8.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 361/15

PRAKTILISED JUHISED

hagide ja apellatsioonkaebuste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOHUS,

lähtudes oma kodukorra artiklist 125a,

arvestades, et:

(1)

hagi- ja apellatsioonimenetluste tõhusaks läbiviimiseks tuleb anda poolte esindajatele ja advokaatidele praktilised juhised Euroopa Kohtule seisukohtade esitamiseks ning kohtuistungite ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks;

(2)

need juhised kordavad, selgitavad ja täiendavad mõningaid kodukorra sätteid ja peavad võimaldama poolte esindajatel ja advokaatidel arvestada Euroopa Kohtu tööd mõjutavaid piiranguid, mis puudutab eelkõige dokumentide elektroonilist töötlemist ja kirjaliku ja suulise tõlke vajadust;

(3)

Euroopa Kohtu kodukorra ja kohtusekretäri ametijuhendi kohaselt tegeleb kohtusekretär menetlusdokumentide vastuvõtmisega, kontrollib nende vastavust kodukorrale ning abistab Euroopa Kohut ja kodasid eelkõige kohtuistungite korraldamisel. Nende ülesannete täitmisel peab kohtusekretär veenduma, et esindajad ja advokaadid järgiksid käesolevaid praktilisi juhiseid ja vajadusel nõudma mittevastavate dokumentide puuduste kõrvaldamist või asjaomase esindaja või advokaadi poolt juhiste järgimist;

(4)

käesolevate juhiste väljatöötamisel on ära kuulatud liikmesriikide ja institutsioonide esindajate ning Euroopa Liidu Advokatuuride Ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) arvamused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVAD PRAKTILISED JUHISED:

TEHNILISTE SIDEVAHENDITE KASUTAMINE

1.

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 37 punktis 6 sätestatud menetlusdokumendi allkirjastatud originaali koopia kohtukantseleile esitamine võib toimuda:

—

faksi teel (numbrile: (352) 43 37 66)

või

—

e-posti teel, kirja lisana (e-posti aadress: ecj.registry@curia.eu.int).

2.

E-posti teel saatmisel arvestatakse vaid skaneeritud allkirjastatud originaali koopiat. Tavaline elektroonne fail, elektroonselt allkirjastatud fail ega elektroonselt allkirjastatud faks ei vasta kodukorra artikli 37 punktis 6 sätestatud tingimustele.

Menetlusdokumendid on soovitatud skaneerida eraldusvõimega 300 dpi ja võimalusel pdf formaadis (kujutis pluss tekst) kasutades Acrobat või Readiris 7 Pro tarkvara.

3.

Faksi või e-posti teel kohtukantseleisse saadetud menetlusdokument loetakse tähtaegselt saabunuks vaid siis, kui selle allkirjastatud originaal jõuab kohtukantseleisse hiljemalt kodukorra artikli 37 punktis 6 sätestatud tähtajaks ehk kümne päeva jooksul pärast nimetatud kujul esitamist. Allkirjastatud originaal tuleb viivitamatult pärast koopia saatmist ilma vähimatki korrektuuri või muudatust tegemata ära saata. Kui allkirjastatud originaal erineb varem esitatud koopiast, võetakse arvesse vaid allkirjastatud originaal.

4.

Kui pool on vastavalt artikli 38 punktile 2 nõustunud dokumentide kättetoimetamisega faksi või muu tehnilise sidevahendi teel, peab hagiavaldus sisaldama faksi numbrit või e-posti aadressi, millele kohtusekretär nimetatud poolele ettenähtud dokumendid võib saata. Saaja arvuti peab kohtusekretäri poolt pdf formaadis saadetavate dokumentide vastuvõtuks ja kuvamiseks olema varustatud sobiva tarkvaraga (näiteks Acrobat või Readiris 7 Pro).

MENETLUSDOKUMENTIDE ESITAMINE

5.

Poolte esitatud (1) menetlusdokumendid peavad võimaldama elektroonset dokumenditöötlust Euroopa Kohtus, eelkõige skaneerimist ja tähemärkide eristamist.

Nimetatud töötlemiseks peavad olema täidetud järgnevad nõuded.

1)

Dokument peab olema valgel joonteta paberil, A4 formaadis, tekstiga vaid ühel pool.

2)

Menetlusdokumentide ja nende lisade lehed tuleb köita nii, et neid saaks kergesti eraldada (mitte kasutada selliseid köitmisvahendeid nagu liim, klambrid jne).

3)

Tekst peab olema üldkasutatavas kirjas (nagu Times New Roman, Courier või Arial), tähesuurus põhitekstis vähemalt 12 ja joonealustes märkustes 10; reavahe 1,5; leheservad ülal, all, vasakul ja paremal vähemalt 2,5 cm.

4)

Menetlusdokumendi lehed peavad olema nummerdatud, numbri asukohaga lehe ülemises servas paremal. Järjestikune numeratsioon peab hõlmama kõiki dokumendi lisade lehti, võimaldamaks kontrollida, et kõik lehed saavad korralikult skaneeritud.

6.

Menetlusdokumendi esimesele lehele tuleb märkida.

1)

Dokumendi nimetus (hagiavaldus, apellatsioonkaebus, kostja vastus, vastus apellatsioonkaebusele, repliik, vasturepliik, menetlusse astumise avaldus, menetlusse astuja seisukoht, menetlusse astuja seisukohale esitatud märkused, vastuvõetamatuse vastuväide jne).

Kui vastuses apellatsioonkaebusele taotletakse esimese astme kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist alusel, mida ei olnud apellatsioonkaebuses nimetatud, tuleb dokumendi nimetuses märkida, et tegu on vastusega apellatsioonkaebusele koos vastuapellatsiooniga.

2)

Kohtuasja number (C…/…) kui kohtukantselei on selle juba teatanud.

3)

Hageja (apellatsioonkaebuse esitaja) ja kostja nimi ning apellatsioonkaebuse puhul vaidlustatav esimese astme kohtu otsus ja pooled esimese astme kohtus.

4)

Poole nimi, kellele menetlusdokument on adresseeritud.

7.

Kõik menetlusdokumendi lõigud tuleb nummerdada.

8.

Menetlusdokumendi lõpus peab olema poole esindaja või advokaadi allkiri.

PÕHILISTE MENETLUSDOKUMENTIDE SISU JA VORM

A.   Hagid

Hagiavaldus

9.

Hagiavalduse sisu peab vastama kodukorra artikli 38 lõigetele 1 ja 2.

10.

Iga hagiavalduse alguses tuleb märkida:

1)

hageja nimi ja aadress;

2)

hageja esindaja või advokaadi nimi ja ametinimetus;

3)

poole (poolte) nimi (nimed), kelle vastu hagi esitatakse;

4)

kodukorra artikli 38 punktis 2 nimetatud kinnitus (kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis ja/või et esindaja või advokaat nõustub dokumentide kättetoimetamisega faksi või muu tehnilise sidevahendi teel).

11.

Tühistamishagi avaldusele tuleb lisada vaidlustava akti koopia ja see vastavalt määratleda.

12.

Et hõlbustada kodukorra artikli 16 punktis 6 ettenähtud Euroopa Liidu Teatajas avaldatava teatise koostamist kohtukantselei poolt, tuleks hagiavaldusele lisada kokkuvõte hagi õiguslikest alustest ja peamistest käsitletavatest argumentidest. Nimetatud kokkuvõte ei tohi ületada kahte lehekülge.

13.

Hagiavalduse algusesse või lõppu tuleb täpses sõnastuses märkida hageja nõuded.

14.

Avalduse sissejuhatusele peab järgnema lühike ülevaade vaidluse asjaoludest.

15.

Õiguslik argumentatsioon tuleb üles ehitada hagi alustest lähtuvalt. Pärast vaidluse asjaoludest ülevaate andmist tuleks kokkuvõtlikult ja skemaatiliselt kirjeldada hagi aluseid.

Kostja vastus

16.

Kostja vastuse sisu peab vastama kodukorra artikli 40 punktis 1 sätestatule.

17.

Iga kostja vastuse algusesse tuleb peale kohtuasja numbri ja hageja nime märkida:

1)

kostja nimi ja aadress;

2)

kostja esindaja või advokaadi nimi ja ametinimetus;

3)

kinnitus selle kohta, et kohtudokumentide kättetoimetamise aadressiks on valitud Luxembourg, ja/või esindaja või advokaadi nõusolek dokumentide kättetoimetamiseks faksi või muu tehnilise sidevahendi teel (kodukorra artikli 40 punkt 1).

18.

Kostja vastuse algusesse või lõppu tuleb täpses sõnastuses märkida kostja nõuded.

19.

Argumentatsioon peab võimalikult täpselt lähtuma hagiavalduses esitatud alustest.

20.

Faktilist ja õiguslikku raamistikku korratakse kostja vastuses ainult niivõrd, kuivõrd seda vaidlustatakse või see täpsustamist vajab. Teise poole esitatud asjaolude vaidlustamine peab olema selgesõnaline ja märkima, millist asjaolu vaidlustatakse.

Repliik ja vasturepliik

21.

Repliigis ja vasturepliigis korratakse faktilist ja õiguslikku raamistikku ainult niivõrd, kuivõrd seda sellele eelnenud menetlusdokumentides vaidlustatakse või erandjuhul see täpsustamist vajab. Iga vastuväide peab olema sõnaselgelt väljendatud ja viitama täpselt asjaomasele faktilisele või õiguslikule asjaolule.

Menetlusse astuja seisukohad

22.

Menetlusse astuja seisukohtades võib esitada vaid neid argumente, mis on toetatava põhikohtuasja poole esitatud argumentidega võrreldes uued. Teistele argumentidele võib vaid viidata.

Menetlusse astuja seisukohtades võib faktilist ja õiguslikku raamistikku korrata ainult niivõrd, kuivõrd vaidlustatakse põhikohtuasja poolte esitatut või see täpsustamist vajab. Asjaolude vaidlustamine peab olema selgesõnaline ja märkima, millist asjaolu vaidlustatakse.

B.   Apellatsioonid

Apellatsioonkaebus

23.

Apellatsioonkaebuse sisu peab vastama kodukorra artikli 112 punktis 1 sätestatule.

24.

Iga apellatsioonkaebuse algusesse tuleb märkida:

1)

apellatsioonkaebuse esitaja nimi ja aadress;

2)

apellatsioonkaebuse esitaja esindaja või advokaadi nimi ja ametinimetus;

3)

viide vaidlustatavale esimese astme kohtu otsusele (vaidluse tüüp, kohtu koosseis, kuupäev ja kohtuasja number) ja esimese astme kohtuasja pooled;

4)

kuupäev, millal kaebuse esitajat vaidlustatud otsusest teavitati;

5)

kinnitus selle kohta, et kohtudokumentide kättetoimetamise aadressiks on valitud Luxembourg ja/või nõusolek dokumentide kättetoimetamiseks faksi või muu tehnilise sidevahendi teel.

25.

Apellatsioonkaebusele lisatakse esimese astme kohtu vaidlustatud otsus.

26.

Et hõlbustada kodukorra artikli 16 punktis 6 ettenähtud Euroopa Liidu Teatajas avaldatava teatise koostamist, tuleks apellatsioonkaebusele lisada kokkuvõte kaebuse õiguslikest alustest ja peamistest käsitletavatest argumentidest. Nimetatud kokkuvõte ei tohi ületada kahte lehekülge.

27.

Apellatsioonkaebuse algusesse või lõppu tuleb märkida kaebuse esitaja täpsed nõuded (kodukorra artikli 113 punkt 1).

28.

Tavaliselt ei ole vaidluse tausta ja eset vajalik kirjeldada, piisab viitamisest esimese astme kohtu otsusele.

29.

Õiguslik argumentatsioon tuleb üles ehitada apellatsioonkaebuse alustest lähtuvalt, eelkõige tuleb ära märkida õiguslikud vead. Kaebuse alguses tuleks õiguslikke aluseid kokkuvõtlikult ja skemaatiliselt kirjeldada.

Vastus apellatsioonkaebusele

30.

Vastus apellatsioonkaebusele peab vastama kodukorra artikli 115 punktis 2 sätestatud nõuetele.

31.

Iga apellatsioonkaebuse vastuse algusesse tuleb peale kohtuasja numbri ja teise poole nime märkida:

1)

selle esitaja nimi ja aadress;

2)

selle poole esindaja või advokaadi nimi ja ametinimetus;

3)

kuupäev, millal apellatsioonkaebus vastustajale kätte toimetati;

4)

kinnitus selle kohta, et kohtudokumentide kättetoimetamise aadressiks on valitud Luxembourg ja/või nõusolek dokumentide kättetoimetamiseks faksi või muu tehnilise sidevahendi teel.

32.

Apellatsioonkaebuse vastuse algusesse või lõppu tuleb märkida esitaja täpsed nõuded.

33.

Kui vastuses apellatsioonkaebusele taotletakse esimese astme kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist alusel, mida apellatsioonkaebuses ei käsitleta, tuleb menetlusdokumendi pealkirjaks märkida “vastuapellatsioon”.

34.

Õiguslik argumentatsioon tuleb üles ehitada apellatsioonkaebuse esitaja alustest lähtudes niivõrd, kuivõrd see on võimalik ja/või vastuapellatsiooni toetuseks esitatavatest argumentidest lähtudes.

35.

Kuna faktiline ja õiguslik raamistik on vaidlustatud otsuses juba käsitletud, korratakse neid vastuses apellatsioonkaebusele erandjuhul ja niivõrd, kuivõrd neid vaidlustatakse või need täpsustamist vajavad. Asjaolude vaidlustamine peab olema selgesõnaline ja märkima, millist asjaolu vaidlustatakse.

Repliik ja vasturepliik

36.

Repliigis ja vasturepliigis tavaliselt faktilist ja õiguslikku raamistikku enam ei korrata. Iga vastuväide peab olema sõnaselgelt väljendatud ja viitama täpselt asjaomasele faktilisele või õiguslikule asjaolule.

Menetlusse astuja seisukohad

37.

Menetlusse astuja seisukohtades võib esitada vaid neid argumente, mis on toetatava põhikohtuasja poole esitatud argumentidega võrreldes uued. Teistele argumentidele võib vaid viidata.

Menetlusse astuja seisukohtades võib faktilist ja õiguslikku raamistikku korrata ainult niivõrd, kuivõrd vaidlustatakse põhikohtuasja poolte esitatut või see täpsustamist vajab. Asjaolude vaidlustamine peab olema selgesõnaline ja märkima, millist asjaolu vaidlustatakse.

MENETLUSDOKUMENTIDE LISAD

38.

Kohtulikule uurimisele kuuluv õiguslik argumentatsioon peab sisalduma menetlusdokumendis ja mitte selle lisades.

39.

Lisades tuuakse ära vaid menetlusdokumendis nimetatud ja selle sisu tõendamiseks või illustreerimiseks vajalikud dokumendid.

40.

Lisad on vastuvõetavad vaid siis, kui nad esitatakse koos lisade nimekirjaga (kodukorra artikli 37 punkt 4). Lisade nimekirjas tuleb iga lisa kohta märkida:

1)

lisa number;

2)

lisa lühike kirjeldus (näiteks: “kiri”, selle kuupäev, autor, saaja ja lehekülgede arv);

3)

menetlusdokumendi lehekülg ja lõigu number, milles lisale viidati ja lisa vajadust põhjendati.

41.

Kui menetlusdokumendi lisas on kohtu töö lihtsustamiseks toodud koopiad kohtuotsustest, väljavõtted õiguslikest doktriinidest või õigusaktidest, tuleb need teistest lisadest eraldada.

42.

Lisatud dokumendile viitamisel tuleb lisade nimekirjast lähtudes märkida lisa number, kus see esineb, ja menetlusdokument, mille juurde see lisa kuulub. Kui apellatsioonmenetluses viidatakse esimese astme kohtu menetluses esitatud dokumendile, tuleb märkida ka selles menetluses kasutatud identifitseerimistunnused.

MENETLUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA PIKKUS

43.

Kiire menetluse huvides tuleb menetlusdokumentide koostamisel lähtuda eelkõige järgmistest põhimõtetest:

—

kohtuliku uurimise aluseks on menetlusdokument, uurimise lihtsustamiseks peab see olema üles ehitatud kokkuvõtlikult ja kordusteta;

—

tavaliselt menetlusdokument tõlgitakse, tõlke lihtsustamiseks ja maksimaalse täpsuse tagamiseks tuleks kasutada lihtsa struktuuriga lauseid ning lihtsat ja täpset sõnastust;

—

kohtutoimiku tõlkimiseks ja uurimiseks kuluv aeg on proportsionaalne esitatud menetlusdokumentide pikkusega ning, mida lühemad need dokumendid on, seda kiirem on kohtuasja käsitlemine.

44.

Euroopa Kohtu praktika on näidanud, et asjakohaste menetlusdokumentide pikkus, väljaarvatud erandjuhtudel, ei ületa 10–15 lehekülge, repliigid, vasturepliigid ja vastused apellatsioonkaebustele piirduvad enamasti 5–10 leheküljega.

TAOTLUS KIIRENDATUD MENETLUSEKS

45.

Pool, kes vastavalt kodukorra artiklile 62a eraldi dokumendis taotleb, et Euroopa Kohus teeks otsuse kiirendatud menetlusega, peab lühidalt põhjendama kohtuasja erilist iseloomu. Nimetatud taotlus ei tohi, välja arvatud erandjuhtudel, ületada 5 lehekülge.

46.

Kuna kiirendatud menetlus on peamiselt suuline, peab seda taotlev pool esitatavas menetlusdokumendis piirduma lühikokkuvõttega käsitletavatest õiguslikest alustest. Nimetatud dokument ei tohi, välja arvatud erandjuhtudel, ületada 10 lehekülge.

TAOTLUS REPLIIGI ESITAMISEKS APELLATSIOONMENETLUSES

47.

Euroopa Kohtu president võib taotluse korral anda loa repliigi esitamiseks, kui see on vajalik apellatsioonkaebuse esitaja seisukoha toetamiseks või otsuse ettevalmistamiseks.

Nimetatud taotlus ei tohi, välja arvatud erandjuhtudel, ületada 2–3 lehekülge ja peab piirduma kokkuvõttega nendest põhjustest, miks apellatsioonkaebuse esitaja arvates repliik on vajalik. Taotlus peab olema sedavõrd arusaadav, et selle mõistmiseks ei oleks vaja toetuda apellatsioonkaebusele ega vastusele apellatsioonkaebusele.

TAOTLUS KOHTUISTUNGI KORRALDAMISEKS

48.

Kui ükski pooltest ei ole taotlenud oma ärakuulamist suulises menetluses, võib Euroopa Kohus otsustada kohtuistungi ära jätta (kodukorra artiklid 44a ja 120). Praktikas korraldatakse kohtuistung harva ilma sellekohase taotluseta.

Taotluses tuleb märkida põhjused, miks pool soovib, et teda ära kuulataks. Põhjendus peab lähtuma konkreetsest hinnangust kohtuistungi kasulikkusest selle poole jaoks ja viitama nendele toimiku või argumentatsiooni osadele, mida see pool peab vajalikuks kohtuistungil üksikasjalikumalt täpsustada või ümber lükata. Üldine põhjendus, mis viitab kohtuasja või otsustatavate küsimuste tähtsusele, ei ole piisav.

KOHTUISTUNGI ETTEVALMISTAMINE JA LÄBIVIIMINE

49.

Enne kohtuistungi algust kutsutakse esindajad ja advokaadid lühikesele nõupidamisele kohtukoosseisuga, mille eesmärgiks on istungi korraldus. Ettekandja-kohtunik ja kohtujurist võivad niisugusel juhul täpsustada neid küsimusi, mida nad soovivad kohtuistungil käsitleda.

50.

Kohtukõnede kestus on piiratud: täiskogu, suurkoja ja viiest kohtunikust koosneva koja ees maksimaalselt 30 minutit ja kolmest kohtunikust koosneva koja ees maksimaalselt 15 minutit. Menetlusse astuja kohtukõne pikkus on kõikide koosseisude ees maksimaalselt 15 minutit.

Kohtukoosseisu esimehele esitatud taotluses esitatud detailse põhjenduse alusel võidakse erandjuhtudel lubada pikemaid sõnavõtte. Nimetatud taotlus tuleb Euroopa Kohtule esitada esimesel võimalusel ja selleks, et seda arvesse võtta saaks, hiljemalt kaks nädalat enne istungi kuupäeva.

Kutses kohtuistungile palutakse esindajatel ja advokaatidel teavitada kohtukantseleid oma kohtukõnede pikkusest. Saadud teavet kasutatakse Euroopa Kohtu ja kodade töö korraldamiseks ning nõutud kõnekestust ei ole võimalik ületada.

51.

Kirjaliku menetluse käigus on kohtunikud ja kohtujurist kohtuasja, selle aluste ja poolte argumentidega juba põhjalikult tutvunud. Kohtukõne eesmärgiks ei ole poole seisukohtade taasesitamine, vaid üksikasjade täpsustamine, mida esindaja või advokaat peab eriti oluliseks, eelkõige nende, millele viidati taotluses korraldada kohtuistung (vt eespool punkt 48). Vältida tuleb selle kordamist, mis on menetlusdokumendis kirjas; vajadusel piisab sõnavõtus sellele viitamisest.

Kohtukõnet on soovitav alustada selle ülesehituse tutvustamisest.

52.

Tihti kuulavad kohtukoosseisu liikmed sõnavõtte sünkroontõlke abil. Tõlkimise võimaldamiseks peaksid esindajad ja advokaadid rääkima tavalises rütmis ja sundimatult, kasutades lühikesi lihtsa struktuuriga lauseid.

Ei ole soovitav ette lugeda varem valmiskirjutatud teksti. Eelistada tuleks rääkimist hästi struktureeritud märkmete abil. Kui kohtukõne siiski kirjalikult ette valmistatakse, tuleb selle koostamisel arvestada sellega, et see tuleb esitada suuliselt ja seetõttu peaks tekst olema võimalikult suulisele ettekandele lähedane. Suulise tõlke hõlbustamiseks palutakse esindajatel ja advokaatidel oma kavandatava kohtukõne tekst või kirjalikud märkmed eelnevalt saata suulise tõlke osakonda (faks (352) 43 03 36 97).

Otsustatud Luxembourgis 15. oktoobril 2004

(1)

Euroopa Ühenduste Kohus

L-2925 LUXEMBOURG