Nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2004,

8. märts 2004,

millega kehtestatakse Norrast ja Fääri saartelt pärineva suure teraspea-lõhe impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1] (algmäärus), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1628/2003 [2] (ajutine määrus) ajutise dumpinguvastase tollimaksu CN-koodide 03021120, 03032120, 03041015 ja 03042015 alla kuuluva Norrast ja Fääri saartelt pärineva teraspea-lõhe impordi suhtes.

(2) Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahjude analüüsi kohaste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1999 kuni 30. septembrini 2002 (edaspidi "hindamisaeg").

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(3) Pärast tollimaksu kehtestamist Norrast ja Fääri saartelt pärineva suure teraspea-lõhe impordi suhtes esitasid mõned huvitatud osalised oma kirjalikud märkused. Osalistele, kes seda taotlesid, anti võimalus esitada oma märkused suuliselt.

(4) Kõigile osalistele tehti teatavaks olulised asjaolud ja kaalutlused, mille alusel kavatseti teha ettepanek lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamiseks ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikuks sissenõudmiseks. Lisaks sellele anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused.

(5) Huvitatud osaliste esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti lõplikes järeldustes vastavad muudatused.

(6) Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Lisaks ajutise määruse põhjenduses 6 nimetatud äriühingute valdustes tehtud kontrollkäikudele tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist kohapealseid kontrollkäike järgmiste äriühingute ja ühenduste valdustesse:

- Federation of European Aquaculture Producers (FEAP), Boncelles, Belgia,

- Syndicat national des industries du saumon et de la truite fumés, Pariis, Prantsusmaa,

- P/F PRG Export ja temaga seotud tootja P/F Luna, Gøta, Fääri saared,

- P/F Vestsalmon ja temaga seotud tootja P/F Vestlax, Kollafjørður, Fääri saared,

- P/F Bakkafrost, Glyvrar, Fääri saared,

- P/F Faeroe Salmon, Klaksvik, Fääri saared,

- P/F Faeroe Seafood, Torshavn, Fääri saared,

- P/F Landshandilin, Torshavn, Fääri saared,

- P/F Navir, Argir, Fääri saared,

- P/F Viking Seafood, Strendur, Fääri saared.

(7) Mõned osalised väitsid, et valitud uurimisperiood ei olnud asjakohane, sest hinnad olid sel ajal väga madalad ja on sellest ajast alates tõusnud. Sellega seoses peab meenutama, et vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 valitakse dumpingu korral uurimistulemuste esindavuse eesmärgil selline uurimisperiood, mis hõlmab vähemalt kuue kuu pikkust menetluse algatamisele vahetult eelnevat ajavahemikku. Teisiti öeldes määratakse uurimisperiood menetluse algatamise kuupäevaga. Peab siiski meenutama ka seda, et kooskõlas ühenduse tavapraktikaga, oli dumpingut käsitleva uurimisperioodi pikkus üks aasta. See ajavahemik on tavaliselt piisavalt pikk ka nõudluse hooajaliste muutuste hõlmamiseks, tagades seega uurimistulemuste esindavuse, eelkõige välistades ühenduse turul või eksportiva riigi omamaisel turul toimunud lühiajaliste kõikumiste ebaproportsionaalselt suure mõju uurimistulemustele. Algmääruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud ka eeskirjad pärast uurimisperioodi toimunu asjaolude arvestamiseks. Uurimisperioodile järgneva aja kohast teavet üldjuhul ei arvestata. Kooskõlas ühenduse järjekindla tavaga on seda tõlgendatud nii, et uurimisperioodile järgneval ajal toimunud sündmuseid võib arvestada ainult juhul, kui need on ilmsed, vaieldamatud ja püsivad. Uurimise käigus ei leitud tõendeid selle kohta, et algatamisele järgnenud aja kohased andmed on suurema esindavusega kui uurimisperioodi kohased andmed. Enne uurimisperioodi toimunud sündmuseid on igal juhul arvestatud hindamisajal. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMAVÄÄRNE TOODE

(8) Norra eksportivad tootjad ja Norra kalandusministeerium väitsid, et värsket/jahutatud ja külmutatud lõhet ei peaks käsitlema samaväärse tootena, sest nende füüsikalised omadused ei ole võrdsed põhjusel, et külmutatud lõhe on töödeldud toode, mille toormaterjaliks on värske lõhe. Nad väitsid ka seda, et külmutatud lõhe on värske lõhega konkureeriv toode ainult piiratud määral ning on suures ulatuses ette nähtud värske toote turust erinevale turule. Märgiti ka seda, et USA ametiasutused on külmutatud tooted Norrast pärineva lõhe kohastest antidumpingumenetlustest järjepidevalt välja arvanud. Samuti esitasid nad teabe selle kohta, et ühenduse ametiasutused otsustasid viimase Norrast, Fääri saartelt ja Tšiilist pärineva lõhe antidumpingumenetluse ajal, et Tšiilist pärinev külmutatud filee on värske lõhe toodetega konkureeriv kaup ainult piiratud määral. Nende väidete alusel taotlesid nad külmutatud terve kala ja filee välja arvamist menetlusest.

(9) Sellega seoses peab märkima, et kõnealuse toote ja ühenduses toodetud suure teraspea-lõhe samaväärsuse hindamisel käsitleti suure teraspea-lõhe erinevate tootetüüpide, st filee ja terve kala, värske ja külmutatud, peamiste füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste võrdsust. Selle tulemusena võeti seisukoht, et erinevalt sellistest töötlustest nagu suitsutamine või marineerimine ei muuda suure teraspea-lõhe külmutamine toote põhiomadusi, vaid võimaldab ainult selle säilitamist hilisemaks tarbimiseks. Lisaks sellele selgus käesoleva uurimise tulemusena, et värske ja külmutatud suur teraspea-lõhe on vahetatavad. Lisaks sellele on teada, et lõhega seotud sama väidet käsitleval hiljutisel uurimisel [3] jõuti järeldusele, et kõnealune toode hõlmas tervet kala, roogitud kala ja erinevaid fileeosasid värskena, jahutatuna või külmutatuna, ning et sellised erinevad lõhe tootetüübid on ühenduse tootjate toodetavate ja ühenduse turgudel müüdavate toodetega kõigiti samaväärne kaup, ja seega ei toeta selle uurimise tulemused esitatud väidet. USA praktika kohaseid põhjendusi ei loetud käesoleva uurimise kontekstis asjakohasteks, sest USA ametiasutuste teostatud antidumpingu uurimises käsitletud tootevalik oli erinev. Eespool esitatu põhjal ei olnud võimalik külmutatud terve kala ja filee menetlusest välja arvamise taotlust rahuldada.

(10) Samad osalised väitsid ka seda, et kõnealune toode ei peaks hõlmama eluslõhet, et ühenduse tootmisharu määratlus ei peaks hõlmama eluslõhe tootjaid ning et lõhetootjad peaks eristama kala tapmise, pakendamise, külmutamise ja fileerimisega tegelevatest äriühingutest. Sellega seoses peab märkima, et eluslõhet uurimine ei hõlma, ning seega ei arvestata seda kõnealuse toote ühenduse kogutoodangu hulka. Lisaks sellele ei hõlma kõnealune toode eluslõhet ning ühenduse tootmisharu määratlus ei hõlma eluslõhe tootjad. Lõhekasvatusega tegelevate ettevõtjate eristamise suhtes tehti kindlaks, et kõik uuritud koostööd tegevad ühenduse tootmisharu määratlusega hõlmatud kalakasvatusega tegelevad tootjad ka tapavad ja pakendavad või fileerivad enda kasvatatud kala. Mõnel juhul tegelevad nimetatud tootjad ka täiendava töötlemise ja/või külmutamisega. Seega ei eristata ühenduse tootmisharus tootmisega ja töötlemisega tegelevaid äriühinguid ning kõnealune väide lükati seepärast tagasi.

(11) Lisaks sellele väideti, et osa ühenduse suure teraspea-lõhe toodangust on suunatud kalamarja tootmiseks, ning sel otstarbel suguküpsuseni kasvatatud kalast valmistatud toodang on palju madalama kvaliteediga ning seda ei saa sel põhjusel käsitleda kõnealuse tootega võrdväärsena. Samuti väideti, et põhilised füüsikalised omadused muutuvad oluliselt kalamarja tootmiseks kasvatatud kala väiksema rasvasisalduse ja liha värvuse tõttu. Sellega seoses peab märkima, et väidetavaid rasvasisalduse ja liha värvuse muutuseid saab nimetada olulisteks ainult pärast kala täiskasvanuks saamist, aga mitte varem. Kala tapetakse aga enne täiskasvanuks saamist, ning sellest tulenevalt ei ole kala kvaliteet mõjutatud ulatuses, mis takistaks selle müümist inimtoiduks. Sellega seoses peab märkima ka seda, et täiskasvanud lõhe mari on madalama kvaliteediga. Sel põhjusel ei anna lõhe kasvatamine selle täiskasvanuks saamiseni isegi marja tootmiseks mingit lisaväärtust. Seega võib kõrvalsaadusena marja tootmiseks kasutatud mittetäiskasvanud lõhet müüa mittetäiskasvanud lõhega võrdse või madalama hinnaga, olenevalt selle vanusest ja turutingimustest. Seega ei mõjuta kala kasvamine kuni täiskasvanuks saamiseni selle põhilisi füüsikalisi omadusi. Kala kasvatamine täiskasvanuks saamiseni ei ole eespool selgitatud põhjusel siiski kalakasvatajate huvides. Kvaliteedi erinevust on arvestatud täiel määral uurimisaluse kala eritüüpide kindlaksmääramisel, ning on selliselt arvestatud ka dumpinguarvutustes ja kahjuhindamisel. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(12) Muu huvitatud osaliste esitatud teabe puudumisel, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 9 ja 10 esitatud järeldused.

D. DUMPING

1. Norra ja Fääri saarte poolte esitatud taotlused

(13) Paljud Norra ja Fääri saarte osalised väitsid, et kuna nende suure teraspea-lõhe tootmine on suunatud peamiselt Jaapani turu varustamisele, ei arvestatud dumpingu arvutamisel piisavalt sellele turule ning Euroopa turule ja omamaisele turule müüdud kala kvaliteeditüüpide erinevust. Nimetatud osalised seadsid kahtluse alla tootmiskulude käibe alusel kindlaksmääramise asjakohasuse. Nad taotlesid, et komisjon kasutaks küsimustikuga esitatud arvutusi, milles kõrgemast erinevale kvaliteediklassile vastavaid tootmiskulusid oli vähendatud kõrgemale ja muudele kvaliteediklassidele vastavate keskmiste müügihindade erinevuse absoluutväärtuse võrra, väljendatuna NOK/kg.

(14) Äriühingute küsimustikuga esitatud tootmiskulude arvutusi ei olnud võimalik kasutada, sest vastavalt ajutise määruse põhjendusele 46 ei suutnud äriühingud tõendada, et kogu Jaapani turule vastava kvaliteediga lõhe oli toodetud müügiks Jaapani turul, ja et sellise kalaga seotud erikulusid ei olnud vaja teha kogu kalale selle tootmistsükli ajal. Lisaks sellele oleks äriühingute esitatud ettepanekule vastava metoodika tulemuseks olnud teatud kulude väljaarvamine, mitte nende ümberjaotamine kõikide tootmisüksuste vahel, ning valimisse kuulunud tootjatel ei olnud väljakujunenud süsteemi kulude eristamiseks kõnealuse toote erinevate kvaliteediklasside erinevuste alusel, ning nad ei olnud esitatud metoodikat kunagi varem kasutanud. Kuigi tunnistatakse, et nii Norra kui Fääri saarte lõheekspordi põhiosa on suunatud Jaapani turule, ei saa välistada, et nn Jaapani kvaliteediga lõhet eksporditakse mõnikord ka teistele turgudele. Nõustumisel osaliste väitega, et peamine tootmiseesmärk on Jaapani standarditele vastav lõhe, on ainuõige jaotada kulud, näiteks kulud sööda suuremale pigmendisisaldusele, kogu kalatoodangule. Tootmiskulude kindlaksmääramine käibe alusel, mis on ette nähtud kasutamiseks sobivama meetodi puudumisel ka algmääruse artikli 2 lõikes 5, on tõesti parim meetod erinevuste arvestamiseks juhtudel, kui samade kulude korral on toodete lõppkvaliteet erinev.

(15) Lisaks sellele väitsid valimisse kuulunud Fääri saarte tootjad, et nad arvavad olevat enda esitatud metoodika kulude korrigeerimiseks erinevate lõhekategooriate edasimüügiväärtuste erinevuse võrra kooskõlas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. Lähtudes juba viidatud ajutise määruse põhjendusest 56, ei võimalda valimisse kuulunud tootjate kasutatud metoodika määrata kindlaks kulude tegelikku jaotust, ka ei võimalda see jagada tootmiskulusid toodete vahel nii, et jaotus vastaks nende suhtelistele müügimahtudele. Selle kasutamine ei võimaldaks kõikide tootmiskulude eristamist, sest see põhineb vaid madalama kvaliteediga toodetele vastavate kulude vähendamisel müügihindade erinevuse võrra kõrgema kvaliteediga tootega. Seetõttu ei saa seda metoodikat lugeda kooskõlas olevaks üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.

(16) Järeldus on, et käibe kasutamine tootmiskulude jaotuse kindlaksmääramise alusena, kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5, võimaldab kõnealuse toote erineva kvaliteediga tootetüüpide mis tahes väidetavate füüsikaliste erinevuste asjakohast arvestamist arvutustes, sest selle meetodi kohaselt määratakse suurema müügimahuga toodetele, näiteks kõrgema kvaliteediga lõhele, suuremad tootmiskulud. Seepärast lükatakse põhjendustes 11 ja 12 esitatud väited tagasi ning kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 46 esitatud lähenemisviis.

(17) Paljud Norra osalised väitsid, et iga tootja suhtes omamaisel turul tarbimiseks suunatud toodangu müügimahu alusel tehtud soetuskulude arvutustes (ajutise määruse põhjendus 30) arvestati ainult väikest osa omamaise turu kogumüügimahust, ning nende arvutuste tulemused ei ole seepärast esindavad. Väite käsitlemisel vaadati uuesti läbi ka ajutise määruse põhjendustes 29 kuni 32 esitatud soetuskulude kindlaksmääramise metoodika. Selle tulemusel leiti, et muu kui tavakaubandusliku müügi väljaarvamisega ning kulude arvutamisega juhtudel, kui tootetüübile vastav müük ei olnud kasumlik, võib kaasneda selliste soetuskulude elementide kaasaarvamine, mis ei ole seotud ainult kuludega, vaid hõlmavad ka kasumit. Selle põhjal otsustati, et tavakaubanduslike suhete kasutamine tootjate tasemel ei ole täiesti asjakohane. Seetõttu otsustati võtta soetuskulude arvutamise aluseks ainult valimisse kuulunud tootjate vastavad kulud, mille jaotus toodete vahel määratakse kindlaks ajutise määruse põhjenduse 46 viimases lauses kirjeldatud viisil. Lisaks sellele otsustati, et suurima esindavuse tagamiseks peab iga valimisse kuulunud tootja kohta selliselt arvutatud soetuskulusid hindama nende tootjate poolt sõltumatutele omamaistele klientidele teostatud kogumüügi koguste suhtes, et määrata kindlaks iga valimisse kuulunud tootjate müüdud tootetüübi kogusoetuskulud.

(18) Lisaks väideti ka seda, et Norra eksportijate omamaisele müügile vastavat esindavust oleks pidanud hindama iga tootetüübi kohta pigem kolme eksportija kombineeritud omamaise müügi alusel kui iga eksportija suhtes eraldi (ajutise määruse põhjendus 34). Valitud lähenemisviis, mis põhineb omamaisele müügile vastava esindavuse hindamisel iga eksportija suhtes eraldi, on siiski kooskõlas väljakujunenud tavaga asjaolude arvestamiseks ja tulemuste kindlaksmääramiseks iga valimisse kuuluva eksportija kohta eraldi enne valimi koondtulemuse kindlaksmääramist. Kõnealune esindavuse kontrollimine ei ole mingil viisil seotud küsimusega, kas kohaldatakse individuaalseid makse või üleriigilist maksu nagu käesoleval juhul. Seepärast lükati see väide tagasi ja kinnitati ajutise määruse põhjendustes 26 kuni 28 esitatud lähenemisviis.

(19) Paljud Norra osalised väitsid uurimise lõpuetapis ka seda, et lõhefilee soetuskulude arvutus ei ole täpne, sest see põhineb ajutise määruse põhjenduses 33 nimetatud "kõrgema" kvaliteediga kala soetuskuludele, ja sest filee jaoks kasutatavad koodid hõlmavad erinevate kvaliteetide vahemiku. Nende väidete kohaselt ei kasutata filee tootmiseks "kõrgema" kvaliteediga kala, vaid seda toodetakse peamiselt "muu" kvaliteediga kalast ja mõnikord "tavalise" kvaliteediga kalast, vastavalt ajutise määruse põhjenduses 28 esitatud kvaliteetide määratlustele. Sellest olenemata leidsid nad seda, et isegi "muu" kvaliteediga kalal põhineva arvutus ei anna õiget tulemust, sest see kategooria ise hõlmab valiku erinevaid kvaliteete. Kuigi kontrollkäikude ajal seda selgesõnaliselt taotleti, ei andnud osalised teavet, mis võimaldaks üksikasjalikumaid arvutusi või põhjendaks muul viisil eespool esitatud väidet. Valitud lähenemisviis arvatakse olevat kõige mõistlikum, sest värske, roogitud, peaga kõrgema kvaliteediga kala (enimmüüdud tüüp) soetuskulude korrigeerimisel selle toote ja fileede müügihindade protsentuaalse erinevuse võrra, arvestatakse arvutuses asjaomaseid kvaliteedierinevusi. Peab märkima, et küsimustikus kutsuti äriühinguid võtma viivitamatult ühendust vastutavate ametnikega, kui neil on küsimusi või kui nad soovivad selgitusi küsimustiku põhiaspektide kohta, näiteks toote kirjeldust käsitleva osa kohta, mida nad aga ei teinud. Uurimise käesolevas etapis ei ole enam võimalik arvestada eespool mainitud märkuseid kaubakoodidega hõlmatud kvaliteedivahemiku kohta. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 33 esitatud metoodika.

(20) Norra osaline jäi seisukohale, et soetuskulude ja normaalväärtuste arvutamiseks kasutatud kasumimarginaalid olid ebareaalselt kõrged (ajutise määruse põhjendused 31 ja 38). Seoses sellega peab märkima, pidades silmas soetuskulude kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika muutmist, et käesolevaga ei ole kasumimarginaali valimisse kuulunud tootjate tasemel kasutatud. Piiratud arvul juhtudel, kui väärtused arvutati, olid valimisse kuulunud eksportijate tasemel kasutatud kasumimarginaalid vahemikus 12–21 %, keskmise väärtusega 15 % lähedal. Need arvud saadi valimisse kuulunud äriühingute enda kontrollitud andmetest nende kasumliku müügi kohta ning neid ei saa seepärast lugeda liialdatuks. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi. Üks Norra osaline väitis, et ainult kasumliku müügi arvestamine soetuskulude ja normaalväärtuste arvutamisel ajutise määruse põhjendustes 31 ja 36 osutatud juhtudel on vastuolus WTO eeskirjadega. Nimetatud väitega ei saa nõustuda. Pidades silmas soetuskulude kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika muutmist, ei teki enam küsimust soetuskulude osas. Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks teostatava eksportijate omamaise müügi kasumlikkuse kontrollimisel kasutatud lähenemisviis on kooskõlas WTO eeskirjadega vastavuses oleva algmääruse artikli 2 lõike 4 sätetega. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(21) Fääri saarte osalised väitsid, et omamaise müügi puudumisel peaks normaalväärtused kindlaks määrama kolmandatesse riikidesse müüdud ekspordi kohase teabe põhjal, mida nõuti ka uurimise küsimustikus (ajutise määruse põhjendused 50 ja 51). Sellega seoses peab märkima, et teatud teabe nõudmine uurimise käigus ei kohusta selle teabe kasutajaid mingil viisil selle edasisel analüüsil ega piira metoodikate valikul. Normaalväärtuste arvutamine päritoluriigi tootmiskulude alusel on esitatud algmääruse artikli 2 lõikes 3 esimese alternatiivina omamaise müügi puudumise juhtudeks. Arvutusliku normaalväärtuse kasutamine normaalväärtuse kindlaksmääramise alusena kolmandatesse riikidesse eksporditud kauba hindade asemel on samuti kooskõlas ühenduse praktikaga omamaise esindava müügi puudumisel. Ei esitatud ühtegi väidet ega põhjust selle kohta, miks kolmandatesse riikidesse eksporditud kauba hinna kasutamine oleks käesoleval juhul sobivam kui arvutusliku normaalväärtuse kasutamine. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi ja kinnitati ajutise määruse põhjendustes 50 ja 51 esitatud lähenemisviis.

(22) Paljud Norra osalised leidsid, et teatud osa müügist hulgimüüjatele ja turustajatele on omamaisest müügist valesti välja arvatud. Arvutusi muudeti sellise müügi arvestamiseks.

(23) Neli Norra äriühingut väitsid, et kõnealuse toote erinevate tüüpide identifitseerimiseks kasutatud koodid ei olnud selleks piisavalt üksikasjalikud. Peab märkima, et kõnealune kaupade kodeerimise süsteem põhineb laialt levinud tööstuses kasutataval klassifitseerimissüsteemil, mille eesmärk on erineva kvaliteediga toodete eristamine. Seepärast loetakse seda asjakohaseks aluseks sama kvaliteediga ja sama tüüpi kõnealuse toote normaalväärtuse ja ekspordihinna õige võrdlemise tagamiseks. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi põhjenduses 17 mainitud põhjustel.

(24) Üks Norra eksportija taotles korrektsiooni teatud omamaise hulgimüüjatele müügi suhtes põhjusel, et nimetatud müük toimus müügist ühendusele erineval kaubandustasandil. Kõnealuse väitega nõustuti ning normaalväärtuse arvutusi muudeti sellele vastavalt.

(25) Paljud osalised esitasid märkused teatud punktide lisamise kohta tootmiskulude andmetesse ning omamaiste müügitehingute õige identifitseerimise kohta juhtudel, kui need tehingud hulgimüüjatega välja arvati. Nende taotluste osas, mis leiti olevat õigustatud, muudeti vastavalt dumpinguarvutusi. Ka parandati ühele Norra tootjale vastavas soetuskulude arvutuses leitud tehniline viga, mis põhjustas soetuskulude alahindamise.

2. Uurimisperioodile järgnenud sündmused Fääri saartel

(26) Mõned Fääri saarte osalised väitsid, et Fääri saarte tootmistase ja eksporditase on uurimisperioodiga võrreldes oluliselt langenud, ning et selle tagajärjel on Fääri saarte eksport Euroopa Ühendusse tulevikus miinimumtasemel. Selle alusel taotleti menetluse lõpetamist Fääri saarte suhtes. Sellega seoses peab märkima, et vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 ei pea üldjuhul arvestama uurimisperioodile järgneva aja kohast teavet. Seepärast peaks piirduma uurimisperioodi järeldustega, välja arvatud juhtudel, kui uute asjaolude mõju on tõendatavalt ilmne, vaieldamatu, püsiv, manipuleerimatu ja ei tulene huvitatud osaliste tahtlikust tegevusest. Väidetud tootmise ja ekspordi vähenemine leidis kontrollimisel kinnitust. Isegi kui väidetud vähenemise tulemusel langeb Fääri saarte eksport Euroopa Ühendusse lähitulevikus alla miinimumtaseme, ei ole alus sellise langu püsivuse järeldamiseks siiski piisav. Lisaks sellele ei ole isegi tootmise ja ekspordi üldisel vähenemisel võimalik selle alusel järeldada ekspordi vähenemist ka Euroopa Ühendusse, arvestades asjaolu, et eksport Euroopa Ühendusse moodustab ainult umbes 11 % tootmisest, ning sellest tulenevalt võib iga väikese muutusega tarnetes, näiteks Jaapani turul, kaasneda oluline suurenemine ekspordis ühendusse. Sellist olukorda on võimalik kontrollida ainult pikema ajavahemiku jooksul. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

3. Dumpinguarvutused

(27) Pärast mõnede taotluste rahuldamist ja arvutuste korrigeerimist kindlaks määratud dumpingumäär on väljendatuna protsentuaalse määrana CIF netohinnast ühenduse piiril järgmine:

Norra, üleriigiline marginaal | 24,8 % |

Fääri saared

P/F PRG Export koos temaga seotud tootjaga P/F Luna | 54,5 % |

P/F Vestsalmon koos temaga seotud tootjaga P/F Vestlax | 30,0 % |

Koostööd tegevad kuid valimisse mittekuuluvad äriühingud | 42,6 % |

Kõik teised äriühingud | 54,5 % |

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(28) Norra kalandusministeerium väitis, et ühenduse tootmisharu toodang moodustab ühenduse kogutoodangust vähem kui 25 % ning seepärast tuleks menetlus lõpetada aluse puudumise tõttu. See seisukoht põhines väidetel, et ühenduse tootmisharu toodang ei peaks hõlmama põhjenduses 41 selgitatud sisesiirdeks kasutatud suure teraspea-lõhe toodangut, ja et Euroopa Põllumajandustootjate Liidu (FEAP) andmed ühenduse 2001. ja 2002. aasta kogutoodangu kohta ei ole usaldusväärsed, sest puudub ühtne meetod tootmisandmete kogumiseks FEAPi liikmetelt.

(29) Seoses esimese väitega peab märkima, et olenemata küsimusest sisesiirdeturu kõige asjakohasema arvestamise kohta kahjude kindlaksmääramisel, peab uurimine põhjendustes 41, 42 ja 43 täpsemalt selgitatud põhjustel igal juhul hõlmama kogu turgu, seega nii vabaturul müüdud toodangut kui ka sisesiirdeks kasutatud toodangut. Seepärast peaks kindlaks määrama võrdselt kogu turule, ning kõnealune väide lükatakse seetõttu tagasi.

(30) Seoses teise väitega peab märkima, et FEAPi algstaadiumis avaldatud statistiline teave sisaldas palju kinnitamata andmeid, ja et käsitlus ei põhinenud üksnes nendele andmetele. FEAP teeb kokkuvõtteid tema liikmete, riiklike ühingute ja/või riiklike teadusasutuste edastatud tootmisandmetest. Need andmed vaadatakse läbi ja edastatakse FEAP-le selle kaks korda aastas toimuvate koosolekute ajal. Eelmise aasta tootmisandmed vaadatakse läbi ja kinnitatakse. Pärast FEAPi üldkogu koosolekut oktoobris 2003 ja sellele järgnenud kontrollkäiku FEAP ruumidesse vaadati tootmisandmed vastavalt üle. FEAP on ainus teabeallikas ühenduse kogutoodangu kohta ühenduse tasandil. Seoses kõnealuste andmete usaldusväärsusega peab märkima, et FEAP korrigeerib tootmisandmeid, kui on asjakohane, et vähendada tema liikmete või/ja riiklike teadusasutuste koondandmete avaldamiseks kasutatud meetoditest tulenevaid lahknevusi. Eespool esitatu alusel ning pidades silmas põhjenduses 44 esitatud selgitusele vastavalt korrigeeritud ühenduse tootmisharu tootmisandmeid leidis kinnitust, et ühenduse tootmisharu toodang moodustab rohkem kui 25 % kõnealuse toote ühenduse kogutoodangust, ning seepärast lükati Norra kalandusministeeriumi väide tagasi.

(31) Fääri saarte eksportivad tootjad ja Fääride Kalakasvatajate Ühing väitsid, et kaebuse esitaja tootmisharu peab käsitlema piirkondliku tootmisharuna, sest peaaegu kogu tema toodang müüakse Soome turul ning ühendusesisene kaubandus Soomega on väheoluline, ja seega on täidetud algmääruse artikli 4 lõike 1 punktis b esitatud eraldatud turgu määratlev kriteerium. Soome tootjad müüsid suurema osa oma suure teraspea-lõhe toodangust uurimisperioodil tõepoolest Soome turul ning teiste ühenduse tootjate turuosa sellel turul moodustas rohkem kui 12 %. Seda osa loetakse oluliseks, pidades eriti silmas asjaolu, et kõnealuse toote turg on avalik ja hinnamuutustele tundlik konkurentsiturg. Soome turgu ei saa seega lugeda eraldatud turuks. Lisaks ei ole dumpinguhinnaga import Norrast ja Fääri saartelt keskendatud Soome turule ning see ei põhjusta kahjusid üksnes selle riigi tootjatele. Algmääruse artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis i esitatud piirkondliku juhtumi kriteerium ei ole seega täidetud ning sellekohane väide lükati tagasi.

F. KAHJU

1. Ühenduse nähtav tarbimine

(32) Tulenevalt ühenduse toodangu andmete korrigeerimisest vastavalt põhjenduse 44 kirjeldusele, on lõpliku kindlaksmääramise eesmärgil vastavalt korrigeeritud ajutise määruse põhjendustes 67, 74 ja 84 esitatud andmeid ühenduse tarbimise, ühenduse tootmisharu turuosa ning Norrast ja Fääri saartelt imporditud koguste kohta, mis on esitatud allpool.

Nähtav tarbimine ühenduses

| 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tonnid | 43831 | 49970 | 54250 | 55565 |

Indeks 1999 = 100 | 100 | 114 | 124 | 127 |

(33) Eespool esitatu alusel võib ühenduse turul täheldada suure teraspea-lõhe tarbimise vähest suurenemist võrreldes ajutises määruses esitatud andmetega.

(34) Üks osaline väitis, et Eurostati poolt uurimisperioodil kasutatud CN-koodid hõlmasid ka käesoleva menetluse käsitlusalasse mittekuuluvat portsjonsuurusega lõhet, millest tulenevalt ei ole ühenduse suure teraspea-lõhe nähtava tarbimise arvutamisel kasutatavad andmed ekspordi ja impordi kohta täpsed.

(35) Tarbimise arvutamiseks kasutatavas metoodikas arvestatakse tõesti seda elementi ning tehakse vajalikud asjakohased korrektsioonid, mida on üksikasjalikult kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 65.

(36) Muu esitatud teabe puudumisel, ja arvestades ühenduse tarbimise korrigeeritud andmeid, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 65 selgitatud metoodika.

2. Asjaomase impordi turuosa

(37) Tulenevalt ühenduse tarbimise eespool esitatud kirjelduse kohaselt korrigeeritud andmetest, on lõpliku kindlaksmääramise eesmärgil korrigeeritud andmeid Norrast ja Fääri saartelt pärineva impordi turuosa kohta, mis on esitatud allpool:

| 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Turuosa | 3,8 % | 3,5 % | 11,0 % | 16,7 % |

(38) Eespool esitatu alusel võib täheldada Norrast ja Fääri saartelt pärineva dumpinguhinnaga impordi sama järsku suurenemist, mida on märgitud ajutise määruse põhjenduses 74 esitatud järelduses. Nende turuosa suurenes hindamisaja jooksul tõesti umbes 13 protsendipunkti võrra, haarates põhiosa samale ajavahemikule vastavast tarbimise suurenemisest ühenduse turul.

3. Dumpinguhinnaga impordi mõju hindadele ühenduse turul

(39) Pärast ajutiste meetmete rakendamist mõnede tehingute kohaste registreerimisvigade avastamise ja Fääri saartele antud tollimaksuvaba kvoodi (põhjendused 92 ja 93) arvestamiseks tehtud korrektsioonide põhjusel uuesti arvutatud hindade allalöömismarginaalide kohaselt müüdi ühenduses Norrast ja Fääri saartelt pärinevat kõnealust toodet ühenduse tööstuse hindu allalöövate hindadega, mis on väljendatuna protsentuaalse osana ühenduse tootmisharu hindadest järgmised: Norra keskmiselt 7,3 % ja Fääri saared vahemikus 21,8 kuni 28,4 %.

(40) Kõigi korrigeeritud andmete analüüsi tulemused ei andnud põhjust muuta ajutise määruse põhjendustes 76 ja 77 selgitatud metoodikat, mis käesolevaga kinnitatakse.

4. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

i) Sissejuhatavad märkused

(41) Uurimisel selgus, et kaks valimisse kuuluvat koostööd tegevat ühenduse tootmisharu tootjat kasutasid samaväärset toodet selle edasiseks töötlemiseks, peamiselt suitsutatud ja jahvatatud lõhe tootmiseks. Selline sisesiiretele vastav toodang, st integreeritud tootja ühendtootmisest väljumata edasiseks töötlemiseks, teisendamiseks või koostamiseks liikuv toodang, ei sisene avaturule, ning ei konkureeri seega otseselt kõnealuse toote impordiga. Võimalikult täieliku ülevaate saamiseks ühenduse tootmisharu olukorrast ja selle arvestamiseks koguti ja analüüsiti andmeid kogu tegevuse ulatuses, mille põhjal määrati kindlaks, kas toodang oli määratud vabaturule või kasutamiseks sisesiirdega.

(42) Müügimahu, müügihindade, tasuvuse, investeeringutasuvuse ja rahavoogude analüüs keskendus vabaturul valitsevale olukorrale. Kui oli võimalik ja õigustatud, võrreldi tulemusi sellele järgnevalt sisesiirdeturu kohaste andmetega. Väljavõttelise uuringu kasutamise tõttu uuriti neid näitajaid valimisse kuuluvate äriühingute andmete alusel. Peab märkima, et miski ei osutanud ühenduse tootmisharusse kuuluvate valimiväliste äriühingute tegelemisele edasise töötlemisega.

(43) Uurimisele tuginedes leiti muude majandusnäitajate osas seda, et neid on võimalik mõistlikult uurida ainult kogu vastava tootmistegevuse kohaste andmete alusel. Toodang (nii sisesiirdeturule kui ka vabaturule), tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, turuosa, investeeringud, tööhõive, tootlikkus, töötasud ja kapitali kaasamise võime sõltuvad kogu tootmistegevusest, olenemata sellest, kas toodang on määratud sisesiirdeks või müügiks vabaturul.

ii) Tootmisvõimsus, toodang, tootmisvõimsuse rakendamine

(44) Pärast ajutiste meetmete rakendamist vaadati üle allpool esitatud tabelis loetletud tegurid. Selle tulemusena tehtud järelduse alusel, et ajutise määruse põhjenduses 81 esitatud andmed olid tegelikust väiksemad, sai võimalikuks teatud teabe arvestamine ühenduse kolme koostööd tegeva tootja kohta. Need lõpliku kindlaksmääramise eesmärgil korrigeeritud andmed on esitatud allpool.

Tootmisvõimsus, toodang, tootmisvõimsuse rakendamine

| 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tootmisvõimsus väljendatuna terve kala ekvivalendi abil tonnides | 15645 | 15630 | 15665 | 15684 |

Indeks 1999 = 100 | 100 | 100 | 100 | 100 |

Toodang väljendatuna terve kala ekvivalendi abil tonnides | 11348 | 12739 | 11605 | 12080 |

Indeks 1999 = 100 | 100 | 112 | 102 | 106 |

Toodang/tootmisvõimsuse rakendamine | 73 % | 82 % | 74 % | 77 % |

(45) Kõigi korrigeeritud andmete analüüs ei andnud põhjust muuta ajutise määruse põhjenduses 81 esitatud järeldusi, mis käesolevaga kinnitatakse.

iii) Varud

(46) Uurimisel selgus, et üks valimiväline koostööd tegev ühenduse tootja oli külmutanud suure osa oma 2000. ja 2001. aasta toodangust, mida müüdi hiljem 2001. aastal ja uurimisperioodil. Ühtegi teist oma toodangut külmutanud tootjat siiski ei avastatud, ning seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 82 esitatud järeldused.

iv) Ühenduse tootmisharu turuosa

(47) Lisaks sellele on allpool esitatud vastavalt põhjenduses 32 esitatud selgitusele muudetud ühenduse tarbimise ja ühenduse tootmisharu toodangu andmetele vastav ühenduse tootmisharu turuosa hindamisajal.

Ühenduse tootmisharu turuosa

| 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Turuosa | 25,9 % | 25,5 % | 21,4 % | 21,7 % |

(48) Eespool esitatu põhjal võib täheldada, et ühenduse tootmisharu turuosa vähenes hindamisaja jooksul nelja protsendipunkti võrra. Samal ajal kui ühenduse tarbimise suur kasv, mis oli hindamisajal 27 %, ei muuda järsult kasvanud kõnealuse impordi suundumust, on selle tulemuseks ühenduse tootmisharu palju väiksem turuosa, mis vähenes samal ajavahemikul rohkem kui nelja protsendipunkti võrra. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 84 esitatud järeldused. Peab siiski märkima, et ühenduse tootmisharu turuosa kahanes ainult 2001. aastal, kui kõnealune import järsult suurenes.

v) Tööhõive, tootlikkus, töötasud ja kapitali kaasamise võime

(49) Põhjenduses 44 esitatud põhjustel ja nendele vastavalt korrigeeriti tööhõive ja tootlikkuse andmeid järgmiselt:

Tööhõive, tootlikkus

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku vastused.

| 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Töötajate arv | 194 | 179 | 182 | 173 |

Indeks 1999 = 100 | 100 | 92 | 94 | 89 |

Tootlikkus: toodang/töötaja | 100 | 122 | 109 | 119 |

(50) Kõigi korrigeeritud andmete analüüs ei andnud põhjust muuta ajutise määruse põhjenduses 86 esitatud järeldusi, mis käesolevaga kinnitatakse.

(51) Seoses kapitali kaasamise võimega kinnitatakse, et ühenduse tootmisharus ei ilmnenud erilisi raskusi arvestades selle võimalust investeerida uutesse seadmetesse, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 91. Selle võime käsitlemisel peab siiski arvestama ühenduse tootmisharu pingutusi oma tootlikkuse suurendamiseks, eesmärgiga kohanduda madalatest turuhindadest põhjustatud suurenenud konkurentsiga.

(52) Muu töötasude kohase teabe puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 87 esitatud järeldused.

vi) Müügimaht

(53) Seoses müügimahtudega peaks meenutama, et vastavalt ajutise määruse põhjendustes 65, 66 ja 82 esitatud selgitustele käsitleti kõnealuse toote tootmisandmeid võrdselt nii sisesiirdeturu kui ka vabaturu osas, välja arvatud ühe äriühingu müügimaht, millele vastav selgitus on esitatud põhjenduses 46. Ühenduse tootmisharu samaväärse toote müügimahud ja kahe äriühingu poolt edasiseks töötlemiseks kasutatud samaväärse toote toodangumahud (sisesiire) on esitatud allpool.

Allikas: valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu tootjate küsimustiku vastused.

| 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Vabaturu müügimaht väljendatuna terve kala ekvivalendi abil tonnides | 10274 | 8114 | 10727 | 11326 |

Indeks 1999 = 100 | 100 | 79 | 104 | 110 |

Sisesiire väljendatuna terve kala ekvivalendi abil tonnides | 872 | 2053 | 1559 | 2795 |

Indeks 1999 = 100 | 100 | 235 | 179 | 320 |

(54) Eespool esitatust nähtub, et samal ajal kui vabaturu müügimaht suurenes hindamisajal kümne protsendipunkti võrra, suurenes kasutus sisesiirdeks kolm korda. Peab siiski märkima, et sisesiirdekasutuse suur kasv tuleneb peamiselt asjaolust, et üks kahest integreeritud tootjast alustas oma edasise töötlemise tegevust sisuliselt 2000. aastal. Igal juhul osutab see areng sellele, et ühenduse tootmisharu ei saanud tarbimise suurenemisest kasu (+27 % hindamisajal), vaid oli sunnitud suurendama samaväärse toote kasutamist.

vii) Tasuvus

(55) Valimisse kuulunud koostööd tegevate ühenduse tootjate esitatud teabe läbivaatamisel korrigeeriti lõpliku kindlaksmääramise eesmärgil nende äriühingute vabaturu netokäibe kohase tasuvuse andmeid, mis on esitatud allpool:

Allikas: valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu tootjate küsimustiku vastused.

| 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Vabaturu müügi tasuvus | 8,6 % | 13,3 % | 10,4 % | 0,5 % |

(56) Eespool esitatust nähtub, et samal ajal kui vabaturu müügi tasuvus oli ajavahemikul 1999 kuni 2000 suhteliselt kõrge, kahanes see uurimisperioodil madalate turuhindade tõttu oluliselt, sisuliselt kasumiläveni. Sisesiirdekasutuse tasuvust ei olnud võimalik kindlaks määrata, sest samaväärse toote sisesiirdel integreeritud tootjate toomises ei kasutatud sellekohast arvestust. Siiski on põhjust uskuda, et kahe kõnealuse äriühingu sisesiirdekasutuse tasuvus ei olnud sama suundumusega kui vabaturu müügil.

viii) Investeeringutasuvus, rahavood

(57) Ühenduse tootmisharu läbi vaadatud valimikohane investeeringutasuvus hindamisajal on esitatud allpool:

Allikas: valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu tootjate küsimustiku vastused.

| 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Investeeringutasuvus | 43,7 % | 57,2 % | 58,3 % | 2,3 % |

(58) Eespool esitatust nähtub esialgselt kindlaks määratuga sama suundumus ning seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 92 esitatud järeldused. Sisesiirde kohast investeeringutasuvust ei olnud võimalik hinnata tasuvuse hindamise juures selgitatud põhjustel. Arvestades seda, et sisesiire toimub kasutades integreeritud tootjate samu tootmisvahendeid ja investeeringuid, käsitleti neid siiski vabaturu müügiga sama suundumusega.

(59) Valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu tootjad registreerisid hindamisajal äritegevusega seotud raha netosissevood. Peab märkima, et need kahanesid uurimisperioodil olulisel määral, nagu on näidatud allpool:

Allikas: valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu tootjate küsimustiku vastused.

| 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Rahavood tuhandetes eurodes, sisesiiret arvestamata | 1522 | 1757 | 1713 | 398 |

Indeks 1999 = 100 | 100 | 115 | 113 | 26 |

Rahavood protsentuaalse osana käibest | 12 % | 18 % | 13 % | 4 % |

ix) Huvitatud osalistelt saadud märkused

(60) Üks osaline väitis, et ühenduse tootmisharule ei tekitatud uurimisperioodil materiaalset kahju, sest tulemuslikkuse näitajad, näiteks toodangumaht, tootmisvõimsus, tootlikkus ja keskmine töötaja töötasu, kasvasid samal ajavahemikul. Lisaks sellele oli tootmisharu tegevus kasumlik, investeeringud olid kasumlikud ja rahavoog oli positiivne. Seoses tootmise suurenemisega peab märkima, et suure teraspea-lõhe tootmine oleneb saagikogumisele ja müügile eelnevast 2,5–3 aasta pikkusest bioloogilisest tsüklist. Tootmise suurenemine uurimisperioodil tuleneb seega kalakasvatajate otsusest maimude hulga suurendamiseks 1999. ja 2000. aastal, mis kajastab nende aastate dumpinguhinnaga impordist mõjutamata turuolukorda. Tootlikkus suurenes peamiselt uutesse seadmetesse tehtud investeeringute arvel, mis kajastab ühenduse tootmisharu pingutusi madalate turuhindadega kohandumiseks, ning tööhõive vähenemise arvel, mis kajastab tootmisharu rasket olukorda. Tasuvus ja rahavoog vähenesid uurimisperioodil järsult, mis kajastab madalaid turuhindu ja ühenduse tootmisharu rasket finantsolukorda.

(61) Lisaks sellele väideti, et ühenduse tootmisharu tootmise kasv ei jõudnud nõudluse kasvule järele ühenduses praktiseeritud litsentsimispoliitika tõttu. Peab märkima, et keskkonnaload mõjutavad tootmisvõimsust, mis on vastavalt ajutise määruse põhjendusele 81 olnud hindamisajal püsiv. Kuna tootmisvõimsust ei kasutatud täielikult, oli sel ajal vaba võimsust, mida oleks võinud kasutada täiendavaks tootmiseks nõudluse suurenemisel. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(62) Lisaks väideti seda, et mitu Norra eksportijat müüvad ka vähem kui 1,2 kg kaaluvat lõhet, mida võib müüa madalama hinnaga, ja mis mõjutab seega kahjuhindamise analüüsi. Sellega seoses peab märkima, et uurimisaluste valimisse kuulunud äriühingute osas, mis esindasid uurimisperioodil umbes 40 % Norra koguekspordist, ei leitud tõendeid sellise lõhe müügi kohta. Seepärast võib eeldada, et kui sellist müüki tõesti esines, siis olid kõnealused kogused väheolulised ning selle mõju analüüsile on samuti väheoluline. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(63) Muu esitatud teabe puudumisel, ja arvestades kõiki majandusnäitajate korrigeeritud andmeid, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 80 kuni 98 esitatud järeldused.

5. Järeldus kahju kohta

(64) Sisesiirdekasutus piirdus kahe valimisse kuulunud ühenduse tootjaga ning puudusid viited samaväärse toote edasise töötlemise kohta teiste ühenduse tootmisharusse kuuluvate tootjate poolt. Arvestades ühenduse tootmisharu kasumit ajavahemikus 1999 kuni 2001 on vähetõenäoline, et sisesiirdekasutus oleks võinud ühenduse tootmisharu majandusolukorda oluliselt mõjutada. Seepärast võetakse seisukoht, et sisesiirdekasutus ei muuda eespool esitatud ühenduse tootmisharu olukorra analüüsi tulemusel tehtud järeldusi.

(65) Hindamisajal kasvas oluliselt madalama hinnaga import Norrast ja Fääri saartelt. Nende turuosa kasvas 3,8 %-lt 16,7 %ni. On märkimisväärne, et Norrast ja Fääri saartelt pärineva impordi kasv ja müügihindade langemine avaldub eriti ilmekalt 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Impordimaht kasvas sel ajavahemikul 4 kuni 6 korda ning impordihinnad langesid 34 %, olles uurimisperioodil ühenduse tootmisharu müügihindadest (mis olid kasumiläve lähedal) madalamad vahemikus 7,3 % kuni 28,4 %. Seda peaks käsitlema seoses ühenduse tootmisharu tasuvuse arenguga, mis pärast esimest järsku langust 2001. aastal kahanes uurimisperioodil nulltasemele.

(66) Seoses väitega, et mõnede kirjeldatud kahjunäitajate areng oli hindamisajal positiivne ning ei viidanud sellega seoses materiaalse kahju tekitamisele, peab märkima esiteks seda, et algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt ei ole ükski selles artiklis loetletud majanduslik tegur või näitaja tingimata otsustav ühenduse tootmisharule tekitatud materiaalse kahju kindlaksmääramisel. Veelgi tähtsam on see, et samal ajal kui mõnede ühenduse tootmisharu iseloomustavate majandusnäitajate osas, näiteks tootmismaht, tootmisvõimsus ja selle rakendamine, tootlikkus ja investeeringumaht, võis hindamisajal täheldada positiivseid arenguid, ei kaasnenud sellega soovitud positiivset mõju. Ühenduse tootmisharus toimus suurenenud nõudlusele ja langenud hindadele vaatamata turuosade vähenemine kasvaval turul, mille mõju oli suurem eespool nimetatud positiivsete arengute mõjust, ja mille tulemuseks oli kasumita tootmise lähedane olukord uurimisperioodil.

(67) Arvestades kõiki eespool nimetatud tegureid ollakse seisukohal, et ühenduse tootmisharule tekitati materiaalset kahju.

G. PÕHJUSLIKUD SEOSED

(68) Väideti, et hindade allalöömist Norra suure teraspea-lõhe ekspordiga ei peaks käsitlema ühenduse tootmisharu suhtes olulisena ja kahjustavana. Sellega seoses peab märkima, et leitud hindade allalöömine on oluline, arvestades kõnealuse toote eriomadusi: suur teraspea-lõhe on tarbekaup ja hinnamuutuste suhtes tundlik toode. Lisaks sellele on ühenduse tootmisharu väga killustunud ega suuda seepärast kehtestada turul oma hindu. Neid tegureid koos vaadeldes selgub leitud hindade allalöömise taseme kahjustav mõju ühenduse tootmisharule.

(69) Lisaks sellele väideti, et uurimisperiood langes kokku ajutise ja perioodilise pakkumise ja nõudluse lahknevusega lõhekaubanduses maailmaturul. Hindade stabiilsus on aeg-ajalt häiritud sellepärast, et investeerimisotsused tehakse kaks või kolm aastat enne toote turule jõudmist. Ajutised puudujäägid turul põhjustavad hindade tõusu, aga kui nõudlus ei muutu samaväärselt tootmismahuga, on mõju vastupidine.

(70) Sellega seoses peab märkima, et ühenduse turul oli hindamisperioodil puudujääki põhjustav pakkumist ületav nõudlus, mille tulemusel hinnatase tavaliselt tõuseb, sest tarbijate suurenenud nõudlusel hind tõuseb. Selle asemel langesid hinnad 2001. aastal ja uurimisperioodil järsult, mille põhjuseks saab muude tõenäoliste seletuste puudumisel pidada ainult dumpinguhinnaga importi Norrast ja Fääri saartelt.

(71) Lisaks sellele väideti, et suur teraspea-lõhe on tarbekaup, mille maailmaturuhinnad kujunevad välja domineerival Jaapani turul, ja et ühenduse hinnatase muutus vastavalt samal ajal oluliselt langenud maailmaturu hindadele. Sellega seoses peab märkima, et Norra Kalandusliidu esitatud teabe alusel Norra külmutatud lõhe Jaapani hulgimüügihindade noteeringute kohta ajavahemikus 1997 kuni 2003 langesid hinnad Jaapani turul vahetuskursside muutuseid arvestades pidevalt kogu hindamisaja jooksul. Uurimise tulemusel ei leidnud siiski kinnitust väide, et suure teraspea-lõhe maailmaturuhinnad kujunevad välja Jaapani turul. Vastab tõele, et hinnad ühenduses langesid uurimisperioodil järsult nagu ka hinnad Jaapani turul, kuid vastupidiselt Jaapani hindadele jäid ühenduse hinnad 1999. aastal püsima mõistlikule tasemele ning isegi tõusid 2000. aastal. Samal ajavahemikul oli Norrast ja Fääri saartelt pärineval impordil ühenduse hindadega sama suundumus, kuigi koguseliselt oli imporditase madal. Norra ja Fääri saarte dumpinguhinnaga import ühendusse kasvas oluliselt, s.o kolm korda võrreldes 2000. aasta kogusega, alles 2001. aastal, kui hinnad Jaapani turul olid langenud väga madalale tasemele. Seda kasvu saab seega otseselt seostada Jaapani turulangusest põhjustatud vähenenud ekspordist tingituna nõudlust ületavaks osutunud toodanguosa müügiga ühenduse turul. Eespool esitatu alusel lükati kõnealune väide tagasi.

(72) Muu uue põhjuslike seoste kohta esitatud teabe puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 109 kuni 120 esitatud uurimistulemused ja järeldused.

H. ÜHENDUSE HUVID

(73) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitasid mõned kalatöötlusega seotud tootmisharu ühingud meetmeid vaidlustavad märkused. Seepärast saadeti neile küsimustik ja paluti neilt tagasisidet, mille alusel hinnati dumpinguvastaste meetmete väidetavat majanduslikku mõju nendele osalistele. Üks osaline vastas ja esitas teabe seitsme tema liikmeks oleva äriühingu kohta. Nende seitsme äriühingu kohase konsolideeritud teabe alusel jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete majanduslik mõju kalatöötlemisega tegelevatele äriühingutele on väheoluline. Seepärast lükati nende väide tagasi.

(74) Üks osaline väitis, et Norrast pärinev kõnealune toode on kõrgema kvaliteediga, ja et lõplike meetmete kehtestamine vähendab sellise lõhe tarneid Norrast. See tekitaks aga kahju asjaomastele importijatele ja ka tarbijatele, sest Norra tarnete vähenemisel hinnad tõenäoliselt tõusevad. Norra tarnete vähenemisest tingitud mõju oleks väidetavalt kõige tugevam suvel ja varasügisel, kui Soome tarned on väiksed. Lisaks sellele väideti, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega kaasneb Norra eksportijate müügitegevuse jäädav ümberorienteerumine ühendusest teistele turgudele, mis tekitaks kahju ühenduse importijatele ja tarbijatele.

(75) Seoses kvaliteedierinevusega peab märkima, et seda arvestati kõnealuse toote jaotusel erinevateks tüüpideks ning seda arvestati sellisena ka dumpinguarvutustes ja kahjuhindamises. Seoses Norra tarnete vähenemisest põhjustatud hinnatõusuga peab rõhutama, et dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk on taastada mõistlik konkurentsiolukord, mitte aga tõkestada juurdepääsu ühenduse turgudele. Seoses meetmete mõjuga Soome turule, tingituna väiksematest tarnetest eelkõige suvel, peab märkima, et kooskõlas algmääruse artikli 4 lõike 1 punktiga b ei käsitleta Soome turgu eraldatud turuna. Seepärast määratakse tarnete ja nõudluse tingimused kindlaks kogu ühenduse turu tasandil, kus Norra import konkureerib ühenduse tootjatega. Seoses Norra eksportivate tootjate võimalusega eksportida suvel, kui tarned Soome turul on väiksed, peab märkima, et tegemist on suhtelise eelisega. Seda eelist dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei mõjuta, seega saavad Norra eksportivad tootjad sellest jätkuvalt kasu.

(76) Sama osaline väitis, et alates ajutiste meetmete kehtestamisest on suure teraspea-lõhe eksport Norrast ühendusse vähenenud 2002. aasta sama ajaga võrreldes rohkem kui 60 protsendi võrra. Arvestades suure teraspea-lõhe tootmismahtude vähenemist Norras näib see tarnete vähenemine tulevikus suurenevat, mis tekitab kahju ühenduse importijatele, töötlevale tööstusele ja tarbijatele.

(77) Sellega seoses peab märkima, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk on taastada õiglane konkurentsiolukord, mitte aga tõkestada juurdepääsu ühenduse turule. On märkimisväärne, et import jätkus 1999. ja 2000. aastaga võrreldaval tasemel, enne dumpinguhinnaga impordi järsku kasvu 2001. aastal. Seoses Norra tootmismahtude vähenemisega peab märkima, et ei esitatud ühtegi põhjendatud tõendit sellise olukorra püsivuse kohta. Mis tahes selline vähenemine ei mõjuta tingimata eksporti ühenduse turule, juhul kui teiste eksporditurgude tarnetingimused on ühendusega võrreldes veel vähemsoodsamad. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(78) Mitu kalatöötlemise tootmisharu ühingut väitsid, et piisava tähelepanuta oli jäetud erinevate turusegmentide olemasolu (terve kala, filee, kalamari ja suitsutatud kala) ja nende segmentide erinev hinnakujundus. Lisaks sellele väideti, Norras soolastes vetes kasvatatud suurel teraspea-lõhel on turul eriline jaotus, ja et selle erilise päritoluga toote turulepääsu tõkestamine suurte tollimaksude kehtestamisega ei mõjunud vabale konkurentsile soodustavalt.

(79) Esiteks peab märkima, et kõnealune uurimine ei käsitle suitsutatud lõhet ja kalamarja. Tervet kala ja fileed käsitleti kõnealuse toote erinevate tüüpidena, ning neid arvestati sellisena ka dumpinguarvutustes ja kahjuhindamisel. Seega on erinevate turusegmentide erinevat hinnakujundust siiski arvestatud. Seoses toote erilise päritoluga tehti uurimise käigus kindlaks, et Norrast ja Fääri saartelt eksporditud tooted ja ühenduse tootjate müüdud tooted olid kõikide põhiliste füüsikaliste omaduste ja kasutuse osas samaväärsed.

(80) Lisaks sellele väideti, et odavat suurt lõhet, põhiliselt Soome toodangut, on müüdud peamiselt tarbijaturul terve kalana või fileena, ning töötlejad seda palju ei kasuta. See väide ei olnud põhjendatud. Vastupidiselt kõnealusele väitele selgus koostööd tegevatelt Soome äriühingutelt saadud teabe alusel, et nende toodangut on müüdud ka töötlejatele, ja et paljud nendest tegelesid ka ise kõnealuse toote edasise töötlemisega enne selle müüki turul. Lisaks osutab Norra ja Fääri saarte impordi osas tõestatud hindade oluline allalöömine sellele, et odav import Norrast ja Fääri saartelt oli oma madala hinna tõttu töötlejatele atraktiivne. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(81) Lisaks väideti seda, et ühenduse turul registreeriti pärast uurimisperioodi kõrgemaid hindu ning seega on lõhe madalate hindade aeg lõppenud, ja et hindade püsimine suhteliselt kõrgel tasemel on lühemas ja keskmises perspektiivis väga tõenäoline. Esiteks peab märkima seda, et kooskõlas ühenduse järjepideva poliitikaga saab uurimisperioodile järgneva aja sündmuseid arvestada ainult siis, kui need on ilmsed, vaieldamatud ja püsivad. Seda hinnaarengut ei põhjendatud ja selle püsivust näitavaid tõendeid ei esitatud. Kuigi hinnad pärast uurimisperioodi tõesti kasvasid, ei saa selle asjaoluga tõendada tulevasi hindu, mis on määratud pakkumise ja nõudluse suhtega. Sellega seoses peab märkima, et vastupidiselt pakkumisele on nõudlust väga raske prognoosida paljude koostoimivate turutegurite tõttu, mis võivad põhjustada hinnakõikumisi. Nende kahe teguri kohaseid hinnanguid põhjendavat asjakohast teavet ei esitatud. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(82) Lisaks väideti seda, et imporditollimaksud põhjustavad hinnatõusu, töötlejad hakkavad kasutama teisi kalu, näiteks lõhet, ja ühenduse kalakasvatajatel tekib raskusi oma teraspea-lõhe müügil. Seetõttu väideti, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole tootjate huvides.

(83) Dumpinguvastaste meetmete eesmärk on tõesti allalöödud hindade tõstmine, mis kaotaks kahjuliku mõju ühenduse tootmisharule. Välistada ei saa ka töödeldava kala asendumist, arvestades suure teraspea-lõhe asendatavust lõhega ja nende hinnaerinevust. Kui hinnatõus võimaldab ühenduse tootmisharul taastada tasuvust, siis meetmete sihtgrupist välja jäävad teised eksportijad ja ka ühenduse tootmisharu saavad tootmisvõimsuse suuremal rakendamisel suurendada oma pakkumist, mis peab rahuldama nõudlust ja saavutama uuesti tasakaalu madalamal hinnatasemel. Sellega seoses peab märkima, et kõnealuse toote asendamisel lõhega on hindadele sama mõju. Järeldus on selline, et samal ajal kui õiglase konkurentsiolukorra taastamiseks kasutatakse dumpinguvastaseid meetmeteid, kujunevad hinnad turul valitsevate jõudude mõjul.

(84) Üks osaline väitis, et temapoolse tarbijateühingute huve esindava tegevuse puudumist ei tohi tõlgendada huvipuudusena ja alusena järeldusele, et mis tahes dumpinguvastase meetme mõju tarbijatele on piiratud ulatusega. See osaline taotles sellepärast ajutise määruse põhjenduse 117 muutmist vastavalt tema väitele. Asjaomased institutsioonid arvestavad kõnealuse taotlusega. Muu põhjendava teabe puudumisel ei mõjuta see taotlus siiski ajutise määruse ühenduse huvide kohaseid järeldusi.

(85) Soome Toidu- ja Joogitööstuste Liit esitas märkused, mida ei olnud lõplike järeldustega seoses võimalik käsitleda, sest see ühendus ei olnud teavitanud endast kui huvitatud osalisest menetluse alustamise teatises või ajutise määruse artiklis 2 ettenähtud tähtaegadeks. Lisaks sellele lükkasid need väited selgesõnaliselt tagasi kõik selle ühenduse liikmed, kes olid uurimisel koostööd teinud.

(86) Muu ühenduse huvidega kohase uue esitatud teabe puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 109 kuni 120 esitatud uurimistulemused ja järeldused.

I. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

(87) Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohaseid järeldusi võetakse seisukoht, et Norra ja Fääri saarte dumpinguhinnaga impordist tuleneva edasise kahju vältimiseks ühenduse tootmisharule on vaja kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed.

1. Kahju kõrvaldav tase

(88) Lõplikult kehtestatavate meetmete taseme kindlaksmääramiseks on ajutise määruse põhjendustes 121 kuni 125 selgitatud metoodika alusel arvutatud kahju kõrvaldav tase.

(89) Norra ametiasutused väitsid, et 12 %-line normaalkasumi marginaal on liiga kõrge. Lisaks sellele väideti, et hindamisaeg ei esindanud normaalset konkurentsiolukorda, sest tootmisharule vastavad hinnad ja kasumimarginaalid olid tootmisharu keskmise olukorraga võrreldes nendel aastatel eriti kõrged.

(90) Esiteks peab märkima, et see väide ei olnud põhjendatud. Teiseks, põhjenduses 71 selgitatud Norra teraspea-lõhe hindade järsul langemisel Jaapani turul võis olla oluline mõju Norra tootmisharu kasumile hindamisajal. Sellist hinnalangust ei toimunud ühenduse turul enne dumpinguhinnaga impordi voogu, kui seal valitses normaalne konkurentsiolukord. Seepärast lükatakse tagasi väide selle kohta, et hindamisaeg ei esindanud normaalset konkurentsiolukorda.

(91) Põhjenduse 55 selgitusele vastavalt muudetud ühenduse tootmisharu tasuvuse kohaste andmete alusel arvati 10 %-line kasumitase olevat mõistlik tase, mida ühenduse tootmisharu võib saavutada kahjustava dumpingu puudumisel.

(92) Üks osaline väitis, et ei ole piisavalt arvestatud ühenduse samaväärse toote erinevaid kvaliteediklasse, mille tulemuseks on teatud baashindade lahknevused.

(93) Selgus, et mõned tehingud olid mõne arve valesti mõistmise põhjusel kvaliteedi alusel valesti registreeritud. Kõikide asjaomaste tehingute osas tehti parandused ning tehti uued hindade allalöömise ja kahjumarginaalide arvutused. Lisaks sellele tehti parandused Fääri saartele antud tollimaksuvaba kvoodi arvestamiseks.

(94) Eespool esitatu alusel määratud uus kahju kõrvaldav tase on esitatud allpool:

| Kahju kõrvaldamise marginaal |

Norra | 19,9 % |

Fääri saared | |

P/F Vestsalmon (P/F Vestlax toodetele) | 43,8 % |

P/F PRG Export (P/F Luna toodetele) | 54,4 % |

Muu koostöö | 49,3 % |

(95) Muude täiendavate märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 121 kuni 125 kirjeldatud metoodika kahju kõrvaldava taseme kindlaksmääramiseks.

2. Tollimaksude vorm ja tasemed

(96) Pidades silmas eespool esitatut ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 peab Norrast ja Fääri saartelt pärineva impordi suhtes kehtestama lõplikud dumpinguvastased meetmed. Meetmed peab kehtestama kindlaksmääratud kahjumimarginaalidele või dumpingumarginaalidele vastaval tasemel, kasutades neist madalamat. Ei ole teada põhjuseid, mis takistaksid meetmete rakendamist väärtuselise tollimaksu vormis, nagu ajutiste meetmete korral.

(97) Pärast mis tahes lõplike meetmete kehtestamist uurib komisjon turuarenguid ja eelkõige ühenduse turu laienemise mõju ning kui on õigustatud, teeb ettepanekud meetmete kohaldamise muutmiseks.

3. Ajutiste tollimaksude sissenõudmine

(98) Pidades silmas kindlaksmääratud dumpingumarginaalide suurust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju arvatakse olevat vajalik nõuda lõplikult kehtestatud tollitariifi alusel lõplikult sisse ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad. Kui lõplikud tollimaksud on suuremad kui ajutised tollimaksud, peab lõplikult sisse nõudma ainult ajutiste tollimaksude tasemel tagatiseks antud summad.

(99) Kõik taotlused seoses äriühingutele individuaalselt kohaldatavate tollitariifidega (näiteks üksuse nime muutumisel või uute tootmis- või müügiüksuste loomisel) peab adresseerima komisjonile, [4] lisades sellele kogu asjaomase teabe, eelkõige kõikide äriühingu tootmistegevusega seotud muudatuste, omamaise ja ekspordi kohase müügi kohta, mis on seotud näiteks nime muutumisega või muutustega tootmis- ja müügiüksustes. Kui on asjakohane, muudab komisjon pärast nõupidamiskomiteega konsulteerimist vastavalt käesolevat määrust, kaasajastades äriühingute nimekirja, millele kohaldatakse individuaalseid tollitariife.

4. Kohustused

(100) Komisjon kiitis 23. jaanuari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 117/2004, millega muudetakse ajutist määrust, heaks kahe Fääri saarte eksportiva tootja pakutud kohustused. Kõnealuste kohustuste heakskiitmise põhjused on esitatud nimetatud määruses. Nõukogu tunnistab, et kõnealuste kohustustega kõrvaldatakse dumpingu kahjustav mõju. Lisaks sellele varustavad need äriühingud komisjoni regulaarselt üksikasjaliku teabega oma ekspordi kohta ühendusse, mis võimaldab kohustuste täitmise tõhusat kontrollimist komisjoni poolt. Nendel asjaoludel arvatakse heakskiidetud kohustustest kõrvalehoidmise oht olevat piiratud.

(101) Peab märkima, et kohustuste kahtlustatava rikkumise, rikkumise või sellest loobumise korral võib kohaldada dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Norrast või Fääri saartelt pärineva suure teraspea-lõhe (Oncorhynchus mykiss) impordi suhtes, mis on värske, jahutatud või külmutatud, terve kalana (koos pea ja lõpustega, roogitud, massiga üle 1,2 kg kala kohta või eemaldatud peaga, lõpustega, ja sisikonnaga, massiga rohkem kui 1 kg kala kohta) või fileena (massiga rohkem kui 0,4 kg tükk) ning mis on kuulub praegu CN-koodide 03021120, 03032120, 03041015 ja 03042015 alla.

2. Netohinnale ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist kohaldatav dumpinguvastane tollitariif on kõikidele Norra äriühingute toodetud lõikes 1 nimetatud toodetele 19,9 %. Netohinnale ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist kohaldatav dumpinguvastane tollitariif on kõikidele Fääri saarte allpool loetletud äriühingute toodetud lõikes 1 nimetatud toodetele järgmine:

Tootja | Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%) | TARICi lisakood |

P/F PRG Export koos temaga seotud tootjaga P/F Luna, FO-510 Gøta | 54,4 % | A474 |

P/F Vestsalmon koos temaga seotud tootjaga P/F Vestlax, P.O. Box 82, FO-410 Kollafjørður | 30,0 % | A475 |

P/F Alistødin Á Bakka, Bakkavegur FO-625 Glyvrar | 42,6 % | A476 |

P/F Atlantic Seafarm, FO-900 Vágur | 42,6 % | A477 |

East Salmon, Box 177, FO-700 Klasksvík | 42,6 % | A478 |

Funningslaks PF, Miðrás 3, FO-100 Tórshavn | 42,6 % | A479 |

Gulin PF, Miðrás 3, FO-100 Tórshavn | 42,6 % | A480 |

P/F Hellisvað, FO-727 Árnafjørður | 42,6 % | A481 |

Kalbaks Laksaaling PF, Í Brekkum 1, FO-530 Fuglafjørður | 42,6 % | A482 |

Navir, P/F, Argjabodagøta 7, FO-160 Argir | 42,6 % | A483 |

Kõik teised äriühingud | 54,4 % | A999 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Kui allpool loetletud äriühing on tootnud allpool esitatud täiendavate TARICi lisakoodide alla kuuluvad tooted ja need vahetult eksportinud (st lähetanud ja nende kohta arve esitanud) importijana tegutsevale ühenduse äriühingule, vabastatakse kõnealused kaubad artiklis 1 sätestatud dumpinguvastastest tollimaksudest tingimusel, et import toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1628/2003 artikli 2 lõikele 2.

| Tootja | TARICi lisakood |

Fääri saared | P/F PRG Export koos temaga seotud tootjaga P/F Luna, FO-510 Gøta | A474 |

Fääri saared | P/F Vestsalmon koos temaga seotud tootjaga P/F Vestlax, P.O. Box 82, FO-410 Kollafjørður | A475 |

Artikkel 3

Norrast ja Fääri saartelt pärinevate artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodete impordi suhtes nõutakse kooskõlas allpool esitatud reeglitega lõplikult sisse määrusega (EÜ) nr 1628/2003 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad.

Dumpinguvastaste tollimaksude lõplikke tollitariife ületavad tagatiseks antud summad vabastatakse. Juhtudel, mil lõplikud tollimaksud on kõrgemad kui ajutised tollimaksud, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutiste tollimaksude ulatuses tagatiseks antud summad.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Ahern

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1972/2002 (EÜT L 305, 7.11.2002, lk 1).

[2] ELT L 232, 18.9.2003, lk 29. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 117/2004 (ELT L 17, 24.1.2004).

[3] ELT L 133, 29.5.2003, lk 1.

[4] European Commission – Directorate General for Trade – Directorate B – J-79 5/17 Rue de la Loi/Wetstraat 200 B 1049 Brussels.

--------------------------------------------------