14.8.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 267/3

(1)

6. veebruaril 2004. aastal teavitasid Iirimaa ja Ühendkuningriik komisjoni asjaolust, et tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe impordisuundumused näitavad, et on vaja kehtestada kaitsemeetmed määruste (EÜ) nr 3285/94 ja 519/94 alusel; nad esitasid informatsiooni, mis sisaldas vastavalt määruse (EÜ) nr 3285/94 artiklile 10 ja määruse (EÜ) nr 519/94 artiklile 8 määratletud kättesaadavaid tõendeid ja soovisid, et komisjon võtaks nende dokumentide alusel kaitsemeetmed.

(2)

Iirimaa ja Ühendkuningriik esitasid tõendid, et tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe import Euroopa Ühendusse kasvab kiiresti nii absoluutarvudes kui ka võrreldes ühenduse tootmise ja tarbimisega.

(3)

Nad väitsid, et tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe impordi mahu kasvul on muude tagajärgede hulgas negatiivne mõju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete hindadele ühenduses ning ühenduse tootjate turuosale, mille tulemuseks on kahju tekitamine ühenduse tootjatele.

(4)

Võttes aluseks ühenduse tootjatelt saadud informatsiooni väitsid Iirimaa ja Ühendkuningriik ka, et igasugune viivitus Euroopa Ühenduse poolt kaitsemeetmete võtmisel põhjustaks kahju, mida oleks raske korvata, ja seepärast peaks meetmed võtma viivitamata.

(5)

Komisjon informeeris olukorrast kõiki liikmesriike ja konsulteeris nendega kõnealust ühenduse toodet puudutavate imporditingimuste, -suundumuste ja märgatavat kahju näitavate tõendite ning majanduse ja kaubanduse olukorra erinevate aspektide suhtes.

(6)

6. märtsil 2004 algatas komisjon uurimise ühenduse samasuguse toote või otseselt konkureeriva toote tootjatele märgatava kahju tekitamise või selle ohu suhtes imporditava toote poolt, mis on määratletud tehistingimustes kasvatatud fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud väärislõhena (“vaatlusalune toode”), (5) nagu on selgitatud allpool.

(7)

Komisjon teavitas uurimisest ametlikult teadaolevalt asjassepuutuvaid eksportivaid tootjaid ja importijaid ning neid esindavaid liite, eksportivate riikide esindajaid ja ühenduse tootjaid. Komisjon saatis küsimustikud kõikidele nendele osapooltele, ühenduse lõhekasvatajaid esindavatele liitudele ning kõikidele, kes teatasid endast algatamisteates toodud aja jooksul. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 519/94 artiklile 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 3285/94 artiklile 6 andis komisjon otseselt asjassepuutuvatele isikutele võimaluse teatada oma seisukohtadest kirjalikult ning taotleda ärakuulamist.

(8)

Mõningad valitsused, eksportivad tootjad ja neid esindavad liidud, ühenduse tootjad, tarnijad, töötlejad ja importijad ning neid esindavad liidud esitasid oma märkused kirjalikult. Nende esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi vaagiti ja võeti arvesse esialgsete järelduste tegemisel. Kogu esialgsete järelduste tegemiseks vajalikuks peetav informatsioon koguti kokku ja kontrolliti. Kaheksa ühenduse tootja juures viidi läbi kontrollkäigud.

(9)

Kõiki huvitatud osapooli informeeriti põhilistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavandati ajutiste kaitsemeetmete kehtestamist, ja kavandatavate ajutiste meetmete vormist. Neile anti võimalus esitada märkusi, mida kaaluti, ning võeti seal, kus seda peeti kohaseks, arvesse esialgsete järelduste tegemisel.

(10)

Toode, mille suhtes komisjoni teavitati, et impordisuundumused näivad nõudvat kaitsemeetmete kehtestamist, on tehistingimustes kasvatatud fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud Atlandi väärislõhe.

(11)

Jõuti järeldusele, et kui piirduda vaatlusaluse toote puhul tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhega, oleks see vaatlusaluse toote liiga kitsas määratlus. Lõhe erinevate liikide füüsiliste tunnuste (suurus, kuju, maitse jne), tootmisprotsessi ja lõhe liikide asendatavuse põhjal tarbija seisukohast peetakse kõiki tehistingimustes kasvatatud lõhesid on üheks ja samaks tooteks. Samamoodi, kuigi tehistingimustes kasvatatud lõhet müüakse erinevate toodetena (roogitud terve kala, roogitud ja ilma peata terve kala, filee), on nendel erinevatel toodetel sama lõppotstarve ja neid saab kergesti üksteisega asendada.

(12)

Mõned huvitatud pooled väitsid, et külmutatud lõhe ja värske lõhe on erinevad tooted ning et külmutatud lõhet ei peaks käsitlema vaatlusaluse tootena. Üks osapool väitis, et töötlejad eelistavad külmutatud, tarbijad aga värsket lõhet. Teine osapool väitis, et külmutatud lõhe on suitsetamiseks ebasobiv toormaterjal. Neid väiteid peeti põhjendamatuteks. Töötlejad kasutavad nii värsket kui külmutatud tehistingimustes kasvatatud lõhet ja leiti, et erinevused on minimaalsed. Pealegi on mõlemal tootel sama lõppotstarve. Seepärast lükati see argument tagasi.

(13)

Seepärast leitakse, et tehistingimustes kasvatatud (mitte looduslik; värske, jahutatud või külmutatud) lõhe on ülalkirjeldatud erinevate toodetena üks ja sama toode. See on klassifitseeritud CN koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00, ex 0303 22 00, ex 0304 10 13 ja ex 0304 20 13 all.

(14)

Viidi läbi esialgne uurimine, et teha kindlaks, kas ühenduse tootjate toodetav toode (edaspidi “samasugune toode”) on samasugune või otseselt konkureeriv vaatlusaluse imporditava tootega.

(15)

Esialgsel määratlemisel võeti eelkõige arvesse järgmisi esialgseid uurimistulemusi.

(16)

(17)

Seepärast on jõutud järeldusele, et importtoode ja ühenduse toode on “samasugused või otseselt konkureerivad tooted”.

(18)

Esialgses uurimises kasutati andmeid aastate 2000–2003 kohta, keskendudes impordile kõige viimasel ajal, mille kohta on andmed kättesaadavad, et teha kindlaks, kas vaatlusalust toodet imporditakse ühendusse niisuguses absoluutselt või ühenduse toodanguga võrreldes suhteliselt palju suurenenud koguses ja/või sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada märgatavat kahju ühenduse tootjatele. Üks osapool väitis, et impordi kasvu põhjuseks oli asjaolu, et impordiandmed hõlmasid ka andmeid loodusliku lõhe impordi kohta. Eurostati andmetes ei eristata looduslikku ja tehistingimustes kasvatatud lõhet. Siiski näitab olemasolev informatsioon (Ameerika Ühendriikide ja Kanada ekspordistatistika), et loodusliku lõhe import ühendusse on väike ja igal juhul vähenes aastatel 2000–2003. Üks osapool väitis samuti, et 2000. aasta ei ole sobiv baasaasta, kuna lõhe hinnad olid sellel aastal ebatavaliselt kõrged. Analüüs keskendus aga viimase perioodi peamistele arengutele ning 1999. või 2001. aasta võtmine baasaastaks ei muudaks analüüsi tulemust.

(19)

Allpool toodud esialgsed uurimistulemused põhinevad seetõttu aastate 2000–2003 andmetel.

(20)

Import kasvas 372 789 tonnilt 2000. aastal 455 948 tonnini 2003. aastal – impordi kasv 22 %. Aastatel 2002 ja 2003 kasvas import 15 %.

(21)

Ühenduse toodangu suhtes vähenes import 254 protsendilt 2000. aastal 235 protsendini 2001. aastal, kuid pärast seda tõusis 2003. aastal jälle 252 protsendini.

(22)

2002. ja 2003. aasta kvartaalsed näitajad näitavad, et kvartalite lõikes oli import 2003. aastal suurem kui 2002. aasta samas kvartalis, ning et kõige suurem kasv (kuni 20,8 %) esines 2003. aasta teisel poolel.

Allikas: Eurostat.

(23)

Impordi kohta ajavahemikus 2000–2003 pärinevate andmete põhjal järeldati esialgu, et on toimunud hiljutine, järsk ja märkimisväärne impordi suurenemine nii absoluutarvudes kui ka toodangu suhtes.

(24)

Arvesse on võetud ka Eurostati andmetel põhinevaid imporditingimusi. Kuna andmetes sisalduv loodusliku lõhe kogus oli väike, loetakse, et selle mõju hindadele oli tähtsusetu.

(25)

Selles suhtes tuleks märkida, et ajavahemikus september 1997 kuni mai 2003 kehtis märkimisväärse osa Norrast imporditud tehistingimustes kasvatatud lõhe (umbes 55 % ühenduse turust) osas minimaalne impordihind. 2002. aastal hakkas mõnede Norra eksportivate tootjate poolne minimaalse impordihinna kohustuse rikkumine selle vahendi efektiivsust kahjustama ja põhjustas hinnalangusi. Detsembris 2002 teatati dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete kavandatavast lõpetamisest Norrast pärit impordi suhtes ja need meetmed lõpetati mais 2003. Impordihinnad langesid 2002. aastal ja 2003. aasta esimeses pooles osaliselt minimaalse impordihinna rikkumise või sellest vabatahtliku loobumise tõttu mõnede Norra eksportijate poolt.

(26)

Impordihinnad langesid aastatel 2000–2003 28,5 %. Seda loetakse jäävat väljapoole normaalset hinnakõikumist turul, sest absoluutarvudes oli tegemist suureulatusliku langusega tingimustes, kus eksportivad tootjad ei teeninud 2000. aastal ülemääraseid kasumeid ja tootmiskulud ei ole aastatel 2000–2003 oluliselt muutunud.

(27)

Hiljutisi hindade liikumisi illustreerivad selgemalt kvartaalsed andmed. Suhteliselt stabiilsest hinnavahemikust 2,83 eurost kuni 2,93 euroni 2002. aastal langesid impordihinnad 2,87 eurolt 2003. aasta esimeses kvartalis 2,24 eurole 2003. aasta kolmandas kvartalis enne osalist tõusu 2,48 euroni 2003. aasta neljandas kvartalis.

Allikas: Eurostat.

(28)

Täiesti usaldusväärseid Eurostati andmeid 2004. aasta I kvartali kohta veel ei ole, kuid hetkel olemasolev informatsioon näitab, et 2004. aasta esimeses kvartalis tõusid hinnad keskmiselt 2,53 euroni kilogrammi kohta. See on natuke vähem kui keskmine hind 2003. aastal ja viimane kättesaadav informatsioon näitab, et hinnad näitavad jälle alanemise märke ja on väga madalad. Kuigi väidetakse, et järgnevatel kuudel on oodata hinnatõusu, ei saa seda tõendada ja praeguseid väga madalaid hindu kinnitavad tootmissektori allikad eksportivates riikides.

(29)

Impordi turuosa vähenes 73,5 protsendilt 2000. aastal 71,9 protsendile 2001. aastal ning jäi 2002. aastal umbes samale tasemele (72 %). 2003. aastal suurenes impordi turuosa kolme protsendi võrra – 72 protsendilt 2002. aastal 75 protsendile 2003. aastal, mis on kõrgeim tase vaadeldava perioodi jooksul.

(30)

Peaaegu kogu vaatlusaluse toote toodang ühenduses toodeti Šotimaal ja Iirimaal, kuigi kaks tootjat on ka Prantsusmaal ja vähemalt üks Lätis.

(31)

2003. aastal oli vaatlusaluse toote kogutoodang ühenduses 180 593 tonni, millest tootjad, kes tegid uurimise esialgses etapis koostööd, tootsid 85 231 tonni, mis moodustab 47 % ühenduse kogutoodangust. Seega esindavad nad suuremat osa ühenduse kogutoodangust määruse (EÜ) nr 3285/94 artikli 5 lõike 3 punkti c ja määruse (EÜ) nr 519/94 artikli 15 lõike 1 mõistes. Neid loetakse esialgse otsuse tegemise kontekstis vastavalt ühenduse tootjateks.

(32)

2002. aasta lõpus prognoosis Norra oma 2003. aasta lõhe kogutoodanguks umbes 446 000 tonni. 2003. aasta veebruariks prognoosis Kontali Analyse (tööstuse andmeesitaja) väljapüügiks 475 000 tonni. See oli 30 000 tonni rohkem kui Norra toodang 2002. aastal, kuid eeldati, et enamus toodangu kasvust suunatakse tekkivatele turgudele nagu Venemaa ja Poola ning Kaug-Ida turgudele nagu Jaapan, Hongkong, Taivan ja Hiina. Alates 2000. aastast oli kasv Kaug-Idas olnud negatiivne, kuid Norra lootis 2003. aastal Hiina turu avamisega languse peatada.

(33)

Tegelikult oli Norra toodang 2003. aastal 509 000 tonni (umbes 63 000 tonni rohkem kui prognoosis Norra valitsus) ja väljapüük oli 6 % kõrgem kui Kontali väljapüügi prognoos. Toodang oli samuti 64 000 tonni (ehk 14 %) suurem kui Norra toodang 2002. aastal. Samal ajal müügi langus Kaug-Idas ei peatunud, vaid koguni kiirenes – 6,0 protsendini. Lisaks aeglustus ka kasv uutel turgudel: 47 protsendilt 32 protsendile Venemaal ja 50 protsendilt 30 protsendile ühendusse mittekuuluvates Euroopa riikides. Ka ülemaailmne tarbimine kasvas ainult 6 % võrreldes 9 protsendiga 2002. aastal ja 14 protsendiga 2001. aastal. See, nagu ilmnes, ekslik toodangu prognoos koos arengutega ülemaailmses tarbimises oli ettenägematu.

(34)

Selle tagajärjeks oli Norra tõsine probleem ületoodanguga, mida ta paistis tunnistavat. Tõepoolest, augustis 2003 kaalusid mõned Norra tootjad 30 000 tonni tehistingimustes kasvatatud lõhe külmutamist, et eemaldada turult üleliigne toodang. Sellest mõttest hiljem siiski loobuti ja turul ületas pakkumine jätkuvalt nõudlust.

(35)

Lisaks teatas komisjon 2002. aasta detsembris oma ettepanekust lõpetada dumpingu- ja subsiidiumidevastased abinõud Norra vastu. Need meetmed lõpetati mais 2003. Meetmed olid suures osas võtnud minimaalsete impordihindade kuju, mille tulemusena eksportivatele tootjatele oli tagatud minimaalne hind. Kui teatati kavandatavast meetmete lõpetamisest, loobusid paljud Norra eksportivad tootjad vabatahtlikult võetud kohustustest või lihtsalt lõpetasid nende järgimise. Norra lõhetootjad tervikuna on Norra pankadele võlgu suuri summasid. Kuna hinnad alanesid ja minimaalseid impordihindu ei olnud, hakkasid Norra tootjatele laenu andnud pangad astuma samme oma riski vähendamiseks, nõudes võlgade tagasimaksmist. See tekitas nõiaringi, mille tulemusena suurenes lõhe väljapüük, jätkus surve hindadele ja suurenes surve ekspordile. Kuigi Norra-vastaste meetmete lõpetamise tulemusena võis eeldada ajutist ja vähest impordihindade korrektsiooni, oli hinnalanguse ulatus (mida raskendas ületootmise probleem) ja nõiaring, mis pangasektori ülalkirjeldatud tegutsemise tõttu sellepärast tekkis, ettenägematu.

(36)

2003. aasta jooksul langes Norra krooni väärtus euro suhtes 13 %, Taani krooni suhtes 12 % ja Rootsi krooni suhtes 14 %. Kuigi valuutakursi muutustega tuleb arvestada, oli see suhteliselt suur ning püsiv kõikumine väljaspool valuutakursside kõikumise tavapärast ulatust. Kuigi euro tugevnes ka Briti naela suhtes, vähenes Briti naela kurss ainult 6 %, mille tagajärjel muutus Ühendkuningriigis toodetud tehistingimustes kasvatatud lõhe eurotsoonis Norra impordi suhtes kallimaks, kui see oli olnud aasta alguses. Peamised tehistingimustes kasvatatud Norra lõhe importijad ühenduses on Taani, Rootsi, Saksamaa ja Poola. Suur osa sellest impordist veetakse siiski ühenduse piires otse edasi eurotsooni riikidesse nagu Prantsusmaa ja Hispaania. Lisaks müüakse peaaegu pool Taani imporditud tehistingimustes kasvatatud lõhest ja peaaegu kogu Poolasse ja teistesse liikmesriikidesse imporditud lõhe pärast töötlemist edasi eurotsooni. Seega, Norra krooni väärtuse langus euro suhtes mõjutas mitte ainult Norra importi otse eurotsooni, vaid ka importi sellistesse riikidesse nagu Taani ja Poola, kus töödeldakse tehistingimustes kasvatatud lõhet, et seda eurotsooni edasi müüa. Valuutakursi muutuste mõjul muutus Euroopa Ühenduse turg tervikuna Norra eksportivatele tootjatele ligitõmbavamaks, isoleerides neid mõningal määral hinnalanguse mõjust eurodes ja kroonides ning aidates neil säilitada oma eksporditulusid kohalikus valuutas. Ühikuhinnad langesid siiski ka Norra kroonides. Samal ajal muutsid need valuutakursi kõikumised imporditud lõhe Euroopa Ühenduses odavamaks ja importimise ligitõmbavamaks selliste importijate ja kasutajate jaoks nagu töötlev tööstus. Selle tulemusena eksporditi suur osa Norra ületoodangust Euroopa Ühendusse.

(37)

Esialgne analüüs näitab, et ettenägematuks arenguks, mis põhjustas impordi suurenemise, olid märkimisväärne ületootmine Norras (vaatamata väiksematele prognoosidele), mida võimendas asjaolu, et Norra tootmissektor ei suutnud saavutada prognoositud ekspordi kasvu väljaspool ühendust asuvatel turgudel, Norra vastaste kaubanduslike kaitsemeetmete ootamatult laialdane mõju ning eelpool kirjeldatud Norra pangandussektori tegevus koos euro väärtuse tõusuga, mis muutis ühenduse turu tervikuna Norra ekspordi jaoks ligitõmbavamaks. Neid arenguid ja nende mõju käsitletakse lähemalt käesoleva menetluse lõppetappides.

(38)

Tegemaks esialgselt kindlaks, kas ühenduse samasuguse toote tootjatele on põhjustatud märgatavat kahju, on hinnatud kõiki asjakohaseid ühenduse tootjate olukorda mõjutavaid objektiivseid ja koguseliselt mõõdetavaid tegureid. Vaatlusaluse toote puhul on hinnatud eelkõige kogu ühenduse andmeid tarbimise, tootmisvõimsuse, toodangu, tootmisvõimsuse rakendusastme, tööhõive, tootlikkuse, müügi ja turuosa kohta. Need andmed põhinevad tootmissektori laiaulatusliku uurimuse käigus Ühendkuningriigi ja Iirimaa kogutud statistilisel informatsioonil. Firmasid puudutavad spetsiifilised andmed põhinevad koostööd tegevate ühenduse tootjate esitatud andmetel rahakäibe, kasutatud kapitali tasuvuse, varude, hinna ja selle allalöömise ning kasumlikkuse kohta aastatel 2002–2003.

(39)

Alustuseks tuleb märkida, et nagu mujalgi, on ühenduse lõhekasvatussektoris pikk ja lõhe väljapüügiga lõppev suhteliselt jäik tootmistsükkel, ja et pärast püüki tuleb tehistingimustes kasvatatud lõhe kohe müüa, kuna lõhet saab külmutamata ladustada ainult mõne päeva. Külmutamine on kallis ja igal juhul on külmutamise võimsused ühenduses piiratud. Sellepärast tuleb toodangu kogust planeerida vähemalt kaks aastat ette ja juba planeeritut saab muuta ainult väga vähesel määral. Seepärast on kaubavarude ülejäägil tootmisele hilinenud, kuid hindadele kohene ja tugev mõju.

(40)

Vaatlusaluse toote tarbimine ühenduses määrati esialgselt kindlaks kõikide ühenduse tootjate kogutoodangu ja vaatlusaluse toote impordi kogumahu põhjal ühendusse vastavalt Eurostati andmetele, millest lahutati Euroopa Ühenduse eksport.

(41)

Aastatel 2000–2003 kasvas tarbimine ühenduses 19,7 % (507 705 tonnilt 607 728 tonnini).

(42)

Peab märkima, et lõhe hinna elastsus on suhteliselt kõrge ja märkimisväärne tarbimise kasv 2003. aastal võib seepärast vähemalt osaliselt olla seotud hinnalangusega hulgikaubanduses.

(43)

Tehistingimustes kasvatatud lõhe tootmist Euroopa Ühenduses piiravad tõhusalt riiklikud litsentsid, mis määravad kindlaks kala maksimaalse koguse, mida võib mingis kohas mingil ajahetkel vees pidada. Tootmisvõimsust puudutavad näitajad põhinevad kogu litsentsitud kogusel, mitte sellel, kui palju ühenduse tootjate sumbad kalu füüsilisel mahutavad. Litsentside taotlemise ja nende säilitamisega seotud kulud on suhteliselt väikesed ja seega on ka ülemäärase tootmisvõimsuse säilitamise kulud väikesed.

(44)

Aastatel 2000–2002 stabiilsena püsinud tootmisvõimsus näitas esialgse uurimise järgi teoreetilise tootmisvõimsuse kasvu 2,2 % aastatel 2000–2003.

(45)

Tootmisvõimsuse rakendusaste (st vees peetavate kalade kogus võrreldes litsentside kohaselt lubatud kogusega) suurenes 43 protsendilt 2000. aastal 48 protsendini 2001. aastal ning kasvas seejärel pidevalt kuni 52 protsendini 2003. aastal. See kajastab asjaolu, et aastatel 2000–2003 kasvas toodang 23 %, samal ajal kui litsentside kohane tootmisvõimsus suurenes ainult 2,2 % võrra.

(46)

Toodang (arvestatud väljapüütud kala järgi) suurenes 23 % (146 664 tonnilt 2000. aastal 180 593 tonnini 2003. aastal), kasvades keskmiselt 7 % aastas.

(47)

Tuleb märkida, et tänu pikale tootmistsüklile planeeritakse tootmist vähemalt 2 aastat ette ja kui tootmistsükkel on juba alanud, saab tootmismahtusid ainult väga vähesel määral kohandada.

(48)

Vaatlusaluse tootega seotud tööhõive vähenes 6 % (1 269-lt 2000. aastal 1 193-le 2003. aastal). 2001. aastal tööhõive vähenes, taastus osaliselt 2002. aastal ja püsis 2003. aastal stabiilsena.

(49)

Tootlikkus on vaatlusaluse ajavahemiku jooksul pidevalt kasvanud: 115 tonnilt 2000. aastal 151 tonnini 2003. aastal. See kajastab automaatsete söötmissüsteemide ja teiste tööjõudu kokkuhoidvate vahendite üha suuremat kasutamist ning tugevat survet vähendada kulusid suurenevate rahaliste kaotuste kartuses.

(50)

Aastatel 2000–2002 suurenes ühenduse tootjate samasuguse toote müük 14,3 % (134 916 tonnilt 154 171 tonnini). See kasv toimus üldise tarbimise 8,5 % suurenemise taustal sama perioodi jooksul. Aastatel 2002–2003 vähenes ühenduse tootjate müük 1,6 % (154 171 tonnilt 151 780 tonnile) vaatamata üldisele tarbimise suurenemisele 10,3 % aastatel 2002–2003.

(51)

Ühenduse tootjate turuosa kasvas 26,5 protsendilt 2000. aastal 28,1 protsendini 2001. aastal ja püsis 2002. aastal samal tasemel, kuid vähenes seejärel 3 % võrra (25,0 protsendini) 2003. aastal, mis on vaatlusaluse ajavahemiku madalaim. See kajastab asjaolu, et import suurenes 2003. aastal mitte ainult absoluutarvudes, vaid ka tarbimisega võrreldes.

(52)

Rahakäivet sai uurida ainult vaatlusalust toodet tootvate koostööd tegevate firmade tasemel, mitte vaatlusaluse toote suhtes üldiselt. Seda näitajat käsitleti seega vähemtähtsana võrreldes teiste näitajatega. Siiski võib näha, et rahakäive oli 2001., 2002. ja 2003. aastal tugevalt negatiivne.

(53)

Kasutatud kapitali tasuvust uuriti samuti vaatlusalust toodet tootvate koostööd tegevate firmade tasemel, mitte ainult vaatlusaluse toote enda suhtes. Seda näitajat käsitleti seetõttu samuti vähemtähtsana võrreldes teiste näitajatega. Siiski võib näha, et kasutatud kapitali tasuvus vähenes 34 protsendilt 2000. aastal peaaegu nullini 2001. aastal ja 2002. aastal enne langemist –20 protsendile 2003. aastal.

(54)

Aastatel 2000–2003 langes samasuguse toote keskmine hind 20,3 %, kusjuures hinnad langesid selle perioodi jooksul pidevalt. Hinnad jõudsid kõige madalamale tasemele (2,79 eurot/kg) 2003. aastal.

(55)

Olemasolev informatsioon näitab, et ühenduse tootjate müügi keskmine ühikuhind tõusis veidi 2004. aasta esimeses kvartalis, mis on kooskõlas keskmiste impordihindade väikese tõusuga. Viimane informatsioon viitab siiski sellele, et hinnad näitavad jälle langustendentsi. Üks osapool väitis (viidates aasta keskmistele valuutakurssidele), et hinnalangus naelsterlingites oli vähemoluline. Ollakse siiski arvamusel, et komisjon ei peaks kõrvale kalduma oma järjekindlast tavast kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamise korral kasutada valuutaühikuna eurot.

(56)

Lisaks hindade liikumisele võeti arvesse ka kuludega seotud arenguid. Kulud on aastatel 2000–2003 kõikunud 3,0 ja 3,2 euro vahel kilogrammi kohta.

(57)

Ühenduse tootjate müügi kasumlikkus ühenduses langes 7,3 protsendilt 2000. aastal – 3,3 protsendile 2001. aastal. Kahjum oli vähem märgatav 2002. aastal (– 2,5 %), kuid tõusis seejärel – 17,1 protsendini 2003. aastal. Kui 2003. aastal kasvas import kõrgeima tasemeni ja keskmine impordihind langes madalaimale tasemele (2,54 eurot kg kohta), langes ka ühenduse toote hind madalaimale tasemele (2,79 eurot kg kohta). Ühenduse tootjate kasumlikkuse vähenemine aastatel 2000–2003 toimus samal ajal, kui ühenduse tootjate kilohind langes 3,50 eurolt 2,79 eurole.

(58)

Käesolevas kontekstis tähendavad varud eluskala varusid vees. Nagu ka kõigil teistel tootjatel on ka ühenduse tootjate väljapüütud kalavarud mitteolulised, sest väljapüütud kala tuleb kohe ära müüa. Seepärast näitab kogu lõppvarude vähenemine eluskalade koguse vähenemist, mida kasvatatakse väljapüügiks järgmise kahe aasta jooksul. Seepärast tähendab varude vähenemine käesoleval juhul kasvavat kahju.

(59)

Varud suurenesid 36 332 tonnilt 2000. aastal 53 178 tonnini 2002. aastal ning seejärel vähenesid 43 024 tonnini 2003. aastal. See tähendab varude 19,1 % vähenemist aastatel 2002–2003.

(60)

Tuletatakse meelde, et uurimine näitas aastatel 2000–2003 ja eriti aastatel 2002–2003 vaatlusaluse toote impordi koguste ja mahtude suurenemist ühenduse turule.

(61)

Ühenduse tootjate teoreetiline tootmisvõimsus aastatel 2000–2002 oli enam-vähem stabiilne, samal ajal kui tootmine kasvas 14,8 %. Selle tulemusena kasvas tootmisvõimsuse rakendusaste sellel perioodil 43 protsendilt 50 protsendile. Eluskala varud vees suurenesid samuti. Tööhõive vähenes mõnevõrra, samal ajal kui tootlikkus tõusis enamjaolt tänu automatiseerimise suuremale kasutamisele.

(62)

Müük suurenes aastatel 2000–2002 14,3 % võrra (samal ajal suurenes tarbimine 8,5 %) ja ühenduse tootjate turuosa kasvas 26,5 protsendilt 28,0 protsendile.

(63)

Siiski langesid ka sellel ajavahemikul aastatel 2000–2002 hinnad 13,7 % ja vaatamata väikesele kulude vähenemisele 2002. aastal (osaliselt tänu suuremale tootmisvõimsuse rakendusastmele ja kõrgemale tootlikkusele) põhjustas see ilmselt kasumlikkuse vähenemise 7,3 protsendilt 2000. aastal kahjumini – 3,3 % ja – 2,5 % vastavalt 2001. ja 2002. aastal. Ka kasutatud kapitali tasuvuse ja rahakäibe areng oli nimetatud perioodil negatiivne.

(64)

Aastatel 2002 ja 2003 halvenes ühenduse tootjate olukord tunduvalt. Kuigi tootmisvõimsus ja tootmine suurenesid (7,3 %) vastavalt eelnevalt koostatud tootmisplaanidele ja selle tulemusena paranes tootmisvõimsuse rakendusaste ja tootlikkus, oli kõikide teiste näitajate areng negatiivne. Vees oleva kala varud vähenesid 19,1 %. 10,3 % tarbimise kasvu juures vähenes ühenduse tootjate müük 1,6 % ja nad kaotasid turuosa. Lisaks langesid hinnad veel 7,6 %, samal ajal kui kulud tõusid nelja-aastase perioodi keskmisele tasemele. See põhjustas kasumlikkuse järsu languse ja ühenduse tootjad kannatasid 17,1 % kahju. See kahju kajastus kogu kasutatud kapitali tasuvuses – 20 %. Kuna rahakäive paranes, peegeldas see tegelikult vees olevate kalavarude vähenemist ja suutmatust reinvesteerida.

(65)

Võttes kõiki neid asjaolusid arvesse, on esialgne järeldus, et ühenduse tootjad on kandnud märgatavat kahju nende seisundi üldise märkimisväärse halvenemise näol.

(66)

Uurimaks põhjusliku seose olemasolu impordi kasvu ja märgatava kahju vahel ning tagamaks, et muude tegurite tekitatud kahju ei omistataks impordi kasvule, on arvatavalt kahjulikku mõju avaldavate tegurite kahjulikud mõjud üksteisest eristatud, kahjulikud mõjud on omistatud teguritele, mis neid põhjustavad ning pärast kõikidele olemasolevatele põhjuslikele teguritele kahjude omistamist on välja selgitatud, kas impordi kasv on märgatava kahju “tõeline ja oluline” põhjus.

(67)

Nagu eelpool nimetatud, imporditi 2000–2003, eriti 2002–2003, vaatlusalust toodet ühenduse turule kasvanud kogustes ja suures mahus.

(68)

Tehistingimustes kasvatatud lõhe on oma olemuselt toorainekaup ning vaatlusalune toode ja samasugused tooted konkureerivad põhiliselt hinna poolest. On üldtunnustatud, et imporditud lõhe, eriti Norrast tulev import, on turuliider ja hinnaseadja. Selle tagajärjel kaasneb isegi väikeste hinna allalöömistega ühenduse tootjate hindade langus.

(69)

Käesoleval juhul on impordi kasvu kõige olulisemaks kahjustavaks mõjuks ühenduse tootjate suured kahjumid. Kuna import on turu- ja hinnaliider, langetas impordi kasv hindu kogu ühenduses. Kui impordi kasv oleks olnud väiksem, jäänuks väiksemaks ka hinnasurve. Kui ühenduse turul valitsev nõudlus oleks sellise impordikasvu oluliselt kõrgema hinnaga välja kannatanud, ehkki selline kasv oleks ühenduse tootjate müüki ja turuosa vähendanud, poleks ühenduse tootjad võib-olla olulist kahju kannatanud.

(70)

Aastatel 2000–2002 langes impordi hind 19 % võrra ja ühenduse tootjate hinnad järgisid pingsalt seda langust. Kuigi ühenduse tootjate müügi turuosa ühenduses sel ajavahemikul kasvas, peegeldas see varasematel aastatel vastuvõetud tootmisotsuseid ning nii 2001. kui 2002. aastal tõi ühenduse tootjate müük kahjumit.

(71)

Aastatel 2002–2003 kasvas import 15 %. Impordi turuosa kasvas 72 protsendilt 75 protsendini, samal ajal kui ühenduse tootjate turuosa langes 28 protsendilt 25 protsendile. Samal ajavahemikul kasvas import 236 protsendilt 252 protsendile ühenduse toodangust. Seega kasvas import nii ühenduse toodangu kui tarbimise suhtes ühenduse tootjate arvelt.

(72)

Ent impordi kasvu kõige olulisem aspekt oli selle mõju ühenduse tootjate hindadele ja kasumlikkusele. Nagu eelpool märgitud, on üldtunnustatud, et import (eriti Norrast pärit import) on ühenduse turul tehistingimustes kasvatatud lõhe osas hinnaliider. Seetõttu uuriti hinna allalöömist, selgitamaks välja, kas odav import on tõepoolest kippunud langetama ühenduse tootjate tavapäraseid hindu.

(73)

Hinna allalöömise taseme esialgseks väljaselgitamiseks uuriti võrreldavate ajavahemike hinnateavet sama kaubandustaseme juures ja sarnastele klientidele müümise puhul. Ühenduse tootjate võetud ja ühendusse importivate eksportivate tootjate (CIF Euroopa Ühenduse piiril koos tollimaksuga) keskmiste hindade ex Glasgow võrdlemise põhjal olid eksportivate tootjate hinnad kolmel viimasel aastal 3,1 –7,1 % võrra madalamad kui ühenduse tootjatel. Paistab, et see tõi kaasa ühenduse tootjate hinnalanguse, sest oma suure turuosa tõttu paneb import paika hinna. Eriti on näha, et impordi kasv aina madalama hinnaga kuni 2003. aasta III kvartalini sundis ühenduse tootjaid kuni 2003. aasta III kvartalini pidevalt oma hindu langetama, mille tõttu nad said sel aastal kahjumit.

(74)

Impordihindade ja ühenduse tootjate hindade otsene võrdlus kinnitab seda analüüsi. Aastatel 2000–2003 langesid tollimaksu sisaldavad impordihinnad 28,5 % (3,62 eurolt 2,59 eurole kilogrammi kohta, sh tollimaks). Samas ajavahemikus langesid samasuguste toodete keskmised hinnad 20 % võrra (3,50 eurolt 2,79 eurole kilogrammi kohta), näidates kogu perioodi vältel stabiilset langustendentsi.

(75)

Aastatel 2002–2003 langes tollimaksu sisaldav impordi keskmine ühikuhind 2,93 eurolt 2,59 eurole. Kuna import kasvas kõrgeima tasemeni ja impordi keskmine hind langes madalaima tasemeni (koos tollimaksuga 2,59 eurot kilogrammi kohta), sundisid impordihinnad ühenduse tootjaid hindu langetama ja ühenduse toote keskmine hind langes madalaimale tasemele (2,79 eurot kilogrammi kohta). Ühenduse toote keskmine ühikuhind (kohandatud ex Glasgow) langes 3,02 eurolt 2,79 eurole kilogrammi kohta, mis tähendab 8protsendilist langust. 

(76)

Ühenduse tootjate hindade langus paistab olevat nende kasumlikkuse olulise languse peamine põhjus. 2000. aastal, kui nende kulud olid 3,1 eurot ja müügihind (kohandatud ex Glasgow) 3,50 eurot kilogrammi kohta, said ühenduse tootjad 7,3 % kasumit. Vaatamata tootjate tootmisvõimsuse rakendusastme, tootmise, tootlikkuse, eluskalavarude, müügi ja turuosa suurenemisele lõppesid 2001. ja 2002. aasta kahjumiga, kasutatud kapitali tasuvus vähenes ja üldine rahakäive oli negatiivne ning müügihinnad (kohandatud ex Glasgow) langesid vastavalt 3,23 ja 3,02 eurole ning kulud kõigepealt suurenesid veidi ja langesid siis vastavalt 3,2 eurole 2001. ja 3,0 eurole 2002. aastal. Samuti vähenes tööhõive.

(77)

2003. aastal, kui hinnad (kohandatud ex Glasgow) langesid odava impordi survel 2,79 eurole ja kulud olid 2000. aasta tasemel (3,1 eurot), said ühenduse tootjad 17,1 % kahjumit. See kajastus negatiivses üldises kasutatud kapitali tasuvuses ja rahakäibes. Samal ajal langes nende müügimaht 1,6 % ja turuosa 3,0 protsendipunkti võrra, sest impordi maht ja turuosa suurenesid. Kuigi nende võimsus, võimsuse rakendusaste, tootmine ja tootlikkus suurenesid ning tööhõive jäi stabiilseks, lükkub odava impordi kasvu mõju võimsuse rakendusastmele ning tootmisele ja tööhõivele edasi. Seda, et impordi kasvu tõttu on oodata tootmise vähenemist, näitab eluskalavarude vähenemine 2003. aastal.

(78)

Eelmainitud põhjustel on esialgne järeldus see, et impordi kasvu ja ühenduse tootjate saadud märgatava kahju vahel on seos ning odava impordi kasv on mõjunud ühenduse tootjatele kahjustavalt, eriti hindade allasurumisega ühenduse turul, mille tõttu on ühenduse tootjad kandnud suuri kahjumeid.

(79)

Üks osapool väitis, et Ühendkuningriigis oli tarbimine 2003. aastal väidetavalt langenud ja et see tõi ühenduse tootjatele kahju. Ent Ühendkuningriigi turgu ei saa vaadelda eraldiseisvana üldisest ühenduse turust ja Euroopa Ühenduse tarbimine kasvas 2000.–2003. aastal 19,7 % ning 2002.–2003. aastal 10,3 %. Seega paistab, et ühenduse tootjate 2003. aasta olulise kahjumi põhjuseks olid pigem madalad hinnad kui väidetav tarbimise vähenemine.

(80)

Eksporditaseme muutumise mõju on samuti uuritud. Eksport kasvas kogu vaatlusalusel ajavahemikul ja suisa kahekordistus 2002.–2003. aastal ning seega järeldatakse, vaatamata ühe osapoole vastupidisele väitele, et eksporditaseme muutumine ei olnud ühenduse tootjate märgatava kahju põhjuseks. Igatahes põhinevad kasumlikkusega seotud andmed ainult ühenduse müügiga seotud andmetel.

(81)

Samuti on uuritud, kas kahjulikud mõjud võisid tuleneda ühenduse tootjate liigsest tootmisvõimsusest. Teoreetiline tootmisvõimsus suurenes uuritaval perioodil, 2000.–2003. aastal, 2,2 % – tunduvalt vähem kui tootmine ja tarbimine. Lisaks sellele on teoreetiline tootmisvõimsus, nagu juba varem mainitud, eluskala koguhulk, millele on olemas valitsuselt saadud litsents. Litsentside taotlemine ja säilitamine ei maksa palju. Tegelikult on põhilised kuluallikad noorlõhede (kalapoegade), toidu ja tööjõu maksumus. Seega on esialgne järeldus, et teoreetilise võimsuse suurenemine ei toonud kaasa kahjulikku mõju ühenduse tootjatele.

(82)

Mõned eksportijad väitsid, et lõhehinna langus ühenduse turul oli põhjustatud ühenduse tootjate poolsest ülepakkumisest. Ent 2003. aastal suurenes import 15 %, samal ajal kui ühenduse tootjate müük ühenduses vähenes. Pealegi on sellel turul hinnaliidriks importijad ja mitte ühenduse tootjad. Tõepoolest, kõigi osapoolte 2002. ja 2003. aasta hinnakäitumise uurimine näitab, et importi müüdi pidevalt odavamalt kui ühenduse tootjate tooteid ja et ühenduse tootjate hinnad järgisid impordihindade langustrendi. Ühenduse tootjate vahelise konkurentsi mõju ei muuda hindade üldist tasakaalu – ühe tootja kahjumid tasakaalustavad teise teenitud kasumid ceteris paribus. Seega on esialgne järeldus, et ühenduse tootjate vaheline konkurents ei olnud täheldatud märgatava kahju põhjuseks.

(83)

Üks osapool väitis, et tavapärasest kõrgem kalade suremus Iirimaal ja haiguspuhangud Ühendkuningriigis ja Iirimaal 2002. ja 2003. aastal võisid suurendada tootmiskulusid ja segada mõne tootja normaalset tootmistsüklit. Praegu kättesaadav teave viitab sellele, et need nähtused piirnesid väikse hulga kasvandustega. Pealegi, nagu on näha alljärgnevast tabelist, langesid ühenduse tootjate kulud 2002. aastal ja olid 2003. aastal oma nelja-aastase keskmise lähedal. Seega on esialgne järeldus, et oluline kahjulik mõju ei olnud tingitud tavapärasest kõrgemast kalade suremusest. Sellegipoolest uuritakse seda argumenti täiendavalt uurimise lõppetapis.

(84)

Üks osapool väitis, et Norra kalakasvandustes on madalamad tootmiskulud kui ühenduse tootjatel ning see on üks impordi kasvu ja märgatava kahju põhjus. Praegu kättesaadav teave viitab sellele, et samal ajal kui Norral on teatud kulude suhtes eeliseid, on ühenduse tootjail eeliseid teiste suhtes. Üldiselt märgitakse, et kui ühenduse tootjad kannavad praegusel turul olulisi kahjusid, siis kehtib sama ka Norra tootjate kohta. Nagu on märgitud alajaos 8.2.12, said ühenduse tootjad 2002. aastal –2,5 % kahjumit. Norra valitsuse andmed viitavad sellele, et 2002. aastal oli 151st lõhe- ja vikerforellikasvandusest koosneva valimi kahjum –13 %. (2003. aasta kohta pole võrreldavaid andmeid veel avaldatud.) Lisaks tegutsesid nad ränga võlakoorma tingimustes, mis moodustas nende kogukuludest märkimisväärse osa. Nende koguvõlg (kui mitte arvestada aktsia-/osakapitali ja eraldisi) oli võrreldes 5,7 miljardi Norra kroonise kogukäibega 6,8 miljardit Norra krooni. (9) Selline olukord on mõningatel juhtudel viinud selleni, et Norra pankadest on tegelikult saanud Norra tootjate omanikud. Seega on esialgne järeldus see, et Norra tootjad ei ole efektiivsemad kui ühenduse tootjad, aga seda argumenti uuritakse täiendavalt uurimise lõppetapis.

(85)

Üks osapool väitis, et Šotimaa kõrvalistes piirkondades on infrastruktuur vähem arenenud ja see suurendab kulusid ning võib tuua kahju ühenduse tootjatele. Sellega seoses täheldatakse, et Norras, mis on ühenduse turul liider, toimub kalade tehistingimustes kasvatamine sageli kaugetes kohtades, kus on suhteliselt kehv transpordiinfrastruktuur.

(86)

Veokulud ei moodusta tehistingimustes kasvatatud lõhe üldistest tootmiskuludest suurt osa ning varieeruvad vastavalt kauba päritolule ja sihtkohale, millesse need saadetakse. Üldiselt ei leita, et Norra, Ühendkuningriigi ja Iirimaa vahel oleks ühenduse turule vedamise kuludes märgatavat erinevust. Lisaks sellele on eksportivatel tootjatel (mis määratluse järgi asuvad väljaspool Euroopa Ühendust) ühenduse turule müümisel üldiselt tõenäoliselt suuremad transpordikulud. Seega ei leita, et suuremad veokulud Šotimaal oleksid süvendanud ühenduse tootjate kahju.

(87)

Igal juhul pole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et veokulud Šotimaal oleksid viimastel aastatel suurenenud ja seega ei seletaks suuremad veokulud ühenduse tootjate kantud rahalise kahju hiljutist suurenemist.

(88)

Muid võimalikult olulisi põhjuslikke tegureid uurimise esialgses etapis ei tuvastatud.

(89)

Impordi kasvul oli ühenduse tootjate poolt müüdud kogustele vaid piiratud mõju, kuigi nende müük ja turuosa 2003. aastal mõnevõrra vähenesid. Ent kõige olulisem on see, et impordi märgatav kasv paistab olevat mõjunud laastavalt ühenduse tootjate kasumlikkusele, arvestades sellega kaasnevat hinnalangust. Arvestades, et impordil (mille käes on umbes 70–75 % turust) on hinnaliidri seisund, on impordihindade langusspiraal ühenduse tootjate hindu märgatavalt alla löönud. See tõi ühenduse tootjatele märgatavaid kahjumeid. Selles etapis ei tuvastatud peale odava impordi kasvu muid tegureid, mis oleks põhjustanud kahju.

(90)

Seega, olles kindlaks teinud, et muud teadaolevad tegurid ei toonud kaasa olulist kahjustavat mõju, on jõutud esialgsele järeldusele, et odava impordi kasvu ja ühenduse tootjatele põhjustatud märgatava kahju vahel on tõeline ja oluline seos.

(91)

Esialgselt on kindlaks tehtud, et eksisteerivad kriitilised asjaolud, mille puhul viivitamine tooks ühenduse tootjatele kahju, mida oleks raske heastada. Nad on vaatlusaluse toote odava impordi kasvu tagajärjel üle elanud tõsise languse, eriti eluskalavarudes, ühikuhindades, kasumlikkuses ja kasutatud kapitali tasuvuses.

(92)

Ühenduse tootjate rahaline olukord on äärmiselt ebakindel. 2003. aastal kandsid nad olulist kahjumit (– 17,1 %). Selle tagajärjel on mitmed ühenduse tootjad juba pankrotistunud või pankrotihalduri hallata ja veel mitmed kavatsevad kas oma tootmist vähendada või turult täielikult väljuda. Mitmed ühenduse tootjad püüavad oma firmasid tegutseva ettevõttena maha müüa. Ent arvestades kahjumiga töötamist ja hiljutisi pankrotistumisi ja pankrotihaldurite halduses olevate ettevõtete arvu, on võimalike ostjate huvi vähene. Teised lõpetavad lihtsalt oma tegevuse, et kahjumiga töötamist vältida.

(93)

2003. aastal ja 2004. aasta esimestel kuudel on viis ühenduse tootjat pankrotistunud või läinud pankrotihalduri haldusesse. Veel kaks on üle võetud söödaettevõtete poolt (kellele oldi võlgu suuri summasid ) ja nende tegevus on lõpetamisel. Lisaks on veel seitse ühenduse tootjat ettevõtte sulgenud või oma tegevust lõpetamas.

(94)

2003. aasta oluline kahjum on kaasa toonud selle, et teatud ühenduse tootjad, eriti iseseisvad äriühingud, mis ei saa toetuda suurema kontserni rahalisele toetusele, sõltuvad pikaajalise krediidi saamisest söödaettevõtetelt ja arvelduslaenu kasutamisest kesk- või pikaajalise rahastamise allikana. Mõned äriühingud on sunnitud ohverdama kasumlikkuse, et tagada piisav rahakäive oma rahaliste kohustuste täitmiseks (näiteks püüdes kalu enne, kui need saavutavad optimaalse suuruse). Ehkki see strateegia võib tagada nende ellujäämise lühemaks ajavahemikuks, vähendab see veelgi nende kasumlikkust ja seega ka nende kesk- ja pikaajalist elujõudu.

(95)

Kui lõhe tehistingimustes kasvatamise väljavaated ühenduses kohe märkimisväärselt ei parane, pankrotistub või läheb pankrotihalduri hallata veel rohkem ühenduse tootjaid, kuna söödaettevõtted ja pangad püüavad piirata halbade laenude riski. Mõne ühenduse tootja arvelduslaen on juba lõpetatud või on seda vähendatud. Ühendkuningriigis on riiklikud asutused pidanud pankadega kõnelusi selgitamaks välja pangapoolse toe katkestamise põhjuseid. Ent pangad on rõhutanud, et peavad tegutsema ärilistest kriteeriumidest lähtudes.

(96)

Võib ette ennustada, et ilma ajutiste kaitsemeetmete rakendamiseta Euroopa Ühenduse turul jääb vaatlusaluse toote import kõrgele tasemele ning eelkõige just hindade madalseisu tõttu, mida see jätkuvalt kaasa toob, saavad ühenduse tootjad jätkuvalt kahjumit ja veel rohkem neist pankrotistuvad. Sellist kahju oleks raske heastada, arvestades, et ettevõtted suletakse, endised töötajad on sunnitud töö leidmiseks mujale kolima ja laenuandjad muutuvad ettevaatlikuks läbikukkunud ettevõtjate uutele ettevõtmistele raha andmise suhtes. Sellise olukorra vältimiseks tuleb rakendada ajutisi kaitsemeetmeid.

(97)

Seega, arvestades ühenduse tootjate ebakindlat majanduslikku olukorda, mis on tingitud kantud suurest kahjumist, ja jätkuvat ohtu eksportivate tootjate poolt, leitakse, et käes on kriitiline olukord, milles iga viivitus ajutiste kaitsemeetmete vastuvõtmisel põhjustaks kahju, mida oleks raske heastada. Seega järeldatakse, et ajutised kaitsemeetmed tuleb vastu võtta viivitamata.

(98)

Uurimistulemuste esialgne analüüs kinnitab kriitilise olukorra esinemist ja vajadust ajutiste kaitsemeetmete järele, et hoida ära edasist kahju ühenduse tootjatele, mida oleks raske heastada.

(99)

Ühenduse toodang ei ole tehistingimustes kasvatatud lõhe osas piisav nõudluse rahuldamiseks ja seega on vaja tagada, et kasutusele võetavad meetmed ei keelaks eksportivatele tootjatele juurdepääsu ühenduse turule. Kuna ühenduse tootjatele tekitatud kahju peamine põhjus paistab olevat impordi suur maht, mis toob kaasa madala hinna ning põhjustab hindade langetamist ja allasurumist, peaksid kasutusele võetavad meetmed olema mõeldud hindade tõstmiseks, ent mitte pakkumise põhjendamatuks piiramiseks.

(100)

Määrused (EÜ) nr 3285/94 ja (EÜ) nr 519/94 sätestavad, et ajutised kaitsemeetmed peaksid seisnema kõrgemates tollitariifides. Seega tuleks eelistada tollitariifidel põhinevaid meetmeid, kui need on kohased. Käesoleval juhul on ühenduse turu avatuna hoidmiseks ja nõudmisele vastava pakkumise tagamiseks kohane kehtestada kaitsetollideta kvoodid, mis kajastavad traditsioonilisi imporditasemeid. Nende kvootide ületamisel tuleks impordilt tasuda täiendavat tollimaksu. Siis võib tehistingimustes kasvatatud lõhe traditsioonilisel tasemel importi jätkata ilma igasuguse täiendava tollimaksuta ning sellegipoolest piiramatus koguses importida, ehkki täiendavat tollimaksu makstes.

(101)

Traditsiooniliste kaubandusvoogude säilitamiseks ja ühenduse turu avatuks jäämise tagamiseks ka väiksematele turuosalistele tuleks tariifikvoodid jagada nende riikide/regioonide vahel, millel on oluline huvi vaatlusaluse toote tarnimiseks, ja mingi osa tuleks jätta teistele riikidele. Pärast konsulteerimist Norra ja Fääri saartega, millel on nimetatud oluline huvi olemas ja kust tuleb oluline osa impordist, peetakse kohaseks määrata mõlemale neist erikvoot, mis põhineks kummagi poolt 2001. kuni 2003. aastani kestnud kolmeaastase ajavahemiku jooksul tarnitud toote koguhulgal. Suur enamus selle ajavahemiku impordist pärines Norrast ja Fääri saartelt ja seega tuleks neile kehtestada erikvoodid ja kõikidele ülejäänud riikidele teistsugune kvoot. Et vältida põhjendamatut halduskoormust, peaksid tariifikvoodid toimima “kes ees, see mees” põhimõttel.

(102)

Ilmneb, et normaalsetes oludes kasvab tehistingimustes kasvatatud lõhe tarbimine ühenduses 4 –5 % vahel aastas, kui arvesse võtta uutes liikmesriikides täheldatud kõrget kasvutaset. Selle kasvu arvessevõtmiseks tuleks tariifikvoote (mis põhinevad 2001.–2003. aasta keskmisel impordil) tõsta 5 % võrra. Kuna lõheturg on hooajaline, nii et teise poolaasta import ja müük on suuremad kui esimesel, tuleks tollitariife hooajaga kohandada. Kvoodid on arvutatud terve kala ekvivalendi (WFE) põhjal ja tegelikult imporditavaks fileeks ja mittefileeks ümberarvestamise suhted on vastavalt 1 : 0,65 ja 1 : 0,9.

(103)

Täiendava tollimaksu määr peaks olema selline, et see tooks ühenduse tootjatele piisavalt kergendust, ent samal ajal ei tohiks see olla põhjendamatult raskeks koormaks importijatele ja kasutajatele. Väärtuselist tollimaksu peetakse ebasobivaks, sest see ajendaks alandama tollimaksuvaba impordi hindu ja suureneks reaalselt hinna tõusmisega. Seetõttu tuleks kehtestada kindla suurusega tollimaks.

(104)

Hinna allalöömise taset, mis peegeldab seda, mil määral imporditud toote hind on madalam kui hind, mida ühenduse tootjad võiksid saada mittekahjulikus olukorras, peetakse mõistlikuks aluseks tollimaksu taseme kindlaksmääramiseks. Proportsionaalsuse põhimõtte arvesse võtmiseks käesoleval juhul (kus 70–75 % asjaomasest tootest imporditakse) arvutati hinna allalöömise taset esialgselt ühenduse toote tonni kaalutud keskmise mittekahjuliku hinna põhjal, millele arvestati juurde tööstusharu minimaalne kasumitase (5 %). Seda mittekahjulikku hinda võrreldi imporditud vaatlusaluse toote esialgse kaalutud keskmise tonnihinnaga 2004. aasta esimeses kvartalis. (10) Nende kahe hinna erinevust väljendati protsendina imporditud toote CIF hinnast ühenduse piiril ja see andis tulemuseks 17,8 protsendilise hinna allalöömise, mis annab tollimaksu suuruseks 469 eurot tonni kohta (WFE), mis ülaltoodud ümberarvutamissuhete põhjal vastab 522 eurole tonni kohta roogitud lõhe ja 722 eurole tonni kohta filee puhul.

(105)

Ette tuleks näha meetmete ülevaatamine komisjoni poolt, kui asjaolud peaksid muutuma.

(106)

Kooskõlas ühenduse õigusaktide ja ühenduse rahvusvaheliste kohustustega ei tohi ajutisi kaitsemeetmeid kohaldada mis tahes toote suhtes, mis on pärit arengumaalt, kui selle osakaal antud toote impordist ühendusse ei ületa 3 %. Sellega seoses märgitakse, et Tšiilist tulev import oli viimasel ajavahemikul, mille kohta on olemas usaldusväärsed andmed (2003. aasta II pool), alla 3 % ja seega on kohane mitte kohaldada Tšiili suhtes ajutiste kaitsemeetmete raames täiendavat tollimaksu ja vaadata see seisukoht üle uurimise lõppetapis. Arengumaad, mille suhtes ajutised meetmed ei kehti, tuleks seetõttu määratleda ja seda tehakse lisas 2.

(107)

Nagu eespool mainitud, leitakse, et vaatlusaluse toote imporditrend on ühenduse tootjatele põhjustanud märgatavat kahju. Seega leitakse, et ühenduse huvides on kehtestada tagasiulatuva kontrolli süsteem vastavalt määruse (EÜ) nr 3285/94 artiklile 11 ja määruse (EÜ) nr 519/94 artiklile 9 seoses vaatlusaluse toote impordiga, mis on läinud ühenduses vabasse ringlusse. See võimaldab eelkõige täpselt jälgida importi riikidest, mille suhtes ajutisi meetmed ei kohaldata. Sidususe tagamiseks peaks kontroll kestma sama kaua kui ajutised meetmed. Kontrolli tuleks teostada kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993 aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (11) (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (12)), artiklis 308d sätestatud süsteemiga ja liikmesriigid peaksid komisjonile edastama iganädalaselt teavet.

(108)

Ajutised meetmed ei tohiks kesta kauem kui 200 päeva. Meetmed peaksid jõustuma 15. augustil 2004 ja peaksid jääma jõusse 176 päevaks, välja arvatud juhul, kui enne seda kehtestatakse lõplikud meetmed või uurimine lõpetatakse meetmeid võtmata.

(109)

Lisaks ettenägematutele arengutele, impordi kasvule, märgatavale kahjule, põhjuslikele seostele ja kriitilistele tingimustele on uuritud, kas eksisteerib kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järelduseni, et ajutiste meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvides. Selleks kaaluti kättesaadavate tõendite põhjal võimalike ajutiste meetmete mõju kõikidele menetluse osapooltele ja ajutiste meetmete kehtestamise või mittekehtestamise tõenäolisi tagajärgi.

(110)

Ühenduse tootjate ühendatud aastane käive on üle 500 miljoni euro ja lisaks 1 450 otsesele töökohale, mille nad on loonud, sõltuvad nendest kaudselt hinnanguliselt veel 8 000 töökohta töötlemis- ja teistes sektorites. Nad on ühe kõige kiiremini kasvava tööstusharu osa, mille toodang on 1995. ja 2001. vahel kahekordistunud. Nad suudavad üha tõhusamalt toota toodet, mille turg kasvab nii ühenduses kui kogu maailmas. Normaalsetes turutingimustes on nad elujõulised ja konkurentsivõimelised ja nende tootlikkus on tõusuteel.

(111)

Ühenduse tootjate positsioon on selgelt ohus, kui odava impordi praegust taset ei korrigeerita. Kavandatavaid meetmeid kohaldatakse vaatlusaluse toote kogu impordile, välja arvatud import arengumaadest, mille eksport ei ületa 3 % ühenduse impordist. Seega kohaldataks neid umbes 95 % asjaomase impordi puhul. Seega võib eeldada, et meetmed kujuneksid efektiivseiks ja võimaldaksid ühenduse tootjate hindadel tõusta õiglasele tasemele.

(112)

Lõhe tehistingimustes kasvatamise piirkonnad kipuvad olema kõrvalised kohad – peamiselt Šotimaa läänerannikul ja Iirimaal. Sealsed töövõimalused on piiratud ja lõhekasvanduste loodud majandustegevus annab olulise panuse nende piirkondade kohalikku majandusse. Ilma selle panuseta ei oleks paljud väikesed kohalikud ettevõtted, mis ühenduse tootjaid ja nende töötajaid kaupade ja teenustega varustavad, enam elujõulised. Seega on tõhusate ajutiste meetmete kasutuselevõtt sõltuvate tööstusharude huvides.

(113)

Ühenduse tootjate suuremate varustajate (nagu noorlõhe- ja söödatootjad) huvides on, et nende toodetele oleks tugev ja ennustatav nõudlus hinnaga, mis võimaldaks neil teenida mõistlikku kasumit. Arvestades, et mitmed neist varustajatest on ka ühenduse tootjatele oluliselt krediiti andnud, on ka nende huvides, et ühenduse tootjad jätkaksid äritegevust ja suudaksid laene teenindada. Kui ühenduse tootjate olukord ei parane, tekivad paljudel noorlõhetootjatel halvad laenud, mis vähendavad nende kasumlikkust ja võivad mõningatel juhtudel ohtu seada nende võime jätkata äritegevust. Sama kehtib söödatootjate kohta. Seega on ajutiste meetmete kasutuselevõtt noorlõhe- ja söödatootjate huvides.

(114)

Hindamaks meetmete kasutuselevõtmise või kasutusele mittevõtmise mõju importijatele, töötlejatele ja kasutajatele, saadeti vaatlusaluse toote teadaolevatele importijatele, töötlejatele ja kasutajatele ühenduse turul küsimustikud. Importijad/töötlejad/kasutajad on tavaliselt ühed ja samad ning paljud neist on tegelikult seotud eksportivate tootjatega väljaspool ühendust, eriti Norras. Vastused saadi 6 importijalt/töötlejalt/kasutajalt ja ühelt töötlejate liidult. Lisaks esitasid komisjonile oma seisukoha mitu töötlejate liitu.

(115)

Mõned väitsid, et kasutusele ei peaks võtma mingeid meetmeid, sest tehistingimustes kasvatatud lõhe hindades oli olnud ainult lühike ajutine langus kahe või kolme kuu jooksul, mis järgnesid Norra vastu suunatud dumpinguvastaste meetmete tühistamisele 2003. aasta mais, ja hinnad olid pärast seda uuesti normaliseerunud. Töötlejad rõhutasid, et igasugune hinnatõus suurendaks nende kulubaasi, vähendaks nende müüki ja kasumlikkust ning võiks põhjustada töökohtade kaotust ja isegi tootmise ümberpaigutamist, rõhutades, et kalatöötlussektoris on tööhõive palju kõrgem kui kalakasvandustes ja mõningatel juhtudel loob see töökohti madala tööhõivega piirkondades.

(116)

Täielikult usaldusväärsed andmed 2004. aasta I kvartali kohta ei ole Eurostatilt veel kättesaadavad. Ent kättesaadav teave viitab sellele, et impordi hind on alates 2003. aasta IV kvartalist tõusnud umbes 2,53 euroni kilo kohta 2004. aasta I kvartalis ja samuti on veidi tõusnud ka ühenduse tootjate hinnad. Sellegipoolest jääb ühenduse tootjate hind oluliselt madalamaks mittekahjulikust hinnast. Pealegi viitab uusim teave sellele, et hinnad on jälle langemas.

(117)

Töötlejate peamiseks kuluartikliks on toorme- ja tööjõukulud ning vastab tõele, et toormehinna tõus tõstaks töötlejate kulusid. Ent vastavalt töötlejate antud teabele langes toormehind ajavahemikus 2002–2003 10 % olles aastatel 2000–2002 langenud juba 18 %. 2003. aastal oli toore 26 % odavam kui 2000. aastal. Samal ajal viitab nende antud teave sellele, et nende müügihinnad on 2002. ja 2003. aastal umbes samaks jäänud. Kolm töötlejat andsid teavet oma lõhetöötlemise alase tegevuse kasumlikkuse kohta. Teave viitas sellele, et kasumlikkus oli tõusnud 15 protsendilt 2000. aastal 31 protsendile 2002. aastal ja 33 protsendile 2003. aastal. Kuigi see ei pruugi iseloomustada töötlevat tööstust tervikuna, ei peeta sellist kasumlikkuse määra ebatüüpiliseks. Mõned töötlejad on sellist kasumlikkuse taset eitanud, kuigi nad ei ole teinud koostööd enda kasumlikkuse kohta andmeid esitades. Neis oludes paistab töötlev tööstus olevat täiesti suuteline toime tulema toorme hinna mõõduka kasvuga ilma töökohti kaotamata või tootmist ümber paigutamata. Igatahes on selge, et praegused hinnatasemed ei ole keskmises ja pikas perspektiivis jätkusuutlikud.

(118)

Töötlejad rõhutasid samuti vajadust tagada peamistel Euroopa turgudel kauplejatele ja tarbijatele madala hinnaga kvaliteetse toote jätkuv kättesaadavus. Nad väljendasid erilist muret võimaluse pärast, et kohe pärast tariifikvootide kasutuselevõttu võib alata spekuleeriv ostmine ning väitsid, et kui tariifikvoodid täis saavad, tuleb neil võib-olla tootmine peatada. Lõpuks märkisid nad, et kui meetmed kasutusele võetakse, peaksid need olema sellised, et säiliks piisav pakkumine ja et need aitaksid turul hindu stabiliseerida, et töötlejad saaksid oma kulusid paremini prognoosida. Kui ühed jäid sellega seoses täielikult igasuguste meetmete vastu, andsid teised mõista, et meetmete kehtestamisel eelistaksid nad tariifikvootide süsteemi, samas kui teatud töötlejad eelistaksid litsentside süsteemi.

(119)

Tuleb märkida, et kavandatavad ajutised meetmed koosnevad tariifikvootidest, mis põhinevad keskmisel impordil ühendusse (kaasa arvatud uued liikmesriigid) ajavahemikul 2001–2003 pluss 5 %, mille ületamisel kehtib täiendav tollimaks. Seega peaks kogu ühenduse töötlevale tööstusele jääma kättesaadavaks piisav toorme hulk ilma igasuguse täiendava tollimaksuta.

(120)

Seega ei peeta ebasoodsaid asjaolusid, mis töötlejate/kasutajate ja importijate jaoks tõenäoliselt – kui üldse – kaasnevad, sellisteks, et need kaaluks üles tulu, mida ühenduse tootjaid oodatakse saavat tänu kavandatavatele ajutistele minimaalseks peetavatele meetmetele, mis on vajalikud vältimaks ühenduse tootjate olukorra edasist tõsist halvenemist.

(121)

Kuna asjaomane toode on tarbekaup, teavitas komisjon uurimise alustamisest erinevaid tarbijaorganisatsioone. Tarbijaorganisatsioonidelt mingit vastukaja ei saadud. Arvestades kasvandustest tulnud terve kala hinna ja töödeldud lõhetoodete jaehinna marginaalide suurust, leitakse, et kavandatavad meetmed ei avalda tõenäoliselt olulist mõju jaehindadele ja mõju tarbijatele peetakse seetõttu minimaalseks.

(122)

Määruse (EÜ) nr 3285/94 artiklis 7 ja määruse (EÜ) nr 519/94 artiklis 6 on sätestatud, et kui komisjon leiab, et vajalikud on kontroll- või kaitsemeetmed, võtab ta vajalikud otsused vastu hiljemalt 9 kuu möödudes uurimise algusest, ent erandtingimustel võib seda tähtaega pikendada veel maksimaalselt kuni 2 kuu võrra.

(123)

Alljärgnevatel põhjustel leitakse, et eksisteerivad erandlikud tingimused, mis õigustavad vaatlusaluste toodetega seotud kaitsemeetmeid käsitleva uurimise tähtaja pikendamist veel kahe kuu võrra.

(124)

1. mail 2004 toimus laienemine ja Euroopa Ühendusega ühines kümme uut liikmesriiki. Kuni selle kuupäevani piirdus käesoleva menetlusega seotud uurimine ELi 15 liikmesriigiga. Vaatlusaluse tootega seoses senini teostatud uurimises on osalenud terve hulk huvitatud osapooli ja eeldatakse, et uute liikmesriikide ettevõtjad soovivad samuti teha igakülgset koostööd täiendavalt korraldatavas uurimises. Täiendava teabe kontrollimiseks saadab komisjon uutes liikmesriikides tegutsevatele ühenduse tootjatele, sööda- ja noorlõhetootjatele ning importijatele, töötlejatele ja kasutajatele täiendavad küsimustikud neile eriomase olukorra väljaselgitamiseks. Andmaks asjaomastele ettevõtjatele võimalust kasutada oma õigusi vastavalt määruse (EÜ) nr 3285/94 artiklile 6 ja määruse (EÜ) nr 519/94 artiklile 5 tuleb neile jätta mõistlik ajavahemik küsimustikele vastamiseks. Pealegi on komisjoni talitustel seejärel vaja küsimustike vastustest saadud teavet enne mis tahes järelduste tegemist asjaomaste osapoolte juures kohapeal kontrollida.

(125)

Pärast komisjoni täiendava uurimise lõppu ja enne lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmist seoses vaatlusaluste toodetega, kui seda tehakse, oleks Euroopa Ühendus kohustatud aegsasti teavitama teatud kaubanduspartnereid, kellega sellel on kahepoolsed lepingud, ja ka WTO kaubanduspartnereid mis tahes kavandatavatest meetmetest.

(126)

Pealegi, kui ajutised meetmed (mis peaksid kehtima uurimisega paralleelselt) 2004. aasta IV kvartalis lõppeksid, tekitaks see turul ebakindlust selle kõige kiiremal perioodil jõulueelsel ajal.

(127)

Seega leitakse, et eelmainitud oludes eksisteerivad erandtingimused ja tehistingimustes kasvatatud lõhega seotud kaitsemeetmeid käsitleva uurimise lõpetamise tähtaega tuleks pikendada 6. detsembrist 2004 kuni 6. veebruarini 2005,

a)

esitada tuleb päritolutõend, mis on välja antud sellise riigi pädeva riikliku asutuse poolt ja mis vastab määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 47 sätestatud tingimustele ning

b)

täidetud on tingimus, et toode on veetud artikli 4 tähenduses otse sellest riigist ühendusse.

a)

tooted, mida veetakse ilma ühegi kolmanda riigi territooriumi läbimata;

b)

tooted, mida veetakse läbi ühe või enama kolmanda riigi peale päritolumaa, koos või ilma ümberlaadimise või ajutise ladustamiseta nendes riikides eeldusel, et vedu nende riikide kaudu on õigustatud geograafiliste tingimuste või veonõuete tõttu ning eeldusel, et need tooted:

a)

päritolumaal väljastatud üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda läbi transiidiriigi või -riikide;

b)

transiidiriigi või -riikide tolliasutuse tõend, milles on ära toodud:

—

need väljusid päritolumaalt enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva ja

—

neid veetakse pealelaadimiskohast päritoluriigis mahalaadimiskohta ühenduses kehtiva veodokumendi alusel, mis on väljastatud enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.

—

mereveo korral konossement, millest nähtub, et pealelaadimine toimus enne kõnealust kuupäeva,

—

raudteeveo korral veokiri, mille päritoluriigi raudteeasutused võtsid vastu enne kõnealust kuupäeva,

—

maanteeveo korral CMR kaubaveoleping või muu päritoluriigis enne kõnealust kuupäeva väljastatud veodokument,

—

õhuveo korral lennuveokiri, millest nähtub, et lennuettevõtja võttis tooted vastu enne kõnealust kuupäeva.