väitega ei saa nõustuda järgmistel põhjustel:

(109)

Esiteks ei ole Lanerossi kohtuotsus antud juhul asjasse puutuv, sest kolm laevatehast, kes said kapitalitoetust tänu võla tühistamisele, jätkavad endiselt tegevust ja nende lõpetamine ei olnud abi andmise hetkel absoluutselt ette nähtud.

(110)

Lisaks, isegi juhul, kui arvestada Hispaania väidet AESA likvideerimise vaatepunktist selle viimase kolme laevatehase likvideerimise asemel, võib täheldada, et AESA sulgemise protsess käivitati alles 2002. aasta keskpaigas. Pealegi kinnitas kohus Lanerossi kohtuotsuses, et kui kapitalipaigutusel ei võeta arvesse tasuvuse väljavaadet, kaasa arvatud pikaajaliselt, tuleb seda üleandmist pidada abiks. Selline on olukord antud juhul, sest ei saa oodata, et SEPI saab kunagi tasu kapitali eest, mis ta andis tsiviillaevaehitusettevõtetele AESA vahendusel. Lõpuks tuleb märkida, et AESA sulgemise kulud, nagu kinnitab Hispaania, seisnevad sotsiaalkuludes seoses tsiviillaevatehaste ümberkorraldamisega, mis toimus 1994. ja 1998. aasta vahel. Mistahes muu abi nende kulude katteks eeldaks komisjoni 1997. aasta otsuse rikkumist, millega anti luba ümberkorraldusabi andmiseks.

(111)

Küsimus, kas ostuhind moodustas riigiabi IZAR-ile, tõstatati menetluse esimesel laiendamisel 28. novembril 2001. Põhjuseks, miks riigiabi võis anda sel viisil, on see, et kui AESA oli müünud oma laevatehased Bazán’ile, oli see tühi asutus, mis ei arendanud praktiliselt mingit tegevust. Seetõttu võis olla Hispaania ametivõimudele ahvatlev veenduda, et kantakse üle suurim võimalik kogus aktivaid AESA-lt tema laevatehastele ja seega ettevõttele, mis võtab oma hoolde tsiviillaevatehased, Bazán’ile. Ka näib ilmne, et on väga väike tõenäosus, et kõigi nende kolme ettevõtte turuväärtus on täpselt sama, üks peseeta.

(112)

Menetluse ajal andis Hispaania teavet selle kohta, et ettevõtete arvestuslikud väärtused olid vastavalt 91 100 000 eurot (Sestao); 37 800 000 eurot (Sevilla) ja 68 800 000 eurot (Puerto Real), mis tegi kokku 197 700 000 eurot. Pealegi märgib Hispaania, et kolme laevatehase turuväärtus oli vastavalt: […], […] ja […] eurot, mis teeb kokku […] eurot.

(113)

Nagu eelnevalt selgitatud, ei olnud 1 peseeta laevatehase eest selgelt turuhind ja tähendas teoorias […] eurost puhaskasumit Bazán/IZAR-i jaoks, kui Hispaania turuväärtuse hinnang on õige.

(114)

Kuna ei ole siiski välja selgitatud, et see kasum Bazán/IZAR-ile hõlmas otseselt SEPI või riigi ressursse, ei hinda komisjon, et ühe peseeta hinda laevatehase eest võiks kasutada ostjale, Bazán/IZAR-ile antud riigiabi olemasolu määratlemiseks.

(115)

SEPI müüs neli ettevõtet (Astano, Cádiz, Juliana ja Manises) Bazán’ile 20. juulil 2000. aastal hinnaga üks peseeta igaüks. Menetluse esimesel laiendamisel väljendas komisjon kahtlusi, kas see oli turuhind ja kas seega võis olla antud riigiabi Bazán/IZAR-ile. Menetluse teisel laiendamisel täheldas komisjon, et nende ettevõtete arvestuslik väärtus oli kokku negatiivne summas miinus 68 200 000 eurot. Kuna komisjon ei suutnud määratleda, kas see summa sisaldus Bazán/IZAR-i aastaaruandes kahjumina, kahtles komisjon, kas SEPI andis selle summa neljale ettevõttele nende ülekandmiseks Bazán’ile.

(116)

Seoses arvestuslike väärtustega teatas Hispaania komisjonile, et ülekantud ettevõtete arvestuslik väärtus tehingu hetkel oli kokku negatiivne summas miinus 68 200 000 eurot. Siiski näib, et see summa registreeriti tegelikult Bazán/IZAR-i 2000. aasta aruandes kahjumina, vastupidiselt menetluse teisel laiendamisel oletatule. (29)

(117)

Mis puutub hinda, siis andis Hispaania usutavat teavet, mis näitab, et kõigi nelja ettevõtte turuväärtus oli negatiivne. Seega võib järeldada, et hind ei olnud liiga madal ja ei tähendanud seega riigiabi Bazán/IZAR-ile.

(118)

Kuna kinnitust leidsid kahtlused uue ebaseadusliku riigiabi kohta avalik-õiguslikele laevatehastele, peab komisjon menetluse teisel laiendamisel täheldatu põhjal hindama, kas osa 1997. aastal antud ümberkorraldusabist peetakse kokkusobimatuks ja kas see tuleb tagasi saada.

(119)

Selles osas hindab komisjon, et arvestades Hispaania ja IZAR-i märkusi käesoleva menetluse kontekstis, ei leidu väiteid pidamaks osa 1997. aastal lubatud ümberkorraldussabist kokkusobimatuks. Põhjuseks on, et vastavalt otsusele (30), millega abi lubati, aegus komisjoni õigus nõuda 1997. aastal lubatud abi tagastamist 13. oktoobri 1999. aasta viimase kontrollaruandega (31). Seega muutus 1997. aastal heakskiidetud abi olemasolevaks abiks kontrollperioodi lõppemisel.

(120)

Laevatehased, kes said eelnevalt määratletud ebaseaduslikku abi, on praegu IZAR-i omanduses ja seega peaks IZAR selle ebaseadusliku abi hüvitama. Laevatehaste omanikuvahetus AESA-lt või SEPI-lt IZAR-ile ei tähenda, et abi tagasisaamine võiks olla asjasse puutuvate ettevõtete eelmise omaniku kohuseks. Põhjuseks on, et ettevõtted anti üle IZAR-ile mitte turutingimustes ja avatud ja läbipaistvate enampakkumiste kutsete teel, vaid ettevõtete ümberkorraldamise vormis sama grupi, SEPI sees sümboolse hinnaga. Kohus määras kahes hiljutises lahendis, (32) et niivõrd, kuivõrd ettevõtted ostetakse mittediskrimineerivates konkurentsitingimustes ja turuhinnaga (see tähendab suurima hinnaga, mida erainvestor oleks valmis ettevõtete eest maksma normaalsetes turutingimustes olukorras, milles nad hetkel on), eriti pärast seda, kui nad on saanud riigiabi, hinnati abielementi turuhinnaga ja arvestati ostuhinna sisse. Ainult sellistel asjaoludel ei saa pidada ettevõtteid, mille suhtes korraldati enampakkumised, eelise saajateks teiste turul osalejate suhtes. Seega ei saa neilt paluda, et nad maksaksid tagasi kõnesoleva abielemendi. Käesoleval juhul on asjaolude kirjeldusest ilmne, et need tingimused ei ole täidetud. Pealegi rõhutas kohus liidetud kohtuasjades C-328/99 ja C-399/00 Itaalia ja SIM 2 Multimedia SpA v komisjon, (33) lõige 38, et “osaluste müük ühes ebaseaduslikku abi saanud ettevõttes aktsionärilt kolmandale ei puuduta eeskirja, mis nõuab abi hüvitamist.” Antud juhul ostis Bazán/IZAR, mis kuulub riiklikule grupile SEPI, osalused ettevõtetes, mis moodustasid samuti osa SEPI grupist, ja tühistas need juriidiliste isikutena. Varem iseseisvate laevatehaste õigusjärglasena (nende aktsiaseltsi seisuses) on IZAR nüüd juriidilisest seisukohast abisaaja ning peab nendele laevatehastele antud abi tagasi saama.

(121)

Juhul, kui kapitalitoetust laevatehastele peetakse abiks Bazán’ile, väidab Hispaania, et see abi on kooskõlas artikliga 296 ja jääb seega välja riigiabi alaste normide reguleerimisalast, kuna Bazán oli laevatehaste omandamise hetkel sõjaline ettevõte.

(122)

Artikli 296 lõike 1 punkt b kehtestab, et: “iga liikmesriik võib võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste toodete konkurentsitingimustele ühisturul, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.” Juba oma otsuses (34) ümberkorraldusabi kohta KSG-le teatas komisjon, et “Vastupidi, kui üks meede, mis on artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi määratlusega kokkulangev, mõjutab sõjalist toodangut nagu ka kaubandusliku või kahekordse kasutusega toodangut, ei saa seda õigustada täielikult 296 artikli alusel. Komisjon ei jaga Hollandi ja Hispaania ametivõimude seisukohta selles tähenduses, et sõjaliste aspektide alusel katab meedet täielikult artikkel 296, kuigi see avaldab selget mõju konkurentsile mittesõjalistes sektorites. See tõlgendus on täielikult vastuolus artiklis väljendatuga.”

(123)

Selles otsuses kinnitatakse lisaks, et “on seega selge, et meetmed mõjutasid tõepoolest kaubanduslike toodete turustamise tingimusi. Seega kooskõlas oma normaalsete tavadega peab komisjon hindama meetmeid, võttes arvesse riigiabi suhtes kehtivaid eeskirju selles osas, kas need moonutavad või ähvardavad moonutada konkurentsi artiklis 296 nimetamata toodete turgudel.”

(124)

Komisjon täheldab, et Bazán, mis tegutseb nüüd nime IZAR all, arendab täna sõjalise ja tsiviillaevaehituse tegevust. Bazán’i poolt ostetud laevatehastele antud abi oli otseselt ja eranditult seotud tsiviillaevaehitusega. Viidates tulemustele käesolevas juhtumis ja otsusele KSG kohta, täheldab komisjon pealegi, et tsiviillaevaehitust käsitletakse asutamislepingu artiklis 87 ja selle suhtes ei saa kohaldada erandit artikli 296 alusel ainult seepärast, et ettevõte, kes ostis laevatehased, Bazán, tegeles ostmise hetkel üksnes sõjalise tootmisega.

(125)

Menetluse algatamise otsus asjas C 38/03 (ex NN 10/03) võtab lõigus 44 ja järgmistes kokku erinevad kriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et oleks võimalik kohaldada EÜ asutamislepingu artiklit 296. Kuigi Hispaania ametivõimud tunnevad hästi neid nõudeid, ei esitanud nad komisjonile mingit tõendust selle kohta, et eelnevalt kirjeldatud meetmed olid mõeldud sõjavarustuse tootmise edendamiseks.

(126)

Ei saa seada tõsiste väidetega kahtluse alla, et tsiviillaevatehased vajasid suuri kapitalipaigutusi ellujäämiseks. Pelgalt asjaolu, et laevatehased müüdi laevaehitusettevõttele, ei muuda nende olemust, ning asjaolu, et need kuulusid ettevõttele, mis arendas muuhulgas ka laevaehitustegevust, ei anna neile sõjalist iseloomu. Pealegi ei või nende laevatehaste kohta teabe andmine olla vastuolus Hispaania oluliste huvidega. Antud juhul Hispaania lihtsalt ei andnud ühtegi usutavat selgitust selle kohta, kuidas võis see ohustada tema olulisi julgeolekuhuvisid ning ei andnud ka mingit olulist teavet.

1)

AESA kolme ettevõtte Cádiz’i, Juliana ja Manises’i ostmine 28. detsembril 1999. aastal SEPI poolt hinnaga 55 948 000 eurot üle turuhinna, mis lõppkokkuvõttes tuli kasuks AESA ülejäänud laevatehastele Sestao, Sevilla ja Puerto Real.

2)

SEPI 192 100 000 eurosed laenud kolmele kriisiolukorras olevale ettevõttele: Cádiz, Juliana ja Manises 28. detsembril 1999.

3)

SEPI 252 425 000 eurone kapitalitoetus AESA-le 2000. aasta septembris, mis lõppkokkuvõttes tuli kasuks kolmele ettevõttele: Sestao, Sevilla ja Puerto Real.