18.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/5

(1)

19. augustil 2003 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teadaande (“algatamisteade”) (3) dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (“HRV”) pärit okuumeavineeri ühendusse importimise suhtes.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati pärast seda, kui 7. juulil 2003 esitas Euroopa Vineeritööstuse Föderatsioon (European Federation of the Plywood Industry – FEIC, edaspidi “kaebuse esitaja”) kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab suure osa, kõnealusel juhul enam kui 50 % ühenduse okuumeavineeri toodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult HRV eksportivatele tootjatele, importijatele/ettevõtjatele ja nende ühendustele, teadaolevalt asjaga seotud tarnijatele ja kasutajatele, asjaomase ekspordiriigi esindajatele ja kaebuse esitanud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Arvestades kaebuses loetletud eksportivate Hiina tootjate suurt arvu ja samasugust toodet valmistavate ühenduse tootjate suurt arvu, sedastati algatamisteates, et dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks võib kasutada väljavõttelist uuringut vastavalt algmääruse artiklile 17.

(5)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul, kui see on vajalik, moodustada valimi, paluti kõigil eksportivatel tootjatel ja ühenduse tootjatel endast komisjonile teatada ja esitada algatamisteate kohaselt alusandmed oma vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil (1. juuli 2002 kuni 30. juuni 2003).

(6)

Pärast eksportivate tootjate esitatud teabe läbivaatamist ja valimit käsitlevatele küsimustele laekunud vastuste vähesuse tõttu otsustati, et eksportijate puhul ei ole väljavõttelist uuringut vaja.

(7)

Komisjon valis vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse tootjate hulgast valimi, lähtudes ühenduse tootmisharu suurimast tüüpilisest toodangu- ja müügimahust, mida on nende käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Ühenduse tootjatelt saadud vastuste põhjal valis komisjon välja viis äriühingut kolmest liikmesriigist. Valiku tegemisel lähtuti nii toodangu- kui ka müügimahust. Eespool nimetatud kriteeriumide põhjal moodustatud valim on tüüpiline ka geograafilise ulatuse osas.

(8)

Võimaldamaks HRV eksportivatel tootjatel esitada soovi korral taotlus turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, saatis komisjon teadaolevalt asjaomastele Hiina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kaheksa eksportivat tootjat esitas taotluse turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks või individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, juhul kui uurimise käigus selgub, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(9)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastused saadi kuuelt eksportivalt Hiina tootjalt, viielt valimisse kuuluvalt ühenduse tootjalt ja ühelt võrdlusriigi (Maroko) tootjalt.

(10)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(11)

Nende HRV eksportivate tootjate jaoks, kelle suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, tuleb kindlaks määrata normaalväärtus ning selleks, et teha normaalväärtus kindlaks võrdlusriigist Marokost pärit teabe põhjal, teostati kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse:

(12)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2002 kuni 30. juunini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”). Suundumuste uurimine kahju analüüsimise raames hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1999 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(13)

Vineer on puidupõhine plaat, mis on mehaaniliselt vastupidav ja samas kerge. Vineer koosneb kokkuliimitud spoonilehtedest (kihtidest). Ta koosneb paaritust arvust ristamisi kokku pandud kihtidest. Välimistel kihtidel jookseb puidusüü tavaliselt paralleelselt plaadi pikema küljega. Tänu sellisele konstruktsioonile on vineer tugev ja stabiilne.

(14)

Vineeri võib valmistada erinevatest puuliikidest. Euroopas kasutatakse vineeri valmistamiseks peamiselt pööki, kaske, kuuske, paplit ja okuumeat.

(15)

Okuumea kasvab ainult Gabonis, Ekvatoriaal-Guineas ja Kamerunis ning seega peavad nii Euroopa kui ka Hiina vineerivalmistajad seda importima. Okuumea annab vineerile eriti tasase pinna ja head mehaanilised omadused, mis tulenevad peamiselt oksakohtade puudumisest puidus. Seepärast on okuumeavineeri välimus ja mehaanilised omadused iseloomulikud ning see tähendab, et toodet on võimalik eristada muud liiki vineerist.

(16)

Okuumeavineeri kasutusvaldkond on ulatuslik. Ehitustööstuses kasutavad laud- ja puusepad seda välitöödel laudise, aknaluukide, välikeldrite, rinnatiste ja jõeäärsete tahveldiste jaoks. Kõnealust vineeri kasutatakse ka dekoratiivotstarbel muu hulgas maanteesõidukite (nt autod, bussid, haagissuvilad, autoelamud), meretranspordi (jahtlaevad), mööblitööstuse ja uste jaoks.

(17)

Okuumeavineeri on kaht liiki: ainult okuumeapuidust valmistatud vineer (nn täisokuumea) ja vineer, millel vähemalt üks pealiskiht on okuumeapuidust (nn okuumeaspooniga vineer) ja ülejäänu muust puidust. Mõlema okuumeavineeri väljanägemine on sarnane. Mehaanilistest erinevustest hoolimata on mõlema peamised füüsikalised näitajad samasugused ning põhimõtteliselt kasutatakse neid samal otstarbel.

(18)

Vaatlusalune toode on HRVst pärit vineer, mis koosneb eranditult spoonilehtedest, mille iga kihi paksus on kuni 6 mm, millel vähemalt üks välimine kiht on okuumeapuidust ja mis kuulub praegu CN-koodi ex ex 4412 13 10 alla. Kõnealune määratlus hõlmab nii eespool kirjeldatud täisokuumeavineeri kui ka okuumeaspooniga vineeri.

(19)

Kontrollkäigu ajal selgus, et üks äriühing eksportis uurimisperioodi ajal ühendusse kilega kaetud okuumeavineeri. Kõnealune toode on okuumeaspooniga vineer (sisemised kihid on muust puidust), mis on kaetud kilekihiga. Tõdeti, et nimetatud toode ei ole vaatlusalune toode, sest ta ei koosne ainult puidust kihtidest ega näe välja sama moodi nagu muu okuumeavineer. Seega ei ole tema füüsikalised ja tehnilised omadused samasugused. Seepärast ei hõlma käesolev menetlus nimetatud toodet.

(20)

Leiti, et vaatlusaluse toote ning HRVs valmistatud ja siseriiklikul turul müüdava okuumeavineeri, võrdlusriigis (Maroko) toodetud ja sealsel siseturul müüdava toote ja ühenduse tootmisharuühenduses valmistatava ja müüdava toote füüsikalised ja tehnilised omadused ja kasutusotstarve on põhimõtteliselt samasugused. Seepärast peetakse neid tooteid esialgu samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tingimustele.

(22)

Kriteeriumid, millele taotluse esitanud äriühingud peaavad vastama, on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(23)

Kaheksa HRV eksportivat tootjat esitasid taotluse turumajanduslikuks kohtlemiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid eksportivatele tootjatele mõeldud turumajanduslikku kohtlemist käsitleva vormi.

(24)

Ühe äriühingu (allpool esitatud tabelis äriühing nr 2) taotlus lükati turumajanduslikku kohtlemist käsitleva vormi vastuste esimese analüüsi põhjal tagasi, sest vastused ei näidanud, et kõik kriteeriumid oleksid täidetud. Teise äriühingu (tabelis äriühing nr 4) taotlus lükati tagasi, sest ta loobus koostööst enne kontrollkäigu toimumist. Seega ei olnud võimalik kontrollida, kas äriühingu puhul olid täidetud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumid.

(25)

Ülejäänud kuue äriühingu puhul püüdis komisjon nende äriühingute valdustes kontrollida kõiki turumajanduslikku kohtlemist käsitlevas vormis esitatud andmeid, mida vajalikuks peeti.

(26)

Uurimise käigus selgus, et kuuest eespool nimetatud äriühingust neli vastavad kõigile nõutavatele kriteeriumidele ja seepärast otsustati nende suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist. Turumajanduslikku kohtlemist otsustati kohaldada nelja järgmise HRV äriühingu suhtes:

(27)

Ülejäänud kaks taotlust tuli tagasi lükata. Järgmises tabelis esitatakse kokkuvõte selle kohta, kuidas täitsid need neli äriühingut, kelle suhtes otsustati turumajanduslikku kohtlemist mitte kohaldada, algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud viit kriteeriumi.

(28)

Asjaomastele äriühingutele anti võimalus kommenteerida eespool esitatud järeldusi. Kaks äriühingut väitis, et selline otsus oli vale ja nende suhtes tuleks kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(29)

Esimese kriteeriumi kohta väitis äriühing nr 1, et vastupidiselt komisjoni järeldustele oli sissemakstud kapitali allikas selge ja siseturul toimus müük turuhindadega. Äriühing ei suutnud siiski esitada täiendavaid tõendeid, mis oleksid komisjoni seisukohad ümber lükanud. Omamaise müügi kohta tõendati, et äriühingu hinnakujunduspoliitika ei olnud kooskõlas turumajanduse põhimõtetega, sest kõrgema kvaliteediga okuumeavineeri müüdi sama hinnaga nagu tavalist vineeri. Seepärast lükati need väited tagasi.

(30)

Sama äriühing väitis, et nende raamatupidamisdokumente oli kontrollitud sõltumatult ja kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Kontrollkäigul tehti kindlaks, et audiitorid ei olnud esitanud rahvusvaheliste standardite kohaselt nõutavaid kommentaare (eri bilansid sama aasta kohta ilma täiendavate selgitusteta ja peaaegu kogu sissemakstud kapitali kadumine ilma, et selle kohta oleks ühtegi kommentaari). Sellised probleemid muudavad küsitavaks raamatupidamisandmete usaldusväärsuse ja seepärast ei saa neid pidada kontrollituks vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Seetõttu lükati ka see väide tagasi.

(31)

Lisaks väitis äriühing nr 1, et puudus riigi sekkumine ja endist mitteturumajanduslikku süsteemi iseloomustanud moonutused. Maksed, mis tuli maakasutusõiguse eest tasuda kohalikele ametivõimudele, olid siiski mitu aastat tasumata, ilma et selle kohta oleks ühtegi selgitust. Seepärast ei saa välistada riigi või kohaliku omavalitsuse sekkumist ning äriühing ei suutnud tõendada, et ta on riigi sekkumisest vaba. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(32)

Lisaks muule väitis äriühing nr 1, et talle oli pankroti- ja asjaõigusega tagatud õiguskindlus ja stabiilsus. Kontrollkäigu raames märgiti siiski, et teataval majandusaastal oli kahjum suurem kui kapital. Seepärast leiti, et kuigi teoreetiliselt kohaldatakse äriühingu suhtes pankrotiõigust, seda praktikas tema suhtes ei rakendata, sest kirjeldatud asjaolude korral oleks tulnud algatada pankrotimenetlus. Siinkohal tuleks märkida, et audiitorid ei esitanud kommentaare ka nimetatud olukorra kohta. Seega ei suutnud äriühing tõendada, et ta tegutseb sellise õigusliku raamistiku kohaselt, millega oleks tagatud õiguskindlus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(33)

Äriühing nr 3 väitis, et ka tema oli teinud komisjoniga koostööd. Kõnealusel äriühingul oli kaks sidusettevõtet, kes tegelesid asjaomase toote valmistamisega ja importisid seda uurimisperioodil ühendusse. Kumbki kõnealune äriühing ei teatanud enda olemasolust menetluse algatamise teates sätestatud tähtaja jooksul. Seega loeti nad koostööd mitteteinud eksportivateks äriühinguteks.

(34)

Komisjonil on väljakujunenud tava kontrollida, kas sidusettevõtete rühmitus tervikuna vastab turumajandusliku kohtlemise tingimustele ning see tähendab, et turumajandusliku kohtlemise tingimustele peaks vastama ka iga üksik sidusettevõte, kes tegeleb vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müügiga. Tulenevalt sellest, et kõnealusel juhul ei teinud sidusettevõtted koostööd, ei olnud võimalik kindlaks teha, kas kogu rühmitus tervikuna vastas turumajandusliku kohtlemise tingimustele või ei, ning seega ei saa äriühingu nr 3 suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(35)

Ühenduse tootmisharule anti võimalus esitada oma kommentaarid, kuid vastuväiteid ei esitatud. Konsulteeriti nõuandekomiteega, kes ei esitanud komisjoni järelduste kohta vastuväiteid.

(36)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on võimalik kehtestada algmääruse artikli 2 lõike 7 reguleerimisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav maks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5, et nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused kujunevad vabalt, et vääringuid konverteeritakse turukursside alusel ja et võimalik riigi sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijate suhtes kohaldatakse teistsuguse määraga makse.

(37)

Kaheksa eksportivat tootjat, kes taotlesid turumajandusliku kohtlemise kohaldamist, esitasid taotluse ka individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, juhul kui nende suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist. Ühegi äriühingu suhtes, kelle puhul keelduti turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest, ei ole siiski võimalik individuaalset kohtlemist kohaldada.

(38)

Kahe koostööd mitteteinud äriühingu puhul ei saa individuaalset kohtlemist kohaldada, sest ei ole võimalik kontrollida, kas nende puhul on täidetud algmääruse artikli 9 lõikes 5 osutatud kriteeriumid.

(39)

Kohapealse uurimise käigus ilmnes, et äriühingu nr 1 raamatupidamis- ja ekspordidokumendid ei olnud usaldusväärsed ning neis oli olulisi vajakajäämisi. Pidades silmas märkimisväärset ebakindlust seoses kõnealuse äriühinguga, ei peetud individuaalse dumpingumarginaali kehtestamist otstarbekaks. Arvestades et andmed ekspordi kohta ei olnud usaldusväärsed, ei ole tegelikult võimalik individuaalset marginaali arvutada, sest äriühingu ekspordiandmeid ei saa kasutada. Äriühing ei suutnud kuidagi kinnitada, et meetmetest ei hoita kõrvale, kui kõnealusele eksportijale võimaldatakse individuaalse marginaali kohaldamist, ning seega ei ole individuaalse marginaali kohaldamine kõnealusel juhul õigustatud. Seepärast ei kohaldata kõnealuse ettevõtja suhtes individuaalset kohtlemist.

(40)

Riigi omandisse kuuluv äriühing nr 2 ei suutnud tõendada, et riigi sekkumine ei too kaasa meetmetest kõrvalehoidmist, juhul kui eksportijate suhtes kehtestatakse erinevad tollimaksumäärad.

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kontrollis komisjon iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kas nende okuumeavineeri omamaine müük oli tüüpiline, s.t kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tootja kogu ühendusse suunatud eksportmüügi mahust. Uurimise käigus ilmnes, et omamaine müük oli tüüpiline ainult kahe eksportiva tootja puhul neljast.

(42)

Seejärel määras komisjon kindlaks need okuumeavineeri liigid, mille omamaise müügiga tegelesid tüüpilise omamaise müügiga äriühingud ja mis olid ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(43)

Iga eksportivate tootjate poolt omamaisel turul müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud okuumeavineeri liikidega otseselt võrreldava tooteliigi puhul kontrolliti, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatava okuumeavineeri liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 protsendile ühendusse eksporditud võrreldavat liiki okuumeavineeri müügi kogumahust. Kahest tüüpilise omamaise müügiga äriühingust ühe puhul vastas nimetatud tingimusele neli tooteliiki, kuid teise äriühingu puhul ei olnud ükski tooteliik piisavalt tüüpiline.

(44)

Seejärel uuris komisjon, kas nelja eespool kirjeldatud tooteliigi müük toimus tavapärase kauplemise käigus, tehes selleks kindlaks, kui suur osa kõnealust liiki okuumeavineeri müüdi kasumlikult sõltumatutele klientidele. Kui toodangu arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud okuumeavineeri liigi müügimaht vastas vähemalt 80 protsendile kõnealuse liigi müügi kogumahust ja kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne toodangu maksumusega, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse liigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Kui okuumeavineeri kõnealuse liigi tulutoova müügi maht oli kuni 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust või kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli madalam tootmishinnast, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult selle liigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega tingimusel, et asjaomane müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust. Omamaiseid hindu võis normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada ainult üht liiki toodete puhul. Ülejäänud kolme tooteliigi puhul oli uurimisperioodi jooksul tulutoov vähem kui 10 % omamaisest müügist.

(45)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal. Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Sellistel juhtudel kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja tootmiskulude alusel ning neile kuludele lisatakse mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks. Komisjon sai kasutada kahe sellise äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude summat, mille sarnase toote omamaine müük oli tüüpiline vastavalt määratlusele algmääruse artikli 2 lõikes 2. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele kasutati kasumimarginaalina kummagi eespool nimetatud äriühingu tavapärase kaubanduse käigus saadud kasumit.

(47)

Kahe äriühingu puhul, mille omamaine müük ei olnud tüüpiline, tuleks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile a kasutada kahe tüüpilise müügiga äriühingu kaalutud keskmisi müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit.

(48)

Ühe äriühingu puhul polnud komisjon piisavalt kindel, kas küsimustiku vastustes esitatud kulude jaotus kajastas mõistlikult asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Äriühingule anti võimalus esitada selle kohta oma kommentaarid kontrollkäigu ajal, kuid ta ei suutnud selgitada kulude jaotusega seotud vastuolusid. Sellest tulenevalt ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5 toimus kulude jaotus valmistuskulude määratlemisel käibe põhjal.

(49)

Üks äriühing ostis kohalikelt tootjatelt paplispooni. Need tootjad ei ole käibemaksukohuslastena registreeritud ega maksa seega käibemaksu. Äriühing aga arvas spoonile tehtud kulutustest maha 13 % suuruse käibemaksu. Väidetavalt oli see kooskõlas käibemaksuga tegelevate ametiasutuste arvamusega. Äriühing ei suutnud siiski tõendada, et käibemaks oleks tegelikult tagasi makstud ja seepärast leiti, et kõnealust väidetavat käibemaksu mahaarvamist ei saa heaks kiita, sest arvesse tuleks võtta tegelikult kantud kulusid.

(50)

Üks äriühing tegi ettepaneku, et komisjon peaks võtma arvesse pikema perioodi tootmiskulusid kui seda on uurimisperiood. Äriühing väitis, et selliselt võetaks asjakohasemalt arvesse tegelikke kulusid, sest arvestataks ka teatavaid raamatupidamisdokumentides tehtud parandusi ja väikest tootmismahtu. Äriühing ei suutnud väidetavate paranduste kohta esitada tõendeid ja seepärast kasutas komisjon andmeid, mille äriühing oli esitanud uurimisperioodi kohta.

(51)

Üks äriühing ostis spooni oma sidusettevõttelt. Nende tehingute üleandehinnad ei kajastanud mõistlikult kõnealuse spooni tootmisega seotud kulutusi ja seepärast tuli need asendada hinnaga, mida äriühing kohaldas tehingutes sõltumatute tarnijatega.

(52)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb normaalväärtus kõigi eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, määrata kindlaks võrdlusriigi hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(53)

Käesoleva menetluse algatamisteates leiti, et Maroko on sobiv turumajanduslik kolmas riik selleks, et määrata kindlaks normaalväärtus HRVs. Kolm eksportivat tootjat vaidlustasid sellise valiku ettenähtud tähtaja jooksul ja soovitasid võrdlusriigiks Brasiiliat ja Indoneesiat.

(54)

Et teha kindlaks, kas Maroko valimine võrdlusriigiks oli otstarbekas, võttis komisjon kõigepealt ühendust kõigi teadaolevate okuumeavineeri tootjatega väljaspool Euroopa Ühendust ja HRVd, eelkõige Marokos, Brasiilias ja Indoneesias. Menetluse raames tegi koostööd siiski vaid üks Maroko äriühing ning selle esitatud andmeid kontrolliti.

(55)

Seejärel ilmnes kontrollimise käigus, et okuumeavineeri tootjaid võib olla ka muudes riikides, eelkõige Malaisias ja Türgis. Nimetatud riikide teadaolevate tootjatega võeti ühendust ning käesolevas menetluses oli nõus koostööd tegema ainult üks Türgi äriühing. Arvestades esialgse määratluse tegemise kohustuslikke tähtaegu ning seda, et Türgi tootja esitas andmed hilja ja analüüsi ei ole veel lõpetatud, otsustas komisjon käesoleva esialgse määratluse jaoks sobiva võrdlusriigina kasutada Marokot.

(56)

Kolm eksportivat tootjat esitasid oma vastuväiteid sellisele ettepanekule ning rõhutasid peamiselt seda, et Maroko tootja kulustruktuur ei sarnane Hiina tootja kulustruktuuriga ja Maroko turul puudub sisemine konkurents.

(57)

Seoses sellega on esialgne uurimine kinnitanud, et siseturul on vaid üks Maroko tootja ja kehtestatud on kõrge tollimaks. Leiti siiski, et Maroko tootja müük on märkimisväärne ja piisavalt tüüpiline võrreldes vaatlusaluse HRVst pärit toote ekspordiga Hiinast ühendusse uurimisperioodil. Seepärast ei loetud väiteid sellisena piisavaks, et takistada komisjoni arvutamast mõistlikku esialgset normaalväärtust, mida on tollimaksu arvessevõtmiseks nõuetekohaselt kohandatud. Kui edasise uurimise käigus peaks Türgi äriühingu esitatud andmete jätkuva analüüsi põhjal leitama, et Türgi sobib võrdlusriigiks paremini, võetakse neid uusi asjaolusid nõuetekohaselt arvesse.

(58)

Et teha kindlaks, kas Hiina eksportivate tootjate ühendusse müüdavate toodetega võrreldavate toodete müük Maroko turul toimus tavapärase kaubanduse käigus, võrreldi omamaist müügihinda tootmise kogukuluga (s.t valmistamiskuludega, millele lisandusid müügi-, üld- ja halduskulud). Suurem osa omamaisel turul müüdavate tooteliikide müügist toimus kahjumiga ja kaalutud keskmine tootmiskulu oli suurem kui kaalutud keskmine müügihind ning seepärast tuli normaalväärtus kindlaks määrata arvestuslikult.

(59)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutati normaalväärtus tootja tootmiskulude alusel ning neile kuludele lisati mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks. Kasutada sai äriühingu enda müügi-, üld- ja halduskulusid, sest samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline. Kasumi osas otsustati esialgu kasutada mõistlikku kasumimarginaali, milles kajastuks keskmise äriühingu üldine kasumimarginaal vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c.

(60)

Koostööd teinud eksportivate tootjate ekspordihinnad määrati kindlaks ühenduses tarbimiseks esimesele sõltumatule kliendile müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(61)

Koostööd mitteteinud tootjate puhul määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artiklile 18. Seega arvutati ekspordihinnad sellise koostööd teinud eksportiva tootja madalaima kontrollitud ekspordihinna põhjal, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist.

(62)

Selleks et tagada tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vastavalt vajadusele ja kui see oli õigustatud, kohandati transpordi-, kindlustus- ja käitlemiskulusid, pakkimis- ja krediidikulusid, pangatasusid ja vahendustasusid.

(63)

Leiti, et ühe äriühingu kogu eksportmüük toimus Hiina ettevõtja vahendusel. Kõnealune ettevõtja vastutas kliendisuhete, uute tellimuste saamise ja lõpptarbijale arvete esitamise eest ning teise äriühingu vahendusel ka ekspordi eest saadavate käibemaksutagastuste tootjale edastamise eest. Vastutasuks sai ettevõtja müügilt vahendustasu ja teatavate tootekoguste ostmise korral hinnaalandust. Tõdeti, et sellist hinnaalandust saab kohaldada ainult eksportmüügi suhtes. Hinnaalanduse kogusumma jaotati seega lähtuvalt uurimisperioodi ekspordikäibest ning äriühingu ekspordihindade arvutamisel võeti arvesse summat, mis vastas vaatlusaluse toote Euroopa ühendusse suunatud müügile.

(64)

Kui Hiina äriühingud ekspordivad vaatlusalust toodet, on neil õigus käibemaksu tagastusele 13% ulatuses FOB-põhisest käibest. Äriühingud peavad oma arvepidamises siiski kohaldama käibemaksu, mille suurus on 17 % FOB-põhisest käibest. Seepärast võeti ekspordihindade arvutamisel nimetatud 4 % suurust vahet arvesse.

(65)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja tooteliikide kaalutud keskmiste ekspordihindade omavahelise võrdluse alusel.

(66)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(67)

Kõigi ülejäänud HRV eksportijate suhtes kohaldatava üleriigilise dumpingumarginaali arvutamiseks tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Võrreldi olemasolevat teavet, peamiselt kaebust ja HRV eksportijatelt küsimustikule saadud vastuseid. Selline võrdlus näitas, et koostöö tase oli väga madal (20 %).

(68)

Dumpingumarginaali arvutamiseks võrreldi võrdlusriigi puhul kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmist ekspordihinda, mis oli hinnanguliselt kindlaks määratud eespool punktis “ekspordihind” kirjeldatud kättesaadava teabe põhjal.

(69)

Nimetatud andmete põhjal määrati esialgse üleriigilise dumpingumarginaali suuruseks 48,5 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

(70)

Ühenduses toodetakse vaatlusalust toodet teadaolevalt Prantsusmaal, Itaalias, Portugalis, Kreekas, Hispaanias ja Saksamaal järgmiselt:

(71)

Komisjon leidis, et kõiki eespool nimetatud äriühinguid võib pidada ühenduse tootjateks algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Kõigi eespool nimetatud äriühingute toodang moodustab ühenduse toodangu.

(72)

Kümne komisjoniga koostööd teinud ühenduse tootja, sealhulgas viie valimisse kuuluva ühenduse tootja kogutoodang moodustab kaebuses esitatud hinnangu kohaselt 85 % ühenduse okuumeavineeri kogutoodangust. Seega moodustavad need tootjad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(73)

Pidades silmas asjaolu, et ühenduse tootmisharu puhul on kasutatud väljavõttelist uuringut, on kahju hinnatud kogutud teabe põhjal. Tootmise, tootlikkuse müügi, turuosa, tööhõive ja kasvuga seotud suundumusi hinnati ühenduse tootmisharu tasandil ning hindade ja tasuvuse, rahakäibe, kapitali ja investeeringute, varude ja võimsuse kaasamise võime ja võimsuse kasutamise, investeeringutasuvuse ja palkadega seotud suundumusi analüüsiti valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasandil kogutud teabe põhjal.

(74)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks lähtudes ühenduse tootmisharu ühenduse turul toimunud müügi mahust, millele lisati muude ühenduse tootjate hinnanguline müük ja kogu HRVst, Marokost ja Gabonist pärit import ja muudest kolmandatest riikidest CN-koodi 4412 13 10 alusel imporditavate vaatlusaluste toodete hinnanguline osakaal, sest vaatlusalune toode moodustab vaid osa sellest CN-koodi alla kuuluvatest toodetest. Osakaalu ja kogu impordi hinnangulise koguse aluseks võeti kaebuses esitatud metoodika.

(75)

1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas nähtav tarbimine ühenduses 394 663 kuupmeetrilt 447 979 kuupmeetrile, s.t 14 %.

(76)

HRVst pärit vaatlusaluse toote import ühendusse suurenes 1 093 kuupmeetrilt 1999. aastal 83 606 kuupmeetrile uurimisperioodil. 2001. aastani ei olnud import eriti märkimisväärne, kuid sellest ajast alates kuni uurimisperioodini suurenes see järsult.

(77)

Vastav turuosa suurenes 0,3 %-lt 1999. aastal 18,7 %-ni uurimisperioodil. Kasv oli eriti järsk 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal (2,4 %-lt 18,7 %-ni).

(78)

HRVst pärit vaatlusaluse toote keskmised impordihinnad langesid 469 eurolt kuupmeetri kohta 1999. aastal 393 eurole kuupmeetri kohta uurimisperioodil, s.t 16,2 %. Arvestades impordi väga väikest mahtu aastatel 1999 ja 2000, ei ole andmed vastavate hindade kohta eriti olulised. Vaatamata kergele tõusule aastatel 2000 kuni 2001, on kogu vaatlusalusel perioodil siiski täheldatav üldine langustendents.

(79)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul sõltumatutele klientidele suunatud müügi kaalutud keskmisi hindu tooteliikide kaupa asjaomase impordi vastavate kaalutud keskmiste ekspordihindadega. Enne võrdlust arvati hindadest maha hinnavähendid ja allahindlused. Ühenduse tootmisharu müügihindu korrigeeriti vastavalt tehasehindade tasemele. Asjaomase impordi hinnad määrati kindlaks CIF-hindade põhjal, mida oli asjakohaselt kohandatud võtmaks arvesse tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(80)

Komisjoni tähelepanu on juhitud asjaolule, et ühenduse tootmisharu valmistatud toodete kvaliteet on üldiselt parem kui HRVst imporditud samasugustel toodetel. Olemasolevate tõendite põhjal leiti, et selliste kvaliteedierinevuste puhul on õigustatud 10 % suurune kohandamine, mis lisati koostööd teinud eksportivate tootjate ühenduse piiril kehtivale CIF-hinnale.

(81)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodil müüdi HRVst pärit vaatlusaluseid tooteid ühenduses hinnaga, mis oli ühenduse tootmisharu hindadest madalam marginaali võrra, mis ulatus 11–52 % ni ühenduse tootmisharu hindadest.

(82)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kontrollis komisjon kõiki majandustegureid ja näitajaid, mis olid 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal mõjutanud ühenduse tootmisharu olukorda.

(83)

Ühenduse tootmisharu tootmismaht langes 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 10 %, s.t 295 925 kuupmeetrilt 267 591 kuupmeetrile.

(84)

1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes tööhõive 9 %. Uurimisperioodi ajal otsustas üks äriühing vähendada oma töötajate arvu 66 võrra, kuid õiguslikel põhjustel jõustub see otsus ametlikult alles pärast uurimisperioodi lõppu. Tootlikkus suurenes 1999. ja 2001. aasta vahelisel ajal ning vähenes seejärel 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal toodangu vähenemise tõttu.

(85)

Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu ühendusesisese müügi maht 10 %, s.t 283 121 kuupmeetrilt 1999. aastal 255 943 kuupmeetrile uurimisperioodil. Vähenemine oli eriti märgatav 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal (– 12 %).

(86)

Ühenduse tootmisharu turuosa maht vähenes 71,7 protsendilt 1999. aastal 57,1 protsendile uurimisperioodil. Eriti järsult vähenes see Hiinast pärit impordi äkilisele lisandumisele järgnenud 18 kuu jooksul: 72,9 protsendilt 2001. aastal 57,1 protsendile uurimisperioodil.

(87)

Kuigi 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes tarbimine ühenduses 14 %, vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht 10 %. Teisalt suurenes sama aja jooksul järsult HRVst pärit impordi maht. Samal ajal kui HRVst pärit impordi turuosa suurenes enam kui 16 protsendipunkti võrra, vähenes ühenduse tootmisharu turuosa 15 protsendipunkti võrra. Seega tähendas impordi lisandumine, et Euroopa tootmisharu ei osalenud 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal turu kasvus.

(88)

Kõnealuses tootmisharus ei ole varude hulk tavaliselt eriti märkimisväärne, sest suurem osa tootmisest toimub tellimuste põhjal. Täielikkuse huvides tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu varude hulk vähenes vaatlusalusel perioodil. Vähenemise põhjustasid peamiselt ühe ühenduse suurema tootja ratsionaliseerimismeetmed. Leitakse, et kõnealusel juhul ei ole varude hulk eespool nimetatud põhjustel oluline kahjunäitaja.

(89)

Tootmisvõimsus määrati kindlaks kahes päevases vahetuses kasutatavate vineeripresside arvu ja võimsuse põhjal Tootmisvõimsus tuli kindlaks määrata hinnanguliselt, sest mõned töötajad kasutavad okuumeavineeri valmistamiseks samu seadmeid ja vahendeid kui muud liiki vineeri jaoks. Sellistel juhtudel lähtuti vaatlusaluse toote tootmisvõimsuse hindamisel sellest, kui suur oli tegelikult toodetud okuumeavineeri osakaal võrreldes kogu asjaomase tootja toodetava vineeriga, ning seejärel rakendati seda osakaalu kõnealuse tootmisrajatise kogu tootmisvõimsuse suhtes.

(90)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus 5 %. 2001. aastal toimunud vähenemine tulenes ühe tootmisüksuse sulgemisest. Samal ajavahemikult vähenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse kasutusaste 87 protsendilt 74 protsendile, st 15 % võrra.

(91)

Ühenduse tootmisharu keskmine hind kuupmeetri kohta on püsinud suhteliselt stabiilne – 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes see 3 %. Hind ei langenud hoolimata madala hinnaga Hiina impordi pakutavast konkurentsist; nimetatud asjaolu põhjus võib olla ühenduse tootjate otsus muuta oma tootevalikut.

(92)

Ajavahemikul 1999–2001 tegi ühenduse tootmisharu märkimisväärseid investeeringuid, mis ulatusid aastas 6,5 miljonist eurost 10,4 miljoni euroni. Pärast 2001. aastat, mil järsult suurenes HRVst pärit impordi hulk, vähenes investeeringute maht järsult, ulatudes uurimisperioodil vaid 1,3 miljoni euroni.

(93)

Lähiminevikus, sealhulgas vaatlusalusel perioodil on ühenduse okuumeavineeritootjad, kes moodustavad osa laiemast puidutööstusest, üle elanud märkimisväärseid ümberstruktureerimisi ja konsolideerimist. Nimetatud meetmetega kaasnesid omandisuhete muutused ja äriühingute ümbergrupeerimine mõnikord suuremate tööstuskontsernide raames ja lisaks sellele ka eespool kirjeldatud märkimisväärsed kaasajastamisega seotud investeeringud.

(94)

Ühenduse tootmisharu ei esitanud nõudmisi seoses kapitali kaasamise võimega ega märkinud, et ühenduse tootmisharul oleks probleeme oma toiminguteks vajaliku kapitali kaasamisega. Selle põhjuseks võib olla eespool nimetatud tööstuse konsolideerimine, mille tulemusena muutusid mõnele ühenduse tootjale kättesaadavaks suurte tööstuskontsernide rahalised vahendid.

(95)

Vaatlusalusel perioodil langes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasuvus märkimisväärselt, olles 1999. aastal 3,5 % ja uurimisperioodil – 8,9 %. Investeeringutasuvus liikus samas suunas ja langes 15,6 protsendilt 1999. aastal – 27,5 protsendile uurimisperioodil.

(96)

Samasuguse toote tekitatud rahavood vähenesid märkimisväärselt, olles 1999. aastal 7,6 miljonit eurot ja uurimisperioodil 0,059 miljonit eurot. Samal ajavahemikul esines rahavoogudes märkimisväärseid lühiajalisi muudatusi, mille põhjustasid varude hulga muutumine ja mitterahalised kulutused, mis olid seotud tootmisharu eespool nimetatud ümberstruktureerimisega.

(97)

Tööjõukulud vähenesid vaatlusalusel perioodil töötajate arvu vähendamise tõttu 7 %, st 32,2 miljonilt eurolt 1999. aastal 29,9 miljonile eurole uurimisperioodil. Tegelikult tõusid keskmised tööjõukulud töötaja kohta 7 % võrra, st 26 770 eurolt 28 638 eurole, mis oli kooskõlas tarbijahindadega.

(98)

Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa iseenesest märkimisväärse tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(99)

Ühenduse tootmisharu ei pidanud toibuma varasema kahjustava dumpingu mõjudest.

(100)

1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht 1 093 kuupmeetrilt 83 606 kuupmeetrile. Vastav turuosa suurenes 0,3 %-lt 1999. aastal 18,7 %-ni uurimisperioodil. Kasv toimus valdavalt 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil vähenes 16,2 % võrra ning oli ühenduse tootmisharu hinnast pidevalt 11–52 % võrra madalam.

(101)

Eespool kirjeldatud asjaolude uurimine näitab, et 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal halvenes ühenduse tootmisharu olukord. Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht 10 % ja tema turuosa 14,6 protsendipunkti. Alates 2001. aastast vähenes ka tööhõive. Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate investeeringud vähenesid märkimisväärselt ning tasuvus, investeeringutasuvus ja rahavood vähenesid radikaalselt. Ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine ilmnes peamiselt müügimahus (mis kajastub tootmisvõimsuse kasutuse vähenemises). Hinnatase langes 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tegelikult ainult pisut.

(102)

Eelöeldut silmas pidades on jõutud esialgsele järeldusele, et ühenduse tootmisharu kannatas olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(103)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas HRVst pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(104)

1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi maht tähtsusetult tasemelt 83 606 kuupmeetrile. Vastav ühenduse turuosa suurenes 0,3 %-lt 1999. aastal 18,7 %-ni uurimisperioodil. Suurim tõus toimus 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(105)

Asjaomasest riigist pärit ja ühenduse tootmisharu hindadega võrreldes langenud ja neist oluliselt madalamaks jäänud hindadega impordi mahu märkimisväärne suurenemine ning selle turuosa kasv 2002. aastal ja vaatlusperioodi jooksul langes ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega, eelkõige seoses müügimahu, turuosa, tasuvuse, rahavoogude ja tööhõivega. Nagu eespool öeldud, oli HRVst pärit impordi hind ühenduse tootmisharu keskmisest müügihinnast märkimisväärselt madalam ning hinna allalöömismarginaal varieerus vahemikus 11–52 %.

(106)

Dumpinguhinnaga impordi mõju analüüsimise käigus leiti, et okuumeavineeri suhteliselt standardseid omadusi arvestades on hind konkurentsi jaoks oluline tegur. Lisaks sellele olid dumpinguhinnaga impordi hinnad ka kvaliteedierinevusi arvesse võttes märkimisväärselt madalamad kui ühenduse tootmisharu ja muude kolmandate riikide eksportijate hinnad. Lõpuks leiti, et ühenduse tootmisharu oli kaotanud mõnd olulised kliendid Hiina vineeritarnijatele.

(107)

Seepärast jõuti esialgsele järeldusele, et surve, mida avaldas vaatlusalune import, mille maht ja turuosa suurenes pärast 2001. aastat märkimisväärselt ja mis toimus madalate dumpinguhindadega, mängis otsustavat rolli ühenduse tootmisharu turuosa vähenemisel ja selle tagajärjel ka tema rahalise olukorra halvenemisel.

(108)

Eurostati andmetel suurenes muudest kolmandatest riikidest kui HRVst pärit impordi hulk mõnevõrra, st 60 975 kuupmeetrilt 1999. aastal 62 430 kuupmeetrile uurimisperioodil. Nende turuosa vähenes siiski 15,4 %-lt 1999. aastal 13,9 %-ni uurimisperioodil. Peamised vaatlusaluse toote ühendusse eksportijad on Gabon ja Maroko. Gaboni turuosa oli stabiilselt 5 % suurune ning Maroko turuosa suurenes 1,1 protsendilt 2,4 protsendini.

(109)

Muudest riikidest kui HRVst pärit impordi keskmine hind 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal Eurostati andmetel praktiliselt ei muutunud. Kogu selle aja jooksul oli muudest riikidest pärit impordi hind peaaegu 50 % kõrgem kui HRVst pärit impordi hind. Seega ei olnud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju konkurentsisurve ühenduse tootmisharule nii suur kui HRVst pärit impordil. Lisaks sellele ei olnud ühegi kõnealusesse gruppi kuuluva riigi turuosa üksikult võttes suurem kui 5 %.

(110)

Seepärast jõuti esialgu järeldusele, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei olnud ühenduse tootmisharu kahjustava olukorra tekkimisel otsustav tegur.

(111)

Väideti, et Euroopa tootmisharu konkurentsivõime langemise tõttu vähenenud eksport põhjustas ka nende rahalise olukorra halvenemise. Valmisse kuuluvate ühenduse tootjate müük väljaspool Euroopa Ühendust vähenes tõepoolest 1999. aasta 9 522 kuupmeetrilt 7 374 kuupmeetrile uurimisperioodil. Sellise languse ulatus ja asjaolu, et müük väljaspool Euroopa Ühendust moodustas uurimisperioodil vähem kui 5 % ühendusesisesest müügist tähendab, et sellised sündmused ei saa olla ühenduse tootmisharu kahjustava olukorra tekkimisel otsustav tegur.

(112)

Teiste ühenduse tootjate müügimaht vähenes 1999. aasta hinnanguliselt 49 474 kuupmeetrilt 46 000 kuupmeetrile uurimisperioodil. Nende ühenduse turuosa langes samal ajavahemikul 12,5 protsendilt 10,3 protsendile ning ei leitud tõendeid selle kohta, et nende hinnad oleksid olnud madalamad kui koostööd teinud ühenduse tootmisharul. Seetõttu jõuti esialgu järeldusele, et muude ühenduse tootjate valmistatud ja müüdud tooted ei põhjustanud ühenduse tootmisharule tekitatud kahju.

(113)

Väideti, et ühenduse tootmisharu tasuvuse vähenemise põhjus võib olla tootmisharu kulude suurenemine, eelkõige toorainega seotud kulude suurenemine. Kohapealsete uurimiste käigus kogutud andmete põhjal ilmnes siiski, et keskmiste kogukulude tõus 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ei olnud suurem kui üldine hinnataseme tõus ühenduses samal ajal, s.t 8 %. Arvestades tootmismahu vähenemist, tuleneb kõnealune suurenemine osaliselt suurematest püsikuludest ühiku kohta ning on tõenäoline, et muutuvad kulud on suurenenud veelgi vähem kui keskmised kogukulud.

(114)

Seepärast jõuti esialgu järeldusele, et tavapäraste majandustingimuste ja tugeva hinnasurve puudumise korral ei oleks ühenduse tootmisharul olnud raskusi tulla toime 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal toimunud võimaliku kulude suurenemisega ning nimetatud suurenemine ei kaota põhjuslikku seost HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tööstusharu kantud märgatava kahju vahel.

(115)

HRV-st pärit impordi mahu ja turuosa märkimisväärne suurenemine, eriti 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, nende müügihindade vähenemine ja uurimisperioodil tuvastatud hindade allalöömine langesid ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu kantud märgatava kahjuga.

(116)

Analüüsiti muudest kolmandatest riikidest pärit eksporti, ühenduse tootmisharu eksporti, muude tootjate tegevust ja kulude muutumist ning leiti, et need ei ole ühenduse tootmisharule tekitatud kahju peamised põhjustajad.

(117)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse esialgne järeldus, et HRVst pärit import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(118)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete võtmine ei ole antud juhul ühenduse huvides. Arvesse võeti võimalike meetmete mõju kõigile käesoleva menetlusega seotud isikutele ja meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(119)

Okuumeavineer moodustab osa ühenduse üldisest puidutööstusest. Mõned uuritud äriühingud on täielikult või osaliselt spetsialiseerunud okuumeapuidust toodetele, mille tootmisprotsess, kvaliteet, kasutus, turustuskanalid jms on selgelt eristatavad. Neil äriühingutel on ühenduses üle 1 400 töökoha.

(120)

Eeldatavalt aitab meetmete kehtestamine välistada täiendavaid moonutusi ja taastada turul ausa konkurentsi. Seejärel peaks ühenduse tootmisharul olema võimalik suurendada oma müügimahtu ja saada piisavalt kasumit, et õigustatud oleksid pidevad investeeringud tema tootmisrajatistesse. Selline tegevus peaks tooma kaasa suurema tootlikkuse, madalama ühikuhinna ja ühenduse tootmisharu rahalise olukorra paranemise.

(121)

Kui aga dumpinguvastaseid meetmeid ei rakendata, halveneb ühenduse tootmisharu olukord tõenäoliselt veelgi. Ühenduse tootmisharu ei suudaks teha vajalikke investeeringuid, et tulemuslikult konkureerida kolmandatest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordiga. Vähenevaid tulusid ja kantud olulist kahju silmas pidades on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu olukord halveneks meetmete puudumise korral veelgi. Tõenäoliselt sunniks see mõningaid äriühinguid lähitulevikus tootmist lõpetama ja töötajaid koondama.

(122)

Seetõttu tehakse esialgu järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine aitaks ühenduse tootmisharul toibuda kahjustava dumpingu mõjust ning et see on ühenduse tootmisharu huvidega kooskõlas.

(123)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele importijatele, ettevõtjatele ja kasutajatele. Kokku saadeti importijatele, ettevõtjatele ja nende ühendustele välja 27 küsimustikku ja kasutajatele 12 küsimustikku. Vastuseid neile küsimustikele ei saadud.

(124)

Eksportivate tootjate esindaja teatas, et Euroopa ehitus- ja mööblitööstuses vajatakse Euroopa ja välisturul konkurentsivõime säilitamiseks ohtralt odavat okuumeavineeri. Kuigi eksportijate seisukoht ei ole ühenduse huvide uurimise seisukohast asjakohane, uuriti siiski nimetatud väite tagamaid. Võttes arvesse kasutajate koostöö puudumist ja asjaolu, et teadaolevalt kasutatakse okuumeavineeri paljudes eri sektorites, ei olnud võimalik hinnata tollimaksude võimalikku mõju kasutajate kuludele.

(125)

Lisaks tuleks meenutada, et meetmete eesmärk ei ole takistada importi ühendusse, vaid tagada, et import ei toimu kahjustavate dumpinguhindadega. Tähelepanu tuleks juhtida ka sellele, et viiel valimisse kuuluval ühenduse tootjal on endiselt kasutamata tootmisvõimsust. Koos muudest kolmandatest riikidest pärit ekspordiga moodustab see kasutajate jaoks täiendava tarneallika.

(126)

Lisaks ei ole ükski kõnealustest kasutavatest tootmisharudest esitanud oma seisukohti käesoleva menetluse suhtes. Seepärast võib esialgu teha järelduse, et käesoleva menetluse tulemus ei mõjuta märkimisväärselt nende konkurentsivõimet.

(127)

Eelöeldut arvestades võib teha esialgse järelduse, et puuduvad kaalukad põhjused meetmete kehtestamata jätmiseks ning et nende kohaldamine on ühenduse huvidega kooskõlas.

(128)

Et dumpinguhinnaga import ei tekitaks täiendavat kahju, on otstarbekas võtta ajutised dumpinguvastased meetmed.

(129)

Selliste tollimaksude taseme kindlaksmääramisel võeti arvesse tuvastatud dumpingumarginaali ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(130)

Võttes arvesse ühenduse tootmisharu tasuvusemäära 1999. aastal, mis oli tootmisharu väitel konjunktuuritsükli keskpunkti jaoks tüüpiline, leiti, et 5 % suurust käibepõhist kasumimarginaali võib pidada asjakohaseks miinimummääraks, mida ühenduse tootmisharu oleks võinud saada kahjustava impordi puudumise korral.

(131)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid ühenduse turul. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati valimisse kuuluvate ühenduse tootjate müügihinda uurimisperioodi tegeliku kasumi/kahjumiga ning liideti saadud tulemusele eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(132)

Kuna kahju kõrvaldav tase oli kindlakstehtud dumpingumarginaalist kõrgem, peaksid ajutised meetmed põhinema viimasel.

(133)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks HRVst pärit impordi suhtes kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalaimale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile. Sellisel juhul tuleks kõik tollimaksumäärad kehtestada kindlaks tehtud dumpingumarginaali tasemel.

(134)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(135)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(136)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleb märkida, et seoses käesoleva määrusega tehtud järeldused tollimaksu kehtestamise kohta on esialgsed ning neid võidakse võimalike lõplike meetmete kehtestamise eesmärgil uuesti läbi vaadata,