Nõukogu määrus (EÜ) nr 74/2004,

13. jaanuar 2004,

Indiast pärit puuvillase voodipesu impordile lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Algatamine

(1) 18. detsembril 2002. aastal avaldas komisjon Euroopa Ühenduste Teatajas teadaande ("algatamisteade") subsiidiumidevastase menetluse algatamise kohta Indiast pärit puhtast puuvillakiust või puuvillakiu ja keemilise kiu või linakiu segust (kusjuures linakiud ei tohi olla põhikiud) valmistatud, pleegitatud, värvitud või mustritrükiga (puuvillane voodipesu) kaetud voodipesu impordi suhtes [2] ning alustas uurimist.

(2) Menetlus algatati novembris 2002. aastal kaebuse põhjal, mille esitas Euroopa Liidu puuvilla ja sellega seotud tekstiilide tööstuse komitee (edaspidi "Eurocoton" või "kaebuse esitaja") tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % puuvillase voodipesu kogutoodangust ühenduses. Kaebuses esitati esmapilgul usutavad tõendid nimetatud toote subsidisatsiooni kohta ning sellest tuleneva märgatava kahju kohta, mida käsitleti piisava põhjusena subsiidiumidevastase menetluse algatamiseks.

(3) Enne menetluse algatamist teatas komisjon määruse (EÜ) nr 2026/97 (edaspidi "algmäärus") artikli 10 lõike 9 kohaselt India valitsusele, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et Indiast pärineva puuvillase voodipesu subsideeritud import põhjustab ühenduse tööstusele olulist kahju. India valitsusel paluti osaleda nõupidamisel, et selgitada kaebusest tulenevat olukorda ja jõuda üksmeelse lahenduseni. Nõupidamine India valitsuse ja komisjoni vahel peeti komisjoni kantseleis Brüsselis, kus India valitsus ei esitanud ühtegi vaieldamatut tõendit, mis lükkaks ümber kaebuse väited. India valitsuse esitatud märkused kaebuses esitatud subideeritud importi ja ühenduse tööstusele tekitatud olulist kahju käsitlevate väidete kohta, võeti asjakohaselt arvesse.

(4) Komisjon teatas ametlikult uurimiste algatamisest teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja importijatele ja nende ühendustele, asjaomaste ekspordiriikide esindajatele, kaebuse esitajale ning teistele Ühenduse tootjatele, nii teadaolevatele tootjate ühendustele kui ka kasutajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5) Esitatud taotluses teatati, et kaebuse esitamise päeva ja algatamispäeva vahel oli möödunud üle 45 päeva. Vastavalt algmääruse atrikli 10 lõikele 13 loetakse kaebus esitatuks esimesel tööpäeval pärast selle esitamist komisjonile tähtkirjana või pärast vastuvõtuteatise väljaandmist komisjoni poolt. Vastuvõtuteatise väljaandmine toimus neljapäeval, 31. oktoobril 2002. aastal. Võttes arvesse, et reede, 1. november oli riiklik püha, arvestatakse komisjoni vastuvõtuteatise väljaandmise päevale järgneva esimese tööpäevana esmaspäeva, 4. novembrit 2002. aastal. Seetõttu arvestatakse esmaspäeva, 4. novembrit 2002. aastal kaebuse esitamise päevana. Algatamisteade avaldati 18. detsembril 2002. aastal, mis oli selgelt 45 päeva jooksul alates kaebuse esitamise päevast. Järelikult avaldati algatamisteade algmääruse artikli 10 lõike 13 sätestatud tähtaja jooksul.

2. Valikuuring

INDIA EKSPORTIJATE/TOOTJATE VALIKUURING

Üldine

(6) Arvestades suurt arvu eksportijaid Indias, otsustas komisjon vastavalt algmääruse artiklile 27 kohaldada valikuuringuid.

(7) Selleks, et võimaldada komisjonil moodustada valimit vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 2, paluti eksportijatel ja nende nimel tegutsevatel esindajatel anda kolme nädala jooksul alates menetluse algusest endast teada ning esitada põhiline informatsioon oma ekspordi ja siseriikliku käibe, mõne täpsema subsiidiumikava ning kõikide asjaomaste ettevõtete nimed ja tegevuse. Selle tegevuse raames võttis komisjon ühendust ka India ametivõimudega.

Valimi eelmoodustamine

(8) Kolme nädala jooksul identifitseerisid ennast üle 80 ettevõtte, esitasid nõutud informatsiooni ning olid kõnealust toodet uurimuse ajal Ühendusse eksportinud. Kõnealuseid ettevõtteid peeti koostööd tegevateks ja võeti arvesse valimi moodustamisel. Need ettevõtted esindasid enamat kui 90 % India koguekspordist Ühendusse.

(9) Lõplikult valimisse mitte hõlmatud ettevõtetele teatati, et nende ekspordile arvutatakse juurde subsiidiumivastane tollimaks vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 3, s.o ületamata valimisse kaasatud ettevõtete suhtes sätestatud tasakaalustavate subsiidiumide kaalutud keskmist.

(10) Ettevõtted, mis ei andnud endast märku algatusteates sätestatud tähtaja jooksul tunnistati koostööd mittetegevateks ettevõteteks.

Valimi moodustamine

(11) Algmääruse artikli 27 lõike 1 kohaselt põhines valik suurimal tüüpilisel ekspordimahul, mida antud aja jooksul oli võimalik mõistlikult uurida. Eelmainitu põhjal valiti ettevõtete, eksportijate kutseliidu (edaspidi "Texprocil") ja India valitsuse esindajatega nõu pidades kaheksa eksportivat tootjat (lisaks kolm sidusettevõtet) valimi koostamiseks. See valim esindas 55 % India kõnealuse toote ekspordist Ühendusse.

(12) Valimi moodustanud ja uurimises täielikult koostööd teinud ettevõtetele määrati oma subsiidiumimarginaal ja individuaalne tollimaksumäär.

Valimisse mitte kaasatud ettevõtete individuaalvaatlus

(13) Kakskümmend üks valimisse mitte kaasatud koostööd tegevat ettevõtet taotlesid individuaalse subsiidiumimarginaali arvestust. Kõnealuse uurimise käigus ei olnud võimalik nende ettevõtete taotlust vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 3 vastu võtta, sest eksportijate arv oli nii suur, et individuaalvaatlused oleksid ülemäära koormavad olnud ning takistanud uurimise õigeaegset lõpetamist. Neile kahekümne ühele ettevõttele teatati asjaoludest vastavalt.

ÜHENDUSE TOOTJATE VALIKUURING

(14) Võttes arvesse suurt arvu kõnealust kaebust toetavaid Ühenduse tootjaid ning vastavalt algmääruse artiklile 27 teatas Komisjon algatusteates oma kavatsusest moodustada Ühenduse tootjatest valim, mis põhineks Ühenduse tööstuse suurimal tüüpilisel tootmis- ja müügimahul nind mida saaks antud aja jooksul mõistlikult uurida. Nendel eesmärkidel palus Komisjon ettevõtetel esitada sarnase kauba tootmist ja müüki käsitlevat informatsiooni. I

(15) Saadud vastuste põhjal valis Komisjon kolmest liikmesriigist viis ettevõtet. Valiku tegemisel pidi tootmis- ja müügimaht püüdma katta tüüpilisemat turgu.

(16) Nendest viiest ettevõttest kaks väiksemat ei olnud võimelised esitama sõltumatute klientidega uurimise ajal sooritatud kõikide tehingute täielikku loetelu ning tunnistati seetõttu ainult osaliselt koostööd tegevateks.

3. Uurimine

(17) Mitmed asjaomaste riikide eksportivad tootjad ning ka Ühenduse tootjad, kasutajad ja importijad esitasid oma seisukohad kirjalikult. Rahuldati kõigi nende osaliste taotlused, kes esitasid taotluse sätestatud tähtaja jooksul ja teatasid konkreetsed põhjused, miks peaks asja arutama.

(18) Küsimustike vastused saadi tagasi viielt valimisse kuulunud Ühenduse tootjalt, kaheksalt tegelikku valimisse kuulunud eksportivalt tootjalt Indiast (lisaks kolm sidusettevõtet) ning ühelt Ühenduse sõltumatud importijalt.

(19) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

Ühenduse tootjad:

- Bierbaum Unternehmensgruppe GmbH & Co. KG, Saksamaa;

- Descamps, Prantsusmaa;

- Gabel industria tessile SpA, Itaalia;

- Vanderschooten, Prantsusmaa;

- Vincenzo, Itaalia.

Ühenduses paiknevad sõltumatud importijad

- Richard Haworth,Ühendkuningriik;

India eksportijad/tootjad:

- The Bombay Dyeing and Manufacturing Co., Mumbai

- Brijmohan Purusottamdas, Mumbai

- Divya Textiles, Mumbai

- Jindal Worldwide Ltd, Ahmedabad (sidusettevõte Texcellence Overseas)

- Mahalaxmi Exports, Ahmedabad

- Nowrosjee Wadia & Sons, Mumbai (sidusettevõte The Bombay Dyeing and Manufacturing Co.)

- N. W. Exports Limited, Mumbai (sidusettevõte The Bombay Dyeing and Manufacturing Co.)

- Pasupati Fabrics, New Delhi

- Prakash Cotton Mills Pvt., Ltd, Mumbai

- Texcellence Overseas, Mumbai

- Vigneshwara Exports Limited, Mumbai

(20) Subsidisatsiooni ja kahjut käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2001. aastal kuni 30. septembrini 2002. aastal (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju kindlakstegemise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1999. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "vaatlusalune periood").

(21) Et teatavaid subsiidiumi, kahju, põhjuslikku seost ja Ühenduse huve käsitlevaid aspekte oli vaja täiendavalt uurida, ei kehtestatud Indiast pärit puuvillakiust voodipesu suhtes ajutisi subsiidiumidevastaseid meetmeid.

B. ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Asjaomane toode

(22) Asjaomane toode on Indiast pärit puhtast puuvillakiust, või puuvillakiu ja keemilise kiu või linakiu segust (kusjuures linakiud ei tohi olla põhikiud) valmistatud, pleegitatud, värvitud või mustritrükiga kaetud voodipesu, mis hetkel kuulub CN-koodide alla ex63022100 (TARICi koodid 6302210081, 6302210089), ex63022290 (TARICi kood 6302229019), ex63023110 (TARICi kood 6302311090), ex63023190 (TARICi kood 6302319090) and ex63023290 (TARICi kood 6302329019). Voodipesu hõlmab voodilinu (tavalised ja madratsi alla hoidva servaga), tekikotte ja padjapüüre, mis on müügiks pakitud kas eraldi või komplektis. Kõik tootetüübid on sarnased oma põhiliste füüsikaliste tunnuste ning kasutuse poolest. Seetõttu peetakse neid üheks tooteks.

2. Samasugune toode

(23) Nii tooted, mis on Indias toodetud ja siseriiklikul turul müüdud ja Indiast Ühendusse eksporditud kui ka Ühenduses Ühenduse tootjate poolt toodetud ja müüdud, olid sisuliselt samade väliste tunnuste ja kasutusvõimalustega ning seetõttu peetakse samadeks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses.

C. SUBSIDISATSIOON

1. Sissejuhatus

(24) Kaebuses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuris komisjon järgmisi kuute skeemi, mis väidetavalt hõlmavad ekspordisubsiidiumide andmist:

i) Imporditollimaksude hüvituskavad (Duty Entitlement Passbook (DEPB) scheme)

ii) Tollimaksuvaba täiendamise sertifikaat (Duty-Free Replenishment Certificate (DFRC))

iii) Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods (EPCG) scheme)

iv) Eellubade kava (Advance Licence Scheme (ALS))

v) Eksportkauba tootmise eritsoonid/ekspordisuunitlusega üksused (Export Processing Zones/Export Oriented Units (EPZs/EOUs))

vi) Tulumaksuvabastuse kava (Income Tax Exemption (ITES)).

(25) Põhjenduses 24 määratletud (i), (ii), (iii), (iv) ja (v) kavad põhinevad välismajandusseadusel (arendustöö ja reguleerimine) (1992. aasta seadus nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992. aastal (välismajandusseadus). Nimetatud seadus lubab India valitsusel väljastada ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevaid teadaandeid. Need võetakse kokku dokumentides pealkirjaga "Ekspordi- ja Impordipoliitika", mis antakse välja iga viie aasta tagant ja mida ajakohastatakse igal aastal. Käesoleva uurimise uurimisperioodi jaoks on olulised kaks "Ekspordi ja Impordipoliitika" dokumenti, s.o viie aasta plaan, mis kestab 1. aprillist 1997. aastal 31. märtsini 2002. aastal ning viie aasta plaan, mis kestab 1. aprillist 2002. aastal 31. märtsini 2007. aastal. Lisaks sellele sätestab India valitsus India välismajanduspoliitikat reguleeriva menetluskorra menetlusjuhendi esimeses köites, mis kehtib perioodi kohta 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007. Sarnane mentlusjuhend on olemas perioodiks 1. aprillist 1997. aastal 31. märtsini 2002. aastal. Menetlusjuhendit asjakohastatakse regluaarselt.

(26) Kontrollkäigul India valitsusse tõendati, et uurimisperioodi jooksul pole väidetavate "Ekspordi- ja Impordipoliitika" subsiidiumikavade osas olulisi muutusi toimunud. "Ekspordi- ja Impordipoliitika" põhjal, mis kehtib 1. aprillist 2002. aastal kuni 31. märtsini 2007. aastal, on selge, et litsentsid/sertifikaadid/load, mis on välja antud enne selle poliisi jõustumist, kehtivad edasi samal otstarbel, millel selline litsents/sertifikaaat/luba väljastati, kui pole teisiti sätestatud.

(27) Viited põhjenduses 24 nimetatud uurimisaluste skemide (i) kuni (v) õigusliku aluse kohta on käesolevaga toodud seoses "Ekspordi- ja Imordipoliitikaga", mis kehtib 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007.aastal ja menetlusjuhendi esimese köitega, mis kehtib 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007.

(28) Põhjenduses 24 nimetatud tulumaksuvabastuse kava (iv) põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

2. Imporditollimaksude hüvituskava (edaspidi "DEPB-kava") (Duty Entitlement Passbook (DEPB) Scheme)

a) Õiguslik alus

(29) DEPD-kava jõustus 1. aprillil 1997.aastal tolliteadaandega nr 34/97. "Ekspordi- ja impordipoliitika" dokumentide paragrahvid 4.3.1 kuni 4.3.4 ja mentlusjuhendi paragrahvid 4.37 kuni 4.53 sisaldavad kava detailset kirjeldust. DEPB-kava on 31. märtsil 1997. aastal tühistatud Passbook-kava õigusjärglane. Alguses oli kahte tüüpi DEPB-kavasid, täpsemalt ekspordieelne DEPB-kava ja ekspordijärgne DEPB-kava. India valitsus rõhutas, et ekspordieelne DEPB-kava tühistati 1. aprillil 2000. aastal ja seetõttu ei ole see kava uurimisperioodi osas oluline. Tuvastati, et ükski ettevõte ei saanud ekspordieelse DEPB-kava raames hüvitisi. Seetõttu pole vaja tõendada ekspordijärgse DEPB-kava tasakaalustatavust.

b) Abikõlblikkus

(30) Ekspordijärgne DEPB-kava on tootjate-eksportijate või müüjate-eksportijate (s.o kaubandusringkonnad) kasutada.

c) Ekspordijärgse DEPB-kava praktiline rakendamine

(31) Selle kava alusel võib iga tingimustele vastav eksportija taotleda krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana eksporditud valmistoodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad standardsete sisend-/väljundnormide (SION) alusel enamiku toodete, sealhulgas asjaomaste toodete jaoks. Litsents, kuhu märgitakse antav krediit, väljastatakse automaatselt avalduse laekumise hetkel.

(32) Ekspordijärgne DEPB-kava lubab selliste krediitide kasutamisel tasaarvestada kohaldatavad tollimaksud järgnevatel importidel, välja arvatud kaupade puhul, mille import on piiratud või keelatud. Selliseid imporditud kaupu, mille puhul kasutatakse kõnealust krediiti, võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

(33) DEPB litsentsid on vabalt edasiantavad ja selle tagajärjena müüakse neid tihti edasi. DEPB-litsents kehtib 12 kuud alates litsentsi väljastamise kuupäevast.Ettevõte peab asjaomasele ametiasutusele maksma tasu, mis võrdub 0,5 protsendiga saadavast DEPB-krediidist.

d) Ekspordijärgse DEPB-kava kokkuvõte

(34) Kui ettevõte ekspordib kaupu, antakse talle krediiti, mida võib kasutada igasugustele tulevikus imporditavatele kaupadele kehtestatavate tollimaksude hüvitamiseks või mille võib edasi müüa.

(35) Krediit arvutatakse välja automaatselt valemi põhjal kasutades SIONi määrasid sõltumata sellest, kas sisendid on imporditud, tollimaks nende pealt makstud või kasutatakse sisendeid tegelikult eksporditootmiseks ja millistes kogustes. Ettevõte võib tõepoolest taotleda litsentsi eelnevate eksportide põhjal, sõltumata sellest, kas see ettevõte impordib midagi või ostab kaupu teistest allikatest. DEPB-krediite peetakse rahalisteks toetusteks, sest need on toetused. Nad kujutavad endast otsest vahedite ülekandmist, kuna neid võib nii müüa kui ka rahaks ümber vahetada või kasutada imporditollimaksude hüvitamiseks, seega jättes India valitsuse ilma tuludest, mis ta muidu kindlasti saaks.

(36) Texprocil väitis, et kui eksportija on tegelikult importinud sisendeid, mida kasutatakse ekspordikaupade tootmises ja kasutanud DEPB-krediiti selliste imporditud sisendite tollimaksu tasumiseks, ei saa eksportija DEPB raames ühtegi tasakaalustavat hüvitist.

(37) Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatakse selline erand muu hulgas tagasimaksesüsteemide ja asendamise puhul rakendatavate tagasimaksesüsteemide kohta, mis vastavad I lisa punktis i, II lisas (tagasimaksmise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul rakendatava tagasimaksmise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(38) Kusjuures, käesoleval juhul ei ole eksportija tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid.

(39) Lisaks sellele ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas algmääruse I lisa punti i ja II ja III lisade tähenduses on toimunud imporditollimaksude ülemääraseid makseid.

(40) Eksportijatel on õigus saada DEPB-kava alusel hüvitisi olenemata sellest, kas nad impordivad mingeid tootmissisendeid või mitte. Hüvitiste saamiseks piisab sellest, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu tõendamata sisendite importimist. Seega on ka eksportijatel, kes hangivad kõik oma tootmissisendid kodumaalt ega impordi kaupu, mida saab kasutada sisenditena, õigus saada DEPB-kava alusel hüvitisi. Järelikult ei ole ekspordijärgne DEPB-kava kooskõlas algmääruse I–III lisades sätestatuga.

(41) Kuna puuduvad nii nõue, mis kohaldab imporditud sisendite kasutamist tootmisprotsessis kui ka algmääruse II lisas sätestatud kontrollsüsteem, ei saa vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatule ekspordijärgset DEPB-kava pidada lubatud tagasimaksesüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks (III lisa).

(42) Kuna põhjenduses 37 viidatud tagastamisskeemide ja asendamise puhul rakendatavate tagasimaksesüsteemide kohta käiva subsiidiumiseletuse erandit seega ei kohaldata enam, ei ole ülemäärse tagasisaade teema oluline ja tasakaalustav hüvitis on tavaliselt kogu impordile kehtestatud imporditollimaksu vähendamine

(43) Ülalmainitule tuginedes järeldati, et India valitsus annab, väljastades vabalt edasiantavaid lube, eksportijatele DEPB-kava raames rahalist toetust. See India valitsuse rahaline toetus annab hüvitisi DEPB-kava valdajale, valdaja saab vaba raha, mis sellisel kujul kaubandusturul poleks kasutatav. Seepärast sätestab kava subsiidiumi. Kuna subsiidiumi saavad rakendada üksnes eksportijad, sõltub see õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses. Seepärast peetakse subsiidiumi eriomaseks ja seega tasakaalustavaks.

e) Ekspordijärgse DEPB-kava subsiidiumisumma arvutamine

(44) Ettevõtete saadud hüvitised arvutati litsentsidega määratud krediidi alusel, mis on uurimisperioodi ajal ära kasutatud või üle kantud.

(45) Juhtudel, kus litsentse kasutati kaupade importimiseks ilma kohaldatavaid tollimakse tasumata, arvutati hüvitis välja kogu eelnevate imporditollimaksude põhjal. Juhtudel, kus litsentsid anti edasi (müüdi edasi), arvutati hüvitis välja litsentsi krediidi põhjal (nimiväärtus) olenemata litsentsi müügihinnast, kuna litsentsi edasi müümine on puhtalt kaubanduslik otsus, mis ei muuda kavadest saadud hüvitise suurust (samaväärne India valitsuse vahendite ülekandega).

(46) Subsiidiumi summa on uurimisperioodi jooksul toimunud koguekspordist eraldatud vastavalt algmääruse artiklile 7. Hüvitise arvutamisel arvati subsiidiumi saamiseks maha tasu, mille pidi tingimata ära maksma.

(47) Ühe ettevõte puhul tuvastati, et "Ekspordi- ja Impordipoliitika" arvas nimelt teatud kaubad DEPB-kava abikõlblikkuse seast välja, kuna selliste kaupade eksport allus erilitsentsile. Sellel juhul selleks, et välja arvutada väärtuseline subsiidium, peeti sobivaks eraldada DEPB-kava subsiidium (nominaator) DEPB-kava jaoks abikõlbliku toote ekspordikäibest (denominaator).

(48) Texprocil ja mitmed ettevõtted väitsid, et tasutud kulud, eriainete, müügikomisjonide ja muude erinevate kulutuste eest peaksid kuuluma maha arvamisele kui arvutatakse hüvitisi selle kava järgi. Siinkohal peab ära märkima, et kolmandate osapoolte kasutamine litsentside edasimüügil on puhtalt kaubanduslik otsus, mis ei muuda litsentsile määratud krediidi suurust. Ainult kulud, mille peab subsiidiumi saamiseks tingimata katma, on vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile 1 maha arvestatavad. Nõuded lükati tagasi, kuna eelpool mainitud kulutused ei pruugi subsiidiumisse sobida.

(49) Texprocil ja mitmed ettevõtted väitsid, et DEPB-litsentside müük on müügimaksuga maksustatav ning seetõttu peaks hüvitist vähendama vastavalt. Kuid India maksuseaduse kohaselt on ostja, mitte müüja, müügimaksu kohuslane. Müüja lihtsalt kogub asjaomaste ametiasutuste nimel müügimaksu kokku. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(50) Mitmed ettevõtted kinnitasid, et nende DEPB-litsentside müük annab lisatulu ja seega suurendaksid nende üldist maksukohustust, kõige enam ettevõtte tulumaksu. Seega väideti, et nende ettevõtete DEPB-kava tehingutest saadud hüvitist peaks vähendama tegelikult maksmisele kuuluva tulumaksu võrra. Ettevõtted avaldasid veel, et seda nõuet ei tunnustata, kui selle perioodi eest ei ole maksmisele kuuluvat tulumaksu. Texprocil nõudis, et DEPB-kava tulu on maksustatav eksportijatele kohaldatav ühtlasel tasemel ja et kus eksportija on maksnud tulumaksu India valitsuse poolt antud DEPB-kava hüvitise pealt, vähendatakse hüvitist tulumaksu määrani.

Arvestades neid argumente meenub esiteks, et DEPB-krediit kujutab endast igal ajahetkel toetust. Vastavalt olemasolevale informatsioonile ei või tõepoolest välja jätta avaldust, et hiljemas etapis võivad need toetused tõsta ettevõtte üleüldist maksukohustust. Kuid see võib juhtuda tulevikus ning sõltub mitmetest teguritest, millest enamikku mõjutab ettevõtte enda tehtud kaubanduslikud otsused. Sellised tegurid ei seondu ainult hinna-ja müügiküsimustega, vaid puudutavad ka teisi küsimusi, mis määratlevad üleüldist maksukohustust, näiteks otsused amortisatsiooninormide, kadude edasikandmise ja mitmete muude tegurite kohta. Kõik need otsused mõjutavad maksuskaalat, mis ettevõttele kindlaks maksuaastaks lõpuks kohaldatakse. Seega ei ole võimalik täpselt määratleda millises mahus on DEPB-kava müügi raames saadud hüvitised kaasa aidanud kohaldatavale maksutasemele. Kui asjaomane ettevõte oleks oma DEPB-litsentse kasutanud ettenähtud eesmärgil, täpsemalt sisendite impordiks, oleks see ettevõtte kulusid vähendanud ja mitte tõstnud nende sissetulekut, millel jällegi oleks teistmoodi mõju maksudele.

Käesolevaga on selge, et India valitsus tunnistab DEPB-krediidi andmist ja sellele järgnevat maksustamist kui kahte sõltumatut tegevust. Uurimisasutus ei pea proovima uuesti üles ehitada olukorda, mis oleks maksude olemasolul või puudumisel valdav. Igal juhul ei mõjuta see uurimisperioodi ajal kehtestatud subsiidiumi suuruse arvutamist.

Seega lükati need väited tagasi.

(51) Kaheksa ettevõtet valimis said uurimisperioodi ajal hüvitusi ning subsiidiume vahemikus 1,45 % kuni 8,44 %.

3. Tollimaksuvaba täiendamise sertifikaat (edaspidi "DFRC-kava") (Duty-Free Replenishment Certificate (DFRC))

a) Õiguslik alus

(52) Selle kava õiguslik alus sisaldub "Ekspordi- ja Impordipoliitika" lõigetes 4.2.1 kuni 4.2.7 ja menetlusjuhendi lõigetes 4.31 kuni 4.36.

b) Abikõlblikkus

(53) DFRC-kava väljastati müüja-eksportija või tootja-eksportija jaoks kaupade, mille pealt ei maksta kohaldatavaid tollimakse, tootmises kasutatavate sisendite importimiseks.

c) Praktiline rakendamine

(54) DFRC-kava on ekspordijärgne kava, mis lubab täiendamist, s.o tollimaksuvabal sisendite impordil on samad tehnilised omadused, kvaliteet ja täpsustused kui kaupade eksportimisel. Selliste sisendite kogus on määratletud SION-i põhjal. Selliseid imporditud kaupu võib müüa siseturul või kasutada muul viisil.

(55) Käesoleva kava raames saab iga abikõlblik eksportija sertifikaati taotleda. DFRC-kava on väljastatud SION-i saatelehel märgitud sisendite impordiks.

(56) DFRC-kava katab ainult SION-is ette kirjutatud sisendeid. Täiendamisele kõlblike sisendite tehnilised omadused, kvaliteet ja täpsustused peavad kokku langema eksporditavates kaupades kasutatavate sisenditega.

(57) DFRC-kava on vabalt üleantav. DFRC-kava kehtib 18 kuud.

d) Kava kokkuvõte

(58) Kui ettevõte ekspordib kaupu, antakse talle sertifikaat, mida saab kasutada eksporditavate kaupadega füüsiliselt liidetud edaspidi imporditavatele sisenditele kohaldatud tollimaksusummade tasumiseks või mille võib ka edasi müüa.

(59) Sertifikaate peetakse rahalisteks toetusteks, sest nad on toetused. Nad kujutavad endast otsest vahendite ülekandmist, kuna neid võib nii müüa kui ka rahaks ümber vahetada või kasutada imporditollimaksude hüvitamiseks, seega jättes India valitsuse ilma tuludest, mis ta muidu kindlasti saaks.

(60) India valitsus ja Texprocil väitsid, et DFRC-kava on õiguspärane asendamise puhul rakendatav tagasimaksesüsteem, kuna kava sätestab ekspordis kasutatud sisendite täiendamise. Kuna kogus, kvaliteet ja tehnilised omadused ja täpsustused langevad kokku eksportkaupades kasutatavate sisenditega, on kava India valitsuse ja Texprocili silmis subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu all lubatud. Texprocil väitis veel, et hinnates, kas see kava on õiguspärane asendamise puhul rakendatav tagasimaksesüsteem, on oluline vaadata mida imporditakse, mitte kes impordib. Arutati veel, et kuni valitsus on asjaga seotud, ei anta lisahüvitisi.

(61) Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatakse selline erand muu hulgas tagasimaksesüsteemide ja asendamise puhul rakendatavate tagasimaksesüsteemide kohta, mis vastavad I lisa punktis i, II lisas (tagasimaksmise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul rakendatava tagasimaksmise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(62) Tuleb rõhutada, et tagasimaksesüsteemid tähendavad eksporditud toodete tootmisprotsessis kasutatud sisendite importimisel makstud maksude tagastamist. Kuid DFRC-kava puhul ei pidanud olema importima sisendeid, mille maksud maksti juba ära või millest vabastati kohe alguses.

(63) Tagasimaksesüsteemid võimaldavad tagastada impordimakse nendelt sisenditelt, mida tarbitakse teise toote valmistamisel, kui see toode sisaldab eksportimisel kodumaised sisendeid, millel on sama kvaliteet ja omadused kui asendatud imporditud sisenditel ("asendamise puhul rakendatavate tagasimaksesüsteemide" kavad). Näiteks oleks äriühingul imporditud sisendite puudumisel lubatud kasutada ning ühildada eksportkaupades kodumaised sisendid ja hiljem importida vastav kogus tollimaksuvabu sisendeid. Tähtis on kontrollsüsteemi või -menetluse olemasolu, sest see võimaldab ekspordiriigi valitsusel tagada ja näidata, et sisendite kogus, mille suhtes nõutakse tagastamist, ei ületa samalaadsete eksporttoodete kogust mis tahes kujul ja et impordimakse ei tagastata rohkem, kui algselt kõnealustelt imporditud sisenditelt on võetud;

(64) DFRC-kavas, mis on, nagu põhjenduses 54 mainitud, ekspordijärgne kava, on sisse kirjutatud kohustus importida ainult neid sisendeid, mida kasutati eksportkaupade tootmises. Need sisendid peavad olema sama koguse ja omadustega nagu eksportkaupades kasutatud kodumaised sisendid. Selle põhjal esitab DFRC-kava mõned asendamise puhul rakendatava tagasimaksesüsteemi omadused, vastavalt algmääruse artiklile III. Uurimus kinnitas, et lisaks sellele ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, kas ja milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas algmääruse I lisa punkti i ja II ja III lisade tähenduses on esinenud ülemääraseid imporditollimaksude hüvitisi.

(65) DFRC-kava on, nagu mainitud põhjenduses 57, vabalt edasiantav. See tähendab, et eksportijal, kellele on antud sertifikaat, et tasuda edaspidi imporditavatele sisenditele kohaldatud tollimaksusummasid, ei lasu kohustust tegelikult kasutada importsisendeid tootmisprotsessis või koguni tegelikult kasutada sertifikaati sisendite importimiseks (st. et ei ole tegelikku kasutaja tingimust). Selle asemel võivad eksportijad otsustada müüa sertifikaat importijatele. Seega ei saa kooskõlas algmäärusega DFRC-kava pidada asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks. [3]

(66) Ülalmainitule põhinedes annab India valitsus, väljastades vabalt edasiantavaid sertifikaate, eksportijatele rahalist toetust. Kõnealustes asjaoludes kujutavad sertifikaadid tegelikult otsest toetust India valitsuselt asjaomastele eksportijatele.

(67) See India valitsuse rahaline toetus annab hüvitisi DEPB-kava valdajale, valdaja saab vaba raha, mis sellisel kujul kaubandusturul poleks kasutatav. Seepärast sätestab kava subsiidiumi. Kuna subsiidiumi saavad rakendada üksnes eksportijad, sõltub see õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses. Seepärast peetakse subsiidiumi eriomaseks ja seega tasakaalustavaks.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(68) Üks eksportija kasutas DFRC-kava asendamise puhul rakendatava tagasimaksesüsteemina.Ettevõte suutis tõendada, et imporditollimaksudest vabastatud imporditud sisendite kogused ei ületanud eksportkaupade valmistamiseks kasutatud koguseid. Kõnealune ettevõte suutis tõendada, et imporditasu, mis ületas algselt kõnealuste sisendite impordile kehtestatud maksu, ei tagastatud. Seega järeldati, et selle ettevõtte puhul, oli sisenditele kehtestatud impordimaksust vabastamine vastavuses algmääruse I kuni III lisade sätetega ja uurimisperioodi jooksul hüvitisi ei antud.

(69) Kaks ettevõtet müüsid saadud sertifikaadid edasi. Kuna DFRC-kava katab ainult SION-is antud sisendeid, siis oleks olnud sobilik soodustuse määramiseks kasutada sama metodoloogiat kui DEPB-kava puhul, s.o soodustus arvutatakse protsendina eksporditud valmistoodete väärtusest. India valitsus on sellised ühtseid määrasid määranud enamikele toodetele, kaasa arvatud asjaomane toode.

(70) Käesoleva kava sertifikaadil ei ole nimiväärtust, samuti nagu DEPB-kava krediidil. Sertifikaat näitab importimiseks lubatud sisendite kogust, samuti suurimat kogumaksumust, mille eest võib sisendeid importida. Kuna igal sertifikaadil puudub kindel rahaline väärtus, ei olnud eksportkaupade maksumuse või koguse põhjal võimalik kindlaks teha kava hüvitist. Juhtudel, kus sertifikaat anti edasi (müüdi edasi), peeti mõistlikuks arvutada hüvitis välja sertifikaadi müügihinna põhjal.

(71) Subsiidiumi suurus on määratud uurimisperioodi koguekspordi järgi kooskõlas algmääruse artikliga 7.

(72) Uurimisperioodi jooksul said käesoleva kava alusel hüvitist kaks ettevõtet. Ühe ettevõtte subsiidiumi suurus oli 3,08 %, kusjuures teise ettevõtte määratud subsiidium oli tähtsusetu.

4. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (edaspidi "EPCG-kava") (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCGS)

a) Õiguslik alus

(73) EPCG-kava kuulutati välja 1. aprillil 1992. aastal. Uurimisperioodil kohaldati selle skeemi suhtes tolliteadaandeid nr 28/97 ja 29/97, mis jõustusid 1. aprillil 1997. aastal. Skeemi on üksikasjalikult kirjeldatud dokumendi "Ekspordi- ja impordipoliitika 2002–2007" 5. peatükis ja menetlusjuhendi 5. peatükis.

b) Abikõlblikkus

(74) Kava on "tugitootja(-te)/-kaubitsejaga(-tega) koos või ilma tootjate-eksportijate, tugitootja(-te) ja teenuse pakkujaga(-tega) seotud müüjate-eksportijate" (tsitaat "Ekspordi- ja impordipoliitika 2002-2007" peatükist 5.2) kasutada.

c) Praktiline rakendamine

(75) Hüvitise saamiseks kava raames peab ettevõte esitama asjaomastele asutustele üksikasjad imporditavate kapitalikaupade tüübi ja väärtuse kohta. Sõltuvalt ekspordikohustuse tasemest, mille ettevõtte on nõus võtma, lubatakse ettevõttel importida kapitalikaupu kas tollimaksuvabalt või vähendatud tollimaksumääradega. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama eksportkaupade tootmiseks. Eksportija taotluse esitamisel väljastatakse litsents, mis kinnitab impordi soodustariifid. Litsentsi saamiseks tuleb esitada taotluse esitamise lõiv.

(76) EPCG-kava valdaja võib ka omamaiselt kapitalikaupu hankida. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ära kasutada selliste kaitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba impordi hüvitist. Vastasel korral võib omamaine tootja nõuda ekspordi hüvitist, mis puutub ERCG-kava valdajale tarnitud kapitalikaupu.

(77) Selleks, et EPCG-kava jaoks abikõlblik olla lasub ettevõtjal ekspordikohustus. Ekspordikohustuse peab täitma eksportides kaupu, mis on valmistatud või toodetud kasutades selle kava raames imporditud kapitalikaupu. Ekspordikohustuses on nõutud eksportida kaupu rohkem kui ettevõte samu kaupu eelneva kolme litsentsiaasta jooksul eksportis.

(78) Hiljuti muudeti kava tingimusi ekspordi kohustuse arvutamise osas. Kuid see kehtib ainult pärast 1. aprilli 2003. aastal väljastatud litsentside kohta, st. litsentsid, mis ei kuulu uurimisperioodi sisse. Uute reeglite järgi on ettevõtetel ekspordikohustuse täitmiseks aega kaheksa aastat (ekspordimaksumus peab olema vähemalt kuuekordne kogu imporditud kapitalikaupade maksuvabastuse maksumuse väärtus).

d) EPCG-kava kokkuvõte

(79) Kui eksportija maksab imporditollimakse vähendatud või nullmääraga, siis peetakse seda India valitsuse poolt antavaks rahaliseks toetuseks, kuna muidu saadavat tulu ei ole enam jaa hüvitis on saajale antud kas makstavaid makse vähendades või maksude tasumisest täieliku vabastades. Seega on EPCG-kava subsiidium.

(80) Litsentsi ei ole võimalik saada kohustuseta kaupa eksportida.Kuna subsiidium sõltub õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses, peetakse seda eriomaseks ja seega tasakaalustavaks.

(81) Väideti, et algmääruse I lisa alapunktis i sätestatud termin "sisend" hõlmab ka kapitalikaupu, sest kapitalikaubad on tootmises olulised sisendid, ilma neid kasutamata ei oleks olemas ühtegi valmistoodet. Väideti ka, et üksnes kapitalikaupade kasutamisega saavad toorainetest valmistooted ja et kapitalikaupadele kehtestatud amortisatsioon näitab valmistoodete tootmises kasutatud kapitalikaupade maksumust. Eksporttoodete tootmises kasutatud kapitalikaupade maksude vähendamist peaks käsitlema nagu eksporttoodete tootmises kasutatud sisendite maksude vähendamist ja sellist vähendamist ei peaks algmääruse tähenduses käsitlema nagu tasakaalustavat hüvitist.

Vastuses nendele väidetele ei peeta kapitalikaupu algmääruse tähenduses "sisenditeks", sest nad ei ole eksporttoodetega ühendatud. Seega lükati ülalmainitud väited tagasi.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(82) Ettevõtete hüvitis arvutatakse välja importkapitalikaupade tasumata tollimaksude summa põhjal, mis jagatakse ära perioodi peale, mis näitab vastavalt algmääruse artiklile 7 asjaomase toote tootmises kasutatavate kõnealuste kapitalikaupade tavalist amortiseerumisaega. Vastavalt tavadele, on sellisel viisil arvutatud summale, mis on uurimisperioodile omistatav, lisatud uurimisperioodi jooksul intress, mis kajastaks hüvitise väärtust aja jooksul ja seega hüvitise saajale selle kava täishüvitis. Arvestades selle skeemi olemust, milleks on ühekordne toetus, peeti sobivaks Indias uurimisperioodil kehtinud 10 % suurust turuintressimäära.Hüvitise summa eraldati uurimisperioodi koguekspordi põhjal vastavalt algmääruse artiklile 7.

(83) Subsiidiumisumma arvutamise osas väideti, et subsiidiumi arvutamine "tootja hüvitise" perspektiivist vaadatuna, nõuab uurimisperioodile omistatava subsiidiumisumma (tasumata tollimaks) jaotamist üle kogu asjaomase toote tootmise (nii sisemaine kui eksport). Väideti ka, et ettevõtetel, kes tegelevad ka voodipesu kodumaise müügiga, kasutavad samu kapitalikaupu kogu voodipesu tootmiseks.

Selle vastusena tuletatakse meelde, et käesolev kava sõltub õiguslikult ekspordijõudlusest. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 peaks seega selle kava hüvitise jagama ekspordikäibega ainult siis, kui subsiidium antakse kindla perioodi jooksul eksporditud kaupade kindlale väärtusele. Seega nõue, mis saab käesoleva kava raames hüvitist ja mille peaks jagama kogukäibega, lükatakse tagasi.

(84) Käesoleva kava alusel said uurimisperioodi jooksul hüvitisi kolm ettevõtet. Kahe ettevõtte subsiidium oli vastavalt 0,38 % ja 2,0 %, kusjuures kolmanda ettevõtte subsiidium oli tähtsusetu.

5. Eellubade kava (edaspidi "AL-kava") (Advance Licence Scheme (ALS))

a) Õiguslik alus

(85) AL-kava on töötanud aastatel 1977–1978. Kava täpsustused sätestavad "Ekspordi- ja impordipoliitika" dokumendi lõiked 4.1.1 kuni 4.1.7 ja menetlusjuhendi 4. peatüki osad.

b) Abikõlblikkus

(86) Eelload on mõeldud eksportijatele, et võimaldada neil tollimaksuvabalt importida eksporttoodete tootmises kasutatavaid sisendeid.

c) Praktiline rakendamine

(87) Käesoleva kava raames lubatud impordi maht on määratletud protsendina valmistoodete ekspordist. Eellubadele märgitakse lubatud impordi kogus ja väärtus.Mõlemal juhul on määrad, mida kasutatakse lubatud tollimaksuvabade tehingute määratlemiseks, on enamike toodete, kaasa arvatud asjaomase toote jaoks SION-i põhjal kindlaks määratud. Eellubadel näidatud sisendid on kaubad, mida kasutatakse asjakohase valmistoote tootmisel.

(88) Eellube väljastatakse:

i) "materiaalse ekspordi jaoks: eellube võib väljastada materiaalse ekspordi eest tootjale-eksportijale või müüjale-eksportijale, kes on tugimüüjaga(-tega) seotud eksportoote impordiks vajalike sisenditega seoses". (tsitaat "Ekspordi- ja impordipoliitika 2002-2007" dokumendi peatüki 4.1.1 lõigust a).

ii) vahetarne jaoks: eellube võib väljastada tootjale-eksportijale vahetarne jaoks teist eelluba omavale lõppeksportijale tarnitavate kaupade tootmises kasutatavate sisendite osas. Eelloa valdajal, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vahetarnete eellubade alusel.Sellisel juhul, kantakse kodumaiselt turult hangitud kogused eellubadelt maha ning vahetarne luba väljastatakse hüvitiseks kodumaisele varustajale. Sellise vahetarne eelloa valdajal on õigus hüvitisele importida tollimaksuvabu kaupu, mida vajatakse lõppeksportijale saadetavate sisendite tootmiseks.

iii) eeldatava ekspordi jaoks: eellube võib väljastada peatööettevõtjale eeldatava ekspordi jaoks, et importida sisendeid, mida vajatakse dokumendi "Ekspordi- ja impordipoliitika" lõikes 8.2. nimetatud kategooriatesse tarnitavate kaupade tootmises. India valitsuse kohaselt viitab eeldatav eksport nendele tehingutele, milles tarnitud kaubad ei lahku riigist. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse eeldatava ekspordiks, eelsusel, et kaubad toodetakse Indias, näiteks kaupade tarne ekspordile orienteeritud üksustele, kapitalikaupade tarne EPCG-kava litsentsi valdajatele.

iv) eelnevate vabastusotsuste jaoks: Eelloa valdaja, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks ja need lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab tarnijale õiguse saada hüvitist eeldatava ekspordi ja aktsiisimaksu tagasimaksmise kujul. Teatud moel tagastab eelneva vabastusotsuse mehhanism makse ja koormisi toodet tarnivale tootjale, selle asemele, et tagastada eksportijale sama koormisi tagasi makstes. Maksude ja koormiste tagasi maksmine on võimalik nii kodumaiste kui imporditud sisendite puhul.

(89) Vastavustõendus ajal tehti kindlaks, et ainult ülalmainitud lõikes i (materiaalne eksport) nimetatud eellubade kava kasutas uurimisperioodi jooksul üks tootja-eksportija. Seega pole vaja tõendada eellubade kategooriate ii, iii ja iv tasakaalustavust käesoleva uurimise raames.

d) Kava kokkuvõte

(90) Load, mida saab kasutada impordile kehtestavate tollimaksusummade korvamiseks, antakse ainult eksportivatele ettevõtetele. Seega sõltub kõnealune kava ekspordijõudlusest.

(91) Nagu eelpool mainitud, tõendati, et eelubade kava, "materiaalse ekspordi" osas, kasutas uurimisperioodi jooksul üks uuritavatest ettevõtetest. Ettevõte kasutas eellubade kava tollimaksuvabade eksporttoodetes kasutatavate sisendite importimiseks.

(92) India valitsus väitis, et eellubade kava on kogusel põhinev kava ning selle litsentsi alusel lubatud sisendid on eksportkogustega võrdelised. Samuti esitati, et millised iganes sisendid imporditakse eellubade kava raames, peab samu sisendeid kasutama eksporttoodete tootmises või juba eksporditud toodetes kasutatud sisendite varude täiendamises. Vastavalt India valitsusele peab eksportija kasutama imporditud sisendeid ning selliseid sisendeid ei tohi edasi müüa või vahetada.

(93) Kuigi eellubade kava tundub alluvat tegelikule kasutajatingimusele täheldati, et ei olnud ühtegi süsteemi ega menetlust, mis kinnitaks, kas ja milliseid sisendeid kasutati eksporttoodete tootmisprotsessis. Süsteem näitab ainult seda, et tollimaksuvabalt imporditud kaupu kasutati tootmisprotsessis eristamata kaupade sihtpunkti (sisemaine või eksportturg).

(94) Käesoleva uurimise eesmärgi nimel suutis kõnealune ettevõte näidata, et imporditud materjalide kogused, mis arvati imporditollimaksust maha, ei eksporditud kaupade koguseid. Seega järeldati, et kõnealusel juhul eksporttoodete jaoks vajalike sisendite imporditollimaksuvabastus kehtestati vastavalt algmääruse I kuni III lisas sätestatule.

(95) Seega ei anta kõnealuse kava raames ettevõttele hüvitist.

6. Eksportkauba tootmise eritsoonid (EPZ)/ekspordisuunitlusega üksused (EOU)

a) Õiguslik alus

(96) 1965. aastal kasutusele võetud eksportkauba tootmise eritsoonide ja ekspordisuunitlusega üksuste skeem on ekspordi- ja impordipoliitika meede ekspordi ergutamiseks. Uurimisperioodil kohaldati selle skeemi suhtes tolliteadaandeid nr 53/97, 133/94 ja 126/94. Skeemi on üksikasjalikult kirjeldatud dokumendi "Ekspordi- ja impordipoliitika 2002–2007" 6. peatükis ja vastavas menetlusjuhendis.

b) Vastavus

(97) Põhimõtteliselt võivad eksportkauba tootmise eritsoonide/ekspordisuunitlusega üksuste skeemi ettevõteteks saada äriühingud, kes kohustuvad eksportima kogu oma toodangu. Kui äriühing on kõnealuse staatuse saanud, võib ta kasutada teatavaid eeliseid. Indias on seitse eksportkauba tootmise eritsooni. Ekspordisuunitlusega üksused võivad paikneda kõikjal Indias. Need on tolliseaduse paragrahvi 65 kohaselt tolli järelevalve all olevad üksused. Kuigi eksportkauba tootmise eritsooni äriühingud/ekspordisuunitlusega üksused on üldiselt kohustatud eksportima kogu oma toodangu, lubab India valitsus neil teatavatel tingimustel müüa osa oma toodangust siseturul.

c) Rakendamine

(98) Äriühingud, kes soovivad saada ekspordisuunitlusega üksuse staatust või tegutseda eksportkauba tootmise eritsoonis, peavad esitama asjaomastele võimuorganitele taotluse. Selline taotlus peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja kodumaiseid nõudeid. Kui võimud kiidavad äriühingu taotluse heaks, teatatakse viimasele heakskiiduga kaasnevatest tingimustest. Eksportkauba tootmise eritsooni äriühingud/ekspordisuunitlusega üksused võivad toota mis tahes tooteid. Eksportkauba tootmise eritsooni/ekspordisuunitlusega üksuse skeemi kohaselt tunnustatud äriühingu staatuse heakskiit kehtib viis aastat. Heakskiitu võib pikendada.

(99) Eksportkauba tootmise eritsooni ettevõtetel/ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele eelistele:

i) ettevõtted on vabastatud kõikide tootmisel vajalike või sellega seonduvate kaupade (sealhulgas kapitalikaupadelt, toorainelt ja äratarvitatavatelt kaupadelt) importtollimaksudest;

ii) aktsiisivabastus kaupade puhul, mis on hangitud kodumaalt;

iii) 10aastane vabastus kuni aastani 2010 tulumaksuseaduse paragrahvide 10 A või 10B kohaselt nõutavast ekspordikasumi tulumaksust;

iv) kodumaalt hangitud kaupadelt makstud riikliku müügimaksu tagastus;

v) 100 % välisosaluse lubamine;

vi) võimalus müüa osa toodangut kodumaisel turul kohandatavate maksude maksmisel, erandina üldnõudest eksportida kogu toodang.

(100) Ekspordisuunitlusega üksused või eksportkauba tootmise eritsoonis asuvad äriühingud peaksid pidama ettenähtud vormis arvestust kogu asjaomase impordi ning kõigi importkaupade tarbimise ja kasutamise ning ekspordi kohta. Need andmed tuleks taotluse korral esitada teatava aja tagant pädevatele asutustele.

(101) Importija peab ka tagama vähima netotulu välisvaluutas, mis on määratletud dokumendis "Ekspordi- ja impordipoliitika" protsendina ekspordist ja ekspordijõudlusest. Ekspordisuunitlusega üksuste/eksportkauba tootmise eritsooni kogu tegevus peab toimuma tolli järelevalve all olevates kohtades.

d) Järeldused eksportkauba tootmise eritsoonide/ekspordisuunitlusega üksuste kohta

(102) Käesolevas uuringus kasutas eksportkauba tootmise eritsooni/ekspordisuunitlusega üksuse skeemi üks äriühing tooraine ja kapitalikaupade importimiseks ning kaupade hankimiseks kodumaisel turul. Lisaks kasutas äriühing võimalust müüa osa oma toodangut kodumaisel turul. Leiti, et äriühing kasutas tollimaksudest toorainete ja kapitalikaupade tollimaksust vabastamisega, kodumaistest allikatest hangitud kaupade aktsiisimaksust vabastamisega ja kohalikult turult hangitud kaupade riikliku müügimaksu tagastamisega seotud soodustusi. Seepärast uuris komisjon võimalusi neid soodustusi tasakaalustada. Selles suhtes hõlmab eksportkauba tootmise eritsoonide/ekspordisuunitlusega üksuste skeem subsiidiumide andmist, sest selle skeemi alusel antavad soodustused kujutavad endast India valitsuse rahalist toetust selle kaudu, et riik jääb tulust ilma ja skeemi kasutaja saab sellest kasu. Et selle subsiidiumi andmine oleneb õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses, loetakse see spetsiifiliseks ja seepärast tasakaalustatavaks.

(103) Tooraine ja äratarvitatava kauba osas saab kasutada vabastamist algmääruse I lisa punkti (i) kohaselt ainult siis, kui need tarvitatakse ära eksporditava toote tootmises ja kui on olemas kontrollimissüsteem, milliseid sisendeid ja kui palju kasutatakse eksporditava toote tootmises. Tuleb märkida, et seadmestiku (kapitalikaupade) importimine ei kuulu siia vabastuse alla.

(104) Texprocil väitis EPCG-kava põhjenduses 81 esitatud põhjusel, et ekspordisuunitlusega üksuse skeemi kohaselt imporditavad kapitalikaubad ei tohiks olla tasakaalustatavad.

(105) Vastusena sellele tuleb meenutada, et EPCG-kava põhjenduses 81 esitatud põhjuse järgi ei ole kapitalikaubad sisendid algmääruse mõttes. Peale selle on määratud, et see skeem kehtib õiguslikult ainult ekspordijõudluse osas. Seepärast on see spetsiifiline ja seega tasakaalustatav.

(106) Aktsiisimaksust vabastamise osas leiti, et muu kui ekspordisuunitlusega üksuse poolt sooritataval ostul tasutavat aktsiisimaksu peetakse takistavaks teguriks (CENVAT) ja seda kasutatakse aktsiisimaksu tasumiseks kodumaisel müügil. Seega ei ole muu kui ekspordisuunitlusega üksuse poolt sooritataval ostul aktsiisimaksust vabastamise korral muud riiklikku hüvitamist vaja ning sellest ei tulene ekspordisuunitlusega üksuse jaoks täiendavat tulu.

(107) See ei kehti kohalikult turult hangitud kaupade riikliku müügimaksu tagastamise korral, sest seda maksu ei tagastata kodumaisel turul tegutsevatele äriühingutele. Dokumendi "Ekspordi- ja impordipoliitika" lõigus 6.12 sätestab, et eksportkauba tootmise eritsoonid/ekspordisuunitlusega üksused on õigustatud saama seda tagastust, juhul kui kõnealused kaubad on toodetud Indias. Teisisõnu on ekspordisuunitlusega üksustel erinevalt kodumaistest äriühingutest õigus saada tagastust riikliku müügimaksu eest.

(108) Textprocil väitis ka seda, et kodumaiselt turult hangitud ja eksportkauba tootmiseks kasutatavatelt sisenditelt makstav riiklik müügimaks on kaudne maks algmääruse I(h) lisa tähenduses ja seega ei saa sellistest esmaetapi kumuleeruvatest kaudsetest maksudest vabastamist pidada tasakaalustavaks.

(109) Algmääruse I lisa punkt h) loetleb järgmised ekspordisubsiidiumid: "Vabastused, soodustused või edasilükkamised seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega kaupadelt või teenustelt, mida kasutatakse eksporttoodete tootmisel, mis ületavad vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses samasuguste esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega toodetelt või teenustelt, mida kasutatakse kodumaiseks tarbimiseks müüdavate samasuguste toodete tootmisel; tingimusel, et eksporttoodete puhul võib siiski teha vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega isegi siis, kui omamaiseks tarbimiseks müüdud samasuguste toodete puhul ei ole tehtud vabastusi, soodustusi ega edasilükkamisi, juhul kui esmaetapi kumulatiivseid kaudseid makse on võetud eksporttoodete tootmisel tarbitud sisenditelt (arvestades maha hariliku kaonormi). Seda punkti tuleb tõlgendada kooskõlas II lisas sisalduva juhendiga sisendite tarbimise kohta tootmisprotsessis."

(110) Väideti, et algmääruse I lisa punkt h) sätestab järgmist:

"i) Eksporttoote tootmiseks kasutatavatele sisendid on vabastatud esmaetapi kumulatiivsetest kaudsetest maksudest.

ii) Ainus tingimus on see, et nendele sisenditele peavad kehtima esmaetapi kumulatiivsed kaudsed maksud.

iii) Vabastus kehtib isegi juhul, kui seda ei antaks kodumaiseks tarvitamiseks müüdavatele samasugustele toodetele."

(111) Selles suhtes tuleb märkida, et algmääruse kohaselt kehtestatakse on "kumulatiivsed" kaudsed maksud mitmes järgus, kusjuures ei ole mehhanismi maksu hilisemaks tagastamiseks, kui tootmise ühes etapis maksustatavad tooteid või teenuseid kasutatakse ka tootmise hilisemas etapis.

(112) Nendele väidetele vastates tuleb meenutada, et vastavuses dokumendiga "Ekspordi- ja impordipoliitika" on ekspordisuunitlusega üksused õigustatud saama kohalikult turult hangitud toodete riikliku müügimaksu tagastust. Teisisõnu ei nõuta, et tooteid peaks ära tarvitama eksportkaupade tootmiseks. India valitsuse järgi tasub müügimaksu ostja ja riiklikku müügimaksu üldiselt ei tagastata.

(113) ekspordisuunitlusega üksustele tagastatav kodumaalt hangitud kaupadelt makstud riikliku müügimaksu peetakse tasakaalustatavaks subsiidiumiks järgmistel põhjustel. Vastavalt algmääruse I(h) lisa sätetele on ekspordisuunitlusega üksustele tagastatav kohalikult turult hangitud kaupadelt makstud riiklik müügimaks liigne tagasimaks võrreldes kodumaiseks kasutamiseks müüdavate kaupadega (mille puhul riiklikku müügimaksu ei tagastata). Nagu ülal märgitud, sätestab dokumendi "Ekspordi- ja impordipoliitika" lõik 6.12, et eksportkauba tootmise eritsoonid/ekspordisuunitlusega üksused on õigustatud saama seda tagastust, juhul kui kõnealused kaubad on toodetud Indias. Ekspordisuunitlusega üksustel on erinevalt kodumaistest äriühingutest õigus saada tagastust riikliku müügimaksu eest. Ei ole ka osutatud, et tagasimakse toimub vastavuses tootmisprotsessi sisendite tarbimissuunistega (algmääruse II lisa). Ei esitata tõendeid selle kohta, et India valitsus rakendaks mingit süsteemi või menetlust selle kinnitamiseks, kas ja mis määral sisendeid tarbitakse eksporttoote tootmises. Lisaks leiti uurimisel, et asjaomane äriühing hankis riikliku müügimaksu tagastusega hulga tooteid, mida ei kasutata eksportkaupade tootmiseks. Sellest saab ainult järeldada, et makstud on liiga palju.

(114) Lisaks väideti, et asjassepuutuv ekspordisuunitlusega üksus asub Indias Uttar Pradeshi osariigis ja seepärast tuleb kaaluda, kas selles osariigis asuvad muud kui ekspordisuunitlusega üksused on müügimaksust vabastatud või mitte, lähtudes osariigis kehtivast müügimaksuseadusest. Väideti ka seda, et India õiguses sätestab riikliku kaubandusmaksu seadus maksust vabastamise või maksusoodustuse eksportkauba tootmises tarbitava tooraine ja pakkematerjali ostmisel. Väideti, et see säte ei erista seda, kas kõnealust toodet ekspordib ekspordisuunitlusega üksus või mitte.

(115) Samas leiti kontrollkäigul India valitsusse, et osariigisisesel müügil rakendatakse riiklikku müügimaksu, mitte kohalikku müügimaksu. Selgitati, et riiklik müügimaks ei ole üldiselt tagastatav (välja arvatud juhul, kui ekspordisuunitlusega üksused on õigustatud saama kohalikult turult hangitud kaupade osas riikliku müügimaksu tagastust). Samas otsustab India osariigi sisese müügi korral rakendatava kohalikust müügimaksust vabastamise osariigivalitsus. See, et osariigid võivad anda teatud erisuguseid maksuvabastusi või –soodustusi, on kõnealuse skeemi tasakaalustamise hindamise osas asjakohatu, kui kõne all on kohalikult turult hangitud kaupade riikliku müügimaksu tagastamine. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(116) Kokkuvõtteks tuleb märkida, et kuna subsiidium on seotud konkreetse eksportkauba tootmise eritsooni/ekspordisuunitlusega üksusega, sõltub see õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses. Seepärast on see toetus spetsiifiline ja seega tasakaalustatav.

e) Subsiidiumi suuruse arvutamine

Toorainete vabastamine impordimaksust

(117) Kontrollkäigul tehti kindlaks importkaupade laad ja kogused. Leiti, et äriühing hankis tooraineid kodumaiselt turult ja importis ainult väikese osa. Seepärast ei tekkinud küsimust, kas on toimunud impordimaksu liigset tagasimaksu.

Kapitalikaupade vabastamine impordimaksust

(118) Erinevalt toorainetest ei sisaldu kapitalikaubad füüsiliselt valmiskaupades. Arvutuslikul eesmärgil on maksumäär võrdeline igast kapitalikauba impordist saadava tuluga. Seega arvutatakse uurimisaluse äriühingu kasu imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu põhjal, jaotades selle summa üle asjaomast toodet tootvas tööstuses kasutatavate kapitalikaupade tavalise amortiseerumisaja vastavalt algmääruse artiklile 7. Niiviisi arvutatud summat kohandatakse uuritava perioodiga, lisades uuritaval perioodil lisandunud intressi, et summa kajastaks aja jooksul kogunenud kasu ja seega esitaks selle skeemi täit kasu kõnealusele isikule. Arvestades selle subsiidiumi olemust, mis on võrdväärne ühekordse toetusega, peeti sobivaks Indias uurimisperioodil kehtinud hinnanguliselt 10 % suurust turuintressimäära. Subsiidiumi kogusumma eraldatakse seejärel ekspordisuunitlusega üksuse kogu ekspordikäibele vastavalt algmääruse artikliga 7. Selle arvutuse järgi sai äriühing subsiidiumit 6,85 %.

Kodumaalt hangitud kaupadelt makstud riikliku müügimaksu tagastus

(119) Kasu arvutati uurimisperioodi jooksul tehtud kodumaistelt ostudelt tagastatava riikliku müügimaksu põhjal. Subsiidiumisumma eraldati ekspordisuunitlusega üksuse kogu ekspordikäibele uurimisperioodi jooksul vastavalt algmääruse artikliga 7. Selle arvutuse järgi sai äriühing subsiidiumit 1,75 %.

7. Tulumaksuvabastuse kava (ITES)

a) Õiguslik alus

(120) Tulumaksuvabastuse kava õiguslik alus on 1961. aasta tulumaksuseadus. See kord aastas rahandusseadusega muudetav seadus määratleb maksude kogumise aluse ning samuti mitmesuguste taotletavate vabastuste ja vähenduste korra. Taotleda saab maksuvabastusi, mida hõlmavad nimetatud seaduse paragrahvid 10 A, 10B ja 80HHC, millega nähakse ette vabastus ekspordist saadud müügikasumi tulumaksustamisest.

b) Vastavus

(121) Paragrahvi 10 A kohast maksuvabastust saavad taotleda vabakaubanduspiirkondades asuvad äriühingud. Paragrahvi 10B kohast maksuvabastust saavad taotleda ekspordisuunitlusega üksused. Paragrahvi 80HHC kohast maksuvabastust saavad taotleda kaupu eksportivad mis tahes äriühingud.

c) Rakendamine

(122) Ülalnimetatud maksuvähenduste/vabastuste kasutamiseks peab äriühing taotlema vähendust/vabastust koos maksudega tegelevatele ametivõimudele tasutava maksuga iga maksustamisaasta lõpus. Maksustamisaasta kestab 1. aprillist 31. märtsini. Makstava maksu peab tasuma maksudega tegelevatele ametivõimudele järgnevaks 30. novembriks. Ametivõimud võivad kaaluda taotlust kuni kolm aastat pärast maksude tasumist. Äriühing saab taotleda kolmes ülalmainitud paragrahvis nimetatud vähendustest ainult üht.

d) Tulumaksuvabastuse otsustamine

(123) Algmääruse I(e) mainib eksporditoetuse osana "ekspordi täielikku või" osalist vabastust kaudsetest maksudest. Tulumaksuvabastuse kava raames annab India valitsus äriühingule rahalist toetust sel teel, et loobub riiklikest otsestest maksudest, mida äriühing peaks maksma juhul, kui ta ei ole taotlenud tulumaksust vabastamist. Skeemi kasutaja saab sellest rahalisest toetusest kasu oma tulumaksukohustuse vähenemise teel.

(124) Et selle subsiidiumi andmine oleneb õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses, sest see vabastab ainult ekspordimüügist saadava tulu maksustamisest, ja loetakse seepärast spetsiifiliseks.

(125) India valitsus ja Texprocil väitsid, et tulumaksuvabastuse kava paragrahvi 80HHC osas kaotab järk-järgult kehtivuse alates majandusaasta algusest aprillis 2001 kuni märtsini 2002. Väideti, et seepärast ei ole kõnealune kava selle skeemi tasakaalustamisel asjakohane.

(126) Väideti, et tulumaksuseaduse paragrahvi 80HHC lõikes 1B esitatavad ekspordikasumi protsendid on mainitud ajavahemikus maksuvabad. Need protsendid on toodud järgmises tabelis:

Majandusaasta | Hindamise aasta | Maksuvähenduseks lubatav ekspordikasumi protsent |

2000–2001 | 2001–2002 | 80 % |

2001–2002 | 2002–2003 | 70 % |

2002–2003 | 2003–2004 | 50 % |

2003–2004 | 2004–2005 | 30 % |

2004–2005 | 2005–2006 | 0 % |

(127) Nende väidete osas leiti kontrollimisel, et kava oli uurimisperioodi lõpul endiselt jõus. Tulumaksust vähendatav tegelik eksporditulu oli 70 % ja skeem jätkub edasi, andes India eksportivatele tootjatele kasu lõplike meetmete kehtestamisel. Vastavalt algmääruse paragrahviga 15 kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu, välja arvatud siis, kui subsiidium või subsiidiumid võetakse tagasi või näidatakse, et subsiidiumid ei anna asjaomastele eksportijatele enam mingit kasu. Et tulumaksuvabastuse kava paragrahv 80HHC vastab selgelt algmääruse paragrahvis 15 sätestatud maksude kehtestamisele, tuleb sellest saadav mis tahes kasu arvestada tasakaalustava tollimaksu üldsumma hulka.

e) Subsiidiumi suuruse arvutamine

(128) Paragrahvide 10 A, 10B ja 80HHC kohaseid hüvitisi saab taotleda maksu maksmisel maksustamisaasta lõpus. Et maksustamisaasta on Indias 1. aprillis 31. märtsini, arvutati hüvitis uurimisperioodil lõppenud aastal (st 1. aprillist 200131. märtsini 2002) taotletud tegeliku tulumaksuvabastuse põhjal. Selle maksutaotluse võis esitada hiljemalt 30. septembril 2002, st uurimisperioodi lõpus. Eksportijate saadav hüvitis arvutati seepärast koos ja ilma vabastuseta tavaliselt makstavate maksude vahe järgi. Sellele maksuaastal oli ettevõtte tulumaksumäär 35,7 %. Subsiidiumisumma eraldati ekspordisuunitlusega üksuse kogu ekspordikäibele uurimisperioodi jooksul vastavalt algmääruse artikli 7 lõikega 2.

(129) Kuigi määrati, et subsiidiumihüvitist tuleb käsitleda nullsummana, soovitati subsiidiumimarginaali arvutuseks alternatiivseid meetodeid, eriti kohaldatavate maksumäärade osas.

(130) Selles suhtes tuleb märkida, et algmääruse artiklis 5 sätestatakse, et tasakaalustatavad subsiidiumid arvutatakse lähtudes saaja kasust, mille olemasolu tehakse kindlaks subsideerimise uurimise perioodi jooksul. Nagu ülal mainiti, arvutati hüvitis uurimisperioodi keskel lõppenud aastal (st 1. aprillist 200131. märtsini 2002) tavaliselt teenitud maksustatava kasumi põhjal. Maksustamisaastal 2001–2002 (mida hinnati 2002–2003) oli tulumaksust vähendatav ekspordist saadav tegelik tulu (st maksuvähendust õigustava eksporditulu protsent) 70 %. Järgmiseks maksuaastaks (1. aprillist 200231. märtsini 2003) on tulumaksust vähendatava tegeliku eksporditulu määr 50 %. Et osa viimatinimetatud maksustamisaastat langeb sellesse uurimisperioodi, peab tasakaalustava subsiidiumi arvutus põhinema sellel uurimisperioodil kehtinud kahe määra proportsionaalsel keskmisel, st 60 protsendil. Vastavad parandused on tehtud nende äriühingute subsiidiumisummadesse, kes on saanud sellest skeemist kasu.

(131) Väideti ka seda, et DEPB-kavast saadud kasu tuleks vähendada maksustatavast tulust. Sellele väideti vastu, et DEPB-kava puudumisel ei oleks ekspordikäibest saadud üldse maksustatavat kasumit. See vaidlus on asjatu. Isegi kui selle mainimine on asjakohane, saavad vastavad äriühingud DEPB-kavast kasu sularahatoetusena (st rahavahendite vahetu ülekandena), kui tulumaksuvabastuse korral jäetakse võtmata riiklik maks, mis "muidu" oleks tulnud maksta. Kuigi DEPB-kavast saadud kasu moodustab äriühingu kogutulust märgatava osa, tulenevad need kaks toetust India valitsuse kahest eri tegevusest. Uurimisasutuse kohustus ei ole proovida kujutleda olukorda, mis oleks valitsenud teatud subsiidiumide puudumise korral. Igal juhul arvutatakse äriühingu ekspordi või kõigi tehingute maksustatav kasum kogutulu ja kogukulu võrdluse teel. Need moodustuvad paljudest eri elementidest ning neid mõjutavad mitmesugused kaubanduslikud otsused ja turujõud. Ei ole mõistuspärane valida ainult üks element (nt DEPB-kavast saadud kasu) ja jätta see arvutusest kõrvale. Igal juhul arvutati kasu kõigi äriühingute puhul uurimisperioodil lõppenud aastal (st 1. aprillis 200131. märtsini 2002) taotletud tegeliku tulumaksuvabastuse põhjal.

(132) Uurimisperioodi ajal said sellest skeemist kasu kuus äriühingut. Viis äriühingut said subsiidiume vahemikus 0,32–3,70 % ja kuuenda puhul oli subsiidium tähtsusetu.

8. Tasakaalustavate subsiidiumide suurus

(133) Algmääruse sätete kohaselt on tasakaalustatavate subsiidiumide suurus ad valorem uuritud eksportivate tootjate puhul vahemikus 3,09–10,44 %.

(134) Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 3 on valimist välja jäänud koostöötavate äriühingute.subsiidiumimarginaal arvutatuna valimis sisalduvate koostöötavate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal 7,67 %. Et üldine koostöömäär Indias oli kõrge (üle 90 %), oli kõigi ülejäänud äriühingute subsiidiumi jääkmarginaal kõrgeima üksikmarginaaliga äriühingu tasemel, st 10,44 %.

Subsiidiumi liik | DEPB | DFRC | EPCGS | EPZ/EOU | ITES | KOKKU |

Ekspordijärgne |

Bombay Dyeing N.W. Exports Limited Nowrosjee Wadia & Sons Limited | 4,95 % | 0,38 % | 5,33 % |

Brijmohan Purusottamdas | 5,93 % | | | | 0,32 % | 6,25 % |

Divya | 3,47 % | | | | 2,95 % | 6,42 % |

Jindal Worldwide | 1,45 % | | | | 1,65 % | 3,09 % |

Texcellence | 1,88 % | 3,08 % | | | 3,70 % | 8,65 % |

Mahalaxmi Exports | 7,02 % | | | | 2,29 % | 9,31 % |

Pasupati | | | | 8,59 % | | 8,59 % |

Prakash Cotton Mills | 8,44 % | | 2,00 % | | | 10,44 % |

Vigneshwara | 4,46 % | | | | | 4,46 % |

Valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad äriühingud | | | | | | 7,67 % |

Kõik ülejäänud | | | | | | 10,44 % |

(135) Ühe valimisse kuuluva äriühingu, Bombay Dyeing and Manufacturing Co. Ltd puhul ilmnes, et see äriühing kasutas kahe sidusettevõtte, Nowrosjee Wadia & Sons Limited ja N. W. Exports Limited poolt hangitud litsentse. Uurimine tuvastas, et need kaks sidusettevõtet eksportisid Bombay Dyeing and Manufacturing Co. Ltd poolt toodetud tooteid. Seepärast tuleb sidusettevõtetele kohaldada sama subsiidiumimarginaali kui Bombay Dyeing and Manufacturing Co. Ltd-le.

D. ÜHENDUSE TÖÖSTUS

(136) Ühenduses toodavad asjaomast toodet järgmised äriühingud:

- tootjad, kelle poolt esitati kaebus; kõik valimis olevad tootjad (valimis olevad ühenduse tootjad) esitasid samuti kaebuse;

- muud ühenduse tootjad, kes ei esitanud kaebust ega teinud koostööd. Üks tootja, kes oli menetluse vastu, esindas vähem kui 1 % ühenduse tööstusest.

(137) Komisjon hindas, kas eespool nimetatud äriühingute puhul võib väita, et nad on ühenduse tootjad algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses. Kõigi eespool nimetatud äriühingute toodang moodustab ühenduse toodangu.

(138) Ühenduse tööstus moodustab 29 ühenduse tootjat, kes tegid koostööd komisjoniga. Nende seas on ka viis valimisse kuuluvat ühenduse tootjat. Nende toodang moodustab 45 % ühenduse puuvillase voodipesu kogutoodangust. Seepärast moodustavad nad ühenduse tööstuse algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses.

E. KAHJU

1. Sissejuhatavad märkused

(139) Et kasutati ühenduse tööstuse valimit, hinnatakse kahju ühelt poolt kogu ühenduse tööstuse kohta, näiteks selle tootmise, tootlikkuse, käibe, turuosa, tööhõive ja kasvu suundumuste osas. Teiselt poolt analüüsiti valimis olevaid ühenduse tootjaid hindade ja kasumlikkuse, rahakäibe, kapitalimahutuste ja investeerimise, varude, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse kasutamise, investeeringutasuvuse ja palkade suundumuste osas.

2. Ühenduse tarbimine

(140) Ühenduse tarbimine määrati ühenduse tootjate tootmismahtude järgi Eurocotoni teabe alusel, millest lahutati eksport Eurostati teabe alusel ning liideti import Indiast ja muudest kolmandatest riikidest; impordi andmed pärinesid samuti Eurostatist. Ajavahemikus 1999 kuni uurimisperioodini suurenes ühenduse näiline tarbimine sujuvalt 173651 tonnilt 199881 tonnile, st 15 %.

3. Import asjaomasest riigist

a) Maht ja turuosa

(141) Puuvillase voodipesu import Indiast ühendusse vähenes 15700 tonnilt 1999. a 14300 tonnile uurimisperioodil, st 9 % kõnealuses ajavahemikus. Pärast mõningast suurenemist aastatel 1999–2000 vähenes import 2001. aastal.Vastav turuosa vähenes 9,1 protsendilt 1999. aastal 7,2 protsendile uurimisperioodil.

(142) Kuigi Indiast pärineva impordi turuosa vähenes kogu kõnealuses ajavahemikus, oli selle impordi maht oluliselt suurem kui algmääruse artikli 10 lõikes 11 sätestatud mahust. Impordi tähtsust rõhutab ka selle võrdlemine ühenduse tööstuse turuosaga. Indiast pärineva impordi turuosa on üle kolmandiku ühenduse tööstuse turuosast. Peale selle tuleb märkida ka seda, et 2003. aasta esimese üheksa kuu jooksul kasvas impordimaht ümberarvutatuna aastasele ajale 11 %.

b) Hinnad

(143) Keskmine Indiast imporditud toote hind 1999. ja 2000. aastal oli u. 5,65 eurot/kg. 2001. a tõusis see väärtuseni u. 5,80 eurot/kg ja seejärel uurimisperioodil langes 5,50 euroni/kg, 5 %.

c) Hinna allalöömine

(144) Hinna allalöömise analüüsimiseks võrreldi ühenduse tööstuse tootetüübiti kaalutud keskmisi hindu sõltumatutele klientidele ühenduse turul vastavate importkaupade kaalutud keskmiste ekspordihindadega. Võrdlus tehti pärast mahahindluste ja allahindluste mahaarvamist. Ühenduse tööstuse müügihindu kohandati tehasehindade tasemele. Asjaomaste importkaupade hinnad määrati CIF-impordihinna järgi, kohandades vastavalt tollimaksude ja impordijärgsete maksude võrra.

(145) Nimetatud võrdluse tulemused näitasid, et uurimisperioodil müüdi kõnealuseid India päritolu tooteid ühenduses hindadega, mis olid ühenduse tööstuse hindadest madalamad, protsentides 26–77 %. Enam kui 75 % neist juhtudest olid imporditud tooted ühenduse hindadest 60–70 %.

4. Ühenduse tööstuse olukord

(146) Analüüsiti, kas ühenduse tööstus oli veel toibumas varasemast subsideerimisest või dumpingust, kuid selle olukorra kohta ei leitud kinnitust.

(147) Leiti, et ühenduse tööstus ei kannatanud ainelist kahju, sest oli kaitstud kvootidega. Uurimisperioodil kasutati tõesti kvoote. Rahvusvahelise õiguse kohaselt põhinevad kvoodid Maailma Kaubandusorganisatsiooni tekstiili- ja rõivatoodete lepingul. Need kõrvaldatakse kasutusest 31. detsembril 2004. Tuleb märkida, et neid kvoote ei ole uurimisperioodi ajal täielikult kasutatud. Kvootidega lubatud import vastab olulisele osale ühenduse turust. Tarbimise järgi saab arvutada, et Indiast pärineva impordi kvoot, mis kehtis uurimisperioodil, vastas 12 % turuosale. Tuleb märkida ka seda, et nende tekstiiltoodete kvootide tase määratakse vahetute läbirääkimiste teel, mis väljuvad algmääruse analüütilistest raamidest. Kuigi ei saa välistada, et kvoodid võivad mõjutada ühenduse tööstust, ei kaitse ainult kvootide olemasolu ühenduse tööstust kahju eest. Käesoleva juhtumi arvude analüüs näitab, et ühenduse tööstus sai uurimisperioodil ainelist kahju hoolimata kvootide olemasolust. Ühenduse tööstuse olukord halvenes isegi sellest hoolilmata, et India eksportijad ei kasutanud uurimisperioodil neile eraldatud kvooti täielikult. Seepärast lükatakse see seisukoht tagasi.

a) Andmed ühenduse tööstuse kohta tervikuna

Toodang, tööhõive ja tootlikkus

(148) Ühenduse tööstuse tootmismaht ajavahemikus 1999 kuni uuringuperioodini suurenes veidi, 37700 tonnilt 39500 tonnile, st 5 %.

(149) Tööhõive püsis ligikaudu samal tasemel, u. 5500 töötajat. Seega tõusis tootlikkus töötaja kohta 6,8 tonnilt 1999. aastal 7,2 tonnini uurimisperioodil, st 6 %.

Müügimaht ja turuosa

(150) Kõnealuses ajavahemikus suurenes ühenduse tööstuse müügimaht 4 %, 36200 tonnilt 1999. a 37800 tonnile uurimisperioodil. See tõusis 38300 tonnile 2001. aastal, kuid uurimisperioodil. Nende müügimahtude käive suurenes 410 mln eurolt 1999. aastal 441 mln euroni 2001. aastal, kuid seejärel vähenes 5 protsendipunkti 420 mln euroni uurimisperioodil.

(151) Kuigi ühenduse turu tarbimine suurenes samal perioodil 15 %, vähenes ühenduse tööstuse tegelik turuosa uurimisperioodil 20,8 protsendilt 18,9 protsendile. Turuosa varieerus 1999–200120 % läheduses ja vähenes ajavahemikus 2001 kuni uurimisperioodini 1,5 protsendipunkti.

Kasv

(152) Kuigi ühenduse tarbimine kasvas ajavahemikus 1999 kuni uurimisperioodini 15 %, kasvas ühenduse tööstuse müügimaht ainult 4 %. Teiselt poolt suurenes impordi kogumaht samas ajavahemikus 35 %; olulisim tõus oli 120000 tonnilt 2001. a 139000 tonnile uurimisperioodil. Kogu impordi turuosa suurenes üle 10 protsendipunkti ja ühenduse tööstuse turuosa vähenes 20,8 protsendilt 18,9 protsendini. See tähendab, et ühenduse tööstus ei suutnud võistelda turu suurenemisega ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini.

b) Andmed valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kohta

Varud, tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(153) Mis puutub varudesse, siis need kõiguvad märkimisväärselt, sest enamik toodangust valmistatakse tellimuste alusel, vähendades sellega ainult varudesse tootmise võimalust. Kuigi valimisse kuuluvate ühenduse tootjate juures täheldati varude kasvu, oldi arvamusel, et antud juhul ei ole varud sobivaks näitajaks, mille alusel hinnata tootmisharule iseloomulikust varude kõikumistest tingitud kahjusid.

(154) Tootmismahtu oli raske välja selgitada peaaegu kõigi valimisse kuuluvate ühenduse tootjate juures, sest samasuguste toodete tootmisprotsess on individualiseeritud, nõudes erinevaid seadmete kasutamise kombinatsioone. Seetõttu on võimatu teha samasuguse toote tootmismahu kohta kõikehõlmavaid järeldusi üksikute seadmete tootmisvõimsuse alusel. Lisaks sellele on mõnede valimisse kuuluvate ühenduse tootjate korral osa tootmisprotsessist antud teha alltöövõtjatele.

(155) Samas nende toodete korral, mis läbivad trükiprotsessi, loeti kõigi valimisse kuuluvate ühenduse tootjate korral trükkimisosakond teguriks, mille alusel määrata trükitud voodipesu tootmismaht. Leiti, et tootmisvõimsuse rakendusaste trükkimisosakonnas langes püsivalt 90 %-lt 82 %-ni.

(156) Kinnitati, et tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme arengut ei saa käsitleda tõendusena kahjude avastamisest. Selles osas tunnistati sarnaselt varasemate sama toodet käsitlevate uurimustega, et on võimatu teha kõikehõlmavaid järeldusi üksikute seadmete tootmisvõimsuse osas. Kuigi trükkimisvõimsuse analüüs piirdus üksnes samasuguse toote ühe osaga, oli see ometi üheks näitajaks, mis andis alust arvata, et kahju võis esineda.

Hinnad

(157) Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate keskmised hinnad kg kohta kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul järk-järguliselt 13,3 eurolt 14,2 euroni. Seda vaadeldes tuleks silmas pidada asjaolu, et antud keskmine hind hõlmab kõnealuse toote nii kõrge- kui madalahinnalisi artikleid ja et ühenduse tööstus on olnud sunnitud minema rohkem üle kõrgema hinna nišši kuuluvate toodete müügile, sest nende müük suuremahulisel massiturul võeti üle madalahinnalistest riikidest tuleva impordi poolt. Teiselt poolt ühenduse tootjate keskmised müügihinnad kg kohta tervikuna pisut kasvasid – 11,3 eurolt 1999. aastal 11,5 euroni 2001. aastal, kuid langesid seejärel uurimisperioodi jooksul 11,1 euroni.

(158) Kinnitati, et hindade arengut ei saa käsitleda tõendusena kahjude avastamisest. See väide tugines üksnes asjaolule, et valimisse kuuluvate tootjate müügihinnad tõusid mõnevõrra, mille kohta anti selgitus aga põhjenduses 157. Pealegi on hinna areng ainult üks analüüsitavatest teguritest. Lisaks sellele tõusid ka kogukulud ühiku kohta ja et ühenduse tööstus liikus üha enam suure lisandväärtusega nišši kuuluvate toodete tootmise poole, nõudis see kõrgemat hinda. Keskmise hinna kasv ei pruugi seetõttu tingimata olla tõenduseks kahjude avastamisest. Seepärast lükatakse see seisukoht tagasi.

Investeeringud ja kapitali kaasamise võime

(159) Aastate 1999 kuni 2001 lõikes vähenesid investeeringud märkimisväärselt – 7 miljonilt eurolt 2,5 miljoni euroni. 2001. aastast uurimisperioodini jäid investeeringud üsna stabiilseks ja moodustasid uurimisperioodi jooksul kõigest 41 % 1999. aastal investeeritud summast.

(160) Ühenduse tööstus ei esitanud pretensioone ega märke selle kohta, ühenduse tööstusel oleks olnud probleeme kapitali kaasamisega oma tegevusse.

Tasuvus, investeeringutasuvus ja rahavood

(161) Vaatlusaluse perioodi jooksul langes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasuvus märkimisväärselt – 7,7 %-st 1999. aastal 4,4 %-ni uurimisperioodil, st 42 % võrra. Investeeringutasuvus järgis sama trendi, langedes 10,5 %-st 1999. aastal 5,9 %-ni uurimisperioodil, seega 44 % võrra.

(162) Kinnitati, et üle 5 %-list keskmist tasuvust vaatlusalusel perioodil ei saa käsitleda tõendusena kahjude avastamisest. Selles osas tuleb kahjud määrata peamiselt seoses uurimisperioodiga. Uurimisperioodi jooksul oli tasuvus ainult 4,4 %. Pealegi jõudis tasuvus 1999. aastal 7,7 %-ni, mis oli aasta, mil ühenduse tööstus ei kannatanud subsideeritud impordiga seotud konkurentsi all, ja langes seejärel vaatlusaluse perioodi jooksul 43 % võrra, st vaatlusalusel perioodil toimus oluline langus subsideeritud impordiga seotud tugeva konkurentsi tõttu. Selle tulemusena ei saavutanud tasuvus uurimisperioodil tasuvust, milleni see oleks võinud jõuda subsideeritud impordi puudumisel, st 6,5 %.

(163) Kinnitati, et, et valimisse kuuluvate äriühingute tasuvuse langust ei saa panna subsideeritud impordi, vaid tööjõukulude ja vähenenud investeeringute arvele. Valimi keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul ainult 4,2 %, seega ei seleta see tasuvuse langust. Pealegi ei too investeeringute vähenemine tingimata kaasa tasuvuse langust. Seepärast lükatakse see seisukoht tagasi.

(164) Kinnitati, et, et investeeringutasuvuse langus on kõigest investeeringute vähenemise peegelduseks. Ometi on investeeringutasuvus defineeritud kasumi ja aktivate koguväärtuse suhtena. Seetõttu mõjutab investeeringute vähenemine aktivate koguväärtust ja seega ka investeeringutasuvuse kasvu. Seepärast lükatakse see seisukoht tagasi.

(165) Samasuguse toote poolt loodud rahavood vähenesid märkimisväärselt – 16,8 miljonilt eurolt 1999. aastal 11,3 miljoni euroni uurimisperioodil. Kõige järsem langus leidis aset 2000. aastal, mil rahavood vähenesid 27 %. Ajavahemikus 2000. aastast kuni uurimisperioodini langes see veel 5 %.

(166) Kinnitati, et komisjon pidas rahavooge ebaoluliseks näitajaks. Selles osas tuleb märkida, et rahavoogusid mõjutab tõepoolest varude kõikumine ja seetõttu on see piiratud tähtsusega tegur. Sellele vaatamata tuleb märkida, et rahavoogude negatiivne areng vaatlusaluse perioodi jooksul on vastavuses muude näitajatega, mis kinnitab ühenduse tööstuse negatiivset arengut, ja seda ei tohiks nimetada ebaoluliseks.

Töötasud

(167) Töötasud kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul 3,3 % – 35,2 miljonilt eurolt 1999. aastal 36,3 miljoni euroni uurimisperioodil. Et töötajate arv jäi põhiliselt stabiilseks, siis kasvasid ka keskmised tööjõukulud – 29100 eurolt 30300 euroni. Nimetatud kasvud on nominaalsed ja jäävad oluliselt allapoole tarbijahindade 7,8 % tõusust vaatlusaluse perioodi jooksul.

(168) Kinnitati, et palgatõusud ei viita kahjule. Selles osas märgitakse, et valimisse kuuluvate äriühingute keskmised tööjõukulud on kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tõusnud nominaalsetes näitajates ainult 4,2 %, mis võttes arvesse tarbijahindade tõusu tähendab, et tegelikes näitajates langesid need ligi 3,6 %.

Tasakaalustavate subsiidiumide summa suurus

(169) Arvestades subsideeritud impordi mahtu ja hinda ei saa tegelikku subsiidiumist tulenevat hinnalisa, mis on ka märkimisväärne, ebaoluliseks pidada.

Näitajate asjakohasus

(170) Kinnitati, et toodang, tootlikkus ja müügimaht kasvasid ja tööhõive oli stabiilne, mis ei ole kahjudele kinnituseks. Kinnitati ka, et varude ja kapitali kaasamise võime analüüs ei andnud kinnitust kahjudele ja et antud teguri selgitamine ei omanud seetõttu mingit tähendust. Selles osas tuleks märkida, et kahjud tuleb kindlaks teha arvukate tegurite uurimise alusel ja et vastavalt algmääruse artikli 8 punktile 5 võib ükskõik milline või millised neist igal juhul anda määrava tähtsusega suuniseid. Väide ei ole veenev, sest ükski üksik näitaja eraldiseisvana ei ole asjakohane, teised näitajad aga näitavad negatiivset trendi. Seepärast lükatakse väide tagasi.

5. Järeldus kahju kohta

(171) Eelpool mainitud tegurite analüüs näitab, et vahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini ühenduse tööstuse olukord halvenes. Tasuvus langes vaatlusaluse perioodi jooksul märgatavalt ja ühenduse tööstuse turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 9,1 %. Negatiivselt arenesid ka mitmed teised kahju näitajad, nagu tootmisvõimsuse rakendusaste, rahavood, investeeringutasuvus ja investeeringud. Investeeringud valimisse kuuluvate ühenduse tootjate jaoks vähenesid märkimisväärselt ja ka investeeringutasuvus langes märgatavalt. Tööhõive püsis üldjoontes stabiilsena. Mõned näitajad näitasid positiivset trendi: ühenduse tööstuse käive ja müügimahud kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul mõnevõrra. Tootlikkus ja palgad kasvasid pisut. Mis puutub valimisse kuuluvate ühenduse tootjate keskmistesse müügihindadesse, siis need näitasid vaatlusaluse perioodi jooksul kasvutrendi, mis on osalt siiski kõrgema hinnaklassi nišši kuuluvatele toodetele ülemineku tulemus. Siiski tuleb märkida, et sama perioodi jooksul kasvas ühenduse tarbimine 15 %, sellal kui ühenduse tööstuse osa langes 9,1 %. Pealegi langesid ühenduse tööstuse keskmised müügihinnad uurimisperioodi jooksul;

(172) Eelnevat silmas pidades järeldatakse, et ühenduse tööstus kannatas märgatavat kahju algmääruse artikli 8 tähenduses.

F. PÕHJUSLIKUD SEOSED

1. Sissejuhatus

(173) Algmääruse artikli 8 lõike 6 kohaselt kontrollis komisjon, kas Indiast pärinev subsideeritud import on põhjustanud ühenduse tööstusele kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks subsideeritud impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tööstust, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist subsideeritud impordile.

2. Subsideeritud impordi mõju

(174) Indiast pärinev puuvillase voodipesu import ühendusse vähenes koguseliselt kokku 15700 tonnilt 1999. aastal 14300 tonnile uurimisperioodil, st 9 % võrra. Pärast mõningast tõusu vahemikus 1999. aastast 2000. aastani langes import 2001. aastal ja jäi uurimisperioodi jooksul stabiilseks. Vastav turuosa langes 9,1 %-lt 1999. aastal 7,2 %-le uurimisperioodil, mis on siiski oluline.

(175) Indiast pärinevate toodete keskmised hinnad langesid vaatlusaluse perioodi jooksul mõnevõrra. Kõigepealt jäid need vahemikus 1999. aastast 2000. aastani stabiilselt tasemele ligi 5,65 EUR/kg. 2001. aastal tõusid need tasemele ligi 5,80 EUR/kg, st. 5 % võrra.

(176) Subsideeritud impordi mõju analüüsil leiti, et peamiseks konkurentsiteguriks on hind. Ometigi on ostjad need, kes ise määravad enda poolt tellida soovitava toote kvaliteedi ja disaini. Antud juhul ilmneb ostu-müügi protsessi analüüsist, et enne Indias paiknevale eksportivale tootjale tellimuse esitamist täpsustavad importijad ja edasimüüjad kõik lähetatava toote omadused (disain, värv, kvaliteet, suurused jne) ja seejärel võrdlevad erinevate tootjate pakkumisi peamiselt hinna alusel, sest kõik ülejäänud erinevad elemendid on pakkumiskutses eelnevalt määratletud või tulenevad seejärel importija enda jõupingutustest (nt markeering). Seoses hindaega leiti, et subsideeritud impordi hinnad olid märgatavalt madalamad ühenduse tööstuse omadest, aga ka kolmandates riikides paiknevate eksportijate omadest, ning jätkasid langust uurimisperioodil. Lisaks sellele leiti, et ühenduse tööstus pidi suures osas tagasi tõmbuma madalahinnalistest turusegmentidest, kus Indiast pärinev import on tugev, mis samuti rõhutab põhjuslikku seost Indiast pärineva subsideeritud impordi ja ühenduse tööstuse poolt kantud kahjude vahel.

(177) Kinnitati, et olukorras, kus puudusid tollimaksud, Indiast pärinev import absoluutnäitajates ja suhtelistes näitajates langes ja et see esindas suhteliselt väikest turuosa ega põhjustanud seega kahjusid.

(178) Indiast pärinev import tõepoolest langes. Sellele vaatamata mängivad mitmed tegurid põhjuslikku rolli: esiteks rakendati selle impordi osas uurimisperioodil 10,2 % tollimaksu (kuni 2001. aasta detsembrini) ja 9,6 % tollimaksu (alates 2002. aasta jaanuarist), sellal kui Pakistanist, mis on suurimaks tarnijaks, pärinev import oli alates 2002. aasta jaanuarist tollimaksust vabastatud. Teiseks, mis puutub turuosa suurusesse, siis määrava tähtsusega ei ole mitte küsimus, kas turuosa on suhteliselt väike või mitte, vaid kas see on piisavalt suur, et põhjustada olulist kahju. Selles osas märgitakse, et import oli oluline ja et seda viidi läbi madalate ja subsideeritud hindadega, mis lõid ühenduse tööstuse omad alla. Leiti ka, et selle impordi ja ühenduse tööstuse poolt kantud kahju vahel esines ajaline kokkulangevus. Kõik need üksikasjad mängisid käeoleva peatükki kokkuvõtte juures olulist rolli, st import on põhjustanud olulisi kahjusid.

(179) Arvestades Indiast pärinevate toodete impordi osakaalu ühendusse nii koguse kui hinna mõistes, avaldas see ühenduse tööstusele müügimahtude ja hindade osas märkimisväärset negatiivset survet. Kõrgema hinnaklassi nišši kuuluvate toodete müük ei kompenseeri ühenduse jaoks müügi puudumist madalahinnalistes turusegmentides, andes seega tulemuseks märgatava ühenduse tööstuse turuosa, investeeringute, tasuvuse ja investeeringutasuvuse vähenemise.

(180) India importijatele uurimisperioodil kuuluv turuosa on oluline ja miinimumtasemest selgelt kõrgemal. Mõõdukas mahu langus ei olnud selline, et see võiks viia oletusele, et India eksportijad olid madaldatud perifeersesse staatusesse ja ühenduse turu poolt lämmatamise ohus. Seetõttu järeldatakse, et Indiast pärinev subsideeritud import eraldi võttes on põhjustanud ühenduse tööstusele olulist kahju. Lisaks sellele, küll üksnes illustreerimiseks, on näha, et Indiast pärinev import on 2003. aasta kuue esimese kuu jooksul tõusnud jällegi üle 8 % võrrelduna 2002. aasta esimese poolaastaga, näidates, et näiline alanev trend ei ole püsiva iseloomuga.

(181) Kinnitati, et keskmine subsideerimine oli 8 % ja keskmine hinna alandamine oli palju suurem, sellal kui valimisse kuuluvate tootjate hinnad tõusid.

(182) Selles osas tuleks märkida, et paljudel juhtudel ei sisaldanud ekspordihinnad voodipesu disaini ja turustuskulusid, sest neid teenuseid osutas ühenduse importija. Neid kulusid ei saa samasuguse toote juures üldiselt mõislikul viisil hinnata, kuid mis tahes selliste kulude arvesse võtmine annab tulemuseks madalamad kahumarginaalid. Ka on ühenduse tööstuse hinnad mõnel juhul seotud kaubamärgiga tähistatud toodetega, mis nõuavad kõrgemat hinda. Lisaks sellele täpsustab algmääruse artikli 8 lõige 6, et uurimine peab sisaldama tõendamist, et ühenduse tööstusele avaldatud mõju on põhjustanud subsideeritud impordi mahud ja/või hinnatasemed. Seetõttu ei ole antud kontekstis lõppkokkuvõttes oluline mitte hinna alandamine, vaid impordi hinnatase. Seetõttu ei saa järeldada, et subsideeritud import ei põhjusta olulist kahju.

3. Muude tegurite mõju

a) Pakistanist pärinev väidetavalt dumpinguhinnaga import

(183) Pakistan kasvatas oma turuosa pidevalt 20,8 %-lt 1999. aastal 24,7 %-ni uurimisperioodil, 6000 tonnilt 1999. aastal 49400 tonnini uurimisperioodil. Arvestades asjaolu, et Pakistanist pärineva ekspordi keskmised hinnad on India omadega samas vahemikus, tuleb oletada, et ka Pakistanist pärinev eksport on ühenduse tööstusele kahju põhjustanud. Selles kontekstis tasub märkida, et samaaegselt käesoleva subsideerimisevastase uurimisega on dumpinguvastast uurimist alustatud ka Pakistanist pärineva sama toote osas, mis on praegu pooleli ja mis põhineb väitel, et Pakistani eksport on suurendanud oma turuosa kõnealuse toote dumpinguhinnaga ühendusse müümise teel ja seega ühenduse tööstusele kahju põhjustanud. Kui see käimasoleva uurimise käigus kinnitust leiab, siis rakendatakse õigeaegselt asjakohaseid meetmeid.

(184) Seetõttu järeldatakse, et on tõenäoline, et Pakistanist pärinev import on ühenduse tööstusele olulise kahju põhjustamisele kaasa aidanud. Ometi, kuigi ka Pakistani import võib olla põhjustanud kahju, ei tähenda see eitamist, et India import on samamoodi ka ise olulist kahju põhjustanud.

b) Kolmandatest riikidest, v.a India ja Pakistan, pärinev import

(185) Kolmandatest riikidest, va India ja Pakistan, pärinev import kasvas 51400 tonnilt 1999. aastal 75300 tonnini uurimisperioodil. Nende turuosa kasvas 29,6 %-lt 999. aastal 37,7 %-ni. Põhiosa selle riikide grupi impordist pärines Türgist. Võttes arvesse ärisidemeid Türgi ja ühenduse ettevõtete vahel, siis Türgi eksportivate toojate ja ühenduse äriühingute vahel toimib ettevõtete vahelise kaubanduse vormis teatud turuintegratsioon, mis annab alust oletada, et otsus importida just sellest riigist ei ole seotud üksnes hinnaga. Seda kinnitavad Türgist pärineva kõnealuse toote hinnad uurimisperioodil, mis olid India omadest peaaegu 45 % ja Pakistani omadest 34 % võrra kõrgemad. Seetõttu on ebatõenäoline, et Türgist pärinev import rikkus põhjusliku seose Indiast pärineva subsideeritud impordi ja ühenduse tööstuse poolt kantud kahju vahel.

(186) Ülejäänud riikide turuosad on oluliselt väiksemad ega ületa 3,9 %, mistõttu on ebatõenäoline, et oluline kahju oleks põhjustatud selle neist riikidest pärineva impordi poolt.

(187) Kolmandatest riikidest, va India ja Pakistan, pärineva impordi keskmine hind kasvas 7,18 EUR/kg-lt 1999. aastal 7,47 EUR/kg-le 2001. aastal ja langes uurimisperioodil mõnevõrra, 7,40 EUR/kg-le. Sellegipoolest jäid hinnad uurimisperioodil Indiast pärineva impordi omadest ligi 34 % kõrgemaks. Järelikult ei avaldanud muudest kolmandatest riikidest pärinev import ühenduse tööstusele hindadele survet sellisel määral, nagu Indiast pärinev import. Ka jäi sellesse gruppi kuuluva iga üksiku riigi turuosa alla 4 %. Seetõttu järeldatakse, et muudest kolmandatest riikidest pärinev import ei rikkunud põhjuslikku seost Indiast pärineva subsideeritud impordi ja ühenduse tööstuse poolt kantud kahju vahel.

c) Nõudluse vähenemine

(188) Väideti, et Ühenduse tööstuse poolt toodetud voodipesu nõudlus on mahu osas vähenenud, sest oli suunatud turu ülaosale, kus müügimaht on väiksem. Kuid nagu eelnevalt välja toodud, ei vähenenud kogu Euroopa Liidu voodipesu tarbimine, pigem suurenes kõnealuse perioodi jooksul. Enamikul Ühenduse tootjatest on erinevate turulõikude jaoks erinevad tootesarjad. Turu ülaosa tootemärgid saavad kõrgemad kasumitagatised, kuid neid müüakse väga väikestes kogustes. Selleks, et maksimeerida tootmisvõimsuse rakendamist ja katta tootmise püsikulusid, vajab Ühendus ka suurtes kogustes müüki madalamate hindadega turulõikudes. Ühtegi indikatsiooni nõudluse suurenemisest selles turulõigus ei ole esinenud. Teisest küljest võtavad selle turulõigu üha enam üle madalate hindadega importtooted, mis tekitavad kahju Ühenduse tööstusele. Arvestades üleüldist tarbimise suurenemist, mis ei toimu ühes kindlas turulõigus, ei lõhu nõudluse olukord Ühenduses seega põhjuslikku sidet Indiast pärineva subsideeritud impordi ja Ühenduse tööstusele tekitatud kahju vahel.

d) Ühenduse tööstuse import

(189) Kinnitati, et Ühenduse tööstus importis Indiast puuvillast voodipesu ning seega aitas kaasa kahju tekitamisele. Kusjuures tegelikult importis ainult üks valimisse kuulunud Ühenduse ettevõte uurimisperioodi jooksul Indiast puuvillast voodipesu ning nende importide müük moodustas ainult väikese osa selle tootja kogukäibest (umbes 10 %). Seega Ühenduse tööstuse kõnealuse toote import Indiast ei lõhu põhjuslikku sidet Indiast pärineva subsideeritud impordi ja Ühenduse tööstusele kui tervikule tekitatud varalise kahju vahel.

e) Ühenduse tööstuse ekspordijõudlus

(190) Ühenduse valimisse kaasatud tootjate eksport esindas ainult umbes 0,5 % nende kogumüügist. Arvestades ekspordi ebaolulist osa kogutegevuse taustal, siis ei saanud kõnealune faktor nendele tekitatud kahju tekitamisesse panustada.

f) Ühenduse tööstuse tootlikkus

(191) Tootlikkuse arendus on toodud käesoleva regulatsiooni kahju osas. Kuna tootlikkus tõusis 6,8 tonnilt inimese kohta 1999. aastal 7,2 tonnini inimese kohta uurimisperioodil, s.o peaaegu 6 %, ei saanus see faktor panustada kahju tekitamisesse.

4. JÄRELDUS

(192) Turuosaga 7,2 % uurimisperioodil oli Indiast pärinev subsideeritud import oluline ja on püsinud madalatel ja langevatel hindadel ajal, millal Ühenduse tööstus kannatas varalist kahju langeva turuosa, tootmisvõimsuse rakendamise, investeerimise, tasuvuse, investeerimistasuvuse ja rahakäibe osas.

(193) Import Pakistanist on tõenäoliselt samuti tekitanud Ühenduse tööstusele kahju. Kusjuures see ei tähenda, et Indiast pärineva impordi põhjustatud kahju muutub ebaoluliseks. Analüüsiti teisi järelejäänud võimalikke kahju tekitanud põhjuseid, s.o importi muudest riikidest peale India ja Pakistani, nõudluse olukorda, Ühenduse tööstuse importi ning ka ekspordi- ja tootlikkuse jõudlust, kuid ei leitud, et need lõhuksid põhjuslikku sidet Indiast pärineva impordi ja Ühendusele tekitatud kahju vahel. India ekspordi oluline maht ja agressiivselt madalad hinnad eraldi võetuna on Ühenduse tööstusele tekitatud varalise kahju sõltumatud põhjused. Seega ükski teistest võimalikest kahju tekitajatest ei lükka ümber fakti, et subsideeritud impordi ja varalise kahju vahel on tõeline ja oluline põhjuslik seos.

(194) Ülaltoodud analüüsi põhjal, mis on, situatsioonis, kus subsideeritud impordil on Ühenduse tööstusele kahjustav toime, nõuetekohaselt eristanud ja eraldanud kõik teadaolevate faktorite toimed, järeldatakse, et algmääruse artikli 8 lõike 6 tähenduses on Indiast pärinev import tekitanud Ühenduse tööstusele varalist kahju.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Üldised märkused

(195) Uuriti, kas vaatamata kahjustavale subsidisatsioonile oli olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et käsitletaval juhul ei ole meetmete võtmine Ühenduse huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 31 lõikega 1 kõikide esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõikidele kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

2. Ühenduse tööstus

(196) Ühenduse tööstusele tekitati varalist kahju. Tööstus tõestas end olevat piisavalt elujõulise võistlemaks õiglaste turutingimustega. Ühenduse tööstuse kahjustatud olukord tulenes raskusest võistelda madalate hindadega subsideeritud impordiga. Subsideeritud import on põhjustanud mitmete Ühenduse tootjate loobumise puuvillase voosipesu tootmisest.

(197) Arvatakse, et meetmete rakendamine taastaks turul õiglase konkurentsi. Siis peaks Ühenduse tööstus olema võimeline tõstma oma müügimahtu ja –hindu, saades sellega vajalikku tulu, et õigustada jätkuvaid investeeringuid oma tootmisobjektidesse.

(198) Kui meetmeid ei rakendata, halveneb Ühenduse tööstuse olukord veelgi. Tööstuses ei saaks investeerida uude tootevõimsusesse ning võistelda efektiivselt kolmandatest riikides pärineva impordiga. Mõned ettevõtted peaksid tegevuse lõpetama ja oma töötajad koondama.

(199) Seega järeldatakse, et tasakaalustavate meetmete rakendamine on Ühenduse tööstuse huvides.

3. Importijad ja kasutajad

(200) Kaebuses nimetatud importijatele ja tarbijatele ning ka kõigile teadaolevatele ühendustele saadeti küsimustik. Komisjon sai ainult ühe küsimustiku vastuse kõnealust toodet Ühendusse importivalt sõltumatult importijalt.

(201) Kõnealuse Indiast pärineva toote müük moodustab alla 20 % ülalmainitud ettevõtte kogukäibest. Ettevõtte kogutulusus on umbes 10 %. Arvestades, et vähe informatsiooni oli teada, ei olnud võimalik importijatele ja tarbijatele tervikuna soovitatud meetmete tõenäolist toimet analüüsida. Võttes siiski arvesse, et kavandatud on ainult keskmised tollimaksud ja mitmeid riike ei puuduta dumpinguvastased ega ka tasakaalustavad tollimaksud, peetakse tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise toimet madalaks.

(202) Komisjon ei saanud tarbijatelt ühtegi küsimustiku vastust, kuid mõningad väited tõstatati koostöös Ikea ja Välismajanduse Ühendusega.

(203) Väideti, et Ühenduse tööstus ei ole võimeline täitma kogu voodipesu nõudlust Ühenduses. Tasub meenutada, et meetmed ei ole mõeldud takistamaks importi Ühendusse, vaid kindlustamaks, et ei impordita kahjustavate subsideeritud hindadega. Erinevatest allikatest pärinev import rahuldab ka edaspidi olulise osa Ühenduse nõudlusest. Kuna kavandatud on vaid keskmised tasakaalustavad tollimaksud ning dumpinguvastased ega tasakaalustavad tollimaksud ei puuduta mitmeid riike, ei oodata tarnete puudujääke.

(204) Väideti, et odava voodipesu import on oluline lõpptarbijale ja ka "institutsionaalsetele" tarbijatele, nagu näiteks hotellid, haiglad jne, kuna odavamaid tooteid ei tooda Ühenduse tootjad. Uurimus näitas, et viis valimisse kaasatud Ühenduse tootjat toodavad endiselt kõnealuseid tooteid. Ühtegi tehnilist põhjust, miks ei saaks nende toodete tootmist Ühenduses suurendada, ei leitud. Lisaks on kavandatud üksnes keskmised tasakaalustavad tollimaksud ning dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud ei puuduta mitmeid riike, mis tähendab, et toodete alternatiivallikad on edaspidi endiselt olemas.

4. Järeldus Ühenduse huvide kohta

(205) Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et Ühenduse huvide seisukohalt ei ole käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu mingeid kaalukaid põhjusi.

H. TASAKAALUSTAVAD MEETMED

1. Kahju kõrvaldamise tase

(206) Selleks, et subsideeritud impordi tekitatud kahju vältida, peetakse sobivaks kehtestada tasakaalustavad meetmed.

(207) Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määra kindlaksmääramisel võeti arvesse tuvastatud subsiidiumitaset ning Ühenduse tööstusele tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(208) Võttes arvesse Ühenduse tööstuse 1999. ja 2000. aastal teenitud keskmist tasuvustaset leiti, et kasumitagatist 6,5 % käibest võib pidada sobivaks miinimumiks, mida Ühenduse tööstus oleks võinud subsidisatsiooni tekitatud kahju puudumisel saavutada. Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega müüs Ühenduse tööstus toodet Ühenduse turul.Mittekahjustav hind on saadud kohaldades Ühenduse tööstuse müügihindu uurimisperioodil saadud tegeliku kahjumi/kasumiga ning lisades ülalmainitud kasumitagatise. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendina impordi CIF-hinnast.

2. Lõplikud meetmed

(209) Kuna kahju kõrvaldav tase on kindlakstehtud tasakaalustavast määrast kõrgem, peaksid lõplikud meetmed põhinema viimasel.Arvestades, et India üldkoostöö tase oli kõrge (üle 90 %), seati subsiidiumi jääkmarginaal teiste ettevõtete jaoks kõrgeima individuaalse marginaaliga ettevõtte järgi, s.o 10,4 %.

(210) Tuvastati, et kaks valimisse kaasatud ettevõtet, Texcellence Overseas ja Jindal Worldwide, on seotud pooled. Uurimine avalikustas, et nendel ettevõtetel on ühised osanikud. Seega peaks neid kahte ettevõtet tollimaksu kogumise osas pidama üheks üksuseks ning sellest tulenevalt olema sama tasakaalustava tollimaksu kohuslased. Mõlema ettevõtte uurimisperioodi ajal Ühendusse eksporditud kõnealuse toote koguseid kasutati nõuetekohasel kaalumisel. Kaalutud keskmine tasakaalustav tollimaks nendele kahele ettevõttele on 7,8 %.

(211) Seepärast kohaldatakse järgmisi tollimaksumääri:

Äriühing | Tollimaksumäär |

The Bombay Dyeing and Manufacturing Co., Mumbai, N. W. Exports Limited, Mumbai Nowrosjee Wadia & Sons Limited, Mumbai | 5,3 % |

Brijmohan Purusottamdas, Mumbai | 6,2 % |

Divya Textiles, Mumbai | 6,4 % |

Texcellence Overseas, Mumbai Jindal Worldwide Ltd, Ahmedabad | 7,8 % |

Mahalaxmi Exports, Ahmedabad | 9,3 % |

Pasupati Fabrics, Új-Delhi | 8,5 % |

Prakash Cotton Mills Pvt. Ltd., Mumbai | 10,4 % |

Vigneshwara Exports Ltd., Mumbai | 4,4 % |

Valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad äriühingud | 7,6 % |

Kõik teised äriühingud | 10,4 % |

(212) Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed tasakaalustava tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määri kohaldada ning nende osas kehtib "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(213) Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ettenähtud tasakaalustava tollimaksu määri (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kogu vajaliku teabega, eelkõige näiteks nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, riigisiseses või eksportkäibes. Kui see on asjakohane, siis muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades individuaalsetest tollimaksudest kasu saavate ja ka käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud äriühingute nimekirja;

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärinevale imporditavale puhtast või tehis- või linakiuga segatud puuvillakiust (kusjuures linakiud ei ole peamine komponent) voodipesule, mis võib olla pleegitatud, värvitud või trükitud ja mida saab liigitada kehtivate CN-koodide ex63022100 (TARICi-kood 6302210081 ja 6302210089), ex63022290 (TARICi-kood 6302229019), ex63023110 (TARICi-koodid 6302311090), ex63023190 (TARICi-kood 6302319090) ja ex63023290 (TARICi-kood 6302329019) alla.

2. Tollimaksumäär, mida kohaldatakse järgmiste tootjate valmistatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing | Tollimaksumäär (%) | TARIC lisakood |

The Bombay Dyeing and Manufacturing Co., Mumbai, | 5,3 % | A488 |

N. W. Exports Limited, Mumbai | 5,3 % | A489 |

Nowrosjee Wadia & Sons Limited, Mumbai | 5,3 % | A490 |

Brijmohan Purusottamdas, Mumbai | 6,2 % | A491 |

Divya Textiles, Mumbai | 6,4 % | A492 |

Texcellence Overseas, Mumbai | 7,8 % | A493 |

Jindal Worldwide Ltd, Ahmedabad | 7,8 % | A494 |

Mahalaxmi Exports, Ahmedabad | 9,3 % | A495 |

Pasupati Fabrics, Új-Delhi | 8,5 % | A496 |

Prakash Cotton Mills Pvt. Ltd., Mumbai | 10,4 % | 8048 |

Vigneshwara Exports Ltd., Mumbai | 4,4 % | A497 |

3. Tollimaksumäär, mida kohaldatakse lisas loetletud tootjate valmistatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 7,6 % (TARIC lisakood A498).

4. Tollimaksumäär, mida kohaldatakse lõigetes 2 ja 3 loetlemata tootjate valmistatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 10,4 % (TARIC lisakood A999).

5. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Kui uus India eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et:

- ta ei ole uurimisperioodi vältel (1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002) eksportinud ühendusse artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud tooteid, ning

- ta ei ole seotud ühegi India eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud subsiidiumivastaseid meetmeid, ning

- ta on vaatlusaluseid tooteid tegelikult ühendusse eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu, millel meetmed põhinevad, või ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi märkimisväärsete koguste eksportimiseks ühendusse,

võib nõukogu ettepaneku põhjal, mille komisjon esitab pärast konsulteerimist nõuandekomiteega, lihthäälteenamusega muuta käesoleva määruse artikli 1 lõiget 3 ja lisada uue eksportiva tootja kõnealuses artiklis osutatud lisas sisalduvasse nimekirja.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. jaanuar 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Cowen

[1] EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1973/2002 (EÜT L 305, 7.11.2002, lk 4).

[2] EÜT C 316, 18.12.2002, lk 10.

[3] Kuigi DFRC-süsteemi ei saa pidada asendavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruses sätestatud tähenduses (st India õigusaktid ei taga, et see toimiks asjakohase tagasimaksesüsteemina), ei saa välistada võimalust, et üksikeksportijad võivad kasutada DFRC-süsteemi tagasimaksesüsteemina.

--------------------------------------------------

LISA

Ajit Impex | Mumbai |

Anglo French textiles | Pondicherry |

Anjal Garments | Ghaziabad |

Anunay Fab. Pvt. Ltd | Ahmedabad |

Aravali | Jaipur |

Ashok Heryani Exports | New Delhi |

Atul Impex Fvt. Ltd | Dombivli |

Beepee Enterprise | Mumbai |

Chemi Palace | Mumbai |

Consultech Dynamics | Mumbai |

Cotfab Exports | Mumbai |

Country House | New Delhi |

Creative Mobus Fabrics Limited | Mumbai |

Deepak Traders | Mumbai |

Eleganza Furnishings Pvt. Ltd | Mumbai |

Emperor Trading Company | Tirupur |

Estocorp (India) Pvt. Ltd | New Delhi |

Exemplar International | Hyderabad |

Falcon Finstock Pvt. Ltd | Ahmedabad |

Gauranga Homefashions | Mumbai |

Good Shepherd Health Education & Dispensary | Tamilnadu |

Heirloom Collections (P) Ltd | New Delhi |

Hemlines Textile Exports Pvt. Ltd | Mumbai |

Himalaya Overseas | New Delhi |

Ibats | New Delhi |

Indian Craft Creations | New Delhi |

Indo Euro Textiles Pvt. Ltd | New Delhi |

Intex Exports | Mumbai |

Kanodia Fabrics (International) | Mumbai |

Karthi Krishna Exports | Tirupur |

Kaushalya Export | Ahmedabad |

Kirti Overseas | Ahmedabad |

La Sorogeeka Incorporated | New Delhi |

Lalit & Company | Mumbai |

Madhu Industries Ltd | Ahmedabad |

Madhu International | Ahmedabad |

Manubhai Vithaldas | Mumbai |

Marwaha Exports | New Delhi |

Milano International (India) Pvt. Ltd | Chennai |

Nandlal & Sons | Mumbai |

Natural Collection | New Delhi |

Pacific Exports | Ahmedabad |

Pattex Exports | Mumbai |

Petite Point | New Delhi |

Pradip Exports | Ahmedabad |

Prem Textiles | Indore |

Punch Exporters | Mumbai |

Radiant Expo Global Pvt. Ltd | New Delhi |

Radiant Exports | New Delhi |

Raghuvir Exim Limited | Ahmedabad |

Ramesh Textiles | Indore |

Redial Exim Pvt. Ltd | Mumbai |

S. D. Entreprises | Mumbai |

Samria Fabrics | Indore |

Sanskrut Intertex Pvt. Ltd | Ahmedabad |

Shades of India Crafts Pvt. Ltd | New Delhi |

Shanker Kapda Niryat Pvt. Ltd | Baroda |

Shivani Exports | Mumbai |

Shrijee Enterprises | Mumbai |

Starline Exports | Mumbai |

Stitchwell Garments | Ahmedabad |

Sumangalam Exports Pvt. Ltd | Mumbai |

Sunny Made–ups | Mumbai |

Surendra Textile | Indore |

Suresh & Co. | Mumbai |

Syntex Corporation Pvt. Ltd | Mumbai |

The Hindoostan Spinning & Weaving Mills Ltd | Mumbai |

Trend Setters | Mumbai |

Trend Setters K.F.T.Z. | Mumbai |

Utkarsh Exim Pvt Ltd | Ahmedabad |

V & K Associates | Mumbai |

Visma International | Tamilnadu |

VPMSK A Traders | Karur |

V.S.N.C. Narasimha Chettiar Sons | Karur |

--------------------------------------------------