18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/10

(1)

19. mail 2004 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 1009/2004 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise tasakaalustava tollimaksu teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide ühendusse importimise suhtes.

(2)

Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamust suuliselt.

(3)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(4)

Kõigile isikutele tehti teatavaks peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti teha ettepanek lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise kohta teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes ning ajutiste tollimaksudena tagatiseks antud summade lõpliku sissenõudmise kohta. Lisaks anti neile võimalus esitada oma seisukoht teatava ajavahemiku jooksul pärast kõnealuste asjaolude ja kaalutluste teatavakstegemist.

(5)

Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud seisukohad vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused.

(6)

Vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta ei ole saadud uusi märkusi, seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 11–15.

(7)

Kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat kordasid oma väidet, et normaalväärtust oleks tulnud kohandada tagastatavate tollimaksude ulatuses algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b “Impordimaksud ja kaudsed maksud” või artikli 2 lõike 10 punkti k “Muud tegurid” alusel ekspordijärgsest imporditollimaksude hüvituskavast (DEPB-kava) saadud kasu puhul. Artikli 2 lõike 10 punkti b alusel väitsid kõnealused tootjad, et kohandada tuleks vähemalt DEPB-kava krediiti, mida kasutati eksporditava toote tootmise käigus kasutatud tooraine impordiks.

(8)

Sellega seoses tuleks märkida, et kohandamistaotlust ei rahuldatud, kuna vastavalt ajutise määruse põhjenduses 25 esitatud selgitusele ei näidanud uurimine otsest seost DEPB-kava krediidi ja ostetud tooraine vahel, kuna krediiti on võimalik kasutada mis tahes imporditavate kaupade tollimaksude tasumiseks, välja arvatud tootmisvahendid ning kaubad, mille suhtes kehtivad impordipiirangud või -keelud. Isegi kui krediiti kasutati grafiitelektroodide tootmiseks vajaliku tooraine imporditollimaksude tasumiseks, ei suutnud eksportivad tootjad tõendada, et kõnealust toorainet kasutati eksporditava toote tootmiseks. Lisaks sellele arvestati DEPB-kava krediiti äriühingute kuluarvestussüsteemides sissetulekuna ja mitte kreeditkirjetena. Seetõttu võib äriühingu raamatupidamisdokumentidest näha, et eksporditavate toodete hindade ja DEPB-kavast saadud sissetuleku vahel ei ole seost. Lõpuks ei esitatud ühtki uut väidet, mis oleks õigustanud algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaldamist. Seepärast ei saadud nende väidetega nõustuda ning ajutise määruse põhjendustes 25 ja 26 esitatud järeldused kinnitatakse.

(9)

Mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad kordasid samuti oma väiteid seoses kaubandustasandi erinevustega vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile ii. Ühtki uut väidet ei esitatud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 27 ja 28 esitatud järeldused.

(10)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad vaidlustasid ekspordihindade arvutamisel kasutatud vahetuskursid. Nad väitsid, et kasutada tuleks maksekuupäeval, mitte arve kuupäeval kehtivaid vahetuskursse. Lisaks sellele väitsid kõnealused tootjad, et arve väljaandmise kuu keskmiste vahetuskursside asemel oleks olnud õigem kasutada tegelikke päevakursse.

(11)

Sellega seoses tuleb märkida, et komisjoni väljakujunenud tavaks on kasutada arve kuupäeval kehtivaid vahetuskursse, sest hinna määramisel võetakse arvesse vahetuskursse arve esitamise hetkel. Seepärast ei nõustutud väitega, et oleks tulnud kasutada maksekuupäeval kehtinud vahetuskursse. Samas lepiti kokku arve kuupäeval kehtivate tegelike vahetuskursside kasutamine asjaomase kuupäeva kuu keskmiste vahetuskursside asemel. Seda silmas pidades muudeti vastavalt dumpinguarvutusi.

(12)

Asja uurimise käigus avastati trükiviga esitatud kuu keskmistes vahetuskurssides. Põhjenduses 11 esitatud selgituse kohaselt asendati kõnealused vahetuskursid päevakurssidega, seepärast loetakse kõnealune viga parandatuks.

(13)

Pärast muudatuste tegemist kasutatud vahetuskurssides vastavalt põhjendustes 10–12 esitatud selgitusele on lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaal järgmine, väljendatuna protsendimäärana vabast CIF netohinnast ühenduse piiril:

(14)

Oluliselt uue teabe ja sellega seotud uute vastuväidete puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 32–35.

(15)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist osutasid India eksportijad lahknevusele teatavat tüüpi vaatlusaluse toote hinna allalöömismarginaalis, võrreldes samalaadsete tüüpide hinna allalöömismarginaalidega. Väidet uuriti põhjalikult ja leiti, et erinevus oli tingitud veast aruande esitamisel ühe teatava ühenduse tootja krediidi ja allahindluste kohta. Seepärast nõustuti väitega ning parandati selle konkreetse tüübi hinna allalöömismarginaal ja vastavalt vajadusele teiste tüüpide marginaalid.

(16)

Lisaks leiti, et mitmeid ühenduse tootmisharu müügitehinguid, mida kasutati hinna allalöömisega seotud arvutusteks, oli arvestatud topelt. Sellest tulenevalt tuli kõrvaldada topelt arvestatud müügitehingud ja muuta vastavalt hinna allalöömisega seotud arvutusi. Kõnealust topeltarvestust ei toimunud kahjunäitajate hindamisel. Seepärast ei olnud vajadust kahjunäitajaid muuta.

(17)

Võrdlus näitas, et asjaomase Indiast pärit ja ühenduses müüdud toote hinnad lõid uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hinnad alla 3–11 % võrra.

(18)

Oluliselt uue teabe ja sellega seotud uute vastuväidete puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 36–72, välja arvatud põhjendus 42 (vt põhjendusi 15–17 eespool).

(19)

India eksportijad kordasid väidet, et seos dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel põhineb andmetel, mis ei ole 1998. aasta alguseni püsinud kartelli tõttu usaldusväärsed. India eksportijad ei esitanud siiski uut teavet sellekohaste kommentaaride esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

(20)

Mitmed huvitatud isikud märkisid, et komisjon oleks pidanud kõnealuse menetluse algatama ka samasuguse toote impordi suhtes Jaapanist. Käesoleva menetluse algatamise ajal polnud komisjonil kahjustava dumpingu kohta piisavalt tõendeid, mis oleks õigustanud menetluse algatamist Jaapanist pärit impordi suhtes vastavalt algmääruse artikli 5 nõuetele. Teatavate isikute poolt pärast menetluse algatamist edastatud teavet ei peeta piisavateks tõenditeks, ei eraldi ega koos uurimise käigus komisjoni käsutuses oleva teabega, kuna sellest ei nähtu tõendeid kahjustava dumpingu kohta. Näiteks sisaldasid eespool nimetatud isikute edastatud tõendid teavet vaid Jaapani grafiitelektroodide keskmiste siseturu- ja ekspordihindade kohta, viitamata sellele, kas kõnealused grafiitelektroodid vastavad vaatlusaluse toote määratlemise parameetritele vastavalt ajutise määruse põhjendusele 13. Igal juhul ei muuda asjaolu, et Jaapanist pärit impordi suhtes ei kohaldata menetlust, mingil viisil uurimise järeldusi seoses põhjusliku seose olemasoluga.

(21)

Oluliselt uue teabe ja uute vastuväidete puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 73–93.

(22)

Kasutajaid esindav ühendus ja kasutajatest äriühing kordasid oma peamist muret, et India tarnijate väljaarvamise korral ühenduse turult vähendaks mis tahes meetme kehtestamine üldist konkurentsi kõnealuse toote ühenduse turul ja viiks paratamatult hindade tõusuni. Ajutise määruse põhjenduses 103 esitatud hinnangu kohaselt on samasuguse toote mis tahes hinnatõusu mõju lõpptarbijatele siiski tõenäoliselt minimaalne. Lisaks meenutatakse, et mis tahes dumpinguvastase meetme eesmärk ei ole takistada Indiast pärit toodete ühendusse toomist, vaid taastada võrdsed tingimused, mis olid moonutatud ebaõiglaste kaubandustavade tõttu. Lõpuks leitakse, et meetmete tase ei ole selline, et see arvaks India tootjaid ühenduse turult välja.

(23)

Oluliselt uue teabe ja sellega seotud uute vastuväidete puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 94–107.

(24)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitsid mitmed huvitatud isikud, et 9,4 %-line kasumitase, mida peeti ühenduse tootmisharu finantsolukorda väljendavaks kahjustava dumpingu puudumisel Indiast, oli liiga kõrge. Väidetavalt oli toorainesektorites, nt teras, tekstiil ja põhikemikaalid, tavaks kehtestada 5 %-line kasumitase. Lisaks väitsid samad isikud, et sellise tulemuse saamiseks kasutatud meetod tuleks täielikult avaldada.

(25)

Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud selgitusele oli 9,4 %-line kasum põhjendatud hinnangu tulemus, mille puhul võeti arvesse mitut elementi, sealhulgas i) ühenduse tootmisharu kasumit 1999. aastal, mil dumpinguhinnaga impordi turuosa oli madalaim, ii) kõnealusel ajal valitsenud turutingimusi ning iii) äriühingute raamatupidamise andmebaasist saadud tulemit. Kõnealune andmebaas koosneb äriühingute raamatupidamisandmetest, mis kõigepealt kogutakse suuremate tööstusriikide, st enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide, USA ja Jaapani riiklike keskpankade poolt ning seejärel koondatakse sektorite kaupa raamatupidamisandmete keskametite Euroopa komitee ja Euroopa Komisjoni poolt. Kõnealust andmebaasi on kaasajastatud pärast esialgsete ja enne lõplike järelduste tegemist. Euroopa Liidu liikmesriike, USAd ja Jaapanit käsitlevate kaasajastatud andmete analüüs näitab, et keskmine kasum enne erakorraliste kulude mahaarvamist lähimasse olemasolevasse ärisektorisse kuuluvate äriühingute puhul oli 7,5 % aastal 2002, mis on viimane kättesaadav aasta andmebaasis.

(26)

Siiski tuleb märkida, et kui määratakse kindlaks kasumit, mida oleks olnud võimalik teenida dumpingu puudumisel, tuleb pöörata vajalikku tähelepanu kõikidele asjakohastele kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele teguritele. Nimelt uuriti vastavalt ajutise määruse põhjendusele 110 põhjalikult ühenduse tootmisharu kasumitaset ajal, mil dumpinguhindadega impordi turuosa oli madalaim (st 1999. aastal), nagu ka kõiki muid põhjusi ja asjaolusid, mis võisid mõjutada kõnealuse ajavahemiku tüüpilisust. Lõpuks märgitakse, et vaatlusalust toodet kasutatakse nõudlikes rakendustes ja see peab rangelt vastama teatavatele parameetritele, eriti elektritakistuse osas. See eeldab ülimalt kapitalimahukat tootmisprotsessi ja märkimisväärseid uurimis- ja arendustegevusega seotud kulusid. Asjaolu, et sellist tehnoloogiat valdab maailmas vaid piiratud arv tootjaid, on täiendav märk sellest, et kõnealust toodet ei saa mingil juhul pidada põhitooraineks.

(27)

Võttes arvesse kõiki kõnealuseid asjaolusid ja tegureid, on jõutud lõplikule järeldusele, et kasumimarginaal, mida võib mõistlikult pidada ühenduse tootmisharu finantsolukorda esindavaks kahjuliku dumpingu puudumisel Indiast, peaks kahjumarginaali arvutamisel olema 8 %.

(28)

Tulenevalt eespool öeldust ja hinna allalöömist käsitlevatest järeldustest (vt põhjendusi 15–17 eespool) ning võttes nõuetekohaselt arvesse vahetuskursside muutmist (vt põhjendus 11 eespool), muudetakse kahjumarginaale järgmiselt:

(29)

Pidades silmas järeldusi seoses dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvidega, ning vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, mis vastab kindlaksmääratud dumpingumarginaalile, kuid ei ole kõrgem kui eespool arvutatud kahjumarginaal.

(30)

Dumpingu- ja kahjumarginaali parandustel ei olnud mõju väiksema tollimaksu reegli kohaldamisele. Seega kinnitatakse dumpinguvastase tollimaksu määrade kindlaksmääramise meetod, võttes arvesse paralleelselt kehtestatavaid tasakaalustavaid tollimakse sama toote impordi suhtes Indiast vastavalt ajutise määruse põhjendustes 114 ja 115 esitatud selgitustele. Lõplikud tollimaksud on seega järgmised:

(31)

India eksportivate tootjate puhul täheldatud dumpingumarginaali suurusjärku ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Lõplikud tollimaksud on madalamad kui ajutised tollimaksud, seepärast vabastatakse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra ületavad ajutised tagatissummad.

(32)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide teiste” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(33)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, riigisiseses või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust ja ajakohastatakse nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,