Euroopa Liidu Teataja L 162 , 30/04/2004 Lk 0018 - 0028
Nõukogu määrus (EÜ) nr 870/2004, 24. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1467/94 (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ning arvestades järgmist: (1) Bioloogiline ja geneetiline mitmekesisus põllumajanduses on põllumajandustootmise ja maapiirkondade säästva arengu seisukohast olulise tähtsusega. Seepärast tuleb võtta vajalikke meetmeid selle mitmekesisuse potentsiaali säilitamiseks, kirjeldamiseks, kogumiseks ja kasutamiseks säästval moel, et edendada ühise põllumajanduspoliitika eesmärke. (2) Põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamine ja säästev kasutamine aitab ühtlasi kaasa bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile, mille ühendus kiitis heaks nõukogu otsusega 93/626/EMÜ [1] ja sellega seotud ühenduse bioloogilise mitmekesisuse strateegiale, mis hõlmab tegevuskava bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja põllumajanduse geneetiliste ressursside kaitsmiseks. See on ka FAO toiduainetööstuse ja põllumajanduse taimede geneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise globaalse tegevuskava ning rahvusvahelise põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside lepingu peamine eesmärk, mille komisjon ja liikmesriigid allkirjastasid 6. juunil 2002. (3) Laialdased tegevused liikmesriikides (avalik-õigusliku asutuse või füüsiliste või juriidiliste isikute poolt) ja mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide ja programmide poolt, näiteks FAO, põllukultuuride geneetiliste ressursside võrgustike Euroopa koostööprogramm (ECP/GR), rahvusvaheliste põllumajandusuuringute konsultatiivgrupp (CGIAR), põllumajandusteaduse globaalne foorum (GFAR), ühingu põllumajandusuuringud arengu nimel (ARD) ühenduse poolt toetatavad piirkondlikud ja allpiirkondlikud organisatsioonid, põllumajandusloomade geneetiliste ressursside haldamise riiklike koordinaatorite Euroopa piirkondlik fookus (ERFP), Euroopa metsade geneetiliste ressursside programm (Euforgen) ja kestva Euroopa metsade kaitse alase ministrite konverentsi (MCPFE) seonduvad kohustused, millele ühendus on alla kirjutanud, nõuavad tõhusat teabevahetust ja tihedat koostööd ühenduse põhitegijate ja asjaomaste organisatsioonide vahel kogu maailmas seoses põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega, et suurendada nende positiivset mõju põllumajandusele. (4) Põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamisel, kirjeldamisel, kogumisel ja kasutamisel tehtud töö võib aidata säilitada bioloogilist mitmekesisust, parandada põllumajandussaaduste kvaliteeti, aidata kaasa maapiirkondade mitmekesisuse suurendamisele ning vähendada sisendeid ja põllumajandustootmise kulusid, edendades säästvat põllumajandustootmist ja aidates kaasa maapiirkondade säästvale arengule. (5) Tuleb edendada põllumajanduse geneetiliste ressursside ex situ ja in situ säilitamist (sealhulgas säilitamist ja arendamist in situ/põllumajandusettevõttes). See peaks hõlmama kõiki taimede, mikroobide ja loomade geneetilisi ressursse, mis on või võivad osutuda põllumajanduse või maaelu arengu seisukohast kasulikuks, sealhulgas metsade geneetilisi ressursse, kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika vajadustega, pidades silmas geneetiliste ressursside säilitamist ja alakasutatud liikide ja sortide kasutamise suurendamist põllumajandustootmises. (6) Teadmised ühenduses leiduvate geneetiliste ressursside, nende päritolu ja omaduste kohta vajavad ikka veel täiendamist. Tuleb koguda asjaomast teavet olemasolevate objektide ja riiklikul või piirkondlikul tasandil rakendatud tegevuste kohta seoses põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega igas liikmesriigis ja teha see kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ning nii ühenduse kui rahvusvahelisel tasandil, eelkõige arengumaades, kooskõlas rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepetega. (7) Tuleks edendada kõnealuseid teadmisi koguvate detsentraliseeritud ja laialt kättesaadavate alaliste veebipõhiste registrite väljatöötamist ja nende kättesaadavuse tagamist ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil, pidades silmas eelkõige käimasolevaid jõupingutusi Euroopa geenipankades hoitavate ex situ kogumite registri väljatöötamiseks (EPGRIS – Euroopa taimede geneetiliste ressursside teabe infrastruktuur EURISCO, mida rahastab viies raamprogramm). (8) Ühendus peaks täiendama ja edendama liikmesriikide püüdlusi bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks põllumajanduses. Tuleks edendada lisandväärtust ühenduse tasandil, kooskõlastades olemasolevaid meetmeid ja toetades uusi piiriüleseid algatusi, mis on seotud geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega põllumajanduses. (9) Seepärast tuleks ette näha meetmed, mis täiendavad abisaajate ja/või rahastamist väärivate meetmete osas nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) [2] või on selle reguleerimisalast laiemad. (10) Aitamaks kaasa kõnealuste eesmärkide saavutamisele, kehtestati nõukogu 20. juuni 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1467/94 (põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta) [3] alusel ühenduse programm kestusega viis aastat. Kõnealune programm lõppes 31. detsembril 1999 ja tuleks asendada uue ühenduse programmiga. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 1467/94 kehtetuks tunnistada. (11) Meetmete valikul ja rakendamisel uue ühenduse programmi raames tuleks arvesse võtta teadusuuringute, tehnoloogiaarendamise ja tutvustamistegevust, mida toetatakse riiklikul tasandil või Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarendamise ja tutvustamistegevust käsitlevate raamprogrammidega. Uue programmi kohaselt kasutatavate seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamine ei tohiks piirata nõukogu 14. juuni1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ (söödakultuuride seemne turustamise kohta), [4] 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ (teraviljaseemne turustamise kohta), [5] 9. aprilli 1968. aasta direktiivi 68/193/EMÜ (viinamarjapõõsaste vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta), [6] 28. aprilli 1992. aasta direktiivi 92/33/EMÜ (köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta), [7] 28. aprilli 1992. aasta direktiivi 92/34/EMÜ (puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta), [8] 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/56/EÜ (dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta), [9] 22. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/105/EÜ (metsapaljundusmaterjali turustamise kohta), [10] 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/53/EÜ (ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta), [11] 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/54/EÜ (peediseemne turustamise kohta), [12] 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ (köögiviljaseemne turustamise kohta), [13] 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/56/EÜ (seemnekartuli turustamise kohta), [14] 13. juuni 2002. aasta direktiivi 202/57/EÜ (õliseemne- ja kiudtaimede turustamise kohta) [15] kohaldamist. (12) Euroopa Majanduspiirkonna leping (EMP leping) näeb ette, et Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, kes osalevad Euroopa Majanduspiirkonnas (EFTA/EMP riigid), peaksid muu hulgas tugevdama ja laiendama koostööd ühenduse tegevuse raamistikus põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise vallas. (13) Ühenduse programmi paremaks elluviimiseks tuleks paika panna tööprogramm ajavahemikuks 2004–2006, milles on üksikasjalikult välja toodud kohaldatavad finantssätted. (14) Ühenduse programmi elluviimisel ja jälgimisel peaks komisjon saama kasutada teadus- ja tehniliste nõustajate abi. (15) Ühenduse panust tuleks täielikult rahastada finantsperspektiivi rubriigi 3 (sisemised tegevuspõhimõtted) kaudu. (16) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjonile antud rakendusvolituste kasutamise menetlus [16], ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Eesmärgid Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja rahvusvahelisel tasandil võetud kohustuste täitmist silmas pidades kehtestatakse käesolevaga ühenduse programm ajavahemikuks 2004–2006, et täiendada ja edendada ühenduse tasandil liikmesriikides toimuvat tööd põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks, kirjeldamiseks, kogumiseks ja kasutamiseks. Artikkel 2 Reguleerimisala 1. Käesolevat määrust kohaldatakse taimede, mikroobide ja loomade geneetiliste ressursside suhtes, mis on või võivad olla põllumajanduse seisukohast kasulikud. 2. Käesoleva määruse alusel ei toetata: a) kohustusi, mis on abikõlblikud määruse (EÜ) nr 1257/1999 VI peatüki II jaotise alusel vastavalt komisjoni 26. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 445/2002 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks) artiklile 14 [17]; b) tegevusi, mis on Euroopa Ühenduse raamprogrammi alusel abikõlblikud seoses teadusuuringute, tehnoloogiaarendamise ja tutvustamistegevusega. Artikkel 3 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) taimede geneetilised ressursid – põllukultuuride, aiakultuuride, ravim- ja maitsetaimede, puuviljakultuuride, metsapuude ja loodusliku taimestiku geneetilised ressursid, mida kasutatakse või võidakse kasutada põllumajanduses; b) loomade geneetilised ressursid – põllumajandusloomade (selgroogsed ja selgrootud) ja loodusliku loomastiku geneetilised ressursid, mida kasutatakse või võidakse kasutada põllumajanduses; c) geneetiline materjal – igasugune taimse, mikrobioloogilise või loomse päritoluga materjal, sealhulgas paljundusmaterjal ja taimne paljundusmaterjal, mis sisaldab pärilikkuse funktsionaalseid üksusi; d) põllumajanduslikud geneetilised ressursid – igasugune taimse, mikrobioloogilise või loomse päritoluga materjal, mis omab põllumajanduse seisukohast reaalset või potentsiaalset väärtust; e) in-situ kaitse – geneetiliste ressursside kaitse ökosüsteemides ja looduslikes elupaikades ja liikide või metsikute liikide elujõuliste populatsioonide säilitamine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas ning kodustatud loomatõugude või kultuurtaimeliikide puhul põllumajandusettevõtte keskkonnas, kus on välja arendatud nende eristavad tunnused; f) in situ/põllumajandusettevõttes säilitamine – in situ säilitamine ja arendamine põllumajandusettevõtte tasandil; g) ex situ säilitamine – põllumajanduse geneetilise materjali säilitamine väljaspool looduslikku elupaika; h) ex situ kogumine – põllumajanduse geneetilise materjali kogumine väljaspool looduslikku elupaika hoidmiseks; i) biogeograafiline piirkond – geograafiline piirkond, mida iseloomustavad fauna ja floora koosseisu ja struktuuri tüüpilised tunnused. Artikkel 4 Abikõlblikud meetmed 1. Artiklis 1 osutatud ühenduse programm koosneb sihipärasest tegevusest, kooskõlastatud tegevusest ja kaasnevast tegevusest vastavalt artiklitele 5, 6 ja 7. 2. Kogu programmi raames toimuv tegevus on kooskõlas ühenduse õigusaktidega fütosanitaarsete, loomatervishoiu ja zootehniliste eeskirjade kohta, seemnete ja paljundusmaterjali turustamise ja ühise kataloogi kohta ning võtavad arvesse järgmist: a) muu ühenduse tasandil toimuv tegevus; b) asjaomased rahvusvahelised protsessid, arengud ja kokkulepped, eelkõige seoses järgmisega: - bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, - rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping, - FAO globaalne tegevuskava põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks ja muud FAO raamistikus võetavad meetmed, - Euroopa taimede säilitusstrateegia ja Euroopa metsade kaitsmist käsitlevate ministrite konverentside asjaomased otsused, - globaalne strateegia põllumajandusloomade geneetiliste ressursside majandamiseks, ja - rahvusvahelises raamistikus rakendatud programmid, näiteks põllukultuuride geneetiliste ressursside võrgustike Euroopa koostööprogramm (ECP/GR), põllumajandusloomade geneetiliste ressursside haldamise riiklike koordinaatorite Euroopa piirkondlik fookus (ERFP), Euroopa metsade geneetiliste ressursside programm (Euforgen) ja rahvusvaheliste põllumajandusuuringute konsultatiivgrupp (CGIAR). Artikkel 5 Sihipärased meetmed Sihipärased meetmed hõlmavad järgmist: a) tegevus, mis edendab põllumajanduse geneetiliste ressursside ex situ ja in situ säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist; b) Euroopa detsentraliseeritud ja laialt kättesaadava alalise veebipõhise registri loomine hetkel in situ säilitatavate geneetiliste ressursside kohta, sealhulgas geneetiliste ressursside säilitustegevus in situ/põllumajandusettevõttes; c) hetkel kättesaadav või väljatöötamisel olev Euroopa detsentraliseeritud ja laialt kättesaadav ex situ kogumite (geenipangad) ja in situ objektide (ressursid) ja riiklikele registritele tuginevate andmebaaside alaline veebipõhine võrgustik; d) korrapärase tehnilise ja teadusliku teabe vahetamise edendamine liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel, eelkõige seoses olemasolevate geneetiliste ressursside päritolu ja individuaalsete omadustega. Punktis a osutatud meetmed on riikidevahelised ning arvestavad vajaduse korral biogeograafilisi piirkondlikke aspekte ja edendavad või täiendavad ühenduse tasandil tööd, mida on rakendatud piirkondlikul või riiklikul tasandil. Need ei pruugi hõlmata abi looduskaitsealade hooldamiseks. Artikkel 6 Kooskõlastatud meetmed Kooskõlastatud meetmed edendavad teabevahetust temaatilistes küsimustes eesmärgiga parandada ühenduse põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud meetmete ja programmide kooskõlastamist. Need on riikidevahelised. Artikkel 7 Kaasnevad meetmed Kaasnevad meetmed hõlmavad teavet, levitamist ja nõuandetegevust, sealhulgas seminaride, tehniliste konverentside, valitsusväliste organisatsioonidega ja teiste asjaomaste huvirühmadega kohtumiste ning koolituskursuste korraldamist ja tehniliste aruannete ettevalmistamist. Artikkel 8 Tööprogramm 1. Komisjon tagab ühenduse programmi ellurakendamise artikli 15 lõikes 2 nimetatud korras kehtestatud tööprogrammi alusel, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2006, võttes arvesse eelarveliste eraldiste olemasolu. 2. Ühenduse programmi raames kaasfinantseeritav tegevus kestab maksimaalselt neli aastat. Artikkel 9 Meetmete valik 1. Komisjon valib ühenduse programmi raames rahastatavad meetmed artiklis 8 nimetatud tööprogrammi raames ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud meetmete osas ettepanekute esitamise üleskutsete alusel. 2. Ettepanekute esitamise üleskutsed hõlmavad artiklites 5, 6 ja 7 ning I lisas nimetatud meetmeid ja valdkondi. Ettepanekute esitamise üleskutsete sisu kehtestatakse artikli 15 lõikes 2 nimetatud korras ja kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) [18] VI jaotise asjaomaste artiklitega. 3. Ettepanekuid artiklites 5, 6 ja 7 nimetatud meetmete kohta võib esitada avalik-õiguslik asutus või mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes on liikmesriigi kodanik ja ühenduses asutatud, sealhulgas geenipangad, valitsusvälised organisatsioonid, aretajad, tehnikainstituudid, eksperimentaalsed põllumajandusettevõtted, aednikud ja metsaomanikud. Kolmandates riikides paiknevad organid või isikud võivad samuti ettepanekuid teha, kui see on ette nähtud artikliga 10. 4. Ettepanekute hindamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume: a) asjakohasus ühenduse programmi eesmärke silmas pidades, võttes aluseks artikli 1 määratluse; b) kavandatud töö tehniline kvaliteet; c) ressursside ja pädevuse alusel hinnatud võime viia meede ellu ja tagada selle tõhus haldamine osalejate kehtestatud organisatsioonilist korraldust järgides; d) lisaväärtus Euroopa jaoks ja panus ühenduse poliitikasse. 5. Ettepanekud ühenduse programmi raames rahastatavate meetmete kohta valitakse sõltumatu eksperdihinnangu alusel. Komisjon kutsub sõltumatuid eksperte kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 57 lõikega 2 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 178, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, rakendamise kohta [19]. 6. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 15 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt. Artikkel 10 Kolmandate riikide osalemine Ühenduse programmis võivad osaleda: a) EFTA/EMP riigid Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel; b) assotsieerunud riigid kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud vastavates kahepoolsetes lepingutes, millega kehtestatakse üldised põhimõtted nende osalemiseks ühenduse programmides. Artikkel 11 Toetusleping 1. Pärast valitud meetmete vastuvõtmist sõlmib komisjon toetuslepingud kõnealustes meetmetes osalejatega kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 VI jaotise asjaomaste artiklitega. Toetuslepingutes sätestatakse üksikasjalikud kriteeriumid meetmete tulemustest teatamiseks ning nende levitamiseks, kaitsmiseks ja kasutamiseks. 2. Komisjon võtab vajalikke meetmeid, eelkõige tehniliste, administratiivsete ja raamatupidamisalaste kontrollide näol toetuse saajate valdustes kontrollimaks, et esitatud teave ja tõendavad dokumendid on õiged ja et kõik toetuslepingus sätestatud kohustused on täidetud. Artikkel 12 Tehniline abi 1. Kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 57 lõikega 2 võib komisjon kutsuda teadus- ja tehnikaeksperte üles osutama abi ühenduse programmi rakendamiseks, sealhulgas andma nõu seoses projektikonkursside ettevalmistamisega, tehniliste ja finantsaruannete hindamisega, järelevalvega, aruandlusega ja teabehaldusega. 2. Tegutsemisettepanekuid käsitleva avaliku üleskutse tulemusel kirjutatakse alla teenuslepingule riigihangete valdkonnas kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 V jaotise asjaomaste artiklitega. Artikkel 13 Ühenduse panus 1. Ühenduse panus artiklis 5 nimetatud meetmetesse ei ületa 50 % meetme kogukuludest. 2. Ühenduse panus artiklites 6 ja 7 nimetatud meetmetesse ei ületa 80 % meetme kogukuludest. 3. Eraldatakse ühenduse panus kuni 100 % ulatuses abist, millele on viidatud artikli 9 lõikes 5 (ettepanekute hindamine), artiklis 12 (tehniline abi) ja artiklis 14 (ühenduse programmi hindamine). 4. Finantsperspektiivi rubriik 3 "Sisemised tegevuspõhimõtted" aitab kaasa meetmete rahastamisele ja ühenduse programmi raames osutatavale abile käesoleva määruse kohaldamisel. 5. Ühenduse programmi jaoks eraldatud rahaliste vahendite soovituslik jaotus on toodud II lisas. Artikkel 14 Ühenduse programmi hindamine Ühenduse programmi lõpul määrab komisjon rühma sõltumatuid eksperte kommenteerima käesoleva määruse rakendamist, et hinnata tulemusi ja anda asjakohaseid soovitusi. Rühma aruanne koos komisjoni kommentaaridega esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele. Artikkel 15 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise komitee (edaspidi komitee). 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse üks kuu. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra. 4. Komiteed teavitatakse korrapäraselt ühenduse programmi rakendamisest. Artikkel 16 Kehtetuks tunnistamine Määrus (EÜ) nr 1467/94 tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks kõnealusest määrusest tulenevate lepingutega seotud poolte lepingujärgseid kohustusi. Artikkel 17 Jõustumine Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Luxembourg, 24. aprill 2004 Nõukogu nimel eesistuja J. Walsh [1] EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1. [2] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 583/2004 (ELT L 91, 30.3.2004, lk 1). [3] EÜT L 159, 28.6.1994, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1). [4] EÜT P 125, 11.7.1966, lk 2298/66. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ (ELT L 165, 3.7.2003, lk 23). [5] EÜT P 125, 11.7.1966, lk 2309/66. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ. [6] EÜT L 93, 17.4.1968, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1). [7] EÜT L 157, 10.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1). [8] EÜT L 157, 10.6.1992, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003. [9] EÜT L 226, 13.8.1998, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003. [10] EÜT L 11, 15.11.2000, lk 17. [11] EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003. [12] EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ. [13] EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003. [14] EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ. [15] EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ. [16] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. [17] EÜT L 74, 15.3.2002, lk 2. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 963/2003 (ELT L 138, 5.6.2003, lk 32). [18] EÜT L 248, 10.9.2002, lk 1. [19] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. -------------------------------------------------- I LISA ÜHENDUSE PROGRAMM: ABIKÕLBLIKUD MEETMED JA VALDKONNAD 1. Abikõlblikud meetmed ja valdkonnad Ühenduse programm käsitleb praegusel ajal ühenduse territooriumi piires toimuvat geneetiliste ressursside säilitamist, kirjeldamist, hindamist, kogumist, dokumenteerimist, arendamist ja kasutamist. Abikõlblikud organismid on taimed (seemnetaimed), loomad (selgroogsed ja teatavad selgrootud) ja mikroorganismid. Programm hõlmab nii aktiivselt kasvavat materjali kui ka soikeseisundis olevat materjali (seemned, embrüod, sperma ja õietolm). Kaetud on ex situ, in situ ja põllumajandusettevõtete kogumid. Abikõlblik on igasugune materjal, sealhulgas kodustatud ja kultiveeritud liigid, maatõud, tõumaterjal, geneetilised kogumid ja looduslikud liigid. Esmatähtsatena käsitletakse liike, mis on ühenduse põllumajandusele, aiandusele või metsamajandusele olulised või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need saavad seda olema. Eelistatakse geneetiliste ressursside kasutamist: a) põllumajandustoodangu mitmekesistamiseks; b) tootekvaliteedi parandamiseks; c) loodus- ja põllumajandusvarade säästvaks majandamiseks ja kasutamiseks; d) keskkonna ja maaelu kvaliteedi parandamiseks; e) toodete avastamiseks uute kasutusotstarvete ja turgude jaoks. Kogumite ülesmärkimisel ja uute kogumiste teostamisel võetakse programmi raames meetmeid tagamaks, et märgitakse üles ka tavapäraste piirkondlike kasutajate (talupidajad, aednikud) kogemused ja teadmised viljelusmeetodite, erikasutuse, töötlemise, maitse jne kohta. Viimatinimetatud teavet ei tuleks jäädvustada jutustava tekstina, vaid võimalikult standardiseeritud kujul, mis võimaldab dokumenteerimist ja relatsioonilises andmebaasisüsteemis olevate andmete hõlpsat kättesaadavust. Kogu programmi raames toimuv tegevus on kooskõlas ühenduse õigusaktidega seemnete ja paljundusmaterjali turustamise ja ühise kataloogi kohta ning ühenduse kehtivate fütosanitaarsete, loomatervishoiu ja zootehniliste eeskirjade kohta. Vastavalt ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele ja kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et edendada põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, hindamise, kogumise, dokumenteerimise, arendamise ja kasutamise vallas tehtava töö tulemuste levitamist ja kasutamist, mis võib kõnealustele eesmärkide saavutamisele ja kohustuste täitmisele kaasa aidata. Peamine eesmärk on pakkuda tõhusat ja praktilist tuge geneetiliste ressursside reaalsetele ja tulevastele lõppkasutajatele ühenduses. 2. Abikõlbmatud meetmed ja valdkonnad Eelkõige järgmised meetmed ei ole kõlblikud saama ühenduse rahalist toetust käesoleva programmi alusel: teoreetilised uuringud, uuringud hüpoteeside katsetamiseks, uuringud tööriistade või -võtete arendamiseks, katsetamata töövõtete või mudelsüsteemidega seotud tööd ja kõik muud teadusuuringud. Selliseid meetmeid võidakse arvesse võtta ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise raamprogrammide alusel. Olemasolevate meetodite kohandamist määrusega reguleeritud meetmete jaoks võib lugeda abikõlblikuks ühenduse programmi raames. Tegevusi, mis on Euroopa Ühenduse raamprogrammi alusel abikõlblikud seoses teadusuuringute, tehnoloogiaarendamise ja tutvustamistegevusega, ei või toetada. Käesoleva programmi raames ei või toetada kohustusi, mis on liikmesriikides juba käimas ja/või abikõlblikud määruse (EÜ) nr 1257/1999 II jaotise VI peatüki alusel, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 445/2002 artiklis 14. Soodustada tuleks tegevust, millega kaasneb sünergia määruse (EÜ) nr 1257/1999 ja käesoleva programmi vahel. Alamate loomade, taimede ja mikroorganismidega, sealhulgas seentega, seotud meetmed on abikõlblikud üksnes juhul, kui neid kasvatatakse või viljeldakse maismaal ja kui neist on või võib olla kasu põllumajanduses, sealhulgas organismid, mida saab põllumajanduses selle kõige laiemas tähenduses kasutada biotõrjevahenditena. Erandiks on erijuhud, kus ühelt poolt parasiidi või sümbiondi ja teiselt poolt peremehe vahel on geneetiline seos ja mõlemat organismi tuleb säilitada. Materjali kogumine ja hankimine toimub vastavalt eespool sätestatud prioriteetidele. 3. Meetmete tüübid Põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, hindamise, kogumise, dokumenteerimise, arendamise ja kasutamise ühenduse programmi rakendamine hõlmab sihipäraseid meetmeid, kooskõlastatud meetmeid ja kaasnevaid meetmeid. Edendatakse järgmisi meetmeid: 3.1. Sihipärased meetmed Põllumajanduse geneetiliste ressursside ex situ, in situ ja põllumajandusettevõttes säilitamisele, kirjeldamisele, hindamisele, kogumisele, dokumenteerimisele, arendamisele ja kasutamisele suunatud meetmed on mõeldud ühenduse tasandil toetama või täiendama piirkondlikul või riiklikul tasandil tehtavat tööd. Need on riikidevahelised (võttes vajaduse korral arvesse ka biogeograafilisi piirkondlikke aspekte). Need meetmed ei pruugi hõlmata abi looduskaitsealade majandamiseks. Meetmed peaksid andma lisandväärtust (teadmiste levitamine, kasutuse suurendamine, metoodikate täiustamine, vahetusprogrammid liikmesriikide vahel) ohustatud liikide põllumajanduse-keskkonna kavadele, päritolule, kultivaridele või liikidele, mida juba rahastatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil (nt geneetilise mitmekesisuse ja vastavate liikide vahelise kauguse kirjeldamine, kohalike toodete kasutamine, programmi juhtide vaheline kooskõlastamine ja ühisjoonte otsimine). Kõnealuseid meetmeid peavad reeglina ellu rakendama ühenduses paiknevad osalised ja rahastamine peab toimuma käesoleva vahendi kaudu vajaduse korral partnerluses maailma teiste piirkondade organisatsioonidega. Eelisseisundis on meetmed, mis näevad ette vähemalt kahe sellise teineteisest sõltumatu osaleja kaasamist, kes asuvad erinevates liikmesriikides. Tuleks edendada valitsusväliste organisatsioonide ja teiste huvirühmade osavõttu in situ/põllumajandusettevõttes säilitamise vallas. Tuleks edendada Euroopa geneetiliste ressursside levitamist ja vahetamist eesmärgiga suurendada alakasutatud liikide kasutamist, kuid ka geneetiliste ressursside mitmekesisuse kasutamist säästvas põllumajandustootmises. Taimede geneetiliste ressursside osas on hetkel kättesaadav või EPGRIS algatuse raamistikus väljatöötamisel Euroopa detsentraliseeritud ja laialt kättesaadav ex situ kogumite (geenipangad), in situ objektide (ressursid) ja riiklikele registritele tuginevate andmebaaside riiklike registrite alaline veebipõhine võrgustik. Tuleks ette näha Euroopa riikides hoitavate ex situ kogumite riiklike registrite ja Euroopa otsingukataloogi (EURISCO) väljatöötamine ja edasine täiendamine ning välja töötada in situ ressursside (geneetilised reservid või geenisäilitusüksused) registrid. Riiklike registrite alusel tuleks luua Euroopa metsade geneetiliste ressursside, sealhulgas in situ ressursid (geneetilised reservid või geenisäilitusüksused) ja ex situ kogumid, detsentraliseeritud ja laialt kättesaadav alaline veebipõhine register, võttes arvesse tegevust Euforgen-võrgustiku loomise programmi raames. Põllumajandusettevõttes peetavate loomade geneetiliste ressursside puhul peaksid jõupingutused keskenduma Euroopa haldusaspektide riiklikele registritele (rahastamise allikad ja olukord, tõugude seisund ja nende ohustatus, tõuraamatute asukoht jne), mida tuleks hallata kooskõlas põllumajandusloomade geneetiliste ressursside majandamise globaalse strateegia (AnGR) teabesüsteemiga DAD-IS. Loomade geneetiliste ressursside (sperma, embrüod) ex situ säilitamiseks tuleks välja töötada riiklike registrite veebipõhine võrgustik ja minimaalsete põhiandmete Euroopa otsingukataloog. Register hõlmab peamiselt ühenduses kogutud põllumajanduse geneetilisi ressursse (säilitamine ja kaitse) käsitleva registri sisseseadmist, korrapärast ajakohastamist ja avaldamist ning nende geneetiliste ressursside säilitamiseks, kirjeldamiseks, hindamiseks, kogumiseks, dokumenteerimiseks, arendamiseks ja kasutamiseks tehtavate jooksvate tööde loetlemist. Kaasata võib individuaalsete lisanduste minimaalsed põhiandmed. Mikroobide geneetiliste ressursside kohta tuleks Euroopa bioloogiliste ressursside keskuste võrgustiku (EBRCN) raames luua ex situ ja in situ ressursside riiklike registrite veebipõhine võrgustik. Edendatakse korrapärast teabevahetust liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel, eelkõige seoses olemasolevate geneetiliste ressursside päritolu ja individuaalsete omadustega. See aitab rajada riiklike registrite võrgustikku, mis annab suuna säilitatud geneetiliste ressursside kogumitele ja nendega seotud tegevustele ühenduses. Riiklike registrite võrgustiku eesmärk on toetada ühenduse ja siseriiklikke meetmeid ning edendada võimalikult laialdasi teadmisi säilinud materjalist ja selle kasutamist. Kulud, mis on seotud valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamisega, registrite loomise ja järelevalvega, korrapärase teabevahetusega liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel ning korrapäraste väljaannete ja aruannete ettevalmistamisega, tuleb katta kogueraldistest, mis on ette nähtud programmi ellurakendamiseks. 3.2. Kooskõlastatud meetmed Kooskõlastatud meetmed on pühendatud kooskõlastatuse parandamisele ühenduse tasandil, peamiselt seminaride korraldamise ja aruannete ettevalmistamise kaudu, liikmesriikides juba rakendatavate individuaalsete (riiklike, piirkondlike, kohalike) meetmete kaudu põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks, kirjeldamiseks, hindamiseks, kogumiseks, dokumenteerimiseks, arendamiseks ja kasutamiseks. Eelkõige peaksid nad edendama liikmesriikide vahelist ning liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetust temaatilistes küsimustes ja konkreetsete (põllumajandusettevõtetes), piirkondlike või riiklike meetmete ja programmide asjus (mida viiakse ellu või kavandatakse liikmesriikide juhtimisel või neile mitte alluvate organite poolt), sealhulgas ka meetmed, mida rakendatakse või võidakse rakendada vastavalt määrusele (EÜ) nr 1257/1999, nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2081/92 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) [1] ja 14. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2082/92 (põllumajandustoodete ja toiduainete eripärasertifikaatide kohta) [2] või nõukogu 14. detsembri 1998. aasta direktiivile 98/95/EÜ (millega muudetakse siseturu konsolideerimise, geneetiliselt muundatud taimesortide ja taimede geneetiliste ressursside osas direktiive 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 66/403/EMÜ, 69/208/EMÜ, 70/457/EMÜ ja 70/458/EMÜ peediseemne, söödakultuuride seemne, teraviljaseemne, seemnekartuli, õli- ja kiudtaimede seemne ja köögiviljaseemne turustamise ning ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta) [3], et kooskõlastada kõnealuseid algatusi üksteisega, ühenduse tasandil võetavate meetmetega ja asjaomaste rahvusvaheliste protsesside, arengute ja lepingutega. Kooskõlastatud meetmed võiksid hõlmata ka spetsialiseerunud tehniliste rühmade kaudu toimuvat kooskõlastustegevust temaatilistes küsimustes (konkreetsete põllukultuuride või loomade geneetilised ressursid). Kooskõlastatud meetmed on riikidevahelised. 3.3. Kaasnevad meetmed Konkreetsed kaasnevad meetmed hõlmavad teabe, levitamise ja nõustamisega seotud meetmeid, sealhulgas: - seminaride, tehniliste konverentside, õpikodade, juhutiste kohtumiste korraldamist valitsusväliste organisatsioonide ja teiste huvitatud asutuste ning asjaomaste huvirühmadega, - erialatöötajate koolituskursusi ja liikuvuskavasid, - tehniliste aruannete ettevalmistamist, - tulemuste kasutamise edendamist turu (kasutajate) poolt. 4. Sihipärane tegevus: abikõlblike valdkondade täpsemad andmed 4.1. Põllukultuuride geneetilised ressursid 1) Põllukultuuride geneetiliste ressursside (in situ ja ex situ) riiklike registrite laialt kättesaadava alalise veebipõhise võrgustiku väljatöötamine; EURISCO haldamine ja täiustamine. 2) Teabevahetus põllumajandusettevõttes toimuva tegevuse meetodite, võtete ja kogemuste vallas, sealhulgas kasutus- ja turustuskontseptsioonid, mis võivad edendada alakasutatud põllukultuuride kasutamist ja aidata kaasa põllumajanduse mitmekesistamisele. 3) Toiduainetööstuses ja põllumajanduses kasutatavate või kasutada võidavate looduslike taimede sugulaste in situ geneetiliste ressursside register ja dokumentatsioon. 4) Kirjeldavaid ja hindamisandmeid sisaldavate ning riiklike registrite võrgustikuga ja EURISCO põhiandmete kataloogiga seotud veebipõhiste Euroopa kesksete põllukultuuride andmebaaside (ECCDBs) loomine, haldamine ja täiustamine. 5) Alaliste Euroopa ex situ kogumite loomine ja kooskõlastamine olemasolevate riiklike või institutsiooniliste ex situ kogumite baasil, Euroopa riikide vahelise vastutuse jagamise kontseptsioonide rakendamine põllukultuuride geneetiliste ressursside säilitamisel. 6) Euroopa ohustatud ja alakasutatud põllukultuuride geneetiliste ressursside säilitus- ja näidispõldude/-aedade võrgustiku loomine ja kooskõlastamine. 7) Euroopa põllumajanduse seisukohast huviväärsete põllukultuuride geneetiliste ressursside kirjeldamine ja hindamine. 8) Euroopa põllumajanduse seisukohast huviväärsete põllukultuuride geneetiliste ressursside kogumine kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja kohustustega. 4.2. Metsade geneetilised ressursid 1) Euroopa säästvas metsamajanduses kasutusel olevate või kasutada võidavate metsade geneetiliste ressursside riiklike registrite laialt kättesaadava alalise veebipõhise võrgustiku loomine. 2) Teabevahetus metsade geneetiliste ressursside säilitamise ja haldamise meetodite, võtete ja kogemuste kohta. 3) Metsade geneetiliste ressursside parima praktikas toimiva majandamistava hindamine ja väljatöötamine ning sellega seonduva tegevuse integreerimine riiklikesse metsakavadesse. 4) Euroopa representatiivsete geneetiliste varude või geenisäilitusüksuste võrgustike loomine asjaomaste sihtliikide jaoks eesmärgiga parandada säilitamist ja kirjeldamist Euroopa tasandil. 5) Metsade geneetiliste ressursside hindamine liikide ja päritolu tasandil (sealhulgas katsete hindamine olemasolevate päritolueksperimentide puhul), mis võib olla väärtuslik Euroopa metsade säästva majandamise seisukohast. 6) Kogumite loomine ja kooskõlastamine, et edendada geneetiliste ressursside kasutamist metsastamiseks, metsa uuendamiseks, tervendamiseks ja puude seisundi parandamiseks Euroopa tasandil. 7) Võimalike Euroopa tasandil huviväärsete metsade geneetiliste ressursside kogumine. 4.3. Loomade geneetilised ressursid 1) Euroopa ex situ ja in situ/põllumajandusettevõttes peetavate loomade geneetiliste ressursside riiklike registrite laialt kättesaadava alalise veebipõhise võrgustiku loomine, milles võetakse arvesse tegevust Euroopa loomade geneetiliste ressursside riiklike koordinaatorite raamistikus ja mis on ühendatud FAO/DAD-IS süsteemiga. 2) Üleeuroopalise standardiseeritud ja võrreldavate kriteeriumide väljatöötamine riiklike tegevusprioriteetide kindlakstegemiseks säästva säilitamise ja loomade geneetiliste ressursside kasutamise vallas ning nendega seotud nõuete väljatöötamine rahvusvaheliseks koostööks. 3) Riiklikel või institutsioonilistel krüogeensetel säilikutel põhinevate Euroopa loomade geneetiliste ressursside krüogeensete säilikute loomine. 4) Toiduainetööstuses ja põllumajanduses kasutatavate või kasutada võidavate loomade geneetiliste ressursside (liigid ja tõud) kirjeldamine ja hindamine. 5) Standardiseeritud Euroopa tootlikkuse testimise korra kehtestamine põllumajandusloomade geneetiliste ressursside jaoks ning ohustatud põllumajandusloomatõugude ja -populatsioonide omaduste dokumenteerimine. 6) Üle-euroopalise "Noa kasvanduste", päästejaamade ja põllumajandusloomaaedade võrgu rajamine ja kooskõlastamine ohustatud Euroopa põllumajandusloomatõugude jaoks. 7) Ohustatud tõugude ja populatsioonide riikidevaheliste aretuskavade väljatöötamine. Teabe, geneetilise materjali ja aretusloomade vahetust reguleerivate eeskirjade kehtestamine. 8) Kohalike liikide rentaabluse tõstmist toetavate strateegiate väljatöötamine, et arendada seoseid kohalike liikide ja nende tüüptoodete vahel, teha kindlaks ja edendada kohalike liikide väärtust nendega seotud keskkonnatalituste (nt maastikukaitse, agro-ökosüsteemide majandamine) ja nende panuse jaoks põllumajanduse multifunktsionaalsesse olemusse (nt maapiirkondade mitmekesisuse säilitamine, maaelu areng ja maaturism jne). 9) Võimalike Euroopa tasandil huviväärsete alakasutatud loomade geneetiliste ressursside kasutamist edendavate strateegiate väljatöötamine. [1] EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003. [2] EÜT L 208, 24.7.1992, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003. [3] EÜT L 25, 1.2.1999, lk 1. -------------------------------------------------- II LISA ÜHENDUSE PROGRAMMI RAHALISTE VAHENDITE SOOVITUSLIK JAOTUS | % | Meetmed | 90 | Sihipärased meetmed | 73 | —põllumajanduse geneetiliste ressursside ex situ ja in situ säilitamiseks, kirjeldamiseks, kogumiseks ja kasutamiseks, et ühenduse tasandil edendada või täiendada piirkondlikul või riiklikul tasandil tehtavat tööd, | (53) | —juba olemasolevate või väljatöötamisel olevate Euroopa detsentraliseeritud ja laialt kättesaadavate alaliste veebipõhiste loendite arendamiseks põllumajanduse geneetiliste ressursside (eelkõige nende päritolu ja omaduste), säilitustegevuse, vahendite ja andmebaaside kohta. | (20) | Kooskõlastatud meetmed | 9 | —Teabevahetus riiklike meetmete ja programmidega seotud temaatilistes küsimustes eesmärgiga parandada kõnealuste algatuste kooskõlastamist ning kooskõlastamist ühenduse tasandil võetud meetmetega ja rahvusvahelistes läbirääkimistes toimunud arengutega. | | Kaasnevad meetmed | 8 | —Teave, levitamine ja nõuandetegevus, sealhulgas seminaride, tehniliste konverentside, valitsusväliste organisatsioonidega ja teiste asjaomaste huvirühmadega kohtumiste ning koolituskursuste korraldamine ja tehniliste aruannete ettevalmistamine. | | Tehniline abi ja ekspertide konsultatsioonid (hindamine) | 10 (8 + 2) | Kokku | 100 | --------------------------------------------------