Komisjoni määrus (EÜ) nr 1/2004,

23. detsember 2003,

mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, [1] eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, [2]

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel teatama, et teatavates tingimustes sobib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi kokku ühisturuga ega eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(2) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes [3], ei kohaldata asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevuste suhtes.

(3) Komisjon on kohaldanud EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes paljude otsustega ning sõnastanud ka oma poliitika, viimati põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes [4] (edaspidi "põllumajandussuunised"). Silmas pidades komisjoni märkimisväärset kogemust nende artiklite kohaldamisel põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, on asjakohane, et neis piires, kus asutamislepingu artikkel 89 on kuulutatud selliseid tooteid hõlmavaks, kasutataks komisjon määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitusi ka põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, tagades tõhusa järelevalve ja lihtsustades haldamist, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi. Põllumajandussektori eripära arvestades on selles sektoris tegutsevaid väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid reguleeriv määrus õigustatud.

(4) Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust teatada abist, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Komisjon hindab selliseid teateid käesoleva määruse ning põllumajandussuuniste alusel. Teateid, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, hinnatakse kõigepealt käesoleva määruse alusel ning juhul, kui selles ettenähtud tingimused ei ole täidetud, siis põllumajandussuuniste alusel. On asjakohane näha ette üleminekusätted abi suhtes, on mis antud enne käesoleva määruse jõustumist ja millest, järgimata asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust, ei ole teatatud.

(5) Järgmistel aastatel tuleb põllumajandust kohandada uue olukorraga ning edasiste muudatustega, mis on seotud turu arengu, turupoliitika ja kaubanduseeskirjade, tarbijate nõudmiste ja eelistuste ning ühenduse laienemisega. Peale põllumajandusturgude mõjutavad need muudatused ka maapiirkondade kohalikku majandust üldiselt. Maaelu arengu poliitika eesmärgiks peaks olema taastada ja tõsta maapiirkondade konkurentsivõimet ning selle saavutamiseks aidata kaasa töökohtade säilitamisele ja loomisele nendes piirkondades.

(6) Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on töökohtade loomisel oluline osa ja nad on üldiselt ühiskonna püsivuse ja majandusarengu teguriks. Nende arengut võivad aga piirata turu ebakohad. Neil on tihtipeale raskusi kapitali või laenu saamisega, sest teatavatel finantsturgudel peljatakse riske ja nad ise suudavad pakkuda üksnes piiratud tagatisi. Nende vähesed vahendid võivad piirata ka nende juurdepääsu teabele, eelkõige uut tehnoloogiat ja võimalikke turge käsitlevale teabele. Neid kaalutlusi arvesse võttes peaks käesoleva määrusega vabastatava abi eesmärk olema hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevuse arengut tingimusel, et selline abi ei kah justa kaubandustingimusi määral, mis oleks üldiste huvidega vastuolus. Seda arengut tuleks soodustada ja toetada olemasolevate eeskirjade lihtsustamisega selles osas, kuivõrd neid kohaldatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes.

(7) Põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad ühenduses üldiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

(8) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta) [5] on juba ette nähtud riigiabi käsitlevad erieeskirjad teatavate maaelu arengu meetmete jaoks, mida liikmesriigid toetavad ilma mingi ühendusepoolse rahastamiseta.

(9) Käesoleva määrusega tuleks vabastada igasugune abi, mis täidab kõiki käesoleva määruse nõudeid, ja iga toetuskava tingimusel, et igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõikidele käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. Tõhusa järelevalve tagamiseks ja haldamise lihtsustamiseks, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi, peaksid toetuskavad ja kavavälised üksiktoetused selgesõnaliselt viitama käesolevale määrusele.

(10) Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja arvata abi, mida antakse reklaamiga seotud kulude jaoks, nagu see on määratletud ühenduse suunistes, mis käsitleb riigiabi andmist EÜ asutamislepingu I lisas loetletud ja teatavate I lisas loetlemata toodete reklaamimiseks [6], ning seda reguleerida üksnes nimetatud suunistega.

(11) Pidades silmas vajadust saavutada sobiv tasakaal toetatavas valdkonnas konkurentsimoonutuste vähendamise ja käesoleva määruse eesmärkide vahel, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada kindlat ülemmäära ületavaid üksiktoetusi, olenemata sellest, kas need antakse mõne käesoleva määrusega vabastatud toetuskava raames või mitte.

(12) Käesoleva määrusega ei vabastata ekspordiabi või abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Selline abi võib olla kokkusobimatu ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust ja WTO põllumajanduslepingust. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(13) Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, ja hõlbustamaks väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitlevate ühenduse ja siseriiklike algatuste kooskõlastamist ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevas määruses kasutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 70/2001.

(14) Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ja tagamaks, et abi oleks proportsionaalne ja piirduks vajaliku summaga, tuleks piirmäärad üldjuhul väljendada pigem abi osatähtsusena abikõlblikest kuludest kui suurima abisummana.

(15) Et teha kindlaks, kas abi sobib käesoleva määruse kohaselt ühisturuga kokku, on vaja arvesse võtta abi osatähtsust ja seega abi summat, mis on väljendatud toetusekvivalendina. Mitmes osas makstava abi ja sooduslaenuna antava abi toetusekvivalendi arvutamiseks on vaja kasutada abi andmise ajal kehtivaid turu intressimäärasid. Riigiabi käsitlevate eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada turumäärasid viitemääradena tingimusel, et sooduslaenu puhul on laen tagatud tavalise tagatisega ja et sellega ei kaasne ebatavaliselt suurt riski. Viitemääradena tuleks kasutada määrasid, mis komisjon kinnitab korrapäraselt erapooletul alusel ja mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Internetis.

(16) Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt, mida kasutatakse riigiabi hindamiseks põllumajandussektoris, ei ole vaja vahet teha väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel. Teatavate abiliikide puhul on asjakohane ette näha suurim abisumma, mida abisaaja võib saada.

(17) Komisjoni kogemusi silmas pidades tuleks abi ülemmäärad kehtestada tasemel, mis looksid sobiva tasakaalu toetatavas valdkonnas konkurentsimoonutuste vähendamise ning põllumajandussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevuse arengu hõlbustamise eesmärgi vahel. Ühenduse rahastatavate toetusmeetmete ühtsuse huvides peaksid ülemmäärad olema ühtlustatud põllumajandussuunistes ja määruses (EÜ) nr 1257/1999 ettenähtud ülemmääradega.

(18) On asjakohane kehtestada täiendavad tingimused, millele käesoleva määrusega vabastatav toetuskava või üksiktoetus peaks vastama. Ettevõtjad, kes saavad investeeringutoetust, peaksid vastama elujõulisust käsitlevatele kriteeriumidele ning täitma määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 5 ja artikli 26 lõikes 1 sätestatud miinimumnõuded. Arvesse tuleks võtta kõiki ühise turukorralduse raames tootmisele ja ühenduse abile kehtestatud piiranguid. Arvestades asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c, ei tohiks sellise abi ainsaks toimeks üldjuhul olla nende tegevuskulude pidev või korrapärane vähendamine, mida abisaaja tavaliselt kannaks, vaid see peaks olema õiges suhtes halvemusega, millest tuleb üle saada, et saavutada ühenduse huvides olev ühiskondlik ja majanduslik kasu. Ühepoolseid riigiabimeetmeid, mille eesmärk on lihtsalt parandada tootjate finantsseisundit, kuid mis ei aita mingil viisil kaasa sektori arengule, ja eelkõige sellist abi, mida antakse toote hinna, koguse, toodanguühiku või tootmisvahendi ühiku alusel, loetakse ühisturuga kokkusobimatuks tegevusabiks. Selline abi tõenäoliselt kahjustab ka ühise turukorralduse mehhanisme. Seetõttu on asjakohane piirata käesoleva määruse reguleerimisala teatavate abiliikidega.

(19) Käesoleva määrusega tuleks vabastada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi, olenemata nende asukohast. Investeerimine ja töökohtade loomine võivad kaasa aidata ühenduse ebasoodsamate ja eesmärgi 1 piirkondade majandusarengule. Nende piirkondade väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kannatavad nii asukohast põhjustatud halvema struktuuri kui ka väiksusest tulenevate raskuste all. Seetõttu on asjakohane kehtestada ebasoodsamates ja eesmärgi 1 piirkondades asuvatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kõrgemad ülemmäärad.

(20) Sihtotstarbelisest investeeringutoetusest tuleneva konkurentsi moonutamise ohu tõttu ja selleks, et anda põllumajandustootjatele vabadus, missugustesse toodetesse investeerida, ei piirata käesoleva määruse alusel vabastatavat investeeringutoetust teatavate põllumajandustoodetega. See tingimus ei takista liikmesriike teatavaid põllumajandustooteid sellisest abist või toetuskavadest välja jätmast, eriti kui toodetel puudub normaalne turuväljund. Samuti tuleks teatavad investeeringuliigid iseenesest käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. Investeeringutoetus teatavatele sektoritele võib olla õigustatud ning seetõttu vabastatud, kui abi piirdub selliste erieeskirjade rakendamise kuludega, mis on seotud keskkonnakaitse ja keskkonnaseisundi parandamise, karjakasvatusettevõtete hügieenitingimuste parandamise ja loomade heaoluga. Põllumajandusettevõtete tasandi investeeringuid põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, mis ei too endaga kaasa tootmismahu kasvu ja mille abikõlblikud kogukulud ei ületa määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 7 ettenähtud määra, vaadatakse läbi põllumajandustoodete tootmiseks tehtavaid investeeringuid käsitlevate eeskirjade kohaselt. Põllumajandusettevõtete tasandi investeeringuid põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, mis toovad endaga kaasa tootmismahu kasvu ja/või mille abikõlblikud kogukulud ületavad määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 7 ettenähtud määra, vaadatakse läbi põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks tehtavaid investeeringuid käsitlevate eeskirjade alusel.

(21) Kui abi antakse ühenduse tasandil kehtestatud uute normidega kohandumiseks, ei tohi liikmesriigid põllumajandustootjate kohanemisaega pikendada nimetatud eeskirjade rakendamisega viivitades. Seetõttu tuleks selgelt ette näha kuupäev, millest alates uusi õigusakte ei loeta enam uuteks.

(22) Põllumajandustootjatele osutavad tihti subsideeritud hinnaga teenuseid ettevõtjad, keda põllumajandustootjad ei saa vabalt valida. Selleks, et vältida abi andmist põllumajandustootja asemel teenuseosutajale, ja selle tagamiseks, et põllumajandustootja saaks parima teenuse konkurentsivõimelise hinnaga, tuleks üldiselt tagada, et sellised teenuseosutajad valitakse ja neile makstakse turupõhimõtteid järgides. Teatavate teenuste puhul, eriti kontrolli alal, ning teenuse laadist või teenuseosutamise õiguslikust alusest lähtuvalt, võib teenuse osutajaid siiski olla ainult üks.

(23) Teatavates põllumajandust käsitlevates nõukogu määrustes sätestatakse eriload abi puhul, mida liikmesriigid maksavad tihti koos ühendusepoolse rahastamisega või sellele lisaks. Neis sätetes ei nähta siiski tavaliselt ette vabastust EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud teatamiskohustusest, kui selline abi vastab asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele. Kuna sellise abi tingimused on nendes määrustes selgelt sätestatud ja/või on kohustus nende määruste erisätete kohaselt neist meetmetest komisjonile teatada, ei ole vaja asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohast eraldi teatamist selleks, et komisjon saaks neid meetmeid hinnata. Õiguskindluse tagamiseks peaks käesolev määrus sisaldama viiteid nendele sätetele ning seetõttu ei ole asutamislepingu artikli 88 kohane meetmetest teatamine vajalik, kui on võimalik eelnevalt selgeks teha, et sellist abi antakse üksnes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

(24) Tagamaks, et abi on vajalik ja soodustab teatava tegevuse arendamist, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada sellisele tegevusele antavat abi, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes. Abi ei tohiks anda tagasiulatuvalt sellistele tegevustele, mis on abisaajal juba tehtud.

(25) Käesoleva määrusega ei tohiks vabastada abi, millel on üheskoos muu riigiabiga, sealhulgas siseriiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antava abiga, määruse (EÜ) nr 1257/1999 raames antava riikliku toetusega või ühenduse abiga kumuleeruv toime samade abikõlblike kulude suhtes, kui selline kumuleerumine ületab käesolevas määruses sätestatud piirmäärad.

(26) Läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohaselt on vaja kehtestada kindel vorm, milles liikmesriigid peaksid komisjonile esitama kokkuvõtliku teabe juhul, kui käesoleva määruse alusel rakendatakse mõnd toetuskava või antakse mõni selliste kavade väline üksiktoetus, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Samadel põhjustel on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmeid, mida liikmesriigid peavad säilitama käesoleva määrusega vabastatud abi kohta. Komisjonile liikmesriikide poolt esitatavate aastaaruannete suhtes peaks komisjon kehtestama erinõuded. Kuna vajalik tehnoloogia on laialt kättesaadav, tuleks kokkuvõtlik teave ja aastaaruanne esitada elektroonilises vormis.

(27) Kui liikmesriik ei täida käesolevas määruses sätestatud aruandekohustust, võib komisjonil olla võimatu täita asutamislepingu artikli 88 lõikes 1 sätestatud järelevalvekohustust ja eelkõige hinnata seda, kas käesoleva määruse alusel vabastatud abi kumulatiivne majanduslik mõju kahjustab kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Vajadus hinnata riigiabi kumulatiivset mõju on eriti suur, kui sama abisaaja võib saada abi mitmest allikast, nagu seda üha rohkem juhtub põllumajanduse valdkonnas. Seetõttu on esmatähtis, et liikmesriik esitaks kiiresti asjakohase teabe enne käesoleva määruse alusel abi andmist.

(28) Pidades silmas komisjoni kogemusi selles vallas ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks käesoleva määruse alusel juba vabastatud toetuskavade suhtes jätma vabastuse kehtima veel kuueks kuuks.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

REGULEERIMISALA, MÕISTED JA TINGIMUSED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) abi suhtes, mida antakse reklaamiga seotud kulude jaoks, nagu see on määratletud ühenduse suunistes riigiabi andmise kohta EÜ asutamislepingu I lisas loetletud ja teatavate I lisas loetlemata toodete reklaamimiseks;

b) abi suhtes, mida antakse I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemiseks I lisas loetlemata toodeteks.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata abi suhtes, mida antakse üksikinvesteeringute jaoks, mille abikõlblikud kogukulud ületavad 12,5 miljonit eurot või mille tegelik abisumma ületab 6 miljonit eurot. Sellisest abist tuleb komisjonile eraldi teatada kooskõlas asutamislepingu artikli 88 lõikega 3.

4. Ilma et see piiraks artikli 16 punkti a kohaldamist, ei kohaldata käesolevat määrust järgmise abi suhtes:

a) abi ekspordiga seotud tegevuseks ehk abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

b) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. abi – igasugune meede, mis vastab kõikidele asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

2. põllumajandustooted –

a) asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 [7] hõlmatud kala- ja akvakultuuritooted;

b) CN-koodide 4502, 4503 ja 4504 alla kuuluvad tooted (korkmaterjalist tooted);

c) piima või piimatooteid jäljendavad või asendavad tooted, nagu on nimetatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 [8] artikli 3 lõikes 2;

3. põllumajandustoodete töötlemine – põllumajandustoodete töötlemine nii, et töötlemise saadus on samuti põllumajandustoode;

4. väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) – määruse (EÜ) nr 70/2001 I lisas määratletud ettevõtted;

5. abi koguosatähtsus – abisumma, mis on väljendatud protsendina meetme abikõlblikest kuludest. Kasutatud arvudest ei arvata maha otseseid makse. Kui abi antakse muus vormis kui tagastamatu abi, on abisummaks abi toetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusesse. Diskonteerimisel ja sooduslaenus sisalduva abisumma arvutamisel kasutatavaks intressimääraks on andmise ajal kehtinud viitemäär;

6. kvaliteettoode – toode, mis vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1783/2003 (millega muudetakse määrust (EÜ) 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) [9] artikli 24b lõikes 2 või 3 ettenähtud kriteeriumidele;

7. loodusõnnetustega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused – ilmastikutingimused nagu külm, rahe, jää, vihm või põud, mis hävitavad 20 % tavapärasest toodangust vähem soodsates piirkondades ja 30 % muudes piirkondades;

8. vähem soodsad piirkonnad – liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 17 alusel kindlaksmääratud piirkonnad;

9. eesmärgi 1 piirkonnad – nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 [10] artiklis 3 osutatud piirkonnad;

10. uued keskkonda, hügieeni ja loomade heaolu käsitlevad miinimumnormid –

a) normide puhul, milles ei nähta ette üleminekuaega, sellised normid, mis tehakse tootjale kohustuslikuks hiljemalt kahe aasta jooksul enne seda, kui investeeringu rakendamine tegelikult algab; või

b) normide puhul, milles nähakse ette üleminekuaeg, sellised normid, mis tehakse tootjale kohustuslikuks pärast seda, kui investeeringu rakendamine tegelikult algab;

11. noored põllumajandustootjad – määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 8 määratletud põllumajandustoodete tootjad;

12. tootjarühm – rühm, mis on moodustatud, et ühise turukorralduse eesmärkidele vastavalt oma liikmete toodangut ühiselt turunõudmistega kohandada, eelkõige pakkumisele keskendudes;

13. tootjate ühendus – ühendus, mis koosneb tunnustatud tootjarühmadest ja millel on samad eesmärgid laiemal tasandil;

14. BSE ja TSE testide kulud – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega kehtestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) [11] X lisa C peatüki kohaselt tehtavatest testidest tulenevad kulud, sealhulgas testikomplektidega, proovivõtuga ning proovide transportimisega, testimisega, säilitamisega ja hävitamisega seotud kulud.

Artikkel 3

Vabastamise tingimused

1. Kavaväline üksiktoetus, mis vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et artikli 19 lõikes 1 ettenähtud kokkuvõtlik teave on esitatud ning selles viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta.

2. Toetuskava, mis vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a) igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele;

b) kavas viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta;

c) artikli 19 lõikes 1 ettenähtud kokkuvõtlik teave on esitatud.

3. Lõikes 2 osutatud toetuskavade alusel antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et antav abi vastab otseselt kõigile käesoleva määruse tingimustele.

2. PEATÜKK

ABILIIGID

Artikkel 4

Investeeringud põllumajandusettevõtetesse

1. Investeeringutoetus ühenduse põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab lõigetes 2–10 esitatud tingimustele.

2. Abi koguosatähtsus ei tohi ületada:

a) 50 % abikõlblikest investeeringutest vähem soodsates piirkondades;

b) 40 % abikõlblikest investeeringutest muudes piirkondades.

Investeeringute puhul, mida teevad noored põllumajandustootjad viie aasta jooksul oma tegevuse alustamisest, tõstetakse abi ülemmäära 60 %ni vähem soodsates piirkondades ja 50 %ni muudes piirkondades.

Kui investeeringutega kaasnevad keskkonnakaitse ja keskkonnaseisundi parandamisega või karjakasvatusettevõtete hügieenitingimuste ja loomade heaolu parandamisega seotud lisakulud, võidakse esimese lõigu punktides a ja b osutatud abi ülemmäära 50 % ja 40 % tõsta vastavalt 25 ja 20 protsendipunkti võrra. Sellist suurendamist võib lubada üksnes investeeringute puhul, mis ulatuvad kaugemale ühenduse kehtivatest nõuetest, või investeeringute puhul, mida tehakse uute miinimumnõuete järgimiseks. Selline tõstmine peab piirduma vajalike abikõlblike lisakuludega ja seda ei tohi kohaldada investeeringute puhul, mis toovad kaasa tootmismahu kasvu.

3. Selliste investeeringutega tuleb püüda saavutada ühte või mitut järgmistest eemärkidest:

a) tootmiskulude vähendamine;

b) tootmise täiustamine ja ümberpaigutamine;

c) kvaliteedi parandamine;

d) looduskeskkonna säilitamine ja parandamine ning hügieenitingimuste ja loomade heaolu standardite parandamine;

e) põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamine.

4. Abikõlblikud kulud võivad hõlmata:

a) kinnisvara ehitamist, omandamist või parandamist;

b) uute masinate ja seadmete ostmist või liisimist, sealhulgas arvutitarkvara, ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni; muud liisingulepinguga seotud kulud (maksud, liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud, kindlustustasud jne) ei ole abikõlblikud;

c) üldkulusid, nagu näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud ning teostatavusuuringud, patentide ja litsentside ostmine, ülempiiriga kuni 12 % punktides a ja b osutatud kuludest.

Erandina esimese lõigu punktist b võib kasutatud seadmete ostu nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lugeda abikõlblikuks kuluks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) müüja esitab deklaratsiooni, kus kinnitatakse seadmete täpne päritolu ja asjaolu, et need seadmed ei ole juba olnud riigi või ühenduse abi objektiks;

b) seadmete ostmine on programmile või projektile eeliseks või see on vajalik erandlike asjaolude tõttu (näiteks kui uued seadmed ei ole sel hetkel kättesaadavad, ohustades seega projekti nõuetekohast elluviimist);

c) kulud vähenevad ja seetõttu väheneb abisumma, arvestades neid kulusid, mis tekiksid siis, kui samad seadmed ostetaks uuena; samas säilib hea kulude ja tulude suhe;

d) omandatud kasutatud seadmetel on projekti nõuetele vastavad tehnilised ja/või tehnoloogilised omadused.

5. Abi võib anda üksnes elujõulistele põllumajandusettevõtetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 5 ettenähtud kriteeriumidele.

Abi võib anda selleks, et võimaldada abisaajal täita uusi keskkonda, hügieeni ja loomade heaolu käsitlevad miinimumnorme.

Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 5 kriteeriumide täitmist peab ettevõtte tasandil hindama avalik asutus või sõltumatu kolmas osapool, kes on pädev seda hindama. Toetuskava eeskirjades või kavavälise üksiktoetuse andmise otsuses tuleb täpsustada, kuidas selline hindamine toimub.

6. Asjaomaste toodete normaalse turuväljundi kohta tulevikus tuleb esitada piisavalt tõendusmaterjali. Seda tuleb hinnata liikmesriigi määratud asjakohasel tasemel, võttes arvesse asjaomaseid tooteid, investeeringuliike ning olemasolevat ja kavandatavat tootmismahtu. Normaalset turuväljundit peab hindama avalik asutus või kolmas osapool, kes on abisaajast sõltumatu ning pädev seda hindama. Toetuskava eeskirjades tuleb täpsustada, kuidas selline hindamine toimub. Hindamine peab põhinema värskeimatel andmetel ja see tuleb teha avalikult kättesaadavaks.

7. Abi ei tohi anda, kui see on vastuolus ühist turukorraldust kehtestavates nõukogu määrustes ettenähtud keeldude või piirangutega, isegi kui need keelud ja piirangud viitavad üksnes ühenduse toetusele.

8. Abi andmist ei tohi piirata teatavate põllumajandustoodetega, välja arvatud juhul, kui abi piirdub selliste erieeskirjade rakendamise kuludega, mis käsitlevad keskkonnakaitset ja keskkonnaseisundi parandamist, karjakasvatusettevõtete hügieenitingimuste parandamist ja loomade heaolu. Abi ei tohi anda järgmisteks eesmärkideks:

a) investeeringud, mis toovad kaasa tootmismahu kasvu, kui mahu kasv põllumajandusettevõtte kohta ületab 20 %, mõõdetuna loomühikutes loomakasvatuse puhul ja haritud maas taimekasvatuse puhul;

b) tootmisõiguste, loomade ja muuks kui ehituseks kasutatava maa ostmine või taimede ostmine või istutamine;

c) lihtsad asendusinvesteeringud.

9. Abikõlblike kulude ülemmäär ei tohi ületada abikõlblike koguinvesteeringute ülemmäära, mille liikmesriik on ette näinud määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 7 kohaselt. Toetuskavades tuleb see ülemäär kindlaks määrata.

10. Abi ei tohi anda järgmisteks eesmärkideks:

a) piima või piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete tootmine ja turustamine;

b) suhkrusektori töötlemis- ja turustamistegevus.

Artikkel 5

Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine

1. Abi traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab lõigete 2 ja 3 tingimustele.

2. Abi võib anda kuni 100 % tegelikest kuludest seoses investeeringutega või infrastruktuuriinvesteeringutega, mille eesmärk on põllumajandusettevõtte territooriumil asuva tootmisega mitteseotud kultuuripärandi, näiteks arheoloogiliste või ajalooliste objektide säilitamine. See kulu võib sisaldada mõistlikku hüvitist kuni 10000 eurot aastas põllumajandustootja enda või tema tööliste töö eest.

3. Abi võib anda kuni 60 % tegelikest kuludest või vähem soodsates piirkondades kuni 75 % tegelikest kuludest seoses investeeringutega või infrastruktuuriinvesteeringutega, mille eesmärk on põllumajandusettevõtte territooriumil asuva tootmisega seotud kultuuripärandi, näiteks taluhoonete säilitamine, tingimuseks on, et investeeringuga ei kaasne põllumajandusettevõtte tootmismahu suurenemine.

Kui tootmismaht suureneb, kohaldatakse artikli 4 lõikes 2 ettenähtud investeerimisabi määrasid abikõlblike kulude suhtes, mis tulenevad asjaomase töö tegemisest tavalisi nüüdisaegseid materjale kasutades. Lisaabi võib anda kuni 100 %, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

Artikkel 6

Taluhoonete ümberpaigutamine üldistes huvides

1. Abi taluhoonete ümberpaigutamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui ümberpaigutamine on kooskõlas üldise huviga ja vastab lõigete 2, 3 ja 4 tingimustele.

Käesoleva artikli alusel antavat abi õigustav üldine huvi määratakse kindlaks liikmesriigi asjakohastes õigusnormides.

2. Abi võib anda kuni 100 % tegelikest kuludest, kui üldistes huvides ümberpaigutamine tähendab lihtsalt olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja taaspüstitamist.

3. Kui üldistes huvides ümberpaigutamisest saab põllumajandustootja kasu nüüdisaegase rajatise näol, peab põllumajandustootja osa olema vähemalt 60 % või vähem soodsates piirkondades vähemalt 50 % asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %.

4. Kui üldistes huvides ümberpaigutamine toob kaasa tootmismahu suurenemise, peab abisaaja osa olema vähemalt 60 % või vähem soodsates piirkondades vähemalt 50 % selle suurenemisega seotud kuludest. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vähemalt 55 % või 45 %.

Artikkel 7

Töötlemise ja turustamisega seotud investeeringud

1. Investeeringutoetus põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab lõigete 2–7 tingimustele.

2. Abi koguosatähtsus ei tohi ületada:

a) 50 % abikõlblikest investeeringutest eesmärgi 1 piirkondades;

b) 40 % abikõlblikest investeeringutest muudes piirkondades.

3. Abikõlblikud kulud võivad hõlmata:

a) kinnisvara ehitamist, omandamist või parandamist;

b) uute masinate ja seadmete ostmist või liisimist, sealhulgas arvutitarkvara, ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni; muud liisingulepinguga seotud kulud (maksud, liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud, kindlustustasud jne) ei ole abikõlblikud;

c) üldkulusid, nagu näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud ning teostatavusuuringud, patentide ja litsentside ostmine, ülempiiriga kuni 12 % punktides a ja b osutatud kuludest.

Erandina esimese lõigu punktist b võib kasutatud seadmete ostu nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lugeda abikõlblikuks kuluks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) müüja esitab deklaratsiooni, kus kinnitatakse seadmete täpne päritolu ja asjaolu, et need seadmed ei ole juba olnud riigi või ühenduse abi objektiks;

b) seadmete ostmine on programmile või projektile eeliseks või see on vajalik erandlike asjaolude tõttu (näiteks kui uued seadmed ei ole sel hetkel kättesaadavad, ohustades seega projekti nõuetekohast elluviimist);

c) kulud vähenevad ja seetõttu väheneb abisumma, arvestades neid kulusid, mis tekiksid siis, kui samad seadmed ostetaks uuena; samas säilib hea kulude ja tulude suhe;

d) omandatud kasutatud seadmetel on projekti nõuetele vastavad tehnilised ja/või tehnoloogilised omadused.

4. Abi võib anda üksnes sellistele ettevõtetele, mis tõendatult vastavad määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 26 lõikes 1 ettenähtud kriteeriumidele.

Abi võib anda selleks, et võimaldada abisaajal täita uusi keskkonda, hügieeni ja loomade heaolu käsitlevad miinimumnorme.

Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 26 lõike 1 kriteeriumide täitmist peab ettevõtte tasandil hindama avalik asutus või sõltumatu kolmas osapool, kes on pädev seda hindama. Toetuskava eeskirjades tuleb täpsustada, kuidas selline hindamine toimub.

5. Asjaomaste toodete normaalse turuväljundi kohta tulevikus tuleb esitada piisavalt tõendusmaterjali. Seda tuleb hinnata liikmesriigi määratud asjakohasel tasemel, võttes arvesse asjaomaseid tooteid, investeeringuliike ning olemasolevat ja kavandatavat tootmismahtu. Normaalset turuväljundit peab hindama avalik asutus või kolmas osapool, kes on abisaajast sõltumatu ning pädev hindama. Toetuskava eeskirjades tuleb täpsustada, kuidas selline hindamine toimub. Hindamine peab põhinema värskeimatel andmetel ja see tuleb teha avalikult kättesaadavaks.

6. Abi ei tohi anda, kui see on vastuolus ühist turukorraldust kehtestavates nõukogu määrustes ettenähtud keeldude või piirangutega, isegi kui need keelud ja piirangud viitavad üksnes ühenduse toetusele.

7. Abi ei tohi piirata teatud põllumajandustoodetega ja seda ei tohi ka anda järgmisteks eesmärkideks:

a) piima või piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete tootmine ja turustamine;

b) suhkrusektori töötlemis- ja turustamistegevus.

Artikkel 8

Noorte põllumajandustootjate stardiabi

Noorte põllumajandustootjate stardiabi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a) määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklites 7 ja 8 ettenähtud kriteeriumid on täidetud;

b) määruse (EÜ) nr 1257/1999 alusel antud abi ja käesoleva artikli alusel antud riigiabi kogusumma ei ületa nimetatud määruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

Artikkel 9

Ennetähtaegselt pensionile jäämise abi

Ennetähtaegselt pensionile jäämise abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a) määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklites 10, 11 ja 12 ettenähtud kriteeriumid on täidetud;

b) põllumajanduslik tulundustegevus on alaliselt ja lõplikult lõpetatud.

Artikkel 10

Tootjarühmadele antav abi

1. Tootjarühmade või tootjate ühenduste stardiabi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab lõigete 2–9 tingimustele.

2. Tingimusel, et neil on õigus saada rahalist abi asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt, on kõlblikud lõikes 1 osutatud abi saama:

a) tootjarühmad või tootjate ühendused, kes tegelevad põllumajandustoodete tootmisega; ja/või

b) tootjate ühendused, kes vastutavad selle eest, et päritolunimetusi või kvaliteedimärke kasutatakse vastavuses ühenduse õigusega.

Tootjarühma või tootjate ühenduse sisekorras peab olema liikmetele pandud kohustus turustada oma toodangut kooskõlas pakkumist ja turuleviimist käsitlevate eeskirjadega, mille rühm või ühendus on kehtestanud.

Nendes eeskirjades võib lubada tootjal turustada osa toodangust otse. Eeskirjades tuleb ette näha, et tootjad, kes rühma või ühendusega ühinevad, jäävad selle liikmeks vähemalt kolmeks aastaks ning teatavad oma väljaastumisest vähemalt 12 kuud ette. Lisaks sellele tuleb neis ette näha ühiseeskirjad tootmise, eelkõige toodete kvaliteedi ja mahepõllunduslike tootmisviiside kohta ning ühiseeskirjad turuleviimise ning tootekirjelduse, esmajoones saagi koristamise ja kättesaadavuse kohta. Tootjad jäävad siiski vastutavaks oma põllumajandusettevõtte juhtimise eest. Tootjarühma või tootjate ühenduse raames tehtud kokkulepped peavad täielikult vastama konkurentsieeskirjadele, eelkõige asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

3. Abikõlblikud kulud võivad sisaldada sobivate ruumide rentimist, kontoriinventari, sealhulgas arvuti riistavara ja tarkvara ostmist, bürootöötajate kulusid, üldkulusid ning õigus- ja halduskulusid. Kui ruumid ostetakse, piirduvad ruumide abikõlblikud kulud turuhindadele vastavate rendikuludega.

4. Abi peab olema ajutine ja kahanev ega tohi ületada 100 % esimese aasta abikõlblikest kuludest. Abimäära alandatakse igal tegevusaastal vähemalt 20 protsendipunkti võrra, nii et viiendal tegevusaastal on abisumma 20 % selle aasta abikõlblikest kuludest.

5. Abi ei maksta viienda tegevusaasta järel tehtavate kulude jaoks ega kulude jaoks, mis on tehtud pärast seda, kui tootjate organisatsiooni tunnustamisest on möödunud seitse aastat. See ei piira abi andmist abikõlblike kulude jaoks, mis piirduvad abisaaja iga-aastase vähemalt 30 % käibe kasvuga ning tulenevad sellest, kui käibe kasvu põhjuseks on uute liikmete ühinemine ja/või tootevaliku laienemine.

6. Abi ei anta tootmisorganisatsioonidele nagu äriühingud või kooperatiivid, kelle eesmärk on ühe või mitme põllumajandusettevõtte haldamine ning mis seetõttu on käsitletavad üksikute tootjatena.

7. Abi ei anta muudele põllumajanduslikele organisatsioonidele, kes täidavad selliseid põllumajandusliku tootmisega seotud ülesandeid nagu vastastikune abi, asendusteenused või põllumajandusettevõtte haldamine oma liikmete põllumajandusettevõtetes, ilma et nad oleksid kaasatud toodangu ühisesse turunõuetele kohandamisse.

8. Tootjarühmale või tootjate ühendusele käesoleva artikli alusel antava abi kogusumma ei tohi ületada 100000 eurot.

9. Abi ei anta tootjarühmadele või tootjate ühendustele, kelle eesmärgid ei ole kooskõlas ühist turukorraldust kehtestavate ühenduse määrustega.

Artikkel 11

Kindlustustoetus

1. Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtetele antav kindlustustoetus sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab lõigete 2, 3 ja 4 tingimustele.

2. Abi koguosatähtsus ei tohi ületada:

a) 80 % kindlustusmaksete kuludest, kui poliisis on kindlaks määratud, et kindlustuskate hõlmab ainult kahjusid, mille on põhjustanud loodusõnnetustega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused;

b) 50 % kindlustusmaksete kuludest, kui poliisis on kindlaks määratud, et kindlustuskate hõlmab lisaks punktis a osutatud kahjudele:

i) muid ilmastikutingimustest tulenevaid kahjusid; ja/või

ii) looma- või taimehaigustest tulenevaid kahjusid.

Loodusõnnetustega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevad kahjud tuleb kindlaks määrata, võrreldes kõnealuse aasta vastava saagi brutotoodangut tavalise aasta aastase brutotoodanguga. Brutotoodang tuleb arvutada eelmise kolme aasta keskmise brutotoodangu alusel, millest on välja arvatud aastad, kus maksti hüvitist ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Juhul, kui kahju on kannatanud tootmisvahendid, nõnda et selle mõju on tunda mitme aasta jooksul, peab ebasoodsale sündmusele järgneva saagi tegeliku kahju protsent, mis on kindlaks määratud eelmises lõigus sätestatud põhimõtete kohaselt, olema tavalise aastaga võrreldes 10 % suurem ning tegeliku kahju protsent korrutatuna aastatega, mil toodang kahju kannatab, peab ületama 20 % vähem soodsates piirkondades ja 30 % muudes piirkondades.

3. Abi antakse kindlustusmaksete kulude jaoks, mis sisaldavad kindlustuskatet kahjude puhul, mille on põhjustanud loodusõnnetustega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused.

4. Abi ei tohi kujutada tõket kindlustusteenuste siseturu toimimisele. Abi ei tohi piirduda üheainsa kindlustusseltsi või kontserni pakutava kindlustusega ning selle tingimuseks ei tohi olla kindlustuslepingu sõlmimine asjaomases liikmesriigis asuva kindlustusseltsiga.

Artikkel 12

Ümberkruntimiseks antav abi

1. Põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtetele antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui selle objektiks on kuni 100 % tegelikest kuludest, mis tulenevad ümberkruntimisega seotud õigus- ja halduskuludest, kaasa arvatud maamõõtmiskulud.

2. Lõiget 1 ei kohaldata investeeringutoetuste suhtes, kaasa arvatud maa ostmiseks antav abi.

Artikkel 13

Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise ja turustamise edendamiseks antav abi

1. Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise ja turustamise edendamiseks antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui seda antakse lõikes 2 loetletud abikõlblike kulude jaoks ja kui see vastab lõigete 3–7 tingimustele.

2. Abi võib anda katmaks järgmiste tegevuste kulusid, niivõrd kui need on seotud põllumajandustoodete kvaliteedi arendamisega:

a) kuni 100 % kuludest, mis tulenevad turu-uuringutest, tootekontseptsioonist ja -kujundusest, sealhulgas abi, mis antakse avalduste koostamiseks päritolunimetuste tunnustamiseks või eripärasertifikaadi saamiseks vastavalt asjaomastele ühenduse määrustele;

b) kuni 100 % kuludest, mis tulenevad selliste süsteemide juurutamisest nagu ISO 9000 või ISO 14000 seeria kvaliteedisüsteem, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel (HACCP) põhinevad süsteemid, jälgitavuse süsteem, autentsuse ja turustusnormide tagamise süsteem või keskkonnaauditi süsteem;

c) kuni 100 % kuludest, mis tulenevad töötajate koolitamisest punktis b osutatud süsteemide rakendamiseks;

d) kuni 100 % kuludest, mis tulenevad sertifitseerivatele organitele makstavatest tasudest kvaliteeditagamissüsteemide või samalaadsete süsteemide esmase sertifitseerimise eest;

e) kuni 100 % kuludest, mis tulenevad kohustuslikest kontrollmeetmetest, mida vastavalt ühenduse või siseriiklikele õigusaktidele rakendavad pädevad asutused või mida rakendatakse nende nimel, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigusaktide kohaselt peab sellised kulud katma ettevõtja ise;

f) ajutine ja kahanev abi, mida antakse selliste kontrollmeetmete kulude jaoks, mida rakendatakse esimese kuue aasta jooksul pärast nõukogu määruste (EMÜ) nr 2081/92 [12] ja (EMÜ) nr 2082/92 [13] kohase kontrollsüsteemi loomist, millega tagatakse päritolunimetuste või eripärasertifikaatide autentsus; kahanemine peab olema vähemalt 10 protsendipunkti aastas;

g) kuni 100 % tegelikest kuludest, mis tulenevad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 [14] kohaselt tehtavast mahepõllundusmeetodite kontrollimisest.

3. Abi antakse kontrolli jaoks, mille tegija või tellija on kolmas osapool, nagu pädev reguleeriv asutus või tema nimel tegutsev organ või sõltumatud organid, kes vastutavad päritolunimetuste, mahemärkide või kvaliteedimärkide kasutamise järelevalve eest, kui need nimetused ja märgid vastavad ühenduse õigusaktidele.

4. Abi ei anta kulude jaoks, mis tulenevad põllumajandustootja enda tehtavast kontrollist, või kui ühenduse õigusaktides nähakse tasude tegelikku taset täpsustamata ette, et kontrolli kulud kannab tootja.

5. Lõike 2 kohaselt antava riikliku toetuse kogusumma ei tohi ületada 100000 eurot abisaaja kohta ühegi kolmeaastase perioodi jooksul. Abisumma arvutamisel loetakse abisaajaks isik, kes kasutab selles lõikes loetletud teenuseid.

6. Kõigil asjaomase piirkonna abikõlblikel tootjatel peab olema võimalus abi saada objektiivselt kindlaksmääratud tingimustel. Kui lõikes 2 loetletud teenuseid osutavad tootjarühmad või muud põllumajandusliku vastastikuse abi organisatsioonid, ei tohi teenuse saamise tingimuseks olla sellise rühma või organisatsiooni liikmelisus. Muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes peab piirduma teenuse osutamisest tulenevate proportsionaalsete kuludega.

7. Kui teenuse kasutaja ei saa lõikes 2 loetletud teenuste osutajat vabalt valida (välja arvatud juhul, kui teenuse laadist või teenuseosutamise õiguslikust alusest lähtuvalt on võimalik ainult üks teenuseosutaja), tuleb teenuseosutaja valida ja talle maksta turupõhimõtteid järgides, kedagi diskrimineerimata, kasutades vajaduse korral ühenduse õigusaktide kohast pakkumismenetlust ning igal juhul piisavat reklaami, et asjaomasel teenuseturul tekiks konkurents ning hanke-eeskirjade erapooletust oleks võimalik jälgida.

Artikkel 14

Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

1. Abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui seda antakse lõikes 2 loetletud abikõlblike tehnilise abi kulude jaoks ja kui see vastab lõigete 3, 4 ja 5 tingimustele.

2. Abi võib anda järgmiste abikõlblike kulude katmiseks:

a) põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajate haridus ja koolitus:

i) koolituse organiseerimise kulud;

ii) osalejate sõidu- ja majutuskulud;

iii) põllumajandustootja või põllumajandustöötaja äraolekuaja asendusteenuste kulud;

b) asendusteenused: põllumajandustootja, tema partneri või põllumajandustöötaja asendamise tegelikud kulud haiguse või puhkuse ajal;

c) nõustamisteenused: tasud selliste teenuste eest, mis ei kujuta endast pidevat ega korrapärast tegevust ega ole seotud selliste ettevõtte tavaliste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam;

d) konkursside, messide ja näituste korraldamine ja nendel osalemine:

i) osalemistasud;

ii) reisikulud;

iii) trükiste kulud;

iv) näituseruumide rentimine.

3. Lõike 2 kohaselt antava riikliku toetuse kogusumma ei tohi ületada 100000 eurot abisaaja kohta ühegi kolmeaastase perioodi jooksul või 50 % abikõlblikest kuludest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Abisumma arvutamisel loetakse abisaajaks isik, kes saab tehnilist abi.

4. Kõigil asjaomase piirkonna abikõlblikel tootjatel peab olema võimalus abi saada objektiivselt kindlaksmääratud tingimustel. Kui tehnilist abi annavad tootjarühmad või muud põllumajandusliku vastastikuse abi organisatsioonid, ei tohi teenuse saamise tingimuseks olla sellise rühma või organisatsiooni liikmelisus. Muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes peab piirduma teenuse osutamisest tulenevate kuludega.

5. Kui teenuse kasutaja ei saa tehnilise abi andjat vabalt valida, tuleb abi andja valida ja talle maksta turupõhimõtteid järgides, kedagi diskrimineerimata, kasutades vajaduse korral ühenduse õigusaktide kohast pakkumismenetlust ning igal juhul piisavat reklaami, et asjaomasel teenuseturul tekiks konkurents ning hanke-eeskirjade erapooletust oleks võimalik jälgida.

Artikkel 15

Loomakasvatussektori toetus

Järgmine loomakasvatusega tegelevatele ettevõtetele antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest:

a) abi ülemmääraga 100 %, et katta halduskulusid, mis on otseselt seotud tõuraamatute asutamise ja pidamisega;

b) abi ülemmääraga 70 % kolmanda osapoole või tema nimel tehtavate testide kuludest, millega määratakse karja geneetiline kvaliteet või tootlikkus, välja arvatud karja omaniku poolt tehtavad kontrollid ning rutiinne piima kvaliteedi kontroll;

c) abi ülemmääraga 40 % neist artiklis 4 loetletud abikõlblikest kuludest, mis on seotud investeeringutega loomade taastootmiskeskustesse ja põllumajandusettevõttes innovaatiliste tõuaretustehnikate ja -tavade juurutamisse, välja arvatud kunstliku viljastamise kasutuselevõtmise või tegemisega seotud kulud;

d) abi ülemmääraga 100 % kuludest, mis on seotud TSE testidega.

Inimtoiduks tapetud veiste kohustuslike BSE testide puhul ei tohi otsene ja kaudne toetus, kaasa arvatud ühenduse maksed, ületada 40 eurot testi kohta. See summa sisaldab kõiki testimisega seotud kulusid: testikomplekt, proovivõtt ning proovide transport, testimine, säilitamine ja hävitamine. Testimise kohustus võib põhineda kas ühenduse või siseriiklikel õigusaktidel.

Riigiabi seoses TSE testide kuludega tuleb maksta ettevõtjale, kellel on testide tegemise kohustus. Sellise riigiabi haldamise lihtsustamiseks võib abi maksta siiski ettevõtja asemel laborile tingimusel, et abi suunatakse ettevõtjale täies mahus. Riigiabi, mis on otseselt või kaudselt antud ettevõtjale, kellel on testide tegemise kohustus, peab vastavalt kajastuma ettevõtja küsitavates madalamates hindades.

Artikkel 16

Nõukogu teatavates määrustes ettenähtud abi

Järgmine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest:

a) liikmesriikide osamaksed, mis vastavad nõukogu 14. detsembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 2702/1999 (põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides) [15] ja eriti selle artikli 9 lõikes 3 sätestatud tingimustele;

b) liikmesriikide osamaksed, mis vastavad nõukogu 19. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2826/2000 (põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul) [16] ja eriti selle artikli 9 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustele;

c) liikmesriikide antav abi, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001 (millega kehtestatakse teatava transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) [17] ja eriti selle artikli 13 lõikes 4 sätestatud tingimustele;

d) liikmesriikide antav abi, mis vastab nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1255/1999 (piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta) [18] ja eriti selle artikli 14 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

e) liikmesriikide antav abi, mis vastab nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1254/1999 (veiseliha- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta) [19] ja eriti selle artikli 6 lõikes 5 ning artiklis 14 sätestatud tingimustele;

f) liikmesriikide poolt komisjoni 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2777/2000 (millega võetakse vastu veiselihaturu toetamise erandmeetmed) [20] artiklite 3 ja 4 kohaselt antav abi;

g) liikmesriikide poolt nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1251/1999 (millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem) [21] artikli 6 lõike 3 teise lõigu kohaselt antav abi;

h) liikmesriikide poolt nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2200/96 (puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta) [22] artikli 15 lõike 6 kohaselt antav abi.

3. PEATÜKK

ÜHISED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Abi andmisele eelnevad sammud

1. Selleks et saaks anda vabastust käesoleva määruse alusel, võib toetusakava alusel antavat abi anda ainult seoses selliste tegevustega või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui toetuskava on koostatud ja avaldatud käesoleva määruse kohaselt.

Kui toetuskavas nähakse ette automaatne õigus abi saada, ilma et selleks oleks vaja muid haldustoiminguid, võib abi anda ainult juhul, kui toetuskava on koostatud ja avaldatud käesoleva määruse kohaselt.

Kui toetuskavas nähakse ette, et asjaomasele pädevale asutusele tuleb esitada taotlus, võib abi anda ainult pärast seda, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) toetuskava on koostatud ja avaldatud käesoleva määruse kohaselt;

b) abitaotlus on asjaomasele pädevale asutusele nõuetekohaselt esitatud;

c) asjaomane pädev asutus on taotluse vastu võtnud nii, et see kohustab seda asutust abi andma, märkides selgelt antava abi summa ning selle arvutamise viisi; asjaomane asutus võib taotluse sel viisil vastu võtta ainult siis, kui abi andmiseks on olemas eelarve või kui toetuskava ei ole ammendatud.

2. Selleks et saaks anda vabastust käesoleva määruse alusel, võib kavaväliseid üksiktoetusi anda ainult seoses selliste tegevustega või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui artikli 1 kolmanda lõigu punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 18

Kumuleerumine

1. Artiklites 4–15 sätestatud abi ülemmäärad kehtivad olenemata sellest, kas projektile või tegevusele antavat abi rahastatakse täielikult siseriiklikest vahenditest või osaliselt ühenduse vahenditest.

2. Käesoleva määruse alusel vabastatud abi ei tohi samade abikõlblike kulude korral kumuleeruda muu riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses või liikmesriikide või ühenduse osamaksetega, mida reguleerib määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 51 lõike 1 teine lõik, kui sellise kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus käesolevas määruses ettenähtud ülemmäära.

3. Kui liikmesriik annab ettevõttele abi artiklite 8, 10, 13 või 14 kohaselt, teatab ta ettevõttele, et see abi on antud käesoleva määruse vastava artikli alusel. Liikmesriik saab asjaomaselt ettevõttelt kogu teabe saadud samalaadse abi kohta. Artiklite 13 ja 14 kohaselt antava abi puhul tuleb teavet anda samalaadse abi kohta, mis on saadud eelmise kolme aasta jooksul.

Liikmesriik võib anda uut abi ainult siis, kui ta on kontrollinud, et sellega ei tõuse mainitud artiklite kohaselt antava abi kogusumma asjaomase ajavahemiku jooksul üle vastavas artiklis sätestatud ülemmäära.

Artikkel 19

Läbipaistvus ja järelevalve

1. Hiljemalt 10 tööpäeva enne sellise toetuskava jõustumist või sellise toetuskava välise üksiktoetuse andmist, mis on käesoleva määruse alusel vabastatud, edastavad liikmesriigid komisjonile Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks kokkuvõtliku teabe sellise toetuskava või üksiktoetuse kohta I lisas sätestatud vormi kohaselt. See esitatakse elektrooniliselt. Viie tööpäeva jooksul alates kokkuvõtte saamisest saadab komisjon kättesaamisteatise koos identifitseerimisnumbriga ning avaldab kokkuvõtte Internetis.

2. Liikmesriigid säilitavad selle määruse alusel vabastatud toetuskavade, nende kavade alusel antavate üksiktoetuste ja olemasolevate kavade väliselt antavate, käesoleva määrusega vabastatud üksiktoetuste üksikasjalikud andmed. Need andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja veendumaks, et käesolevas määruses sätestatud vabastustingimused on täidetud, sealhulgas teavet selle kohta, et äriühing on väike või keskmise suurusega ettevõte. Liikmesriigid säilitavad üksiktoetust käsitlevaid andmeid 10 aastat toetuse andmise päevast ja toetuskava käsitlevaid andmeid 10 aastat päevast, mil selle kava alusel anti viimane üksiktoetus. Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimused on täidetud.

3. Kui liikmesriik on asutanud vastavalt artiklitele 8, 10, 13 ja 14 antava abi keskregistri, mis sisaldab täielikke andmeid kogu sellise abi kohta, mida ametiasutused on selles liikmesriigis andnud, ei kohaldata artikli 18 lõike 3 esimeses lõigus sisalduvat nõuet ajast, mil register hõlmab kolme aastat.

4. Liikmesriigid koostavad II lisas sätestatud elektroonilises vormis käesoleva määruse kohaldamise aruande iga täieliku või osalise kalendriaasta kohta, mil määrust kohaldatakse. Selle aruande võib lülitada aastaaruandesse, mille liikmesriigid peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 [23] artikli 21 lõike 1 kohaselt esitama, ning see esitatakse aruandes hõlmatud kalendriaastale järgneva aasta 30. juuniks.

5. Kui toetuskava jõustub või kui antakse käesoleva määruse alusel vabastatud kavaväline üksiktoetus, avaldavad liikmesriigid Internetis sellise toetuskava täisteksti või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel üksiktoetus antakse. Veebilehe aadress edastatakse komisjonile koos lõikes 1 nõutava kokkuvõtliku teabega abi kohta. See peab sisalduma ka lõike 4 kohaselt esitatavas aastaaruandes.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldatavus

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2006.

2. Teateid, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, hinnatakse selle sätete kohaselt. Kui käesoleva määruse tingimused ei ole täidetud, vaatab komisjon käigusolevad teated läbi vastavalt põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistele.

Üksiktoetused ja toetuskavad, mida rakendatakse enne käesoleva määruse jõustumist, ning abi, mida antakse nende toetuskavade kohaselt ilma komisjoni loata ja asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust järgimata, sobivad ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ning vabastatakse, kui need vastavad käesoleva määruse artiklis 3 ettenähtud tingimustele, välja arvatud nimetatud artikli lõikes 1 ja lõike 2 punktides b ja c ettenähtud nõue viidata käesolevale määrusele ja esitada enne abi andmist artikli 19 lõikes 1 ettenähtud kokkuvõtlik teave. Kui abi ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon seda asjakohaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.

3. Käesoleva määruse alusel vabastatud toetuskavad jäävad vabastatuks kuuekuuliseks kohandumisajaks, mis järgneb lõike 1 teise lõigus sätestatud kuupäevale.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

[2] ELT C 194, 15.8.2003, lk 2.

[3] EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33.

[4] EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2. (Parandatud versioon EÜT L 232, 12.8.2000, lk 19).

[5] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

[6] EÜT C 252, 12.9.2001, lk 5.

[7] EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

[8] EÜT L 182, 3.7.1987, lk 36.

[9] ELT L 270, 21.10.2003, lk 70.

[10] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

[11] EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

[12] EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1.

[13] EÜT L 208, 24.7.1992, lk 9.

[14] EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.

[15] EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7.

[16] EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2.

[17] EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

[18] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48.

[19] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21.

[20] EÜT L 321, 19.12.2000, lk 47.

[21] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.

[22] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.

[23] EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------