Nõukogu määrus (EÜ) nr 601/2004,

22. märts 2004,

millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon (edaspidi "konventsioon") kiideti ühenduse poolt heaks nõukogu otsusega 81/691/EMÜ [2] ning see jõustus ühenduses 21. mail 1982. aastal.

(2) Konventsioon loob raamistiku Antarktika vete elusressursside kaitse ja majandamise piirkondade vaheliseks koostööks, asutades Antarktika vete elusressursside kaitse ja majandamise komisjoni (edaspidi "CCAMLR") ning lastes CCAMLRil võtta meetmeid, mis on lepinguosalistele siduvad.

(3) Ühendus kui konventsiooni osalisriik peab tagama, et CCAMLRi võetud kaitsemeetmeid kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes.

(4) Kõnealused meetmed hõlmavad mitmeid konventsiooni piirkonnas toimuva kalandustegevuse kontrollimisega seotud eeskirju ja sätteid, mis tuleb inkorporeerida ühenduse õigusesse kui nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta [3] artikli 1 lõikes 3 määratletud erisätted ja täiendama selle sätteid.

(5) Mõned neist erisätetest on ühenduse õigusaktidesse üle võetud nõukogu 19. detsembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 3943/90 Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni XXIV artikli kohaselt loodud vaatlus- ja inspekteerimissüsteemi kohaldamise kohta, [4] nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 66/98, millega sätestatakse teatavad kaitse- ja kontrollimeetmed kalastustegevuse suhtes Antarktikas, [5] ja nõukogu 29. juuli 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1721/1999, millega kehtestatakse Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga mitteühinenud riikide lipu all sõitvatele laevadele kohaldatavad teatavad kontrollimeetmed. [6]

(6) CCAMLRi võetud uute kaitsemeetmete rakendamise eesmärgil tuleb need määrused kehtetuks tunnistada ja asendada ühe määrusega, mis ühendab endas kõik ühenduse kui konventsiooni osalisriigi kohustustest tulenevad kalapüügitegevuste kontrollimisega seonduvad erisätted.

(7) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus, [7]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse üldeeskirjad ja tingimused, mille alusel ühendus kohaldab:

a) kontrollimeetmeid, mida kohaldatakse Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (edaspidi "konventsioon") osalisriikide lipu all sõitvate kalalaevade suhtes, mis tegutsevad konventsiooni piirkonnas riikliku jurisdiktsiooni piiridest väljaspool asuvates vetes;

b) süsteemi, mille kaudu ergutatakse konventsiooniga mitteühinenud riikide lipu all sõitvaid laevu järgima komisjoni poolt Antarktika vete elusressursside kaitseks sätestatud kaitsemeetmeid.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ilma, et see piiraks konventsiooni sätete kohaldamist ja toimib selle eesmärkide ja põhimõtete ning selle vastu võtnud konverentsi lõppakti sätete edendamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) konventsiooniala – käesoleva konventsiooni artiklis 1 määratletud kohaldamisala;

b) antarktiline konvergents – joon, mis ühendab järgmisi punkte geograafilistel laiustel ja pikkustel: 50 oS, 0o – 50 oS, 30 oE – 45 oS, 30 oE – 45 oS, 80 oE – 55 oS, 80 oE – 55 oS, 150 oE – 60 oS, 150 oE – 60 oS, 50 oW – 50 oS, 50 oW – 50 oS, 0o;

c) ühenduse kalalaev – kalalaev, mis sõidab mõne ühenduse liikmesriigi lipu all ja on registreeritud ühenduses ning mis lastib pardale ja hoiab oma pardal konventsioonialalt pärinevatest mere elusressurssidest püütud mereorganisme;

d) VMS-süsteem – laevaseire satelliitsüsteem, mis on paigaldatud ühenduse kalalaevade pardale vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklile 3;

e) uuskalastus – kalaliikide püüdmine teatud kindla püügimeetodi abil FAO Antarktika statistilises alapiirkonnas, mille kohta ei ole CCAMLRile kunagi esitatud:

i) ulatuslike teadustööde/uuringute käigus või uurimuslikul kalapüügil kogutud teavet leviku, arvukuse, populatsiooni ning võimaliku saagikuse ja varude kohta; või

ii) püügikoguse ja -koormuse kohta käivaid andmeid; või

iii) andmeid püügikoguse ja -koormuse kohta kahel viimasel hooajal, mil püük toimus;

f) uurimuslik kalapüük – kalapüük, mis varem liigitati uuskalastuse alla vastavalt lõikes e toodud määratlusele. Uurimuslikku kalapüüki liigitatakse jätkuvalt niimoodi, kuni on saadaval piisavalt teavet, et:

i) hinnata sihtliikide levikut, arvukust ja populatsiooni, mille põhjal antakse hinnang püügikoha potentsiaalse saagikuse kohta;

ii) vaadata üle kalapüügi võimalikud mõjud sõltuvatele ja seotud liikidele; ja

iii) võimaldada CCAMLRi teaduskomiteel vormistada ja anda soovitusi kohaste saagitasemete kohta ning vajaduse korral ka püügikoormuse tasemete ja püügivarustuse kohta;

g) CCAMLRi inspektor – konventsiooni osalisriigi poolt ametisse määratud inspektor, kes rakendab artikli 1 lõikes 1 viidatud kontrollisüsteemi;

h) CCAMLRi inspektsioonisüsteem – CCAMLRi poolt vastu võetud taolist nime kandev dokument käesoleva konventsiooni osalisriigi lipu all sõitvate laevade kontrollimise ja inspektsiooni teostamise kohta merel;

i) kolmanda riigi laev – kalalaev, mis sõidab käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riigi lipu all ja mille puhul on täheldatud kalapüügitegevusi konventsioonialal;

j) osalisriik – käesoleva konventsiooni osalisriik;

k) osalisriigi laev – kalalaev, mis sõidab käesoleva konventsiooni osalisriigi lipu all;

l) täheldamine – käesoleva konventsiooni osalisriigi lipu all sõitva ja konventsioonialal tegutseva laeva või käesoleva konventsiooni osalisriigis registreeritud ja konventsioonialast ülelendava õhusõiduki või CCAMLRi inspektori poolt esitatud mis tahes tähelepanek mõne käesoleva konventsiooni kolmanda riigi lipu all sõitva laeva kohta;

m) IUU tegevused – ebaseaduslik, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüük konventsioonialal;

n) IUU laev – igasugune laev, mis on seotud ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga konventsioonialal.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGITEGEVUSTE LUBAMINE KONVENTSIOONIALAL

Artikkel 3

Eripüügiluba

1. Ainult nendel ühenduse laevadel, kellele nende lipuliikmesriik on vastavalt määrusele (EÜ) nr 1627/94 [8] välja andnud eripüügiloa, on vastavalt loaga sätestatud tingimustele õigus püüda, säilitada pardal, ümber laadida ja lossida konventsioonialalt pärinevaid kalavarusid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile arvutisidet kasutades ja kolme päeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud loa väljastamise kuupäevast järgneva, loa saanud laeva puudutava teabe:

a) asjaomase laeva nimi;

b) ajavahemik, millele on väljastatud kalapüügiluba konventsioonialal koos algus- ja lõpukuupäevadega;

c) kalapüügiala või -alad;

d) sihtliigid;

e) kasutatav varustus.

Komisjon edastab taolise teabe viivitamata CCAMLRi sekretariaadile.

3. Liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teave peab sisaldama komisjoni 30. septembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2090/98 ühenduse kalalaevade registri kohta [9] artiklis 1 ette nähtud laevastikuregistri sisenumbrit koos üksikasjadega kodusadama ja laeva omaniku nimede või laeva prahtija kohta, millega peab kaasnema teavitus, et laeva kaptenit on teavitatud selles konventsiooniala piirkonnas või piirkondades, kus laev hakkab kala püüdma, jõus olevatest meetmetest.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse artiklites 5, 6, 7 ja 8 toodud erisätteid arvesse võttes.

5. Liikmesriigid ei väljasta erilubasid konventsioonialal õngepüügiga tegeleda kavatsevatele laevadele, mis ei järgi nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 600/2004, millega sätestatakse teatavad kalapüügitegevustele kohaldatavad tehnilised meetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas, [10] artikli 8 lõike 3 teise alalõigu sätteid.

6. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 4

Üldised tegutsemiseeskirjad

1. Artiklis 3 nimetatud eripüügiluba või selle autenditud koopiat hoitakse kalalaeva pardal ja see on kättesaadav CCAMLRi inspektorile kõikidel inspektsioonidel.

2. Iga liikmesriik tagab, et kõik tema lipu all sõitvad ühenduse kalalaevad edastavad teate oma sisenemiste ja väljumiste kohta ükskõik millises sadamas, sisenemiste ja väljumiste kohta konventsioonialal ja oma liikumistest FAO statistiliste alapiirkondade ja rajoonide vahel.

3. Liikmesriigid võrdlevad lõikes 2 nimetatud andmeid ühenduse kalalaevade pardal töötavatest VMS-süsteemidest saadud andmetega. Nad edastavad selle teabe arvutisidet kasutades komisjonile kahe päeva jooksul selle saamise kuupäevast. Komisjon edastab antud teabe viivitamata CCAMLRi sekretariaadile.

4. Juhul kui ühenduse kalalaevade pardal paiknevates VMS-süsteemides ilmneb tehniline rike, edastab liikmesriik CCAMLRile niipea kui võimalik teatise, mis sisaldab laeva nime ja VMS-süsteemi rikke ilmnemisega seotud kuupäeva ja laeva asukohta, saates sellest koopia komisjonile. Niipea kui VMS-süsteemi rike on parandatud, teatab lipuliikmesriik sellest viivitamatult CCAMLRile

Artikkel 5

Krabipüügi lubamine

1. Lipuliikmesriigid teatavad komisjonile oma ühenduse kalalaeva kavatsusest tegeleda krabipüügiga FAO statistilises alapiirkonnas 48.3. Selline teadaanne esitatakse neli kuud enne püügi kindlaksmääratud alguskuupäeva ning see sisaldab laevastikuregistri sisenumbrit ning asjaomase laeva teadustööde ja püügioperatsioonide plaani.

2. Komisjon vaatab teadaande läbi, kontrollib, kas see on kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, ning teatab liikmesriigile oma järeldustest. Komisjoni järelduste kättesaamisel või kümme tööpäeva pärast teadaande esitamist võib liikmesriik välja anda kalapüügi eriloa. Komisjon teatab sellest vastavalt CCAMLRile ja hiljemalt kolm kuud enne püügi kindlaksmääratud alguskuupäeva.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 6

Uue püügiviisi lubamine

1. Uus püügiviis on konventsioonialal keelatud, välja arvatud juhud, mil selleks on luba antud lõikudes 2 kuni 5 toodud sätete kohaselt.

2. Ainult neil laevadel, mille varustus ja seadistused vastavad CCAMLRi poolt võetud asjakohastele kaitsemeetmetele, on õigus tegelda uue püügiviisiga. Laevadel, mis on kantud artiklis 29 nimetatud CCAMLR IUU laevade nimekirja, ei ole lubatud tegelda uue püügiviisiga.

3. Lipuliikmesriik teatab komisjonile ühenduse kalalaeva kavatsusest arendada uut püügiviisi konventsioonialal mitte hiljem kui neli kuud enne CCAMLRi iga-aastast istungit.

Sellisele teadaandele lisab liikmesriik nii palju järgnevalt kirjeldatud teavet, kui on võimalik:

a) kavandatava püügi iseloom, sealhulgas sihtliigid, püügimeetodid, kavandatav püügipiirkond ning igasugune tasuva kalastuse arendamiseks vajalik minimaalne saagitase;

b) ulatuslike uurimis-/vaatlusreiside käigus saadud bioloogiline teave, nagu näiteks levik, arvukus, andmed populatsiooni ja teave varude iseloomulike tunnuste kohta;

c) üksikasjalikud andmed sõltuvate ja seotud liikide kohta ning kavandatava püügi igasugune tõenäoline mõju neile;

d) teave muu püügi kohta samas piirkonnas või samasuguse püügi kohta mujal, mis võib olla abiks potentsiaalse saagikuse hindamisel.

4. Komisjon edastab vastavalt lõikele 3 esitatud teabe koos muu tema valduses oleva asjassepuutuva teabega CCAMLRile kaalumiseks.

5. Kui CCAMLR kiidab uue püügiviisi heaks, siis väljastatakse sellele luba:

a) komisjoni poolt juhtudel, kui CCAMLR ei ole kohaldanud kaitsemeetmeid seoses uue kalapüügiga; või

b) kõikide teiste juhtumite puhul nõukogu poolt, kes tegutseb komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega.

6. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 7

Uurimusliku kalapüügi lubamine

1. Uurimuslik kalapüük on konventsioonialal keelatud, välja arvatud juhud, mil selleks on luba antud lõikudes 2 kuni 7 toodud sätete kohaselt.

2. Ainult neil laevadel, mille varustus ja seadistused vastavad CCAMLRi poolt võetud asjakohastele kaitsemeetmetele, on õigus tegelda uurimusliku kalapüügiga.

Laevadel, mis on kantud artiklis 29 viidatud CCAMLR IUU laevade nimekirja, ei ole lubatud tegelda uurimusliku kalapüügiga.

3. Iga liikmesriik, kes osaleb uurimuslikus kalapüügis või kavatseb anda mõnele laevale loa selles osalemiseks, valmistab ette teadustööde ja püügioperatsioonide plaani, mis tuleb edastada otse CCAMLRile enne CCAMLRi poolt kindlaksmääratud kuupäeva, ja selle koopia saadetakse komisjonile.

Nimetatud plaan sisaldab nii palju järgnevalt kirjeldatud teavet, kui liikmesriik on võimeline edastama:

a) liikmesriigi tegevuste ja CCAMLRi teaduskomitee poolt välja töötatud andmekogumisplaani kooskõlalisuse kirjeldus;

b) uurimusliku kalapüügi iseloom, sealhulgas sihtliigid, püügimeetodid, kavandatav püügipiirkond ning tulevase püügihooaja ennustatav maksimaalne saagitase;

c) ulatuslike uurimis- või vaatlusreiside käigus saadud bioloogiline teave, nagu näiteks levik, arvukus, andmed populatsiooni ja teave varude iseloomulike tunnuste kohta;

d) üksikasjalikud andmed sõltuvate ja seotud liikide kohta ning kavandatava püügi igasugune tõenäoline mõju neile;

e) teave muu püügi kohta samas piirkonnas või samasuguse püügi kohta mujal, mis võib olla abiks potentsiaalse saagikuse hindamisel.

4. Iga liikmesriik, kes osaleb uurimuslikus kalapüügis, esitab CCAMLRile igal aastal enne CCAMLRi poolt määratud tähtaja möödumist teaduskomitee poolt välja töötatud andmekogumisplaanis kirjeldatud andmed asjaomase kalapüügi kohta ja edastab selle koopia komisjonile.

Kui CCAMLRile ei ole esitatud andmekogumisplaanis määratletud andmeid viimaste püügihooaegade kohta, mil püük toimus, keelatakse andmed esitamata jätnud liikmesriigil uurimuslikku kalapüüki jätkata, kuni CCAMLRile on esitatud asjakohased andmed ja komisjonile koopia sellest ning teaduskomiteele on antud võimalus need läbi vaadata.

5. Enne kui liikmesriik annab oma laevadele loa osaleda juba toimuval uurimuslikul kalapüügil, teatab ta sellest komisjonile mitte hiljem kui kolm kuud enne CCAMLRi iga-aastast istungit. Teavitaja liikmesriik ei luba oma laevadel osaleda uurimuslikul kalapüügil enne nimetatud nõupidamise lõppemist.

6. Liikmesriik edastab otse CCAMLRi sekretariaadile iga uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva nime, tüübi, suuruse, registreerimisnumbri ja raadiokutsungi ning selle koopia komisjonile vähemalt kolm kuud enne iga püügiretke algust.

7. Püügivõimsust ja -koormust piiratakse preventiivse püügilimiidi abil tasemel, mis ei ületa oluliselt artikli 2 lõikes f kirjeldatud hinnangute tegemiseks nõutava ja andmekogumisplaanis määratletud teabe saamiseks vajalikku taset.

8. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 8

Teadusliku uurimistöö lubamine

1. Liikmesriigid, kelle laevad kavatsevad tegeleda teadusliku uurimistööga piirkonnas, kus prognoositav merikogerlaste saak on oletuste kohaselt alla 50 tonni ja milles ei sisaldu rohkem kui 10 tonni Dissostichus spp.-d ja vähem kui 0,1 % krilli, kalmaari ja krabisid antud püügilimiidist, esitavad otse CCAMLRile järgmised andmed, saates neist koopia komisjonile:

a) asjaomase laeva nimi;

b) selle pardatunnus;

c) rajoonid ja alapiirkonnad, kus kavatsetakse uurimistööd läbi viia;

d) konventsioonialale sisenemise ja väljumise eeldatavad kuupäevad;

e) uurimistöö eesmärk;

f) tõenäoliselt kasutatav kalastusvarustus.

2. Lõikes 1 nimetatud ühenduse laevad vabastatakse võrgusilmasuuruse nõudeid, püügivahendite keeldu, suletud piirkondi, kalastushooaegu ja alammõõte käsitlevatest kaitsemeetmetest ning aruandlussüsteemi nõuetest, välja arvatud artikli 9 lõikes 6 ja artikli 16 lõikes 1 nimetatud nõuded.

3. Liikmesriigid, kelle laevad kavatsevad tegeleda teadusliku uurimistööga piirkonnas, kus prognoositav kogusaak on eeldatavasti üle 50 tonni või Dissostichus spp. saak on üle 10 tonni või üle 0,1 % krillile, kalmaarile ja krabidele antud püügilimiidist, esitavad CCAMLRile läbivaatamiseks CCAMLRi teaduskomitee poolt vastu võetud standardiseeritud juhendite ja vormingutega kooskõlas oleva uurimisprogrammi vähemalt kuus kuud enne kavandatava uurimistöö alguskuupäeva, saates sellest koopia komisjonile. Uurimistöö eesmärkidel kavandatav püük ei jätku enne CCAMLRi poolt teostatava läbivaatamisprotsessi lõppemist ja tema otsuse teatavakstegemist.

4. Liikmesriigid esitavad CCAMLRile aruanded iga vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 läbi viidud teadusliku uurimistööga seonduva saagi püügikogust ja -koormust käsitlevate andmete kohta. Liikmesriik esitab CCAMLRile kokkuvõtte tulemustest 180 päeva jooksul uurimustöö lõpetamise päevast alates ja edastab selle koopia komisjonile. Liikmesriik esitab CCAMLRile täispika aruande uurimistöö tulemuste kohta 12 kuu jooksul uurimistöö lõpetamise päevast alates ja saadab selle koopia komisjonile.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

III PEATÜKK

ANDMETE ARUANDLUSSÜSTEEM

1. JAGU

PÜÜGIKOGUST JA -KOORMUST KÄSITLEVAD ANDMED

Artikkel 9

Püügikogust ja -koormust käsitlevad andmed

1. Ühenduse kalalaevadele kehtib kolm püügikogust ja -koormust käitlevate andmetega seonduvat aruandlussüsteemi, mis vastavad artiklites 10, 11 ja 12 nimetatud erinevaid liike ja asjaomaseid FAO statistilisi piirkondi, alapiirkondi ja rajoone puudutavatele aruandlusperioodidele.

2. Aruanne püügikoguse ja -koormuse kohta peab sisaldama järgnevat teavet kõnesoleva ajavahemiku suhtes:

a) asjaomase laeva nimi;

b) tema pardatunnus;

c) asjakohaste liikide kogusaak;

d) kalastuspäevade ja -tundide koguarv;

e) kõik püügid ja kaaspüügi liigid, mida hoitakse pardal aruandlusperioodi vältel;

f) õngepüügi korral konksude arv.

3. Ühenduse kalalaevade kaptenid esitavad püügikoguse ja -koormuse kohta käivad aruanded pädevatele lipuliikmesriikide ametivõimudele hiljemalt ühe päeva jooksul alates artiklites 10, 11 ja 12 nimetatud asjakohase aruandlusperioodi lõppemisest.

4. Liikmesriigid edastavad arvutisidet kasutades komisjonile iga ühenduses registreeritud nende lipu all sõitva kalalaeva poolt edastatud püügikoguse ja -koormuse kohta käivad aruanded hiljemalt kolme päeva jooksul arvates iga aruandlusperioodi lõpukuupäevast. Igas püügikoguse ja -koormuse kohta käivas aruandes määratletakse asjaomase püügi aruandlusperiood.

5. Komisjon edastab CCAMLRile lõike 3 kohaselt saadud püügikoguse ja -koormuse kohta käivad aruanded hiljemalt viie päeva jooksul arvates iga aruandlusperioodi lõpukuupäevast.

6. Püügikoguse ja -koormuse kohta käiv aruandlussüsteem kohaldub teadusliku uurimistöö eesmärkidel püütud liikidele siis, kui antud perioodi püügikogus on üle viie tonni, välja arvatud juhud, kui teatud kindlatele liikidele kohalduvad veel konkreetsemad määrused.

7. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 10

Kuuajalise püügikoguse ja -koormuse aruandlussüsteem

1. Kuuajalise püügikoguse ja -koormuse aruandlussüsteemi puhul on aruandeperioodiks kalendrikuu.

2. Käesolevat süsteemi kohaldatakse:

a) Electrona carlsbergi püügil FAO statistilises alapiirkonnas 48.3;

b) Euphausia superba püügil FAO statistilises piirkonnas 48 ning FAO statistilistes rajoonides 58.4.2 ja 58.4.1.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 11

Kümnepäevase püügikoguse ja -koormuse aruandlussüsteem

1. Kümnepäevase püügikoguse ja -koormuse aruandlussüsteemi puhul jagatakse iga kalendrikuu kolmeks aruandeperioodiks, mida tähistatakse tähtedega A, B ja C ning mis kestavad vastavalt kuu 1. päevast 10. päevani, 11. päevast 20. päevani ja 21. päevast kuu viimase päevani.

2. Käesolevat süsteemi kohaldatakse:

a) Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides'e ning muude süvaveeliikide püügil FAO statistilises rajoonis 58.5.2.

b) kalmaariliste Martialia hyadesi uurimuslikul püügil FAO statistilises alapiirkonnas 48.3;

c) krabiliste Paralomis spp. (selts: kümnejalalised, Decapoda; alamselts: rohivähilised, Reptantia) püügil FAO statistilises alapiirkonnas 48.3, välja arvatud CCAMLRi uurimusliku kalapüügikava selle liigi ja alapiirkonna esimeses faasis toimunud püük.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 12

Viiepäevase püügikoguse ja -koormuse aruandlussüsteem

1. Viiepäevase püügikoguse ja -koormuse aruandlussüsteemi puhul jagatakse iga kalendrikuu kuueks aruandeperioodiks, mida tähistatakse tähtedega A, B, C, D, E ja F ning mis kestavad vastavalt kuu 1. päevast 5. päevani, 6. päevast 10. päevani, 11. päevast 15. päevani, 16. päevast 20. päevani, 21. päevast 25. päevani ja 26. päevast kuu viimase päevani.

2. Käesolevat süsteemi kohaldatakse igal kalapüügihooajal:

a) Champsocephalus gunnari püügil FAO statistilises alapiirkonnas 48.3;

b) Dissostichus eleginoides'e püügil FAO statistilistes alapiirkondades 48.3 ja 48.4;

c) Dissostichus eleginoides'e uurimuslikul püügil tervel konventsioonialal, määruse (EÜ) nr 600/2004 artikli 2 lõikes d määratletud üksikasjaliku ruudustiku kaudu.

3. Pärast seda, kui CCAMLR on teatanud kalapüügi lõpetamisest seoses käesolevas artiklis nimetatud püügikoguse ja -koormusega seotud aruandluse esitamata jätmisega, peavad asjaomased laev(ad) kohe lõpetama kõnealuse püügi ja neil lubatakse püüki jätkata ainult aruande või vajadusel aruandluse esitamisega seotud tehnilisi raskusi tõendava seletuskirja edastamisel CCAMLRile.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

2. JAGU

IGAKUINE ÜKSIKASJALIK ANDMETE ARUANDLUSSÜSTEEM TRAAL-, ÕNGE- JA MÕRRAPÜÜGI KOHTA

Artikkel 13

Igakuine üksikasjalik püügikoguse ja -koormuse andmete aruandlussüsteem

1. Iga püügikuule järgneva kuu 15. päevaks teatavad ühenduse kalalaevad selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle lipu all nad sõidavad, üksikasjaliku püügikoguse ja -koormuse andmed asjaomase kuu kohta, mis puudutavad asjakohaselt teavet traal-, õnge- või mõrrapüügist järgmiste liikide ja piirkondade puhul:

a) Champsocephalus gunnari püük FAO statistilises rajoonis 58.5.2 ja alapiirkonnas 48.3;

b) Dissostichus eleginoides'e püük FAO statistilistes alapiirkondades 48.3 ja 48.4;

c) Dissostichus eleginoides'e püük FAO statistilistes rajoonis 58.5.2;

d) Electrona carlsbergi püük FAO statistilises alapiirkonnas 48.3;

e) Martialia hyadesi püük FAO statistilises alapiirkonnas 48.3;

f) Paralomis spp. (selts: kümnejalalised, Decapoda; alamselts: rohivähilised, Reptantia) püük FAO statistilises alapiirkonnas 48.3, välja arvatud CCAMLRi uurimusliku kalapüügikava selle liigi ja alapiirkonna esimeses faasis toimunud püük.

2. Lõike 1 punktides b ja f nimetatud kalapüükide puhul tuleb edastada andmed iga mõrrapaneku ja teistel juhtudel iga traalitõmbe kohta.

3. Kõikide sihtliigi püükide ja kaaspüükide puhul tuleb esitada aruanded iga liigi kohta eraldi. Andmetes peab sisalduma kõikidest liikidest pärinevate merelindude ja mereimetajate arv, kes on kinni püütud ja vabaks lastud või tapetud.

4. Liikmesriigid edastavad lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud teabe komisjonile iga kalendrikuu lõpus. Komisjon edastab selle teabe viivitamatult CCAMLRile.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 14

Igakuine üksikasjalik bioloogiliste andmete aruandlussüsteem

1. Ühenduse kalalaevad edastavad selle liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, kelle lipu all nad sõidavad, artiklis 13 nimetatud samade tingimuste alusel ja samade kalapüükide kohta sihtliikide ning püügil saadud kaaspüügiliikide pikkuselise koosseisu mõõtmiste esinduslikud proovid.

2. Kala pikkust mõõdetakse lähima sentimeetrini allapoole ümardatud täispikkusena ning pikkuselise koosseisu esinduslikud proovid tuleb võtta ühe koordinaadistikuruudu (0,5o laiuskraadi korda 1o pikkuskraad) piirest. Kui laev liigub ühe kuu jooksul ühest koordinaadistikuruudust teise, tuleb pikkuseline koosseis näidata iga koordinaadistikuruudu kohta eraldi.

3. Kui andmed esitatakse artikli 13 lõike 1 punktis d nimetatud kalapüügi kohta, siis peab esinduslik proov sisaldama vähemalt 500 kala.

4. Iga kuu lõpus edastavad liikmesriigid saadud teabe komisjonile, kes edastab selle viivitamatult CCAMLRile.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 15

Kalapüügi lõpetamine aruandluse esitamata jätmisel

Kui CCAMLR teatab liikmesriigile kalapüügi lõpetamisest artiklites 13 ja 14 toodud aruandluse esitamata jätmise tõttu, siis asjaomane liikmesriik peab tagama, et tema taolisel kalapüügil osalevad laevad lõpetavad püügi kohe.

3. JAGU

PÜÜGIKOGUST PUUDUTAV IGA-AASTANE ARUANDLUS

Artikkel 16

Kogusaagi andmed

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende lipu all sõitvate ühenduse kalalaevade poolt püütud kogusaagi laevade kaupa iga aasta 31. juuliks, ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 15 sätestatut.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 17

Kokkuvõtlikud andmed krillipüügi kohta

1. Konventsioonialal toimunud krillipüügis osalenud ühenduse kalalaevad edastavad nende liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, kelle lipu all nad sõidavad, üksikasjalikud püügikoguse ja -koormuse andmed eelneva püügihooaja kohta iga aasta 1. jaanuariks.

2. Liikmesriigid teevad kokkuvõtte üksikasjalikest püügikoguse ja -koormuse andmetest 10 × 10 meremiili suuruse ruudustiku ja kümnepäevase ajavahemiku kohta ning edastavad need andmed komisjonile hiljemalt 1. märtsil igal aastal.

3. Üksikasjalike püügikoguse ja -koormuse andmete puhul jagatakse kuu kümnepäevasteks aruandlusperioodideks: kuu 1. päevast 10. päevani, 11. päevast 20. päevani ja 21. päevast kuu viimase päevani. Neid kümnepäevaseid aruandlusperioode tähistatakse A, B ja C perioodidena.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 18

Andmed FAO statistilises alapiirkonnas 48.3 toimuva krabipüügi kohta

1. Ühenduse kalalaevad, mis püüavad krabisid FAO statistilises alapiirkonnas 48.3, edastavad komisjonile teabe enne kõnesoleva aasta 31. augustit toimunud kalapüügitegevuste ja krabipüüki puudutavate andmete kohta 25. septembril igal aastal. Komisjon edastab need andmed CCAMLRile iga aasta 30. septembriks.

2. Igal aastal 31. augustil saadud andmed püükide kohta edastatakse komisjonile kahe kuu jooksul alates kalapüügi lõpetamise kuupäevast. Komisjon edastab need andmed CCAMLRile hiljemalt kalapüügi lõpetamisele järgneva kolme kuu jooksul.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 19

FAO statistilises alapiirkonnas 48.3 toimuva uurimusliku kalmaaripüügi kohta käivad üksikasjalikud püügikoguse ja -koormuse andmed

1. FAO statistilises alapiirkonnas 48.3 kalmaari (Martialia hyadesi) püüdvad ühenduse kalalaevad edastavad komisjonile selle püügi kohta käivad üksikasjalikud püügikoguse ja -koormuse andmed 25. septembril igal aastal. Need andmed peavad sisaldama kõikidest liikidest pärinevate merelindude ja mereimetajate arvu, kes püüti kinni ja lasti vabaks või tapeti. Komisjon edastab need andmed CCAMLRile iga aasta 30. septembriks.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

IV PEATÜKK

KONTROLL JA INSPEKTSIOON

1. JAGU

KONTROLL JA INSPEKTSIOON MEREL

Artikkel 20

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse ühenduse kalalaevadele ja kalalaevadele, mis sõidavad käesoleva konventsiooni mõne muu osalisriigi lipu all.

Artikkel 21

Liikmesriikide poolt ametisse määratud CCAMLRi inspektorid, kes inspekteerivad merel

1. Liikmesriigid võivad ametisse määrata CCAMLRi inspektorid, keda võib saata iga ühenduse kalalaeva pardale või kokkuleppel teise lepinguosalisega viimase laevale, mis tegeleb või hakkab konventsioonialal tegelema mere elusressursside püügiga või kalavarusid käsitlevate uurimistöödega.

2. CCAMLRi inspektorid inspekteerivad konventsioonialal viibivate muude kui ühenduse ja tema liikmesriikide osalisriikide lipu all sõitvatel laevadel selles suhtes, kuidas seal järgitakse CCAMLRi poolt vastu võetud kohaldatavaid kaitsemeetmeid, ja ühenduse laevade puhul selles suhtes, kuidas seal järgitakse igasuguseid nendele laevadele kohalduvaid kalavarudega seotud ühenduse kaitse- ja kontrollimeetmeid.

3. CCAMLRi inspektorid peavad vaadeldava kalapüügi ja teadusliku uurimistööga seonduvaid tegevusi, konventsiooni sätteid ja selle alusel võetud kaitsemeetmeid hästi tundma. Liikmesriigid tõendavad dokumentaalselt iga ametisse määratava inspektori kvalifikatsiooni.

4. Inspektorid on neid ametisse määranud liikmesriigi kodanikud ning kuuluvad inspekteerimist läbi viies üksnes selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla. Inspektoritele antakse laeva pardal viibimise ajaks laevaohvitseri staatus ja nad peavad seal töötades suutma suhelda nende laevade lipuriikide keeles.

5. Iga CCAMLRi inspektor peab kaasas kandma CCAMLRi poolt heaks kiidetud või ette nähtud ja ametisse nimetanud liikmesriigi poolt välja antud isikutunnistust. See dokument tõendab, et inspektor on määratud inspekteerima vastavalt CCAMLRi vaatlus- ja inspektsioonisüsteemile.

6. Liikmesriigid edastavad nende poolt ametisse määratud inspektorite nimed CCAMLRi sekretariaadile 14 päeva jooksul arvates nende ametissemääramisest ja saadavad sellest koopia komisjonile.

7. Liikmesriigid teevad süsteemi kohaldamisel üksteisega ja komisjoniga koostööd.

8. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 22

Võimalike inspektsiooni alla kuuluvate tegevuste kindlaksmääramine

Inspektsiooni alla võivad kuuluda konventsioonialal teostatavad uurimistegevused ja mere elusressursside püük. Inspektsiooni alla liigitatakse oletatavad kalalaeva tegevused, mille puhul CCAMLRi inspektor tuvastab, et need vastavad ühele või mitmele järgnevalt toodud neljale kriteeriumile ja selle kohta puudub vastupidine teave:

a) kasutusel olev, hiljuti kasutatud või kasutamiseks valmis olev püügivarustus, sealhulgas:

i) võrgud, nöörid või mõrrad on lastud vette;

ii) traalivõrgud ja -avaused on kokku seatud;

iii) söödastatud konksud, söödastatud mõrrad või mõrrad või sulanud sööt on kasutamisvalmis;

iv) logiraamat viitab hiljuti toimunud või algavale kalapüügile;

b) konventsioonialal esinev kala, mida parasjagu töödeldakse või on hiljuti töödeldud, sealhulgas:

i) pardale lastitud värske kala või kalajäätmed;

ii) kala on külmutamisel;

iii) selle suhtes on kättesaadav tegevusega või tootega seonduv teave;

c) laeva püügivarustus on vette lastud, sealhulgas:

i) püügivarustus kannab laevatähiseid;

ii) püügivarustus sobib kokku laeva pardal olevaga;

iii) logiraamatu kande kohaselt on varustus vette lastud;

d) konventsioonialal esinev kala (või nende tooted) on lastitud pardale.

Artikkel 23

Laevade märgistamine pardalviibivate inspektoritega seoses

1. Laevad, mille pardal on CCAMLRi inspektorid, heiskavad CCAMLRi poolt heaks kiidetud teatava lipu või vimpli, mis näitab, et pardal viibivad CCAMLRi inspektsioonisüsteemi kohaselt inspektsiooniga seonduvaid kohuseid täitvad inspektorid.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 24

Inspektsioonimenetlus merel

1. Iga mere elusressursside püügi või nende teadusliku uurimise eesmärgil konventsioonialal viibiv ühenduse laev, saades vastavalt artiklile 23 rahvusvahelises signalisatsioonikoodis antud kohase signaali laevalt, mille pardal on CCAMLRi inspektor, peab kas peatuma või tegutsema vastavalt vajadusele, et aidata inspektorit kiiresti ja ohutult laevale toimetada, välja arvatud juhul, kui laeval on käsil aktiivne püügioperatsioon, mispuhul ta teeb seda niipea kui võimalik.

2. Inspektori, kellel võivad kaasas olla abid, lubab laeva pardale kapten. Laeva pardale astudes esitab inspektor artikli 21 lõikes 5 nimetatud dokumendid. Laeva kapten osutab inspektoritele asjakohast abi ülesannete täitmisel, võimaldades vajaduse korral kasutada ka sidevahendeid.

3. Inspektsiooni läbiviimisel püütakse laeva tööd võimalikult vähem segada ja häirida. Küsitlustel piirdutakse sellega, et tehakse kindlaks, kuidas asjaomase lipuriigi suhtes kohaldatavatest CCAMLRi meetmetest kinni peetakse.

4. Inspektoritel on volitused inspekteerida saaki, võrke ja muid püügivahendeid, samuti püüki ja teaduslikku uurimistööd ning oma ülesannete täitmiseks peab neil olema vajalikul määral ligipääs püüki ja asukohaandmeid kajastavatele dokumentidele ja aruannetele. Inspektorid võivad dokumenteerimise eesmärgil pildistada ja/või teha videoülesvõtteid igast jõus oleva CCAMLRi kaitsemeetmeid puudutavast väidetavast rikkumisest.

5. CCAMLRi inspektorid kinnitavad CCAMLRi poolt heaks kiidetud märgise igale võrgule või muule püügivahendile, mille kasutamine on ilmselt olnud vastuolus jõus olevate CCAMLRi kaitsemeetmetega. Nad kannavad selle fakti artikli 25 lõigetes 3 ja 4 nimetatud aruandesse.

6. Kui laev keeldub peatumast või muul viisil inspektori pardale toimetamisele kaasa aitamast või kui laeva kapten või meeskond takistab inspektori volitustekohast tegevust, koostab asjaomane inspektor üksikasjalise aruande, mis sisaldab asjaolude täielikku kirjeldust, ning esitab aruande teda ametisse nimetanud riigile edasiandmiseks vastavalt artiklis 25 toodud sätetele.

Inspektori takistamist või oma ülesandeid täitva inspektori esitatud mõistlike nõuete eiramist käsitab lipuliikmesriik nii, nagu oleks inspektor selle liikmesriigi inspektor.

Lipuliikmesriik annab käesoleva lõike alusel võetud tegevustest aru vastavalt artiklile 26.

7. Enne inspektsiooni all olnud laevalt lahkumist annab CCAMLRi inspektor selle laeva kaptenile artiklis 25 nimetatud lõpetatud inspektsiooniakti koopia.

8. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 25

Inspektsiooniakt

1. Artikli 24 kohaselt läbi viidud inspektsioone merel kajastatakse CCAMLRi poolt heaks kiidetud vorminguga inspektsiooni aruannetes, mis koostatakse alljärgnevalt:

a) CCAMLRi inspektor esitab aruande iga jõus oleva CCAMLRi kaitsemeetmeid puudutava väidetava rikkumise kohta. Inspektorid lubavad inspektsioonialuse laeva kaptenil inspektsiooni aruande vormingul kommenteerida kõiki inspektsiooniga seotud seisukohti;

b) inspektorid allkirjastavad inspektsiooni aruande vormingu. Inspektsioonialuse laeva kapten annab inspektsiooni aruande vormingule allkirja, kinnitamaks, et ta on selle kätte saanud.

2. CCAMLRi inspektor esitab inspektsiooni kajastava vormingu koopia koos fotode ja videomaterjaliga teda ametisse määranud liikmesriigile mitte hiljem kui 15 päeva pärast oma naasmist sadamasse.

3. Ametisse määrav liikmesriik edastab inspektsiooni kajastava vormingu koopia koos topeltkoopiatega fotodest ja videomaterjalist CCAMLRile mitte hiljem kui 15 päeva pärast selle kättesaamist.

Liikmesriik edastab veel ühe koopia aruandest koos koopiatega fotodest ja videomaterjalist ja inspektsiooni aruannet puudutava täiendava aruande või teabe, mis on CCAMLRile edastatud pärastiselt, komisjonile mitte hiljem kui seitse päeva pärast selle kättesaamist.

4. Iga liikmesriik, kes on kätte saanud inspektsiooni aruande või mõne täiendava aruande või teabe, kaasa arvatud artikli 24 lõike 6 alusel esitatud aruanded, mis puudutavad tema lipu all sõitvat laeva, edastab nendest tehtud koopiad viivitamatult CCAMLRile ja komisjonile, lisades sinna juurde kõik kommentaarid ja/või vaatlustulemused, mida ta on CCAMLRile edastanud taoliste aruannete või teabe kättesaamise järgselt.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 26

Menetlused rikkumiste puhul

1. Kui CCAMLRi inspektsioonisüsteemi kohaselt läbi viidud inspektsioonitegevuste tulemusena on leitud tõendeid antud konventsiooni alusel vastu võetud meetmete rikkumiste kohta, siis tagab lipuliikmesriik asjakohaste meetmete võtmise füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes on vastutavad antud konventsiooni alusel vastu võetud meetmete rikkumises vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta [11] artiklile 25.

2. Lipuliikmesriik teavitab CCAMLRi ja komisjoni 14. päeva jooksul alates kuupäevast, mil esitati süüdistusasi, või täidesaatmisega seonduva menetluse algusest ning hoiab neid kursis menetluse käigu ja tulemiga.

3. Lipuliikmesriik esitab CCAMLRile vähemalt kord aastas kirjaliku aruande lõikes 1 nimetatud menetluse tulemuste ning määratud karistuste kohta. Kui menetlus veel kestab, esitatakse aruanne selle edenemise kohta. Kui menetlused pole alanud või on olnud ebaedukad, siis sisaldab aruanne sellekohast selgitust. Lipuliikmesriik edastab koopia sellisest aruandest komisjonile.

4. Liikmesriikide poolt CCAMLRi kaitsemeetmete rikkumiste suhtes ette pandud karistused peavad olema piisavalt karmid, et tagada nende meetmete tõhus järgimine ja ennetada rikkumisi ning nende kaudu püütakse välistada seaduserikkumisi, mille eesmärgiks on igasuguse majandusliku kasu saamine ebaseaduslikust tegevusest.

5. Lipuliikmesriik peab tagama, et iga tema laev, mis on rikkunud CCAMLRi kaitsemeetmeid, ei tegeleks kalapüügiga konventsiooniala piires, kuni ta on ära kandnud oma karistuse.

6. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

2. JAGU

KONTROLL JA INSPEKTSIOON SADAMAS

Artikkel 27

Kontroll ja inspektsiooni sadamas

1. Liikmesriigid inspekteerivad kõikidel nende sadamatesse sisenevatel laevadel, kelle pardal on Dissostichus spp.

Inspektsiooni puhul tuleb jälgida, et:

a) püügikoguse puhul, mida lossitakse või laaditakse ümber;

i) oleks kaasas nõukogu 22. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1035/2001 Dissostichus spp. püügidokumentide kehtestamise kohta alusel nõutav Dissostichus'e püügidokument; [12] ning

ii) see peab olema vastavuses dokumendis sisalduva teabega;

b) kui laev on konventsioonialal tegelenud püügitegevustega, siis peavad need olema vastavuses CCAMLRi kaitsemeetmetega.

2. Inspektsioonile kaasaaitamise eesmärgil nõuavad liikmesriigid asjaomastelt laevadelt eelneva teatise edastamist sadamasse sisenemise kohta ja kirjalikku avaldust selle kohta, et nad ei ole tegelenud ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga konventsioonialal ega toetanud sellist kalapüüki. Sissesõiduluba sadamasse ei anta neile laevadele, kes ei esita avaldust selle kohta, et nad ei ole tegelenud konventsioonialal ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga ega toetanud sellist kalapüüki või kellel avalduse esitamine ebaõnnestub, välja arvatud õnnetusjuhtumite korral.

Juhul kui laeval lubatakse sadamasse siseneda, inspekteerib liikmesriigi sadama pädev ametiasutus nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast laeva sadamasse sisenemist.

Inspektsioonidega ei panda laevale või tema meeskonnale liigseid kohustusi ja need viiakse läbi asjakohaste CCAMLRi inspektsioonisüsteemi sätete kohaselt.

3. Kui leitakse tõendeid, et kõnesolev laev on püüdnud kala CCAMLRi kaitsemeetmeid rikkudes, siis ei anna liikmesriigi sadama pädev ametiasutus välja luba püügikoguse lossimiseks või ümberlaadimiseks.

Sadamateenust pakkuv liikmesriik teavitab oma leiust lipuriiki ja teeb sellega koostööd, et viia läbi väidetavat rikkumist puudutav uurimine ning asjakohaste juhtudel kohaldada karistusi riiklike õigussätete alusel.

4. Liikmesriigid teavitavad CCAMLRi esimesel võimalusel igast lõikes 1 nimetatud laevast, millele keelduti andmast sissesõiduluba sadamasse või luba Dissostichus spp. lossimiseks või laadimiseks. Samal ajal edastavad liikmesriigid üheaegselt antud teavet sisaldava dokumendi koopia komisjonile.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

V PEATÜKK

KONVENTSIOONIALAL EBASEADUSLIKU, REGULEERIMATA JA TEATAMATA JÄETUD (IUU) KALAPÜÜGIGA TEGELENUD LAEVAD

1. JAGU

OSALISRIIKIDE LAEVAD

Artikkel 28

Osalisriikide laevade poolt teostatud IUU tegevused

1. Selle jao puhul eeldatakse, et osalisriigi laev on teostanud IUU tegevusi, mis on kahjustanud CCAMLRi kaitsemeetmete tõhusust, kui ta on:

a) osalenud kalapüügis konventsioonialal ilma artiklis 3 nimetatud eriloata või ühendusele mittekuuluva kalalaeva puhul on luba välja antud vastavalt asjakohastele CCAMLRi kaitsemeetmetele või kui on rikutud taolise lubakirja või loa tingimusi;

b) jätnud koostamata aruande või esitamata avalduse oma konventsioonialal teostatud püükide kohta, millega ta seotud on, vastavalt kalapüügile kohaldatavale aruandlussüsteemile või on esitanud võltsitud andmetega avaldusi;

c) püüdnud kala pärast püügihooaja lõppu või suletud piirkondades, eirates CCAMLRi kaitsemeetmeid;

d) kasutanud keelatud püügivarustust, eirates kohaldatavaid CCAMLRi kaitsemeetmeid;

e) teostanud ümberlaadimisi laevadele või osalenud ühises kalapüügis koos CCAMLR IUU laevade nimekirja kantud laevadega;

f) osalenud kalapüügitegevustes, mis eiravad kõiki teisi CCAMLRi kaitsemeetmeid nõnda, et see kahjustab käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamist, mis on sätestatud selle konventsiooni XXII artiklis; või

g) tegelenud kalapüügiga konventsioonialaga piirnevate saarte vetes, mille puhul kõik osalisriigid tunnustavad riigi suveräänsuse kehtimist, ja sel viisil, et see kahjustab CCAMLRi kaitsemeetmete eesmärkide saavutamist.

2. Ühenduse kalalaevade puhul tõlgendatakse lõikes 1 toodud viiteid CCAMLRi kaitsemeetmete kohta viidetena asjakohastele määruse (EÜ) nr 600/2004 sätetele, määruse (EÜ) nr 1035/2001 sätetele või määruse sätetele, mis määravad iga aasta kohta kindlaks kalastamisvõimalused ja sellega seonduvad tingimused iga kindla kalavaru ja kalavarugrupi kohta, mida kohaldatakse ühenduse vetes ja ühenduse laevadele vetes, kus on nõutavad püügiga seotud piirangud, taolisi meetmeid rakendades.

Artikkel 29

IUU tegevustega seotud laevade kindlaksmääramine

1. Liikmesriigid, kes omandavad sobivalt dokumenteeritud teabe ühe või mitme artiklis 28 toodud kriteeriumi alla kuuluva laeva kohta, muu hulgas artiklite 19 kuni 26 kohaldamise alusel, edastavad selle teabe komisjonile hiljemalt 20. aprillil sellele aastale järgneval aastal, mille jooksul laeva dokumenteeritud tegevused aset leidsid.

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe viivitamatult ja hiljemalt 30. aprillil CCAMLRile.

2. Komisjon edastab kohe pärast teate saamist CCAMLRilt liikmesriikidele esialgse nimekirja osalisriikide laevadest, mis on arvatavalt tegelenud IUU tegevustega.

Liikmesriik või -riigid, kelle laevad on kantud esialgsesse nimekirja, edastavad komisjonile hiljemalt 1. juunil oma kommentaarid, mis sisaldavad asjakohaselt võrreldavaid VMS-andmeid ja muud toetavat teavet, et tõestada nimekirja kantud laevade CCAMLRi kaitsemeetmete eiramisega seonduva kalapüügitegevuste puudumist, või selle kohta, et neil laevadel puudus võimalus tegelda kalapüügitegevustega konventsioonialal. Komisjon edastab taolised andmed ja täiendava teabe CCAMLRile hiljemalt 30. juunil.

3. Lõikes 2 nimetatud esialgse nimekirja kättesaamisel jälgivad liikmesriigid hoolikalt nimekirja kantud laevu, et saada ülevaade nende tegevustest ja teha kindlaks nende nime, lipu või omaniku võimalikud muutused.

4. Komisjon edastab liikmesriikidele kohe nimekirja osalisriikide laevadest, kes on kantud IUU laevade ajutisse nimekirja, pärast selle saamist CCAMLRilt. Liikmesriigid edastavad komisjonile vähemalt kaks kuud enne järgmist CCAMLRi iga-aastast istungit kõik lisakommentaarid või teabe, mis on seotud nimekirja kantud laevadega. Komisjon edastab taolised lisakommentaarid ja teabe kohe CCAMLRile.

5. Komisjon edastab liikmesriikidele igal aastal teabe CCAMLRi poolt vastu võetud IUU laevade nimekirja kohta.

Artikkel 30

Osalisriikide laevade suhtes kohaldatavad meetmed

1. Liikmesriigid võtavad kooskõlas siseriiklike ja ühenduse õigusaktidega kõik vajalikud meetmed, et:

a) artiklis 3 nimetatud kalapüügi erilubasid ei antaks välja ühenduse kalalaevadele, kes on kantud konventsioonialal kalapüügiga seotud IUU laevade nimekirja;

b) kalapüügi lubasid või erilubasid ei antaks välja laevadele, kes on kantud nende suveräänsuse või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kalapüügiga seotud IUU laevade nimekirja;

c) nende lippu ei antaks IUU laevade nimekirja kantud laevadele;

d) nende sadamatesse sisenenud IUU laevade nimekirja kantud laevasid inspekteeritakse sadamas vabatahtlikkuse alusel vastavalt artiklile 27.

2. Keelatakse järgmised tegevused:

a) määruse (EMÜ) 2847/93 artiklist 11 tulenevate eranditega ei lubata ühenduse kalalaevadel, abilaevadel, emalaevadel ja kaubalaevadel osaleda ükskõik millises ümberlaadimises või ühises kalapüügis koos IUU laevade nimekirja kantud laevadega;

b) IUU laevade nimekirja kantud laevadel, mis sisenevad sadamasse vabatahtlikkuse alusel, ei lubata seal teostada lossimist või ümberlaadimist;

c) ei lubata prahtida IUU laevade nimekirja kantud laevadel;

d) ei lubata importida Dissostichus spp.-d IUU laevade nimekirja kantud laevadelt.

3. Liikmesriigid ei kinnita Dissostichus spp. veoga kaasnevaid ekspordi või reekspordi dokumente määruse (EÜ) 1035/2001 asjakohaste sätete alusel, kui asjaomase veo kohta on olemas avaldus, et see on püütud ükskõik millise IUU laevade nimekirja kantud laeva poolt.

4. Komisjon korjab kokku ja vahetab teiste osalisriikidega või koostööd tegevate kolmandate riikidega, üksuste ja kalastusüksustega igasugust asjakohaste teavet, mis on sobivalt dokumenteeritud, eesmärgiga määrata kindlaks, kontrollida ja vältida võltsitud impordi/ekspordi sertifikaatide kasutamist, mis on seotud IUU laevade nimekirja kantud laevadelt pärineva kalaga.

2. JAGU

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVAD

Artikkel 31

Kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavad meetmed

Liikmesriigid teevad koostööd ja võtavad kooskõlas siseriiklike ja ühenduse õigusaktidega kõik vajalikud meetmed, et:

a) tagada olukord, kus nende jurisdiktsioonile alluvad kodanikud ei toetaks või ei oleks tegevad IUU kalapüügis, kaasa arvatud tegevus artiklis 29 viidatud IUU nimekirja kantud laevade pardal;

b) teha kindlaks need kodanikud, kes on IUU kalapüügiga seotud laevade käitajad või kasu saavad omanikud.

Liikmesriigid tagavad, et IUU kalapüügiga seoses nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele kodanikele kohaldatavad karistused on piisavalt karmid, et vältida, ennetada ja kõrvaldada tõhusalt IUU kalapüük ning võtta õiguserikkujatelt ära taolisest ebaseaduslikust tegevusest tulenev kasum.

Artikkel 32

Kolmandate riikide laevade poolt teostatud IUU tegevused

1. Iga kolmanda riigi kalalaev, mille puhul on täheldatud kalapüügitegevusi konventsioonialal või millel on keelatud siseneda sadamasse, seal lossida või ümberlaadimist teostada vastavalt artiklile 27, on eeldatavasti teostanud IUU tegevusi, mis on kahjustanud CCAMLRi kaitsemeetmete tõhusust.

2. Ümberlaadimisega seotud juhtumitel konventsiooniala sees või sealt väljaspool, mis hõlmab täheldatud kolmanda riigi laeva osalust, kohaldatakse igale teisele kolmanda riigi laevale, kes koos kõnesoleva laevaga on olnud tegev nendes tegevustes, eeldust, et ta on kahjustanud CCAMLRi kaitsemeetmete tõhusust.

Artikkel 33

Kolmandate riikide laevadel läbiviidav inspektsioon

1. Liikmesriigid tagavad, et igal artiklis 32 nimetatud kolmanda riigi laeval, mis siseneb nende sadamasse, teostatakse pädevate ametiasutuste poolt inspektsioon vastavalt artiklile 27.

2. Laevadel, kus inspekteeritakse vastavalt lõikele 1, ei lubata lossida või ümber laadida ühtki CCAMLRi kaitsemeetmete alla kuuluvat kalaliiki, mis võib olla tema pardal, välja arvatud juhul, kui laev tõestab, et kõnesolev kalaliik on püütud selle konventsiooni vastavate meetmete ja nõuete kohaselt.

Artikkel 34

Teave kolmandate riikide laevade kohta

1. Liikmesriik, kes on täheldanud kolmanda riigi laeva lossimist või ümberlaadimist artiklite 32 ja 33 alusel või ei anna talle sadamasse sissesõiduluba, püüab teatada laevale, et tema puhul eeldatakse konventsiooni eesmärkide kahjustamist ning et see teave edastatakse kõikidele osalisriikidele, CCAMLRile ja antud laeva lipuriigile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile kohe teabe, mis seondub täheldamiste, sadamasse sissesõidu lubade väljastamistest keeldumiste, lossimise või ümberlaadimistega ning kõikide nende sadamates läbi viidud inspektsioonide tulemustega ja kõikide järgnevate tegevustega, mida on ette võetud asjaomase laeva suhtes. Komisjon edastab selle teabe kohe CCAMLRile.

3. Liikmesriik võib igal ajal edastada komisjonile, kohese edastamise eesmärgil CCAMLRile, igasugust lisateavet, mis võib olla asjakohane kolmandate riikide IUU kalapüügiga konventsioonialal tegeleda võivate laevade kindlaksmääramisel.

4. Komisjon edastab liikmesriikidele igal aastal teabe CCAMLRi poolt vastu võetud IUU laevade nimekirja kantud kolmandate riikide laevade kohta.

Artikkel 35

Kolmandate riikide laevade suhtes kohaldatavad meetmed

Artikli 30 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis artikli 34 lõikes 4 nimetatud IUU laevade nimekirja kantud kolmandate riikide laevade suhtes.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Rakendamine

Artiklite 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 16, 17, 18, 19, 21, 23, 24, 25, 26, ja 27 rakendamiseks vajalikke meetmeid kohaldatakse artikli 37 lõikes 2 osutatud toimingute kohaselt.

Artikkel 37

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 38

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrused (EMÜ) nr 3943/1990, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele loetakse viideteks käesolevale määrusele.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Walsh

[1] Arvamus on esitatud 16. detsembril 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26.

[3] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

[4] EÜT L 379, 31.12.1990, lk 45.

[5] EÜT L 6, 10.1.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2742/1999 (EÜT L 341, 31.12.1999, lk 1).

[6] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 14.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

[9] EÜT L 266, 1.10.1998, lk 27. Määrus on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 26/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).

[10] ELT L 97, 1.4.2004, lk 1.

[11] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[12] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 669/2003 (ELT L 97, 15.4.2003, lk 1).

--------------------------------------------------