32004R0881



Euroopa Liidu Teataja L 164 , 30/04/2004 Lk 0001 - 0043


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004,

29. aprill 2004,

millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur

(agentuuri määrus)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 [4] sätestatud korras vastavalt lepituskomisjonis 23. märtsil 2004 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa piirideta raudteepiirkonna järkjärguliseks loomiseks on vajalikud ühenduse meetmed raudteede suhtes kohaldatavate tehniliste normide valdkonnas seoses tehniliste aspektidega ja ohutusaspektidega, mis on lahutamatult seotud.

(2) Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivis 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta [5] nähakse ette kaubaveoteenuseid osutada soovivatele ühenduse litsentseeritud raudtee-ettevõtjatele järkjärgult juurdepääsuõiguste avamine infrastruktuurile.

(3) Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiiv 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta [6] näeb ette, et kõigil raudtee-ettevõtjatel peab olema litsents ja et liikmesriigis välja antud litsents kehtib kogu ühenduses.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiviga 2001/14/EÜ, mis käsitleb raudtee infrastruktuuri mahtude jaotamist, maksude kehtestamist raudtee infrastruktuuri kasutamise eest ja ohutustunnistuste andmist, [7] kehtestatakse uus raamistik eesmärgiga luua Euroopa piirideta raudteepiirkond.

(5) Liikmesriikide raudteesüsteemide tehnilised ja tegevuslikud erinevused on killustanud riiklikke raudteeturge ning takistanud selle sektori dünaamilist arengut Euroopa ulatuses. Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivis 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta [8] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta [9] määratletakse olulised nõuded ja kehtestatakse mehhanism koostalitlusvõime kohustuslike tehniliste kirjelduste määratlemiseks.

(6) Ohutuse ja koostalitlusvõime eesmärkide üheaegne taotlemine nõuab märkimisväärset tehnilist tööd, mida peab juhtima spetsialiseeritud asutus. Seepärast on olemasolevas institutsioonilises raamistikus ja austades võimu tasakaalustatust ühenduses vaja luua Euroopa agentuur, mis vastutab raudteede ohutuse ja koostalitlusvõime eest (edaspidi "agentuur"). Sellise agentuuri loomine annab võimaluse kaaluda Euroopa raudteevõrgu ohutuse ja koostalitlusvõimega seotud eesmärke ühiselt ja kõrgel erialateadmiste tasemel, aidates sel moel kaasa raudteede taaselustamisele ja ühise transpordipoliitika üldeesmärkidele.

(7) Euroopa piirideta raudteepiirkonna loomise edendamiseks ja raudteesektori taaselustamisele kaasa aitamiseks, tugevdades samas selle olulisi eeliseid ohutuse osas, peaks agentuur aitama kaasa tõelise Euroopa raudteekultuuri arendamisele ja moodustama olulise vahendi dialoogi, konsultatsiooni ja vahetusprogrammide jaoks kõigi raudteesektori osaliste vahel, võttes nõuetekohaselt arvesse nende individuaalseid pädevusi.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/49/EÜ ohutuse kohta ühenduse raudteedel (raudteede ohutuse direktiiv) [10] nähakse ette ühiste raudteenäitajate, ühiste ohutussihtide ja ühiste ohutusmeetodite väljatöötamine. Nende vahendite väljatöötamiseks on vaja sõltumatuid tehnilisi erialateadmisi.

(9) Raudtee-ettevõtjatele ohutustunnistuste väljastamise korra hõlbustamiseks on oluline töötada välja ohutustunnistuste ühtlustatud vorm ja ohutustunnistuste taotluste ühtlustatud vorm.

(10) Raudteede ohutuse direktiiv näeb ette riiklike ohutusmeetmete läbivaatamise ohutuse ja koostalitlusvõime seisukohast. Selleks on vajalik sõltumatutel ja neutraalsetel erialateadmistel põhinev arvamus.

(11) Ohutuse valdkonnas on oluline tagada võimalikult suur läbipaistvus ja tõhus teabe liikumine. Jõudluste analüüsi, mille aluseks on ühised näitajad ja mis ühendab kõiki sektoris tegutsejaid, ei ole veel olemas ning selline vahend tuleks luua. Statistika osas on vajalik tihe koostöö Eurostatiga.

(12) Riiklikel raudteede ohutuse organisatsioonidel, seadusandjatel ja muudel siseriiklikel ametiasutustel peaks olema võimalik taotleda sõltumatut tehnilist arvamust, kui neil on vaja mitut liikmesriiki käsitlevat teavet.

(13) Direktiivis 2001/16/EÜ sätestatakse, et koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste esimene rühm moodustatakse hiljemalt 20. aprilliks 2004. Komisjon on andnud mandaadi selle töö tegemiseks Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsioonile (AEIF), mis ühendab raudteeseadmestiku tootjaid ning infrastruktuuri-ettevõtjaid ja operaatoreid. Tuleb võtta meetmeid, et säilitada valdkonna spetsialistide kogutud kogemusi AEIF kontekstis. Töö järjepidevus ja koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste väljatöötamine aja jooksul nõuab alalist tehnilist raamistikku.

(14) Tuleks suurendada üleeuroopalise võrgustiku koostalitlusvõimet ning ühenduse toetuse jaoks valitud uued investeerimisprojektid peaksid olema kooskõlas koostalitlusvõime eesmärgiga, mis on püstitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ ühenduse suuniste kohta üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks [11].

(15) Järjepidevuse tagamiseks peaksid agentuuri moodustatavad töörühmad tuginema vajaduse korral AEIF koosseisule, mida täiendavad lisaliikmed.

(16) Veeremi hooldus moodustab ohutussüsteemi olulise osa. Hooldustöökodade sertifitseerimissüsteemi puudumise tõttu puudub raudteeseadmete hoolduse tegelik Euroopa turg. Selline olukord suurendab sektori kulusid ja põhjustab koormata reise. Seepärast tuleks järkjärgult arendada hooldustöökodade Euroopa sertifitseerimissüsteemi.

(17) Vedurijuhtidelt nõutav kutsealane pädevus on nii ohutuse kui koostalitlusvõime valdkonnas Euroopas põhitegur. See on ka eeltingimuseks töötajate vabale liikumisele raudteesektoris. Seda küsimust tuleks käsitleda olemasolevat sotsiaalse dialoogi raamistikku arvestades. Agentuur peaks andma tehnilist toetust, mis on vajalik selle aspekti arvessevõtmiseks Euroopa tasandil.

(18) Registreerimine on tähtsaim toiming tunnustamaks veeremi suutlikkust töötada kindlaksmääratud tingimustes. Registreerimine peaks olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning olema riigiasutuste pädevuses. Agentuur peaks andma tehnilist toetust, et kehtestada registreerimissüsteem.

(19) Et tagada võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi poolte võrdne juurdepääs asjaomasele teabele, peaksid koostalitlusvõime protsessi jaoks kavandatud dokumendid olema avalikkusele kättesaadavad. Sama kehtib litsentside ja ohutustunnistuste kohta. Agentuur peaks andma tõhusa võimaluse kõnealuse teabe vahetamiseks.

(20) Innovatsiooni edendamine raudteede ohutuse ja koostalitlusvõime valdkonnas on oluline ülesanne, mida agentuur peaks soodustama. Agentuuri tegevuse raames seoses sellega antav rahaline abi ei peaks moonutama asjaomast turgu.

(21) Oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peaks agentuur olema juriidiline isik ning tal peaks olema autonoomne eelarve, mida rahastatakse peamiselt ühenduse osamaksu kaudu. Et tagada sõltumatus agentuuri igapäevases juhtimises ning välja antud arvamustes ja soovitustes, peaks täielik vastutus lasuma agentuuri tegevdirektoril ja agentuuri töötajad peaksid olema sõltumatud.

(22) Agentuuri ülesannete täitmise tõhusaks tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millele on antud vajalikud volitused eelarve kehtestamiseks, selle täitmise kontrollimiseks, asjakohaste finantseeskirjade vastuvõtmiseks, läbipaistva töökorra kehtestamiseks agentuuri otsuste tegemise jaoks, selle tööprogrammi kinnitamiseks, eelarve vastuvõtmiseks, liikmesriikidesse tehtavate külaskäikude poliitika määratlemiseks ja tegevdirektori ametisse määramiseks.

(23) Et tagada haldusnõukogu otsuste läbipaistvus, peaksid selle nõupidamistel osalema asjaomaste sektorite esindajad, kuid ilma hääleõiguseta, mis on reserveeritud riigiasutuste esindajatele, kes on vastutavad demokraatlike kontrolliasutuste ees. Sektori esindajad peaks määrama komisjon vastavalt raudtee-ettevõtjate, infrastruktuuri-ettevõtjate, raudteesektori, töötajate ametiliitude, reisijate ja kaubaveoklientide nendepoolsele esindamisele Euroopa tasandil.

(24) Agentuuri töö peaks olema läbipaistev. Tuleks tagada Euroopa Parlamendi tõhus kontroll ja selleks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalus agentuuri tegevdirektori ärakuulamiseks. Ühtlasi peaks agentuur kohaldama asjaomaseid ühenduse õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

(25) Seoses uute detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on eelarvepädevad institutsioonid püüdnud parandada neile assigneeritud ühenduse vahendite haldamise läbipaistvust ja kontrolli, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse, finantskontrolliga, vastutusest vabastamise volitustega, pensioniskeemi sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (tegevusjuhend). Samuti tuleks agentuurile piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste kohta [12] ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta [13].

(26) Kuna kavandatud meetmete eesmärke, milleks on spetsialiseeritud asutuse loomine raudteede ohutuse ja koostalitlusvõimega seotud küsimuste ühiste lahenduste esitamiseks, ei suuda liikmesriigid tehtava töö ühise laadi tõttu piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärke parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Agentuuri asutamine ja eesmärgid

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi "agentuur").

Agentuuri eesmärk on aidata tehnilistes küsimustes kaasa ühenduse õigusaktide rakendamisele eesmärgiga parandada raudteesüsteemide koostalitlusvõime taseme tõstmise teel raudteesektori konkurentsivõimet ja töötada välja ühine lähenemine ohutusele Euroopa raudteesüsteemis, et aidata kaasa Euroopa piirideta raudteepiirkonna loomisele ja kõrge ohutuse taseme tagamisele.

Nende eesmärkide taotlemisel võtab agentuur täielikult arvesse Euroopa Liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis puudutavad raudteeühendusi kolmandate riikidega.

Agentuur on ainuvastutav seoses talle määratud ülesannete ja volitustega.

Artikkel 2

Agentuuri õigusaktide liik

Agentuur võib:

a) suunata komisjonile soovitusi artiklite 6, 7, 12, 14, 16, 17 ja 18 kohaldamise kohta;

b) esitada arvamusi komisjonile vastavalt artiklitele 8, 13 ja 15, ning asjaomastele ametiasutustele liikmesriikides vastavalt artiklile 10.

Artikkel 3

Töörühmade koosseis

1. Artiklites 6, 7, 12, 14, 16, 17 ja 18 ettenähtud soovituste koostamiseks moodustab agentuur piiratud arvu töörühmi. Need töörühmad võtavad aluseks ühelt poolt raudteesektori spetsialistide kogutud teadmised, eelkõige Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsiooni (AEIF) kogemused, ja teiselt poolt pädevate riiklike ametiasutuste erialateadmised. Agentuur tagab oma töörühmade pädevuse ja representatiivsuse ning et neis on piisavalt esindatud need raudteevaldkonna sektorid ja kasutajad, keda mõjutavad meetmed, mida komisjon võib kavandada talle agentuuri poolt adresseeritud soovituste alusel. Töörühmade tegevus on läbipaistev.

Kui artiklites 6, 12, 16 ja 17 ettenähtud tööl on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate töötingimustele, tervisele ja ohutusele, osalevad asjaomastes töörühmades töölisorganisatsioonide esindajad.

2. Agentuur edastab vastuvõetud tööprogrammi raudteesektori Euroopa tasandil tegutsevatele esindusasutustele. Kõnealuste asutuste nimekirja koostab direktiivi 96/48/EÜ artiklis 21 osutatud komitee. Asutused ja/või asutuste rühmad edastavad agentuurile nimekirja kõige pädevamatest ekspertidest, kellel on mandaat nende esindamiseks igas töörühmas.

3. Raudteede ohutuse direktiivi artiklis 16 määratletud riiklikud ohutusasutused määravad oma esindajad töörühmadesse, milles nad soovivad osaleda.

4. Agentuur võib vajaduse korral lisada töörühmadesse sõltumatuid eksperte, kelle pädevus asjaomases valdkonnas on tunnustatud.

5. Töörühmade juhatajaks on agentuuri esindaja.

Artikkel 4

Sotsiaalpartneritega konsulteerimine

Kui artiklites 6, 7, 12, 16 ja 17 ettenähtud tööl on otsene mõju sotsiaalsele keskkonnale või töötajate töötingimustele antud valdkonnas, konsulteerib agentuur sotsiaalpartneritega valdkondliku dialoogi komitees, mis on moodustatud vastavalt otsusele 98/500/EÜ [14].

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui agentuur esitab oma soovitused komisjonile. Agentuur võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav. Agentuur edastab valdkonnasisese dialoogi komitee väljendatud arvamused komisjonile ja komisjon edastab need omakorda direktiivi 96/48/EÜ artiklis 21 osutatud komiteele.

Artikkel 5

Konsulteerimine raudtee kaubaveoklientide ja reisijatega

Kui artiklites 6 ja 12 sätestatud tööl on otsene mõju tarbijatele ja reisijatele, konsulteerib agentuur neid esindavate organisatsioonidega. Konsulteeritavate organisatsioonide nimekirja koostab direktiivi 96/48/EÜ artiklis 21 osutatud komitee.

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui agentuur esitab oma ettepanekud komisjonile. Agentuur võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma ettepanekute selgitamiseks alati kättesaadav. Agentuur edastab asjaomaste organisatsioonide väljendatud arvamused komisjonile ja komisjon edastab need omakorda direktiivi 96/48/EÜ artiklis 21 osutatud komiteele.

2. PEATÜKK

OHUTUS

Artikkel 6

Tehniline tugi

1. Agentuur soovitab komisjonile ühiseid ohutusmeetodeid ja ühiseid ohutuseesmärke, mis on ette nähtud raudteede ohutuse direktiivi artiklites 6 ja 7.

2. Agentuur soovitab komisjoni või direktiivi 96/48/EÜ artiklis 21 osutatud komitee taotluse korral või omal algatusel komisjonile muid meetmeid ohutuse valdkonnas.

3. Seoses üleminekuperioodiga, mis eelneb ühiste ohutuseesmärkide, ühiste ohutusmeetodite ja koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste vastuvõtmisele, ning seoses koostalitlusvõime tehniliste kirjeldustega reguleerimata seadmete ja infrastruktuuriga seotud küsimustega, võib agentuur komisjonile esitada asjakohaseid soovitusi. Agentuur tagab kõnealuste soovituste ja juba olemas või koostamisel olevate koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste kooskõla.

4. Agentuur esitab üksikasjaliku kulude ja tulude analüüsi tema poolt käesoleva artikli alusel esitatud soovituste toetuseks.

5. Agentuur korraldab ja hõlbustab koostööd raudteede ohutuse direktiivi artiklites 16 ja 21 määratletud riiklike ohutusasutuste ja uurimisorganite vahel.

Artikkel 7

Ohutustunnistused

Raudteede ohutuse direktiivi ohutustunnistuste ühtlustamist käsitlevate artiklite 10 ja 15 kohaldamiseks koostab ja soovitab agentuur ohutustunnistuste ühtlustatud vormi, sealhulgas elektroonilise versiooni, ning ohutustunnistuste taotluste ühtlustatud vormi, sealhulgas nimekirja esitamisele kuuluvatest olulistest andmetest.

Artikkel 8

Riiklikud ohutuseeskirjad

1. Agentuur teostab komisjoni taotluse korral uute riiklike ohutuseeskirjade tehnilise läbivaatamise, mis on esitatud komisjonile kooskõlas raudteede ohutuse direktiivi artikliga 8.

2. Agentuur kontrollib eespool nimetatud eeskirjade vastavust raudteede ohutuse direktiiviga määratletud ühistele ohutusmeetoditele ja kehtivatele koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele. Samuti kontrollib agentuur, kas kõnealused eeskirjad võimaldavad nimetatud direktiiviga määratletud ühiste ohutuseesmärkide saavutamist.

3. Kui agentuur leiab pärast liikmesriigi esitatud põhjuste arvessevõtmist, et mõni neist eeskirjadest on vastuolus koostalitlusvõime tehniliste kirjeldustega või ühiste ohutusmeetoditega või ei võimalda ühiste ohutuseesmärkide saavutamist, esitab ta komisjonile arvamuse kahe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on eeskirjad agentuurile üle andnud.

Artikkel 9

Ohutusalase tegevuse kontroll

1. Agentuur loob võrgustiku ohutuse eest vastutavate riiklike ametiasutustega ja ametiasutustega, kes vastutavad raudteede ohutuse direktiivis sätestatud uurimise eest, et määratleda kõnealuse direktiivi I lisas loetletud ühiste ohutusnäitajate sisu ja koguda asjaomaseid andmeid raudteede ohutuse kohta.

2. Ühiste ohutusnäitajate, riiklike ohutust ja õnnetusi käsitlevate aruannete ja oma teabe alusel esitab agentuur iga kahe aasta järel aruande ohutusalase tulemuslikkuse kohta, mis avalikustatakse. Esimene selline aruanne avaldatakse agentuuri kolmandal tegutsemisaastal.

3. Agentuur lähtub Eurostati kogutud andmetest ja teeb koostööd Eurostatiga, et vältida töö dubleerimist ja tagada metoodiline ühtsus ühiste ohutusnäitajate ja teistes transpordiliikides kasutatavate näitajate vahel.

Artikkel 10

Tehnilised seisukohad

1. Direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 osutatud riiklikud reguleerivad asutused võivad taotleda agentuurilt tehnilist seisukohta nende tähelepanu alla sattunud küsimuste ohutusalaste aspektide kohta.

2. Direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 35 ja direktiivi 91/440/EMÜ artiklis 11a ettenähtud komiteed võivad taotleda agentuurilt tehnilist seisukohta nende pädevusvaldkonda kuuluvate ohutusküsimuste kohta.

3. Agentuur esitab oma arvamuse kahe kuu jooksul. Agentuur avalikustab selle arvamuse versioonis, millest on eemaldatud kogu äriliselt konfidentsiaalne materjal.

Artikkel 11

Avalik dokumendibaas

1. Agentuur vastutab avaliku andmebaasi haldamise eest, mis sisaldab järgmisi dokumente:

a) direktiiviga 95/18/EÜ kooskõlas väljastatavad litsentsid;

b) raudteede ohutuse direktiivi artikliga 10 kooskõlas väljastatavad ohutustunnistused;

c) agentuurile kooskõlas raudteede ohutuse direktiivi artikliga 24 saadetavad uurimisaruanded;

d) riiklikud ohutuseeskirjad, millest teatatakse komisjonile kooskõlas raudteede ohutuse direktiivi artikliga 8.

2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud dokumentide väljaandmise eest vastutavad riiklikud ametiasutused teatavad agentuurile ühe kuu jooksul igast otsusest nende väljaandmise, pikendamise, muutmise või tühistamise kohta.

3. Agentuur võib lisada sellesse avalikku andmebaasi avalikke dokumente või linke, mis on seotud käesoleva määruse eesmärkidega.

3. PEATÜKK

KOOSTALITLUSVÕIME

Artikkel 12

Agentuuripoolne tehniline tugi

Agentuur aitab kaasa raudtee koostalitlusvõime arendamisele ja rakendamisele kooskõlas direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ sätestatud põhimõtete ja mõistetega. Sellel eesmärgil agentuur:

a) korraldab ja juhib komisjonilt saadud mandaadi alusel artiklis 3 osutatud töörühmade tegevust koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste koostamisel ja edastab koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste eelnõud komisjonile;

b) tagab koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste kohandamise tehnilisele progressile ja turusuundumustele ning teeb komisjonile ettepanekuid muudatuste tegemiseks koostalitlusvõime tehnilistes kirjeldustes, mida ta peab vajalikuks;

c) tagab kooskõlastamise ühelt poolt koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste väljatöötamise ja ajakohastamise ning teiselt poolt Euroopa standardite väljatöötamise vahel, mis osutuvad vajalikuks koostalitlusvõime seisukohast, ning säilitab asjaomaseid kontakte Euroopa standardiseerimisasutustega;

d) abistab komisjoni teavitatud asutuste koostöö korraldamisel ja hõlbustamisel vastavalt direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 20 lõikele 5;

e) nõustab komisjoni ohutuskriitilisi ülesandeid täitvate töötajate töötingimuste asjus ja suunab komisjonile sellekohaseid soovitusi.

Artikkel 13

Teavitatud asutuste töö järelevalve

Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust nende määratud teavitatud asutuste eest, võib agentuur komisjoni taotluse korral kontrollida teavitatud asutuste töö kvaliteeti. Vajaduse korral esitab ta komisjonile arvamuse.

Artikkel 14

Koostalitlusvõime järelevalve

1. Agentuur soovitab komisjoni taotluse korral menetlusi raudteesüsteemide koostalitlusvõime rakendamiseks, soodustades koostööd raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuri-ettevõtjate vahel, eelkõige et korraldada süsteemide migratsiooni.

2. Agentuur jälgib raudteesüsteemide koostalitlusvõime osas tehtavaid edusamme. Iga kahe aasta järel esitab agentuur aruande koostalitlusvõime valdkonnas tehtud edusammudest. Esimene selline aruanne avaldatakse agentuuri teisel tegutsemisaastal.

Artikkel 15

Üleeuroopalise võrgu koostalitlusvõime

Komisjoni taotluse korral vaatab agentuur koostalitlusvõime seisukohast läbi mis tahes raudtee infrastruktuuri projekti, mille jaoks taotletakse ühenduse rahalist toetust. Agentuur esitab arvamuse projekti vastavuse kohta asjaomastele koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Selles arvamuses võetakse täielikult arvesse direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artiklis 7 sätestatud erandeid.

Artikkel 16

Hooldustöökodade sertifitseerimine

Kolme aasta jooksul alates selle tegevuse algusest arendab agentuur välja veeremi hooldustöökodade Euroopa sertifitseerimissüsteemi ja annab soovitusi süsteemi rakendamiseks.

Nendes soovitustes käsitletakse eelkõige järgmisi küsimusi:

- struktureeritud juhtimissüsteem,

- vajaliku pädevusega töötajad,

- rajatised ja tööriistad,

- tehnilised dokumendid ja hooldusjuhised.

Artikkel 17

Kutsealane pädevus

1. Agentuur koostab soovitused seoses ühiste ühtsete kriteeriumide kindlaksmääramisega kutsealase pädevuse ja raudteesüsteemi toimimises ja hoolduses osalevate töötajate hindamiseks. Seda tehes on prioriteediks vedurijuhid ja instruktorid. Agentuur konsulteerib sotsiaalpartnerite esindajatega artiklis 4 sätestatud korras.

2. Agentuur koostab soovitused koolituskeskuste akrediteerimissüsteemi kehtestamiseks.

3. Agentuur edendab ja toetab vedurijuhtide ja instruktorite vahetust erinevate liikmesriikide raudtee-ettevõtete vahel.

Artikkel 18

Veeremi registreerimine

Agentuur koostab ja soovitab komisjonile riikliku veokiregistri standardvormi kooskõlas direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikliga 14.

Artikkel 19

Koostalitlusvõime dokumendiregister

1. Agentuur peab avalikku nimekirja järgmistest dokumentidest, mis on ette nähtud direktiividega 2001/16/EÜ ja 96/48/EÜ:

a) EÜ alamsüsteemide tõendamisdeklaratsioonid;

b) EÜ komponentide vastavusdeklaratsioonid;

c) kasutuselevõtu load, sealhulgas vastavad registreerimisnumbrid;

d) infrastruktuuri ja veeremi registrid.

2. Asjaomased asutused esitavad need dokumendid agentuurile, kes määrab kokkuleppel liikmesriikidega praktilise korra nende esitamiseks.

3. Lõikes 1 osutatud dokumentide üleandmisel võivad asjaomased asutused ära märkida, milliseid dokumente ei või julgeoleku huvides avalikustada.

4. Agentuur loob dokumentide jaoks elektroonilise andmebaasi, võttes täielikult arvesse lõiget 3. See andmebaas on veebisaidi kaudu avalikkusele kättesaadav.

4. PEATÜKK

UURINGUD JA INNOVATSIOONI EDENDAMINE

Artikkel 20

Uuringud

Kui see on vajalik käesoleva määrusega püstitatud ülesannete täitmiseks, tellib agentuur uuringuid, mida rahastatakse tema enda eelarvest.

Artikkel 21

Innovatsiooni edendamine

Komisjon võib kooskõlas agentuuri tööprogrammi ja eelarvega usaldada agentuurile ülesande edendada innovatsiooni eesmärgiga parandada raudtee koostalitlusvõimet ja raudteeohutust, eelkõige uute infotehnoloogiate ning jälgimis- ja otsimissüsteemide kasutamist.

5. PEATÜKK

SISESTRUKTUUR JA TEGEVUS

Artikkel 22

Õiguslik seisund

1. Agentuur on ühenduse asutus. Agentuur on juriidiline isik.

2. Agentuuril on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib agentuur omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

3. Agentuuri esindab tegevdirektor.

Artikkel 23

Privileegid ja immuniteedid

Agentuuri ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 24

Personal

1. Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2. Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, kasutab agentuur oma töötajate suhtes nimetatud personalieeskirjade ja teenistustingimustega ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja tellijale antud volitusi.

3. Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 1 kohaldamist, koosneb agentuuri personal:

- ajutistest töötajatest, kelle agentuur on tööle võtnud kuni viieks aastaks antud sektori spetsialistide seast nende kvalifikatsiooni ja kogemuste alusel raudteede ohutuse ja koostalitlusvõime valdkonnas,

- komisjoni või liikmesriikide poolt kuni viieks aastaks määratud või lähetatud ametnikest

ja

- teistest teenistujatest vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele rakendusülesannete või sekretäri tööülesannete täitmiseks.

4. Agentuuri korraldatud töörühmades osalevad eksperdid ei kuulu agentuuri personali hulka. Agentuur kannab nende reisi- ja elamiskulud vastavalt haldusnõukogu vastuvõetud eeskirjadele ja mahus.

Artikkel 25

Haldusnõukogu loomine ja volitused

1. Käesolevaga moodustatakse haldusnõukogu.

2. Haldusnõukogu:

a) nimetab ametisse tegevdirektori vastavalt artiklile 31;

b) võtab iga aasta 30. aprilliks vastu ameti eelmise aasta üldaruanne ning edastada see liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

c) võtab iga aasta 31. oktoobriks vastu agentuuri järgmise aasta tööprogrammi, võttes seejuures arvesse komisjoni arvamust, ning edastab selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Nimetatud tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon väljendab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmisest programmiga seoses lahkarvamust, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi ning võtab selle koos võimalike muudatustega teisel lugemisel vastu kahekolmandikulise häälteenamusega, sealhulgas komisjoni esindajate hääled, või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega;

d) täidab oma ülesandeid seoses agentuuri eelarvega vastavalt peatükile 6;

e) kehtestab korra otsuste tegemiseks tegevdirektori poolt;

f) määratleb korra külaskäikude tegemiseks vastavalt artiklile 33;

g) rakendab tegevdirektori ja allüksuste juhtide üle artikli 30 lõikes 3 osutatud distsiplinaarvõimu;

h) kehtestab oma töökorra.

Artikkel 26

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ja komisjoni neljast esindajast ning kuuest hääleõiguseta esindajast, kes esindavad Euroopa tasandil järgmisi rühmi:

- raudtee-ettevõtjad,

- infrastruktuuri-ettevõtjad,

- raudteesektor,

- töötajate ühingud,

- reisijad,

- kaubaveokliendid;

ja kelle määrab komisjon vastavate Euroopa organisatsioonide esitatud kolme nime sisaldavast esialgsest valikust.

Nõukogu liikmed määratakse nende asjaomaste kogemuste ja asjatundlikkuse taseme alusel.

2. Liikmesriigid ja komisjon nimetavad haldusnõukokku ametisse oma liikmed ning asendusliikmed.

3. Ametiaeg on viis aastat ja liikmeid võib üks kord ametisse tagasi nimetada.

4. Vajaduse korral kehtestatakse kolmandate riikide esindajate osalemine ja selle tingimused artikli 36 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 27

Haldusnõukogu juhataja

1. Haldusnõukogu valib oma liikmete seast juhataja ja juhataja asetäitja. Kui juhataja ei saa oma kohuseid täita, asendab teda juhataja asetäitja.

2. Juhataja ja juhataja asetäitja ametiaeg on viis aastat ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Kui nende liikmelisus haldusnõukogus lõpeb mingil ajal nende ametiaja jooksul juhatajana või juhataja asetäitjana, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg.

Artikkel 28

Koosolekud

1. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku juhataja. Aruteludest võtab osa agentuuri tegevdirektor.

2. Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Haldusnõukogu tuleb kokku ka juhataja kutsel, komisjoni taotluse korral, liikmete enamuse taotluse korral või liikmesriikide haldusnõukogu esindajate ühe kolmandiku taotluse korral.

Artikkel 29

Hääletamine

Kui ei ole teisiti märgitud, teeb haldusnõukogu oma otsused hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Artikkel 30

Tegevdirektori ülesanded ja volitused

1. Agentuuri juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu, kui komisjoni ja haldusnõukogu vastavast pädevusest ei tulene teisiti.

2. Tegevdirektor:

a) valmistab ette tööprogrammi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

b) teeb vajalikud korraldused tööprogrammi rakendamiseks ja vastab võimaluse piires komisjoni abitaotlustele agentuuri ülesannete asjus kooskõlas käesoleva määrusega;

c) võtab vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sisemised haldusjuhised ja avaldab korraldused, et tagada agentuuri tegutsemine kooskõlas käesoleva määrusega;

d) kehtestab tõhusa järelevalvesüsteemi, et võrrelda agentuuri tulemusi selle tegevuse eesmärkidega ning kehtestab korrapärase hindamissüsteemi, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele. Sellest lähtudes valmistab tegevdirektor igal aastal ette üldaruande eelnõu ja esitab selle haldusnõukogule;

e) kasutab artikli 24 lõikes 2 sätestatud volitusi seoses agentuuri personaliga;

f) valmistab ette agentuuri tulude ja kulude prognoosi eelnõu vastavalt artiklile 38 ja rakendab eelarve vastavalt artiklile 39.

3. Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu allüksuste juhti. Kui tegevdirektor on ära või ei saa oma kohustusi täita, täidab tema kohuseid üks allüksuste juhtidest.

Artikkel 31

Agentuuri töötajate ametissenimetamine

1. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning raudteealaseid teadmisi ja kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsused kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Komisjon võib esitada ühe või mitu kandidaati.

Tegevdirektori tagasikutsumise õigus on sama korra kohaselt haldusnõukogul.

2. Tegevdirektor määrab ametisse teised agentuuri töötajad vastavalt artiklile 24.

3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 32

Tegevdirektori ärakuulamine

Igal aastal esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile üldaruande agentuuri tegevuse kohta. Euroopa Parlament või nõukogu võib samuti igal ajal taotleda tegevdirektori ärakuulamist mis tahes agentuuri tegevusega seotud teemal.

Artikkel 33

Külaskäigud liikmesriikidesse

1. Talle artiklitega 8, 9, 10, 13 ja 15 usaldatud ülesannete täitmiseks võib agentuur teha külaskäike liikmesriikidesse vastavalt haldusnõukogu määratletud poliitikale. Liikmesriikide siseriiklikud ametiasutused hõlbustavad agentuuri personali tööd.

2. Agentuur teatab asjaomasele liikmesriigile kavandatud külaskäigust, edastab agentuuri delegeeritud ametnike nimed ja külaskäigu alguskuupäeva. Kõnealuseid külaskäike tegema delegeeritud agentuuri ametnikud esitavad tegevdirektori otsuse, milles on ära märgitud nende külaskäigu otstarve ja eesmärgid.

3. Iga külaskäigu lõpus koostab agentuur aruande ja saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.

Artikkel 34

Vastutus

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Otsuste tegemine vastavalt agentuuri sõlmitud lepingus sisalduda võivale vahekohtuklauslile on Euroopa Ühenduste Kohtu pädevuses.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab agentuur kõik kahjud, mille tema talitused või töötajad oma kohustuste täitmise käigus on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

4. Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse kuulub lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

5. Töötajate isiklik vastutus agentuuri ees on reguleeritud teenistujate suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 35

Keeled

1. Haldusnõukogu teeb otsuse agentuuri keelelise korralduse asjus. Haldusnõukogu liikme taotluse korral tehakse see otsus ühehäälselt. Liikmesriigid võivad agentuuri poole pöörduda nende poolt valitud ühenduse keeles.

2. Agentuuri tegutsemiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu institutsioonide tõlkekeskus.

Artikkel 36

Kolmandate riikide osalemine

1. Agentuur on osalemiseks avatud Euroopa riikidele, kes on sõlminud ühendusega lepingud, millega asjaomased riigid on vastu võtnud ja kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritud valdkonda käsitlevaid ühenduse õigusakte.

2. Kooskõlas eespool nimetatud kokkulepete asjaomaste sätetega kehtestatakse kord, mis määratleb üksikasjalikud eeskirjad nende riikide osalemiseks agentuuri töös, eelkõige osalemise laadi ja ulatuse. Niisugune kord hõlmab muu hulgas osamakse ja personali käsitlevaid sätteid. See võib ette näha hääleõiguseta esindatuse haldusnõukogus.

Artikkel 37

Läbipaistvus

Agentuuri poolt hallatavate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele [15].

Haldusnõukogu võtab 1. oktoobriks 2004 vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastuvõetud agentuuri otsuste peale võidakse asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebus ombudsmanile või algatada kohtuasi Euroopa Ühenduste Kohtus.

6. PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 38

Eelarve

1. Agentuuri tulude ja kulude kalkulatsioon koostatakse iga eelarveaasta jaoks, mis vastab kalendriaastale, ja esitatakse agentuuri eelarves. Tulud ja kulud on tasakaalus.

2. Agentuuri tulud koosnevad järgmisest:

- ühenduse osamaks,

- agentuuri töös osalevate kolmandate riikide osamaksud vastavalt artiklile 36,

- tasud väljaannete, koolituse ja muude agentuuri osutatud teenuste eest.

3. Agentuuri kulud hõlmavad personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid.

4. Haldusnõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt koostatud eelnõu põhjal agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Kõnealuse kalkulatsiooni, mis sisaldab ametikohtade loetelu kava, esitab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

5. Kalkulatsiooni edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi "eelarvepädev institutsioon") koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

6. Kõnealuse kalkulatsiooni alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab kooskõlas asutamislepingu artikliga 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

7. Eelarvepädev institutsioon kiidab heaks agentuuri subsiidiumiks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad agentuuri ametikohtade loetelu.

8. Haldusnõukogu kinnitab eelarve. Eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

9. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Ta teatab sellest komisjonile. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada projekti kohta arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 39

Eelarve täitmine ja kontrollimine

1. Tegevdirektor vastutab agentuuri eelarve täitmise eest.

2. Agentuuri peaarvepidaja edastab esialgsed raamatupidamisaruanded hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsil esialgse raamatupidamisaruande komisjoni peaarvepidajale koos vastava eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas üldise finantsmääruse artikliga 128.

3. Komisjoni peaarvepidaja esitab agentuuri esialgsed raamatupidamisaruanded hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. märtsil esialgse raamatupidamisaruande kontrollikojale koos vastava eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kontrollikoda vaatab selle aruande läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 248. Kontrollikoda avaldab igal aastal aruande agentuuri tegevuse kohta.

4. Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud kontrollikoja tähelepanekud agentuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab tegevdirektor omal vastutusel agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab arvamuse agentuuri lõpliku raamatupidamisarvestuse kohta.

6. Tegevdirektor edastab hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Lõpparuanded avaldatakse.

8. Tegevdirektor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmise kohta enne aasta N + 2 30. aprilli.

Artikkel 40

Finantseeskirjad

Agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt komisjoniga konsulteerinud. Need ei tohi lahkneda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, [16] välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik agentuuri tegevuseks ja komisjon on andnud oma eelneva nõusoleku.

Artikkel 41

Pettustevastane võitlus

1. Pettuste, korruptsiooni ja teiste seadusevastaste tegude vastu võitlemiseks kohaldatakse tervikuna määrust (EÜ) nr 1073/1999.

2. Agentuur ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ning võtab viivitamata vastu oma personali suhtes kohaldatavad vajalikud sätted.

3. Rahastamisotsustes ning neist tulenevates rakenduskokkulepetes ja vahendites märgitakse selgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral agentuurilt raha saajaid kohapeal kontrollida.

7. PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Agentuuri tegevuse algus

Agentuur peab olema tegevusvalmis hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 43

Hindamine

Viis aastat pärast agentuuri tegevuse algust annab komisjon hinnangu käesoleva määruse rakendamisele, agentuuri töö tulemustele ja töömeetoditele. Kõnealuse hinnangu andmisel võetakse arvesse raudteesektori, sotsiaalpartnerite ja tarbijaorganisatsioonide esindajate seisukohti. Hindamistulemused avalikustatakse. Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku käesoleva määruse muutmise kohta.

Komisjon teeb vajaduse korral asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ettepaneku käesoleva määruse sätete läbivaatamiseks reguleerivate asutustega seoses toimunud arengut silmas pidades. Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad kõnealuse ettepaneku läbi ja kaaluvad eelkõige, kas haldusnõukogu koosseis vajab läbivaatamist kooskõlas reguleerivate asutuste jaoks vastu võetava üldraamistikuga.

Artikkel 44

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

M. McDowell

[1] EÜT C 126 E, 28.5.2002, lk 323.

[2] ELT C 61, 14.3.2003, lk 131.

[3] ELT C 66, 19.3.2003, lk 5.

[4] Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2003. aasta arvamus (ELT C 38 E, 12.2.2004, lk 135), nõukogu 26. juuni 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 270 E, 11.11.2003, lk 48) ja Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2003. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2004. aasta seadusandlik otsus ja nõukogu 26. aprilli 2004 aasta otsus.

[5] EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/12/EÜ (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 1).

[6] EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/13/EÜ (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 26).

[7] EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29. Direktiivi on muudetud komisjoni otsusega 2002/844/EÜ (EÜT L 289, 26.10.2002, lk 30).

[8] EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[9] EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1.

[10] ELT L 164, 30.4.2004, lk 16.

[11] EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 1346/2001/EÜ (EÜT L 185, 6.7.2001, lk 1).

[12] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[13] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[14] Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus 98/500/EÜ valdkondliku dialoogi komiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).

[15] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[16] Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

--------------------------------------------------

KOMISJONI AVALDUS

Komisjon tuletab meelde 2002. aasta detsembri teatist Euroopa reguleerivate asutuste raamistiku kohta ja oma ettepanekut määruse kohta, millega luuakse Euroopa Raudteeagentuur. Komisjon usub kooskõlas Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 2004. aasta resolutsiooniga eespool nimetatud teatise kohta, et piiratud suurusega nõukogu, mille liikmed on määratud ühenduse juhtivtöötajate poolt, tagaks agentuuri parema toimimise laienenud Euroopa Liidus. Seoses sellega ootab komisjon nõukogu vastust oma teatisele reguleerivate asutuste raamistiku kohta. Komisjon kinnitab oma kavatsust teha vajaduse korral ettepanek Euroopa asutuste raamistiku kohta, mis hõlmab ka haldusnõukogu koosseisu.

--------------------------------------------------