Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 638/2004,

31. märts 2004,

liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3330/91 kehtetuks tunnistamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

tegutsedes vastavalt asutamislepingu artiklis 251 [2] sätestatud menetlusele,

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 7. novembri 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 3330/91 (liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika kohta) [3] kehtestati täiesti uus andmete kogumise süsteem, mida on kahel korral lihtsustatud. Et muuta nimetatud süsteemi läbipaistvamaks ja hõlpsamini mõistetavaks, tuleks määrus (EMÜ) nr 3330/91 asendada käesoleva määrusega.

(2) Nimetatud süsteemi tuleks säilitada, kuna üksikasjalikke statistilisi andmeid on vaja nii siseturu arendamisega seotud ühenduse poliitikate tarvis kui ka ühenduse ettevõtetele konkreetsete turgude analüüsiks. Majandus- ja rahaliidu arengu analüüsimiseks peavad kokkuvõtlikud andmed olema samuti kiiresti kättesaadavad. Liikmesriikidel peaks olema võimalus koguda konkreetselt neid huvitavaid andmeid.

(3) Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika koostamise eeskirjade sõnastust on siiski vaja parandada, et andmeid edastavatel ettevõtetel, andmeid koguvatel siseriiklikel asutustel ning kasutajatel oleks lihtsam neid mõista.

(4) Statistiliste lävede süsteemi tuleks säilitada, kuid lihtsustatud kujul, nii et kasutajad saaksid neid rahuldava vastuse, samal ajal kui andmeesitajate, eelkõige väikeste ja keskmiste ettevõtete, vastuste maht väheneb.

(5) Tihe side statistiliste andmete kogumise ja fiskaalformaalsuste vahel liikmesriikidevahelise kaubavahetuse kontekstis peab säilima. Tänu sellele sidemele on võimalik kontrollida eelkõige kogutud andmete kvaliteeti.

(6) Esitatud statistiliste andmete kvaliteet, nende hindamine ühiste näitajate alusel ning läbipaistvuse saavutamine selles vallas on olulised eesmärgid, mis vajavad ühenduse tasandil reguleerimist.

(7) Kuna siseriiklikul tasandil ei ole kavandatud tegevuse eesmärk, nimelt liikmesriikidevahelist kaubavahetust puudutava ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks vajaliku ühtse õigusliku raamistiku loomine täiel määral saavutatav, kuid on seda ühenduse tasandil, võib ühendus rakendada meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mida on vaja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

(8) Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta [4] moodustab käesoleva määruse kontrollraamistiku. Kaubavahetust puudutava statistika vallas on üksikasjalike andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks vaja kehtestada erieeskirjad.

(9) On oluline tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine ning selleks tuleb ette näha ühenduse menetlus, mis hõlbustaks rakenduskorra määratlemist sobiva aja jooksul ning vajalike tehniliste kohanduste tegemist.

(10) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjonile antud rakendusvolituste kasutamise menetlus, [5]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik liikmesriikidevahelist kaubavahetust puudutava ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kaup – kõik vallasasjad, kaasa arvatud elektrivool;

b) erikaubad või nende liikumine – kaubad või liikumine, mille reguleerimiseks on nende eripära tõttu vaja erisätteid, eelkõige tööstuslik sisseseade, laevad ja lennukid, meresaadused, laevadele ja lennukitele toimetatud kaubad, osasaadetised, sõjavarustus, avamereseadeldistele toimetatud või sealt pärinevad kaubad, kosmoseaparaadid, mootorsõidukite ja lennukite osad ning jäätmed;

c) liikmesriikide ametiasutused – liikmesriikide statistikaasutused ja teised asutused, kelle ülesandeks on liikmesriikidevahelist kaubavahetust puudutava ühenduse statistika koostamine liikmesriikides;

d) ühenduse kaup – tähendab kaupu:

i) mis on täielikult valmistatud ühenduse tolliterritooriumil, ilma et neile oleks lisatud kolmandatest riikidest või väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvatest piirkondadest pärinevat kaupa;

ii) mis pärinevad kolmandatest riikidest või piirkondadest, mis ühenduse tolliterritooriumi hulka ei kuulu, ja mis on liikmesriigis lubatud vabasse ringlusse;

iii) mis on valmistatud ühenduse tolliterritooriumil kas üksnes teises taandes nimetatud kaubast või esimeses ja teises taandes nimetatud kaupadest;

e) lähteliikmesriik – statistilise territooriumi järgi määratletud liikmesriik, millest kaubad lähetatakse teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta;

f) saabumisliikmesriik – statistilise territooriumi järgi määratletud liikmesriik, kuhu kaubad saabuvad teisest liikmesriigist;

g) liikmesriikidevahelises lihtsas ringluses olevad kaubad – ühest liikmesriigist teise saadetavad kaubad, mis teel saabumisliikmesriiki liiguvad otse läbi kolmanda liikmesriigi või peatuvad ainult kaupade transpordiga seotud põhjustel.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika hõlmab andmeid kaupade lähetamise ja saabumise kohta.

2. Lähetatava kauba alla kuuluvad järgmised lähteliikmesriigist teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta lähetatavad kaubad:

a) ühenduse kaubad, välja arvatud liikmesriikidevahelises lihtsas ringluses olevad kaubad;

b) lähteliikmesriigis sisese töötlemise tolliprotseduurile või tollikontrolli all töötlemise protseduurile suunatud kaubad.

3. Saabuva kauba alla kuuluvad järgmised saabumisliikmesriiki saabuvad kaubad, mida algselt lähetati teisest liikmesriigist:

a) ühenduse kaubad, välja arvatud liikmesriikidevahelises lihtsas ringluses olevad kaubad;

b) lähteliikmesriigis varem sisese töötlemise tolliprotseduurile või tollikontrolli all töötlemise protseduurile suunatud kaubad, mida hoitakse sisese töötlemise tolliprotseduuris või tollikontrolli all töötlemise protseduuris või lastakse saabumisliikmesriigis vabasse ringlusse.

4. Erikaupu või nende liikumist võivad reguleerida erinevad või erieeskirjad, mis määratakse kindlaks artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

5. Metodoloogilistel põhjustel jäetakse statistikast välja mõned kaubad, mille loetelu koostatakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

Artikkel 4

Statistiline territoorium

1. Liikmesriikide statistiline territoorium vastab nende tolliterritooriumile, nagu see on määratletud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 [6] (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 3.

2. Erandina lõikest 1 hõlmab Saksamaa statistiline territoorium Heligolandi.

Artikkel 5

Teabeallikad

1. Spetsiaalset andmete kogumise süsteemi, edaspidi Intrastat süsteemi, kasutatakse lähetatavaid või saabuvaid ühenduse kaupu puudutavate statistiliste andmete edastamiseks, mille suhtes ei kohaldata tolli- või fiskaalotstarbelist ühtset haldusdokumenti.

2. Muude kaupade lähetamist ja saabumist puudutavaid statistilisi andmeid edastab toll otse siseriiklikele asutustele vähemalt kord kuus.

3. Erikaupade või nende liikumise puhul võib kasutada Intrastat süsteemi või tollideklaratsioonide kõrval ka muid teabeallikaid.

4. Liikmesriigid korraldavad andmeesitajate poolt esitatud Intrastat andmete edastamise. Andmeesitajate ülesande hõlbustamiseks soodustavad komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid automatiseeritud andmetöötluse ja elektroonilise andmeedastuse kasutamist.

Artikkel 6

Vaatlusperiood

1. Vastavalt artiklile 5 on edastatavate andmete vaatlusperioodiks kalendrikuu, mille jooksul kaubad lähetatakse või kaubad saabuvad.

2. Vaatlusperioodi võib kohandada käibemaksu ja tollinõuete vahelise seose arvessevõtmiseks sätetega, mis võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

Artikkel 7

Andmeesitajad

1. Intrastat süsteemile andmeid esitavad osapooled on:

a) lähteliikmesriigi käibemaksukohustuslaste registrisse kantud füüsilised või juriidilised isikud, kes:

i) on sõlminud lepingu, välja arvatud veolepingud, mille alusel kaup lähetatakse, või lepingu puudumisel

ii) lähetab kaupa või tema ülesandel lähetatakse kaup, või kui seda ei tehta,

iii) on lähetamisele kuuluv kaup tema valduses;

b) saabumisliikmesriigi käibemaksukohustuslaste registrisse kantud füüsilised või juriidilised isikud, kes:

i) on sõlminud lepingu, välja arvatud veolepingud, mille alusel kaupa tarnitakse, või lepingu puudumisel

ii) omandab kauba või tema ülesandel omandatakse kaup, või kui seda ei tehta,

iii) on tarnimisele kuuluv kaup tema valduses.

2. Andmeesitaja võib oma andmeesitamiskohustuse üle kanda kolmandale isikule, kuid selline ülekandmine ei vähenda mingil moel kõnealuse andmeesitaja vastutust.

3. Kui andmeesitaja ei suuda täita käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi, kohaldatakse tema suhtes liikmesriigi kehtestatud karistusi.

Artikkel 8

Registrid

1. Siseriiklikud asutused loovad ja haldavad ühendusesiseste ettevõtjate registrit, mis hõlmab vähemalt lähetajaid lähetavate kaupade osas ning saajaid saabuvate kaupade osas.

2. Artiklis 7 osutatud andmeesitajate kindlakstegemiseks ning esitatud andmete kontrollimiseks esitavad liikmesriikide maksuametid siseriiklikele asutustele:

a) vähemalt korra kuus füüsiliste ja juriidiliste isikute nimekirja, kes on deklareerinud, et nad on kõnealuse ajavahemiku jooksul saatnud kaupu teistesse liikmesriikidesse või teostanud hankeid teistes liikmesriikides. Nimekirjadest peab selguma füüsiliste või juriidiliste isikute poolt fiskaaleesmärkidel deklareeritud kaupade koguväärtused;

b) oma algatusel või siseriikliku asutuse nõudmisel kõik fiskaaleesmärkidel esitatud andmed, mis võivad parandada statistika kvaliteeti.

Andmete edastamise kord määratakse kindlaks artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

Siseriiklikud asutused käsitlevad nimetatud andmeid kooskõlas maksuameti poolt kohaldatavate eeskirjadega.

3. Maksuametid juhivad käibemaksukohustuslaseks registreeritud ettevõtjate tähelepanu kohustustele, mis neile kui andmeesitajaile vastavalt Intrastat süsteemi nõuetele langevad.

Artikkel 9

Intrastat süsteemi raames kogutavad andmed

1. Siseriiklikud asutused koguvad järgmisi andmeid:

a) andmeesitajale, kooskõlas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas [7] artikli 22 lõike 1 punktiga c selle artiklis 28h esitatud sõnastuses määratud identifitseerimisnumber;

b) vaatlusperiood;

c) lähetatud või saabunud kaubavood;

d) tariifi- ja statistikanomenklatuuri ja ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 2658/87 [8] määratletud koondnomenklatuuri 8-kohalise koodiga kindlaks määratud kaubad;

e) partnerliikmesriik;

f) kaupade väärtus;

g) kaupade kogus;

h) tehingu liik.

Punktides e–h osutatud statistiliste andmete mõisted on toodud lisas. Nimetatud andmete kogumise kord, eelkõige kasutatavad koodid, määratakse vajadusel artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

2. Liikmesriigid võivad koguda täiendavaid andmeid, näiteks:

a) kauba identifitseerimiseks vajalikud andmed koondnomenklatuurist üksikasjalikumal tasandil;

b) saabuva kauba päritolumaa;

c) lähetatava kauba päritolupiirkond ja saabuva kauba sihtpiirkond;

d) tarnetingimused;

e) transpordiliik;

f) statistiline protseduur.

Punktides b–f osutatud statistiliste andmete mõisted on toodud lisas. Nimetatud andmete kogumise kord, eelkõige kasutatavad koodid, määratakse vajadusel artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

Artikkel 10

Intrastat süsteemi lihtsustamine

1. Kasutajate vajaduste rahuldamiseks statistilise teabe järele ilma ettevõtjaid liigselt koormamata kinnitavad liikmesriigid igal aastal ühendusesisese kaubanduse aastaväärtustes väljendatud läved, millest allapoole jäädes on osapooled vabastatud Intrastat andmete esitamisest või võivad esitada neid lihtsustatud kujul.

2. Iga liikmesriik määratleb läved eraldi saabuvale ja lähetatavale kaubale.

3. Läve määramisel, millest allapoole jäädes on osapooled vabastatud Intrastat andmete esitamisest, tagavad liikmesriigid, et artikli 9 lõike 1 esimese lõigu punktides a–f osutatud andmeesitajate poolt kättesaadavaks tehtud andmed hõlmavad vähemalt 97 % asjaomaste liikmesriikide kogu kaubavahetuse väärtusest.

4. Liikmesriigid võivad määratleda muid lävesid, millest allapoole jäädes võivad osapooled kohaldada järgmisi lihtsustusi:

a) vabastus kaubakoguseid puudutavate andmete esitamisest;

b) vabastus tehingu liiki puudutavate andmete esitamisest;

c) võimalus esitada maksimaalselt 10 koondnomenklatuuri asjaomase, väärtuse poolest kõige enam kasutatava alamrubriigi üksikasjalikud andmed ning rühmitada muud tooted artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

Nimetatud lävesid kohaldav liikmesriik tagab, et nende osapoolte kaubavahetus oleks maksimaalselt 6 % selle kogu kaubavahetusest.

5. Teatud tingimustel, mis vastavad kvaliteedinõuetele ja määratletakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega, võivad liikmesriigid lihtsustada väikeste üksiktehingute kohta esitatavaid andmeid.

6. Liikmesriikide kohaldatavaid lävesid puudutav teave saadetakse komisjonile (Eurostatile) hiljemalt nende kohaldamise aastale eelneva aasta 31. oktoobril.

Artikkel 11

Statistiline konfidentsiaalsus

Andmeid esitanud osapoolte nõudmisel otsustavad siseriiklikud asutused, kas statistilisi tulemusi, mis võimaldavad nimetatud esitaja(te) otsest identifitseerimist, võib levitada või tuleb neid muuta nii, et nende levitamine ei ohustaks statistilist konfidentsiaalsust.

Artikkel 12

Andmete edastamine komisjonile

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) liikmesriikidevahelist kaubavahetust puudutava statistika igakuised tulemused hiljemalt:

a) 40 kalendripäeva pärast vaatluskuu lõppu üldandmete puhul, mis määratakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega;

b) 70 kalendripäeva pärast vaatluskuu lõppu üksikasjalike tulemuste puhul, mis hõlmab artikli 9 lõike 1 esimese lõigu punktides b–h osutatud teavet.

Kaupade väärtuse osas hõlmavad tulemused ainult lisas määratletud statistilist väärtust.

Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) konfidentsiaalsed andmed.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) igakuised kogu kaubavahetust puudutavad tulemused, kasutades vajadusel hinnanguid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) andmed elektroonilisel kujul kooskõlas andmevahetusstandarditega. Andmete edastamise praktiline kord määratakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

Artikkel 13

Kvaliteet

1. Liikmesriigid rakendavad edastatavate andmete kvaliteedi tagamiseks vajalikke meetmeid kooskõlas kvaliteedinäitajate ja kehtivate standarditega.

2. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile (Eurostatile) edastatud andmete kvaliteeti puudutava aruande.

3. Andmete kvaliteedi hindamise näitajad ja standardid, liikmesriikide poolt esitatavate kvaliteediaruannete ülesehitus ning andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalikud meetmed määratakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Liikmesriikidevahelist kaubavahetust puudutava statistika osas abistab komisjoni komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EMÜ) nr 3330/91 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 31. märts 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] ELT C 32, 5.2.2004, lk 92.

[2] Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 22. märtsi 2004. aasta otsus.

[3] EÜT L 316, 16.11.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[4] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

[5] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[6] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

[7] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/15/EÜ (ELT L 52, 21.2.2004, lk 61).

[8] EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2344/2003 (ELT L 346, 31.12.2003, lk 38).

--------------------------------------------------

LISA

STATISTILISTE ANDMETE MÕISTED

1. Partnerliikmesriik

a) Partnerliikmesriik on saabuva kauba puhul saatjaliikmesriik. See tähendab oletatavat lähteliikmesriiki juhtudel, kus kaubad saabuvad otse teisest liikmesriigist. Kui kaup on enne saabumisliikmesriiki jõudmist transiidi korras sisenenud ühte või mitmesse riiki ja seal on esinenud seisakuid või on seal läbi viidud muid kui veoga seotud õigustoiminguid (nt omandi üleminek), käsitatakse saatjaliikmesriigina viimast liikmesriiki, kus kõnealused seisakud või õigustoimingud aset leidsid.

b) Partnerliikmesriik on lähetatava kauba puhul lähteliikmesriik. See tähendab viimast riiki, kuhu kaup lähetuse ajal teadaolevalt saadetakse.

2. Kaupade kogus

Kaupade kogust saab väljendada kahel viisil:

a) netomassina, mis on pakkimata kauba tegelik kaal;

b) täiendavates mõõtühikutes, mis on kaubakoguse, välja arvatud netomassi, mõõtmiseks kasutatavad mõõtühikud; need määratletakse komisjoni iga-aastases koondnomenklatuuri ajakohastavas määruses.

3. Kaupade väärtus

Kaupade väärtust saab väljendada kahel viisil:

a) maksustava summana, mis maksustamise eesmärgil määratakse kindlaks kooskõlas direktiiviga 77/388/EMÜ;

b) statistilise väärtusena, mis on liikmesriikide riigipiiridel arvutatav väärtus. See hõlmab ainult lisakulusid (transpordi- ja kindlustuskulud), mis kauba lähetamisel puudutavad lähteliikmesriigi statistilisel territooriumil kulgevat teekonna osa ja kauba saabumisel sihtliikmesriigi statistilisest territooriumist väljaspool kulgevat teekonna osa. Seda nimetatakse fob-väärtuseks (franko laeva pardal) lähetatava kauba puhul ning CIF-väärtuseks (kulud, kindlustus, vedu) saabuva kauba puhul.

4. Tehingu liik

Tehingu liigi all mõeldakse erinevaid näitajaid (ost/müük, lepinguline töö jne), millega eristatakse ühte tehingut teisest.

5. Päritoluriik

a) päritoluriik on üksnes saabuvate kaupade osas riik, kust kaup pärineb;

b) kaubad, mis on täielikult saadud või valmistatud ühes riigis, pärinevad sellest riigist;

c) kaubad, mille valmistamisse on kaasatud kaks või rohkem riiki, pärinevad sellest riigist, kus toimub viimane oluline töö või töötlemine, mis on majanduslikult põhjendatud ja mis viiakse läbi selleks otstarbeks varustatud ettevõttes, ning millele järgneb uue toote valmistamine või mille näol on tegemist valmistamise olulise etapiga.

6. Päritolupiirkond ja sihtpiirkond

a) päritolupiirkond on lähetatava kauba puhul lähteliikmesriigi piirkond, kus kaup on valmistatud, monteeritud, kokku pandud, töödeldud, parandatud või hoolduse läbinud; kui see nii pole, on päritolupiirkond piirkond, kust kaup lähetati või; kui see nii pole, siis turustamispiirkond;

b) sihtpiirkond on saabuva kauba puhul saabumisliikmesriigi see piirkond, kus kaupa tarbitakse või kus see monteeritakse, pannakse kokku, töödeldakse, parandatakse või läbib hoolduse; kui see nii pole, on sihtpiirkond piirkond, kuhu kaup lähetatakse või; kui see nii pole, siis piirkond, kus seda kavatsetakse turustada.

7. Tarnetingimused

Tarnetingimused on müügilepingu need sätted, millega kehtestatakse nii müüja kui ka ostja kohustused vastavalt II lisas esitatud Rahvusvahelise Kaubanduskoja Incotermi eeskirjadele (cif, fob jne).

8. Transpordiliik

Transpordiliik määratakse lähetatava kauba puhul kindlaks aktiivse transpordivahendi järgi, millega kõnealune kaup peaks lahkuma lähteliikmesriigi statistiliselt territooriumilt ja saabuva kauba puhul määratakse transpordiliik kindlaks aktiivse transpordivahendi järgi, millega kõnesolev kaup peaks olema sisenenud saabumisliikmesriigi statistilisele territooriumile.

9. Statistiline protseduur

Statistilise protseduuri all mõeldakse erinevaid näitajaid, millega statistilistel eesmärkidel eristatakse erinevaid saabuvate/lähetatavate kaupade tüüpe.

--------------------------------------------------